Kreeta on Kreeka suurim saar ja levinud turismi piirkond. Kreeta pakub igaühele midagi: päikseline kliima, liivarannad, põnevad antiikmälestised, vaheldusrikas loodus ja turismist puutumatute mägiküladeni, kus on säilinud kohalikud traditsioonid. Pindala: 8 336km 2 Rahvaarv: 600 000 inimest Pealinn: Iraklion, Keel: Riigikeel on Kreeka keel, turismipiirkondades saab hakkama ka Saksa ja Inglise keelega Kliima: Saare vahemereliselt pehmet kliimat iseloomustavad kuivad kuumad suved ja niisked talved. Südasuvel võib õhutemperatuur saarel tõusta isegi üle 40 °C ning merevesi ulatub suvel 26- 27 kraadini. Suvist kuumust leevendavad värskendavad meretuuled. Lääne-Kreetat ja Hania piirkonda loetakse sealse püsiva ilma tõttu Kreeta parimate suvituspiirkondadeks. Keskmised temperatuurid: Ilm April Mai Juuni Juuli August September ...
Mineraalained on meie organismile olulised luustiku, kehavedelike ja ensüümide koostises ning aitavad edastada närviimpulsse.Inimesed saavad mineraalaineid toiduga, veega ja ümbritsevast õhust, sest elusorganismid ei saa ise mineraalaineid sünteesida. Taimedesse kogunevad mineraalained pinnasest ja neis sisalduvate mineraalainete kogused sõltuvad kasvukohast ja selle väetamisest. Joogivesi sisaldab samuti mineraalaineid ning seega sõltub joogivee mineraalainete sisaldus kohast, kust vesi pärit on. 3 K (Kaalium) Kaaliumi on vaja: · vee hulga reguleerimiseks kudedes ja vererõhu langetamiseks, · osade ensüümide aktiivsuse tagamiseks, · lihaste töö tagamiseks, valkude ja süsivesikute ainevahetuseks, · hapnikuvahetusel, sest seda leidub erütrotsüütides, · neerudest mürgiste ülejääkide eraldamise stimuleerimiseks, · naha tervisele. Kaaliumivajadus suureneb:
Muld on ühine kantakse mullakiht nõlva jalamile4)Taimed lagunemisel tekib mulla ja mittetaastuv ressurss. Koos vee, õhu ja bioloogilise mitmekesisusega on orgaaniline osahuumus5)Mullaorganismid Kobesta vad mulda, eritavad muld pikaajalise ja säästva toidu ainete, loomasööda, kiudainete ning üha ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid6)Aeg jooksul muutub enam ka biomassi tootmise eeldu seks. Bioloogilise degratsiooni alla mullakiht paksemaks, vesi kannab mullas aineid ümber ja kujunevad mulla kuulub- erosioon ja deflatsioon (pinna vee või siis tuule tagajärjel kantakse horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused ära mulla pealmine/viljakas kiht) Ehitus degratsioon- seotud tööstuses lähtekivimist 7)Inimtegevus Niisutamisega võivad mullad soolduda. tekkivate kahjulike ainete sattumi sega mulda. Suur osa muldadest on
Ta vanemad tulid Grenadast 1950. aastatel Suurbritanniasse. Enne Vormel 1 karjääri sõitis ta Vormel Renault, Vormel 3 ja GP2 sarjades. Ta liitus Vormel 1 McLareni meeskonnaga 2007. aastal. Nelja etapivõidu ja tiitlivõistluse teise kohaga sai temast kõigi aegade edukaim debütant F1-sarjas. Ta on esimene Vormel 1 uustulnuk, kes on tõusnud sarja üldliidriks. Ühtlasi on ta ka noorim sarja üldliidriks tõusnud piloot. Kliima Kliima Floridas on tujukas, mõnevõrra selle pärast et vesi on lähedal. Floridas on niiske lähistroopiline kliima. Külmad frondid toovad aegajalt kaasa suuri tuuli ja külmu ilmu kogu osariigis hilissügisel ja talvel. Üks selline front tõi kaasa 25. novembril 1996 poolsaarel külmad temperatuurid ja tuuled, mis ulatusid kuni 150km/h, mis jättis tuhanded majad elektrita. Kõrgeim temperatuur 43°C on mõõdetud 29. juunil 1931 Monticellos. Kõige külmem oli 13.veebruaril 1899, kui mõõdeti -19 °C. 2004
sest hobustel oli vaja kapju uuesti rautada. Ta jättis asja sinnapaika ning läks edasi. Tee peal märkas ta palju ilusaid sigu, keda Friedrich oleks tahtnud Linda sünnipäevaks osta. Ta oli õnnetu, et raha oli märkamatult kulunud ja ta ei saanud kõike tarvilikku osta. Ta mõtles hoopis jõe äärde minna, mis lookles läbi linna. Kui Friedrich sinna jõudis võttis ta pastlad jalast, istus suure kivi peale ja torkas varbad vette. Vesi oli veel külm. Sellal, kui ta kivil istus ja mõtles, märkas ta kalda ääres midagi helkivat. Friedrich arvas, et see on ebatõenäoline, et seal on raha, kuid uudishimu sai temast jagu ning ta kõndis lähemale. Maas lebas riidest kott, mille peal oli mingi mõõgataoline märk. Ta ei suutnud välja mõelda, mida see märk tähendas kuid võttis koti sülle ja seal sees kõlises midagi. Friedrichil hakkas süda põksuma. Ta vaatas koti sisse ja tal vajus suu lahti.
