· Vesinikside on molekulide vahel, mis koosnevad vesinikust ja suure EN-ga keemilisest elemendist: fluor, hapnik, lämmastik, harvem kloor ja väävel. Molekulisisesed vesiniksidemed on eriti levinud valkudes, nukleiinhapetes, üldse bioloogiliselt tähtsates ühendites ning on elutegevuses väga olulised. · Vesinikside on täiendav side; põhjustab ainete sulamis- ja keemistemperatuuri tõusu; vesiniksidemete teke vee molekulide ja lahustuva aine molekulide vahel soodustab lahustumis protsessi. 3 ) Mol ekulorbita alid. Kovalentse sideme elektronid kuuluvad võrdselt mõlemale tuumale st. ei asusta mitte üksikute aatomite orbitaale vaid moodustavad mingi uue, molekulile omase orbitaali. Seega on mingi molekuli kõik väliskihtide elektronid kõigi tuumade väljas. Sellised molekul-orbitaalid haaravad kogu molekuli, arvestamata, et molekulis on erineva pikkusega ja polaarsusega
Kõige enam on rakkudes hapnikku, süsinikku ja vesinikku. Makroelemendid keemilised elemendid, mida organism vajab suurtes kogustes, näiteks C, H, O, P, N, S. Hapnik O peamiselt vee ja biomolekulide koostises, kindlustab toitainete lõhustamise ja hingamise. Süsinik C biomolekulide koostises, moodustab keemilisi sidemeid. CO 2 on fotosünteesi lähteaine, hingemise ja käärimise lõpp-produkt. Vesinik H biomolekulide ja vee koostises, vajalik vesiniksidemete moodustamisel. Lämmastik N aminohapete ja nukleiinhapete koostises. Fosfor P rakumembraani ehituses, nukleiinhapete koostises ja energiarikaste ühendite, näiteks ATP koostises. Väävel S leidub osades aminohapetes ja vitamiinides. Mesoelemendid katioonid(Na, K, Mg, Ca) ja anioonid(Cl) Naatrium ja kaalium osalevad närviimpulsi moodustumises, veebilansi hoidmises, transportprotsessid raku tasandil. Magneesium on vajalik närvisüsteemi talitusteks
järeldused 7. Milline on ainete üldine jaotus organismis (rakus)? Anorgaanilis aineid on tavaliselt üle 80% ning põhiosa sellest on vesi. Kõige enam on rakkudes valke (14%), siis lipiide (2%) ja siis sahhariide. 8. Millised on peamised keemilised elemendid (makroelemendid) ja mis on nende peamised funktsioonid? Süsinik orgaaniliste ainete selgroog, hingamise, fotosünteesi reaktsioonides vesinik - biomolekulide koostises, vees, vajalik vesiniksidemete moodustamisel lämmastik aminohapete, nukleiinhapete koostises hapnik peamiselt vee molekulides, biomolekulide koostises, toitainete lõhustamine, hingamine fosfor rakumembraani ehituses, nukleiinhapete koostises vävel leidub osades aminohapetes ja vitamiinides 9.Milline on loetelus olevate keemiliste elementide bioloogiline roll organismides Fe- vereloomes, osaleb hapniku viimisel kopsudest kudedesse, aitavad kahjutuks teha organismi
valepositiivseid tulemusi- gonorröa; viiruste; aeglane bakterite kasv-mükobakterid; seroloogia võib anda valeposit.tulemusi-klamüüdia; subtüpeerimine, klassikalise meetodi mdal tundlikkus 11. Mida tähendab lühend PCR?- polymerase chain reaction e. polümeraas ahelreaktsioon 12. Nimeta PCR etapid, mitu korda harilikult neid korratakse?- DNA denaturatsioon; praimeri seostumine-annealing; DNA süntees->20-30 korda 13. Kuidas nimetatakse PCR analüüsil temperatuuriga DNA vesiniksidemete lõhkumist?- Denaturatsioon 14. Kuidas nimetatakse PCR analüüsil praimerite seondumise etappi?- annealing 15. Millist kliinilist materjali saab kasutada PCR meetodil haigustekitaja tuvastamiseks?- röga, lima, seemnevedelik (DNA) 16. Millised on etapid haigustekitaja tuvastamiseks kliinilisest materjalist PCR meetodil?-algmaterjalisd DNA eraldamine ja puhastamine; PCR reaktsioon; restriktsioon; tulemuste visualiseerimine geelelektroforeesil 17
kuni kahekümnenda liikmeni meenutavad tardunud rasvu ning alates kahekümne esimesest liikmest on alkoholid tahked. Alkoholid on veest väiksema tihedusega ehk veest kergemad. Ühe ja kahe hüdroksüülrühmaga alkoholid on suuremal või väiksemal määral mürgised, mõned on narkootilise toimega. Vesiniksideme olemasolu alkoholide molekulide vahel tõstab alkoholide tihedust ning ka sulamis- ja keemistemperatuure, kuna vesiniksidemete lõhkumiseks tuleb rohkem energiat kulutada. Samuti soodustavad tekkivad vesiniksidemed alkoholide hüdroksüülrühma ja vee molekulide vahele nende lahustumist vees. Alkoholide homoloogilise rea kolm esimest liiget lahustuvad vees igas vahekorras. Alkoholide vees lahustuvus sõltub: 1) süsivesinikahela pikkusest Alkoholidel on hüdroksüülrühm hüdrofiilseks ehk veelembeseks osaks ning süsivesinikahel hüdroboobseks ehk vett-tõrjuvaks osaks
kuni kahekümnenda liikmeni meenutavad tardunud rasvu ning alates kahekümne esimesest liikmest on alkoholid tahked. Alkoholid on veest väiksema tihedusega ehk veest kergemad. Ühe ja kahe hüdroksüülrühmaga alkoholid on suuremal või väiksemal määral mürgised, mõned on narkootilise toimega. Vesiniksideme olemasolu alkoholide molekulide vahel tõstab alkoholide tihedust ning ka sulamis- ja keemistemperatuure, kuna vesiniksidemete lõhkumiseks tuleb rohkem energiat kulutada. Samuti soodustavad tekkivad vesiniksidemed alkoholide hüdroksüülrühma ja vee molekulide vahele nende lahustumist vees. Alkoholide homoloogilise rea kolm esimest liiget lahustuvad vees igas vahekorras. Alkoholide vees lahustuvus sõltub: 1) süsivesinikahela pikkusest Alkoholidel on hüdroksüülrühm hüdrofiilseks ehk veelembeseks osaks ning süsivesinikahel hüdroboobseks ehk vett-tõrjuvaks osaks
