Bioloogia Tunnikontroll Tõusev ja laskev vool (mis see on, kus toimub) Tõusev vool kannab mullast pärit vett koos selles lahustunud mineraalainetega juurtest ladvani, toimub puiduosas. Laskuv vool viib lehtedest valmistatud toitaineid (suhkruid) juurtesse ja ühtlasi kõigisse teistesse taimeosadess, toimub niineosas. Mis paneb vee taimes liikuma Vesi liigub juurtesse peamiselt osmoosi teel. Selle tulemusena tekib juure puidurakkudesse rõhk, mis surub vett ülespoole. Osmoosest rõhust üksi ei piisa, et pumbata vett kõrgemal paiknevatesse taimeosadesse. Näiteks peab vesi jõudma paljudel puudel mitmekümne meetri kõrgusele. Peamine jõud, mis paneb vee juurtest ladva suunas liikuma, on vee aurumine läbi lehtedes olevate avade ehk õhulõhede. Kui õhulõhed on avatud, liiguvad vee molekulid lehest õhku (st sealt, kus vee sisaldus on suurem, sinna, kus see on väiksem) ja auruvad. Seetõttu väheneb ...
klorofüllitud ja paiknevad tuppedena ümber varre. Varre tipus areneb eospea Mõnedel osjadel on eraldi kevadvõsud, mis kannavad eospäid ja suvivõsud, mis fotosünteesivad 8 LIIKI Eestis OSJAD SÕNAJALAD KEERDLEHIKUD Mitmeaastased niiskete varjuliste kasvukohtade taimed Maapealse osa moodustavad suured mitmeti lõhenenud ja keerdunud lehed Vars on Eesti sõnajalgadel risoomina (maa-aluse varrena) maa sees. Eosed valmivad lehtede alumistel külgedel eoslates Liigiline mitmekesisus suur SÕNAJALAD Maarjasõnajalg Laanesõnajalg Kivisöeajastu U. 300 mln aastat tagasi oli kliima niiske ja soe ning maad katsid suured osja-, kolla- ja sõnajalametsad Karboniajastu mets Kliima jahenedes enamik suuri taimi hukkus
Maarja-sõnajalg Karolin Eks 8.a Võru Kesklinna Kool 2014 Maarja-sõnajalast • NB - maarja-sõnajala juur on väga mürgine • Mitmeaastane suvehaljas eostaim • Kõrgus kuni 1 m • Lehed on tavaliselt kuni 1 m pikad • Vars esineb maa-aluse risoomina • Levib peamiselt eostega kuid ka vegatiivselt risoomiga Eoslad on suhteliselt suured, neerja looriga, paiknevad lehtede alumisel küljel. Eosed on pruunid, kerajad või neerjad, suured. Valmivad juulist Levik ja kasvukohad • Levinud peaaegu kogu Euroopas ning Põhja-Ameerikas, vähem Kesk-Aasias, Eestis tavaline • Kasvab varjukais niisketes segametsades või võsastikes: laane-, salu-, lammi- ja lodumetsas. Korjamine
Eestis võib till kasvada 1,2 m pikkuseks. Tänapäeval kasvatatakse tilli kogu Euroopas, aga ka Põhja-Ameerikas. Till on väga tuntud maitsetaim, tal on ka hüüdnimi ,,supinoku", sest supp tillita, ei ole supp. Ravimataimena kasutatakse teda ka väga laialdaselt. Maitseainena kasutatakse kogu maapealset osa, ravimina peamiselt seemneid. Biokeemia Tilli seemned sisaldavad 2,5-4% eeterlikke õlisid, C-vitamiini, karotiini; flavonoide, fütontsiide, aniishappeid. Lehed ja vars on rikkad C-vitamiini poolest, karotiinist, flavonoididest ja eeterlikest õlidest. Farmaatsiatööstus toodab õlidest mitmesuguseid ravimeid, ekstrakte. Ravi eesmärgil korjatakse peamiselt seemneid, aga ka lehti ja varsti, mida kogutakse õitsemise ajal. Lehtedes on eeterlikke õlisid vähem 2-3 korda, kuid nende väärtust tõstab suur C-vitamiini sisaldus ja karotiin ning flavonoidide olemasolu. Till ravimtaimena Till on üks vanimatest ravimtaimedest
Turbasammal Turbasammal on niisketes kasvukohtades eelkõige aga rabades kasvav, roheline, punakas või pruun juurteta sammal. Turbsambla kõdunemisel moodustub turvas, keskmise kiirusega 1 mm aastas. Turbasamblal on väga suur veeimamisvõime ja ta on praktiliselt steriilne. Vars on püstine ja rohkete mitteharunenud okstega kuni 50 cm pikkune. Oksad on 25 kaupa kimbus. Viimased aitavad taimel vett koguda ja säilitada. Varre tipus moodustub okstest iseloomulik tihe "pea". Lehed on roota, koosnevad ühest rakukihist. Varre ja okste lehed on kujult ja suuruselt erinevad ning liikide määramisel suure tähtsusega. Valkjas värvus tuleb hästi ilmsiks vaid kuivadel taimedel. Seda seepärast, et valge värv on tingitud rohketest õhuga täidetud
Ravimtaim - Altee Harilik altee, tokkroos Altee on aedades kasvatatav, harva metsistuv mitmeaastane ravimtaim kõrgusega 60-150cm. Vars on püstine, viltjaskarvane ja 3-5hõlmaliste täkiliste lehtedega. Leherootsud enamasti lehelabast lühemad. Alumised lehelabad laimunajad kuni neerjad südaja alusega, ülemised piklikmunajas või munajad, õied 2 -või 3kaupa keskmiste varrelehtede kaenlas, võrdlemisi suured, läbimõõduga 20-30mm. Kroonlehed kahvaturoosad kuni valged. Vili koosneb 15-22 osaviljast. Õitseb juunist - septembrini. Tööstuslikud kultuurid asuvad Ukrainas ja Põhja-Kaukaasias. Võimalikult vara kevadel külvatakse altee niisutatult ja kergelt kuivatatud seemned 1-2cm sügavusele. Reavahe 60cm, külvinorm 8-10kg/ha. Taimed tärkavad 8-18päeva pärast. Et reavahede harimist õigeaegselt alustada, soovitatakse külvata koos kiiresti tärkava salati või sinepiga, et read oleksid nähtavad. Salati -või sinepitaimed eemaldatakse pärast altee tärka...