arenevad kiiresti. Näiteks Tallinna lähiümbrus. Valglinnastumine- inimesed rajavad oma kodud linna lähedale maale. Linnade iseloomustus Põhjariikides: 70% linnarahvastikku, linnades II ja III etapp, linnade aeglane kasv, linnastud, eeslinnastumine, valglinnastumine, olemas vee- ja kanalisatsioonitorud, haljastus, õhusaaste. Linnade iseloomustus Lõunariikides: linnades 40% elanikest, linnade arengu I etapp, linnade kiire kasv, ülelinnastumine, äärelinnades puudub vesi ja kanalisatsioon, vaesus, kuritegevus. Migratsioon- ehk rahvastiku ränne; inimeste ümberasumine riigi sees või üle selle piiri, kas elamise või töökoha leidmise eesmärgil. Siseränne- ränne riigi piires. Välisränne- riikidevaheline ränne, mis jaguneb emigratsiooniks ja immigratsiooniks. Pagulus- sunnitud elukoha vahetamine usulistel, poliitilistel või sõjalistel põhjustel. Vabatahtlik migratsioon- inimene rändab vabatahtlikult
Selleks pipteerisin 100 mL pehmendatud vett koonilisse kolbi, lisasin 5mL puhverlahust ja väikse koguse indikaatorit ET-00. Seadsin töökorda büreti 0,005M triloon-B lahusega ning tiitrisin sinise värvuseni. E Sulfaatiooni kontsentratsiooni määramine Määramine põhineb reaktsioonil Täitsin katseklaasi umbes ¾ mahus uuritava veega, lisasin 5 tilka lahust, segasin korralikult ja jätsin 25 minutiks seisma. Vette moodustus sade ja vesi muutus piimjaks. Katseandmed Kandsin eraldi lehele. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs A ioonide kontsentratsioon(KK) mmol/L arvutamine: [ ] [ ] [ ] [ ] [ ] [ ]
Filosoofia kasvas välja maailmakorralduse teket ja jumalate põlvnemist puudutavast religioossest arutelust. Filosoofiaks loetakse mõtlejate ideid sestpeale, kui nad ei pidanud maailma enam konkreetsete jumalate kujundatuks, vaid asusid seisukohale, et see toimib mõne üldise loodusliku ja mõistusega tabatava põhimõtte järgi. Selle sammu astus esimesena 6.saj. eKr Mileetose filosoof Thales, kelle arvates oli kõige aluseks vesi maailm oli tekkinud veest ja ujus vee peal. Järgnevalt pakuti välja üha uusi seletusi algaine kohta, nende seast olulisim on Demokritose jt atomistikakoolkonna mõtlejate teooria aatomitest, mille kohaselt koosneb maailm tühjusest ja selles liikuvatest ning omavahel põrkuvatest jagamatutest algosakestest ehk aatomitest. Vana-Kreeka tuntumad filosoofid olid Sokrates, Platon ja Aristoteles. 5. saj
kasutatakse enim madalmaades (Holland, Taani, Belgia, Saksamaa). Tuuleenergia rakendamisega kaasnevad järgmised probleemid: tuule energia tekib väikeses koguses, generaatorid tekitavad müra, nõuavad suurt maa ala ja takistavad lindude lendamist. Tõusu ja mõõna energia kasulikuks seisneb loodussõbralikkuses ja suures energia hulgas. Geotermiline energia on maasisene soojuse energia. Suured geotermilised elektrijaamad asuvad vulkaanilistes piirkondades, nt: Islandil, kus kuum vesi ja aur tõusevad maa-pinnale. Islandil jätkub geotermiliselt toodetud energiast nii oma rahvale kui ka turistidele. Seda soodustab asjaolu, et Islandil on kõrgelt arenenud geotermilise energia tehnoloogia. Biomassi energia all mõistetakse orgaanilisest matrejalist saadavad energiat. Näiteks puit, sõnnik, põhk. Eestis on võimalik biomassi energiat toota energia võsast.
võimu teostamise mehhanism. 2. Riigi põhitunnused (vt vih.) Riigi põhitunnused Iseseisev Territoorium Rahvas Välismaalased kodanikud Maismaa Territoriaal vesi Välisriikide Apatriidid Õhuruum Maapõu kodanikud (ühegi riigi kodakonds useta inimesed) 3
ta täiskuu neljapäeval järve ääres tamme taga libahunti . Suur oli tema imestus , kui täpselt keskööl ilmus nähtvale süngest metsast valge , põlevate silmadega hunt . Joosep võtis kogu oma julguse kokku , surus leiva viilu noa otsa ja astus tamme tagant välja . Hund paljast kihvad . Kartmatult lähenes Joosep hundile , ning ulatas talle leiva .Hetkel kui hunt leiva noa otsast ettevaatlikult vastu võttis lõi järve vesi sädelema ja toimus imeline muutus . Kohas kus hetk tagasi oli olnud inetu hunt, seisis imekaunis piiga . Peale seda viis Joosep Neiu koju , taadi ja eide juurde , kes mõlemad olid väga üllatunud aga see eest õnnelikud . Neiu oligi nende peres just kui nende enda tütar . Aga eit ja taat vananesid ja surid , loomulikult jätsid nad kogu varanudse Neiule , keda nad kutsusid Melodyks . Paar aastat peale eide ja taadi surma kinkis Joosep Meldoyle südamekesega kaelakee , Melody
Avogadro arv- suurus, mis näitab osakeste arvu ühes moolis. 6,02*1023 Gaasi molaarruumala- ühe mooli gaasilise aine ruumala; tähis Vm; normaaltingimustel on gaasilise aine ruumala 22,4 dm3/mol. Lihtaine- aine, mis koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomitest. Nt: metallid, H2, O2. Liitaine- aine, mis koosneb mitme erineva keemilise elemendi aatomitest. Nt: oksiidid, happed, alused, sulamid. Neutralisatsioonireaktsioon- aluse ja happe vaheline reaktsioon, milles tekivad sool ja vesi. Nt: 2LiOH + H2SO4 Li2SO4 + 2H2O Ca(OH)2 + H2CO3 CaCO3 + 2H2O Redoksreaktsioon- keemiline reaktsioon, milles toimub elektronide üleminek ühteldelt osakestelt teistele; sellega kaasneb elementide oksüdatsioonastme muutus. Nt: 3Cu + 8HNO3 3Cu(NO3)2 + 2NO + 4H2O Redutseerija- aine, mille osakesed loovutavad elektrone (ise oksüdeerudes). Nt: metallid 2Na + 2HCl 2NaCl + H2 Oksüdeerija- aine, mille osakesed liidavad elektrone (ise redutseeruvad). Nt: O2 NO + O2 2NO2
Samuti ei ole soovitatav äikesetormi ajal telefoniga rääkida ja telekat vaadata. Maailmas on küllaga näiteid tulekahjude kohta, mis on põhjustatud välgulöögist TV-antenni. Ahju kütmine on ka mittesoovitatav, sest suitsu-sammas toimib laetud osakeste kontsentratsiooni tõttu piksevardana äikesetormi ajal. 3. Välgu mõju 3.1. Välgu mõju loodusele Välk võib maapinda tabades tekitada purustusi: tihtilugu murrab välk suuri puid maha. Pikselöögist tabatud puudes aurustub vesi momentaanselt, purustades sageli need suurteks tükkideks. Samuti võib tekkida äikesetormi tõttu tulekahjusid. Välk ohustab ka elusolendeid. 3.2. Pikselöögi mõju elusorganismile Tavaliselt, kui inimest tabab äike, siis tekivad kannatanud põletushaavad ja verevalumid. Tihedaks surmapõhjuseks on südame seiskumine. Teadlased avastasid hiljuti, et tavaliselt ei sure inimesed pikselöögi elektrilaengu tõttu, vaid hoopis pikselöögi ajal tekkiva magnetvälja tõttu.
