Seisupidurid võivad olla oma konstruktsioonilt erinevad. Tavaliselt on nad mehaanilise ajamiga (trossid). Pidurimehhanism võib olla ühes tükis seisupiduri omaga või konstruktsioonilt olla eraldi paiknevad. Näiteks ketaspidur sõidupiduriks, ja seal see trummelpidur seisupiduriks. Girlig süsteem: Seal toimub trumli ja klotside kulumise reguleerimissüsteem automaatselt. Tööpõhimõte seisneb selles, et kahe klotsi vahel paikneb reguleeritava pikkusega varras. Varras on tehtud kaheks osaks ja kroonmutrit keerab käsipiduri trossi külge monteeritud nurkhoob. Bendix süsteem: Seal toimub samuti pilu reguleerimine automaatselt. Selleks on hoova (4), plaat (4) alumine ots hammastatud sektoriks, mis on hambumises klipats 5-ga, mida hoiab vedru. Kui tõmmata trossist 11 hooba 14 ning sellega liigutab vaheplaadi 1 kaudu plaati 3, mis omakorda surub teist klotsi 7 vastu trumlit. Kui pilu on
Füüsikalisel suurusel on mõõtühik Igal füüsikalisel suurusel on oma tähis Füüsikaline suurus on arvväärtuse ja mõõtühiku korrutis. S.t näitab mitu korda on mõõdetav (keha, objekt jm) väiksem või suurem mõõtühikust. Mõõtühikud on kontrollitavad spetsiaalsete etalonidega. Etalon Seade mõõtühiku reprodutseerimiseks, säilitamiseks ja töömõõtevahenditele ülekandmiseks. SI süsteem Ühikud kõik kümnekordsed Näited: 1 meeter plaatinast varras arhiivimeeter 1 kg plaatina ja iriidiumi sulamist silinder ... Mateeria (Ld materia aine) Filosoofia kategooria, teadvusest sõltumatult eksisteeriv objektiivne reaalsus, varem samastati ainega. Mateeria on sama, mis loodus, põhivormid Aine ja väli. Aine see millest kõik kehad koosnevad Väli see, mille abil üks keha teist mõjutab Mateeria põhiomadus Liikumine ehk muutumine Mehaaniline liikumine asukoha muutumine ruumis ja ajas
GALAKTIKAD JA UNIVERSUM SIGRID KIVILO 12.KLASS VASTSELIINA GÜMNAASIUM 2016.Õ.A GALAKTIKA EHK TÄHESÜSTEEM • Galaktika on suure massiga gravitatsiooniliselt seotud tähesüsteem. • Galaktikad koosnevad tähtedest, kosmilisest tolmust ja gaasist, mida hoiab koos galaktika külgetõmbejõud. • Galaktikate läbimõõt võib ulatuda mõnest valgusaastast paarisaja tuhande valgusaastani. • Maailmaruumis on palju erineva GALAKTIKA EHK TÄHESÜSTEEM • Galaktikas on umbes 10 miljonit kuni 100 triljonit tähte. • Tähed tiirlevad ümber galaktika massikeskme. • Galaktika keskme ümber asuvad vanemad tähed ja kerasparved. • Tähed võivad koonduda tähesüsteemidesse ja -parvedesse. • Nende ümber võivad tiirleda planeedid ja teised taevakehad. MEIE KODUGALAKTIKA - LINNUTEE • Kui Galaktika on kirjutatud suure G-ga, peetakse silmas meie kodugalaktikat - Linnutee galaktikat...
LABORATOORNE TÖÖ 2 Silindri siseläbimõõdu mõõtmine siseindikaatoriga Siseindikaatorit kasutatakse silindriliste avade mõõtmiseks piirides 6...1000 mm ja sisepindade kujuhälvete määramiseks. Kui mõõtepiirkond on 100...160 mm, siis mõõtemääramatus on ± 0,02 mm. 1 liikuv mõõtevarb 6 soojusisolaator 2 survehoob 7 indikaatorkell 3 varras 8 indikaatori kinnituskruvi 4 toru 9 kere 5 vedru 10 liikumatu mõõtevarb 11 tsentreerseadis Siseindikaatori liikumatu mõõtevarb on keerme ja vastumutriga ühendatud liikumatult kerega. Mõõteriista komplektis on 3 mõõtevarba, millega saab mõõta erinevaid mõõtepiirkondi.
Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Laserite tüübid Rubiinlaser ehk tahkislaser Gaaslaser dioodlaser ehk pooljuhtlaser Rubiinlaser Seda tüüpi laseris on rubiinist varras, mille otstes kristall kiirgavate on peeglid. Valge valguse sähvatused ergutavad lisanditega rubiini aatomeid. Niipea, kui üks ergutatud aatomitest suudab spontaanselt footoni kiirata, stimuleerib see footon teisi ergutatud aatomeid kiirgama valgust, mis peegeldub edasi-tagasi varda otstesse paigutatud peeglite vahel. Üks peeglitest on pool-läbilaskev, nii et laseri kiir saab korduvalt toru sees peegelduda ja lõpuks välja pääseda
Variant nr. Töö nimetus: A-3 Kõvera varda tugevusarvutus B-8 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: MAHB - 41 Priit Põdra Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: 20.04.12 Algandmed Ühtlase ristlõikega ühtlaselt kõver varras ehk konks on kinnitatud korpuse lae külge ning koormatud vertikaalse koormusega F. Konks on valmistatud terasest S235 DIN EN 10025-2, mille voolepiiri väärtus on Re = 235 MPa. Arvutada konksule suurim lubatav koormuse F väärtus, kui nõutav varutegur on väärtusega [S] = 2. Konksu sisepinna mõttelise ringjoone läbimõõt on D D = 200 mm, h = 120 mm 1 Konksu joonis sobivas mõõtkavas Joonis Konksu ristlõige
1. Kehade elektriseerimise võimalused: kehade vahetul kokkupuutul (vähemalt üks keha laetud)/ kehade vastastikusel hõõrumisel (hõõrdumisel). 2. Elektrilaengud: positiivne ,,+" ja negatiivne ,,-" 3. Elementaarlaeng- elementosakese laeng |e|=1,6*10 -19 C, elektronil, prootonil 4. Elektrilaengu jäävuse seadus: elektriliselt isoleeritud süsteemis on summaarne laeng muutumatu. q1+q2+q3+...+qn=0 5. Coulombi seadus: kaks punkti kujulist laetud keha mõjutavad teineteist vaakumis jõuga, mis on võrdeline nende laengute abs. väärtuste korrutisega ja pöördvõrdeline nende laengute vahelise kaugusega. F=(k|q1||q2|)/R2 6. [1C] laeng, mis läbib juhi ristlõiget 1s jooksul, kui juhis on vool tugevusega 1A 7. Punktlaeng on laeng, millel puuduvad mõõtmed või laengut omava keha mõõtmed on nii tühised võrreldes tema kaugusega teistest elektrilaengut omavatest kehadest või osakestest 8. Lähimõju: laengud mõjutavad üksteist mingi vahelüli (niit, juht, varras) ...