). Vee molekulid on siiski polaarsemad ja lisaks on nad ka väiksemad ja pääsevad väga hästi igale poole ligi, puksides aatomeid teiste molekulide küljest lahti (näit Na) ja ümbritsedes tekkinud ioonid (hüdraatumine) ehk soodustades lahustumist. 24. Kas atsetooni (CH3COCH3) ja CH3COO vahel on võimalik tugeva vesiniksideme moodustumine? Ei!!! Kummaski ühendis puudub suure elektronegatiivsusega (O, N, F) elemendiga seotud vesiniku aatom, mis võimaldaks vesiniksidemete moodustamise. 25. Kuidas sõltub elektrostaatilise interaktsiooni energia laengutevahelisest kaugusest? U(J) = k D1q1(C) q2(Ckulon) r1(m), D dielektriline konstant, vees ligikaudu 80, muidu org. solventides 110, k = 1/(4 0), 0=8,85x1012 J1C2m1 26. Kas Na+ ja Cl liikumisel teineteisele lähemale kulub või eraldub energiat? eraldub. Vastasmärgilised laengud tõmbuvad. Nende lahutamiseks ja üksteisest eemale viimiseks tuleb kulutada energiat. 27. Kas elektrostaatiline interaktsioon sõltub
kolmiksidemeid (biomolekulide mitmekesisus!); moodustavad lineaarseid, hargnevaid ja tsüklilisi struktuure Hapnik Kudedesse jõudnud hapnikust umbes95% kasutub biomolekulide lõhustumiseks, et salvestada nende energiat organismi poolt kasutatava metaboolse energia (peamiselt ATP) vormis. Umbes 2...5% hapnikust kulub biofunktsioonideks vajalike hapniku reaktiivsete vormide tekkeks Vesinik tähtsus seisneb vesiniksidemete andmises biomolekulides. Vesiniksidemed kindlustavad biopolümeeride (valgud, nukleiinhapped, polüoosid) kõrgemate struktuuritasemete stabiilsuse. Lämmastik Esineb aminohapetes, nukleiinhapetes ja heterotsüklilistes lämmastikuühendites. Biomolekulised on lämmastik süsiniku-skeletti täiendav, mitmekesistav ja reaktiivsust tõstev element. Fosfor Fosfor osaleb makroergiliste sidemete moodustamises, teda leidub nukleiinhapetes, fosfolipiidides, mitmetes koensüümides.
biheeliks. RNA- ribonukleiinhape on biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid. RNA molekul koosneb ainult ühest ahelast. Lämmastikalus, riboos ja fosfaatrühm 15. Teate lämmastikaluste koospüsimise printsiipi e. komplementaarsusprintsiipi DNA ja RNA puhul. Oskate ühe DNA ahela alusel teise DNA ahela nukleotiidi järjestuse leida ning seejärel RNA. Kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete (DNA ja RNA) molekulides, mis põhineb vesiniksidemete moodustumisel. DNA molekulis ühinevad A (adenin) ja T (tüniin) ning C (tsütotsiin) ja G (guanin) , RNA molekulis A ja U (uratsii) ning C ja G Nt. DNA algne ahel on ATA G C A- C -T DNA komplementaarne ahel on TAT C G T GA RNA ahel A U A G C A C - U 16. Teate DNA ja RNA molekuli struktuuri? DNA- 1
Kasutusalad: Kasutatakse parfürmeerias ja meditsiinis kreemide valmistamisel, emailvärvide, lakkide valmistamisel, antifriisis. 9. Eetrid (nende erinevused alkoholidega võrreldes ja ohtlikkus) - Eetrid on orgaanilised ühendid, kus kaks süsivesinikrühma on teineteisega seotud hapniku aatomi kaudu. Füüsikalised: Alkoholide lahustuvuse vees tagab hüdroksüülrühma ja vee molekulide vastastikmõju ehk vesiniksidemete moodustumine. Nad lahustuvad vees vähe. Eetrid on omapärase lõhnaga vedelikud, välja arvatud dimetüüleeter, mis on toatemperatuuri gaas. Keemilised: Eetrid on keemiliselt püsivad ja alkoholidest vähem aktiivsemad, kuna süsiniku ja hapniku vahelisi sidemeid on raske lõhkuda. Nad on äärmiselt plahvatusohtikud ained. 10. Dietüüleeter Valem: CH3CH2OCH2CH3. Dietüüleeter on kõige tuntum eeter. See on väga lenduv
CH3CHO ____, CH3OCH3 ____, NH3 ____, CH3OH ____, AsH3 ____ C. Valige küsimuse A-osast üks anorgaaniline ja üks orgaaniline vesiniksidet moodustav aine ning kujutage struktuurivalemitega, kuidas tekivad kummaski (puhtas) aines vesiniksidemed (märkige vesiniksidemed punktiiriga). anorgaaniline aine orgaaniline aine D. Kujutage struktuurivalemitega omavaheliste vesiniksidemete tekkimist ülesande B-osas valitud kahe erineva aine molekulide vahel. ÜLESANNE 5 (5 punkti) Joonistel on kujutatud gaaside kogumise erinevad võimalused. Millistel meetoditel saab koguda järgmiste omadustega gaase (märkige lünkadesse sobiva(te)le meetodi(te)le vastava(te) joonis(t)e ees olevad numbrid). Kirjutage iga gaasi tüübi kohta näide (vastava gaasilise aine valem). Meetodi(te) Gaasi valem
*Leia vastus milles sisalduvad ainult mikroelemendid: a) Ca, I, Cl, Zn b)Mn, Fe, Co, Se c) N, O, C, H d)Fe, Na, Mg, I *Leidke vastusevariant, milles loetletud keemilised elemendid on meie organismis valdavalt laenguga st ioonidena. a) Ca,O,C,H b)N,O,Co,S c)N,O,C,H d)K,Na,Mg,Cl *Millest koosneb ensüümvalk? Aminohappejäägist. *Disahhariid : Süsivesik, mis koosneb kahest monosahhariidist. Tuntuim disahhariid on sahharoos ehk suhkur, mis koosneb glükoosist ja fruktoosist. *Triglütseriidide põhiülesandeks inimese organismis on : a)olla biokatalüsaatoriks b)päriliku info säilitamine c)olla energeetiliseks varuaineks d)membraanipotensiaali tekitamine *Laktaas on ensüümivalk, mille molekul koosneb väga paljudest : a)glükoosi jääkidest b)aminohappejääkidest c)galaktoosi jääkidest d)rasvhappejääkidest *Sahharaas on ensüümivalk, mille molekul koosneb väga paljudest: a) fruktoosi jääkidest b) aminohappejääkidest c) glükoosi ...