poolt kinnitust leidnud ja samuti pole õnnestunud sellist tiigrit pildistada. Mustal tiigril on kollakaspruunid, kollased või valged triibud mustal kasukal. 2 Käitumine. Tiigrid elavad enamjaolt üksikult ning jahivad individuaalselt. Koos on nad ainult paaritumise hooajal ning siis, kui kutsikad on sõltuvad oma emast. Nad kehtestavad ja säilitavad oma piirkonna, mis on keskmiselt 200–1000 ruutkilomeetri suurune. Tiigritele meeldib vesi ning nad võivad kergelt ületada jõgesid. Tiigri möire on nii vali, et seda võib olla kuulda isegi 3 km kaugusele. Jahi pidamine. Tiigrid on loom toidulised loomad. Nad eelistavad jahtida suuri sõralisi nagu näiteks aksikhirv, sambarhirv, gaur ehk india piison , nilgai, metssiga ja vähemal määral jahivad nad ka vesipühveleid ja antiloope. Väiksemad loomad nagu jänesed, okassead ning paabulinnud moodustavad väga väikese osa tiigri toidust
Esimene lumi tuleb maha juba septembris ja sulab alles mai-juunis. Sademeid on vähe ja seetõttu on lumekiht õhuke ja maapind kõvasti külmunud. Suved on lühikesed ja soojakraadid ei ulatu tavaliselt üle 10 kraadi. Sajab palju uduvihma ja on kõva tuul. Päevad on küll pikad, kuid kuna päike käib madalalt siis soojendab see maapinda vähe. ( http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/tundrakliima.htm) Madala temperatuuri tõttu on auramine maapinnalt väike, pinnasesse imbunud vesi aga ei pääse igikeltsa tõttu sügavale. Tekib maa-voole - veega küllastunud pinnase valgumist mööda kallakut pinda. (miksike.ee/documents/main/referaadid/tundra_risto.htm) 1.2Taimestik Tundrataimed on kohastunud elama lühikese jaheda suve ja pika polaarpäeva tingimustes. Kogu kasvuperioodi jooksul peavad nad taluma suurt õhuniiskust, öökülmi ja vahel lundki. Lühikese suve tõttu peavad õistaimed õitsema kiiresti. (http://www.miksike
* Söögiseened ja nende söödavusomadused * Seened soodustavad seedimist ja annavad toidule maitset ning on väga väärtuslikud mineraalainete ja vitamiinide allikad * Seene osa mida korjatakse ja süüakse nimetatakse viljakehaks * Seened mille viljakeha võimalik näha, nim suurseenteks * Umbes 90% seeneviljakehast vesi * 10% kuivained, peamiselt rakuseinte kiudained, toitained, vitamiinid, mineraalid. * Osades seentes toiduks kõlbmatud ained * Põhjamaades sadakond väga häid söögiseni http://seenteolulisus.weebly.com/soumloumlgiseened.html http://www.directorie.eu/news-Seened_Eesti_Seened_S %C3%B6%C3%B6giseened.php *Söögiseened * Austerservik * Prgandriisikas * Harilik murumuna * Timpnarmik
Ka tema lähenes nüüd Thomasele, kes seisis suure rauast kasti juures. See meenutas seifi. "Nii, loodame, et see on seal," lausus Katy isa Artur. See pidi seal olema. Katy ei oleks tahtnud näha seda pettumust isa silmades, mida oli ta pidanud nägema mitmeid kordi varem. Kaks meest sammusid samuti neile lähemale. Artur käivitas sae, millega mehed kasti luku puruks saagisid. Seejärel kangutasid nad lahti uksetaolise asja. Või rohkem nagu luuk. Raudkast oli seest märg ja vesi voolas sealt laeva pardale. Sellest ei teinud keegi välja. Artur kummardus ja lükkas enda käed kasti, tõmmates välja omakorda ühe kasti, mis oli väike ja kerge. Katy astus sammu lähemale. "Nüüd või mitte kunagi," mõtles ta ja vaatas kuidas ta isa värisevevate kätega kasti silmitses. Ta asetas selle maha ja kõigi pilgud püsisid kastil. Artur pistis käe südame kohale ja katus võtit, mis tal nööriga kaelas rippus. Seejärel võttis ta võtme kaelast ja lükkas selle lukuauku,
Kaltsupaberi ja puidutselluloosist paberi võrdlus Paberit ei kasutatud enne 1. sajandit kuigi laialt ning alles 4. sajandil vahetas see välja varasemad kirjutusmaterjalid (siid, papüürus, pärgament, savitahvel) kuna paber on kõige vastupidavam, kergem ja käepärasem ning seda on odav toota. Tootmise algusaegadel kasutati Hiinas paberi toorainena peamiselt kanepikiude, hiljem lina, džuuti, bambust, mooruspuu koort, puuvillaseid kaltse, riisi- ja nisuõlgi jm. Paberitootmise tehnoloogia jäi kuni 18. sajandini lõpuni peaaegu muutumatuks. Paberi tooraineks olid peamiselt linased kaltsud. Kaltsud sorteeriti, pesti, keedeti lubjalahuses ning valgendati päikese käes. Kokku kuhjatud kaltsud jäeti lagunema, et kiud üksteisest kergemini eralduksid. Kaltsud purustati veejõul töötavas tambiveskis. Saadud kiud segati veega poolvedelaks paberimassiks. Paberi ammutamiseks kasutati neljakandilisele puitraamile tõmmatud metalli...
