Rühmas Paigutus (ingl. Position) saad määrata, kas täht on Süvistatud (ingl. Dropped; täht paigutatakse ülejäänud teksti sisse oma esialgsest asendist allapoole lastuna) või Veerisel (ingl. In Margin; täht pannakse väljapoole teksti selle vasakule äärele). Lisatingimuste rühmas Suvandid (ingl. Options) saab määrata tähe fonti, süvistussügavust (ingl. Lines to drop) ja kaugust tekstist (ingl. Distance from text). Lisalugemist: veerud Teksti ilmestamiseks saab seda vormindada ajaleheteksti taolistesse veergudesse. Käsuga Vorming > Veerud… (ingl. Format > Columns…) avaneb järgmine dialoogikast: Rühmas Valmiskombinatsioonid (ingl. Presets) saad valida endale sobiva veerutüübi.
1. Küsimused a) Zachmani tugiraamistik Zachmani tugiraamistik – 1990 John A. Zachman. Kirjeldab valdkonna infosüsteemi üldist ülesehitust ja arhitektuuri. Mudel infosüsteemile endale. Saab rakendada igale ärivaldkonnale sõltumata suurusest, „Puhtale valdkonnale“ ja (IT) infrastruktuurile. Veerud vastavad põhiküsimustele: Mis? Kuidas? Kus? Kes? Millal? Miks? Read vastavad süsteemitöö põhilistele osapooltele-huvigruppidele: juhtkond, tippjuhid, planeerijad, ärimõistete omanikud, arhitekt-disainerid, ehitaja-tehnoloogid, tehnikud, ülalhoidjad. „Puhas valdkond“ - 2 ülemist rida. IT infrastruktuur alates kolmandast allapoole. MDA (Model Driven Architecture) mudelitüübid: CIM (Computing Independent Model) – teine rida
Tabelit saab luua mitmel viisil: tabelimallide kasutamine; menüü Tabel kasutamine; käsu Lisa tabel kasutamine; tabeli joonistamine; teksti teisendamine tabeliks. Klõpsake kohta, kuhu soovite tabeli lisada. Klõpsake menüü Lisa jaotise Tabelid nuppu Tabel ning klõpsake seejärel käsku Lisa tabel. Sisestage jaotises Tabeli suurus veergude ja ridade arv. Klõpsake OK nuppu. 2 Loodud tabeli read on ühekõrgused ja veerud ühelaiused. Tabeli lahtrivõrgustik on joonistatud poolepunktilise prinditava joonega. Sisestuskursor vilgub tabeli esimeses lahtris. Kursori viimiseks järgmisse lahtrisse vajutage tabeldusklahvile . Viimiseks suvalisse lahtrisse vajutage selles lahtris hiirenuppu. Tabelis saab sisestuskursorit liigutada ka suunaklahvidega. 2. Lisage tabelisse kaks rida. Klõpsake viimase rea esimest lahtrit (või ükskõik millist lahtrit), mille alla soovite ridasid lisada.
Kogu tabeli esiletõstuks tuleb klõpsata tabelil ja tuleb valida menüükäsk Tabel > Vali > Tabel (ingl. Table > Select > Table), või klõpsata tabeli vasakul ülemises nurgas olevale ruudukesele, milles neljas suunas nooleke. Märgistusest vabastamiseks tuleb klõpsata väljaspool tabelit. Veergude ja ridade lisamine/kustutamine Veeru lisamiseks märgista veerg kuhu kõrvale tahad uut tulpa lisada ja seejärel vali menüü- käsk Tabel > Lisa > Veerud vasakule / Veerud paremale (vastavalt vajadusele; ingl. Table > Insert > Columns to the Left / Columns to the Right). Rea lisamiseks märgista rida kuhu kõrvale tahad uut rida lisada ja seejärel vali menüükäsk Tabel > Lisa > Read üles / Read alla (vastavalt vajadusele; ingl. Table > Insert > Rows Above / Rows Below). Kustutamine toimub sarnaselt lisamisele, selleks tuleb valida menüükäsk Tabel > Kustuta > Lahtrid… / Veerud / Read / Tabel (vastavalt vajadusele; ingl. Table > Delete > Cells… /
) Kasutada eeskirja =if(D8-11>=0;D8-11;0) funktsioon IF Meekoogi arv suureneb nelja võrra päevas D8-11 5 Lisada veerg Nädalakogus 6 Lisada rida Kokku 7 Leida summad ridades ja veergudes (Üks märkimine ja üks klõps nupul Autosum!!) 8 Koostada samale lehele teine tabel . Toode Omahind Müügihind Kogus Kassa Tulu 9 Kopeerida eelmisest tabelist veerud Toode ja Hind (=Omahind) 10 Kopeerida nädalakogus kasutades korralduse Paste asemel Paste Special... ja märkida Values 11 Teised veerud täita eeskirju kasutades Müügihind=Omahind*1,15 Kassa=Müügihind*Kogus Tulu=Kassa - (Omahind*Kogus) 12 Leida kogu toodangu summaarne Kassa ja Tulu 13 Korrastada esimene tabel: joonida tabel kogused esitada täisarvuna hind esitada kroonides kujundada tabeli esimene ja teine rida
0 0 3 Lähtudes nendest andmetest ja kasutades kaalutud normaalvõrrandite lahendamiseks T −1 T mõeldud valemit X =( A WA ) A WL , leidsime maatriksi X (Tabel 4), mis koosneb T otsitavatest muutujatest x ja y. A tähistab maatriksi A transponeeritud maatriksit, st T −1 read ja veerud on omavahel ära vahetatud. Maatriks ( A WA ) tähistab aga transponeeritud maatriksi A, kaalumaatriksi W ja maatriksi A korrutise pöördmaatriksit. Selle saame kui kasutame Excel’I funktsiooni MINVERSE. Maatriksite omavahelisel korrutamisel on tähtis järjekord, seetõttu tuleb hoolikalt jälgida, et tehted toimuksid valemis ettenähtud järjestuses. Maatriksite korrutamiseks kasutame Excel’I funktsiooni