UNIVERSUM Merlin Kitsingi Meie universumi ajaloost? · Universumi ajaloo vaatlust alustame hetkest, kus temperatuur on jõudnud tasemeni, mil keskmise footoni energia on võrdne prootoni-antiprootoni paari seisuenergiaga. See on esimene kriitiline punkt maailma ajaloos-aine eraldumine antiainest. Suur Pauk · 21.sajandi alguses valitseb seisukoht, et universum tekkis Suure Pauguga. · Enamik teadlasi usub, et galaktikad tekkisid miljardeid aastaid tagasi gaasipilvest, mis moodustus võimsa plahvatuse tagajärjel. · Suur Pauk oli hüpnootiline sündmus 13,7 miljardit aastat tagasi: Universum hakkas kujuteldamatult tihedast olekust plahvatuslikult paisuma. Seda loetakse kosmoloogia standardmudelis Universumi alguseks. Suur Pauk · Suure Paugu teooria kohaselt on universumi praegune seisund erinev tema kunagisest ja tulevasest seisundist. Kunagi oli aine universumis nii kuum ja ...
Palun selgita on vastust. g1) g2) g3) Ülesanne lahenda vihikus, siia pane kirja ainult vastus. 6. Elektrijaamas paiknevad voolulatid teineteisest 20 cm kaugusel. Lühise korral võib vool neis olla kuni 10 000 A. Kui suur jõud mõjub sel juhul 1 m pikkusele lati osale? 100N 7. Horisontaalses jäigalt kinnitatud latis kulgeva voolu tugevus on 200 A. Kui kaugel sellest latist sellega paralleelselt peab asetsema 5 m pikkune varras, milles kulgeva voolu tugevus on 100 A, et voolude magnetiline mõju tasakaalustaks sellele vardale mõjuva raskusjõu 0,5 N? 0,04m
Igapäevaelus kasutatakse metalle väga palju. Informaatika 1 3 TTK 1. MILLEST SÕLTUB METALLIDE KASUTAMINE ? Metallide kasutamine igapäevaelus sõltub nende omadustest. Näiteks torgatakse saslõkk läbi metallvarda, sest see juhib hästi soojust, puust varras võib kergesti põlema minna ja plastmassist varras hakkab kuumuse käes sulama. Ka radiaatorid valmistatakse metallist, sest metallid juhivad hästi soojust ja siis on tuba soojem. Hea soojusjuhtivusega metall on ka hea elektrijuhtivusega. Teine osadele metallidele omane asi ongi see, et nad juhivad hästi elektrit. Seetõttu on metallidest tehtud elektrijuhtmed, kuid nende ümber on kaitsev plastümbris, sest plastik ei juhi elektrit ja muudab elektrijuhtmed ohutumaks.
ISO- peenmeeterkeerme tähistus: M 16 X 1,5, kus 1,5 – keerme tõus. Peenkeere on sama pingutusmomendi juures suurema eelpingestusjõuga ja isepidurduvusega. Tal on ka parem tihendusvõime. Joonis 7. a – poltliide; b – kruviliide; c – tikkpoltliide. Kuuskantpeaga polte kasutatakse läbivate poltidena koos mutriga või sissekeeratava kruvina ilma mutrita. Tikkpolte kasutatakse siis kui liidet tuleb tihti osandada, mille tõttu sisekeere kuluks ruttu. Polt - keermestatud varras, millel on tavaliselt kuuskantpea Tikkpolt - mõlemast otsast keermestatud varras, mis keeratakse üht otsapidi detaili keermestatud avasse kohtkindalt kinni Mutter - Keermestatud avaga kuuskant-kinnitusdetail Seib - rõngakujuline lame avaga detail, mis kaitseb mutri all olevat detailipinda Lõhis (splint) - keermelukustuselement (traadist aas), mis asetatuna poldi varda avasse mutri ette ei lase viimasel lahti keerduda. Joonis 8. Poldi tugevusklassid
kasutatakse samuti publiku abi Mustkunst ( Torust rätikute ja lintide väljatõmbamine, rätikutega zonglöörimine ja muud mustkunsti trikid ja samuti publiku kaasamine mustkunsti). Üleüldist üritus juhib õhtujuht Maimu Karm . MENÜÜ: Külmad suupisted: · Canape' lõhemarjaga · Lehttaigna suupiste õrnsoolaforelli ja vutimunaga · Eklääripallike mereahvena musseega · Kravatud veisefilee küüslauguleival · Seabalõki meloni varras · Kalkunirind apelsiniga · Minikorvike kana-puuvilja salatiga · Kirsstomat quacomole täidisega · Minipirukas austerserviku täidisega Soojad suupisted : (neid jagab kelner kandikult ) Forelli Cevice (laimimahla ja tilliga marineeritud forellikuubikud klaaspitsis) Suitsukala Napoleon (kihiline lehttaigna pirukas toorjuustu- suitsulõhe kreemiga) Tandoorikana ja dolma röstitud lavassil Crissini pirni ja parmasingiga Magusad suupisted: Puuviljadega täidetud kanafileerulaad
ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT Kõrgepingetehnika õppetool Töö nr. 2 ÕHU LÄBILÖÖK JA PINDLAHENDUS TÖÖSTUSLIKU SAGEDUSEGA PINGEL Labor mõõdetud: 13.10.2008 Õppejõud: Ivo Palu Tudengid: Kaisa Kaasik Lauri Luige Eero Tibar Karl Valge Tallinn 2008 Sisukord Töö eesmärk ............................................................................................................................................ 3 Katseseadme põhimõtteskeem............................................................................................................... 3 Mõõtetulemused............................................................................................