Vee kareduse all mõistetakse vees lahustunud Ca ja Mg ioonide hulka (kaltsiumi ja magneesiumi soolad–sõltub vee päritolust), mida mõõdetakse kareduskraadides. Maailmas on kasutusel mitmed süsteemid. Meil ja Soomes kasutatakse Saksa kareduskraadi. Tähistus 1 `dH (1 kareduskraad) tähendab, et ühes liitris vees on lahustunud 10 mg CaO. Tarbevesi klassifitseeritakse kareduse järgi järgmiselt: Eriti pehme vesi 0–2 dH Pehme 2-5 dH Mõõdukalt kare 5–10 dH Kare 10–21 dH Eriti kare üle 21 dH Meil Kesk – Eestis 17`dH. Karedat vett võib pehmendada kuumutamisega. 3. Ensüümid–tagavad rasvade ja valkude kiire lagunemise ja võimaldavad pesu puhtaks pesta ka siis, kui vee temperatuur on ainult 30–40C. Madalam vee temperatuur kahjustab riiet vähem ja see säilitab kauem oma värvuse.
või raamatukogus aega veeta ja koosolekuid pidada. Caracalla termid olid ühed luksuslikumaid sellel ajal. Caracalla termid Arhitektuur - triumfikaar Triumfikaared ehk võidukaared püstitati kuulsate väejuhtide auks ja kaunistati lahinguteemaliste reljeefidega. Triumfikaar Arhitektuur - akveduktid Rooma kui hiigellinn vajas ka puhast vett , mis transporditi kohale mööda kivikaartele toetuvaid veejuhtmeid ehk akvedukte. Vesi voolas akveduktide kaartele veekindla mördiga isoleeritud kanalit mööda. Akvedukt (Pont du Gard) Skulptuur Pärast Kreeka vallutamist 1.saj. algas Roomas tõeline kreeka eluviisi jäljendamise buum. Kunstiga tegelemine jäeti siiski kreeklastele endile. Laevade kaupa toodi Kreekast skulptuure ja kui need otsa lõppesid, hakati tegelema kopeerimisega. Siiski arenesid kõrgetasemeliseks rooma portreeskulptuurid ja ajaloolised reljeefid.
vanaaegsed majad ning pildil ei ole ühtegi inimhinge. Teisel on pildistatud mingisuguse poe silti, mis ripub tänava kohal. Tekib tunne nagu oleks tegemist mahajäetud linnaga. Ma arvan, et nende piltidega on tahtnud kunstnik öelda, et ka väga melu täis kohtades võib inimene ennast üksikuna tunda. Üheksas teos näitab meile tundmatut naist kandmas kotti ja kõndimas mööda vanalinna. Kümnes kujutab vihmast päeva. Näha on, kuidas kõik vesi jookseb mööda tänavat ja purskab vihmaveetorudest välja. Üheteistkümnes kujutab lapsi pargis päeva ajal mingi kuju peal istumas. Kaheteistkümnes pilt on tehtud talvel ja jällegi on näha pildil naist kõndimas mööda lumist tänavat. Pildil on tunda üksindust, kuid usun, et too naine tegelikult ei ole üksik, vaid pigem jalutab koju, et siis kuuma kamina ees telekat vaadata. Peale kõigi nende tänavate
*Liiges- luude liikuv ühendus *Selgroog e. lülisammas- luuustiku keskne osa *Kolju- pea toes, mis koosneb paljudest omavahel ühendatud luudest *Lihas- lihasrakkudest elund, mis kokku tõmbudest põhjustab kehaosade liigutusi *Kõõlus- sidekoeline väät, millega lihas kinnitub luule 2. Kudede jagunemine/ muu a) Epiteelkude b) Närvikude c) Lihaskude- vöötlihaskude, südamelihaskude, silelihaskude d) Sidekude- rasvkude, luukude, kõhrkude, vesi Sidekoes on palju rakuvaheainet, lihaskoe rakkudel on omadus kokku tõmbuda Rakk-Kude-Elund-Elundkond-Organism 3. Mis reageerib erinavate elundite ja elundkondade tööd? Närvisüsteem ja hormoonid 4. Naha ülesanded *Kaitseb organismi väliste vigastuse, ultravioletkiirguse, mitmesuguste haigustekitajate sissetundi ja liigse veekaotuse eest *Eritamine. Kui inimene higistab eritub läbi naha mõningaid jääkaineid, peamiselt vett ja soolasid
IV lõpeb mRNA, tRNA, ja rRNA süntees V DNA omandab uuesti biheeliksi kuju VI RNA liigub rakutuumast välja tsütoplasmasse TRANSLATSIOON III LOENG Rakkude energiavajadus Milleks rakkudele energiat vaja? Kasvamiseks, paljunemiseks, arenemiseks. Rakud ei vaja energiat osmoosiks, difusiooniks. Millised protsessid rakus vajavad energiat (pooldumisel)? Nt. DNA polümeraasi seostumiseks DNA'ga replikatsioonis; ainete ja ühendite transpordiks. -Kuidas liigub vesi läbi rakumembraani? Kas osmoosi või difusiooni teel? Osmoosi Gaasid liiguvad läbi rakumembraani difusiooni teel (kõrg. --> madal.) -Kuidas saab ATP rakumembraani sisse? Energia kulub: 70% põhikäive( tegurid, millest oleneb: mass, vanus, sugu) 20% kehaline töö 10% seedimine toitainete lõhustamine *Süsivesikud on varudena glükogeenis(kudedes) ja glükoosis(veres). *Lipiidide varud ligikaudu 10-15 kg (energia tootmine rasvadest toimub väga aeglaselt)
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse ja maksunduse osakond Bruno Meder RP131 NULLBAASIGA EELARVE Kirjalik kodutöö Õppejõud: Eve Marima Tallinn 2015 1. ETTEVÕTTE ISELOOMUSTUS Minu ettevõtte nimi on Street Food OÜ. See tegutseb kiirtoidurestorani näol Kalamajas ning pakub maitsvaid pitsasid ja erinevaid kebabiroogasid. Restorani nimeks on Kalamaja Kebab ning see hakkab asuma Vana-Kalamaja 31, 66-ruutmeetrisel äripinnal, millest umbes 30 ruutmeetrit saaks klientide kasutada ning ülejäänud pindala on jagaks köögi, tualeti ja minilao vahel. Konkurentideks peame kõiki teisi kiirtoidu kohti Kalamajas nagu näiteks Peetri Pizza, Red Dragon Burger Box jt. Ainulaadseks teeb meid nii Kalamajas kui ka terves Tallinnas see, et oleme põhimõtteliselt ainuke kiirtoidurestoran, kust saab au...