* Kõrge õhutemperatuur (maksimum 59 kraadi) * Päiksepaisteline ilm * Sademete vähesus ja ebakorrapärasus * Suur aurumine ja väike õhuniiskus * Sageli puhub tugev tuul või on tuuletu 4. Kliimavöötmed * Troopiline * Lähistroopiline * Parasvööde 5. Kõrbetaimede kohastumine 1) Juured * Pikad, sügavale tungivad juured * Hästi arenenud pindmine juurestik * Maa-alused säilitusorganid 2) Vars * Paks * Lihakas * Puitunud 3) Lehed * Pisikesed * Nahkjad * Paksud * Okkad Kaitseks lühieataimedele * Lehtede asemel astlad (et vähem vett aurustuks) * Kaetud pehme karvastikuga või vahakihiga (peegeldab päikese kiirgust tagasi) Veel taimedest 1) Taimestik üldiselt hõre 2) Lühieataimed (efemeerid)
SPARGEL Gerda Liit KP-16 Kuressaare Ametikool MIS ON SPARGEL? Harilik aspar (köögiviljana spargel ning toalillena asparaagus) on aspariliste sugukonda aspari perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim. KUS SPARGLIT KASUTATAKSE? Hariliku aspari söödav osa on noor võrse ehk küünis. Harunenud vars enam söögiks ei kõlba. Peamine tarbimishooaeg kestab märtsist juuni lõpuni. Toiduks sobivad noored võrsed. Söögiks sobivate sparglite jaotus: lilla (mõne allika järgi violetne) spargel roheline spargel valge spargel Rahvameditsiinis kasutatakse asparit südamepuudulikkuse, maksa- ja neeruhaiguste ning podagra korral. Köögiviljana kasvatatakse Eestis harva, tihedamini ilutaimena. Süüakse paarkümmet sparglisorti kolmesajast. TOITEVÄÄRTUS
sajand ilutaimene. Eestis levis kartul 19. sajandil peale suurt Iirimaa nälga. Kõrvits, kurk, tomat (ameerika, india)- laialdane kasvatamine 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses 2. Maitseainetena - sibul, rohulauk, murulauk, karulauk, 3. Loomasöödaks 4. NB! ¹ Mürgised - Mürkputk- veekogude ääres tavaline taim. - Täpiline surmaputk - vars on punaste täppidega ja haiseb hiire kuse järgi - Käoking - sinine, 25 a tagasi tartu bioloogid - Sõrmkübar - südamehaigetele äärmiselt ohtlik - Karumustikas (belladonna) - narkootiline taim, pupillid lähevad suureks. C. Raviks 1. NB! ¹ Mürgised II
puudub, saab autoga ikkagi töökotta sõita ja probleemi lahendada. Sellisel juhul jääb rataste asend ning sõiduki kere ja teepinna vahe samaks. Tavalise vedrustuse puhul on vedrud ja amortisaatorid paigaldatud alati eraldi nagu kaks erinevat üksust. Sellise vedrustussüsteemi juures kasutatavaid amortisaatoreid nimetatakse tavalisteks amortisaatoriteks. Nende amortisaatorite kõige levinumad paigaldusviisid on: - Silm / silm tüüp - Silm / vars tüüp - Vars / vars tüüp - Vars / risttapp tüüp MacPherson vedrustus - MacPherson vedrustus on Euroopa päritolu autode juures kõige levinum esivedrustus. Süsteem koosneb peamiselt vedru ja amortisaatori kombinatsioonist. Keerdvedru ülemine osa toetub sõiduki kerele ja alumine osa alumisele vedrualusele, mis kuulub amortisaatori korpuse juurde, moodustades ühtlasi ka pöördtelje. Rooli keerates keeratakse ka vedru ja amortisaatorit. Terve süsteem pöörab end tugiplaadil või ülemisel
Mõnedes teistes piirkondades usuti, et hälli alla asetatud köömneanum kaiteb last nõidade eest ja et armujoogis köömnelisand pidi armastatu truuks tegema. Köömnetes on ka palju eeterlikke õlisid ja just nende pärsat kasutatakse köömneid parfümeerias. Vanasti inimesed lõhnastasid köömnetega seepi, kui praegu ka hambapastat näiteks. HARILIK KÖÖMEN Sarikaliste sugukonda kuuluv harilik köömen on kuni 60 cm kõrgune, kahe- või mitmeaastane rohttaim. Tema vars on püstine ja harunenud, lehed peensulgjad, juurikas võrdlemisi lihav. Lamedaisse liitsarikaisse koondunud õied on valged, harvem roosakad. Õitseb maist juulini, vili, väike sirbikujuline kaksikseemnis valmib suve teisel poolel. Kogumiseks sobiv aeg on siis, kui umbes pooled viljad sarikais on valminud. Sarikad kogutakse koos vartega, seotakse kimpudesse ja pannakse varjulisse kohta rippuvas asendis järelvalmima. Et seemned kuivades ja järelvalmimise
Karv on sõna otseses mõttes lõhki aetud! Kõik parema tulemuse nimel – sirgeservalise pintsliga ei saa värvi korralikult hajutada Sünteetiline pintsel on üldjuhul odavam Iga pintsel ja rull tuleks enne esmakasutamist sooja veega läbi pesta Värvimise ajal hoia pintslit võimalikult risti seinaga Naga on selleks, et pintsel püsiks värvimise vahepeal purgi serva küljes, mitte ei upuks värvi sisse ära Pintslid Radiaatoripintsel-ümber nurga värvimiseks, vars (üldjuhul pikk) on kõver Rootsipunase värvi pintsel. Pehme nagu samet ja hästi tihe.Tihe pintsel hoiab suuremat värvikogust hästi sees. Pintsli vars on nurga all, nii saab ka kõrgemalt paremini värvida. Lisaks saab pikendusvarre taha panna Suur akvarellipintsel- Kallis, sest naturaalne karv on käsitsi koonusekujuliseks pügatud. Karva kinnitus varre külge on tugevdatud nööriga, vars ise on puust – korralik tippklassi pintsel Ilma varreta lakipintsel. Varre asemel on plastist
