ainuvalitsemise õigust Venemaa Vabariigi Ajutiselt valitsuselt ning kuna Venemaal ei olnud enam põhjust sellele vastu seista, sai Eestist autonoomiariik. Kuid see õitseaeg jäi üürikeseks ning peagi hakkasid riiki varitsema uued murepilved. Millised olid uued probleemid ning kuidas eestlased nendele vastu seisid? Kuidas Eesti saavutas ikkagi oma iseseisvuse? Venemaa vabariigiks kuulutamise ajast tekkis Eestil lootus, et nüüd on viimaks võimalus taotleda autonoomiat. Venemaa Ajutine Valitsus oligi nõus sellega, et Eestimaa saaks minna uuele korrale üle. Selle tulemusena liideti üheks suureks kubermanguks Eestimaa ja Põhja- Liivimaa ning selle kubermangukomissariks sai selle aegne Tallinna linnapea Jaan Poska. Peagi alustas tegevust Ajutine Maanõukogu ehk teisesõnaga maapäev. Suurimaks erakonnaks tekkis enamlaste grupp, kes nõudsid kohest sõja katkestamist, nad viskasid õhku tühje lubadusi ning kritiseerisid valitsust. Sügisel 1917
maadekreet. * ühe otsuse iseloomustus- maadekreet tühistas mõisnike suurmaaomanduse ja lubas ära võetud mõisamaad talupoegadele jagada. 2) Nimeta Valgekaartlaste kindraleid, kus piirkonnas tegutsesid: admiral Aleksandr Koltsaki Siberis ; alul kindral Kornilov, - Lõuna-Venemaal, hiljem kindralid Anton Denikini ja Pjotr Wrangel ; Nikolai Judenitsi Eestis. 3) 2.märts 1917. - moodustati Petrogradi Tööliste ja Saadikute Nõukogu ja Riigiduuma Ajutise Komitee läbirääkimistel Ajutine Valitsus, mille etteotsa sai esialgu vürst Georgi Lovov, hiljem Aleksandr Kerenski. 24.-16. okt. 1917- Oktoobri revolutsioon ehk oktoobripööre. juuli- august 1917- VI (6.) kongress VSDTP. märts 1918- Nõukogude Venemaa sõlmis Saksamaaga Bresti separaatrahu. 1918- 1921- Venemaa kodusõda. Teine nõukogude kongress: * aeg- 1903 a. Nov. * otsused- võeti vastu rahu- ja maadekreet. * ühe otsuse iseloomustus- maadekreet tühistas mõisnike
surumine, Jurjev, K.A.Hermann (Postimees), EÜS INDUSTRIALISEERIMINE raudteed, Kreenholm,turumajandus,viinavabrikud, Eestis toodeti peaaegu kõike, väliskapital, hea geogr.asend, rahvaarvu kasv,eestlased rohkem linnades. 1905a.REV. Vene-Pr. sõda, Verine Pühapäev, 17.10 manifest, parteid (J.Tõnisson), VSDTP(bols,mens) ESIMENE MAAILMASÕDA 10/100, ohvitserid (vabadussõda), hajutatus; puudus, hindade tõus 1917 Nikolai II loobus troonist (2), Ajutine valitsus, nõukogud, Jaan Poska kubermangu komissar(esim.), aj.v ühendas kubermangud, autonoomia (30.03.17) MAAPÄEV oli omamoodi tolleaegne parlament, olid parteilised esindused, enamlaste pooldajate kasv (03-10.17) OKTOOBRIPÖÖRE 26.10.17, Eestis kaksikvõim, põrandaalune Maapäev, Eesti alamdiviis (JL), Eestis kõik erakonnad enamlaste vastu (va.EKP), 23.02.1918 Pärnus, päev hiljem TLN., Argument,
· Seadusandlik-parlament, riigikogu; täidesaatev-vabariigi valitsus; kohtuvõim- kohus. Demokraatia · Demokraatlikus riigis eksisteerivad kodaniku õigused ja vabadused. · Riigivõimu teostamine : o Otsene demokraatia kõik osalevad riigiasjades. o Esindusdemokraatia valitakse inimesed riigiasjade tegemiseks, esindajad riigikokku. · Avatud ühiskond = kodaniku ühiskond. · Demokraatia on rahva valitsus, st et valitsemises on igaühel võimalus osaleda ning igal inimesel on teatud põhilised õigused, mille poolest ta on teiste inimestega võrdne. · Avatud ühiskond on selline, kus otsusetegijad annavad rahvale pidevalt aru, millised otsused on tehtud ja tegemisel. · Demokraatlikus ühiskonnas on kõik protsessid allutatud eesmärgile, milleks on rahva heaolu. Riigi ülesanded · Luua seaduslikud raamid.