kloostrist ütles, et varem juhtus ainult väga põuasel aastal, et suvel allikas vett vähemaks jäi. Kuid nüüd on juba 15 aastat igal suvel allikas vett tunduvalt vähem ning see teeb kloostrile muret. Geoloogiakeskuse arvates võib püha allika kuivamisel olla teinegi põhjus – erakordselt põuane 2006. aasta. On aastaid, mil sademeid näib küllaldaselt olevat, kuid need ei toida allikat. Kui mõnel aastal on pinnas tugevasti läbi külmunud, ei suuda rohke lume sulamisel tekkiv vesi sügavale maapinda imenduda, vaid aurustub pinnal. Kuigi Kuremäe allikas saab toitu neljast lasundikihist, mille veerikkus sõltub omakorda maha sadanud sademete hulgast, mõjutavad suvevihmad seda vähe. Kokkuvõte Klooster tegutseb tänapäevani ja on isemajandav. Seda juhib kloostriülem. Nunnad kannavad seal klassikaliseid nunnavorme. Inimeste jaoks on seal kindlad alad, kus nad viibida tohivad. Nunnad võivad käia kõikjal ja ainut nemad saavad palvetada altaril
3. Sulgeda kolb kiiresti korgiga ja kaaluda uuesti (m 2). 4. Juhtida kolbi 1-2 minuti vältel täiendavalt süsinikdioksiidi, sulgeda korgiga ning kaaluda veelkord. Kolvi täitmist jätkata konstantse massi (mass m 2) saavutamiseni. (Masside m2 ja m1 vahe on tavaliselt vahemikus 0.17 – 0.22 g). 5. Kolvimahu (seega ka temas sisalduva gaasimahu)määramiseks täita kolbmärgini toatemperatuuril oleva veega ja mõõta vee maht 250 cm 3 mõõtsilindri abil. Kuna kogu vesi korraga mõõtsilindrisse ei mahu, mõõta kolvis oleva vee maht kahes jaos ja tulemused liita. 6. Fikseerida termomeetri ja baromeetri abil õhutemperatuur ja õhurõhk laboris katse sooritamise momendil. Katseandmed m1=147,2 g m2=147,38 g V CO =V õhk =250 cm3+ 72cm3=322 cm 3=0,322 dm 3=0,322 ×10−3 m3 2 P=100,3 kPa=100300 Pa T =21,9 ℃=295,1 K Antud andmed g M õhk =29,0 mol g ρ°õhk =1,29 3
Füsioloogilised omadused: loomadele ja inimestele on alkaandel tugev narkootiline toime (mürgine;tahked alkaanid ohtutud, kuid selle auru sissehingamine võib lõppeda surmaga!) 3. Halogeeniühendite füüsikalised ja füsioloogilised omadused. Vähesed halogeeniühendid on toatemperatuuril gaasilised, teised on kas vedelikud või tahked ained. Hüdrofoobsed, ei moodusta vesiniksidemeid. Ühendite tihedus on suurem kui veel. Vedel halogeeniühend + vesi kihistub kiiresti (alumine kiht on halogeeniühendi kiht); teised vees mittelahustuvad orgaanilised ained (süsivesinikud, eetrid jm) kogunevad ülemisse kihti (kuna on veest kergemad). Füsioloogilised oamdused: mürgised; lenduvatel ainetel narkootiline toime (kloroform). 4. Alkoholide füüsikalised ja füsioloogilised omadused. Alkoholid võivad osaleda vesiniksidemete moodustamises vees hästi lahusutvad,
olemasolu igaviku mõistes tühine. Võib ju istuda pargis pingile ja jälgida mööduvaid inimesi, kes ruttavad palga nimel tööle ja poodi odavama hinnaga suhkrut püüdma. Nad kõik kardavad seda, mida nad ei tea. Kartes elus läbi kukkuda ning peljates mitteeksistentsi, ei anna nad omale puhkehetke selle nimel, et üldse mõelda, milleks või kuhu suunas nad jooksevad. Ehk ei olegi vaja. Inimene tundub olevat karjaloom ning liikuvat sinna, kuhu teised ees. Paremad jahimaad ja puhas vesi on alati kusagil ootamas. Et mitte oma arvataval missioonil läbi kukkuda, on liialdatud materiaalsus ja peata kanana ringijooksmine äärmiselt vajalikud. Kuigi võib üksikute aukude kaudu põigelda kõrvale ühiskonna normidest, oleme kõik pealt paistvas võrdsuses nii ebavõrdsed, kui olla saab. Valikuid ei anta, neid tuleb võtta. Kui inimestele valikud kandikul ette kanda, lähevad nad kisklema ja ebavõrdsus tõuseb lihtsalt järgu võrra kõrgemale, aga ei kao. Ikka ja alati jäävad
.. : kodus (vale) saata Veterinaar- ja Toiduametisse (vale) tööl (õige) saata perearstile (vale) 10. Desinfitseerimisvahendeid kasutatakse selleks, et... : vähendada bakterite arvu ohutu tasemeni (õige) eemaldada plekke (vale) eemaldada rasva ja mustust (vale) hävitada kõik bakterid täielikult (vale) 11. Kõige sagedasemaks toidumürgistuse põhjuseks on... : vesi (vale) bakterid (õige) kemikaalid (vale) mürgised taimed (vale) 12. Mikroobid vajavad oma elutegevuseks kindlasti... : suhkurt (vale) niiskust (õige) õhku (vale) valgust (vale) 13. Toiduainetele ettenähtud taaras... : võib hoida kemikaale, kui taara on suletav (vale) ei tohi hoida kemikaale, kuna see põhjustada muude ainete kadusid (vale)
Ökoloogilised tegurid kekkonnategurid, mis mõjutavad organismide elutegevust Abiootilised tegurid on pärist organisme ümbritsevast eluta loodusest: 1)kliimategurid: temp, sademed, tuul; 2)elukeskkond: õhk, vesi, muld Biootilised tegurid tegurid, mis tulenevad organismide kooselust; mõju võib olla kasulik, neutraalne või kahjulik Antropogeensed tegurid inimtekkelised tegurid, inimtegevuse mõjul võimendunud või tasandunud ökoloogilised tegurid Ökoloogiliste tegurite toime sõltub: 1)teguri intensiivsusest, 2)organismi omadustest Alumine taluvuslävi teguri intensiivsuse tase, mille alanedes organismi areng seiskub
Energia majandus on majandusharu, mis tegeleb energiavarade hankimisega, nendest kütuste, elektri- ja soojusenergia tootmisega ning energia edastamisega tarbijale. See tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks mootori-või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale. Vaja valguse ja soojuse saamiseks, mootorikütuseks, masinate tootmiseks. 2. Energiavarade liigitamine: taastuvad, taastumatud, traditsioonilised, alternatiivsed. Taastuvad: tuul, vesi ja biomass. Taastumatud: nafta, süsi, põlevkivi jt. maavarad. Traditsioonilised: kõik fossiilkütused, tuuma-, veeenergia, puit. Alternatiivsed: päikese-, tuule-, lainete-, tõusu- ja mõõnaenergia, biomassienergia. 3. Millistel energiaallikatel baseerub tänapäeva energiamajandus? Tuul, nafta, põlevkivi. 4. Fossiilsete kütuste (nafta, gaas, kivisüsi) varude paiknemine maailmas, suurimad tootjad, peamised kauplemise suunad maailmas, transpordivõimalused, kasutamise eelised, kasutamise
taignas gaasimullikesi ja see kergitabki tainast. Pärmitaignat saab valmistada nii eelkergitusega kui ka eelkergituseta. Rusikareegel on see, et rasvarikkamad taignad on soovitatav valmistada eelkergitusega. Pärmi tainast tuleks enamasti küpsetada 200-260 kraadi juures, aga kõik oleneb muidugi küpsetisest. Lehttaigen Lehttaigen koosneb paljudest õhukestest üksteisest eralduvatest taigna kihtidest. Lehttaigna põhitoorained on vesi, sool,happe,muna ja jahu. Taignaid võib kihistada kas võiga, seljuhul lisatakse talle 10% tema kaalust jahu niiskuse silumiseks. Taigent kihistatakse kas võiga või kihistusmargariiniga. Külmas vees lahustatakse sool ja hape, lisatakse muna ja lõpuks sõelutud jahu. Segamine kestab 15-20 minutit. Peale seismist rullitakse taigen lahti, välja venitatud otstega taigna tükideks. Keskelt on paks ja äärtest õhem.
