presidendi valimine panna rahvahääletusele. Valimiskogusse kuulunud 240st liikmest võttis valimistest osa 238 liiget. Presidendikandidaadi Konstantin Pätsi poolt hääletas 219 valimiskogu liiget. Seega sai Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks Konstantin Päts. 1940. aastal küüditasid nõukogude okupatsi- oonivõimud Konstantin Pätsi koos perekonnaga Venemaale Ufa linna. 1941. aastal ta arreteeriti ja viibis mitmes vanglas. 1954. aasta 18. detsembril toodi Konstantin Päts Venemaalt Jämejala vaimuhaiglasse, kuhu rahvas hakkas massiliselt annetusi tooma. Sellest kohkunud punased ametivõimud viisid president Pätsi kiiresti Burashevo vaimuhaiglasse, kus ta 18. jaanuaril 1954. aastal, olles täie mõistuse juures, suri. 1990. maeti Konstantin Päts austusavaldustega ümber Metsakalmistule oma abikaasa kõrvale. AITÄH TÄHELEPANU EEST ! :)
B. Miks elasid inimesed...? - Kuna oli levinud elamispinnapuudus, kas purunenud või.., kõik raha läks sõjavarustuse tootmiseks. Millel võis põhineda? - Stalin lubas töölistele rohkem ja palju, tehti ajupesu. Inimesed teadsid, et rahvas pole halba teinud ja kui Stalinile ustavad siis jäävad repressioonidest eemale. Stalinile oli isikukultus. Stalini komme - Kui Galinin oli peaminister siis Galinini naine oli vanglas. C. Mida tähendasid viisaastakud NSV Liidus? Milles seisnes nende mõte? - Viisaastakud- Plaanimajandus 5 aasta peale Mõte: Töölised võivad ehitada uut riiki, purustada vana Mida pidas Stalin silmas „uue ehitamise ja vana purustamise“ all? Tooge kolm näidet - Vana kord hävib, mentaliteet kadus, kulakud minema, kolhoosid, eraomand võeti ära D. 1. Millist riiki ja rahvast kujutab maal? - Natsid, Saksamaa 2. Millist meeleolu püüab maal edasi anda? Esitage kaks teesi
Internet uus narkootikum? Kakskümmend aastat tagasi oleks kõlanud imelikuna kuulda nelja aastase lapse suust sõnu, et tule aita mul arvutimäng käima panna. Tänapäeval on see enamikes peredes muutunud reaalsuseks. Rääkimata noortest ja täiskasvanutest, kes lisaks tööle veedavad palju aega arvutis Internetis pakutava meelelahutuse seltsis. Enamik inimesi kaotab arvuti taga ajataju ja ei pane end ümbritsevat enam tähelegi. Kas Interneti maailmast on kujunemas meile uus narkootikum, millega kaasneb mitmeid ohtusid? Üha enam väikseid lapsi on sõltuvuses Interneti mängudest. Ühest küljest on see hea, sest need õpetavad lastele inglise keelt ja arendavad loogikat, kuid tihtipeale lasevad vanemad oma võsukestel liiga kaua aega arvutis veeta. Lõpptulemuseks ongi haiged silmad ja seljad ning vähene sportlikkus, sest arvuti taga istumise kõrvalt ei jää aega treeningutest osavõtmiseks. Aastai...
Tema esimeseks juhtumiks oli lahendada 10 aasta tagune narkokartelli liikme Eduardo mõrv. Mitte keegi jaoskonnast ei uskunud, et mees hakkama saab, aga Pedro ise mõtles, et tal on vanadest aegadesst maffias tutvusi ja ta lahendab selle mõrva. Nädal aega hiljem selgus asjaolu, et Pedro on üks koletu mõrva kahtlusaluseid, aga Pedrol oli mõrva ajaks veekindel alibi, nimelt osales ta mõrva toimumise ajal soomusveoki röövis, mille eest ta ka 10-aastat vanglas viibis. Ta küsitles mehi, kes olid siiani kokkupuutes maffiaga, kuid tulutult. Ta ei pidanud pikalt mõtlema, et selgitada välja mõrva põhjus. Ta arvas, et selleks on narkoraha. Ühel päeval tunnistajaid küsitledes tuli välja, et Eduardo oli mehele nimega Jose Killer suure summa raha võlgu. Pedro ühendas punktid ning sai aru, et Jose ongi mõrvar ja seda just raha pärast. Eriüksus, Pedroga eesotsas vahistaid Jose oma korterist söögilaua tagant.
Adele üllatuseks võimaldab Rosalinde tal õhtu vabaks võtta. Alfred tahab ise majaperemehena esineda ja panebki selga tolle hommikumantli. Sellises riietuses peab vangladirektor Frank Alfredit Eisensteiniks ja vahistab ta. II vaatus: Falke ja Orlofsky heidavad peol nalja Eisensteini ja Franki üle, viimased ilmuvad peaole inkognito, esinedes aadlikena. Kumbki ei oska kahtlustada, et nad kohtuvad taas järgmisel hommikul seekord vanglas. See aga ei ole ainus piinlik olukord, millesse Eisenstein satub. Mees tunned ära ka oma teenija Adele, kes kannab Rosalinde kleiti. Kui Eisenstein ja Adele kohtuvad silmast silma, korraldab naine skandaali, väites, et mees eksib. Otsides taga noori baleriine, kohtab mees maski taha varjunud kirglikku Ungari krahvinnat. Ta püüab teda võrgutada, aimamata, et tegemist on tema oma abikaasaga, kes on peole tulnud samuti inkognito. Dr
seaduse § 27: igaühel on Abielu õigus elule lahutab perekonna- seisuasutus Triin Roosve SKA lektor Endisel ametnikul, nüüdsel kinnipeetaval Heino Kaelal on …õigus mitte olla ühes kambris kinnipeetav Siim Sägaga, kelle kunagisi süütegusid H.Kael ametnikuna uuris. Väljavõte Vangistusseadusest: § 12. Eraldihoidmise printsiip (1) Vanglas hoitakse eraldi: 1) mehi ja naisi; 2) alaealisi ja täiskasvanuid; 3) kinnipeetavaid ja vahistatuid; 4) isikuid, keda nende endise ametialase tegevuse tõttu ähvardab kättemaksuoht. Triin Roosve SKA lektor Siseriiklik õigus ja rahvusvaheline õigus. EL õigus Siseõigus ja välisõigus Rahvusvaheline eraõigus Rahvusvaheline Siseriiklik õigus õigus