Exceli vihikus olevad lehed (sheets) on nelja tüüpi: töölehed (worksheets), diagrammilehed (chart sheets), dialoogilehed (dialog sheets) ja makrolehed (macro sheets). Liikumiseks erinevate lehtede vahel tuleb klõpsata vastavatel sakkidel akna vasakus ääres. Faili salvestamisel salvestatakse raamat tervikuna (kõik lehed koos), faililaiendiks on tavaliselt .xls. Tööleht on tabel, mis koosneb veergudest ja ridadest. Veerud paiknevad vertikaalselt (ülalt alla) ja on pealkirjastatud suurtähtedega: A, B, C, D, E jne. Read paiknevad horisontaalselt ja on tähistatud numbritega: 1, 2, 3, 4, 5, 6 jne. Töölehel on kokku 256 veergu ja 65 536 rida. Rea ja veeru ristumiskohta nimetatakse pesaks ehk lahtriks. Töölehel on seega 256 x 16 384 = 4 194 304 lahtrit. Pesadele viidatakse analoogselt nagu male mängus. Esimesele pesale tabeli vasakus ülemises
0 1 1 2 2 3 Def3 Kujundust f, mis seob igale ruutmaatriksile A vastavusse ühe kindla reaalarvu d nimetatakse determinant kujutuseks ja mainitud arvu nimetatakse antud ruutmaatriksi determinandiks. Determinandi omadused Omadused, mis kehtivad determinandi ridade korral, kehtivad ka veergude korral. Om1 Determinandi väärtus ei muutu, kui tema read ja veerud vastavalt ümber paigutada. |A T| = |A| Om2 Kui determinandis 2 rida/veergu omavahel ümber paigutada, ülejäänud read/veerud jäävad endistele kohtadele, siis muutub determinandi väärtus vastupidiseks. Om3 Determinandi mingi rea/veeru kõigi elementide korrutist ühe ja sama arvuga, kurrutub kogu determinant selle arvuga.
teise kohta • Põhjustajaks: – Jää – Vooluvesi – Tuul Sängorud • Koosnevad ainult voolusängist • Tasased alad • Peamiselt küljeerosioon – Väga looklevad Moldorud • Laiad orud • Veevaesed jõed • Põhjas looklev jõesäng • Sageli vanad liustiku sulamisvee orud Lammorud • Laiad ja lameda põhjaga • Jõgi voolab looklevalt • Suurveega ujutab üle jõe • Tekib jõe kuhjava tegevuse tagajärjel Sälkorud • Järsud veerud • V-kujulise ristlõikega • Tekib põhja kiire uuristumise tagajärjel Kanjonorud • Pikk, sügav, kitsas ning järsuseinaline • Jõesäng ei hõlma kogu oru põhja • Eestis – Hinni kanjon • Euroopas – Tara kanjon Täname kuulamast!
3 15 34 4 36 5 3 4.8 6 4.7 7 5 8 6.9 9 52 7.4 10 74 1) Täitke tabeli tühjad veerud 2) Kandke saadud arvandmed joonisele (TC,AC ja MC - kõverad) Täitke lüngad joonise põhjal: 3) 5 tonni maasikate tootmise kogukulu RÜ 4) 6 .tonni keskmine kulu on RÜ 5) 9 .tonni maasikate tootmise piirkulu on RÜ 6) Kahaneva piirtootlikkuse seadus hakkab kehtima alates .tonnist Ülesanne 4.20 Talunik kasvatab maasikaid. Tabelis on toodud tootmiskogused kolme tootmisteguri
Matemaatikafunktsioonid Tööjuhend Järgnevates ülesannetes algandmed asuvad vasakul pool üleval nurgas. Funktsioone tutvustavas tabelis on järgmised veerud: Kasutatavad arvud 1. veerg - funktsiooni nimetus Excelis 72 12.4 2. veerg - ülesanne koos lahenduskäiguga 18 5 3. veerg (oranž) - lahenduskäigu sisetamine: sisesta siia eelmises veerus 2 75 tulemusega. Valem algab alati võrdusmärgiga! 0.3 2 4. veerg - funktsiooni kirjeldus
välisvõtmete kaudu seotud kirjeid teistes tabelites. - Primaarvõtme muutmisel uuendatakse vastavalt ka välisvõtmete väärtused. CASCADE - Põhitabelis kirje kustutamisel kustutatakse kõik välisvõtmete kaudu seotud kirjed. Kui REFERENCES klauslis on määratud MATCH FULL - siis peavad välisvõtme veerud olema kas täiesti NULL, või sisaldama kõikides veergudes väärtusi, nii et see rahuldaks viidete terviklikkuse reeglit. Kui REFERENCES klauslis on määratud MATCH PARTIAL - siis peavad välisvõtme veerud olema kas täiesti NULL, või vähemalt üks veerg peab sisaldama väärtust, mis langeb kokku teise tabeli kandidaatvõtme veerus oleva väärtusega. 5. Ärireeglid. Ärireeglite defineerimiseks saab CREATE TABLE ja ALTER TABLE lausetes kasutada CHECK klauslit
Esimeses ja teises osas võiks kasutada erinevaid värve. 2 Juhuslik täisarv vahemikus a <= arv <= b =a + INT( (b - a + 1) * RAND()) =1 + INT(100 * RAND()) => 1 <= arv <= 100 =-100 + INT(201 * RAND()) => -100 <= arv <= 100 Leht 3 a) Tehke koopia eelmisest lehest ja pange sellele nimeks oma matrikli number. b) Peitke ära need veerud, mille päistes on märk x. Veerud a ja b jätke nähtavale. c) Peitke tabeli esimeses osas värvitud read. d) Peitke tabeli teises osas värvimata read. Leht 4 a) Tehke koopia esimesest lehest ja pange sellele nimeks oma õpperühma tähis. b) Eemaldage tulbad lõpust (va summad), jättes alles ainult viis esimest tulpa (matrikli numbrid). c) Eemaldage read lõpust, jättes alles ainult read, mis sisaldavad perenime tähti.
"INSERT","UPDATE","DELETE" laused.