erinevatel sugupooltel erinev. Enamikul loomadel ja osadel taimedel on üks paar sugukromosoome, inimese -sugukromosoomid on X ja Y 16.DNA ehitus,tähtsud- DNA on polümer mille manomeerideks on desoksüribonukleiidid DNA tähtsus seisneb päriliku info säilitamises ja selle täpses ülekandmises raku jagunemise käigus moodustavatele tütarrakkudele 17.Komplementaarsus printsiip- on kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete molekulides,mis põhineb vesiniksidemete moodustumisel 18.Polümeer Polümeerid ehk kõrgmolekulaarsed ühendid on ained, mille molekulid koosnevad kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest elementaarlülidest. 19.Monomeer Monomeer on väikese molekulmassiga keemiline ühend, mis on võimeline liituma iseenda molekulidega moodustades monomeeri lülidest koosnevaid ahelaid, see on suurema molekulmassiga ühendeid. 20
desoksüriboos komplementaarsus-Kahe geeni dominantsete alleelide koos toimel moodustuv uus tunnus. 1.Millised keemilised elemendid kuuluvad makroelementide hulka?Miks vajab organism neid suhteliselt suurtes kogustes? Too näiteid nende tähtsusest. Hapnik-kasutatakse toitainetest energia kätte saamiseks Süsinik-loovad eeldused biomolekulide suureks mitmekesisuseks ja elu esinemiseks vesinik-osaleb vesiniksidemete moodustumisel fosfor-osaleb energiarikaste sidemete moodustamisel lämmastik-mängib tähtsat rolli ensüümide töös väävel-immuunsüsteemi stimuleerija 2.Millist keemilist ühendit on organismides kõige rohkem? Kaltsium 3.Selgita näidetega, milles seisneb vee bioloogiline tähtsus. Vesi tagab rakkude siserõhu (põuaperioodil taimed närbnuvad) keemilistes reaktsioonides (Osaleb toidust saadud valkude, rasvade ja süsivesikute lagundamisel.)
Ilmselt on siin siiski mõeldud etanooli ja vee dielektriliste konstantide erinevusest tingitud elektrijõudude 10kordset erinevust. Etanool varjestab 10 korda vähem kui vesi, ehk elektrijõud on seal 10 korda tugevamad.Sepp 24. Kas atsetooni (CH3COCH3) ja CH3COO vahel on võimalik tugeva vesiniksideme moodustumine? (võivad olla erinevad ühendid) Ei!!! Kummaski ühendis puudub suure elektronegatiivsusega (O, N, F) elemendiga seotud vesiniku aatom, mis võimaldaks vesiniksidemete moodustamise. 25. Kuidas sõltub elektrostaatilise interaktsiooni energia laengutevahelisest kaugusest? U(J) = k D1q1(C) q2(Ckulon) r1(m) D dielektriline konstant, vees ligikaudu 80, muidu org. solventides 110 k = 1/(4 0) 1 0=8,85x10 J C m 12 1 2 26. Kas Na+ ja Cl liikumisel teineteisele lähemale kulub või eraldub energiat? Eraldub. Vastasmärgilised laengud tõmbuvad. Nende lahutamiseks ja üksteisest eemale viimiseks tuleb kulutada
C on seotud nelja kovalentse sidemega Bioaktiivsed ained ensüümid, vitamiinid, hormoonid, antibiootikumid, mürgid, süsivesikud, lipiidid, valgud, nukleiinhapped. Makroelemendid ja nende ülesanne organismis Süsinik keskne eluelement kuulub kõikide biomolekulide (valkude, rasvade, süsivesikute) koostisesse. CO2 fotosünteesi lähteaine, hingamise ja käärimise lpp-produkt. Vesinik esineb kõikide biomolekulide koostises. Osaleb vesiniksidemete (O...H; N...H) moodustumises. Mida rohkem on ühendis vesinikku, seda energiarikkam see on. Hapnik kuulub kõikide biomolekulide koostisesse. Hapnik on tugev oksüdeerija, kindlustab hingamise. Lämmastik esineb valkude aminohapetes, ATP-s, nukleiinhapetes. Leidub osades vitamiinides ning alkaloidides. Fosfor esineb nukleiinhapete koostises. Esineb makroergiliste ühendite (ATP, GTP, CTP, UTP) koostises.
koguses ja omavahelises suhtes) ja väheväärtuslikeks valkudeks (asendamatutest aminohapetest on puudu 1 või mitu). Valkude struktuuritasemed osata selgitada. Primaarstruktuur - valgu ruumiline struktuur ehk konformatsioon. Valkude primaarstruktuur on molekulaaraluseks: a) valkude spetsiifilisusele/mitmekesisusele, b) kõrgete struktuuritasemete kujunemisele, c) molekulaarhaiguste patogeneesile. Sekundaarstruktuur - vesiniksidemete abil formeerunud ruumiline struktuur, jaotub -heeliks ja -struktuur. Tertsiaarstruktuur - kogu valgu kolmemõõtmeline struktuur, moodustunud sekundaarstruktuuridest, gloobulid (kerajad) ja fibrillid (kiudjad). Kvaternaarstruktuur - Subühikutest koosnev (SU). Subühikud omavad tertsiaarstruktuuri. Valkude denaturatsioon: kõrgemate struktuuritasemete lõhkumine madalamateks, seda põhjustab temperatuur, vibratsioon, ultraheli kiirgus.