Pharaani raamatupidaja. Ta oli Dantese peale kade, sest kui nad merel olid, suri laevakapten ajupletikku ning trimees Dantes sai laeva kapteniks. Dantes kihlus Mercedesega ning nende kihlumispeol veti Dantes kinni ning viidi Ifi kindlusesse. Kik arvasid, et Dantes hukatakse, kuid ei hukatud - ta viidi Ifi kindlusesse, mis asus inimthjal saarel, kus ta oli mitukmmend aastat. Nende aastate jooksul sai ta tuttavaks vanamehega, keda peeti hulluks, sest nende aastate jooksul, mis ta oli vanglas olnud, rkis ta Monte-Cristo varandusest, mis asub Monte-Cristo saarel. Vanemees, kelle nimeks oli Faria, petas Dantesele erinevaid keeli ning aineid. Nad kavatsesid pgeneda, kuid sel peval, kui nad pidid pgenema, suri Faria atakki. Dantes pidi ksi pgenema ning mtles uue plaani vlja, kuidas pgeneda. Kui keegi vanglas ra sureb pannatakse ta musta kotti ning visatakse merre. Dantes lks Faria laiba asemel kotti ning kui merre visati, ujus ta inimthjale saarele
Isa aseaine Kerstin Thorvall Kokkuvõte Mangnus ja ta ema Maria elasid kahekesi. Kehekesi elasid nad senikaua, kuni ema Maria kohtas Leffet. See toimus juulis, kui Magnust polnud kodus. Ta oli suvel üheks kuuks sõitnud sugulaste juurde. Leffe ise oli vanglast välja pääsenud. Ta oli kinni istunud ühe pangaröövi pärast. Tegelikult oleks pidanud Leffe ühe aasta kauema vanglas olema, aga kuna ta oli seal olnud nii korralik, siis ta sai ühe aasta varem välja. Sellest ajast kui Leffe ema Maria ja Magnuse juures eals ei olnud ta tilkagi alkoholi võtnus. Maria ei lubanud Leffel alkoholi pruukida, sest kõik teostatud kuriteod olid ju aset leidnud purjuspäi. Leffe oli nii õnnelik koos Maria ja Magnusega. Nad olid nagu "ema, ise ja poeg". Seda olid nad aga seni kui lõpuks Leffe ei suutnud enam alkoholist `ära öelda
Eesti kahe revolutsiooni vahel 1.Poltiitilised olud a)1908 asendati sõjaseisukord leebema korraga · Endiselt olid keelatud streigid, koosolekud ja poltiilised organisatsioonid, kehtis tsensuur · Ainus legaalne partei oli ERE · Eesti sotsialistid (ESDTÜ) olid represseeritud (vanglas) või välismaal b)Sellest lõikasid kasu Eesti enamlased (VSDTP) · Ei pooldanud rahvuslikke taotlusi · Toetajateks vene ja eesti rahvusest töölised · Häälekandjaks Jaan Anvelti poolt Narvas 1913.a. asustatud ajaleht ,,Kiir" c)Duumapoltiitika · Laialisaadetud I Riigiduumas (1906) esindas Eestit 5 saadikut · Sama saatus tabas II Riigiduumat · Tagurlikuma valimisseadusega valitud III ja IV Riigiduumasse valiti Eestist vaid 2 eestlaste esindajat ja 3 baltisakslast · Eesti esindajate eelnõud ei leidnud Riigiduuma tagurliku enamuse toetust ja seega lootus parlamendireformidele kukkus läbi d)Eestlaste edu oli vaid kohali...
Koostas:Kadi Vildersen o Tuglas on Eest kirjanik,kriitik ja kirjandusteadlane. o Sündis Tartumaal(Ahjal). o Isa oli aidamees,elati õllekojas. o Õppis Prangli kihelkonnakoolis(venekeelne haridus) ja Uderna ministeeriumi koolis. o 1901 suundus Tartu linnakooli;seal õppimise ajal ilmus lastejutt "Siil" o Haridusteed jätkas Hugo Treffneri gümnaasiumis. o 1905.aastal võttis Tuglas osa revolutsioonist;ta arreteeriti ja pidi veetma kaks kuud Toompea vanglas. o 1906-1917elas Tuglas pagulasena Pariisis ja Soomes o 1918 aastal abiellus ta Eloga o Kuulus kirjanike rühmitusse "Noor-Eesti" o 1921-1922 oli Tuglas kirjanikkude ühingu "Tarapita"samanimelise ajakirja väljaandja ja vastutav toimetaja. o Aastatel 1920-1930 oli ta peamine Eesti kirjanduselu organiseerija: Eesti Kirjanikkude Liidu looja, Eesti Kirjanduse Seltsi juht, ajakirjade Ilo, Odamees, Looming toimetaja. o 1940.aastatest tegutses Tuglas vabakutselise kirjanikuna.
hiljem, kui jutustaja Cordobasse naaseb teadatakse talle, et tema kell on üles leitud. Jutustaja läheb pika veenmise peale vanglasse varast vaatama ja selgub, et vangis istub don Jose. See on teose kulminatsioon. Edasi hakkab don Jose jutustama oma elust ja kohtumisest Carmeniga. Kogu jutustuse väitel hoiab autor pinget üleval salakaubaveo ja kirgliku armastuse najal. Don Jose on Carmeni pärast loobunud oma ohvitseri ametist, istunud tema pärast isegi vanglas ja lõpuks ühines Carmeni salakaubavedajate pundiga. Terve jutustuse vältel käitub Carmen teiste meestega flirtivalt ja don Jose on sellepärast väga armukade. Konflikt seisnebki selles, et Carmen ei suuda jäägitult pühenduda ainult don Josele ja armub lõpuks ühte härjavõitlejasse. Don Jose raevub sellepeale ja seab Carmeni valiku ette: kas anduda täielikult talle või minna surma. Carmen on aga uhke ja valib surma. Don Jose tapab ta