1.1 Plastilised deformatsioonid ehk jääkdeformatsioonid on deformatsioonid, mille korral pärast deformatsiooni esile kutsunud jõu kõrvaldamist keha esialgne kuju ja mõõtmed ei taastu (näiteks plastiliini voolimine, paberi kortsutamine). 1.2 Elastsed deformatsioonid on deformatsioonid, mille korral pärast deformatsiooni esile kutsunud jõu kõrvaldamist keha esialgne kuju ja mõõtmed taastuvad (näiteks vedru kokkusurumine). Varras on ruumiline keha, mille üks mõõde (pikkus) on oluliselt suurem kahest ülejäänust. Vardad võivad olla nii sirged kui kõverad, nii jääva kui muutuva ristlõikega. 1.21 Pike on tugevusõpetuses varda või tala koormisseisund, kus sisejõududena mõjuvad varda telgsihilised jõud ehk pikijõud. Pikse puhul loetakse positiivseks tõmbejõud ning negatiivseks survejõud. 1
g3=0 kraadi (kogu jõud 0, sin0) Ülesanne lahenda vihikus, siia pane kirja ainult vastus. ❖ Elektrijaamas paiknevad voolulatid teineteisest 20 cm kaugusel. Lühise korral võib vool neis olla kuni 10 000 A. Kui suur jõud mõjub sel juhul 1 m pikkusele lati osale? Vastus on 100N. ❖ Horisontaalses jäigalt kinnitatud latis kulgeva voolu tugevus on 200 A. Kui kaugel sellest latist sellega paralleelselt peab asetsema 5 m pikkune varras, milles kulgeva voolu tugevus on 100 A, et voolude magnetiline mõju tasakaalustaks sellele vardale mõjuva raskusjõu 0,5 N? Vastus on 0,04N,
Pallinguala on külgedelt piiratud kahe 15 cm pikkuse joonega, mis on kantud 20 cm kaugusele otsajoonest sellega risti kui külgjoonte pikendused. Mõlema joone laius kuulub pallingualasse. Pallinguala ulatub sügavuti kuni vaba-ala lõpuni. 3.võrgu kõrgus meestel ja naistel. Võrk paigaldatakse vertikaalselt keskjoone telje kohale. Võrgu kõrgus meestele on 2.43 m ja naistele 2.24 m. 4.mis on antenn? Milleks vajalik? Antenn on painduv 1,8 m pikkune ja 10 mm läbimõõduga varras, mis on valmistatud fiiberklaasist või sellega sarnasest materjalist. Kaks antenni kinnitatakse kummagi piirdelindi välisservale, üks ühele ja teine teisele poole võrku. Kummagi antenni ülemine 80 cm pikkune osa ulatub üle võrgu ääre ja on märgistatud 10 cm laiuste kontrastset värvi triipudega (soovitavalt punane ja valge). Antennid loetakse võrgu osaks ja nad piiravad üleminekuala külgedelt. 5. mitu mängijat on platsil?
6 Variant 5. Süsteem koosneb kehast 1 massiga m1 , mis libiseb alla karedal kaldpinnal kaldenurgaga ja hõõrdeteguriga ; kaksikplokist 2 massiga m2 ja inertsiraadiusega i 2 ning rattast 3 massiga m3 , mis veereb liikumatu hoidja 4 sisepinnal ja kaksikploki 2 välispiirdel. Rattale 3 mõjub jõupaar momendiga M. Süsteem on joonisel kujutatud algasendis ja varras, mis on liigendiliselt seotud kaksikploki tsentri ning ratta 3 keskpunktiga on selles asendis horisontaalne. Varda massi ei arvestata.. Leida keha 1 kiirus ja kiirendus hetkel, mil keha 1 on laskunud s võrra. Antud: m1 = 24m ; m2 = 10m ; m3 = 2m ; r2 = r3 = 0,5 R2 = r ; i2 = 1.5r ; = 30 0 ; µ = 0.3 ; M =2mgr; s = 3,6 cm; r = 12 cm. 4 M 3
põhi ümmargune, küljed koonuselised, peal kuppel illuminaatoritega põhiplaanilt lame, keskelt paksem illuminaatoritega põhiplaanilt ümmargune, rattakujuline , keskel torn Statistika järgi kohatakse pikliku kujuga UFOsid umbes 10% kõigist vaatlusjuhtudest, neil on tavaliselt üks ots nüri ja teine enamvähem koonuseline ning võib lõppeda teravakujulise tipuga. sigarikujuline , vahel varras ninas põhiplaanilt ümmargune, kahekordne, illuminaatoritega, peal väike kuppel põhiplaanilt kettakujuline, peal võib olla varras põhiplaanilt elliptiline , saturni rõngaga , illuminaatoritega
eKr . Levis naaberriikidesse (Nepaal, Indoneesia, Malaisia, Tai, Hiina). 2. Mis on stuupa? Stuupa on poolkera kujulise kupliga kaetud ehitis Buddha mälestuseks. Asoka lasi neid oma riiki püstitada u. 84 000. Kupli tasandatud tipus on nelinurkne aedik, millest kõrgub maailmatelge sümboliseeriv varras päevavarjukujuliste vormidega. Kogu ehitist ümbritseb kiviplokkidest aed, milles on nelja ilmakaarde avanevad väravad. Väravaid moodustavad kiviplokid on kaetud skulptuuridega. 3. Millised olid India templid ja kuidas kaunistatud? India templid on peamised vana kunsti mälestusmärgid, meenutavad rohkem monumente kui ehitisi. India templi kõige püham paik, kus asub jumala kuju, on