57. Oletame, et bakterirakk on vaadeldav kuubina, mille serva pikkus on 1 m. Bakterirakus on 50 DNA polümeraasi molekuli. Milline on DNA polümeraasi kontsentratsioon bakterirakus? 58. V=1*10^-18 m3 n=50 c=n*V c=50*10-18 59. Millega on põhjendatav vee kõrge sulamis- ja keemistemperatuur? Hapniku aatomi kuuest elektronist 2 on hõivatud vesinikega.Tal on järel 4 elektroni, mis on vesiniksidemete akseptorid. Samas OH rühm käitub vesiniksideme doonorina. Seega on hapniku aatomis olemas nii vesiniksideme akseptor kui ka vesiniksideme doonor. Vesi koosnebki seetõttu vesiniksidemetega ühendatud veemolekulide võrgustikust ja selletõttu on tal kõrge sulamis ja keemistemperatuur 60. Miks lahustuvad ioonid vees hästi? Vesilahuses moodustub ioonide ümber veemolekulidest hüdratatsiooni kiht. 61
Amülopektiiniga on sarnane nn loomne tärklis glükogeen, mis on peamiselt loomsete rakkude ja loomorganismide varuaine, kuid seda leidub ka taimedes. Kasutamine: toiduainete tööstuses paksendajana; tehakse tärklisesiirupit kasutatakse suhkru asendajana; tekstiilitööstuses kangaste viimistlemiseks. Tselluloos koosneb -glükoosi molekuli jääkidest ja on ainult lineaarse ehitusega. Tselluloosi kius on tselluloosi molekulid seotud kimpudesse vesiniksidemete abil. Tselluloosil (erinevalt tärklisest) on kristalne struktuur. Füüsikalised omadused: valge, tahke, vees lahustumatu, ei moodusta kolloidi ka kuuma veega. Keemilised omadused: 1. hüdrolüüsub hapete või bakterite mõjul, lõppsaaduseks on glükoos (C6 H10O5 ) n + nH 2O nC6 H12O6 2. omab kolme aktiivset hüdroksüülrühma iga lüli kohta ning seetõttu on võimalik teda esterdada ehk panna reageerima hapetega
Põhibioelemendid on organogeenilised elemendid ehk makroelemendis C, H, N, O, P, S. Süsinik. Keskne eluelement- elu põhineb süsinikuühenditel (valgud, rasvad, süsivesikud). Kuulub kõikide biomolekulide koostisesse. Elu evolutsioon = süsinikuühendite elolutsioon. CO2. Fotosünteesi lähteaine. Tekib hingamisel, käärimisel. 80% CO2 transporditakse inimorganis lahustunult vereplasmas ja koevedelikes. 20% transporditakse hemoglobiiniga seotult. Vesinik. Osaleb vesiniksidemete moodustamises boimolekulides O...H, N...H. Need on nõrgad sidemed, mis stabiliseerivad biomolekule. Kuulub kõikide boimolekulide koostisesse. Mida rohkem on ühendis vesinikku, seda energiarikkam on ühend (rasvad on energiarikkamad kui valgud, süsivesinikud). 1g rasva 38,9 Kj, 1g valke ja süsivesikuid- 17,6 Kj energiat. Hapnik. Kuulub kõikide biomolekulide koostisesse. Hapnik on oksüdeerija ehk kindlustab hingamise. Suhtelt hapnikusse jaguneb elu. Anaeroobid ei kasuta O2.
erinevad need orgaaniliste ühendite koostises. Keemilisi elemente, mida organismid vajavad väikestes kogustes nimetatakse mikroelementideks. K,Cl,Ca,Na jne. Kõik makro- ja mikroelemendid on hädavajalikud organismide normaalseks elutegevuseks. Süsinik keskne eluelement kuulub kõikide biomolekulide(valgud,rasvad,süsivesikud) koostisse. CO2 getosünteesi lähteaine Vesinik esineb kõikide biomolekulide koostises. Osaleb vesiniksidemete moodustumisel. Mida rohkem on süsinikku, seda energiarikkam on ühend. Hapnik kuulub kõikide biomolekulide koostisse. On tugev oksüdeerija, kindlustab hingamise. Lämmastik esineb valkude aminohapetes. ATP's Fosfor esineb nukleiinhapete koostises. Väävel esineb kahes aminohappes metioniin ja tsüsteiin, ka osades vitamiinides. Naatrium rakuväline element, raku sees leidub teda vähe Kaalim rakusisene element, väljaspool rakku leidub vähe.
(C6H12O6), kuid erinev struktuur. Nagu sahhariididel üldiselt, esinevad ka fruktoosil D- ja L-vorm. Nende eristamine toimub lahtiste ahelate võrdlemisel, olukorras, kus neid vaadeldakse vertikaalses asendis (vt Joonis 2). Kui eelviimase süsiniku küljes olev OH-rühm paikneb paremal pool, on tegemist D-vormiga, ning kui see paikneks süsinikust vasakul pool, oleks tegemist L-vormiga. Viimast vormi eksisteerib vähem. Kristalliline fruktoos omandab poolatsetaali ja sisemiste vesiniksidemete stabiilsuse tõttu tsüklilise struktuuri. See toimub sisemolekulaarse reaktsiooni järel, kus 6. või 5. süsiniku juures olev OH-rühm reageerib aldehüüdrühmaga (=O), mis fruktoosi puhul asub 2. süsiniku juures. Kui reaktsioonis osaleb 6. süsiniku OH-rühm, tekib tsükliline vorm, mida nimetatakse formaalse nimetuse järgi D-fruktopüranoosiks. 5. süsiniku juures oleva OH-rühmaga reaktsiooni puhul tekib D-fruktofuranoos. (5)
RNH) on organismi rakkudes leiduv nukleiinhape. RNA on biopolümeer, millel olenevalt vormist on mitmeid erinevaid funktsioone. Primaarstruktuur on ka RNA-l nukleotiidide ahel, kusjuures ühinemine toimub fosfodiestersidemetega. Nukleotiidse järjestuse määrab RNA sünteesil eeskujuks olev DNA ahel. Kuigi RNA on peamiselt üheahelaline, võivad selle molekulis esineda ka pikad kaheahelalised lõigud, kus ahelad on ühinenud komplementaarsete nukleotiidide vaheliste vesiniksidemete abil. Komplementaarsed paarid on siin A—U ja C—G. Sellised lõigud esinevad näiteks transport-RNA-s. Enamasti ei ole RNA ühinenud valkudega, kuid näiteks ribosoomides toimub ka RNA ja valkude liitumisi, kusjuures moodustuvad nukleoproteiidid. RNA-l esineb mitu funktsionaalset vormi. Nendeks on messenger-RNA (mRNA, informatsiooni-RNA), ribosomaalne-RNA (rRNA), transport-RNA (tRNA). Eukarüootides eristatakse veel pre-mRNA-d (primaarne, sisaldab introneid ja eksoneid), mis
