Eesti lipp (0)

Eesti lipp 125
Ajalugu
29. septembril 1881 määrati üliõpilaskorporatsiooni Vironia (Eesti Üliõpilaste Seltsi baasil registreerida loodetud korporatsiooni) asutamiskoosolekul Aleksander Mõtuse idee põhjal Tartus kindlaks korporatsiooni värvid:
sinine – Eestimaa taeva, järvede ja mere peegeldus , tõe ning rahvuslikele aadetele ustavuse sümbol;
must – kodumaa mulla ja rahvuskuue värv;
valge – rahva püüd õnne ja valguse poole.
Ühe teate järgi olevat võetud eeskujuks Soome rahvusvärvid ja lisatud must. Üldise arvamuse järgi sümboliseeris sinine usku eesti rahva tulevikku, must eesti mullapinda, rahvuslikku musta kuube ja rasket minevikku ning valge väljendas lootust ilusamale tulevikule. Lipuvärvide tõlgendus sisaldub ka Martin Lipu luuletuses "Eesti lipp" .Et korporatsiooni ei lubatud asutada, anti värvid "hoiule" Eesti Üliõpilaste Seltsi (EÜS-i). 26. märtsiks 1884 (vana kalendri järgi; 7. aprilliks uue kalendri järgi) valmis Karl August Hermanni abikaasa Paula eestvõttel ja Miina Hermanni (Miina Härma) ning Põltsamaa kihelkonna koolmeistri Gustav Beermanni tütre Emilie Beermanni kaasabil EÜS-i lipp. Teise versiooni järgi ostis Emilie Põltsamaalt Liehbergi riidekauplusest kolm tükki siidriiet ja õmbles selle kokku oma toas jõeäärses kihelkonnakooli majas . Gustav Beermanni puutöötoas valmis varras ja tema poeg Christoph Beermann viis lipu Tartusse . See siidist lipp, mida hiljem säilitati rahvusliku reliikviana, sai Eesti lipu emalipuks. Maailma riikidest vähem kui kümnendikul on lipp üle 100 aasta vana. Veel haruldasem on see, et esimene lipp on alles.
Heiskamine
3. jaanuar – Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev ,2. veebruar – Tartu rahulepingu aastapäev ,24. veebruar – Eesti iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev ,14. märts – emakeelepäev ,mai teine pühapäev - emadepäev ,9. mai – Euroopa päev ,4. juuni – Eesti lipu päev (alates 2004. aastast) ,14. juuni – leinapäev (lipp heisatakse leinalipuna) ,23. juuni – võidupüha ,24. juuni – jaanipäev ,20. august – taasiseseisvuspäev ,1. september – teadmistepäev ,novembri teine pühapäev – isadepäev ,Riigikogu või kohaliku omavalitsuse volikogu valimise päev, rahvahääletuse toimumise päev ja Euroopa Parlamendi valimise päev.
Hesikamise ja Langetamise ajad
Riigilipp heisatakse päikesetõusul, kuid mitte hiljem kui kell 8.00. Lipp langetatakse päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui kell 22.00, kui valitsus ei ole andnud erikorraldust riigilipu heiskamise ja langetamise kohta mõnel teisel kellaajal. Jaaniööl riigilippu ei langetata.
Heiskamise viis
Riigilipp heisatakse lipumasti või pannakse lipuvardaga vastavasse hoidjasse, mis asub hoone peasissekäigu juures, või mujale selleks sobivas (väärikas ja hästinähtavas) kohas. Lipul peab olema piisavalt lehvimisruumi. Lipukangas ei tohi puutuda vastu hoonete seinu, puid, juhtmeid ja muud sellist. Heisatud riigilipu alumine serv peab olema vähemalt kolme meetri kõrgusel maapinnast. Lipuvardad ja -mastid on soovitatav värvida valgeks. Linnas kasutatakse enamasti 2,5–3 m pikkuste puidust varraste külge kinnitatud normaalsuuruses lippe. Suuremad hooned ja avaram planeering eeldavad ka suuremaid lippe, mis tuleks heisata kas seinalt eenduvasse, katuselt tõusvasse või hoopis eraldi seisvasse lipumasti. Maapinnalt tõusva lipumasti kõrgus on lipu laiusest ligikaudu kuus korda suurem. Seinal asuva lipuvarda pikkus on ligikaudu kolm korda suurem kui lipu laius.
Lipupäevad
3. jaanuar – Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev ,2. veebruar – Tartu rahulepingu aastapäev ,24. veebruar – Eesti iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev ,14. märts – emakeelepäev ,mai teine pühapäev - emadepäev ,9. mai – Euroopa päev ,4. juuni – Eesti lipu päev (alates 2004. aastast) ,14. juuni – leinapäev (lipp heisatakse leinalipuna) ,23. juuni – võidupüha ,24. juuni – jaanipäev ,20. august – taasiseseisvuspäev ,1. september-teadmistepäev, novembri teine pühapäev – isadepäev ,Riigikogu või kohaliku omavalitsuse volikogu valimise päev, rahvahääletuse toimumise päev ja Euroopa Parlamendi valimise päev.
Lipulaul
Eesti lipulaul on "Eesti lipp", mille muusika on kirjutanud Enn Võrk ja sõnad Martin Lipp. Laulu sõnu on kõvasti muudetud võrreldes algsega, näiteks Martin Lipu viis salmi koondati kokku kolmeks.
Algversiooni esimene ja viimane salm :
Ehitagem eesti kojad kolme kodu-värviga!
Võtku nendel Eesti pojad ennast ükskord ühenda',
võtku kuldse armuköie venna-arm neil veerita',
vastaku neil vägev hüüe: «Eesti, Eesti, ela sa!»
Sinine ja must ja valge ehitagu Eestimaad !
Vili võrsugu siin selge, paisugu tal täieks pead!
Vaprast meelest, venna-armust eesti kojad kõlagu,
kostku taeva poole põrmust: «Eesti, Eesti, ela sa!»
EESTI NSV LIPP
Mõeldes sinimustvalgele
Eesti lipp on väga ilus. Tal on lihtsad kuid ilusad värvid. See pilt mis mul siin töös on-sinine taevas, must mets ja valge lumi-see tõestab et värvid on lihtsad kuid meeldejäävad ja ilusad. Kui ma väiksem olin, mõtlesin et meie lipp pole üldse ilus ja sellel on liiga igavad värvid. Tegelikult sain suuremana aru et paljud inimesed on selle sinimustvalge lipu pärast võidelnud ja elu andnud. Eesti lippu tuleb austada. Sinine on Eestimaa taeva, järvede ja mere peegeldus, tõe ning rahvuslikele aadetele ustavuse sümbol. Must on kodumaa mulla ja rahvuskuue värv. Valge on rahva püüd õnne ja valguse poole.
Kokkuvõte
Ma sain palju huvitavat Eesti lipu kohta teada. Näiteks seda et kuidas Eesti lipp valmistati ja et vähem kui kümnendikul maailma riikidest on lipp üle saja aasta vana ning et meie emalipp on veel alles.Palju huvitavat oli ka heiskamises.Ma ei teadnudki varem , et lipp peab olema hoonest ja maapinnast teatud kaugusel. Seda referaati oli väga huvitav kirjutada. Varem ei teadnud ma mitte midagi Eesti lipust ja tema ajaloost.
Kasutatud materjalid
www.google.ee
et.wikipedia.org/wiki/Eesti_lipp
EESTI LIPP