Lisaks on ta toitainete suhtes vähenõudlik. Rukis on tuultolmleja taim. Titrikale – Saadud erinevate nisu liikide ning rukki ristamiste tulemusel. Tritikales on üritatud ühendada nisu kõrge kvaliteet hea saagivõime ning rukki vastupidavus keskkonnatingimuste suhtes. Tatar – Soojust armastav taim, mille seemned alustavad idanemist 7-8°C juures. Tatra kasvuaeg on sõltuvalt sordist 60…120 päeva. Harilik hernes – Liblikõieline sammasjuurtega rohttaim. Vars on tal õõnes, kergelt neiljakandliline ning varre pikkus sõltub sordist. Hernele ei sobi liigniisked ja õhuvaesed mullad. Soodsaimad 3 kasvukohad on liivasavi või saviliiva mullad. Kasvatatakse enne ja peale teravilja. Talle sobivad kõik mullaharimisviisid. Kultiveerida tuleb põld 6-10cm sügavuselt. Idanemistemperatuur 1-2 °C. Hernele sobivad hästi madala lämmastikusisaldusega väetised. Väetised võiksid sisaldada mikroelemente
Pikkus 2.5...4 mm ja laius 1.2...2 mm Valmivad alates juunikuust Leht Munajad, väheste karvadega või peaaegu paljad rootsulised vastakud liitlehed. Lehe alus kiiljas või veidi südajas, lehe tipp ümardunud, ogarteravikuga, lehe serv täkiline kuni saagjas. Lehelaba pikkus 1...5 cm ja laius 1...4 cm, rootsu pikkus 1...3 cm. Ülemised lehed on kitsamad, teravama pikemalt teritunud tipuga ja saagja servaga. Vars ja maaalune osa Maapealsed varred jagunevad õitsevateks ja mitteõitsevateks, viimased tekivad alles õitsemise lõpul. Õitsevad varred on püstised, kuni 0,5 m pikad, mitteharunevad. Mitteõitsevad varred on mööda maad roomavad ja juurduvad, kuni 65 cm pikad, kõik varred on kaetud valgete karvadega. Maaalune osa: Risoom nöörjas, harunenud. 1. Süstemaatiline kuuluvus 2.Eluvorm 3.Paljunemine 4.Kaitse 1. Kuulub huulõieliste 2
Mõistuspärasus, selgus ja loogika Range täpsus, reeglid ja kord Eeskujuks antiik Etikett ja moraal Kirjandus kui kasvatus vahend Teadmised ja haridus Välditi juhuslikkust, segadust ja tundeid Elu tõepärane kujutamine Lihtsus Elulised ja tõetruud kangelased Moliere komöödia "Tartuffe"(1664,1669) Moto: Cogito, ergo sum!(mõtlen, järelikult olen olemas) Artektuur: Tartu Ülikooli peahoone Põhimõtted ja reeglid võtab kokku prantsuse luuletaja Nicolas Boileau- Despereaux vars teos nimega "luulekunst"(1644): Kunst on looduse jäljendamine Ilu kriteeriumiks on tõde mida saab saavutada mõistuse abil Ainsaks kuntsikeeleks rangelt riimitud kõne Eristati madalaid(komöödia ja satiir) ja kõrgemaid(tragöödia, ood, epigram, eepos) zanre . Kõrged zanrid pidid järgima neid reegleid: Ajaühtsus- tegevus 24 tunni jooksul Kohaühtsus-tegevus toimub ühes kohas Tegevus ühtsus-üks läbiv probleem Tegelased kas antiik kangelased või pärit kõrgklassist
Piparmünt on üks vanemaid kultuurtaimi, mis kuulub huulõieliste teda jahutava toime tõttu näiteks nohurohtude ja -salvide sugukonda ja müntide perekonda. Ta on vähenõudlik mitmeaastane, tugeva valmistamisel ning auru sissehingamiseks (inhalatsiooniks) aroomiga ja hästi hargnenud taim, mis kasvab umbes 30-50 cm kõrguseks. Vars o mentool laiendab südame-, aju- ja kopsuveresooni ning vähendab on tal peaaegu paljas, enamasti neljakandiline, harunenud. Roomav juurestik närviotste tundlikkust, s.t. võtab ära valu, mistõttu kuulub mentool moodustab võsusid, mis omakorda võtavad juured alla ja nendest võsudest saab validooli ja südametilkade kooslusesse taime paljundada. Seemneid piparmünt ei moodusta
Loomadel Taimedel Juveniilne staadium Algab orgnasimi sünniga Algab seemne idanemisega. ning kestab sigimisvõime Tekib idand (idanev seeme). saabumiseni. Eri Idanemise käigus kujunevad loomarühmadel on see välja taime vegetatiivsed staadium erineva kestvusega organid (juur, vars, lehed) Sel ja vältab mõnest aastast perioodil toitub idand mitmekümne aastani. põhiliselt seemnes olevatest Juveniilne organism kasvab, varuainetest. Areneb välja tema elundkonade talitus ja taime juurestik, toimub varre reflektoorne tegevus pikkus- ja jämeduskasv ning täiustuvad
Samblikud pole taimed. Kuuluvad seeneriiki. On liitorganismid, mille moodustavad seeneniidid ja üherakulised vetikad, mis paiknevad kihtidena. Võivad paljuneda vegetatiivselt, võivad ka suguliselt paljuneda. Samblikke uurivad lihhenoloogid. (Harilik seinakorp, pikk habesamblik, islandi käokõrv, harilik põdrasamblik, alpi põdrasamblik) Harilik seinakorp Pikk habesamblik Islandi käokõrv harilik põdrasamblik Alpi põdrasamblik SAMBLAD Samblad on taimed. Sammaldel on lehed ja vars, mida samblikel pole. Samblad kasvavad maapinnal, puidul ja kividel. Paljunevad suguliselt ja mittesuguliselt. Aitavad palju kaasa selleks, et metsades oleks muld viljakas. (Karusammal, palusammal, harilik laanik, harilik lehviksammal) Karusammal Palusammal harilik laanik Harilik lehviksammal EESTI KAKUD 1)Karvasjalg-kakk; 2)Sooräts; 3)Kõrvukräts; 4)Händkakk; 5)Värbkakk; 6)kassikakk; 7)Kodukakk
9 elektroni. 8. Millega võrdub aatomi tuuma laeng? Elektronide arvuga aatomis. 9. Naatriumi aatom kaotab ühe elektroni. Kuidas nimetatakse naatriumi aatomist tekkinud osakest? Positiivseks iooniks. 10. Kehal on neg. Laeng. Mida tuleb teha selleks, et suurendada elektronide arvu selles kehas? .............................................................................................. 11. Kirjuta elektroskoobi osad 1) Koguja 2) Vars 3) Osuti 4) Ketas 12. Milline laeng on aatomil tervikuna? Selgita miks! Ta on neutraalne, sest elektronkatte negatiivne laeng on suuruselt võrdne aatomituuma positiivse laenguga. 13. Mis on elektrivälja põhitunnuseks? Elektrivälja mistahes punktis mõjub alati laetud kehale kindla suuruse ja suunaga elektrijõud, mis paneb selle keha liikuma.