Eesti presidendi peamised ülesanded: Esindada Eesti Vabariiki rahvusvahelises suhtlemises Kuulutada välja riigikogu valimised ja seadused Määrata peaministrikandidaat; nimetada maetisse ja vabastada ametist valitsuse liikmed Teha riigikogule ettepanekuid kõrgete riigiametnike nimetamiseks; nimetada ametisse kohtunikud ja Eesti Panga president Olla riigikaitse kõrgeim juht 3. Vabariigi valitsus – kürgeim täidesaatev võim Eestis vahetub valitsus kahes olukorras: Pärast riigikogu valimisi, mille järel eelmine valitsus on volitused maha pannud Pärast valimiskriisi, mis tipneb umbusalduse avaldamisega peaministrile riigikogus. Peaministri umbusaldamine tähendab kogu valitsuse tagandamist Valitsuse moodustamine: Riigikogu valimiste tulemuste väljakuulutamine President nimetab peaministri kandidaadi
· Otsustab ministrite tagandamine · Vetoõigus võib parlamendi poolt vastu võetud seadused tagasi lükata Parlament: · Annab välja seadused · Seaduste algatamise ainuõigus · Võtab vastu riigieelarve · Ratifitseerib rahvusvahelised lepingud · Ei ole õigust avaldada valitsusele ega presidendile umbusaldust Parlamentarism · Tähtsaim võimuorgan on parlament · Rahvas valib parlamendi, parlament presidendi · Valitsus moodustatakse parlamendivalimiste tulemusena · Seadusandlik ja täidesaatev võim on tugevas vastastikuses sõltuvuses Riigipea: · Erapooletu võimuorgan, mis peab tasakaalustama valitsuse ja parlamendi suhteid · Nimetab ametisse kõrgemad riigiametnikud · Täidab tseremoniaalseid kohustusi Parlament: · Valitsus vastutab parlamendi ees · Saab umbusaldust avaldada nii peaministile kui ka valitsusele
1. Mida nimetatakse võimude lahuseks ? Võim on mitmesuguste ametikandjate ja asutuste vahel jagatud 2.Nimeta 7 põhiseadusliku institutsiooni. Riigikohus, riigikontroll , Eesti pank, president, parlament , valitsus 3.Kogu võim lahutatakse Parlament, valitsus ,kohtud 4. Parlament seadusandlik võim Valitsus täidesaatev võim Kohtud kohtu võim 5. Mitmes võimuharus võib üks ja sama inimene olla ? Ainult ühes 6.Iseloomusta parlamentaarset valitsemiskorraldust. Rahvas valib parlamendi ,parlament president 7.iseloomusta presidentaalset valitsemiskorraldust Presidendi valib rahvas ja ka parlament , president oma meeskonna valib äranägemise järgi. Presidendil on palju ülesandeid . Osaleb rahvusvahelistel suhtlemistel. 8
vaenulikus sõjalises liidus. Lepingu kõige olulisemaks osaks sai salajane lisaprotokoll, kus diktaatorid Ida-Euroopa ära jagasid. Nõukogude Liit sai loa Soome, Eesti ja Läti ning Bessaraabia anastamiseks, Poola jagati pooleks. MRP sõlmimine tähendas, et uus sõda võis alata. Tähendus Eestile: omariikluse häving, rahvastiku kaotused. Ühiskond Täidesaatev võim. Eesti Vabariigi valitsus. Täidesaatva võimu peaülesandeks on viia ellu parlamendi antud seadusi, nende alusel riigi igapäevane toimise korraldamine. Riigi kõrgemaiks täidesaatvaks võimuks on valitsus ( PS 6.ptk). 26.03.2014 Riigikogu ees ametivande andnud Taavi Rõivase valitsus on 14. Taasiseseivunud EV valitsus, 2-parteiline koalitsioonivalitsus, 14-liikmeline, sh 5 naist. Vabariigi Valitusus §87 Filosoofia Teema: Moraalselt õige käitumise probleem
Võimude lahusus - demokraatliku valitsemise põhimõte, mille kohaselt peavad olema eraldatud seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim. Selle abil püütakse vältida võimutäiuse koondumist ühe institutsiooni või isiku kätte, sest see looks eeldused riigivõimu kontrollimatule kasutamisele ja seega kuritarvitamisele. Seadusandlik võim Riigikogu Ülesanne: seaduste väljatöötamine ja vastuvõtmine; kodanikkonna huvide esindamine. Täidesaatev võim Vabariigi Valitsus Ülesanne: seaduste elluviimine; riigi igapäevase toimimise korraldamine ehk sise-, välis- ja majanduspoliitika elluviimine; õigusaktidest võib valitsus anda välja määrusi ja korraldusi. Valitsusse kuuluvad peaminister ja ministrid (tegevpoliitikud). Valitsus jaguneb ministeeriumideks. Kohtuvõim õigust mõistev võim. Ülesanne: seaduskuulekuse tagamine; võimu seadusliku kasutamise järelvalve; sõltumatu ja ausa õigusemõistmise korraldamine.
üksteist ja sõja venimine kurnas Venemaad liigselt. 2) Bresti rahukõneluste katkestamine 10. veebruaril 1918 ja sellele järgnenud Saksa vägede üldpealetung 18. veebruaril 1918. 3) Eeskujuks Soome iseseisvumine 4) I maailmasõjast said võitluskogemusi tulevase Eesti armee võitlejad ja kujunes ohvitserkond Lääne-Eesti saarte okupeerimine Saksa vägede poolt: Eesti vastset autonoomiat ohustas jätkuv I maailmasõda. Kuna Ajutine Valitsus ei suutnud pidurdada armee lagunemist, otsustas Saksa väejuhatus kasutada olukorda ja sundida Venemaa sõjast väljuma. Augustis vallutasid Saksa väed Riia ja ületasid Väina jõe. Oktoobri algul hõivas Saaremaal maabunud Saksa dessantkoondis lagunevate Vene vägede vastupanu kohtamata kogu Lääne-Eesti saarestiku. Viimasel hetkel Saksa vägede pealtungi tõrjumiseks saadeti Muhu saarele 1. Eesti polgu allüksused kui need kandsid suuri kaotusi hukkunute näol.
Üheks valusaimaks probleemiks oli riigis valitsev tööpuudus. Raskeiks koormaks kujunesid võlg USA-le ning turu kahanemine. Tööstuskaubad vahetati toidu ja toorainete vastu. 1920. aastal valitses väikeettevõtlus, kus kasutati vananenud tehnikat. Kriis söetööstuses põhjustas võimsaid kaevurite streike. 1920.aastate lõpul algas Inglismaal majandustõus, mille aga katkestas ülemaailmne majanduskriis. Töötute arv kasvas 2, 5 miljonini. 1931.a. loobus Briti valitsus naela kullastandardist. Kriis loodeti ületada ka kaitsetollide sisseseadmisega. Suurbritannia riigikord, sisepoliitika Suurbritannia oli riigikorralt konstitutsiooniline monarhia. Suurbritanniat valitses 1917ast kuni 1936-ani George V. Kuningas Edward VIII loobus troonist oma abielu tõttu mittekuninglikust perekonnast pärit abikaasa tõttu. 1936. detsembrist sai Briti troonile George VI.