Päringud. SELECT -lause
Andmete valimiseks tabelitest ja vaadetest.
Süntaks: SELECT [DISTINCT | ALL] {* |
kujulise Viljandi-Raudna ürgoru kõrgel pervel. Viljandi org on avatud edelatuultele, mis kannavad edasi Raudna oru soiste lammide kasemetsa õietolmu. Viljandi asub Riia lahe Pärnu jõgikonna ja Võrtsjärve-Peipsi vesikonna veelahkmest lääne pool. Linn paikneb orus asuva pikliku Viljandi järve loodekaldal. Viljandi järv on tüüpiline orujärv, mis asub jääajal tekkinud ürgorus: pikk, kitsas, kõrgete kallastega ja suhteliselt sügav. Viljandi ürgoru veerud on allikarohked. Siin avaneb mitmeid selgeveelisi, heade joogivee omadustega allikaid. Viljandi järv on ainus Eestis, mis paikneb Viljandi linna haldusterritooriumil. Selle järve pikkus on 4,33 km ja laius 435m, sügavus aga 11m. Peamised kalad järves on latikas, särg, ahven ja haug. Järv ja tema kaldaala moodustavad Viljandi maastikukaitseala. Järve kaldad on ümbritsetud kõrkjate ja roovööga ning tugevasti soostunud. Kaldad on kõrged, veepinnast kuni 30 meetrit. Oru
Et sätestada enda valik vaid ühele osale dokumendist, tuleb toimida samamoodi, nagu veeriste puhul, ehk siis kohandamise alt valida Apply to: Selected text. Veergude (Columns) määrangud Siin on võimalik muuta nii lihtsalt veergude arvu kui ka nende mõõtmeid. Et muuta või valida veergude arvu, tuleb lihtsalt valid Veerud (Columns) ning klikata sobivale variandile – algselt on valida kuni kolme veeru seast. Selleks, et muuta veergude sätteid või lisada rohkem kui 4 veergu, tuleb valida altpoolt More Columns ning seal on võimalik ise sisestada sobiv arv. Lisaks on võimalik muuta ka iga veeru laiust eraldi, näiteks on all 1 veerg, mille laius on 16 cm. Kui valida rohkem
sinna kus veevool aeglustu.Jõe tegevus sõltub sellest kui palju on jõesängis vett ja kui kiiresti see voolab.Vooluhulk ja voolukiirus sõltuvad omakorda kliimast ja jõe langust. Suure languga jõelõigus kulutab jõgi oma sängi järjest sügavamaks ja aja jooksul kujuneb järskude veerudega sügav ja kitsas V-tähe kujuline sälkorg. piirkondades, kus jõed on voolanud väga kaua ning maapind koosneb pehmematest kivimitest on tekkinud sügavad orud, mille on peaaegu püstloodsed veerud. Tasandikujõgi kulutab kaldaid rohkem kui põhja ja jõeorg üha laieneb.Suurtel ja vanadel jõgedel on sageli lai lammorg. Kräestik esineb kiirevoolulistel sure languga jõelõikudel, jõesäng on kivine, sest kiire vool kandis peenema materjali ära.Kui jõgi laskub järsust astangust ja vesi kukub vertikaalselt alla, on tegemist joaga. Kose puhul vesi ei kuku,voolab mööda suuri astanguid või suuri kive.Kui vool veeretab edasi suuri kive, siis tegemist on tegemist
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INFOTEHNOLOOGIA TEADUSKOND Arvutitehnika instituut Süsteemitarkvara õppetool Risto Olavi Rantanen 123366MAHB IAG0581 Programmeerimine I FUNKTSIOONI TABULLEERIMINE Kodutöö nr.2 Juhendaja: dotsent Vladimir Viies Tallinn 2013 Autorideklaratsioon Kinnitan, et käesolev töö on minu töö tulemus ja seda ei ole minu ega kellegi teise poolt varem esitatud. Risto Olavi Rantanen Sisukord Ülesande püstitus On antud kahemõõtmeline massiiv mille ridadeks on erinevad eksamitulemused ning veerud vastavad rühmadele, kes seda eksamit sooritavad. Koosta programm, mis väljastab parima ja halvima keskmise tulemuse ja edukama rühma. Lahenduses kasuta funktsioone: Funktsioon eksamiinfo väljastamiseks ekraanile (vt. programmi töö näi...
Polüjoon on tervik objekt, selle laius võib olla nullist erinev ja mitte konstantne • CIRCLE ringjoonte joonestamine • ARC ringjoone kaarte joonestamine. Pakub 10 varianti kaare joonestamiseks MODIFITSEERIMISKÄSUD • Undo - valikuhulgale viimasena lisatud objekt(id) eemaldatakse valikuhulgast • Trim - liigsete jooneotste eemaldamiseks • Array... - Valitud objektid paigutatakse ridade ja/või veergude kaupa konstantse sammu tagant (read piki Y-telge, veerud piki X-telge) või mööda ringjoont KIHID, JOONED JA TEKST • Kihtide kasutamine AutoCAD'is on üks suuremaid eelisi paberil joonestamisest. Alati joonestatakse aktiivsele kihile. Igale kihile saab omistada nime, värvi, joone tüüpi ja paksust • Joonise kihte saab "külmutada" - need ei ole siis nähtavad ega ka töödeldavad • Linetype - joonetüüp. Vaikimisi on märgitud Contiunuous - "pidev" joonetüüp
Laboratoorne töö nr. 9 Pindade määramine Ülesanne 1. Analüütiline pindala määramine. Arvutan saadud plaanil punktide ühendamisel tekkinud tüki pindala, kasutades selleks saadud punktide koordinaate. Allolevas tabelis vastab punktile 1 SM- 1, punktile 2 SM-3, punktile 3 SM-6 ja punktile 4 SM-8 koordinaadid. Leian tabelisse tulemused Exelis tabeli pealkirjas olevate valemite abil, kontrollin oma saadud tulemusi liittehtega, mille väärtuseks on kahe esimese valemi puhul null (veerud 4 ja 5). Veergude 6 ja 7 summalahtri tulemuseks on aga kahekordne pindala väärtus. Jagan saadud tulemuse kahega, et saada pindala: 121,52838:2 60,76 60,8 m2. Seega on paberil punktidega ühendatud ruumi pindala 60,8 m2. Ülesanne 2. Töö ülesandeks on määrata kaardil piiritletud maatüki pindala graafiliselt. Selleks jaotan ma saadud kujundi üldtuntud geomeetrilisteks kujunditeks, antud...