1. Embrüogenees- lootearegng. (algab munaraku viljastumisega ja lõpeb sünnitusmomendiga(elussünnitajatel), koormisega (lindudel) või idu moodustumisega seemnes(taimedel)) 2. Ontogenees- isendi individuaalne areng. Sugulisel paljunemisel vältab viljastumisest kuni surmani, mittegulisel- vanemorganist eraldumisest surmani. 3. Panteogenees- uue organismi areng viljastumata munarakust. 4. Menopaus- ovulatsiooni lakkamine. Esineb 45-55aastastel naistel. 5. Bioloogiline surm-organismi (ka inimese) elutähtsate talituste pöördumatu seiskumine. 6. Kliiniline surm- inimese bioloogilisele surmale eelnev füsioloogiline seisund, mis väljendub südame töö seiskumises, hingamistegevuse lakkamises ja kesknävisüsteemi talituse pidurdumises. Teema 7. Viljastumine 8. Looteline areng : Platsenta ülesanded- ainevahetuslik, platsentabarjäär, loote varustamine antikehadega, toodab hormoone Millal hakkab tööle süda?-2.kuul M...
Prantsuse köök Prantsuse köök • Prantsuse köök on Prantsusmaal levinud toidutraditsioon. See on saavutanud ülemaailmse kuulsuse peenemaitseliste, hoolikalt valmistatud ning kaunilt serveeritud toitudega. Toidu valmistamine • Algsed omadused ja toiteväärtused peavad säilima • Süüakse palju toorsalateid • Maitseaineid lisatakse mõõdukalt • Kastme koostis on mitmekesine • Toidud kannavad päritolu-, maakoha-, esmaselt valmistatud koka või seda toitu eelistanud inimese nime Toidu serveerimine • Toite serveeritakse kaunilt, kuigi lihtsalt. • Soojade toitude jaoks vaagnad soojendatakse. • Toidud asetatakse nii, et on selgelt näha, millistest toiduainetest need koosnevad. • Toiduained ei segata palju, vaid kasutatakse eri liikidena. • Piima ja koort tarvitatakse ainult rõõsalt, hapendamata. Söögikorrad • Prantsusmaal on päevas kaks tähtsamat söögikorda: • kell 13.30–14.00 antav eine (déjeuner) • kell 17.00–18.00 lõuna (d...
Selleks, et tekiks väiksem pindala tekib pinna sees pindpinevusjõud. Näiteks nõela ujumine veepinnal. Märgamine Sel juhul vedelik nagu roniks ülespoole, mööda anumaseinu. Mittemärgamine sel juhul surub anuma sein nagu vedeliku alla. Näiteks elavhõbe. Vedelik mis ei märga, võtab aine peal kerakuju. Kapilaarsus On vedelike liikumine peenikestes torudes. Näiteks põllumajanduses mulla, kapilaaride kaudu liigub põhjavesi taimeni, taimede vars imeb vett kapilaaride kaudu. Õhuniiskuseks nim veeauru hulka õhus, mida väljendatakse kahte moodi. Absoluutne õhuniisku võrdub vee massiga(kg) ühes kuupmeetris õhus. Kasutatakse ainult füüsikas. Relatiivne õhuniiskus Kasutatakse enamus juhtudel. Relatiivse õhuniiskuse korral on väga tähtis element kaste. Kaste tekkimisel saab õhus ülekaalu kondenseerumine. Kui tekib kaste, siis loetakse õhuniiskuseks 100%. Normaalõhuniiskuseks nim 40-60%
okkaid kandvad igihaljad puud või põõsad Juhtkude hästi arenenud Paljunevad seemnetega (seemnes on uue taime alge koos toiduvaruga) 300-350 milj. Käbid on okaspuude paljunemisorganid Isaskäbides tolmuterad Emaskäbides seemnealgmed Viljastumine toimub tuultolmlemisel Nimetatakse paljasseemnetaimedeks, sest seemned valmivad emaskäbide soomuste vahel katmatult. Puittaimed Kõigil tugev puitunud vars (tüvi) Enamikul koores ja tüves vaiku, mis kaitseb puud haigustekitajate eest. Enamik okaspuid kasvab põhjapoolkeral Ranniksekvoia – hiidsekvoia – ebatsuuga – punane seeder – euroopa lehis – harilik mänd – vahemere küpress – torkav kuusk Suured okaspuud Suured okaspuud Okaspuud kasvavad karmides tingimustes Igihaljad, sest okaste vahetamine
Rohumaad taastuvenergia allikana: biogaasi tootmine rohtsest massist, energiahein Mõisted Taastuvenergia- eneriga, mis toodetakse taasuvatest energia allikatest Biogaas- käärimisgaas, mis sialdab CH4 (45-70% ) ja CO2 (30-55%) Biomass- organismide elusaine hulk Energiahein- energia saamiseks kasvatatavad kultuurid [1] Biokütuste klassifitseerimine Vedel- õli- ja suhkrurikkad energiakultuurid Gaasiline- biolagunevad ja tööstus jäätmed Tahke- puit ning puidujäätmed Rohtne mass a) biomass pool-looduslikelt kooslustelt b) põhk c) roog d) biomass põllumajandusmaalt Biokütuse tootmise ja kasutamise lihtsustatud variant Muundamisprotsessid Energiakultuuride kasvatamise põhjused Mahajäetud põllumaade kasutamine Alternatiiv fosiilsetele kütustele Biomassi varud suured Tootmine laialdane Keskkonnasõbralikkus Eelis puitkultuurid...