1. Valitsemissüsteem parlamentaarne: · Rahvas valib parlamendi populaarsemad erakonnad moodustavad VALITSUSE aruande kohustuslik parlamendi ees. · Kui moodustub uus parlament, siis moodustub ka uus valitsus. · Näited Eesti, Läti, Norra, Rootsi, Saksamaa, Suurb, Holland. 2. Presidentaalne: · Rahvas valib nii parlamendi kui ka presidendi. · Kõige tähtsam on president valitsuse moodustamine (ei pea arvestama parlamendis olevate erakondadega). · Uus president uus valitsus. · Presidendi tähtsus: on peaminister(juhib valitsust), rahvusvaheline Esindamine, sõjavägede ülemjuhataja. · Näited USA, Prantsusmaa, Venemaa, Soome. 3. Võimude lahusus seadusandliku, täidesaatva- ja kohtuvõimu tasa- kaalustatus, mis on vajalik riigivõimu jaotamiseks ja seeläbi demokraatia ja seaduslikkuse printsiibi kindlustamiseks. 1)Seadusandlik on riigi institutsiooni pädevus seadusi välja töötada ja vastu võtta
Fraktsioon ehk ühiste vaadete põhjal loodud saadikuühendus parlamendis. Valitsus- ehk koalitsioonipartei on Riigikogus esindatud erakond, millel on ka koht valitsuses. Erakonnad, mis ei ole seotud valitsusega on opositsioonid. Enamus küsimusi otsustatakse häälteenamuse järgi, kuid tähtsamaid küsimusi otsustatakse Riigikogu koosseisu häälteenamust. Riigikogu koosseis vahetub kas iga nelja aasta järelt, peale valimisi või kui peaminister ei saa hakkama. VABARIIGI VALITSUS Kõrgeim täidesaatevvõim on valitsus. Valitsus vahetub peale Riigikogu valimisi või pärast valitsuskriisi (peaministrile avaldatakse umbusaldust). President määrab peaministrikandidaadi. Üheparteilised valitsuses kuulub vähemalt pool parlamendikohtadest ühele erakonnale, aga koalitsiooni ehk parteilises valitsuses on erinevatest erakondadest, kuid sarnaste ideoloogiatega. Eestis on valitsus 15-liikmeline. Valitsust juhib peaminister, kelle ülesanne on
See on tema põhiline funktsioon. Peale selle Riigikogu ülesanneteks on riigieelarve vastuvõtmine ja selle täitmise kontrollimine, järelvalve valitsuse tegevuse üle, kõrgete riigiametnike ametisse määramine jne. Seega peale õigusloome on tal veel ülesandeid. Riigikogu kummitempliks nimetamine võib olla enatlik, kuid samas võib peituda selles ka tõde. Lisaks Riigikogule saab seaduseelnõusid panna Riigikokku hääletusele ka Vabariigi valitsus. See on osaliselt siis Riigikogu töö dubleerimine. Valitsus käitub kui seadusandlik võim, kuigi seaduseeelnõu ei tähenda kohe, et oleks tegemist seadusega. Parlament peab siiski seaduseelnõu siiski heaks kiitma. Kummitempel hakkab tekkima siis, kui valitsusel on nägemus teatud probleemist, olukorrast ning soovib talitada oma nägemuse järele. Sellisel juhul ta saadab seaduseelnõu parlamenti ja seal ka kiidetakse see heaks. Nimelt valitsus on moodustatud
Tööleht: Eesti Vabariigi väljakuulutamine ja Vabadussõda 1. Millal, millise dokumendiga ja kus kuulutati välja EV? Eesti Vabariigi iseseivus kuulutati välja 1918. Aastal 23. veebruaril Iseseivusmanifestiga, mis loeti ette Pärnus 24. veebruaril,Tallinnas kuulutati välja Eesti Vabariik. Moodustati Ajutine Valitsus, peaminister K.Päts 2. Millal ja seoses millega algas ja lõppes Saksa okupatsioon 1918.a Eestis? Saksamaa pealetung algas 18.veeburar 1918. Vene armee riismed eelistasid vastupanule kiiret põgenemist, enamlaste Punaarmee, aga oli sakslaste peatamiseks liialt nõrk. 1918. Aasta novembri alguses puhkes Saksamaal revolutsioon, mis viis keisri kukutamisele ja sotsialistliku valitsuse loomisele. 11. Novembril 1918 kirjutas Uus valitsus alla Compiegne'i vaherahule
Vabadussõjalaste väidetav mässukava, valimisele õige propaganda, selle mõju rahvale tingisid. Tegevus suunatud Vabadussõjalaste vastu! 1920. aasta põhiseadus________________________________________________________ RIIGIPEA: puudus! (oli aga riigivanem, kes täitis peaministri ameti kõrvalt ka riigipea ametit) PARLAMENT: Seadusandlikku võimu teostas 100-liikmeline Riigikogu (1 kojaline!) VALITSUS: Täidesaatvat võimu teostas Vabariigi valitsus (nimetas ametisse Riigikogu) 1938. aasta põhiseadus (allkirjastatakse 1937)_____________________________________ RIIGIPEA: president (laialdased õigused (dekreetidega seadused, veto, õigused parlamendi ja valitsuse üle) PARLAMENT: Riigikogu (2 kojaline!!!) 1)Riigivolikogu (alam) ja 2)Riiginõukogu (ülem)) (kuulusid kirikupead ja ülikooli juhatajad ehk ELIIT VALITSUS: Valitsus (eesotsas peaminister), vastutab Riigikogu ees
· subjekti tegevuse siu ja suunitlus Subjektsuse tasandid: · globaalne tasand · rahvusvaheline tasand · rahvuslik e. riiklik tasand · riigisisene piirkondlik või kohalik tasand Poliitiline eliit e. ladvik (kuuluvad eliiti): Vabariigi juhtkond, president, riigikogu juhatus, esimees, 2 ase-esimeest, riigikogu komisjonide esimehed, fraktsioonide juhid (RE, IRL, SDL (valitsuses), KE, RL, R). Valitsus (ministreid 14), erakondi 3. Arvamusliidrid- kellel ei ole ametlikku poliitilist staatust, kuid tema avaldused on suure tähelepanu all, autoriteetsed (Lennart Meri, Jaan Kross). Poliitilise eliidi sihtgrupp (tulnud erinevatest kasvulavadest): · Endised-nõukogude ajal tugev olupoliitika, nõrgaks kohaks minevik. (Arnold Rüütel-teise eseloni mehed. Edgar Savisaar-riikliku plaani komitee esimees, EÕM komandör. Andrus Ansip-
