Kuidas kujundavad jõed pinnamood (0)

Kuidas kujundavad jõed  pinnamood   
 
 
Jõed on tähtsad maastiku kujundajana.Jõesängis voolav vesi  kulutab  ni  
kaldaid kui ka põhja, kannab settematerjali edasi ning jätab sel e maha 
sinna kus  veevool  aeglustu.Jõe tegevus sõltub sel est kui palju on 
jõesängis vett ja kui ki resti see voolab. Vooluhulk  ja vooluki rus sõltuvad 
omakorda kli mast ja jõe langust.  
     Suure languga jõelõigus  kulutab   jõgi oma sängi järjest sügavamaks 
ja aja jooksul kujuneb järskude veerudega sügav ja  kitsas  V-tähe kujuline 
sälkorg.  
   pi rkondades, kus jõed on voolanud väga kaua ning  maapind  koosneb 
pehmematest  kivimitest  on tekkinud sügavad orud, mil e on peaaegu 
püstloodsed veerud. 
Tasandikujõgi kulutab kaldaid rohkem kui põhja ja jõeorg üha 
laieneb .Suurtel ja vanadel jõgedel on sageli lai  lammorg .  
  Kräestik esineb ki revoolulistel  sure  languga jõelõikudel, jõesäng on 
kivine, sest ki re vool  kandis  peenema materjali ära.Kui jõgi laskub 
järsust astangust ja vesi  kukub  vertikaalselt al a, on tegemist joaga.  
   Kose puhul vesi ei  kuku ,voolab mööda suuri astanguid või suuri 
kive.Kui vool veeretab edasi suuri kive, si s tegemist on tegemist 
voolusängi põhjauuristusega.  
Aeglasel voolul on tegemist peamiselt kal aste küljekulutamisega, kui 
veevool on vastupidi ki re si s on voolusängi põhjauuristus. 
 Si s kui  setted  vajuvad põhja ja ummistavad vooluteed, jõgi rajab endale 
uue  voolutee  ja jõgi hargneb väiksemateks harujõgedeks, mis 
moodustavad  delta . Kõige suurem delta on  Ganges , mis voolab ni  Indias 
kui ka Bangladeshis. 
 Suurvee ajal võib juhtuda, et jõgi kujundab endale uue lühema voolutee 
ja voolab edasi uues jõesängis. Vana jõelooge muutub omapäraseks 
järvekeseks. Ni  tekivadki soodid.