Peale viit aastat võttiski Bock Eeva endale naiseks. Kui Eeva oli kolmandat kuud rase, arreteeriti Timotheus ning ta viidi minema. Miks Timotheus täpselt ära viidi, seda ei teatud, aga arvati, et tegu võis olla kriitilise kirjaga, mille ta olevat tsaarile saatnud. Timotheusi vend Jakob leidis venna toast mustandi. See oli kriitiline kiri keisrile. Üheksa aasta pärast lasti Timotheus vangist välja, sest ta oli hulluks läinud. Timotheus rääkis Jakobile, et ta oli küll vanglas hull olnud, aga nüüd enam pole. Vanglakaristus asendus koduarestiga. Prooviti ka põgeneda, kuid kaks põgenemiskatset luhtusid erinevatel põhjustel. Ja ka kolmas põgenemiskatse ebaõnnestus asjaosaliste enda mõttemaailmade tõttu, nimelt otsustas Timotheus, et õigem on jääda tsaari Venemaale. Timotheus suri ebaselgetel põhjustel. Raamatu lõpuosas andis Jakob oma päeviku Timotheusi pojale Jürile. Tegelased
Selliste inimestega suhtlemine ei muuda ühtegi tõsist äriinimest edukamaks, kuna nad näevad neid pigem aja raiskajate kui väärtuse toojatena. Sinu kui müügiprofi ülesanne on ettevõtete (või eraisikute) probleemide lahendamine. Millist probleemilahendajat sa ise ideaalis vajaksid? Kujuta korra ette, et sul on endal probleem- oletame, et sa oled vihahoos oma saatanliku ämma ära tapnud ja sind ootavad ees pikad aastad Tartu vanglas. Või Rummu omas. Vahet pole. Sa oled ennast tõsise jama sisse mässinud ja sa teeksid kõik, et oma karistusaega lühendada või tingimisi saada, mis on muidugi ebatõenäoline, kuid nagu öeldakse, siis lootus sureb viimasena. Nüüd, kumma advokaadi sa palkaksid: kas selle, kes on pugejalik, ebakindel ja värisev või selle advokaadi, kes on kindel, konkreetne, isegi autokraatne ja kes ütleb sulle, et sa pead tegema nii- ja nii, vastasel korral lähed pikaks ajaks kinni. Kumma sa valid, ah
Meedias kajastamise põhjal tekib või muutub inimese arvamus teemast. Näiteks kui meedias räägitakse liikluspolitsei osakonna juhataja kiiruseületamisest, võib rahvale mulje jääda temast, kui liiklushuligaanist. See aga võib viia selle inimese vallandamiseni või töökohast ülesütlemiseni. Kuid meedia võib ka vastupidi talitada -kajastada pahelisi inimesi paremast küljest, et kujundada masside arvamust temast võimalikult heaks. Näiteks, kui 10 aastat vanglas istunud mees osaleb telesaates ja selle isegi võidab, kujuneb arvamus temast valdavalt positiivseks, kuna meedia tähtsustab saatevõitu rohkem kui vanglakaristust. Meedial on meie üle suur võim, ta võib rääkida ka puhast valet, kuid ikka on naiivseid inimesi kes seda usuvad. Ülepaisutatud ja tõtt moonutavaid kajastusi tuleks vaadata kahtleva pilguga. Kutsume teid, austatud kuulajad, üles mõtlema ise loetu, kuuldu või nähtu üle järele ja leidma sealt endajaoks olulise tõe
välismaailmaga televiisori või interneti kaudu. Näiteks hiljuti avati Norras vangla, milles vangide elamistingimused võivad ületada väga paljude tavainimese oma: igas kongis on eraldi vannituba ja televiisor, ühiskasutatavatest ruumidest on võimalik kasutada spordisaalid ja väljakud ning isegi helistuudio. Sellised võimalused on arenenud riikides enamalt vangidele tasuta, kuid mitmetes Ida- Aasia ja Lõuna-Ameerika arengumaades peavad vangid elus püsimiseks vanglas ise tööd tegema. See on seotud tugevalt riig arengutaseme, normide ja tavadega, kuna muidu hoitaks kinni inimõigustest, ehk vangidel on õigus olla millestki vaba ning selleks on töö tegemine. Arenenud maades mõistetaksegi vangistust kui ainult vabaduse piiramist, vangid ei pea oma ülalpidamiskulusi maksma ning selle teeb nende eest ära riik, mis omakorda saab selle raha maksumaksjate käest. See tähendab, et vangistatud kriminaali teo eest ei karistata mitte ainult
Võõras Albert Camus Mersault tundis ennast ühiskonnas võõrana. Ta tunneb end sotsiaalsetes suhetes ebamugavalt. Ta sooritab meeltesegaduses mõrva ning see paneb teda mõtlema elu üle ja ta otsib maailmale tähendust. Mesault teadis, et traditsioonid on teda surunud pinge alla ja ta püüdis igati reegleid eirata. Samas nätab soovi nendega kohaneda: laenab sõbralt lipsu ja leinalindi ema matuste jaoks, kardab, et ei tea kuidas surnuvalvamise ajal käituda jne. Romaanis on ta enamasti siiski pinge all. Seda iseloomustab see, et Mersault ei nutnud kui ta ema suri. Ta ei suutnud nutta. Ta ei soovunud ka, et kirst avatakse. See kõik jättis ta külma närviga ja ei mõjutanud tema tavalist elu. Peale matuseid kohtas ta Maried. Nad veedsid aega koos ja mees oli tavaline nagu alati. Nagu polekski ema vahepeal surnud. Teda ei huvitanud ka see, kus Marie käis, ta oli ükskõikne. Mers...
näidanud, näiteks kättemaksuks Ilvesele otsustas ta ühel päeval kanda ilvese nahast mütsi ning lisas: ,,Loodan, et see müts ei mõju mu ajudele." Galojan on kohtuistungitele alati ilmunud kallite kostüümidega ning ta imestab, miks tema riided nii suurt kõmu tekitavad. Loomulikult huvitab paljusid, milliseid riideid ja jalanõusid ta ikkagi sellise summa eest omale soetas. Paljud tunnevad isegi huvi, kas ta õmmelda oskab, sest sellest saaks vanglas ilmselt tema igapäevatöö. Anna-Maria Galojani kohtuotsuse üle on aktiivselt säutsutud ka portaalis Twitter. Näiteks kolumnist ja raamatu "Küsimused kõikidele vastustele" autor Susan Luitsalu kirjutab: "Huvitav, mis Galojan vanglasse selga paneb ja mida arvavad sellest rekkalesbidest kaasvangid?" Ajakirjanik Anvar Samost mõtiskleb aga: "Harku naistevanglas jääb varsti nii mõnigi lihtsameelne oma rahast ilma."