Kas Eesti liitub eurotsooniga 1. jaanuaril 2011? Eesti ühines Euroopa Liiduga 1. mail 2004. Sellest on juba mõõdas viis ja pool aastat. Kuigi Vabariigi Valitsus ja Eesti Pank on seadnud eesmärgiks võtta euro vastu esimesel võimalusel, siis sellele vaatamata pole me endiselt liitunud eurotsooniga. Praeguse seisuga on Valitsus seadnud eesmärgiks eurole üle minna 1. jaanuaril 2011. Milline on hetkeolukord ja võimalused see plaan reaalselt teostada? Euroga ühinemiseks peab Eesti suutma täita nn Maastrichti kriteeriumid, mis on kehtestatud kõikidele riikidele, kes soovivad liituda euroalaga. Nende mittetäitmine takistab euro kasutusele võttu. Järgnevalt uurin neid kriteeriume ja nende täitmist lähemalt. Hea ülevaate Maastrichti kriteeriumitest ja nende täitmisest annab Eesti Valituse poolt vastu
*majanduslikud raskused - sõja kaotanud riikides olid need seotud reparatsioonide, kiire inflatsiooni ja tooraineallikate kadumisega *terav riigisisene võimuvõitlus - paljurahvuslistes riikides tekkisid põhirahvuse ja vähemusrahvuste vahel teravad vastuolud *valimiskünnise puudumine - mittedemokraatlikud pisirühmitused kasutasid parlamenti demokraatia vastu võitlemiseks Näiteks: Itaalia, Venemaa, Saksamaa 9. Mis ülesandeid täitsid Suurbritannias: riigipea, parlament, valitsus? *riigipea - kunungas või kuninganna ei osalenud riigi igapäevases juhtimises, vaid esindas kuningriiki tähtsatel üritustel *parlament - parlament võttis vastu seadusi *valitsus - valitsus korraldas eesotsas peaministriga seaduste täitmist 10. Iseloomusta Suurbritannia majanduse arengut. Probleemid. Pärast I maailmasõda ei olnud Surbritannia enam maailma juhtiv tööstusriik. Tekkinud oli suur tööpuudus ja koormaks oli ka suur võlg USA-le. Väikeettevõtlustes oli tehnika
Tallinna Humanitaargümnaasium Referaat Eesti 1918. aastal Vladislav Tsõpov Juhandaja: Janno Aksin Tallinn 2008 Sisukord: 1. Ajutine Valitsus. 2. Rahvusväeosade sünd. 3. Eesti riikliku iseseisvuse tekkimine. Iseseisvuse väljakuulutamine. 4. Vabadussõja lõpp. 5. Minu arvamus. 1. Ajutine Valitsus. 11. novembril 1918 alistus Saksamaa lääneliitlastele ja Tallinnas asus taas tegevusse Ajutine Valitsus. Valitsuse esimeseks reaalseks toeks oli kindral Põdderi poolt juhitud Kaitseliit, kes täitis nii sõjaväe kui ka politsei ja piirivalve funktsioone. Nõukogude punaväe kallaletungi hetkel 28. novembril oli Kaitseliidus 14 500 meest, kelle käsutuses oli mitmesüsteemilisi vintpüsse vähese laskemoonaga ja mõnikümmend kuulipildujat. 2. Rahvusväeosade sünd.
3) riigibürokraatia - koolitatud kaader valitsemisülesannete täitmiseks Riigivõim nüüdisühiskondades võimu korraldamise viis väljendub riigivormis: riigivalitsemise vorm - väljendab võimu ja sellest tulenevalt valitsemise ülekannet Peamised vormid vabariik (mittepärilik) ja monarhia (monarhist riigipea - kuningas, emiir, sultan, šahh). Parlamentaalne vabariik - parlamendi ülimuslikkus, riigipeal esindusfunktsioon, valitsus nimetatud ametisse parlamendi poolt, valitsus on parlamendi ees aruandekohustuslik Presidenaalne vabariik - riigipea on ka valitsuskabineti juht, riigipea tavaliselt rahva poolt otse valitud, valitsus moodustatakse parlamendiväliselt ega pole aruandekohustuslik Konstitutsiooniline monarhia - võim on piiratud põhiseadusega, tavaliselt on monarhil esindusfunktsioon, igapäevast toimimist juhtib valitsus, seadusloomega tegeleb parlament (nt Taani, Norra, Rootsi, Holland, Belgia, Monaco, SB)
Complete Select one or more: Mark 1 out of 1 otseste maksude maksumäärade alandamine valitsuse ostude vähendamine riigieelarve tasakaalu viimine hädaabitööde korraldamine tulusiirete oluline vähendamine Question 3 Valitsuse kulude suurendamisel või maksude vähendamisel kasutab valitsus kitsendavat skaalpoliitikat, vastupidisel juhul ekspansiivset skaalpoliitikat. Complete Mark 1 out of 1 Select one: True False Question 4 Range eelarvepoliitika Complete Select one or more: Mark 1 out of 1 seisneb valitsuse kulude suurendamises, mis on allutatud parlamendi kontrollile
Liise Lindmäe RAHAREFORMID AASTATEL 1919-1933 Ainetöö Juhendaja: Viktor Arhipov Tallinn 2011 Sissejuhatus Esimese maailmasõja algusega kukkus turvalisena näiv maailm kokku. 27. juulil 1914. aastal andis tsaarivalitsus välja seaduse, mis lõpetas rahatähtede vahetamise kulla vastu. Mõned aastad hiljem muutusid paberrahad väärtusetuks. Segadust tõi 1917. Aasta veebruarirevolutsioon. Ajutine Valitsus lasi ringlusse nn. duumarublad ning 20 ja 40 rublased ,,kerenskid". Ajutise Valitsuse juhi Aleksander Kerenski järgi nime saanud paberrahad läksid käiku poognatena, mida sai vajaduse järgi lahti lõigata. Endiselt kehtisid ka tsaarirublad. Oktoobripöörde järel võimu haaranud bolsevikud muutsid 1918. aasta alguses rahaks mitmesuguseid võlakohustusi, laenutähtede kuponge ja obligatsioone. 1918. Aasta veebruaris
Monarhia on pärilik võimukorraldus, mille iseloomulikuks tunnuseks on monarhist riigipea (kuningas, emiir, sultan, sahh) Vabariik: Tänapäeva maailmas kohtame kahte enamlevinud vabariikliku riigivalitsemise vormi: · Parlamentaarne vabariik · Presidentaalne vabariik Parlamentaarne võimukorraldus rajaneb parlamendi ülimuslikkusel. · Riigipeal on tavaliselt vaid esindusfunktsioon(id). · Valitsus on nimetatud ametisse parlamendi poolt. Valitsus on parlamendi ees aruandekohustuslik. Presidentaalne vabariik: · Riigipea on ka valitsuskabineti juht. · Riigipea on tavaliselt rahva poolt otse valitud. · Valitsus moodustatakse parlamendiväliselt. Valitsus pole aruandekohustuslik. Tänapäeva maailmas kohtame kahte enamlevinud monarhia vormi: · Konstitutsiooniline monarhia · Absoluutne monarhia Konstitutsiooniline monarhia: · Monarhia võim on piiratud põhiseadusega.