saada kunstlikult keemiliste elementide leviku seaduspära saab seletada, analüüsides maakoore keskmist keemilist koostist, mille tegi eelmise sajandi alguses selgeks ameeriklane Clark Keemiliste elementide perioodilisussüsteem on süsteem, mille moodustavad kindla seaduspära järgi muutuvate omaduste alusel reastatud keemilised elemendid, mis on jagatud rühmadesse ja perioodidesse enamasti kujutatakse seda tabelina, mille veerud moodustavad 18 rühma ja read seitse perioodi rühmad on tihti jagatud ka kaheksaks pea- ja kaheksaks kõrvalalarühmaks ehk A- ja B- rühmadeks, mida tähistatakse rooma numbritega IVIII Keemiliste elementide perioodilisussüsteem Ioonide teke positiivse või negatiivse laenguga aineosakest, mis moodustub aatomist või aatomite rühmast, nimetatakse iooniks positiivse iooni tekkimiseks on vaja aatomile
See kursor lubab peale hiire vajutust valitud joont liigutada. Viimane joon tuleks liigutada kokku ülemisega, kui see ei õnnestu, siis tuleks võtta kinni kaugemale ulatuvast ülemisest joonest ja korrata sama toimingut. Teisel katsel õnnestub kahe joone ühildamine alati. Kui viimane joon paigas tuleb valida tabeli menüüst Automaatsobitus ja edasi kõige viimane valik, millkeks jaota veerud ühtlaselt. Peale seda lähevad kõik jooned paika, kuid tabel on pikaks venitatud. Sellest vabanemiseks võiks valida ka tabeli automaatsobituse vastvalt sisule. (esimene valik) Kui osad tabelis olevad kirjed jäid ikka mitmele reale, siis tuleks liikuda lahtrisse, mis seda põhjustab ja teha topeltklõps. Vajadusel korrata seda tegevust.
· maatriksi ja tema vastandmaatriksi summa võrdub nullmaatriksiga Korrutada saab kaht maatriksit, millest esimese teguri veergude arv võrdub teise teguri ridade arvuga. Maatriksite korrutise iga element on esimese teguri mingi reavektori skalaarkorrutis teise teguri mingi veeruvektoriga. Tegurite järjekorra muutmisel ei pruugi korrutis eksisteerida või on korrutis erinev. aijT = a ji aijT AT aij A Maatriksi transponeerimisel vahetatakse maatriksi read ja veerud omavahel ära V = ( A1 ;...; Ak ) R m×n Lineaarne kombinatsioon 1 A1 + ... + k Ak Sama dimensiooniga maatriksite (vektorite) hulga lineaarne kombinatsioon saadakse iga maatriksi (vektori) korrutamisel mingi arvuga ja korrutiste liitmisel 1 ;...; k R Lineaarse kombinatsiooni kordajad Lineaarne sõltumatus 1 A1 + ... + k Ak i 0 A1 + ... + 0 Ak = k lineaarselt sõltumatu mitte nullmaatriksi (vektori)
kirjanduse alal Asus koostama emakeelseid kooliraamatuid ja lugemikke Elu lõpuaastad veetis Kurgjal, millest praeguseks on tehtud talumuuseum Postimees ja Sakala 1865 kirjutas "Eesti Postimehes" vajadusest vähendada usuõpetust ja pöörata rohkem tähelepanu isamaaarmastuse kasvatusele Kirjutistes ründas balti aadlit ja kirikut, võitis rahva poolehoiu, aga lahkhelid aadli ja pastoritega teravnesid Tema jaoks suleti ajalehe "Eesti Postimees" veerud, jätkas ajakirjanikuna liberaalses baltisaksa ajalehes 1878 1882 hakkas ilmuma "Sakala", toimetajaks C.R. Jakobson Reformimeelne ajaleht Eesti loetuim ajaleht, tõrjus J. V. Jannseni "Eesti Postimehe" kõrvale Eesmärk: rahva valgustamine, julgustamine ja valitsevale olukorrale tähelepanu tõmbamine "Kolm Isamaa kõnet" Esimene kõne "Eestirahva valguse, pimeduse ja koiduaeg" (1868) Teine kõne "Võitlemised eesti vaimupõllul" (1870) Kolmas kõne "Nõiausk ja nõiaprotsessid" (1870)
Modelleerimise 3 KT Ükskord läbime me need nknii 1. Olekudiagrammid Kajastab kõiki võimalikke klassi olekuid. Nt klass tellimus võib olla uus, pooleli, katkestatud, kinnitatud jne. Ehk nooltele kirjutad tegevuse ja nool viib olekusse nt. (Algolek) - tellimuse registreerimine – (registreeritud). Hea viis oleks teha tabel, kus veerud on ’sündmus’ ja ’olek’ ning selle põhjal joonestad olekudiagrammi. Nooltele on kantud vastavaid olekumuutusi põhjustavad Sündmused ning (kaldriipsu järel) neid infosüsteemis kajastavad infotöö tegevused. Objekti olekut peab saama ’arvutada’ objekti atribuutide ja/või seoste väärtuste põhjal. 2. Põhiobjektid, elutsüklid Süsteemi põhiobjektid omavad erinevaid olekuid. Objekti elutsükkel on objekti kulgemine läbi erinevate võimalike olekute 3
. . a2n ....................... 0 0 . . . akk ak k+1 . . . akn 0 0 ... 0 0 ... 0 ....................... 0 0 ... 0 0 ... 0 8 MÄRKUS. Kolmnurkne maatriks on trapetskujulise erijuhtumiks k = m =n. TEHTEID MAATRIKSITEGA 1) MAATRIKSI TRANSPONEERIMINE. Operatsiooni, mille käigus maatriksi Am×n = || ai j || read ja veerud vahetavad oma osa, nimetatakse maatriksi TRANSPONEERIMISEKS. Tulemuseks saadakse maatriks Bn×m = || aj i || = (Am×n)T , millel on n rida ja m veergu. 2) MAATRIKSI ELEMENTAARTEISENDUSED. Operatsiooni, mille puhul maatriksi ühele reale (või veerule) liidetakse elementhaaval nullist erineva arvuga korrutatud teine rida (veerg), nimetatakse maatriksi ELEMENTAARTEISENDUSEKS. LAUSE. Maatriksi kahe rea (veeru) koha ümbervahetamine on