Osakese mass kasvab sadu tuhandeid kordi ja sellest juba piisab, et kokkupõrgates ei jää raketist enam midagi järele. PIKKUSTE SUHTELISUS Klassikalises füüsikas (kinemaatikas) on keha punktide vaheline kaugus (pikkus) muutumatu ja ei sõltu sellest, millises inertsiaalsüsteemis nende punktide vahelist kaugust mõõta. Relatiivsusteoorias osutub aga keha punktide vaheline kaugus relatiivseks suuruseks. Kui keha, näiteks varras seisab paigal, siis selle pikkus on kogu aeg ühesugune, seda pikkust nimetatakse varda seisupikkuseks
basseini ettenähtud ajal programmile vastava koguse sööta. Suurtes sumpades ja basseinides on otstarbekas kasutada puhuriga söötjaid Söötmise meetodid (3) Foto 3. Automaatsöötjad Äntu Foto 4. Ventilaatoriga sööta paiskav söötja. kalakasvanduses. Foto A. Foto T.Paaver Kruusamägi Söötmise meetodid (4) Ad libitum e. isu järgi söötmine Isu järgi söötmise kindlustavad pendelsöötjad Vee kohal paiknevast söödapunkrist ulatub vette varras, mille otsas on kuul või ketas. Kala võib seega valida ise söömise aja ja saadava söödakoguse. Klapi reguleerimise abil saab määrata korraga kalale antava Foto 5. Pendelsöötjad Härjanurme söödakoguse. kalakasvanduses. Foto T.Paaver Kokkuvõte Pakutavate söötade valik ja soovitatavad söötmis-reziimid muutuvad pidevalt. Sööda ostmisel ja kasutamisel peab arvestama kala suurusega, söödakoefitsendiga, söötmismudeliga ning aastaajaga
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Elektroenergeetika instituut ALAJAAMAD II AEK3025 5,0 AP 6 4-1-1 E K (eeldusaine AES3045 "Elektrivõrgud") TALLINN Loengukursus AEK 3025 ii Rein Oidram _____________________________________________________________________ 2009 ______________________________________________________________________ TTÜ elektroenergeetika instituut Kõrgepingetehnika õppetool Loengukursus AEK 3025 iii Rein Oidram _____________________________________________________________________ SISUKORD 1. Sissejuhatus 2. Alajaama struktuur ja side elektrivõrguga 2.1. Alajaama põhitüübid ja seadmete üldiseloomustus 2.2. Alajaamade talitlustingimused 2.3. Elektrijaamade sidumine elektrivõrguga. 3. Alajaama põhiseadmed ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Materjalitehnika instituut Metallide tehnoloogia õppetool Kodutöö aines 0010 Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia Töö nimetus KEEVITAMINE Töö nr: Ees- ja perekonnanimi: Rühm: Üliõpilaskood: Juhendaja: Töö tehtud: Töö esitatud: Töö arvestatud: F. Sergejev 2.04.13 Töö eesmärk: Koostada põhimõtteline tehnoloogiline protsess keevitatud toote valmistamiseks. Lähtudes detailist, keevitusviisist ja keevitus parameetritest valib töö teostaja kõige otstarbekama viisi toote valmistamiseks. Töö ülesanded: Selgitada tooriku ettevalmistamist Võrrelda kahte erinevat keevitusviisi Põhjendada valitud keevitusviisi ja selle kasulikkust Anda keevi...
2.Millal kujunes Induse jõe orus välja üks inimkonna vanemaid kultuure? Milline riik asub sellel territooriumil praegu? Al III at eKr. Praegu asub seal Pakistan. 3. Millised olid sealsed linnad? Harappa ja Mohenjo-Daro 4. Millised olid minevikus peamised usundid Indias? Hinduism, Dzainism, Budism 5. Nimeta hinduismi kolm peajumalat. Brahma(looja), Visnu(säilitaja), Siva(hävitaja) 6. Mis on stuupa? Tipus 4-nurkne aedik, millest kõrgub maailmatelge sümboliseeriv varras, päevavarju kujuga. Nt. Lk.9 Sanchi stuupa Indias. 7. Millised olid tavaliselt India templid? Kuidas olid nad seotud skulptuurikunstiga? Hindusistlikud templid 8. Mis oli india skulptuuri valitsevaks vormiks? India skulptuuri valitsevaks vormiks oli reljeef. 9. Miks ei rõhutata india kunstis erinevust inimese, looma või jumala vahel? Sest hinge rändamise kaudu võib inimene taas sündida kas looma, inimese või jumalana. 10. Mida või keda kujutasid tavaliselt india vabaskulptuurid?