· lahkuv ruhm mojutab Sn2 reaktsiooni · mida stabiilsem on lahkuva ruhmaga lahkuv osake, seda kergemini toimub Sn2 reaktsioon · polaarsed molekulid delokaliseerivad laengut ja stabiliseerivad osakest · lahusti omju Sn2 reaktsioonile (lahustiga saab soojust juurde anda) polaarsed lahustid soodustab sideme katkemist, stabiliseerib lahkuvat ruhma, nukleofiili omadus eriti ei muutu protoonsed: metanool, etanool, vesi; norgendab oluliselt nukleofiili vesiniksidemete tottu aprotsoonsed: DMSO (dimetuulsulfoksiid), HMTA, DMF (N,N- dimetuulformamiid), THF (tetrahudrofuraan), AcCn (atsetonitriil) · Sn2 reaktsioonis on lahustiks polaarne aprotoonne lahusti · Sn1 reaktsiooni mõjutavad tegurid: substraadi struktuur · karbkatioon on seda stabiilsem, mida enam tal on alfa C-H sidemeid. Sb1 reaktsioon toimub seda ladusamalt, mida stabiilsem on tekkiv karbkatioon · primaarne haliid Sn2- nõuab head nukleofiili
lämmastikust, hapnikust, fosforist ja väävlis HAPNIK energiat kandvas molekulis 95% kasutavad organismid ATP-s toitainete lõhustamiseks mõnes vitamiinis vabanev energia FOSFOR kasutatakse elutegevuseks osaleb energiarikaste VESINIK sidemete moodustamises vesinikaatomid osalevad energiakandjas ATP-s vesiniksidemete leidub nukleiinhapetes ja moodustamises fosfolipiidides mida rohkem vesinikku, VÄÄVEL seda energiarikkam ühend esineb valkudes ja mõnes LÄMMASTIK vitamiinis esineb valkudes ja tähtis roll organismides nukleiinhapetes keemilisi reaktsioone tegevates ensüümides
Amülopektiiniga on sarnane nn loomne tärklis glükogeen, mis on peamiselt loomsete rakkude ja loomorganismide varuaine, kuid seda leidub ka taimedes. Kasutamine: toiduainete tööstuses paksendajana; tehakse tärklisesiirupit kasutatakse suhkru asendajana; tekstiilitööstuses kangaste viimistlemiseks. Tselluloos koosneb -glükoosi molekuli jääkidest ja on ainult lineaarse ehitusega. Tselluloosi kius on tselluloosi molekulid seotud kimpudesse vesiniksidemete abil. Tselluloosil (erinevalt tärklisest) on kristalne struktuur. Füüsikalised omadused: valge, tahke, vees lahustumatu, ei moodusta kolloidi ka kuuma veega. Keemilised omadused: 1. hüdrolüüsub hapete või bakterite mõjul, lõppsaaduseks on glükoos (C6 H10O5 ) n + nH 2O nC6 H12O6 2. omab kolme aktiivset hüdroksüülrühma iga lüli kohta ning seetõttu on võimalik teda esterdada ehk panna reageerima hapetega
valgulised termineerimis-/vabastusfaktorid. Valkude sünteesi energiavajaduse katavad ATP ja GTP. Antibiootikumid inhibeerivad/aeglustavad valgusünteesi. 6.Valgumolekulide ruumiline ehitus, kõrgemat järku struktuurid Sekundaarstruktuuri põhivormid on -heeliks ja -struktuur. Need on peamiselt vesiniksidemete abil fikseeritud ruumikujundid. -heeliks polüpepetiidahela paremale pöörduv helitseerunud konformatsioon. Vesiniksidemete rohkus tagab heeliksi stabiilsuse. -struktuur peamiselt vesiniksidemete abil kujunenud kihilis-voldiline konformatsioon. Tertsiaarstruktuur kerajas-ellipsoidne (gloobul) või niitjas (fibrill) kolmemõõtmeline konformatsioon. Formeerub polüpeptiidahela spetsiifilisel väga tihedal kokkupakkumisel. Valgumolekul püüab võtta stabiilseimat kuju. Tertsiaarstrukuuri hoiavad põhiliselt nõrgad sidemed (ioonsed-, vesiniksidemed ja hüdrofoobsed vastaktoimed. Nende väga suur arv tagab
Biheeliks ehk sekundaarstruktuur, kaheahelaline Biosfäär - kogu Maa sfäär, kus võib leiduda elusorganisme või nende elutegevuse jäänuseid DNA replikatsioon DNA kahekordistumine Elund - kõigi hulkraksete elusolendite keha osa,igaühel on oma kindel ülesanne Elundkond elundid, mis täidavad üht ülesannet Ensüüm biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk Komplemantaarsusprintsiip kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete molekulides, mis põhineb vesiniksidemete moodustumisel Kude - sama talitlusega ja struktuurilt sarnastest seotud rakkudest koosnev taime või looma organi osa Makroergiline ühend madalmolekulaarne orgaaniline ühend, mis osaleb keemilise energia salvestaja ja ülekandjana biokeemilistes reaktsioonides Monomeer polümeeride koostises olevad pikkad ahelataolised molekulid Nukleotiid nukleiinhappe monomeer Pepiitside kovalentne side valgu molekuli ehitusse kuuluvate aminohappejääkide vahel
vastu üsna püsiv. Vee toimel pundub ta märgatavalt. Kogu naharingluse protsess võtab aega umbes 28 päeva. Naha kõige paksem ja tähtsam osa on pärisnahk ehk derma. Inimesel on see umbes 2 mm paksune. Pärisnahk koosneb võrdlemisi hõredatest kiuliste valkude kimpudest, mis on omavahel risti ja põiki läbipõimunud. Nendest valkudest on tähtsaim kollageen. Kollageenimolekulid on üksteisega seotud vesiniksidemete ja mõningate põiksidemete abil. Kollageenikiud on väga painuvad. Vananedes tekib kollageenimolekulide vahel järjest uusi põiksidemeid, mistõttu naha elastsus ja painduvus väheneb. Kiududes leidub ka elastiini, mis on nii elastne, et tema kiud vetruvad venitusel nagu kummipaelad. Veel on kiududes retikuliini, mis aitab moodustada pärisnaha põhiosa retikulaarkihi tugevat ruumilist struktuuri. Keemiliste omaduste poolest on elastiin ja retikuliin kollageeniga sarnased
Loomorganismidel lämmastikühendite sisse-, väljavoog. Rohkem siseneb lämmastik varases lapseeas ja pärast haigusest paranemist. Väljub rohkem haiguse ajal, aga ka vananedes. Valkude omadused sõltuvad aminohapete järjekorrast. Valgu primaarstruktuur aminohappe järjekord. Mida lähedasemad liigid, seda sarnasem aminohapete struktuur. Valgu sekundaarstruktuur kujutab spiraalselt keerdunud (alfastruktuur) või voltunud (beetastruktuur) valku. Struktuur püsib koos vesiniksidemete abil. Juustes ja küüntes valgud sekundaarstruktuuris. Valgu tertsiaar- ehk kolmandane struktuur. kerakujuline e. globulaarne või fibrillaarne e. väljaveninud/niitja kujuga Kvaternaar ehk neljandane struktuur (nt hemoglobiinivalk). Teatud füüsikalis-keemilistel tingimutel on võimalik valgu struktuuri lõhkuda. Valgu kõrgemad järgustruktuurid lagunevad madalamateks lõpetades primaarstruktuuriga = denaturatsioon. Primaarstruktuuri lagunemine = hüdrolüüs.