. . a2n ....................... 0 0 . . . akk ak k+1 . . . akn 0 0 ... 0 0 ... 0 ....................... 0 0 ... 0 0 ... 0 8 MÄRKUS. Kolmnurkne maatriks on trapetskujulise erijuhtumiks k = m =n. TEHTEID MAATRIKSITEGA 1) MAATRIKSI TRANSPONEERIMINE. Operatsiooni, mille käigus maatriksi Am×n = || ai j || read ja veerud vahetavad oma osa, nimetatakse maatriksi TRANSPONEERIMISEKS. Tulemuseks saadakse maatriks Bn×m = || aj i || = (Am×n)T , millel on n rida ja m veergu. 2) MAATRIKSI ELEMENTAARTEISENDUSED. Operatsiooni, mille puhul maatriksi ühele reale (või veerule) liidetakse elementhaaval nullist erineva arvuga korrutatud teine rida (veerg), nimetatakse maatriksi ELEMENTAARTEISENDUSEKS. LAUSE. Maatriksi kahe rea (veeru) koha ümbervahetamine on
6 5334 17 2254 76 4599 -4477 -3844 Protsesside spetsifikatsioon Peaprots() Loeb maatriksi ridade ja veerude arvu Määrab kas tegemist on ristkülik- või ruutmaatriksiga ning käivitab alamprotseduurid vastavalt sellele Kirjutab tulemid töölehele Tee_Mas() Genereerib maatriksi ja vektori etteantud suuruste (read, veerud, arvude vahemik) põhjal Kirjutab maatriksi ja vektori töölehele Ristkülikmaatriks Liitmine_v(A, m, n, v, mas, b) Leiab maatriksi iga rea skalaarkorrutis vektoriga Miinimum(A, m, n) Leida minimaalne element antud ridade vahemikus Suurem(A, mas, m, n, c) Moodustab uue maatriksi ridadest, kus esimene element on suurem antud arvust Ruutmaatriks Posit(A, mas, m, n, b) Lahutab esimene veeru veergudest, kus peadiagonaali element on positiivne Arit(b, m, n)
Hakkas 1865 saatma kaastööd ,,Eesti Postimehele", hiljem ka liberaalseile vene ja saksakeelseile ajalehtedele. Ründas kirjutistes balti aadlit ja kirikut kui eesti talurahva vaesuse ja vaimupimeduse peasüüdlasi, see tegu tõi talle kaasa rahva poolehoiu, kuid teravdas lahkhelisid aadli ja pastoritega; viimaste mõjul jäi rahuldamata Jakobsoni taotlus asutada Peterburis eesti keelne ajaleht, mõisnike survel sulges J. V. Jannsen 1871 aastal talle ,,Eesti Postimehe" veerud. Jakobson aga jätkas oma ajakirjanduslikku tegevust liberaalses baltisaksa ajalehes ,,Neue Dörptsche Zeitung". Jakobson osales Eesti Kirjameeste Seltsi ja Eesti Aleksandrikooli rajamise organisatsiooni asutamises ja tegevuses. Ta pidas 1868 ja 1870 ,,Vanemuise" seltsis kolm isamaa kõnet, mis ilmusid raamatuna 1870. aastal. Asuss 1871 aastal Tallinna, kuid ei saanud siingi eestikeelse ajalehe asutamise luba
Valguse peegeldumisel kehtib valguse peegeldumisseadus, mis ütleb, et valguse langemisnurk on alati võrdne valguse peegeldumisnurgaga. 5. elementide perioodilisuse süsteem ja selle ülesehituse põhimõte Keemiliste elementide perioodilisussüsteem on süsteem, mille moodustavad kindla seaduspära järgi muutuvate omaduste alusel reastatud keemilised elemendid, mis on jagatud rühmadesse ja perioodidesse. Süsteemi kujutamiseks on palju viise. Enamasti kujutatakse seda tabelina, mille veerud moodustavad 18 rühma ja read seitse perioodi. Rühmad on tihti jagatud ka kaheksaks pea- ja kaheksaks kõrvalalarühmaks ehk A- ja B-rühmadeks, mida tähistatakse rooma numbritega IVIII. Esimest kolme perioodi nimetatakse lühikesteks perioodideks ning neljandat, viiendat, kuuendat ja seitsmendat perioodi pikkadeks perioodideks. Elementide järjekorra tabelis määrab aatomnumber. Elemendi kuuluvuse perioodi
3,2 12 A= . Viimast kahte maatriksit nimetatakse ka vektoriteks. 4. Ruutmaatriksit, mille elemendid paiknevad peadiagonaali suhtes sümmeetriliselt, nimetatakse sümmeetriliseks maatriksiks; 1 4 7 4 2 5 7 5 9 näiteks A = . 5. Kui maatriksis A vahetada omavahel vastavad read ja veerud, siis saadud maatriksit nimetatakse transponeeritud maatriksiks ja tähistatakse AT või A´; näiteks 1 2 3 1 4 7 4 5 6 2 5 8 7 8 9 3 6 9
eesmärgiga: leida töökorralduse paremaks tegemise võimalusi kindlustada, et organisatsioonis on kõik hästi anda süsteemianalüütikutele tööd 4. Millist tüüpi seosega seotud objekte/tabeleid on andmebaasis sageli mõttekas lahendada ühe tabelina? Üks - mitmele (1 - *) Kõiki seose tüüpe Mitu - mitmele (* - *) Üks - ühele (1 - 1) 5. Valige ÕIGE väide. Seosejoontest andmemudelil tekivad andmebaasi: Kohustuslikud veerud Välisvõtme veerud ja seosed Relationships vaates toodud diagrammile Andmetüübid Andmetüüp Date/Time 6. Valige ÕIGE väide. Organisatsioon on: huvigruppe teenindavate organiseeritud inimeste kollektiiv omavahel suhtlevate inimeste grupp organiseerimata inimeste grupp, kes üritavad midagi teha 7. Valige ÕIGE väide. Antud tingmärk tähistab: Tegevust Ujumisrada (swimline) Lõppu (end) Otsustuspunkti Algust (start) Sünkroniseerimist 8