03.2013). 17 Sootak, J. Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura, § 1 komm 1.1. 11 Vangistuseaduse kohaselt on vangistus kuriteo eest kohaldatav põhikaristus. Lisaks vangistusele kui põhikaristusele reguleerib vangistusseadus ka asendusvangistust, mida kohaldatakse kandmata jäänud üldkasuliku töö, tasumata rahalise karistuse ja tingimisi mõistetud vangistuse täitmisele pööramise korral. Vangistust kantakse vanglas, mis on justiitsministeeriumi valitsemisalas olev asutus vangistuse ja eelvangistuse täideviimiseks.18 Vastavalt VangS § 6 lõikele 1 on vangistuse täideviimise eesmärk suunata kinnipeetavat õiguskuulekale käitumisele ning kaitsta õiguskorda. Vastupidiselt karistusõigusele keskendub vangistusõiguse sellele, kuidas luua ajendeid ja tagatisi, et kinnipeetav käituks nii vanglas viibides kui ka pärast vabanemist õiguspäraselt. Selleks on vaja tagada, et kinnipeetava
täiesti omaette maailm ja kehtivad hoopis teised reeglid. Sotsiaalse faktina võiks sealt esile tuua kiskja saaklooma efekti, kus tugevamad domineerivad nõrgemaid. 1.3 Ühiskond Tegevus toimub tänapäeval ja tüüpilises ameerikalikus ühiskonnas. Evan elab esialgu koos emaga eramajade rajoonis ning hiljem kooli ühiselamus. Esimeses muudetud reaalsuses elab ta korporatsioonis millel on eraldi maja ning mis moodustab omamoodi väikese ühiskonna. Vanglas on primitiivsem piirkond kus toimib kiskjalik hierarhia, on dominandid/kiskjad kui ka terroriseeritavad/saakloomad. 1.4 Kultuurilised komponendid Filmis võib rituaaliks lugeda kui Evan on ülikoolis ning peale pikka perioodi ilma mäluaukudeta, lähevad nad toakaaslasega seda välja tähistama. Väljas tähistades tekib ka etnotsentrismi ning ksenofoobiat kirjeldav olukord kus n.ö korbivennad pilkavad Evani toakaaslast kes on gooti stiili esindaja ning tulenevalt nende käitumisest võib
"Keisri hull" Romaan keskendub Võisiku mõisnikule Timotheus Eberhard von Bockile (17871836), kes tegi sõjaväelist karjääri, kuulus Aleksander I lähikonda ning abiellus aadelkonda sokeerides talutüdrukuga. 1818. aastal läkitas ta keisrile Venemaa põhiseaduse projekti, mille tõttu ta vahistati. Timotheus von Bock veetis üheksa aastat vanglas, kust ta vabastati vaimuhaiguse tõttu. Piiratud liikumisõigusega von Bock elas Võisiku mõisas surmani. Timotheus von Bocki (Timo) lugu esitatakse läbi Jakob Mättiku (Timo näälu) silmade. J. Lotman on seda nimetanud puskinlikuks võtteks: sündmusi kirjeldav inimene ei mõista kõike, mida ta kirjeldab.36 Timotheus von Bock on romaani peategelane, tema järgi on teos saanud ka pealkirja. Samas ei ole Timo minategelane. Timo iseloomust ja
armastajal tuleb läbida mitmeid takistusi ning oma lõpu leiavad kolm Margaretale tähtsat inimest : tüdruku ema, tema vend ning Fausti ja Margareta ühine laps, kelle Margareta lootusetuses uputab. Selle eest mõistetakse Margareta vanglasse. Mefistofeles aga pole Fausti suhtes alla vandunud ning püüab ta mõtteid pobleemidest eemale viia, võttes ta kaasa Volbriöö pidustustele. Sealne õhkkond ja seltskond süvendavad aga veelgi rohkem Fausti lootusetust. Faust külastab vanglas Margaretat, kuid tüdruk on mõistuse kaotanud ning lükkab kõrvale Fausti põgenemisplaani. Surma järel pälvib Margareta tänu oma armastusele ja hinge puhtusele lunastusse, mille läbi ta taevasse pääseb. Faust, kes on pühendunud armastusele Margareta vastu, ei leia ikka otsitud hingerahu.
Kuidas käituksin Katku Villuna? A.H. Tammsaare romaanis"Kõrboja peremees"on juttu lapsepõlvesõprade Kõrboja Anna ja Katku Villu taaskohtumine pärast Anna pikka eemalolekut ning Villu vanglas veedetud aastat. Vangi sattus ta sellepärast, et lõi maha mehe, kes tema poja ema Kuusiku Eevit kimbutas. Kõrboja Rein annab talu tütrele Annale. Nüüd on Kõrboja perenaisel peremeest vaja. Vastupidiselt ülejäänud külarahvale, arvab Anna selleks just Villu sobivat. Villu saab peale Anna sünnipäevapidu Kivimäel vigastada. Alles nüüd teeb Anna talle ettepaneku, kuid Villu ei võta seda vastu, sest arvab, et Annale ei kõlba sant meheks ning ei saa ta jätta ka Eevit.
Kuni aastani 1923 kandis ta nime Friedebert Mihkelson või Michelson. Ta oli eesti kirjanik, kriitik ja kirjandusteadlane. Ta õppis Prangli kihelkonnakoolis, kus sai venekeelse hariduse ja seejärel Uderna ministeeriumikoolis. 1901. aastal suundus ta Tartu linnakooli. Seal õppimise ajal ilmus lastejutt "Siil". Haridusteed jätkas ta Hugo Treffneri gümnaasiumis. Friedebert Tuglas võttis osa 1905. aasta revolutsioonist; ta arreteeriti detsembris ja veetis kaks kuud Toompea vanglas. Seal kirjutas ta proosaluuletuse "Meri". 19061917 elas Tuglas pagulasena peamiselt Soomes ja Pariisis. 1918 abiellus ta Eloga. Friedebert Tuglas kuulus kirjanike rühmitusse "Noor-Eesti". Tema eestvedamisel rajati legendaarsed kirjandusühingud "Siuru" (1917-1919) ja "Tarapita" (1921-1922). Fr. Tuglas oli Eesti kultuurkapitali mõtte üks algatajaid (1919), Eesti Kirjanikkude Liidu idee ellukutsujaks ning selle juhatuse esimeheks (1922, 1925-1927). Kirjanikkude Liidu ajakirja "Looming"
elukutseks kirjanduse. Ta isa leidis, et see ei ole mingi elukutse ja selle pärast läkski Voltaire õppima juurat, kuid jättis õpingud pooleli. Leivateenistus Voltaire ei huvitanud. Üks Voltaire armuke ehitas oma lossile tema jaoks lisatiiva. Ta nautis elu, aga peamiselt selle vaimseid külgi. Tal oli kogu elu kujutlus, et tal on nõrk tervis, mis ei talu ka veini. Voltairele meeldis aga tohutult juua kohvi ja tema tavaline norm oli 72 tassi päevas. Voltaire oli ka oma elus vanglas istunud. Aastatel 1717-1718 oli ta vangis Bastille's ja ka aastal 1726 sattus ta samasse vanglasse tagasi, sest Regent püüdis mässumeelset kirjameest siduda valitsevate ringkondadega, pakkudes talle autasusid, pensioni ja kohta õukonnas, Voltaire aga keeldus. Vastuolu tõttu võimudega sattuski ta siis 1726. aastal teist korda vanglasse. Aastal 1745 määras Louis XV ta kuninglikuks ajalookirjutajaks. Elades Preisi kuninga Friedrich II kutsel Potsdamis Sanssouci lossis ja
esimese albumi 2pacalypse Now, mis pälvis kriitikat ja tagasilööke tema sõnade pärast. See ei müünud nii hästi kui tema tuleviku albumid. Tema teine album tuli 1993. aastal. Kaheks hitiks said "Keep Ya head up" ning "I Get Around", milledele tehti ka videod. 1993. aastal tegi Tupac koos oma sõpradega ja kasuvennaga uue räpp- bändi Thug Life. Enamustel kontsertitel esines bänd ilma Tupacita. Ta albumid olid ka pikalt esikohal ka siis kui ta vanglas istus. 1994 30. Novembril 1994. tulistati Tupacit muusikastuudios viiel korral, kahe mehe poolt. Tupac kahtlustas teise tuntud räppareid nagu Sean Combs, Andre Harrell ja Biggie Smalls, keda ta pärast tulistamist enda sõnul nägi. Arstid tegid selgeks, et Tupac sai kaks kuuli pähe, kaks kubemesse ja üks läbi käe. Kolm tundo peale operatsiooni lahkus Tupac haiglast, kuigi arstid seda ei lubanud ja ta läks ratastooliga kohtusaali. Huvitav, et täpselt aasta hiljem 30
Tärganud armastusega liitub usaldus ja malbus. Ses puhtas loomuses pole ei kõhklust, isemeelsust ega kurja oletust. Hingepuhtus, mis Fausti kõidab, saab hukutaaks Margaretele endale. Tema seesmine elu on liialt tunnete ainuvõimuses, mõistuse ja tahte toeta. Fausti I osa lõpeb raskete ja traagiliste meeleolude lainetuses. Faust ja Mefistofeles iibivad Walpurgi ööl meelaste lõbustuste ja nõiatantsude keerises, Margareta aga ootab vanglas karistust. Südame vaba kutsed jälgides osutus ta süüdlaseks ühiskonna ees, kes karistab teda julma keskaja kombel. Isegi timuka käe eei jääb ta iseendaks kogu südamega Fausti poole püüdvaks.