alkoholid on orgaanilised ained, milles vesiniku aatomid on asendunud ühe või mitme hüdroksüülrühmaga (OH). eetrid on orgaanilised ühendid, kui kaks süsivesinikrühma on teineteisega seotud hapniku aatomi kaudu. ühealuseline alkohol ühte hüdroksüülrühma sisaldav alkohol (n:etanool) mitmealuseline alkohol mitut hüdroksüülrühma sisaldav alkohol (n:glütserool) alkoholaat tekib alkoholi hüdroksüülrühma vesiniku aatomi asendumisel aktiivse metalliga. kontraktsioon on nähtus, kus kahe aine segunemisel paigutuvad väiksemad aineosakesed suuremate vahele ning lõpptulemuseks on segu ruumala vähenemine ehk kokkutõmbumine. hüdrolüüsipiiritus on tselluloosi suhrkuks muutmisel taas suhkru kääritamisel saadav etanool. sünteetiline piiritus moodustub kõrgemal temperatuuril, rõhul ja katalüsaatorite manulusel toimuval hüdraatumisel. absoluutne alkohol veevaba ehk 100%line etanool. denatureerimine etanooli joomiskõlbmatuks muutmine tehnilisteks vajaduste...
· DNA sekundaarstruktuur DNA molekul on keerdunud kruvikujuliselt biheelikuks. · Kolmanda järku struktuur DNA molekul moodustab koos teiste ühenditega molekuli. · DNA nukleodiidide liitumisel tekib 1 ahel. · DNA molekul koosneb aga kahest omavahel ühinenud ahelast. Ahelate ühinemisel kehtib komplimentaarsusprintsiip A=T G=C · Komplimantaarsusprintsiip kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete (DNA ja RNA) molekulides, mis põhineb vesiniksidemete moodustumisel. · Replikatsioon on matriitsüntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. Replikatsioon on kõigis organismides toimuv universaalne molekulaargeneetiline protsess, mis tagab rakujagunemise käigus päriliku info võrdse ülekande lähterakust tütarrakkudesse. Replikatsioon toimub iga kord enne raku jagunemist see leiab aset nii
Füüsikalised omadused: Saamine: Karboksüülhapete füüsikalised omadused on tingitud nende võimega *saadakse tavaliselt alkoholide v aldehüüdide oksüdeerimisel moodustada oma molekulide vahele vesiniksidemeid. Vesiniksidemete *mõnedel juhtudel saab alküülrühma otse oksüdeerida karboksüülrühmaks moodustumise tõttu molekulide vahele võivad karboksüülhapped ühineda *Estrite hüdrolüüsil. Meetodit kasutatakse looduslike rasvade koosseisu omavahel dimeerideks (kahekaupa paarideks) ja nii isegi moodustada ahelaid. kuuluvate hapete hüdrolüüsil
Need prbleemid ületas N.Borh(1913). 2) Vesinikside vees Vee molekulis on mõlemad O-H sidemed polaarsed, mõlema vesinikaatomi s-orbitaalid osaliselt vabad.Võimalik O vaba elektronipaariosaline kattumine H-aatomite pooltühja s-orbitaaliga ja vesiniksideme moodustumine kahe naabermolekuli vahel. Moodustuvat vesiniksidet vees stabiliseerib täiendavalt elektostaatiline tõmbumine posit(H) ja negat(O) osalaengute vahel. Vesi esineb mitmest molekulist koosnevatest assotsiaatide(H2O). Vesiniksidemete olemasolu vees avaldub enamikes biol.protsessides. Üldiselt on vesiniksidemetel oluline mõju *molekulide assotsiatsioonile/dissotsiatsioonile *ainete lahustumisele, kristallumisele jne *molekulide, eriti makromolekulide konformatsioonile jpm.Vesiniksidemete esinemine/puudumine mõjutab aine omadusi.olemasolu soodustab ainete lahustuvust, puudumine kahandab. 3) Gibbsi energia J.W.Gibbs- ameerika füüsik-teoreetik, peam.tööd keemil.
molekulidena tsütoplasmas - DNA (desoksüribonukleiinhape) paikneb tuumas, mitokondrites, kloroplastides - DNA ja RNA on negatiivse laenguga tänu fosfaatrühma laengule nukleotiidides 4. Kuidas toimub fosfodiester sideme moodustumine nukleotiidide vahele? Nukleotiidid polünukleotiidahelas on kovalentselt seotud fosfodiestersidemete kaudu. 2 polünukleotiidahelat on omavahel seotud vesiniksidemete kaudu, mis tekivad lämmastikaluste vahel. Alustevaheline paardumine on spetsiifiline: A paardub T-ga ja G paardub C-ga. Seega koosnevad kõik aluspaarid ühest puriinist ja pürimidiinist. Lämmastikaluste spetsiifilise paardumise määrab ära see, et vesiniksidemed saavad moodustuda ainult kindlate paaride korral. A ja T vahel moodustub 2 vesiniksidet, C ja G vahel 3. 5. DNA kaksikahelat iseloomustavad omadused (3)?
mikroelemendid - Elemendid, mida organismides leidub väiksemas koguses, kuid mis on elu seisukohalt siiski hädavajalik 2. Tead tähtsamaid makroelemente (6) ja nende ülesandeid Süsinik- Keemilised omadused on ainulaadsed, iga süsinikuaatom võib moodustada 4 keemilist sidet, suudab moodustada üksik-, kaksik- ja kolmiksidemeid. Vesinik- Vesinikuaatomid osalevad vesiniksidemete moodustamises. Mida rohkem on ühendis vesinikku, seda energiarikkam on see ühend. Lämmastik- Esineb valkudes ja nukleiinhapetes, samuti energiakandjas ATP-s ja mõnes vitamiinis. Hapnik- Organismid kasutavad hapnikku toitainete lõhustamiseks, selle käigus vabanevat energiat kasutatakse elutegevuseks. Fosfor- Osaleb energiarikaste sidemete moodustamises energiakandjas ATP-s.