mida ta loengus näitas koguaeg) 12. Sari lühemaid slaide Protsessi häälestamine ja arendusjuhtum. Kõik UP tegevused on mittekohustuslikud (va kood). Pm tegele väheste asjadega, aga kasule orienteeritud, sõltuvalt projekti tüübist ja arendusjuhtumist (konkreetne objekt või ülesanne). Development Case UP artifactide valik projekti jaoks kirjutatakse dokumenti Development Case - Sarnaneb UP põhiraamistiku tabeliga, veerud on iga iteratsiooni kohta, lahtritesse kirj artifaktide nimetused mida konkreetse iteratsiooni vastavas distsipliinis toodetakse. Iga iteratsiooni järel kirjutatakse tabel üle vastavalt sellele mis tegelikult tehti ja kui plaanid muutusid. 13. Agiilne UP Protsessid on kahes jaotuses, mis on omakorda kaheks. Rasked vs kerged protsessid ja ettekirjutavad vs kohanevad protsessid Rasked - palju artifacte, rangud ja kontroll, viimistletud pikk detailplaneerimine, pigem ettekirjutav kui kohanev
+ + + – – – Omadused: Determinandi väärtus ei muutu, kui tema read teha veergudeks ja veerud ridadeks. a b a c c d b d Kahe rea (veeru) vahetamisel muutub determinandi märk vastupidiseks. a b c d c d a b Kui determinandi read (veerud) on võrdsed, siis on determinant võrdne nulliga. a b a b a b 0
+ + + – – – Omadused: Determinandi väärtus ei muutu, kui tema read teha veergudeks ja veerud ridadeks. a b a c c d b d Kahe rea (veeru) vahetamisel muutub determinandi märk vastupidiseks. a b c d c d a b Kui determinandi read (veerud) on võrdsed, siis on determinant võrdne nulliga. a b a b a b 0
3. 3.MS Access, BASE, Paradox, FoxPro, Data Ease, Progress 4. Lihtsustatud kujul on andmebaasiks tabel, mis koosneb ridadest ja veergudest. Ridasid nim. andmebaasides kirjeteks ja lahtreid väljadeks. Ühte ritta ehk kirjesse sisestatakse kogu ühe objekti kohta käiv info. (RIDA, VEERG, LAHTER).Info jagatakse erinevuste põhjal lahtritesse ehk väljadesse. Seega on väli andmebaasis väikseim infot sisaldav element. Väljad omakorda moodustavad tulbad ehk andmebaasi veerud ning väljade tulbale antakse selles sisalduvat infot kirjeldav nimi.Igal andmekogumil on oma struktuur, mis sisaldab informatsiooni andmekogumis sisalduvatest andmetest, õigemini nende tüüpidest. Andmekogumi ja tema kirje struktuur on samaväärsed mõisted, kuna andmekogumi struktuur määrab ara tema sisse salvestatud kirjete struktuuri. 5. Vorme nimetatakse vahel "andmesisestusekraanideks". Need on kasutajaliidesed, mille
max = sisendi, j ruut_ri = i ruut_ve = j max, ruut_ri, ruut_ve Üldised parameetrid ja muutujad prk - maatriksi piirkond ridu - maatriksi ridade arv veerge - maatriksi veergude arv i - maatriksi reaindeks j - maatriksi veeruindeks sisend - etteantud maatriksile vastav massiiv valjund ja valjund2 - protseduuride käigus loodavad uued massiivid vektor - etteantud vektorile vastav massiiv Peaprotseduur Massiiv() Loeb maatriksi read ja veerud, deklareerib dünaamilised massiivid ning loeb nendesse töölehelt maat käivitab vastavalt sellele kas protseduurid Max_ül_diag, Liida, Tee_Uus ja Kir_Tab või protseduurid rist_ve - etteantud veeru järjekorranumber ristkülikmaatriksi puhul summa - leitud positiivsete elementide summa ristkülikmaatriksi etteantud veerus Protseduur Max_ül_diag(sisend, ridu) Leiab maatriksi maksimaalse elemendi ülalpool peadiagonaali ja selle asukoha indeksid ning kirjutab t
suurim on Loodi looduspark. Pinnamood Sakala kõrgustik on pinnamoelt orgudega liigestunud lainjas-künklik lavamaa, kuid maastik on vahelduv ja eriilmeline.Ürgorud koos külgorgudega moodustavad orustikke.Mitmed peaorru sisse tungivad liustikukeeled on muutnud nad lõiguti orundilaadseks.Ürgorgude hulgas on nii pikki orge kui ka uurakuid ja jäärakuid.Vanades orgudes on allikad tekitanud allikasoid ja allikalubjast ebaterrasse.Samuti on vanades orgudes metsakasvanud veerud ning soostunud lammid. Suurimad orundid on Tänassilma-Viljandi-Raudna ürgorg, Karksi ürgorg, Kõpu-Õisu ürgorg, Tääksi ürgorg, Ärma ürgorg, Õhne ürgorg, Tarvastu ürgorg ja Loodi–Sinialliku ürgorg. Põhjaosa reljeef on vahelduv astangute, voorede, ooside ja moreenkuplitega. Kesk- ja lõunaosa on künklik moreenmaastik. Kõrgustiku lõunaosa nõlv liivane kaldtasandik. Sakala kõrgustik paikneb Devoni liivakivil
M_posk_F(A(), m, n) Muutujad ja parameetrid m - ridade arv maatriksis n - veergude arv maatriksis min_elem - minimaalne element antud veergude vahemikus arv-positiivsete elementide keskmine,moodustada uus maatriks veergudest, arv-antud arv, mida kasutatakse ,kus viimane element on suurem antud arvust kesk- muutuja välendab positiivsete elementide keskmist allpool peadiagonaali skalaar- maatriksi viimase veeru ja vektori skalaarkorrutis veerg_1 /_2- veerud mida kasutatake minimaalse elemendi leidmiseks antud veergude vahemikus S/S22/S4- loeb summat vastavas funktsioonis k,p- kasutasin vastavalt i ja j asemel kui ainult nendest ei piisanud A()- andtud maatriks (rida ja veerg määratud) AU()- uus maatriks mis on saadud Iga rea elemendi jagamise selle rea elementide summaga B()- antud vektor (ainult rida määratud) c()- saadud ridade arvutamisega maatriks (rida ja veerg määratud) R()-ruutmaatriksi korral (rida ja veerg määratud)