tavaliselt peasilindrist ja töösilindrist ning nende vahel asuvast painduvast ühendusest (voolikust) Sidurit peab olema võimalik kergelt ja kiirelt lahutada. Käiguvahetamisel tuleb sidur lahutada 0,15... 0,25 sekundiga. Hüdrauliline ajam 1. õlimahuti 2. peasilinder 3. tõukur 4.siduripedaal 5. ühendus toru (voolik). 6.õhutusnippel 7. mansett 8. töösilinder 9.tolmukaitse 10. varras 11. kolb 12.ühendusstutser. Rikked? Peasilinder Peasilindri ülesanne on tekitada vedeliku survet hüdraulilise sidur lülitamisel. Peasilindris 8 on seesmise ja välimise mansetiga kolb 2. Vedru 10 hoiab kolbi 2 kõige tagumises asendis. Silindrit ja anumat ühendab toru. Täiteava 1 ühendab anumat silindri tööosaga. Mansetist 3 ulatub läbi tõukur 5. Tõukuri 5 üks ots asub kolvi 2 õõnes 6, teine on aga siduripedaali hoovaga
z telje) võivad muutuda Vabadusastme varieerimine Mingil kehade paaril võib olla 1 kuni 5 teineteise suhtes sõltumatut liikumist 2.4 Jõu ülekanne: laagrite paigutus, elastsed lülid, staatiline määratlus, lülitusmoodus Laagrite liigi varieerimine (paigutus, veerelaager, liuglaager, juhikud) Elastsete lülide varieerimine (paindevedrud lehttvedrud, pakett, taldrik, spiraal, silmus; väändevedrud silindrilised, koonilised, varras (ristkülik, ümar, ümarrislõige). Staatilise määratluse varieerimine Jäikadest kehadest koosnev süsteem on staatiliselt määratud, kui toestuse (laagrite) reaktsioonid on tasakaalutingimustest üheselt määratavad. Kuna üldise ruumilise juhu jaoks on meil iga keha jaoks kasutada 6 tasakaaluvõrrandit, võib staatiliselt määratud toestus omada ühe keha jaoks maksimaalselt 6 toereaktsiooni. (liigend (liikuv, liikumatu, jäik)
fbd=2,25∙η1∙η2∙fctd=2,25∙1∙1∙ 1,5 =2,7 MPa Nõutav baasankurduspikkus: φ σ sd 12 183 lb,req= 4 f bd = ∙ 4 2,7 =203 mm 18 Arvutuslik ankurduspikkus: lbd=α1α2α3α4α5lb,req ¿ lb,min lbd=1 ∙ 1 ∙ 1 ∙ 1 ∙ 1 ∙ 203=203mm ¿ lb,min=0,3 ∙203 =61 mm Võimalike kaldpragude tõttu peab varras ulatuma lõikest, mille kohta arvutus on tehtud lbd+a1 võrra kaugemale. Põikarmatuurita elemendi korral a1=d. 1300−200 lbd+a1=203+200=403 mm ¿ =550 mm 2 Paindearmatuuri ankurdus on tagatud. 4.2.1 Teljel 2 vahemik B-C Arvutuslik pinge vundamendi talla all: V 1d 396,8 2 σ= A = 1,00 ∙ 2,1 =189 kN/m
12. Armatuuri nomenklatuur ja armatuurtooted (p 2.2. 2.3) Armatuuri nomenklatuur on armatuuri kasutatavad klassid ja vastavad läbimõõdud, mis on toodud standardites ja käsiraamatutes. Eurokoodeks näeb ette kasutada raudbetoonkonstruktsioonides armatuurterast voolavustugevuse normväärtusega 400 kuni 600 MPa. Armatuurterase tähistamisel määratletakse see oma kujuga (varras, valtstraat, traat, keevisvõrk), nimidiameetriga ja vastavusklassiga. Näiteks: varras Ø20 A500HW. A varrasarmatuur, H - kõrgnakkega ribivarras; W - keevitatav; Armatuurtooted Armatuurtoodete all mõistame valmiskujul raketisse või vormi paigaldatavaid keevitatud või seotud võrke või karkasse. Võrk on tasapinnaline toode, karkass aga ruumiline toode, mis koostatakse võrkudest või üksikarmatuuridest ja võrkudest. 13. Armatuuri jätkamisviisid (p 2.4.1) Armatuuri jätkamiseks kasutatakse mehaanilist, keevis- või ülekattejätku.
ELEKTRIVÄLI · Coulomb'i seadus kaks liikumatut punktikujulist laetud keha mõjutavad teineteist vaakumis jõuga mis on võrdeline nende kehade laengute absoluutväärtuste korrutisega ja pöördvõrdeline nende kehade vahelise kauguse ruuduga. F-vastasmõjujõud[1N] q-laengute absoluutväärtus[1C] R-kehade vaheline kaugus[1m] k-võrdetegur · Vastasmõjujõud on 1)absoluutväärtuselt võrdsed 2)ühel sirgel 3)suund määratakse Newtoni III seadusest 4)vastassuunalised. · On olemas kahte liiki elektrilaenguid, positiivsed ja negatiivsed. Positiivselt laetud kehal on elektronide puudujääk, negatiivselt laetud kehadel on elektronide ülejääk-samanimelised öaetud kehad tõukuvad, erinimelised tõmbuvad. · Elektrilaengu jäävuse seadus-elektriliselt isoleeritud süsteemi sumaarne laeng ei muutu. q1+q2+q3+...+qn=0 q-süsteemis olevate kehade laengud[1C] · Elektriliselt isoleeritud süsteemiks nimetatakse sellist süsteemi läbi mille ei saa ku...
Ülesanne 2 Valin keevitusprotsessiks elektroodkeevituse. Keevitamine on välitingimustel toimuv üksiktootmine (ehitusel). MIG-keevitus ei sobi eelkõige selle tõttu, et välitingimustes segab ilmastik (eelkõige tuul) kaitsegaaside pihustamist keevitatavale piirkonnale ning sellega kannataks kvaliteet. Üksiku detaili keevitamisel ei ole väga tähtis ka tootmise mehhaniseeritavus ja keevituskiirus. Elektroodkeevitus: 1. Keevituskaar 2. Detail 3. Keevituselektrood 4. Varras 5. Kate 6. Keevisõmblus 7. Keevisvann 8. Gaasikaitse 9. Vedel räbu 10. Tardunud räbu 11. Sula metalli tilk Ülesanne 3 Elektrood: Kasutatavateks elektroodi kateteks valin RB kattega elektroodi. Tegemist on aluselis- rutiilkattega, mille puhul tulevad esile mõlema poole head omadused. Aluseliseline kate sobiks antud detaili keevitamisel, aga kuna ma valisin töökeskkonnaks välitööd, on aluselisel
26. märtsiks 1884 (vana kalendri järgi; 7. aprilliks uue kalendri järgi) valmis Karl August Hermanni abikaasa Paula eestvõttel ja Miina Hermanni (Miina Härma) ning Põltsamaa kihelkonna koolmeistri Gustav Beermanni tütre Emilie Beermanni kaasabil EÜS-i lipp. Teise versiooni järgi ostis Emilie Põltsamaalt Liehbergi riidekauplusest kolm tükki siidriiet ja õmbles selle kokku oma toas jõeäärses kihelkonnakooli majas. Gustav Beermanni puutöötoas valmis varras ja tema poeg Christoph Beermann viis lipu Tartusse. See siidist lipp, mida hiljem säilitati rahvusliku reliikviana, sai Eesti lipu emalipuks. Maailma riikidest vähem kui kümnendikul on lipp üle 100 aasta vana. Veel haruldasem on see, et esimene lipp on alles. Heiskamine 3. jaanuar Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev ,2. veebruar Tartu rahulepingu aastapäev ,24. veebruar Eesti iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev ,14
Kaiu Põhikool Referaat „Linnutee ja teised galaktikad“ Autor: Angelika Pung Juhendaja: Marko Orav 2014 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Linnutee................................................................................................................. 4 Galaktikad.............................................................................................................. 5 Spiraalsed ja varbspiraalsed galaktikad..............................................................5 Elliptilised galaktikad........................................................................................... 6 Korrapäratud galaktikad.............................................................