Eesti ajalugu Pt 9 1918 - Vene võim Iseseisev Eesti, demokraatlik 1920 Asutav kogu tegi põhiseaduse ( seadusandlik võim - ühekojaline parlament e. Riigikogu, täidesaatev võim valitsus), üritati luua Balti liit (ei õnnestunud) Valitsus- riigikogu valis, juhtis riigivanem Riigikogu- palju erakondi, valitsus muutus tihti, ebapüsiv 1923 Eesti-Läti kaitseliidu leping 1930 majanduskriis, palju pankrotte, tööpuudus Inimesed süüdistasid võimu tahtsid riigipead pidi muutma põhiseadust Esile tõusis Eesti VABADUSSÕJALASTE Keskliit 1933 kiideti heaks põhiseaduse parandused (vapside tehtud), panti paika valimised 1934 12. märts riigipööre (Konstantin Päts, Johan Laidoner), autoritaalne riigikord vaikiv ajastu Range kontroll ajakirjanduse,
avaliku võimuga seotud osa ühiskonnast. Riigi ülesandeks on tegutseda sihipäraselt ühiskonna vajaduste rahuldamise nimel. Riigi tunnus: territoorium- maa-ala, kus riik on ja teistes riikides asuvad saatkondade alad; rahvastik jagatakse etnograafiliseks /põhi- ja vähemusrahvus; poliitiline/kodanikud , välismaallased, kodakonduseta isikud. Avalik võim ehk suveräänsus kehtib võimude lahususe põhimõte (seadusandlik- (riigikogu), täidesaatev valitsus, kohus.) Kohus lähtub vaid seadustest. Riigi spetsiifilised jooned: 1. riigivõimu otsus on kohustuslik kõigile. 2. ainuõigus välja anda seadusi ja kasutada sunnivahendeid. 3. monopoolne õigus koguda makse. Demokraatia tuleneb kreeka keelest ja tähendab rahvavõimu. Otsene demokraatia kõigi osapoolte poolt vastuvõetud otsus Esindusdemokraatia- otsuse võtavad vastu huvigruppide poolt valitud esindajad.
Täidesaatev võim Kristin Laas 11.B 1.Kes seda teostab? • Demokraatlikus riigist teostab valitsus kõrgemat täidesaatvat riigivõimu, viies ellu riigi sise- ja välispoliitikat. 2.Tuleta meelde parlamentaarne/presidentaalne vabariik lk.20 • Parlamentaarne vabariik: Parlamentaarne võimukorraldus rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. Riigipeal on vaid esindusfunktsioon. Valitsuse on ametisse nimetatud parlament ja ta on parlamendi ees aruandekohustuslik. Nt: Lõuna-Aafrika, Mongoolia, Eesti. • Presidentaalne vabariik:
Keskendusid siseturule, Venemaale, vähem Euroopa turule. Majandustõusule järgnes 1923.a kriis, sai alguse rahandusest, kuna pangad andsid laene, tuli käivitada inflatsioon. Kriisi süvendas väliskaubanduse negatiivne bilanss, tollide tõstmine välisriikide poolt ja põllumajanduse ikaldus, Venemaa kärpis majandussidemeid, kriisi tulemusena pankrotistusid ettevõtted, kasvas tööpuudus, langes elatustase. 1924. uus majanduspoliitika- valitsus sekkus rahaasjadesse, orienteeruti euroopa turule, esikohale seati põllumajandus, riik aitas kaasa ühistegevuse arendamisele, maaparandusele ja sordiaretusele, kutseoskuste levitamisele. Toetati ettevõtteid, mis kasutasid kütust ja toorainet. Rahvaliidu vahendusel hangiti välislaene, mille abil tehti panga- ja rahareform (mindi üle markadelt kroonidele. 1920ndate teisel poolel majanduslik tõus: suurenes
maailmapiirkondadest, kellel on ühised jooned. Peale piibli ei ole ühtegi teist ajaloolist allikat mis kinnitaks Jeesuse nimelise inimese olemasolu. Enamik inimesi on nii naiivsed, et usuvad kõike mida kõrgematel positsioonidel olevad inimesed räägivad. Näiteks see mis toimus 11.september USAs. Väidetavatel kaaperdajatel, kes olid pärit Araabiast, nende majad, autod, krediitkaardid olid kinnimakstud USA valitsuse poolt. Nad olid tegelikult hoopis agendid. USA valitsus ise tellis väidetava terrorirünnaku. Kuna ainult lennukite kokkupõrkest poleks need majad kokku varisenud. Majja oli paigutatud ka pommid, mis aitasid maja kokku varisemisele kaasa. USA valitsus näitas inimestele üht leitud videot, kus üks mees, keda nimetati Bin Ladeniks, tunnistas ennast videos süüdi aga uuringute tulemusena oli välja tulnud, et videol olev isik ei olnud Bin Laden. Valitsus tahtis lihtsalt näidata inimestele kedagi, kes võiks selle korraldajaks
raskeid kaotusi. Toit ja kütus olid otsas, rahvas nälgis. Väga paljud süüdistasid selles Venemaa valitsejat tsaar Nikolai II. 1917.aasta veebruaris puhkes Petrogradis üldstreik. Tsaarivõim kukutati ja mensevikud moodustasid Ajutise Valitsuse. Sama aasta oktoobris haarasid võimu äärmuslikud revolutsionäärid, kes V.I.Lenini juhtimisel rajasid maailma esimese sotsialistliku riigi. Miks õnnestus bolsevikel eesotsas Leniniga 1917. aasta oktoobris haarata võim? Ajutine Valitsus pidi võimule jääma lühikeseks ajaks. Ta pidi valitsema nii kaua, kui on peetud demokraatlikud üldvalimised ja tuleb kokku Asutav Kogu, kes otsustab, milliseks kujuneb Venemaa tulevik. Seetõttu ei soovinudki Ajutine Valitsus langetada põhimõttelisi otsuseid. Kuid just see asjaolu sai talle saatuslikuks. Nii näiteks ei lõpetanud Ajutine Valitsus sõda Saksamaaga, milles paljud venelased nägid majanduskaose peamist põhjust
kohtuskäimine on väga kallis, ka võitja maksab kulud *+vandekohtunike suur hulk tagab suurema õigluse, otsus on objektiivsem *+kohtunikel on rohkem vabadust, saavad luua ise pretsedente, saavad tuua rohkem inimlikkust sisse 1)Presidentalism: a)Rahvas valib presidendi, parlamendi. b)President nimetab ametisse valitsuse või tagandab. c)President täidab nii riigipea kui ka valitsusjuhi ül d)Igakord kui valitakse uuus president, siis vahetub ka valitsus. e)Presidenti piiravad seadused, kui ta saab tagasi lükata parlamendis vastu võetud seadused- vetoõigus f)Presidenti on võimalik kontrollida ka riigi eelravega, sest president vajab parlamendi heakskiitu suurte kuluprogrammide jaoks g)valitsus on pikaajalisem h)vastastiku tegevuse blokeerimine i)võimuharude autonoomia suurim Poolpresidentalism: a)Rahvas valib presidendi ja parlamendi b)President nimetab ametisse
Ministreeriumita ministrit nimetatakse portfellita ministriks. Portfellita ministreid võib olla kõige rohkem kaks. Ministrid ei või kuuluda mitteühtegi liitu ega organisatsiooni, ning ei tohi töötada kusagil mujal kui ainult Vabariigi Valitsuses. Vabariigi Valitsuse juures asub Riigikantselei, mille põhiülesandeks on valitsuse teenindamine valitsuse ja peaministri asjaajamise korraldamine ja tehniline teenindamine. Riigikantseleid juhib riigisekretär. VABARIIGI VALITSUS Vabariigi Valitsusele kuulub täidesaatev riigivõim. Täidesaatva riigivõimu mõistesse kuulub ka piiratud ulatusega õigusloome ja õigusemõistmine. Seaduste rakendamiseks, on neid sageli vaja täpsustada või konkretiseerida. Seda tehakse Vabariigi Valitsuse ja ministrite määrusega. Täidesaatev võim jaguneb kahe funktsiooni vahel, milleks on valitsemine ja haldus. Vabariigi Valitsusele kuulub koordineerimis- ja järelevalvefunktsioon täidesaatva riigivõimu asutuste üle.