Kindel eluiga Eluslooduse organiseerituse tasemed suuruse järjekorras + igaühe kohta konkreetsed näited. Organiseerituse tasemed (alustades väiksemast): Molekul – Biomolekulid, lipiidid, valgud, sahhariidid Organell – Mitokonder, ribosoom, lüsosoom Rakk – Eukarüoot, prokarüoot Kude – Loomakude( närvi-, side-, epiteel- ja lihaskude. Taimekude(tugi-, juht-, katte-, põhikude) Elund – Looma elundid(kopsud, aju, süda, jne), Taime elundid(õis, vars, leht, juur, vili? Elundkond – Seedeelundkond Organism – Imetaja, lind, kala Populatsioon – Kadrioru oravad, Peipsi kilud Liik – Pruunkaru, valgejänes, harilik mänd Kooslus – Mets, järv, meri Ökosüsteem – Taimekooslused, loomakooslused, muldkeskkond Biosfäär – Maad ümbritsev elusloodus Elus Eluta On elus Jah Ei
Õitseb enne lehtede puhkemist aprilli lõpus või mai algul. Lehed on peaaegu ümmargused või veidi rombjad, läbimõõt 3...5 (10) cm pikad ja peaaegu niisama laiad, tömbilt saagja või laineliselt täkilise servaga lihtlehed. Noortel võrsetel ja vesivõsudel suuremad, munajad, teravneva tipuga ja sirge või nõrgalt südaja alusega. Noored lehed iseloomulikult kollakaspunased või pruunikad, suvel tuhmrohelised, sügisel sageli punased. Vars: Noorelt on värvus rohekast hallikani, vanemalt tumehall, kaua sile, pikkade pragudega korp tekib alles kõrges eas. Noored võrsed läikivpruunid, pungad vaigused, läikivad, terava tipuga. Tüvi sirge, silinderjas, läbimõõt kuni 1m, oksi vähe, kuid need on tugevad ja palju harunenud. Juurestik on maapinnalähedane, külgjuured hästi arenenud. Vili on kaheks poolmeks lagunev kupar, valmib juuni lõpul või juuli algul. Seemnete
väljasuremine, mille käigus kadus 60% perekondadest. Sellest ajast on pärit Eesti fosforiidi- ja põlevkivilademed, hea kvaliteediga ehituslubjakivi 443 Kliima stabiliseerumine. Lõunapoolkera liustike sulamine, maailmamere taseme tõus. Silur Korallrifide tekkimine soojades meredes. Mereliste selgrootute areng, primitiivsed kalad. Maismaa soontaimed /millel on juur, vars, leht/ 416 Maismaa taimestiku kiire areng /sõnajalad, puud, metsade kujunemine /. Kontinentaalse Devon kliima valitsemine. Maismaa asustasid uued eluvormid: hulkjalgsed, putukad ja primitiivsed kahepaiksed. Liiva ja savi setete rohkus 359 Mandrijäätumine poolustel. Soe ja niiske kliima, soode tekkimine. Lopsakas taimestik: Karbon osjad, kollad, sõnajalad
Osjad 8.Klass Mõniste Kool Sisukord. Osi Osjad liikide kaupa Põldosi Metsosi Aasosi Konnaosi Raudosi Liivosi Info allikad Osi Muutke teksti laade Teine tase Varred lülilised, õõnsate Kolmas tase sõlmevahedega. Neljas tase Lehed taandarenenud. Eoslad varretippudes Viies tase eospeadena. Põldosi Kevadvõsu kõrgus kuni 20 cm, suvivõsul kuni 40 cm. Eosed valmivad aprillis ja mais. Lehed väikesed, enamasti ühesugulised, maapealsed, r...
Vett oli katse lõpuks 340 milliliitrit. Alustasime 360-ga kuna kui roosi anumasse panime tõusis tase 10 milliliitrit. Järeldus: Hüpotees pidas osaliselt paika. Roosid olid küll endiselt valged ja sellist värvi muutust nagu meie meeskond ootas ei tulnud, aga muutused siiski toimusid. Põhjus miks värv ei muutunud meie eelduste kohaselt võis olla nt see, et liiga lühike aeg, liiga palju vett, liiga vähe toiduvärvi, vales tehnikas lõigatud vars jne. Järgmine kord teame kindlasti paremini, kus mida peaks teisiti tegema. Allikad:https://www.kodus.ee/artikkel/rooside-valik-ja-hooldus-20-vaart-nouannet-aiapidajal e https://www.rmk.ee/metsa-majandamine/taimed/roosid/nouandeid-rooside-kasvatamiseks
· II rühm - mais , hirss , sorgo ja riis Juur Kõrrelistel teraviljadel puudub peajuur · Juurestik on peen narmasjuurestik · Terade idanemisel arenevad kõigepealt esmased idujuured · Idujuurte arv on teraviljadel erinev (3-8) ja võivad tungida kuni 60 cm sügavusele · Mulla pindmises kihis asetsevast võrsumissõlmest arenevad hiljem teised pärisjuured nn. lisajuured · Lisajuured on tihedalt kaetud rohkete juurekarvakestega, mille ülesandeks on mullast toitainete omastamine · Vars · Kõrreliste vart nimetatakse kõrreks · Vars on harilikult rohtne , ristlõikes ümmargune või veidi lapik, seest õõnes · Kogu kõrre ulatuses asetsevad teatud vahemaa tagant umbsed kõrresõlmed 3-6 sõlme · Sõlmed on lehtede kinnituskohaks. Kõrs kasvab kõigi oma sõlmevahedega, kusjuures noor kasvav kude asub sõlmevahe alumises osas · I rühma teraviljadele on iseloomulik, et nende maapealne kõrs ei harune · Võrsete arenemist kõrre alusel, mullas asetsevate sõlmede