Tabel 1 Kontsentrat Katse nr sioon, mol/l 1 0.5 2 0.25 3 0.125 4 0.0625 5 0.03125 6 0.015625 Vesi 0 Tabel 2 Kontsentrat Katse sioon c 0 0 1 0.02 2 0.04 3 0.06 4 0.08 5 0.1
Peamine geotermaalenergiatootja on USA Biomassienergia saadakse organismidest pärineva orgaanilise aine (biomassi) kasutamisest. Hüdroelektrijaam * on elektrijaam, milles vee potentsiaalne energia muudetakse elektrienergiaks.(Energia vabaneb vee vabal langemisel raskusjõu toimel.) * Praegu töötab Eestis seitse üle 100 kW võimsusega hüdroelektrijaama ja mitu väga väikest hüdroelektrijaama. * Ehitatakse suurtele jõgedele, kus paisuga ülespaisatud vesi paneb langedes pöörlema hüdroturbiinid koos elektrigeneraatoritega. KUIDAS TOIMIB? http://www.tahvel.ee/images/7/7a/H%C3%BCdroelektrijaam.swf Väike Hüdrogeneraator 3 suurimat maailmas: 1. Hiinas Kolme Kuristiku 18200 MW 2. Brasiilias Paraguay 12600 MW 3. Venezuela Guri 10300 MW 2/3 maailma hüdroenergia toodangust annavad 10 riiki: Hiina, Kanada, Brasiilia, USA, Venemaa, Norra, Jaapan, India, Venezuela ja Rootsi. Kolme Kuristiku HEJ Hiinas
Referaat Keemia Sisukord 1.Aine olekud 2.Aatomid ja Molekulid 3.Aatomi ehitus Aine olekud Aine võib olla tahke, vedel või gaasiline. Need on füüsikalised olekud ehk aine olekud(tavaliselt lühendatult: olekud). Aine olekud võivad muutuda tavaliselt kuumutamisel või jahtumisel, mille käigus muutub osakeste energia. *Tahke olek. Ainel on kindel ruumala ja kuju. Vedel olek. Ainel on kindel ruumala, kuid ta kuju võib muutuda. Tahke olek- ruumala ja kuju ei muutu. Vedel olek-ruumala püsib, kuid kuju muutub. Vedelikul on anuma kuju Gaasiline olek. Ainel kindlat ruumala ega kuju. Ta on kas aur või gaas. Auru võib muuta vedelikuks, rakendades ainuüksi rõhku gaas tuleb eelnevalt muuta auruks, ...
mitte tuuma aatomnumber (ega varjestava aine tihedus), vaid tuuma võime lisada tuumale veel üks neutron. See tähendab, et parimad neutronkiirguse neelajad on ained, mille ühe võrra suurema neutronite arvuga isotoop on energeetiliselt tasemelt võimalikult lähedal varjestajas kasutatud isotoobile. Neutronkiirgus Näiteks on väga hea neutronite neelaja vesinik, kus neutroni neelamise tagajärjel tekib deuteerium. Seega on tavaline vesi väga hea neutronkiirguse neelaja. Et aga neutronite neelamisel osalevad ainult aatomituumad, siis on neutronkiirguse efektiivseks neelamiseks vaja väga paksu varjestava aine kihti. Neutronkiirgus Neutronkiirguse ohtlikus tuleneb neutronite võimest muuta aatomituumas neeldudes aatom ebastabiilseks ja ergastada teda. Ergastatud aatom vabaneb neelatud neutroni kineetilisest energiast kiirates gammakvandi (neutronkiirgus tekitab teisest gammakiirgust).
Minosele Poseidonilt kingitud ilusa sõnni ära toomine Kreetalt Traakia kuninga Diomedese inimsööja märade kätte saamine Amatsoonide kuninganna Hippolyte vöö ära toomineGeryoni kariloomade ära toomine Hesperiidide kuldsete õunte ära toomine Hadese kolme peaga koera Cerberose ära toomine Mõisted (*-tänapäevane tähendus, kuidas tekkis väljend) 1. Achilleuse kand*-Hilisema versiooni kohaselt kastis Thetis (ema) noore Achilleuse Styxi jõkke. Kõik, mida jõe püha vesi puudutas, muutus haavamatuks. Et aga ema hoidis Achilleust vette kastes kinni tema kandadest, jäid need kuivaks ning seetõttu kaitsetuks. Sellest ka väljend "Achilleuse kand" – ainus nõrk koht. 2. Ariadne lõng*- Minose tütar Ariadne armus Theseusesse, kes oli läinud minotaurust tapma. Minotaurus oli labürindis ja sealt ei leidnud keegi väljapääsu. Ariadne aitas Theseustandes talle lõngakera ja käskides selle otsa pidi sissekäigu
proovis leidub. Töö käik: Peenestatakse taimne materjal, millest soovitakse proovi võtta. Peenestatud materjalist kaalutakse vastavalt labori juhendaja soovitusele 0,5-2g proovi. (antud töös 1,0036g tomatit). Seejärel peenestatakse proov uhmris nuiaga. Peenestamise kiirendamiseks lisatakse puhast kvartsliiva ning niiskuse eemaldamiseks proovist lisatakse veevaba Na2SO4 senikaua, kuni proovist on kogu vesi välja saadud. Järgnevalt lahustatakse karotenoidid segust välja sobiva orgaanilise lahustiga (oktaan). Kogusin segust karotenoidide lahust ja filtrisin selle kuiva 25 ml mõõtsilindrisse. Ekstraheerimine kestis seni, kuni oktaani lahus muutus värvituks. Ekstraheerimine toimub tõmbekapi all. Spektrofotomeetriga analüüsitakse saadud lahust, et teha kindlaks, missuguseid karotenoide lahus sisaldab. Saadud andmete põhjal arvutatakse välja ka karotenoidide kvantitatiivsed kogused lahuses.