*Riigivõimu tagasihoidlik roll ühiskonnas *Esikohal vabadus *Nt. Reformierakond, IRL ........................................................................................................................................................... ............. VALITSEMINE PARLAMENTARISM *Parlamendi valib rahvas, presidendil olulist võimu ei ole. Ta on riigi esindaja suhetes välisriikidega. *Parlament on seadusandlik võim ja tähtsaim võimuinstitutsioon. *Täidesaatev võim on valitsus, kes juhib praktiliselt riigi elu. *Valitsus ja parlament peavad teineteist toetama, vastaseljuhul võib tulla valitsuskriis. *Valitsus moodustatakse parlamendi valimistulemuste põhjal. *NT. Suurbritannia PRESIDENTALISM *President on valitsuse juht ehk peaminister ning ta moodustab valitsuse. *President sõlmib rahvusvahelisi lepinguid ja on vägede ülemjuhataja. *Presidendil ei ole ainuvõim, tema kõrval on seadusandlik võim. *NT. USA POOLPRESIDENTALISM
rahapoliitikaga Liigne jäikus – võrreldes teiste vahetuskurssidega Kohustuslikud ressursid ja normatiivid krediidiasutustele – krediidiastused peavad järgima valuutakomitee süsteemi rahapoliitika reegleid (valuuta peab olema kaetud ankurvaluutaga, reservid) Argentiina seadis valuutakomitee sisse aastal 1991, et maha suruda hüperinflatsioon . See oli aga tekkinud sellest, et sealne valitsus armastas kulutada rohkem kui teenis ja puudujääv raha trükiti juurde. Argentiina ankurvaluutaks võeti Ameerika dollar. Peale valuutakomitee sisse seadmist algasid Argentiina jaoks head ajad, sest inflatsioon suruti maha. Tekkis siiski suur probleem, sest riigivõlg laenamisest oli suur, kuid valuutakomitee ei luba valitsusele laenata ega raha juurde trükkida. Suur Argentiina kriis algas 2001. aastal, kuid juba paar aastat varem algas Argentiina allakäik.
Peatükk 2 Valitsus, süsteemis ja valitsusvõim (reziim) ,,See valitsus on parim, mis ei valitse üldse." Henry David Thereau ,,Kodaniku sõnakuulmatus" (1849) Erinevate valitsusvormide sorteerimine on olnud üks poliitilise analüüsi põhi muresid läbi aegade. Seda protsessi on võimalik vaadelda läbi aegade 4 sajandisse enne meie aja arvamist, kui Aristoteles tegi esimese kirja pandud katse kirjeldada poliitilist valitsusvõimu (edaspidi kirjutatud kui ,,reziim") kasutades terminit nagu ,,demokraatia", ,,oligarhia" ja ,,türann" mida kasutatakse siiamaani.
· Inflatsioon · Väest omavoliline lahkumine Iseseisvuse eeldused Kasvas sõjatüdimus. Räägiti nii vabariigi kehtestamisest kui ka keisri väljavahetamisest uue ja radikaalsema vastu. Veebruaris 1917. toimub stiihiline ülestõus leivanappuse tõttu. · 27. veebruar 1917. a. tsaarivõimu kukutamine · 3. märts 1917. a. tsaar loobub troonist · 5. märts 1917. a. avalikustatakse Vene AV koosseis Iseseisvuse eeldused · Vene AJUTINE VALITSUS kehtestas ühe tolleaja maailma demokraatlikumatest riigikordadest ja üritas Venemaad demokratiseerida. · Revolutsiooni tulemusena tekkisid stiihiliselt tööliste ja soldatite saadikute nõukogud, mis konkureerisid Vene AV-ga võimu pärast ja vähendasid viimase suutlikkust. · Venemaal kehtis sisuliselt topeltvõim Iseseisvuse eeldused · 1917. a. 2. märtsil Tallinnas ülelinnaline streik ja 20 000 osavõtjaga miiting. Vabastatakse vange,
)otsene kontroll-umbusalduse avaldamine, Valitsuse moodustamisel arvestatakse parlamendis esindatud parteide huve. Seadused on valitsusele kohustuslikud. 4.Parlament kontrollib valitsust läbi eelarve 5.Aruandmine parlamendi ees. 2.)kaudne kontroll. 1.Parlamenti kuuluvad saadikute juhtpoolikud nõuavad poliitilist distsipliini. 2.Varem parlamendis olnud ministrid toovad valitsusse parlamendi tööstiili. 3.parlament peab rohkem arvestama valijatega, kui valitsus, kuigi ka viimane ei saa seda eirata. *Seaduseelnõu menetlemine. Parlamendi tööseaduse kallal on seaduse menetlemine. Seadus eelnõu läbib mitu lugemist, kuni kolm lugemist ja hääletamise. Seaduseelnõu antakse üle RK juhatajale-spiikrile. RK juhatus määrab juhtivkomisjoni-> kelle valdkonda kuulub see seadus. Lihtsamad seadused läbivad 2 lugemist: 1.Lugemine- ettekande teeb eelnõu algataja. Juhtiv komisjon ütleb oma arvamuse ja otsustab, kas menetlust jätkata või mitte.