Need väärtused arvutati poiste ja tüdrukute puhul pärast sündi ja aasta vanuselt mõõdetud väärtuste põhjal. Keskväärtusele liites või lahutades standardhälbe, saadi piirid keskmiste klasside jaoks. Kõik, kelle mõõtmed jäid alla poole keskmise klassi alumist piiri, loeti väikeste klassi ja need, kelle väärtused oli ülemisest piirist suuremad, loeti suurte klassi. Mõõtmete paremaks uurimiseks moodustati kolm korda kolm tabel. Tabelis tähistasid veerud kaaluklasse ja read pikkusklasse. Tabelis ülevalt vasakult nurgast alla paremale nurka liikudes saadi vastavad pikkus ja kaalu vastavus klassid. Üleval vasakul nurgas paiknesid väikese pikkuse ja kaaluga lapsed, kes ühtlasi moodustasid väikeste klassi. Keskel paiknesid keskmise pikkuse ja kaaluga lapsed ehk keskmised. Paremal all nurgas paiknesid suure pikkuse ja kaaluga lapsed, kes moodustasid suurte klassi. Väikesed, keskmised ja suured paiknesid tabelis diagonaalis
k>l), siis nim seda maatriksit kolmnurkseks maatriksiks. · Öeldakse, et maatriks Am*n on trapetsikujuline, kui elemendid tema nullist erinevate elementide aaa, a22...akk all, mis on koondatud maatriksi ülemisse vasakusse nurka, on nullid ja mõned viimased read võivad koosneda nullidest. Tehted maatriksitega: · Maatriksite transponeerimine Operatsiooni, mille käigus Am*n=(aij) read ja veerud vahetavad oma osad, nim maatriksite transponeerimiseks. Bn*m=(aji)=AT · Maatriksi elementaarteisenduseks on operatsioon, mille korral ühele reale (veerule) liidetakse element haaval nullist erineva arvuga korrutatud teine rida (veerg). · Maatriksite liitmine. Liita saab ainult samade parameetritega maatrikseid. Am*n+Bm*n=Cm*n · Maatriksi korrutamine arvuga. Korrutamisel arvuga saame samade parameetritega
Nt kataloogide-failide puu arvutites. Andmelaod ja andmeaidad Andmeladu on Infosüsteemi osa kus hoitakse ja kuhu lisatakse uusi andmeid. Seega võib öelda, et andmeladu on andmebaas. Andmeait Andmeait on andmebaasiga programm, näiteks SAP BW, mille ülesandeks on kokku koguda, hoida ja esitada firma igapäevases tegevuses kogunevaid andmeid. Andmebaaside põhimõisted Atribuudid, indeksid, võtmed. Atribuudid - Veerud, mis aitavad meil mõista asju järjestikuliselt, mis asetsevad veergudes. Indeks- ei ole standardi osa, kuid praktiliselt igas andmebaasis on olemas. INDEKS -on andmebaasi objekt (nagu tabel või vaade). Indeks on andmebaasi objekt, mis sisaldab kõikide indekseeritava(te) veeru (veergude) väärtust ning viidet(e.aadressi) nende kirjete asukohale (ROWID) andmebaasis, mille koosseisu antud veergudes asuvad väljad kuuluvad. Indeksite eesmärgiks on : 1
6200 35 217000 24,6 34 210800 44,4 6200
7200 32,3 232560 15,56 36 259200 48,4 -26640
8200 29 237800 5,24 38 311600 52,4 -73800
9200 26 239200 1,4 40 368000 56,4 -128800
10200 23 234600 -4,6 43 438600 70,6 -204000
1) Täitke tabeli tühjad veerud
2) Täitke lünk, valides õige variandi
Koivake maksimeerib kasumi siis, kui MR=MC a)MR
5)Polaarkoordinaadid tasandil. (kõverjoonelised koordinaadid), mis on määratud polaarraadiuse(pikkus) ja polaarnurgaga. Seosed riskoordinaatidega x=r*cos ja y=r*sin ning r=x2+y2 ja =arctan y/x. 6)Maatriks, parameetrid, erikujulised maatriksid. Maatriksiks nimetame nende arvude tabelit, milles on m rida ja n veergu. Maatriksi rea elemendid on vaadeldavad n-mõõtmelise vektori koordinaatidena(reas asuvad sama vektori koordinaadid); veerud aga m-mõõtmelise vektori koordinaatidena(veerus on samanimelised koordinaadid). m=n ruutmaatriks; mn ristkülikmaatriks. Lisaks veel trapetskuju maatriks, kolmnurkkuju maatriks, diagonaalmaatriks, nullmaatriks, ühikmaatriks. Peadiagonaal ja kõrvaldiagonaal. Parameetrid: a ij- maatriksi elemendid; m-ridade arv; n-veergude arv; reaindeks-i ja veeruindeks-j. 7)Maatriksite liitmine, arvuga korrutamine ja maatriksite korrutamine. Liita
R9 Püsikliendile koostatakse perioodi lõpus mitme parkimise ees üks arve R 10 Püsiklient võib tasuda ühe maksega mitu arvet ja võib tasuda ühte arvet osade kaupa mitme maksega Palun koostage järgmised mudelid: kokku 100% 1. Äriandmete mudel (ärinõuded) - peamised äriolemid, nende atribuudid ja olemite vahelised seosed 40% 2. Füüsiline andmemudel (IT otsus) -tabelid, veerud, andmetüübid, primaarvõtmed ja välisvõtmed 50% 3. Dimensionaalne andmemudel (faktitabel koos seotud dimensioonitabelitega) 10% Hinded: "5" – suurepärane 91...100 %, "4" - väga hea 81... 90 %, "3" - hea 71... 80 %, "2" – rahuldav 61... 70 %, "1" – kasin 51... 60 %, "0" – puudulik 0... 50 %.