kihtpilved, millest sajab uduvihma ja nõrka lund. ÕIGE 19. Märgadiabaatiline gradient on suurem kui kuivadiabaatiline gradient. VALE 20. Atmosfääris võib protsessi lugeda adiabaatiliseks kui ta toimub kiiresti. ÕIGE b) Vali õige variant 21. Missugune järgnevatest ilmaelementidest väheneb alati kui me liigume ülespoole. Õhu rõhk 22. Ainuke aine, mida atmosfääris võib leida looduslikult nii tahke, vedela kui ka gaasina. vesi 23. Normaalne õhurõhk ei ole 1000 hPa 24. Mingi atmosfääri omaduse horisontaalset ülekannet tuulega nimetatakse advektsiooniks 25. Olulisim põhjus, miks suved lõunapoolkeral pole soojemad kui põhjapoolkeral, peitub selles, et üle 80% lõunapoolkerast on kaetud veega 26. Missugune järgnevatest füüsikalistest suurustest on molekulide keskmise kiiruse mõõduks. temperatuur 27
I Rida: 1. Milliseid majandustegevusi hõlmab energiamajandus? Energia on vajalik kõikjal- nii koduses majapidamises, tootmises kui ka transpordis. Vaja on valguse, soojuse saamiseks, mootorikütusteks ja masinate tööks. 2. Mis on kildagaas ja kuidas seda ressurssi maapõuest kätte saadakse? Kildagaas on kiltkivi pooridesse kogunenud maagaas. Toodetakse horisontaalsete puuraukudega ja saadakse kätte kildakihi hüdraulilise purustamise teel, vajalikud on vesi, liiv ja kemikaalid. Protsessi nimetatakse frakkimiseks. 3. Nimeta maagaasi 1 eelis ja 1 puudus naftaga võrreldes. Eelised: keskkonnasõbralikum Puudused: keerulisem ja ohtlikum transportida 4. Milliseid probleeme (2) võib kaasa tuua hüdroelektrijaama ehitamine? Elanike evakueerimine (lähedal olevad piirkonnad ujutatakse üle), kalade liikumise häirimine. 5. Miks on Prantsusmaal ja Jaapanis nii suur tuumaenergia osakaal?
· Puuvillast on tavaliselt valmistatud sokid, aluspesu, T-särgid, tihti voodipesu · Puuvillased tooted on väga hügieenilised. (Suur hügroskoopsus, hingab.) OMADUSED · Hea niiskuse imandumine · suhteliselt tugev · halb soojusjuht · ei veni · kortsuv materjal · kannatavad triikimist · kannatavad tsentrifuugimist · kannatavad päikesevalgust HOOLDAMINE · ei tohi väänata · liiga kuum vesi mõjub halvasti · pesta 40°C vees · päikesevalgus rikub kiud · triikimine 180°C 1.2 LINA (LI) · Ühel linataimel on 35 õit. · Kultuurtaimena kasvatatav lina on üheaastane taim (terofüüt): külvatakse kevadel seemnest (aga võib paljundada ka vegetatiivselt lõikevarrena) ja saaki korjatakse sügisel. · seemnelina korjeks tuleb jälgida, et seemnekuprad oleksid kollaseks värvunud, kuid piisavalt õigel ajal enne kuparde avanemist.
reaktsioonide tõttu. Kõige tuntum korrosiooni vorm on rooste, milles muudetakse raud raud(III)oksiidiks. Määrdeõlid peaksid olema heade korrosioonivastaste omadustega. Korrosiooni põhjustavad mitmesugused happed, eriti aktiivsed on vees lahustuvad happed. Nende sisaldus värsketes õlides on lubamatu. Nende kogust hinnatakse happearvuga. Korrosiooni põhjustavad veel leelised, väävel ja mõned selle ühendid. Õlisse sattunud vesi kiirendab nende korrodeerivat toimet. Siit ka nõue, et vees lahustuvaid happeid, leelisi ja aktiivset väävlit mootoriõlid sisaldada ei tohi.
Mõnedes tuumaelektrijaamades proovitakse kasutada kütusena oksiidkütusesegu, mis sisaldab rikastatud uraani, mis on segatud kasutatud kütuse töötlemisel saadud plutooniumiga. Seda mõistetakse kütuse taaskasutusena ja tuumarelvadele sobivate plutooniumi varude kontrolli all hoidmisena. Kütus on tuumareaktoris kogutud südamikku, kus on ka aeglusti, mis tegeleb neutronide aeglustamisega. Aeglustiks on peamiselt grafiit või vesi. Jahutina kasutatakse tavaliselt vett või gaasi. Jahuti suunab tekkinud soojuse kütusevarrastest eemale ja tekkinud aur juhitakse soojusvahetajasse. Aur paneb käima turbiinid, mis toodavad elektrit. Niimoodi saab uraanist elekter. Kütust hoitakse metallkonteinerites ja reaktori südamik asub surveanumas. Massiivne betoonvarjestus kaitseb reaktori südamikust lähtuva kiirguse eest. Enamikel reaktoritel on 4 reaktoreid ja soojusvahetajaid ümbritsev lisa kaitsekest
I kilpnäärmehormooni türoksiini süntees, mõjutab väikelaste kasvu, ainevahetust, vaimset arengut Fe vere punaliblede hemoglobiinis osaleb hapniku transpordis K ja Na osalevad närviimpulsside moodustamises ja edastamises, on veres, raku tsütoplasmas, osalevad ainete transpordis, raku veevahetus P rakumembraani ehituses, nukleiinhapetes, makroenergiliste ühendite koostises 2. Tähtsaim anorgaaniline ühend kehas on vesi, selle ülesanded on: · täidab raku sisemuse (tsütoplasma, raku vaheruum) · taimedel lähteaine fotosünteesiks · hea lahusti · tagab raku siserõhu · temperatuuri regulatsioon (higistamine · osaleb loomade paljunemises · kaitseülesanne (pisaravedelik, liigesevõie) · ringeelundkonna töös (veri, koemahlad) 3
allpool, ülemine lõige aga kuni 1 cm ülemisest pungast kõrgemalt. Haljaspistikute pikkus on (5) 7-8 cm ning neile jäetakse 2-3 lehte. Juurduma pannakse need istutuskasti või kilerulli. PISTIKUTE JUURDUMINE Pistikud istutatakse poolkaldu 1,5-2 cm sügavusele ning vahekaugusega 2×4 cm. Abivahendina saab kasutada pikeerpulka, millega tehakse augud ette, vältimaks poolpuitunud pistikute murdumist mulda pistmisel. Pärast istutamist kastetakse, et vesi uhuks substraadi tihedalt ümber pistiku. Haljaslistikutega paljundamise juures on oluline kõrge õhuniiskuse tagamine kasvuruumis: kasvuhoones, kiletunnelis või lavas (95% ja rohkem). Vastavate seadmete puudumisel piserdatakse pistikuid peenesõelalisest kastekannust või käsipritsist 4…5 korda päevas. Niiskust aitab säilitada ka pistikutele laotatud niiske marli. Lavad hoitakse suletuna kuni juurdumise alguseni ning pärast väikeste juurte tekkimist hakatakse lavasid õhutama.