a., Vabariigi President Vabariigi President omas seadusandlikku 6-ks aastaks, 40+ a. 5-ks a., 40+ a., Eestis võimu sündinud Eesti kodanik Seadusandlik: 100 50 liikmeline Riigikogu Kahekojaline parlament 101 liiget, Riigikogu liikmeline Riigikogu. 3- 4-ks aastaks 40 + 80 liiget. 4-ks aastaks ks aastaks Täidesaatev: Vabariigi Vabariigi Valitsus Vabariigi Valitsus Vabariigi Valitsus Valitsus. Juhiks Peaministri valis Juhiks peaminister, Juht peaminister, kelle riigivanem Riigivanem istungeid ka president. kinnitab president. Hääleõigus: 21.a. Eesti 21.a. 22a., Eesti kodanik 18a. Eesti kodanik, ka kodanikel vähemalt 3 aastat. alaliselt Eestis elavad
Riigikord Parlamentaarne vabariik Parlamentaalne vabariik Majandus Suured kahjud Suuremad kahjud Parteid ja parteipoliitile elu Kahe partei süsteem, Mitme partei süsteem, katse Kuninga vahetus diktatuuriks 7.Mis on dominioon? Tooge näide! · Dominioon- Briti Rahvaste Ühenduse autonoomne liikmesriik, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus · Nt. Briti dominiooni riikide hulka kuuluvad Kanada või Austraalia 8.Selgitage:Briti impeerium. · Briti impeerium- Suurbritannia ja temast sõltuvad alad 9.Kuidas õnnestus Prantsusmaal diktatuuriohust pääseda? Mida kujutas endast Rahvarinde valitsus ja mida ta muutis? · Loodi Rahvarinne · Rahvarinde valitsus- valitsus kuhu koondusid kõik pahempoolsed erakonnad ja ta tegi ümberkorraldusi (nt
SISEPOLIITILINE ARENG____________________________________________________ Õigusliku aluse rajamiseks Eesti riigile tuli koostada põhiseadus. 23. aprillil 1919 astus selleks kokku demokraatlike üldvalimiste teel moodustatud Asutav Kogu. 15. juuni 1920 võttis Asutav Kogu vastu Eesti esimese põhiseaduse. Eesti esimene põhiseadus Kõrgeima võimu kandjaks on rahvas, kes viis oma võimu ellu valimiste, rahvahääletuste, rahvaalgatuste kaudu. Seadusandlikku võimu teostas Vabariigi valitsus, mis vastutas Riigikogu ees ja mida juhtis Riigivanem. Riigipea/presindendi ametikoht PUUDUS! demokraatlikud liialdused - presidendi ametikoha puudumine (seadusandlik võim oleks võinud täidesaatva võimu üle kaaluda) - poliitiliste erakondade paljusus (parlamendi killustumine, koalitsioonivalitsus) MAJANDUSELU____________________________________________________________ 1920. aasta majandusreform, mille aluseks oli 10. oktoobri 1919. a vastu võetud maaseadus.
Valitsemine Põhiseaduslikule valitsemisele on iseloomulikud võimude lahusus ja tasakaalustatus. Piirangud: 1) protseduurilised 1x lugemisega ei tohi parlamendis vastu võtta ühtegi seadust 2) sisulised nt. valitsus ei tohi vastu võtta seadusi 2 demokraatlikku valitsemissüsteemi: 1) presidentaalne 2) parlamentaarne Presidentaalne Rahvas valib presidendi ja parlamendi. Parlament jag: senat ja esindajatekogu. Senat kontrollib presidenti ja muid valitsustegelasi. Parlament ei oma eriti suurt mõju. Kuidas võib parlament mõjutada presidendi tegevust? Võib mõjutada seaduste vastuvõttu. President on valitsuse juht. Valitus e. administratsioon. Presidendi mõju parlamendile? Õigus panna veto. Pos
Eelarve on numbriliselt väljendatud rahaline plaan tulude ning kulude suhte väljendamiseks. Eelarve on midagi enamat kui lihtsalt arvud, väljendades tegelikku olukorda, võimalusi või valikuid. Riigieelarve. Riigieelarve vastu võtmine on Riigikogu ülesanne. Riigieelarve võetakse vastu iga aasta kohta. Valitsus on kohustatud esitama riigieelarve projekti Riigikogule vähemalt kolm kuud enne eelarveaasta algust (hiljemalt 1.oktoobriks). Riigieelarve on riigi ühe aasta raha ja muu finantsvara sissetulekute ja väljaminekute plaan. Riigieelarve koostamise õiguslikeks alusteks on põhiseadus, riigieelarve seadus ning tulude kogumise ja kulude tegemise sisulise kujunemise aluseks on riigi eelarvestrateegia ja valitsemisalade arengukavad
Looduslikud kooslused kaotavad tasakaalu. Kohalike hõimude elupaikade hävitamine toob kaasa ka hõimude kadumise, mis on eetilisest seisukohast lubamatu. Metsade langetamine suurendab maalihete ja erosiooni ohtu. Vihmametsadel on tähtis osa suures veeringes, sest taimed seovad palju vett. Maakera kliimaolud halvenevad. Mõtlematult raisatakse puitu, mis on oluline loodusvara. Brasiilia metsapoliitikast Brasiilia valitsus on astumas konkreetsemaid samme, mis teeksid lõpu vihmametsade hävimisele. Aastaks 2015 loodab Brasiilia jõuda nii kaugele, et vihmametsade pindala riigis enam ei vähene. Vihmametsade taastamiseks on Brasiilia tarvitusele võtnud erinevaid meetodeid. Metsade pindala kavatsetakse säilitada massiivsete istutusprogrammide abil. Praeguse plaani kohaselt peaks olema järgmise seitsme aasta jooksul iga maha võetud puu asemele istutatud uus.