tabelist. b) kahe numbri korrutis c) kahe andme ruut korrutada esimese andme kuubiga 46) Mis on valik tabelis? a) tabelite valik b) ridade hulk (komplekt) tabelist, mis rahuldab tingimuste seeriaid, mis on näha valikust endast. c) saad valida erinevate tabelite vahel 47) Mida esindab projektsioon? a) andmete projekteerimine b) projektor c) veergude alamhulka, saadakse otsekorrutisest kõrvaldades veergude mitmekordse esinemise, seega kõrvaldatakse mitu korda esinevad veerud ja kustutatakse soovimatu informatsiooniga veerud. 48) Milleks kasutatakse ümbernimetamist? a) tabeli veergude ümbernimetamiseks. b) nimede vahetamiseks c) ridade nimetamiseks 49) Andmebaasi loomiseks on vaja kasutada käsklust: a) create table b) create database c) Update 50) Tabeli loomiseks on vaja kasutada käsklust: a) create table b) update c) create database 51) Konkreetse sünniaastaga inimeste küsimiseks SELECT-lauses kasutatakse tingimust lauseosas nimega? a) FROM b) ORDER BY
kaugemale merele.(looted, hoovused viivad setted ära) *JÕGEDE TÜÜBID 1.uhtorg- ajutine jõgi taimkatteta kallakpindadega jäärakus e. ovraagis(tekit.aj vooluvee poolt) 2.sängaorg- noor jõgi, kus vesi pole veel endale suuremat orgu suurnud kulutada.Jõeorg koosn. ainult sängist. 3.sälkorg- kiirevooluline järsuveereline jõgi, kus põhjaerosioon ületab küljeerosiooni(lõikub järjest süg.) 4.kanjonorg- kuj kiirevoolulistel jõgedel pika aja jooksul settekivimite sisse, oru veerud ei varise. 5.moldorg- vanemad jõed, kus põhja-ja küljeerosioon on tasakaalus. 6.lammorg- aegl.voolul. jõgi, kus küljeerosioon ületab põhjaerosiooni, tekivad soodid(- jõest eraldunud looked e. meandrid) *JÕGEDE TOITUMISTÜÜBID- jõgi võib saada oma vee: *lumesulaveest*sademetest*põhjaveesi*igikeltsa ja liustike sulamisveest*mussoonvihm MAAILMAMERI e. ookean *soojusmahtuvus 1000 x suurem kui atmosfääril Ookean talletab rohkem en
Crameri peajuhtumi korral Maatriksite jagamisest ei saa on suunatud lõik. Tehted avalduvad lin. Võrrandi süsteemi rääkida! vektoritega: Summa, vahe, tundmatud murdudena, mille 1. Maatriksi astak, selle korrutamine skalaariga (arvuga) nimetajates on süsteemi maatriks leidmine. Näide Koordinaatidega antud vektorid, determinant , lugejas maatriks kus Kui maatriksis leidub vähemalt tehted nendega Olgu antud tundmatute veerg on asendatud üks nullist erinev r –järku miinor, vektorid a1, a2, ..., ak. Siis iga vabaliikmetega, determinant. kuid mitte ühtegi nullist Erinevat vektorit b kujul b _ a1a1 _ a2a2 Determinantide omadused, kõrgemat järku miinorit, siis _. . ._akak, kus a1, a2, . . . , ak on determinandi arendus rea (veeru) ...
on pakutava kauba ühikuhind ja x toote ühikute arv. Pakkumisfunktsioon on kasvavfunktsioon. Turutasakaalupunkt on see koht kus pakkumis ja nõudlus ristuva 3) Sirge võrrandi erinevad kujud. 4)Liitfunktsioon. Ivar Porni materjalist ,,Loeng nr 2".. 1.6 Raske on lihtsalt seletada, sealsete näidetega ehk saate aru. 5)Determinandid nende omadused Crameri valemid. Determinandi omadused. 1. Determinandi ei muutu kui tema read ja veerud vahetada. Märkus! Seega saame järeldada, et kõik omadused, mis kehtivad ridade kohta, kehtivad samuti veergude kohta. 2. Kui determinandi üks rida koosneb nullidest, siis determinant võrdub nulliga. 3. Kui determinandis on kaks võrdset (võrdelist) rida, siis determinant võrdub nulliga. 4. Kui determinandis vahetada omavahel kaks rida, siis determinandi märk muutub vastupidiseks. 5. Kui determinandi ühe rea elemente korrutada nullist erineva arvuga,
Modelleerimine II KT - aka buckle up, we gon bullshit through this 1. Zachmani tugiraamistik Ettevõte, ärisüsteemi vms kirjeldamiseks mõeldud. Kahemõõtmeline tabel, mille veerud vastavad süsteemianalüütiku põhiküsimustele. Read – süsteemitöö (arendus+ülalhoid) põhilistele osapooltele – huvigruppidele (slaidil followed by some nonsense, kas see on üldine mandatory osa või ta lihtsalt tõi näiteid?). Lahtrites on kindlat tüüpi ning kindlale huvigrupile suunatud mudelid (nt graafilised PS. Seda me siin aines teemegi) Ärivaldkond – eesmärgipärane inimtegevus. Seda iseloomustavad eesmärgid, vahendid,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