rahuldama teatud kindlaid nõudeid: 1. Polüpeptiidis esinevad sidemete pikkused ja nurgad peavad võimalikult vähe kõrvale kalduma peptiidide puhul katseliselt määratutest 2. Kaks aatomit ei tohi paikneda teineteisele lähemal kui lubavad vastavad van der Waalsi raadiused 3. Peptiidside peab olema planaarne ja trans konfiguratsioonis 4. Polüpeptiidahela amiidrühma prootonid ja karbonüülsed hapnikud peavad olema kaasatud vesiniksidemete moodustamisse Peptiidahela konformatsioon Peptiidahel on kujutatav üksteisele järgnevate planaarsete peptiidrühmade ahelana Peptiidahela konformatsioon on kirjeldatav dihedraalsete nurkade abil, mis kirjeldavad pöörlemist CN () ja CC() sidemete ümber Kokkuleppeliselt on ja 180o siis kui polüpeptiidahel on maksimaalselt väljavenitatud konformatsioonis. Positiivse pöördumise suunaks on defineeritud kellaosuti
rakkudele. · DNA pärilikkuse kandja, üks elu tunnus. · RNA oluline roll päriliku informatsiooni avaldumises. Keemiliste elementide ülesanded organismis: · Süsinik keskne eluelement, inimese elu on süsiniku põhine, kuulub kõikide biomolekulide koostisesse(valgud, rasvad, süsivesikud). · CO2 fotosünteesi lähte aine, hingamise ja käärimise lõpp-produkt. · Vesinik esineb kõikide biomolekulide koostises. Osaleb vesiniksidemete moodustamisel (O, N), mida rohkem on vesinikku, seda energiarikkam ühend. · Hapnik kuulub kõikide biomolekulide koostisesse. On tugev oksüdeeria, kindlustab hingamise. · Lämmastik esineb valkude aminohapetes, ATPs ja nukleiinhapetes. Leidub osades vitamiinides ja alkaloidides. · Fosfor esineb nukleiinhapete koostises. Esineb makroergiliste ühendite koostises.
TABASALU ÜHISGÜMNAASIUM Sander Onlahe 10a ETANOOL Referaat Juhendaja: Evelin Maalikunstnik Tabasalu 2012 Sisukord Sissejuhatus......................................................................................................................................2 Leidumine, tekkimine, saamine........................................................................................................4 K...
Vesinikside vees: Vee molekulis on mõlemad O-H sidemed polaarsed, mõlema vesinikuaatomi s-orbitaalid osaliselt vabad, O aatomil kaks vaba elektronpaari. Võimalik O vaba elektronpaari osal. kattumine H-aatomite pooltühja s-orbitaaliga ja vesiniksideme moodustumine kahe naabermolekuli vahel Moodustuvat vesiniksidet vees stabiliseerib täiendavalt elektrostaatiline tõmbumine posit. (H) ja negat. (O) osalaengute vahel. Vesiniksidemete olemasolu vees avaldub enamikes biol. protsessides 4. Perioodilisusseadus: avastamine, sõnastused, puudused D.Mendelejev avastas perioodilisusseaduse oma õpiku Keemia alused kallal töötades. Klassikaline PS formuleering (Mendelejev): Elementide omadused, aga seetõttu ka nende poolt moodustatud lihtsate ja keeruliste kehade omadused asuvad perioodilises sõltuvuses nende aatomkaalust.
Osaleb ise reaktsioonides. Näited?Suure koostisesse, moodustab keemilisi sidemeid, CO2 on soojusmahtuvusega hoiab organismide fotosünteesi lähteaine, hingamise ja käärimise lõpp- temperatuuri.Katioonid organismidesK- ja Na- produkt. Vesinik H70 kg kohta umbes 7 kg - ioonid: närviimpulss sünapsis.rakurõhu joogiveegaBiomolekulide koostises, vee kooseisus, reguleerimine.füsioloogiline lahus?Ca-ioonid: vajalik vesiniksidemete moodustamisel.Lämmastik luudele tugevus. D-vitamiin? Vanadus?NH4-ioonid: N70 kg kohta umbes 1,8 kg Aminohapete ja valkude laguproduktina välja.Mg-ioonid : klorofülli nukleiinhapete koostises. Fosfor P70 kg kohta koostises.Fe-ioonid: hemoglobiini umbes 780 g Rakumembraani ehituses, koostisesAnioonid organismidesKarbonaatioonid: nukleiinhapete koostises, energiarikaste ühendite nt. nende kujul kandub CO2 ATP koostises
Näiteks glükoosijääkide polümeerid (-C 6H10O5-)n tärklised ja tselluloosid. Tselluloosid ongi Maal kõige levinumad orgaanilised ained Glükoos heksoos C6H12O6 - molekuli ehituselt aldoos. Valge, vees hästi lahustuv, suhkrust vähem magus. Molekulis on 5 OH rühma ja seetõttu palju võimalusi vesiniksidemete tekkeks. Sellega ongi seletatav glükoosi ja teiste mono- ja oligosahhariidide hea lahustuvus vees - hoolimata suurtest molekulmassidest. Tekib paljudes taimedes fotosünteesil, eriti palju on teda viinamarjades - siit ka nimi viinamarjasuhkur . Inimesele on ta kiire energiaallikas. Glükoosi ainevahetuse vahesaadused on mürgised - nende kuhjumine on võimalik suhkruhaiguse korral. Diabeetikute organismis ei ole piisavalt kõhunäärme Langehaernsi saarekestes toodetavat hormooni
3.) Polüsahhariidid ( = palju) Molekul koosne paljudest lihtsuhkru jääkidest. Näiteks glükoosijääkide polümeerid (-C6H10O5-)n tärklised ja tselluloosid. Tselluloosid ongi Maal kõige levinumad orgaanilised ained Glükoos heksoos C6H12O6 - molekuli ehituselt aldoos. Valge, vees hästi lahustuv, suhkrust vähem magus. Molekulis on 5 OH rühma ja seetõttu palju võimalusi vesiniksidemete tekkeks. Sellega ongi seletatav glükoosi ja teiste mono- ja oligosahhariidide hea lahustuvus vees - hoolimata suurtest molekulmassidest. Tekib paljudes taimedes fotosünteesil, eriti palju on teda viinamarjades - siit ka nimi viinamarjasuhkur . Inimesele on ta kiire energiaallikas. Glükoosi ainevahetuse vahesaadused on mürgised - nende kuhjumine on võimalik suhkruhaiguse korral. Diabeetikute organismis ei ole piisavalt kõhunäärme Langehaernsi saarekestes toodetavat hormooni