mõnda aega rohtu närinud kamarast kariloomad värskelt peaaegu üldse ei söö. taim on veidi mürgine ja võib loomadel suuremas koguses sööduna tekitada seedehäireid. Kuivades need mürgid enamuses lagunevad ja ka loomad võtavad kamarast suhu, kuid ega ta siiski suurem asi toit ole. kamarast kui umbrohust pole kuigi keeruline vabaneda. Selleks tuleb vaid hoolas olla ja enne tema seemnete valmimist taimed maha niita.taime vars on rohkelt harunenud ja kogu taim on veidi punakas. Vaid harva leidub kuivemates kohtades kollakasrohelisi kamarasetaimi. Eriti tumepunased on kamarase ülemised lehed, milledest muide osa kuuluvad õite juurte. Ka õied ise on tumepunased. Samuti võib koheselt märgata taime korrapärasust: kamarase õied on pikkades ühekülgsetes kobarates ja lehed asetsevad varrel vastamisi. Aas-rebasesaba · Rebasesaba kasvab looduslikes kasvukohtades, kasvatatakse ka kultuurpõldudel.Aas-
· Kudede diferentseerumine Ühe koe piires on rakud spetsialiseerunud mingi füsioloogilise talitluse jaoks Kattekude kaitse vee liigse aurumise ja kahjulike välistegurite eest Juhtkude vee ja toitainete transpordiks läbi taime Tugikude mehaaniline tugevus maismaataimedel · Taime vegetatiivsed ja generatiivsed organid Vegetatiivsed lehed (spetsialiseerunud gaasivahetusele ja fotosünteesile) ja vars (lehtede ühendamine taime maa-aluse osaga) Generatiivsed õied, viljad jt paljunemisorganid · Ontogenees ja fülogenees Ontogenees isendi areng eluea vältel, st munaraku viljastamisest kuni surmani Iga põlvkonna ontogeneesis korratakse eelnenud põlvkondade arenguastmeid Fülogenees liigi areng tuhandete aastate vältel · Kasv
VÕISTLUSKORRALDUS Võistlejal on 3 katset, igaühe tegemiseks aga 1 minut. 8 parima tulemuse saanud sportlast teevad veel 3 katset. Võidab pikima heite teinud sportlane. Kui tulemused on võrdsed, otsustatakse võitja paremuselt teise heite põhjal. Varustus Vasar vasara kuul, mis on kinnitatud käepideme külge terastraadiga, on valmistatud messingist või muust tugevast ja kõvast materjalist ning kaetud õhukese metallikihiga. Meeste vasar: vars 1,175-1,215m, 7,257kg, kuul 11-13cm Naiste vasar: vars 1,160-1,195m, 4kg, kuul 9,5-11cm Heiteala Betoonist vasaraheitering on osaliselt kaetud kaitsevõrguga, mis on valmistatud looduslikust või tehiskiust tehtud näärist või terasetraadist, kaitstes ametnikke ja pealtvaatajaid vaatemänguliste, kui ohtlike heidete eest. Kuna heidete pikkus on aastate jooksul kasvanud, on vasaraheitesektorit turvalisuse kaalutlustel vähendatud 90°-lt 60°-le 1958.aastal, 45°-ni 1965
Rohkem aga vaatame tupp-villpead, kui ühte rabade kaunistajat. Sageli võime lagedatel rabadel või väheste puudega rabastuvates metsades näha tupp-villpead massiliselt kasvamas. Kõik kohad on valgeid tutikesi täis. Nendest valgetest tutikestest on tulnud ka taimeperekonna nimi "villpea". Kust on aga nime ette tulnud "tupp"? Kui te ei karda jalgu märjaks teha, siis minge villpeamättale lähemale. Uurige nüüd lähemalt kogu taime, mitte ainult emasõisikut. Päris maapinnal, kus vars lõpeb, näete avatud "lehejäänuseid" lehtede tuppesid. Just nende suurte tuppede järgi ongi see taim saanud nimeks tupp-villpea. Kuid ega villpea lehed tegelikult kadunud olegi. Lehetuppede keskelt tõusevad üles sirged ja tugevad lehed. Esmapilgul tunduvad need lihtsalt vartena ja seepärast võibki arvata, et taimel pole lehti. Kui lähemalt uurida, siis on neil, vaid kuni millimeetrijämedustel lehtedel ja vartel siiski vahe olemas
Profipannid Sandra Taniel 21.01.2010 Tööplaan (kasutus, ehitus) Pann on köögiriist, mida kasutatakse toiduainete kuumtöötlemiseks- praadimiseks. Tavaline pann kujutab enesest madala servaga ümmargust metallanumat, mille külge on käepidemena kinnitatud vars, kuid pann võib olla ka varreta. Varreta panni tõstmiseks kasutatakse eemaldavat vart ehk panninäpitsat. Milliseid panne valmistatakse? Valmistatakse palju erinevaid panne: Praepannid Bliinipannid (pannil on 4- kordne profiteflon sisekate, see sobib ka munapanniks) Flambeerimispannid Ahjupannid Wok- pannid (terasest käepidemega) Crepespann (pannkoogipann, millel on 4- kordne profiteflon sisekate) Hea ja halb töövahend
Vaid mõneks kuuks tulevad lehed maapinnale. Kui paljastada tema maapinnalähedane risoom, siis võib imestusega näha, et sada või rohkemgi lehepaari võib kuuluda ühele taimele. Lehepaari alusel on aga risoomi püstine osa. Sellelt võime välja lugeda palju huvitavat taime elu kohta. Kõigepealt näeme pisikesi ringikesi ümber varre. Neid moodustub igal aastal üks, nii et nende järgi saame määrata piibelehe vanust. Vahel võib olla õitsev vars mitukümmend aastat vana! Tavaliste ringide vahel võib näha aga kumeraid ringikesi: need näitavad õitsemisaastaid. Üldse ei ole me jõudnud rääkida veel sellest, et maikelluke on juba ammust ajast tuntud tugevatoimeline ravimtaim. Kunagi kasutati teda koos inimese peenestatud pealuu või põdrasarvedega langetõve vastu. Praegu tehakse aga rahvameditsiinis lehtede kompressi silmapõletike korral. Keedis aitab palaviku korral. Kange ja tugevatoimeline on