-Läänemeri on VÄGA tundlik reostustele. Toksilised ühendid, mis satuvad kalade organismidesse, M-74 haigus, kütuse vette laskmine, vetikate vohamine(valgust vähe). Nt. PCB ühendid Vene allveelaevade värvides (venkud ei hooli! ) ; kloororgaanilised ühendid ; naftareostus(pidevalt ja koguaeg!!! laevaõnnetuste arv suureneb!) Antropogeenne eutrofeerumine: *kui kasutad riiete pesemiseks oma pesumasinat ja lisad sinna koguaeg keemiat sisse, et neid puhtaks saada.. seesama vesi RINGLEB(ja hävitab)! *lehm (lehma)kook :D *traktor põriseb – mürgised gaasid torudest välja, väetised *jne ROOSTIK ei ole süüdi eutrofeerumises! Toitainete tõusuga suureneb see ala. Kuidas teada, kas püüdsid kasvanduses elu alguse näinud lõhe või LOODUSLIKULT sirgunud lõhetüdruku? --> Haudejaama lõhedel lõigatakse rasvauim ära statistika tegemiseks. Võrkudega kalapüüdmise ohud: pringel ja hüljes (viiger-;randal-;hall-) upuvad! Hingavad õhku ainult õhust.
Tööks on vajalikud luuad, kühvlid, labidad, pika liiniga panged, voolikud jne. Prügi pühitakse kokku, tõstetakse pangedega tekile ning pannakse prügikonteinerisse. Kui prügi on palju tuleb see tekile tõsta tõstevahendiga. Trümmides on pilsid. Pilsid on kaetud äravõetavate luukidega. Trümmi ahtripoolses osas on pilsikaevud, mis tavaliselt on kaetud restidega. Kaevudes asuvad kuivendussüsteemi torustiku võrguga kaetud otsikud vee välja pumpamiseks, sest trümmi pesemise valgub vesi koospeene prügiga pilsikaevu. Siis hakatakse kaeve puhastama. Kõik praht ja sete tuleb pilsikaevust välja võtta, et kuivenduspumbad seda torustikku ei imeks. Enne laadima alustamist peavad pilsid olema kuivad.
veevahetuses, membraantranspordi tagamisel, ensüümide aktivatsioonis. Naatriumi allikad: juust, liha, kala, pagaritoodeted, kõrvitsalisted, mädarõikalisted. Naatrium imendub hästi. Lisamanustamine on vajalik abs. taimetoitlusel või ägedal oksendamisel või kõhu lahtisusel. Ületarbimisel on häiritud ioontasakaal rakus - Ca on rohkem vererõhk tõuseb. Ja hüpertooniasoodumusega inimestel peetub organismis nii naatrium kui vesi. Üledoseerirmine:Põhjustab näo ja jalgade turset. Vee peetus organismis. Kaaliumi eritamine suureneb. Kõrgevererõhk. Natrium häirib ioon tasakaalu rakus rakku jääb rohkem kaltsiumi (veresoonteseintes). KAALUIM RDA kogus mg -10a 600-1500mg, 11-24a 1400-4500mg. Organismis on kaalium rakkudes. Rakuväline kaalium viiakse rakku Na-pumba abil. Ta osaleb glükoosi metabolismis. Kui K on puudu tekib lihaskoes energia puudus-tagajärjeks happeliste ühendite kuhjumine.
Homerose maastikukirjeldused 8. saj eKr • „Odüsseia“ viiendas laulus on nümf Kalypso koopa kirjeldus, kus Odysseust vangis hoiti, metsasalus, paplite, pajude, leppade ja pikkade küpressidega, koos viinapuuväätidega, mis …“rohked ja lokkavad, kõik täis raskeid rippuvaid tarju“ ning põimlesid koopa „võlvikal suul“. Seal oli ka neli allikat „värsket, helklevat vett“, neli allikat sealsamas andsid üksühe kõrval ja neist vesi voolas siia ja sinna“. (tsitaatide tõlge August Annist) • See on esimese groti ehk nümfaioni kirjeldus. „Odüsseia“ kaks aiakirjeldust • 7. laulus: Alkinoose lokkav taraga piiratud puuviljaaed • 24. laul: Odüsseuse isa Laertese hoolikalt hooldatud aed. Nendes leiduvad kõik aia elemendid: külluslikud viljapuud, kaunid lillepeenrad, kanalitega veevarustus ja viinamarjaistandused. Kõik see on tuttav juba varasemast: Egiptusest ja Lähis-Ida tsivilisatsioonidest.
KHetwAGgQjRwIBw&url=http%3A%2F%2Fwww.kitchendsgn.pw%2Fislamic-mosques-inside · Mosees võivad olla ruumid reliikviate(pühakute säilmete, või asjade) hoidmiseks · Mosee juurde kuulub ka eraldi ala, kus sooritada rituaalset pesemist wudü`d · Mosee põrandal on vaibad · Püha ajal, põletatakse moseedes viirukit · Valgustuseks kasutatakse nii lampe kui ka küünlaid, kuid neil pole rituaalset tähendust · Pea kohustuslik on aga voolav vesi rituaalseks pesemiseks ja joomiseks · Ükski islami reegel ei keela naistel moseesse siseneda, küll aga peavad nad olema seal meestest eraldatud · Palvuse ajal ei kanta jalatseid. Naistel peavad palvuse ajal olema juuksed https://www.google.ee/url? kaetud sa=i&rct=j&q=&esrc=s&source=images&cd=&cad=rja&uact=8&ved=&url=http %3A%2F%2Fwww.cctv-america.com%2F2015%2F06%2F18%2Framadan-starts-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