kolmemõõtmelise võrgustiku, milles minimaalne vee molekulide arv on 6. Vees 2,3 H-sidet molekuli kohta elueaga ~10ps. 2. Vesi kui lahusti. Ioonide hüdratatsioon: positiivse laenguga ioone ümbritsevad vee osaliselt negatiivse laenguga hapniku aatomid; negatiivse laenguga ioone ümbritsevad vee osaliselt positiivse laenguga vesinikuaatomid. Hüdrofoobse aine ümber moodustub vee keskkonnas vee molekulidest klatraaditaoline struktuur. Vee vesiniksidemete võrgustik reorganiseerub apolaarse ühendi vastuvõtmiseks, millega tõuseb vee järk s.t väheneb entroopia. Amfifiilne molekul sisaldab nii hüdrofiilseid kui hüdrofoobseid rühmi ning mida tõmbab samaaegselt ni polaarse kui apolaarsesse keskkonda. Vesikeskkonas organiseerub molekul nii, et hüdrofiilsed osad orienteeruksid mitselli pinnale ja interakteeruvad polaarsete vee molekulidega; hüdrofoobsed osad orienteeruvad stsentrisse ja neile toimivad hüdrofoobsed
V, Mo, I, Co, Mn, Zn, Cu · MAKROELEMENDID Hapnik O 70 kg kohta umbes 43 kg toiduga ja hingamisel Peamiselt vee koostises, samuti biomolekulide koostises, kindlustab toitainete lõhustumise ja hingamise. Süsinik C 70 kg kohta umbes 16 kg toiduga. Kuulub biomolekulide koostisesse, moodustab keemilisi sidemeid, CO2 on fotosünteesi lähteaine, hingamise ja käärimise lõpp-produkt. Vesinik H 70 kg kohta umbes 7 kg - joogiveega Biomolekulide koostises, vee kooseisus, vajalik vesiniksidemete moodustamisel. Lämmastik N 70 kg kohta umbes 1,8 kg Aminohapete ja nukleiinhapete koostises. Fosfor P 70 kg kohta umbes 780 g Rakumembraani ehituses, nukleiinhapete koostises, energiarikaste ühendite nt. ATP koostises. Leidub: riis, liha, juust, muna, piim, rosinad, maapähkel, aeduba. Väävel S 70 kg kohta umbes 140 g Leidub: muna, piim, maks, teraviljad, liha, maapähkel. Leidub osades aminohapetes ja vitamiinides. MESOELEMENDID Naatrium Na 70 kg kohta umbes 100 g
3) CH3OCH3; 6) CH3COOCH3; 9) CH2=CH2. _________________________________________________________________________ B. Kujutage struktuurivalemitega vesiniksidemete moodustumist nendes ainetes. (Märkige vesiniksidemed punktiiriga.) C. Polüeteen keskmise molekulmassiga 600 on viskoosne vedelik, mida on kasutatud ka a) b) 2p 19 määrdeainena
O vabad radikaalid – bioloogiliselt üliaktiivsed ühendid on liitnud täiendava elektoni. Neid tekib loomuliku protsessi käigus, toodetakse fagotsüütides ja kasutatakse võõrorgaanika efektiivseks lagundamiskes. Juhul kui see protsess väljub kontrolli alt on tagajärjeks kas prekantserogeensus või muu patoloogiline seisund (infarkt või artriit). Organism reguleerib nende taset antioksüdantidega (vitamiin E & K). H (vesinik) - tähtsus seisneb vesiniksidemete tekkes ja võimaldamises. Kaks põhirolli: Moodustada H-sidemeid H ja temast elektronegatiivsema elemendi vahel (biosüsteemides H-O, H- N , HCl, HBr). Nad on biomolekulide kõrgemat järku struktuuride stabiliseerijad (nukleiinhapped, valgud, polüsahhariidid). Ühendite energeetiline väärtus seondub H-ga (mida rohkem on biomolekulis H aatomeid, seda kõrgem on selle ühendi energeetiline väärtus). Sellepärast on nt lipiidid energiarikkamad kui süsivesikud.
O vabad radikaalid bioloogiliselt üliaktiivsed ühendid on liitnud täiendava elektoni. Neid tekib loomuliku protsessi käigus, toodetakse fagotsüütides ja kasutatakse võõrorgaanika efektiivseks lagundamiskes. Juhul kui see protsess väljub kontrolli alt on tagajärjeks kas prekantserogeensus või muu patoloogiline seisund (infarkt või artriit). Organism reguleerib nende taset antioksüdantidega (vitamiin E & K). H (vesinik) - tähtsus seisneb vesiniksidemete tekkes ja võimaldamises. Kaks põhirolli: Moodustada H-sidemeid H ja temast elektronegatiivsema elemendi vahel (biosüsteemides H-O, H- N , HCl, HBr). Nad on biomolekulide kõrgemat järku struktuuride stabiliseerijad (nukleiinhapped, valgud, polüsahhariidid). Ühendite energeetiline väärtus seondub H-ga (mida rohkem on biomolekulis H aatomeid, seda kõrgem on selle ühendi energeetiline väärtus). Sellepärast on nt lipiidid energiarikkamad kui süsivesikud.
O vabad radikaalid bioloogiliselt üliaktiivsed ühendid on liitnud täiendava elektoni. Neid tekib loomuliku protsessi käigus, toodetakse fagotsüütides ja kasutatakse võõrorgaanika efektiivseks lagundamiskes. Juhul kui see protsess väljub kontrolli alt on tagajärjeks kas prekantserogeensus või muu patoloogiline seisund (infarkt või artriit). Organism reguleerib nende taset antioksüdantidega (vitamiin E & K). H (vesinik) - tähtsus seisneb vesiniksidemete tekkes ja võimaldamises. Kaks põhirolli: Moodustada H-sidemeid H ja temast elektronegatiivsema elemendi vahel (biosüsteemides H-O, H- N , HCl, HBr). Nad on biomolekulide kõrgemat järku struktuuride stabiliseerijad (nukleiinhapped, valgud, polüsahhariidid). Ühendite energeetiline väärtus seondub H-ga (mida rohkem on biomolekulis H aatomeid, seda kõrgem on selle ühendi energeetiline väärtus). Sellepärast on nt lipiidid energiarikkamad kui süsivesikud.
d. makroelemendid-elemendid, mis moodustavad 99% organismide koostisest, nt süsinik, vesinik, lämmastik, hapnik, fosfor ja väävel. e. mikroelemendid-elemendid, mida organismides leidub väiksemas koguses, kui on elu seisukohalt siiski hädavajalik. 2. Tead tähtsamaid makroelemente (6) ja nende ülesandeid. a. süsinik - moodustab süsinikühendeid b. vesinik - vesinikuaatomid osalevad vesiniksidemete moodustamises c. hapnik - 95% hapnikust kasutavad organismid toitainete lõhustamiseks d. lämmastik - sisaldub aminohapetes, osaleb ensüümimises e. fosfor - osaleb energiarikaste sidemete moodustamises enegriakandjas ATP-s f. väävel - sageli tähtis roll organismides keemilisi reaktsioone tegevates ensüümides 3. Tead tähtsamaid mikroelemente ja nende ülesandeid. a
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