14. EESTI TEISE MAAILMASÕJA AJAL · 1939. aastal esitas Moskva Eestile nõudmise sõlmida vastastikuse abistamise leping ja luua Eestisse Punaarmee baasid. Et vältida sõda andis Eesti valitsus järele ja kirjutas 28. septembril baasidelepingule alla. Samad lepingud suruti peale ka Lätile ja Leedule. · 1940. aastal nõudis Venemaa Eesti, Läti ja Leedu valitsuse väljavahetamist ja uute Punaarmee koondiste lubamist nende riikide pinnale. Sõjaline vastupanu oli lootusetu ja needki nõudmised võeti vastu. Punaarmee okuperis Leedu 15. juunil, Läti ja Eesti 17. juunil. · Mõned päevad hiljem seadis Moskva Eestis ametisse endale kuuleka ''rahvavalitsuse''
Taotluses tuleb põhjendada kandidaadi sobivust ja seost kodanikupäeva motoga, mis on igal aastal erinev. Aasta kodaniku aunimetusega tunnustatakse tegusana ja Eesti ühiskonna suhtes hoolivana silma paistnud inimesi. Vaadake ka varasemalt aasta kodaniku aunimetuse saanud inimesi ja kodanikuaasta varasemaid motosid. Riik ja kodanik LISA: Riik koosneb mitmetest inimestest, mis teeb rahva. Eesti on demokraatlik Vabariik, mis tähendab, et rahval on otsustusvõime, et valida valitsus, mis peab rahvast teenima. Valitsus saab võimu rahvalt, ning teda piiravad inimõigused. Kodanik ja tema õigused LISA: Kodaniku õigused on määratud Eesti Vabariigi põhiseaduses. Kodanikul on õigus: hääletada kohaliku omavalitsuse valimistel, kui ta on saanud 16- aastaseks, ning Riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimistel ja rahvahääletusel, kui ta on saanud 18-aastaseks ega ole tunnistatud kohtu poolt teovõimetuks. kuuluda erakondadesse, kandideerida Riigikokku, kui
Keskkonnakaitse tegutsemisviisid, millega hoidutakse keskkonda kahjustamast. Looduskaitse tegevus, mille eesmärk on teatud keskkonnaseisundi säilitamine või saavutamine. Keskkonnakaitse meetmed jagunevad: ennetavaiks (nt. Alternatiivsed kütused ja tehnoloogiad, jäätmete korduvkasutusega kinnised tootmistsüklid, saasteainete emissiooni vähendamine jne) ja saastamise mõju vähendavaiks (kaitseribad,puhvertsoonide rajamine). Keskkonnakaitse koosneb: Looduse (nii elava kui elutu) kaitse, Maastikukaitse ja Hooldus, Puhkemajanduse korraldamine looduses, Saastekontroll, Taastuvate loodusvarade kaitse ja hooldamine, Õhukaitse, Veekaitse, Prügimajandus, Keskkonnahügieen. Keskkonnamuutuste põhjused: Rahvastiku muutused,Energia kasutamise suurenemine ja energiaallikate struktuuri muutused,Põllumajandus ja kalandus,Sotsiaal-majanduslikud probleemid,Tervishoid. Keskkonnaprobleemid:Globaalsed: kliimamuutused, osoonikihi hõrenemine, bioloogi...
majandussüsteemiks, kus tootmisvahendid jäid algselt avaliku sektori kätte, kuid neid suunas ja kontrollis riik. *Itaalia koloniaalekspansioon Etioopiasse aastal 1936 avaldas negatiivset mõju Itaalia majandusele. Itaalia Ida-Aafrika koloonia eelarve 1936.-37. eelarveaastal nõudis Itaalialt 19,136 miljardit liiri kolooniale vajaliku infrastruktuuri loomiseks. Sel ajal oli kogu Itaalia aastatulu vaid 18,581 miljardit liiri. Majandus Fasistlik valitsus kehtestas Itaalias range hariduspoliitika eesmärgiga likvideerida kirjaoskamatus, mis oli Itaalias sel ajal tõsine probleem, ning parandada itaallaste riigitruudust. Et vähendada väljalangemist, muutis valitsus koolist lahkumise miinimumvanust 12. aastalt 14. aastani ja nõudis rangelt kohalkäimist. Fasistliku valitsuse esimene haridusminister aastatel 1922 kuni 1924, Giovanni Gentile soovitas, et hariduspoliitika peab keskenduma õpilaste
riikidele. Mõnes mõttes saan ma aru, sest see on arvatavasti poliitiliselt lihtsam ning arvatakse, et rahaga lahendatakse probleeme, kuid ei, see ei ole kohe kindlasti nii. Absoluutselt "Less is more", sest kui rahapakkumine aitaks, siis poleks Kreeka praegu sõna otses mõttes selle pasa sees (vabandust väljenduse pärast), milles ta praegu on. Kui tagasi tulla Eesti juurde, siis oli majanduslanguse ajal, täpsemalt 2009. aastal valitsus sunnitud puudujäägi piiramiseks tõstma makse ja vähendama kulutusi, mis omakorda meie eelarve puudujäägi muu Euroopa taustal väga tagasihoidlikuks tegi, üksnes 1,7% SKP-st. Eesti tegi väga õigesti, kui ei suurendanud avaliku sektori kulutusi ehk hoidis kulutused kontrolli all. Nimelt tänu sellele oli Eesti (ja ka näiteks Rootsi) riigieelarve puudujääk nullilähedane ning tänu sellele sai Eesti kasutusele võtta euroala ühise raha- euro, mis oli nii Eesti majandusele kui ka
2. Mille poolest erinevad ühekojaline ja kahekojaline parlament üksteisest: ülesanded ja näited maailma eri riikidest? 3. Kirjelda parlamendi formaalõiguslikku ja poliitilist struktuuri. 4. Mis on parlamendi ülesanneteks (2!), mis on kuluaaripoliitika roll ja kuidas parlament valitsust kontrollib? 5. Kuidas menetletakse Eesti Riigikogus seadust? 6. Eesti Riigikogu fraktsioonid, koalitsioon ja opositsioon (tänane seis enne valimisi). 7. Kas Eesti praegune valitsus on: tooniandja või parlamendi käsutäitja?, peaminister koos alluvatega või kollegiaalne otsustuskogu?, poliitikute või ametnike valitsus? Põhjenda ja too näiteid. 8. Kuidas valitsust moodustatakse ja millised tegurid mõjutavad tema eluiga? 9. EV peaministrid 1990-2009 ja EV valitsuse praegune koosseis. 10. Bürokraatia tähendus ja funktsioonid. 11. Kuidas toimib kontroll ametnike üle Eesti riigis? 12
Dominioon- Briti Rahvaste Ühenduse autonoomne liikmesriik, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus. Glasnost- Avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse avardumine NSV Liidus 180. aastate teisel poolel. Globaalprobleemid- Ülemaailmsed probleemid, mille lahendamisest sõltub kogu inimkonna edasine käekäik Heaoluühiskond- Ühiskond, mille puhul on saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille ees kannab peamist vastutust valitsus. Idablokk- NSV Liit, tema sõltlasriigid ja kommunistlikud liitlased 1945-1991 Ideoloogia- Poliitikat, majandust ja ühiskonna puudutav süsteemne ideedekogum Ideoloogiline- Ideoloogiat väljendav. Industrialiseerimine- Suurtööstuse arendamine Inflatsioon- Raha ostujõu langus ja hindade tõus Integratsioon e lõimumine- riikide majanduslik, kultuuriline ja poliitiline koostöö Julgeolekuorganid- Nõukoguliku võimustruktuuri luure- ja repressiivorganid, nõukogude
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