pidanud naine tema eest ka hoolt kandma. Samas ei usu ma, et oma lapse tapmine oleks ühele tavalisele inimesele kerge, ning see võib vaekaussi natuke Ingeri kasuks kallutada. Kui ta oleks lapse lihtsalt kuhugi metsa jätnud, siis oleks see hoopiski teine asi. Ka räägib Ingeri kasuks see, et ta võttis mõrva eest vastutuse ning kandis ära oma karistuse. Tugev on inimene, kes tunnistab oma vigu ning ka kahetseb neid. Ingerit õnnistati veel ühe lapsega, kes sündis vanglas. Olles kandnud ära karistuse, mida vahepeal lühendati, naases naine oma tütrega tagasi Kaugemaa tallu ja asus uue hooga ema ning abikaasa kohustusi täitma. Ingeri ja Iisaku vaheliseks vaidlusteemaks sai nende esmasündinud poeg Eleseus. Poiss asus linna, et teha endale meelepärast tööd. Siiski vajas ta pidevalt vanemate materiaalset toetust. Iisak pidas seda suureks raiskamiseks, tema arvates oleks võinud Eleseus talle ja Siivertile kodus abiks olla
Pätsi poolt. Ameerika Ühendriikide suursaadik Eesti Vabariigis John C. Wiley (esireas vasakult esimene) pärast volituste üleandmist president Konstantin Pätsile Kadriorus 24.novembril 1938. EV JA K. PÄTSI LÕPP · 1939. aastal otsustas president K. Päts sõlmida Nõukogude Liiduga baaside lepingu. · 1940. aastal küüditati Päts koos poja Viktori perekonnaga Venemaale Ufa linna. · 1941. aastal ta arreteeriti ja viibis mitmes vanglas. · 1954. aastal toodi Päts Venemaalt Jämejala vaimuhaiglasse, kust ta aga kiiresti viidi Burashevo vaimuhaiglasse, kus ta 18. jaanuaril 1954. aastal, olles täie mõistuse juures, suri. · 1990. maeti Konstantin Päts austusavaldustega ümber Metsakalmistule oma abikaasa kõrvale. Konstantin Päts Burashevo vaimuhaiglas K. PÄTS KUI ISIKSUS · Andekas kõnemees. · Iseloomult lahke ja sõbralik. · Armastas maad, lapsi, varahommikuseid jalutuskäike.
Kommunistide põhivaenlaseks kujunes 1919. aastal loodud Saksa töölispartei, mis üsna pea nimetati ümber Natsionaalsotsialistlikuks Saksa Töölisparteiks. Natside juhiks sai Adolf Hitler. Hitlerlased lõid relvastatud rünnakrühmi, mille liikmed kandsid pruuni särki. Pruunsärklased korraldasasid rünnakuid linnakvartalites, kommunistidega tänavakaklusi ja hirmutasid neid, keda nad peetsid oma vaenlasteks. Pärast Hitleri aastat vanglas olekut andis ta välja raamatu nimega ,,Minu võitlus" ja teenis sellega paljude inimeste poolehoidu. Natsionaalsotsialistides nähti jõudu, mis suudab pidurdada kommuniste. Seepärast toetasid Hitlerit nii töösturid, sõjaväelased kui ka keskklass. 1932. aasta parlamendivalimistel said hitlerlased üle komandiku saadikukohtadest ning 1933. aasta jaanuaris nimetati Adolf Hitler valitsusjuhiks. Esialgu tegutsesid natsid põhisseaduste piirides, kuid pärast
3)aus abielu III-PIKARESKNE ROMAAN EHK KELMIROMAAN 1)peategelaseks pisisuli 2)peetakse kaasaegse realistliku romaani eelkäijaks 3)arenguromaan 4) palju on proteski 5)hea ülevaade ühiskonna kihtidest 6)eluline konkreetsus 7)biograafilisus 8)pihtimuslikkus 8. Cervantes Sündis vaesemas aadli perekonnas (isa oli arst). Osales Türgi-vastases sõjas (sai haavata, oli mereröövlite käes ja vanglas), pärast seda veel vanglas. Elu lõpus oli vaimulik. 16. saj-pastoraalromaan ,,Galatea", 17. saj-näidendite kogu ,,Kaheksa komöödiat ja kaheksa intermeediumi", filosoofilismoraliseeriv kogumik ,,Õpetlikud novellid", poeem ,,Teekond Parnassile". Peateos ,,Hidalgo"- Rüütliromaani mitte naeruvääristamine, vaid elukauguse ja mõttetuse välja toomine. Lugu räägib varanduse ja aru kaotanud rüütlist, kes asub Panzaga (kannupoisiga) teele maailma päästma
Selle arusaamani jõudis ta pikkamööda. Taavi olukord läks järjest halvemaks.Ta püüti NKVD poolt kinni ning pidi veetma kaua aega vangistuses. Vanglapõli oli ränk ja vaevarikas.Ta nägi selle aja jooksul, kuidas surm võtab inimeste üle võimu ning murrab nad. Kuid mees oli tugev ja suutis põgeneda. Romaani teises osas saabub Taavi koju. Ta hakkas metsavennaks nagu ka paljud tema sõbrad.Nad ehitasid punkreid. Samal ajal, kui Taavi tegeles metsavendlusega, piinati vanglas Ilmet ja Lembitut, kes olid kinni võetud Roosi Marta äraandmise tõttu.Vanglas olles näitas Ilme üles ülimat armastust oma poja ja mehe vastu .Kuna Ilme ootas ka teist last, olid tema piinad suuremad, kuna ta kartis ka oma veel sündimata lapse pärast. Ilmel tuli vanglas võidelda nii NKVD vastu kui ka naise vastu, kes üritas talt last ära võtta. Ilme käest taheti teada, kus asub ja millega tegeleb tema mees Taavi Raudoja. Ilme seda aga ei teadnud ning ta lasti vabadusse.
küsimus: mida teha, et meie seas ei oleks enam selliseid mittetäisväärtuslikke kodanikke? Ühiskonna heidik on inimene, kes ei suuda oma eluga toime tulla ning selle tulemusena saab temast kas asotsiaalne isik või kurjategija. Sellega kaasneb enamikel juhtudel alkoholism või narkomaania ning tavaliselt nad põhjustavad teineteist. Inimesel pole kodu, sest ta joob ja ta tarbib alkoholi sellepärast, et tal pole kodu. Paljud ühiskonna heidikud lõpetavad vanglas ning seega on ka enamik vange ühiskonna heidikud. Üldjuhul taoline inimene, selle asemel, et ennast ise aidata või lasta teistel seda teha, kaevavad end veel sügavamale probleemi ning rikuvad oma elu veelgi rohkem ära. Näiteks mõni töökoha kaotanud isik, selle asemel, et otsida endale uus töökoht, hakkab hoopis jooma ning sellega ongi ta end juba asetanud veelgi ebasoodsamasse olukorda, sest alkoholi liialt tarbival inimesel on palju raskem rakendust leida.