Harilik luuderohi Hedera helix Luuderohi on Euroopast pärit kuni 30- meetriseks kasvav pikaealine igihaljas liaan. Tema puitunud vars tõuseb maapinnalt ronijuurte abil mööda puid või muid tugesid. Mõnel juhul roomab ta aga lihtsalt mööda maapinda. Luuderohul on nahkjad tume-sinakasrohelised sõrmroodsed 3...5 hõlmaga terveservalised lihtlehed. Õitsevatel vartel on sageli terved rombjad lehed. Lehed kinnituvad varrele vahelduvalt ja on noorena pisut karvased. Väikesed kollakasrohelised ja enamasti mõlemasugulised õied paiknevad peenikestel raagudel kerajates
· Ülesanded: Funktsioonide järgi jaotatakse: · klorenhüüm e assimilatsioonipõhikude > fotosüntees; · säilituspõhikude > säilitatakse varuaineid; · veesäilituskude > säilitatakse vett (kõrbetaimedel); · õhusäilituskude (aerenhüüm) > säilitatakse õhku (veetaimedel). · Paiknemine Põhikoed moodustavad valdava osa taime kehast (valdavalt parenhüümsed rakud). Lehed, vars. · Assimilatsioonipõhikude e klorenhüüm: asub lehes või varre esikoores; põhiülesandeks on fotosüntees. Rakud on vakuoolide- ja kloroplastiderohked, piklikud rakud moodustavad sammaskoe. Sageli esineb palju rakuvaheruume, mistõttu eristatakse ka kobekude. · Säilituspõhikude: ülesandeks on varuainete (tärklis, lahustunud suhkrud jne) säilitamine. Kattekude Maapealne kattekude: epiderm; maa-alune kattekude: epibleem · Ehitus
Ülesanded: Funktsioonide järgi jaotatakse: klorenhüüm e assimilatsioonipõhikude > fotosüntees; säilituspõhikude > säilitatakse varuaineid; veesäilituskude > säilitatakse vett (kõrbetaimedel); õhusäilituskude (aerenhüüm) > säilitatakse õhku (veetaimedel). Paiknemine Põhikoed moodustavad valdava osa taime kehast (valdavalt parenhüümsed rakud). Lehed, vars. Assimilatsioonipõhikude e klorenhüüm: asub lehes või varre esikoores; põhiülesandeks on fotosüntees. Rakud on vakuoolide- ja kloroplastiderohked, piklikud rakud moodustavad sammaskoe. Sageli esineb palju rakuvaheruume, mistõttu eristatakse ka kobekude. Säilituspõhikude: ülesandeks on varuainete (tärklis, lahustunud suhkrud jne) säilitamine. Kattekude Maapealne kattekude: epiderm; maa-alune kattekude: epibleem Ehitus
Täismoone- Muna- vastne- nukk- täiskasvanu. Nt: putukad. Vaegmoone. Muna- vastne- täiskasvanu. Nt: ritsikad, prussakad, lutikad. 6. Nimeta ja iseloomusta lootejärgseid eluetappe. a) Juveniilne staadium ehk noorjärk- kestab sünnist kuni suguküpsuseni. b) Sigimisvõimeline elujärk (generatiivne)- järglaste saamine (võimalikult palju c) Vananemise staadium (raugastumine)- elutalitused muutuvad kehvemaks. Taimede areng: a)vegetatiivne areng: Idand- kujunevad välja vars, juur ja lehed. b)Juveniilses staadiumis areneb toimiv juurestik, toimub varre pikkus- ja jämeduskasv, moodustuvad lehed.Kasvuperiood c)Generatiivne areng: Toimub peas tekkivad tolmuterad ja emakasigimikus areneb munarakk. d)Vananemisperiood- algab kohe peale viljade ja seemnete valmimist.
10...12 mm, laius 9...10 mm. Püstisel varrel on 2...3 cm ümarneerjat voltis lihtlehte, mis on 5...7 cm madala hõlmaga, täkilis-hambulise servaga. Tumerohelised. Pikkus 2...8 cm, laius 3...5 cm, leherootsu pikkus 1...6 cm. Abilehed on munajad, veidi rootsuga liitunud. Vili Viljaks on lihaks koguluuvili. Kerajas, algul punane, valminult oranzikaskollane, läbimõõdult umbes 1,5 cm. Luuseeme on võrdlemisi suur (kuni 1,5 mm), sile. Maapealne vars on püstine, ogadeta, lühikarvaline ja veidi näärmeline. Paljunemine Paljuneb peamiselt vegetatiivselt risoomi abil, vähem seemnetega. Seemneid levitavad linnud. 3 Kasvukoht Levinud põhjapoolsetel aladel kõikjal ümber põhjapooluse kuni soode lõunapiirini ekvaatori suunas.(Lisa 3) Eestis kasvukohtades sage. Kasvab rabas (eriti servaaladel), siirdesoos ja soometsas, sageli massiliselt. Kasvab meil vaid toitainetevaestes kohtades.
kihist.Vanematel taimedel on kattekude mitmekihiline ning koosneb korgistunud kestaga surnud rakkudest. Assimilatsioonikoed sisaldavad rohkesti kloroplaste ja neis toimub fotosüntees.See kude paikneb taime maapealsetes organites, põhiliselt lehtedes. Juhy-ja tugikoe rakud on sageli kimpudena koos, neid kogumikke nim juhtkimpudeks. Tugikoe ül teotada juhtkimpe. Juhtkoe ül ainete transportimine. Kudedest moodustavad taimedel mitmesugused organid, Kasvu e. Vegatiivsed organid on juur, vars, leht. Paljunemis e generatiivsed organid on, õis, vili.Kasvuorganite ül on teime kasvamine ja arenemine. Paljunemisorganid on vajalikud suguliseks paljunemiseks. Ööpäevas võivad bambuse varred kasvada 90cm.