põhikujutis olla vaates, väljatoodud element aga lõikes). "Keelatud" lõiked On hulk detaile, mida ei kujutata lõigatuina (s.t. neid ei viirutata), kui lõikepind läbib nende pikitelge, nt lausvõllid ja -spindlid, tihvtid, poldid, kruvid, needid, liistud jm. Viirutamata jäetakse ka jäikusribid, kodarad ja hammasratta hambad, kui lõikav pind läbib neid pikuti. Katkestused - Ühtlase või ühtlaselt muutuva ristlõikega eseme (võll, varras, valtsprofiil, keps jne.) kujutamisel jäetakse osa ühtlasest või ühtlaselt muutuvast elemendist välja. Allesjäänud osad piiratakse katkestusjoonega (pideva vabakäejoonega või murretega peenjoonega) ja tuuakse üksteisele lähemale. Mõõtarvud näitavad eseme tegelikku pikkust, kusjuures mõõtjooned peavad olema katkestuseta. Korduvad elemendid- Kui esemel on mitu ühesugust elementi, mille paigutuse korrapärasus on pilguga kergesti
Abisuuruse leidmine mõlemas suunas: Nõtketeguri leidmine mõlema suuna jaoks: Leiame ristlõike arvutusliku survekandevõime: Leiame ristlõike arvutuslik paindekandevõime 24 Kiiveteguri leidmine Kriitiline paindemoment Posti saledus: Leiame ekvivalentse paindemomendi tegurid ja . Kordaja leidmine: Kuna paindemoment mõjub y-y telje suhtes, ja tugede suund on z-z teljel, siis varras on siirduvate sõlmedega ja . Leiame kordajad eeldusel, et on tegemist väändetundliku vardaga (külgsuunaliste tugede vahekaugus on suur): Kordaja kzy leidmine: Mh=179,47 kNm Ms= kNm Kui 0,99 Stabiilsuskontroll: 25 Posti kandevõimest on ära kasutatud 57%. 6.1.2 Posti kontroll koormuskombinatsioonil KK1 Sein: Vöö: Postiristlõike kuulub tervikuna 2 ristlõikeklassi
1.Tähti iseloomustavad suurused Mis on tähesuurus ja mis on selle seos tähtede heledusega? Tähesuurus on arv, mis iseloomustab tähe näivat heledust. Tähis: m -2 ; -1 ; 0 ; 1 ; 2 ; 3 ; 4 ; 5 ; 6 Kõige suuremad Iga järgmine Kõige nõrgemad ja heledamad on 5.51 korda tähed, mida tähed nõrgem inimese silm võib eristada Kõige heledam täht: Siirius (-1,45) TÄHEVÄRVUSKLASSID Tähevärvus sõltub tähe temperatuurist, jaotatakse spektriklassidesse. I 3000° K (punased tähed) Tähis: M II 4000° K (punased) K-klass III 6000° K (Kollane nt.Päike) G-klass IV 8000° K (Helekollane) F-klas...
Väravaid moodustavad kiviplokid on kaetud skluptuuridega. Näiteks Sanchi stuupa on kaetud inim- ja loomafiguuridega. Budismi sümbolitega ja kitsapihaliste ning lauapuusaliste haldjate kujutistega, kes kehastavad India naiseilu ideaali. Kaljusse raiuti monoliitseid koobastempleid ja kloostreid. Rikkalikult dekoreeritud sissekäigu kohal on valgusaken, aspiidi keskel asub stuupa. Kupli tasandatud tipus on neljanurkne aedik, millest kõrgub varras päevakujuliste sümboolsete vormidega. Egitajate ja kujurite kunst on alati teineteist täiendanud. Indias on aga arhitektuur ja skulptuur sulanud nii omapäraseks tervikuks. Maa lodeosas mõjutasid skulptuuri Gandharo koolkonna kunstnikud, kelle loomingus on ühinenud Kreeka ja budistliku kunsti elemendid. Gandharo skulptuuris kujunesid kanoohilised antropomorfsed mediteeriva Buddha kujud. Mathura koolkonda iseloomustavad tugevate rindade ja kitsa ninaga naisfiguurid.