Ei usu, et meil elu ainult rahas ja narkootikumides seisneb. Uskumatu kujutlusvõime autori poolt. Samas õhkas teosest autori teadmisi nii kaasaja ühiskonnakulgust kui ka vihjeid ja viiteid maailmakirjanduse klassikale. Tegelased: · Magnus Emporio menukirjanik, Kenderi prototüüp, kirjutas hiilgavaid äriplaane (palju), korraldas Jäätisemüüki (ebõnnestus, noorte tööjõu ärakasutamine), asjaarmastajast ühiskonnateadlane, narkosõltlane. Lõpetas vanglas, teda armastas Margarita (vihjed "Meister ja Margaritale"). · Indrek Teine.lv (alias Inc) abielus Aina Teine.lv-ga, Hatza Panga juht, hiljem vahendas narkootikume Vincenti tutvustest lähtuvalt · Vincent u 30 a vana, narkodiiler, trammijuhi Marge poeg, armastas "koeri" e naisi · DelDomaso Ameerika suursaadik, võttis üle Laomaailma funkstiooni, lävis suurärimeeste ringkonnas · BB Buick endine ajakirjanik, väga rikas, takseerib korteriüüre
ülikooli ajaloo-keeleteaduskonn ja aastal sai kraadi filoloogias. 1903 abiellus Blok Mendelejevi tütre Ljubov Mendelejevaga ja pühendas talle oma elu jooksul kaheksasada luuletust. 1916. aastal Blok mobiliseeritakse, ta satub paarisaja kilomeetri kaugusele rindest, igavleb, vihkab sõda. Siis, järgmise aasta veebruaris saabub uudis: revolutsioon! Blok on ülirõõmus. Ta naaseb Peterburi ja annab end uue võimu käsutusse. Mõnda aega kuulub ta isegi Erakorralisse Juurdluskomisjoni, käib vanglas üle kuulamas tsaarivalitsuse ministreid. Siis jõuab kätte oktoober, võimu haaravad Bolsevikud. Erinevalt paljudest haritlastest tervitab Blok ka seda riigipööret, kutsub üles ,,kuulama revolutsiooni muusikat", kirjutab poeemi "Kaksteist", milles revolutsionääride rühma eesotsas marsib Jeesus Kristus. Ta määratakse Peterburi Suure Draamateatri direktoriks, töötab repertuaari kallal, tahab tuua lavale ,,Röövlid", ,,Sinilinnu". Ühtaegu halveneb olme. Saabub nälg
ja teine kord pihta. Proua ei surnud, seejärel Julien vahistati ning määrati karistuseks surmanuhtlus. Mathilde armastas teda ikka edasi. Vanglasse sattudes ei jää Julien üksikuks. Tihti käib teda vaatamas Mathilde, kes läks hiljem hulluks, kui sai teada, et Julien ei hooli temast. Proua de Renal kahetseb oma kirja ja proovib surmanuhtluse ära jätta, kuid selleks oli juba liiga hilja. De Renal loobus ka linnapea kohast. Julien sureb rahus vanglas. Peamine, millest ta hoolis, oli proua de Renali nägemine. Julien õppis armastama ning peagi kadus ka auahnus. Minule meeldis see raamat väga, räägiti palju armastusest, õelusest, rikkusest. Raamatus oli palju erinevaid sündmusi, mida oli huvitav lugeda. Kõige rohkem meeldis mulle tegelastest Julien. Ta oli kasvanud vaesuses, tema lapsepõlv oli sünge. Sellest hoolimata saavutas ta suure edu ning paistis silma õukonnas olevatele inimestele.
Liitlasväed, kes viisid oma vägesid riikidest välja, vajasid üksusi valvamaks sõjakurjategijaid. Osa eestlastest läksid teenistusse Ameerika armeese ning nende jaoks loodi USA Mannheimi baasis õppekeskus (Estonian Guard Training Center). 27. detsembril 1946 formeeris United States Army Military Labor Service Eesti vahikompani nr 4221, mis hakkas täitma vastutusrikkaid ülesandeid, valvates Nürnbergis sõjasüüdlaste vanglas sõjakurjategijaid. Antud üksust võib pidada esimeseks välismissiooni täitnud üksuseks. Kaitseväe taasloomise alguses hakkasid meie kaitseväelased uuesti osalema välismissioonidel. Kas nüüd tehtakse seda taas patriotismist kodumaa ees või peitub selles midagi enamat? Esimesed eestlaste välisüksused teenisid Taani armee juures. Vajalikud kogemused saadi sõjast räsitud Balkanilt. Teadmised edasiseks teenistuseks kui ka riigikaitse arenguks osutusid hinnalisteks
Paari kuu pärast, mis mööduvad pingelises loovtöös, jätkub teekond üle Odessa, Kiievi ja Lembergi Viini ning sealt lühema peatuse järele Müncheni, kus Aren astub sealse tol ajal kuulsa kunstideakadeemia suvekursustele, kavas hiljem külastada Pariisi. Ootamatult puhkenud maailmasõda tühistab kõik. Arenil ja Burmanil ei õnnestu lahkuda Saksamaalt. Mõlemad vahistatakse Sveitsi piiril kui väeteenistusealised vaenulise riigi kodanikud, interneeritakse algul Kempteni sunnitööliste vanglas, järgnevalt vana soodavabriku ruumides Traunsteinis sisseseatud sõjavangide laagris. Paul Burman vabaneb sealt närvihaigena 1914. aaasta detsembris, Areni vangipõlv kestab aga järgmise aasta märtsikuuni, kui ta teeskleb kopsuhaigust. Ta tunnistatakse väeteenistuskõlbmatuks, vabastatakse ja saadetakse Rootsi, kust ta Tallinna tagasi pöördub. Aastatel 1916 1918 elab Narvas. Aastatel 1909-1912 on Karl Burmani
esineb ka inimeses endas. Inimene on loomult kahestunud, pürgib nii hea kui kurja poole. Poliitiline võitlus: 1847- ühineb petrasevskilastega, kes väidavad end võitlevat ülemaailmse vendluse, utopistliku sotsialismi eest. 1849- arreteeritakse, 4 kuud vaevleb Peeter-Pauli kindluses, aimamata, milles teda süüdistatakse, Mõistetakse surma mahalaskmise läbi, viimasel hetkel muudetakse otsus ära. 50ndad 1850-54 Omski vanglas. 1854-59 semipalatinskis asumisel 1856- teenib sõjaväes ohvitserina 1859- naaseb Peterburgi. Usk revolutsioonisse on lõplikult kadunud, ta on asunud kristliku moraali positsioonidele inimkonda võib päästa vaid puhas headus, täielik andeksand, valmidus end teiste heaks ohverdada. 60ndad 1861 ,,alandatud ja solvatud" sunnitööaegsed mälestused, novaatorlik kujutuslaad uudseim tegelane on vürst valkovski, inimene, kelle elukreedoks on ideetus, igasuguste ideaalide puudumine