Sammaltaimedel juured puuduvad,aga juurte asemel on sammaltaimedel risoidid.Sammaltaimed omastavad ja koguvad toitaineid kogu keha pinnaga,ning vesi koguneb sambla rakudesse mistõttu ongi samblikud niisked ja märjad neid katsudes. Sammaltaimed jaotatakse kolme eri liiki ehituse poolest ja need on lehtsamblad,maksasamblad ja kõdersamblad. Lehtsambla ehitus on veidikene keerulisema ehitusega kui maksasamblal.Lehtsamblal on mõnikümne sentimeetrine vars ja lehtedega gametofüüt.Taime varrel on ka lehed kahes või viies read ja need on enamasti üherakukihilised.Lehtsamblal on lehed sellised mis imavad oma rakkudesse vett mis tõttu on ka lehtsamblad niisked ja märjad katsudes.Lehtsamblal puudub juur,kuid juure asemel on tal peenikesed niidikesed ehk risoidid millega ta kinnitub maa külge ja saab toitaineid ja vett.Lehtsambla kõige tuntum liik on turbsammal. Maksasammal on tunduvalt kergema ehitusega mis tuleneb sellest et nad on ürgsed
· Kaitserelvadest põhilisem oli kiiver ja kilp: pead on alati oluline kaitsta (ka tänapäeva sõduritel on veel kiiver) ja kilbita on kilbiga vastase vastu raske võidelda. pistoda plaatrüü mõõgad Ründerelvad · Keha kaitsmiseks rüütlil plaatrüü. · Levisid relvadena nuiad ja sõjahaamrid (kurdistamis tehnika). · Kirved hakkasid populaarseks muutuma, kuna nende raske labaga võis plaatrüüst läbi lüüa. Kirve vars oli ratsameestel lühike (ka laba oli kergem) ja jalameestel pikk (u. 1 m). Plaatrüü vastu valmistati erinevaid mõõku · -enne olid mõõgad rohkem raie- ja lõikerelvad, siis hiljem olid nad rohkem torkerelvad. · Mõõga kirjeldus rombikujuline ristlõige ja ka küljelt vaadates sarnanevad mõõgad torkerelvale: teramik läheb ühtlaselt peenemaks nagu nt. pistodadel, mis olid peamiselt torkamiseks. · Bastard ehk pooleteisekäemõõk. See oli pikk -- teramiku pikkus oli u
12. Hulkraksus oragnismis on üle ühe raku, ja on olemas organellid, hulkraksus võimaldas organismidel luua koed, elundid, elundkonnad, regulatsiooni ja tööjaotuse organellide vahel ja püsiva sisekeskkonna ja vereringed. 13. Maale siirduda võimaldas veetaimede poolt tekitatud muld ja huumus, kus hakkasid kasvama maismaa taimed, kes tootsid hapnikku ja siis said loomad maale tulla. 14. Ürgraikad olid esimesed maismaataimed, nad olid sõnajalgade eelased, neil olid vars ja risoomid, mis tegi fotosünteesi j nad paljunesid eostega 15. vanaaegkonna loomad mereloomad, ürgraikad, sõnajalad, kollad, osjad, putukad, algelised kahepaiksed, roomajad, lplijalgsed 16. süstikkala on keelikloom, temast arenesid selgroogsed loomad, vaheetapp, 17. täiuslikumad taimed paljasseemnetaimed hakkasid paljunema seemnetega ja arenesid tüvi ja okkad 18. katteseemne taimedel arenesid lehed ja õied, enam ei paljunetud seemnetega vaid paljuneti viljadega. 19
Jamss Merlin-Hans Hiiekivi Jamss arvatakse olevat kasvanud juba Juura ajastul. Omadused Dioskoor (Dioscorea), juurmugulaid/jämenenud risoome moodustavate taimede perekond dioskoorealiste sugukonnast; Jamsil on väänduv või roniv 23 m (mõnel liigil 1012 m) pikkune vars, mis ogaliste või pikakarvaliste köitraagudega kinnitub tugedele. Õitseb vähe, emasõiest moodustub 13 cm pikkune kolmeosaline kapslike, mille igas osas on 2 seemet. Lehekaenaldes võivad moodustuda kuni õunasuurused nn. õhumugulad (lühenenud külgvõrsed), õhumugulate moodustumine vähendab saaki. Igal taimel kasvab üks mullasisene silinderjas või vesijamsil kerajas mugul, 450 kg valge, kollane või punakas sisu. Levik
Nii jäigi meie kõige suurema õiega orhideele nimeks kuldking. Ja ilmselt on kaunis kuldking temasugusele iludusele ka igati vääriline nimi. Ladina keeleski tähendab tema nimi "jumalanna Aphrodite kingakest". Kuldkinga nimi kajastab selle taime õie välimust, sest ainult lehtede järgi on kuldkinga veidi raskem ära tunda. Need on sarnased maikellukese ehk piibelehe omadega, kuid leherood on tugevamad ning lehed on servast ja roodude kohalt madaltihedalt karvased. Ka vars on lühikarvane.Õied on aga suured( ligi 10 cm),neil on suur läikiv sidrunkollane kingakujuline õõnes huul, mille pikkus ulatub kuni 4cm, siseküljel on punakad täpid ja sooned. Ülejäänud õiekattelehed on lamedad, neid kutsutakse ,,kingapaeladeks" Paelad on lillakaspruunid, mille pikkus on kuni 6cm. Õite alusel on ka kandelehed, mis sarnanevad varrelehtedega. Õisi on varrel üks või kaks, väga harva kolm. Õitsva varre kõrgus jääb reeglina 20 ja
Dendroloogia Okaspuude vastamine Paljasseemnetaimed - Gymnospermae Pinaceae - männilised · esimese aasta pikkvõrse (pungast, viimane aasta) · kõigil kuuskedel kühmuline vars · okkad lamedad, ühe või kahetahuline · kõikidel kuuskedel tuleb okas lahti koos näsaga, kui võrse on kuivanud, murdub okas ära · võrse tipus on alati pungad (kuuskedel pole vaigused, nulgudel on pungad vaigused) · mida rohkem õhulõhesid, seda heledam okas Picea abies - harilik kuusk · võrse piklik, kühmuline, roostepruun ja karvane · võrse tipus on alati pungad (pole vaigused) · okkad kahel poole kammitult, valguse käes olevad okkad püstisemad
teised koed. Algkoe rakud on Külgmine meristeem e kambium Silindrina piki väikeste mõõtmetega ja telgelundeid (taime paiknevad tihedalt üksteise organ, millel on kõrval. Meristeemi rake radiaalsümmeetriline iseloomustab veel kiire ehitus- vars (tüvi), paljunemisvõime ja juur) eristumis- ehk Vahemeristeem Varrelülide alumises diferentseerumisvõime osas (nt kõrrelistel (võime muutuda teiste sõlmedes) koeliikide rakkudeks)
1 kalor on soojushulk, mis on vajalik 1g vee temperatuuri tõstmiseks 1C võrra. 8.Mida nimetatakse soojusülekandeks? Nimeta soojusülekande võimalusi. Soojusülekanne on siseenergia levimine ühelt kehalt teisele. Soojusjuhtivus, konvektsioon, soojuskiirgus. 9.Selgita soojusjuhtivuse nähtust. Millised ained on head ja millised halvad soojusjuhid? Kui asetada kuuma vette külm lusikas, siis kõigepealt soojeneb vees olev lusika osa, seejärel kandub soojus piki lusika vart edasi ja lusika vars läheb soojaks. Vask on kõige parem soojusjuht, kõige halvem õhk. 10.Selgita konvektsiooni nähtust. Õhk on väga halb soojusjuht, kuid vaatamata sellele kandub siseenergia ühelt kehalt teisele siiski õhu kaudu. Ahi või radiaator soojendab tuba. Radiaatori juures puutub õhk vahetult kokku sooja pinnaga ja soojeneb. Soojenemisel õhk paisub ja tihedus väheneb. Ümbritsev jahe õhk on tihedam ja soojale õhule mõjub üleslükkejõud. Soe õhk tõuseb üles