Seisupidurid võivad olla oma konstruktsioonilt erinevad. Tavaliselt on nad mehaanilise ajamiga (trossid). Pidurimehhanism võib olla ühes tükis seisupiduri omaga või konstruktsioonilt olla eraldi paiknevad. Näiteks ketaspidur sõidupiduriks, ja seal see trummelpidur seisupiduriks. Girlig süsteem: Seal toimub trumli ja klotside kulumise reguleerimissüsteem automaatselt. Tööpõhimõte seisneb selles, et kahe klotsi vahel paikneb reguleeritava pikkusega varras. Varras on tehtud kaheks osaks ja kroonmutrit keerab käsipiduri trossi külge monteeritud nurkhoob. Bendix süsteem: Seal toimub samuti pilu reguleerimine automaatselt. Selleks on hoova (4), plaat (4) alumine ots hammastatud sektoriks, mis on hambumises klipats 5-ga, mida hoiab vedru. Kui tõmmata trossist 11 hooba 14 ning sellega liigutab vaheplaadi 1 kaudu plaati 3, mis omakorda surub teist klotsi 7 vastu trumlit. Kui pilu on ettenähtust suurem, siis käsipiduri vabastamisel tõmbab
McPhersoni vedrustust iseloomustab lihtsus, kompaktsus horisontaalsihis, suur käigupikkus, odavus massitootmisel ning lihtne vahetatavus. Komponendid: Stabilisaatorvarras Alumine õõtshoob Keerdvedru Amortisaatori püstak Elastsed elemendid: Ees: Õõtshoova puksid, tugilaagrid, pikivardapuksid Taga: Õõtshoova puksid, põiki- ja pikivarda puksid. Suunavad elemendid: Erinevad liigendid, rooliotsad, stabilisaatori varras. Summutavad elemendid: Amortisaatord, puksid, vedrud. 6 Sele 11. Toyota Avensis esisild (autori foto) Näidissõiduki elasto-kinemaatilised eripärad vedrustuse juures on taga asetsevad „Performance“ vardad ning reguleeritavad põikivardad(sele12),(sele13). Ees on põiki-reaktiivvardad. Sele 12
Kui tehases toodetud sillused ei ole kättesaadavad, võib neid ka ehitusplatsil valmistada. Nad valatakse kas polügoonil või vahetult müüril. Tellisseina avasid võib sillata ka nn. kivisillustega. Konstruktiivselt lahenduselt on kivisilluseid kolme tüüpi: kihtsillus, kiilsillus, kaarsillus. Kihtsilluseks loetakse 0,5 m kõrgust müüritise osa ava kohal, mis toetub armeeritud 3 cm mördivööle. Sarrusvarraste arv sõltub seina paksusest ja valitakse üks varras 12 cm kohta. Varda läbimõõduks piisab mittekandvas seinas 6 mm, kui ava on kuni 1,2 m, 8 mm avas kuni 1,5 m, kuni 2 m ava kohale 12 mm vardad. Kandvas seinas on vastavates olukordades varraste läbimõõdud 10, 12 mm. Sarrus peab müüritisse ulatuma vähemalt 250 mm ja vardad peavad olema tehtud tagasipööretega. Silluse osas on müüritis laotud tsementmördil. Kiilsillustes paiknevad kivid ava kohal püstasendis, kiilukujuliste vuukidega. Silluses on alati paaritu arv kive. Ladumise
Voolutugevus ahelas muutub ampermeetri lisamisel seda rohkem, mida suurem on ampermeetri takistus, seega peab ampermeetri takistus olema väike. Elektromeeteriks nimetatakse metallikesta paigutatud ja skaalaga varustatud elektroskoopi. Selle seadme töö põhineb samamärgiliste laengute tõukumisel. Mida suurem on elektroskoobi liikuvate detailide laeng, seda kaugemale teineteisest nad asetuvad. Elektromeeter koosneb metallvardast ja osutist, mis võib ümber horisontaaltelje pöörduda. Varras koos osutiga on kinnitatud orgaanilisest klaasist muhvi abil silindrilise metallkesta ümber. Kest on mõlemalt poolt suletud klaaskaanega. Kui anda näiteks eboniitpulgale elektrilaeng, hõõrudes seda karusnaha või paberiga, ning puudutada sellega elektromeetri varrast siis osuti kaldub kõrvale, kuna elektrilaengud lähevad eboniitpulgalt üle vardale ja osutile ning varda ja osuti ühenimelised laengud tõukuvad. Ohmi seadus väidab et voolutugevus
Üldlevinud laserimaterjal on sünteetiline rubiinvarras, mis sisaldab 0,05% kroomi (roosa toon). Need ühtlaselt, otsekui metalliauruna kristallis hajunud kroomiaatomid "on süüdi" laserikiirguses. Rubiinivarda optiline kvaliteet peab olema esmaklassiline. Varda mõlemad otsad poleeritakse hästi tasaseks, esimestes laserites kaeti nad veel poolläbipaistva hõbedakihiga, et kutsuda esile kiirte edasi-tagasi pendeldamisest tingitud võimendusefekti. Kahvaturoosakas varras neelab ultravioletset, rohelist ja kollast valgust, laseb aga läbi ainult sinist ja punast. See määrabki tema värvuse. Kasutatud materjal Samuel Tolansky "Revolutsioon optikas" Boriss Fomin "Sädemest laserini" http://www.fi.tartu.ee/ce/epl22042000laserkristall.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Laser
Kr. Praeguse Pakistani aladel. 3. Millised olid sealsed linnad? Harappa ja Mohenjo Daro Peamiselt elamud(põletatud tellis), reeglitepärane planeering. 4. Millised olid minevikud peamised usundid Indias? Hinduism, Dzainism, Budism 5. Nimeta hinduismi kolm peajumalat! Brahma(looja), Visnu(säilitaja), Siva(hävitaja) 6. Mis on stuupa? Poolringikujuga kaetud ehitis Buddha mälestuseks. Tipus 4-nurkne aedik, millest kõrgub maailmatelge sümboliseeriv varras, päevavarju kujuga. Nt. Lk 9 Sanchi stuupa Indias. 7. Millised olid tavaliselt India templid? Kuidas olid nad seotud skulptuurikunstiga? Hinduistlikud templid 8. Mis oli India skulptuuri valitsevaks vormiks? Valitsevaks vormiks oli reljeefkunst: jutustav laad. 9. Miks ei rõhutata India kunstis erinevust inimese, looma või jumala vahel? Usk hingede rändamisse ja looduse igavesse ringkäiku. 10. Mida või keda kujutasid tavaliselt India vabaskulptuurid?