nutab peatäie tühjaks. Kuid need on olukorrad, kus inimese vaim on niivõrd nõrk ning pääsemiseks haaratakse esimesest õlekõrrest, mis annab natukenegi lootust. Religioonid ja uskumused, mis kuulutavad armastust, õnne ja edu, on sellises olukorras tõelised päästerõngad. See on ka põhjus, miks paljud usklikud tunnistavad, et nad pöördusid usu poole vanglas, narkomaanidena, alkoholismis, pärast pere purunemist vms. Näiteks ,,Ameerika anestesioloog Henry Beecher kirjutas, kuidas ta opereeris Teises maailmasõisas välishospidalis hirmsate vigastustega sõdurit, kasutades otsa lõppenud morfiini asemel soolvett, ja tema hämmastuseks tundis patsient end hästi, sest ta oli usk millegisse." Usk aitab inimesed elukeerisest tagasi sirgele teele ning ületada kerkivaid mägesid
§ Sündis Tartus 15. aprillil 1923 raudteelase pojana § Õppis 19311937 15. algkoolis ja Hugo Treffneri gümnaasiumis § Kuni 1940 õppis 4. keskkoolis § 19411942 õppis Tartu Ülikoolis õigusteadust § 1943 värvati Saksa sõjaväkke § 19441949 töötas ENSV raudteevalitsuses § 1949 arreteeriti, süüdistatuna ametiseisundi kuritarvitamises § 19491957 oli sundasumisel § Esialgu oli Alliksaar vangis Narvas, hiljem Mordva vanglas § Pärast vangistust ei saanud luba Eestisse tulla ja elas Vologda oblastis § 1958 tuli salaja Tartusse, kus töötas õllevabrikus, ehitustöödel ja raudteel § Suri vähktõppe (12.08.1966) ning on maetud Tartu Ropka kalmistule Loomingu tee § Alustas luuletamist gümnaasiumiõpilasena, toetudes M. Underi ja R. M. Rilke eeskujudele § Teda mõjutas ka 1920. aastate vene luule, eriti S. Jessenin §
Teadusmeetodi arendaja. Üks tänapäeva teaduse isadest. Francis Bacon tuli järeldusele, et õpitud teaduste meetodid ning tulemused olid ekslikud. Bacon oli üks esimestest, kes hakkas rääkima vajadusest tunnustada ja toetada teadlasi. Huvitavad faktid Francis Bacon on kirjutanud üle 30 filosoofilise töö. F.Bacon'ile oli harjumus võtta võlgasid ning ei vabanenudki enam neist. F.Bacon mõisteti süüdi altkäemaksu võtmises ning lühikest aega hoiti teda Toweri vanglas. 1603. aastal sai/löödi Francis Bacon rüütliks. Tema surma põhjus oli külmetus, mille sai ta kana lund täis toppides. Bacon tahtis näha, kas niiviisi saab kanaliha kauem säilitada. Kokkuvõte Francis Bacon oli Inglise filosoof. Ning kirjutas üle 30 filosoofilise töö. Üks hobidest oli tal ka Antiik. 23-aastasena sai temast parlamendiliige ja enne seda oli ta Prantsuse inglise saatkonnas. Kuningas James I ajal määrati Bacon lordkantsleriks. F
aasta revolutsioonist 1934. aastal avas Päts Tallinna Kunstihoone. 1935. aasta 14. aprillil avas Päts Eesti Panga hoone ja veel palju muud. Isiklik Elu 3/16. juunil 1902.a. abiellus Konstantin Päts luteri usku Wilhelma Ida Emilie Pedyga. Neil oli kaks poega – 1903. aastal sündinud Leo ja 1906. aastal sündinud Viktor. Helma Päts suri 1910. aastal Davosis tuberkuloosi, kui Konstantin Päts kandis 9- kuulist vanglakaristust Krestõ vanglas Peterburis (aastatel 1910–1911) 1905. aasta revolutsiooni sündmustest osavõtu eest Eestis. Lapsed jäid Helma õe Johanna Peedi (1869–1939) hoolde. Mälestuste jäädvustamine 1939 nimetati Kentmanni tänav Tallinnas Konstantin Pätsi tänavaks. 25. juunil 1939 avati tema sünnitalu asukohas Tahkurannas Konstantin Pätsi mälestussammas. Mälestussammas lõhuti 1940. aastal ning taasavati 1989. aastal. Alates 1989. aastast tähistatakse igal aastal perekond Pätsi
astmestikud on talle teada. Esmalt saab temast koduõpetaja. Temasse armub 30- aastane usklik naine, proua de Rènal. Teine etapp on mõjuka aadliku juures , kus ta täidab kirjakirjutaja ülesannet. Siinkohal püüab ta võita markii tütre armastust, mis tal ka õnnestub. Usklik naine saadab markiile kirja, milles ta paljastab Julieni. Nüüd käitub Julien nii, nagu oleks ta ise endale surmaotsuse määranud. Ta tulistab kirikus seljatagant palvetavat proua de Rénali ja vanglas ütleb ta, et tappmine oli tal ettekavatsetud ja et ta on surmanuhtluse ära teeninud. Charles Dickens Charles Dickens (1812-1870) on Inglise kirjanduses varajase realismi keskne esindaja. Dickensi realismi toovad soojemaid toone emotsioonid ja elamused ehk siis Charles on tundeinimene. Üks tema kuulsamaid teoseid oli "Oliver Twisti seiklused".Selle raamatuga tõi Dickens esimsena kirjandusse allilma näitas organiseeritud kuritegevust Londonis, kirjeldas
Ta arvas terve oma elu jooksul, et on kõrgemal kohal. Seda juba oma tarkuse pärast. Kuid samas hirmutas teda mõte algul ka kõrgseltskonnas olla. Ta ei kujutanud ennast rikkana ette, sest oli eluaeg vaene olla, kuid elu näitas talle, et tarkus ja iseloom on kõige tähtsamad. Tapmiskatse eest pandi Julien vangi ja karistuseks määrati surmanuhtlus. Ta leppis oma saatusega, mis näitas, et ta on tugev inimene. Kuid suurim hirm oli see, et tal ei jätku väärikalt surra. Alles vanglas olles sai aru, kui palju kahju ta oli teinud lähedastele ja armastavatele inimestele. Selline kõrkus kadus tema silmist, kuid siiski tugev ta oli, aga oma käitumist ta muutis.