· tuumaelektrijaamades kasutatakse uraanikatelt ehk uraanireaktorit, milles hoitakse ahelreaktsioon kriitilisel piiril. Uraanivardad- torud, mis on täidetud uraani tablettidega (hea vahetada) ja need on omakorda vaheldumisi uraani neelava ainega (nt. boor). · Neutronid lendavad ühelt uraanivardalt teisele, ajades nii uraanivardad kuumaks. Tekib ahelreaktsioon. Kui neutronid liiga intensiivselt varraste vahel liiguvad (läheneb kriitilise piirini), kukub neutroneid neelav varras põhja, lõpetades nii ahelreaktsiooni (?). · 02.02 alustas õpetaja tundi lausega: probleemiks on kõrge temperatuur, mille tõttu pole võimalik reaktsioon kasutada (ei leidu sellist anumat) · kui on ioniseeritud vesinik, saab teda püüda magnetlõksu. Magnetväljas saab mõjutada ioonide liikumist. Kui magnet on küllalt tugev, hakkavad kõrge temperatuuriga osakesed ringiratast tiirutama. Vastu anuma seinu ei puutu ning anuma keskele tekib
Head Cover- Plokikaan Valve Rocker Arm- Nookur Exhaust valve- Väljalaske kalpp Combustion Chamber- plahvatus kamber Rush Rod- tõukur varras Valve lifter- Camshafter- nukkvõll Joonis.1 Joonis.2 OHC Mootor Joonis.3 SOHC Joonis.4 DOHC Cam nukk Camshaft- nukkvõll Camshaft sprocket- nukkvõlli hammasratas Bucket tappet- vedru pesa Valve spring- klapivedru Transfer spocket- ülekande hammasratas Chain tensioner- ketipingutus Intake valve- sisselaskeklapp Exhaust valve- väljalaskeklapp
galaktikas. Lisaks on spiraalgalaktika ka meile kõige lähemal asuv Andromeeda udukogu. 2) Elliptilised galaktikad Spiraalharud puuduvad, ümmarguse või pikliku kujuga galaktika ja tähed selles galaktikas liiguvad korrapäratult, kiirused tsentri suunas suurenevad. 3) Varb-spiraalsed galaktikad ehituselt sarnanevad spiraalsetega, kuid tuuma ja spiraalharusid ühendab tuhm n.ö. varras. 4) Korrapäratud galaktikad puudub konkreetne kuju. 5) Aktiivsed galaktikad kvasarid kõige heledamad objektid maailmaruumis. nn Universumi majakad - nende järgi hinnatakse universumi mõõtmeid. Kiirgavad sünkrotonkiirgust. Galaktikad moodustavad galaktikaparvi. Kuidas määratakse galaktikate kaugusi? Määratakse nn punanihke järgi galaktikate spektris. Kõik spektrijooned nihkuvad spektri punase värvi poole
Sülfoonmanomeetriga mõõdetakse rõhku 0,1 0,2 MPa, sülfooni käik on 0,1 0,2 mm. Sülfoone kasutatakse eelkõige rõhureleedes. Rõhurelee täidab põhimõtteliselt sama funktsiooni mis kontaktmanomeeter. 5.Dilatomeetrilised termomeetrid. Dilatometriline termomeeter kujutab endast suure soojuspaisumisteguriga messingtoru, millesse on paigaldatud väikese soojuspaisumisteguriga invarist (Fe+Ni 36%) varras Puuduseks on suur inerts. Väliskkorpusel on suurem soojuspaisumine, mille tulemusel korpus pikeneb ja liigutab varrast mis asub korpuse sees, samuti kaasa. 6.Ujuktüüpi kulumõõtja ehk rotameeter. Kulu registreerivad kontrollmõõteriistad. Ujuktüüpi kulumõõtja ehk rotameeter on samuti drosselkulumõõtja, mis koosneb koonilisest klaastorust ja ujukist selle sees
s I 1 q v= (ühtlane sirgjooneline liikumine) j= I = mR 2 (ketas) =k (punktlaengu) t S 2 R m axt 2 2 Kondensaatorid: = x = x 0 +v xt + (liikumisvõrrand) I = mR 2 (kera) V 2 5 q ...
nulliga Valem 3 Väändenurga arvutamine Väändel ümarristlõike korral kehtib ristlõigete tasandilisuse hüpotees: Tasandilised varda ristlõiked jäävad tasandiliseks ka peale deformatsiooni. Ümarristlõike pöördumine lõike otsast põhjustab väände terves vardas, varras pöördub ümber telje, raadius jääb samaks ja deformatsioonid on tasandilised. Vt. joonis 1. Samad seaduspärasused kehtivad ka rõndasristlõikel. Mõlemal ristlõikel on suurim väändepinge (max τ) lõike serval. Väändenurga saab arvutada valemi 3 abil arvutada. Joonis 1 Vaadeldes väändepingeid ka mitteümarristlõikes võib kohe öelda, et tasandilisuse hüpotees siin ei kehti, sest varda ristlõige,
galaktikas. Lisaks on spiraalgalaktika ka meile kõige lähemal asuv Andromeeda udukogu. 2) Elliptilised galaktikad Spiraalharud puuduvad, ümmarguse või pikliku kujuga galaktika ja tähed selles galaktikas liiguvad korrapäratult, kiirused tsentri suunas suurenevad. 3) Varb-spiraalsed galaktikad ehituselt sarnanevad spiraalsetega, kuid tuuma ja spiraalharusid ühendab tuhm n.ö. varras. 4) Korrapäratud galaktikad puudub konkreetne kuju. 5) Aktiivsed galaktikad kvasarid kõige heledamad objektid maailmaruumis. nn Universumi majakad - nende järgi hinnatakse universumi mõõtmeid. Kiirgavad sünkrotonkiirgust. Galaktikad moodustavad galaktikaparvi. Kuidas määratakse galaktikate kaugusi? Määratakse nn punanihke järgi galaktikate spektris. Kõik spektrijooned nihkuvad spektri punase värvi poole
Kõik uhkemad ja silmapaistvamad ehitised Indias ning selle ümbruses on vähemal või rohkemal määral seotud usuga. Stuupad 3. sajandil eKr hakati ehitama ka stuupasid- poolkerakujulise kupliga kaetud ehitisi Buddha mälestuseks. Asoka lasi neid riiki püstitada umbes 84 000. Stuupa peasissekäigu juures seisab kõrge lõvifiguuridega sammas. Kupli tasndatud tipus oli nelinurkne aedik, millest kõrgus maailmatelge sümboliseeriv varras päevavarjukujuliste vormidega. Kogu ehitist ümbritses kiviplokkidest aed, milles olid nelja ilmakaarde avanevad värvad. Väravaid moodustanud kiviplokid olid tavaliselt kaetud skulptuuridega. Võimalik, et stuupa on välja arenenud hiiglaslikest mägedest, mis kuhjati vanade väejuhtide ja kuningate haudade kohale ning milles ühtlasi säilitati reliikviaid. Stuupa püstitati austuseks maale, kuhu asusid elama India jumalad Brahma ja Buddha
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