Laus. Peaosa (Don Quijote) mängis Rene Soom. Rene Soom on õppinud klassikalist laulmist aastail 1995 - 1996 Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis. Ta pälvis 2012. aastal Eesti teatri aastaauhindade jagamisel Georg Otsa nimelise auhinna. Etenduse nimes viidatud tegelase nimi oli Don Quijote. La Mancha on piirkond Hispaania keskosas, kust Don Quijote pärit oli. Tegevus toimus 18. või 19. sajandi Hispaanias. Etenduses räägib oma loo üks kirjanik, kes on sattunud vanglas omakohtu alla ning tema räägitav lugu ongi edasi hargnev etendus. Don Quijote oli elu idealist kes soovis maailma näha ideaalsena kuid ta põrkus koguaeg vastu elu pahupoolt. Ka tema ihaldatud "südamedaam" oli tegelikult kerglane baaridaam. Tänu oma räägitud loole pääses see kirjanik vangla omakohtust. Mina nägin selles etenduses pisut romantikat, natuke seiklusi ja tragöödiat. Kuid minule jäi tajumata etenduse humoorikam pool. Peamiselt toimus kogu tegevus ühes baaris.
Kuna mustlased on alati sellised salakavalad ja üpriski petlikud, siis oli hea nendest rohkem teada saada. Seda tänu raamatule, mis andis päris põhjaliku ülevaate mustlastest, kuigi neljas peatükk oli minu meelest ebavajalik. Samuti meeldis teose moraal armastusel on imeline oskus inimestel pead segi ajada. (,,Tema rassi (mustlastele) inimestele on vabadus kõik ja nad paneksid kas või linna põlema, kui see säästaks neile päeva vanglas.") 2. Mis selles teoses pani sind kaasa mõtlema? Miks? Vastus: Eriti pani mind kaasa mõtlema selle teose moraal. Don Jose oli täiesti aus ja hea inimene ning tal oli lootus seersandipaeltele. Hetkest, mil ta nägi Carmenit, armus Jose temasse, millest sai alguse Jose allakäik. Ta liitus salakaubitsejatega ning tappis inimesi. Kõik need teod oli Josele väga vastumeelsed, kuid see võimaldas tal koos olla Carmeniga, mida ta nii väga ihkas. (,,Kelmiks võib muutuda endale märkamatult
Võeti kasutusele tegelaste tüpiseerimine (inimene kehastas mingit kindlat karakterit) 10. 17. sajandi proosa: autorid, psühholoogilise romaani algus. Baltasar Gracian y Morales - oli hispaania kirjanik ja filosoof. Tuntuimad teosed “Käsioraakel ja arukuse kunst”, “Criticon”. John Bunyan - oli aktiivne puritaan, baptistist jutustaja 12 aastat oma elust veetis vanglas. 1675 kirjutas ta “palveränduri teekond”. Teose populaarsus võrreldav piibliga. Hans Jakob Christoffer von Grimmelshausen - Peateos on „Simplicissimus“ Marie-Madeleine Pioche de La Vergne oli prantsuse kirjanik, üks suurimaid varase romaani arengu mõjutajaid. Pariisis elades sai kirjanduslike rühmituste keskuseks figuuriks, osaledes poliitikas. Peateost “Printsess de Cleves” on
valitsuselt/riigilt. 1.Õigus vabadusele ja individuaalsusele. Praegu me räägime õigustest põhiliselt. Igal õigusel on oma plussid ja miinused , aga me arvame ,et plusse on rohkem. Näiteks õigus vabadusele ja individuaalsusele. Need uuendused on puudutanud inimesi, kes on teeninud vanglakaristust. Teatud tingimustel süüdi pärast kannab vanglakaristust ei pruugi vabastada vanglast. Üks pluss on see, et inimene kes jääti vanglasse on vanglas, mitte eeskirjade järgi, ja see inimene on oht ühiskonnale. Väga oluline teha kindlaks inimestele, et seaduse ees on kõik võrdsed. Kedagi ei tohi allutada diskrimineerimisele rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Kihutamine riiklike, rassilise, usulise või poliitilise vihkamise, vägivalla ja diskrimineerimise õhutamine on keelatud ja seadusega karistatav
Filosoofiline satiir ,,Gulliveri reisid"- sümbolistlik, utopistlik, allegooriline, filosoofiline. Montesquieu- 18. saj algus. ,,Pärsia kirjad". Pr. Akadeemia. ,,Seaduste vaim". Vanad keeled ja antiikkultuur, mis olid koolis õpitud, olid ta kirjanikuks saamisel tähtsaks osaks. Küps satiirik. Ida ja lääne võrdlus. Voltaire- Ilukirjanduse ja filosoofia põimumine. 18. saj algus ja keskpaik. ,,Oidipus"- tragöödia. Terav keel. Prantsusmaalt väljasaatmine. 2x vanglas. Viibis Inglismaal. ,,Filosoofilised kirjad". Preisi kuninga juures. ,,Mikromegas". "Purustage koletis". Jõuka notari poeg. Katkestas uura õpingud ja hakas kirjanikuks. Istus valitseja pihta suunatud satiiri pärast peaaegu aasta Bastille´ vanglas. 1726. aastal läks ta ühe intriigi tagajärjel kolmeks aastaks Inglismaale pagendusse. Seal ilmunud "Filosoofilised kirjad", mis vastandas kriitiliselt poliitilist olukorda Inglismaal ja Prantsusmaal, põletati 1734. aastal Pariisis
Õnnetuspaik aga jätab vastakaid arvamusi, kas von Bock sooritas enesetapu või oli tegu mõrvaga. Timo käest leiti kuulidega laetud püstol kuid haavad mehe näos olid lastud haavlitega laetud relvast, mis rippus toa seinal. Üsnagi tõenäoline võib olla see, et Timo tappis vana keisri spioon Laming, kellega tal polnud head suhted. Paraku aga ei saa välistada võimalust, et von Bock sooritas enesetapu peale kõike, mis tema elus oli toimunud. Olles keisrile edastatud kirja tõttu 9 aastat vanglas, määrati seal Timole diagnoos, et tegu on hulluga. Timo astus paljudest reeglitest vangis olles üle ning ka ta varajasemad teod, näiteks keisrile kirja saatmine, olid tõestuseks, et Timo tervis pole vaimselt korras. Paraku on aga vaimselt haiget inimest raske ravida, kui ta ei tunnista endale enda haigust. Timo arvates tema nö hullusele viitavad teod olid tingitud vangis seatud karmidest reeglitest. Vanglast välja saades ei tegeletud Timo
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
