Filosoofia uurib sääraseid fundamentaalseid küsimusi nagu tõe, hüve ja ilu loomus, teadmise saavutamise võimalikkus ja välismaailma olemasolu. Kuid milleks on meil vaja filosoofiat? Millistes kultuuri- ja eluvaldkondades seda kasutatakse? Mina leian, et filosoofia on möödapääsmatu faktor elus. Absoluutselt kõik inimesed filosofeerivad, sest ilma selleta ei saa. Elus kuhugi jõudmiseks ja millegi saavutamiseks on vajalik arutleda, küsida, mõelda. Tuleb olla uudishimulik ja arendada enda iseseisvat mõtlemist, et saada selgust elus toimuvast. Filosofeerides tekivad inimestel teatud arusaamad ja tõekspidamised, millest kinni hoitakse. Neid on kõigil vaja. Tavaelus kasutame me filosoofiat tegelikult iga päev: koolis, tööl, isegi magades. Inimesed mõtlevad nii häälega kui endamisi erinevate küsimuste peale, millele nad tegelikult vastust ei tea. Näiteks võib tuua küsimused: ,,Kas tulnukad on olemas? Miks vihma sajab?" Nendele
Saatuslik uudishimu Katriin Saar 7.b Oli aasta 2145. Ja Eesti uueks presidendiks valiti Oskaaro. Tema esimesel tööpäeval Kadrioru lossis märkas ta, et seinu kaunistasid pilvede motiivid. Kui ta oli pool päeva oma kabinetis istunud ja neid seinu jõllitanud otsustas ta, et laseb uue seinakatte panna. Seda ta ka tegi. president lasi panna valge tapeedi mustade triipudega. Peale kabineti uuendusi, hakkas kummalisi helisid kostuma. Nimelt kirjutuslaua tagant oli kuulda kriipimist, nagu keegi tahaks seina tagant välja tulla. See häiris Oskaarot väga ning ta lasi seda uurida. Tulid ehitajad ja lammutasid seina maha. See, mis nad leidsid oli hämmastav. Nad avastasid kitsa käigu maa alla, mida ei olnud mitte ühelgi majaplaanil. President oli väga julge ja uudishimulik. Tal oli kohe vaja tead...
Oli tark, teadis ajalugu, aastaarve. Heaolu oli tähtis ja tundis rõõmu paljudest asjadest. Näiteks, et hambaarstid hambaid ravisid ja lehm piima andis. Tal oli küll naine aga mõlemad olid ikka üksikud. Laura oli kolmekümne aastane üksikema. Oli telefonitöötaja, ise tehnikast midagi ei teadnud. Ta vaatas väga palju televiisorist seriaale, siis tundis, et tal on sõbrad. Oma lapsest ei teinud eriti välja. Televiisoriga ajas üksindust ära. Peeter- oli Laura poeg, oli uudishimulik. Helistas öösiti võõrastele inimestele ja küsis mõistatusi. Uskus kuradisse, mitte jumalasse. Ema väga temaga ei tegelenud ja seega toimetas palju ise. Theo töötas restoranis sveitserina. Oli tark mees, kirjutas raamatut "Mees ja naine", luges palju raamatuid ja huvitas astroloogia. Kartis jääda vanaks. Uskus, et kõikidel nähtustel on olemas teaduslik alus. Ta oli ka naistemees. Naistega püüdis üksindust ära ajada.
Käies maailmas ringi ja nähes teisi kultuure võib paljudel maailmast hoopis teine pilt ette tulla ja inimene võib endale hoopis uued väljakutsed saada. Ei pruugitagi üldse tagasi kodumaale naasta ja nende elu ongi nüüd kuskil välisriigis elades ja töötades või hoopis õppides. Vahel tulevad ka lõpetajad peale ülikooli lõpetamist kodumaale tagasi, aga see on väga harv juhus. Tavaliselt nähes maailma suuremas pildis ja olles väga uudishimulik ei kisu miski noori kodumaale tagasi. Noortele meeldib proovida uusi asju ja kohata uusi huvitavaid inimese üle kogu maailma. Kokkuvõtteks on abiturentidel lõpetamise eel palju küsimusi, millele nad sisimas vastust püüavad leida. Paljudel hakkab alles nüüd õige elu ja see võib mõnele raskusi valmistada. Kes läheb edasi õppima, kes kooli või üldse välismaale maailma uudistama. Õige valiku tegemine
PÕRGUNEITSI: ( teeb kavala näo ja ütleb pool sosistades ) Ühelgi elaval inimesel ega loomal ei ole veel tänaseni selle saladusliku sõrmuse väge tunda saanud, sest et keegi neid salamärke pole osanud seletada. PEETER: ( huvitatult) Tahaks väga teada millised selle sõrmuse võimed on? PÕRGUNEITSI: ( uhkelt ) Siiski on mul võimalik selle pooliku tundmisega palju imeasju teha, mida ükski teine ei suuda teha. PEETER: ( õhinaga, hämmeldunult, väga uudishimulik ) No äkki räägid veel lähemalt, kui võid. PÕRGUNEITSI: ( rõõmuga) Sulle mu Peetrike ikka võin. Ma võin selle sõrmuse kandmisega lennata kui lind, omada jõudu sama palju et lõhkuda kasvõi kaljud, samas ei tee mulle ükski terariist haiget, saan ka muutuda nähtamatuks ja luua endale mida tahes. Sõrmus olnud targa kuninga Salomoni oma. Dialoog : Karbikest näidates ütles neitsi: ,, Selle sees on minu kõige kallim varandus, mille sarnast
Auturi seisukoht Autor on näidanud selle raamatu kirjutamisega, et ei tohi lapsi keelata ja peab neile luba just neid huvialasid, mis neile meeldivad. Selles kriminullis oli selgelt näha väikese tütarlapse kättemaks enda vanale kurjale vanaisale. Samas oli mõtlema panev, et laste eest peaks ikka tugevatoimelisi ravimeid peitma. Eriti siis, kui lapsed on nooremad ja uudishimulikumad. Tegelased Josephine Leonides Sophia õde, Leonideste perekonna noorim liige, uudishimulik ja kriminaalromaanide poolt rikutud noor tüdruk Sophia Leonides vana Aristide lapselaps, kes oli hirmunud, kuid otsusekindel Minu arvamus Raamat oli oodatust huvitavam. Pani väga mõtlema sellele, et ravimeid peab ikka väikeste laste eest eemal hoidma ja kuskil kindlas kohas, et nad neid kätte ei saaks. Minu ema on ennemgi seda mulle öelnud aga siis ei pööranud sellele tähelepanu. Soovitaksin seda teistelgi lugeda, sest see on väga kokkuvõttes väga õpetlik.
leiab ta vahepeal mingi poe, kust süüa saaks osta. Samal ajal tuli hunt vilistades mööda teed ning ta märkas Punamütsikest. See oli viisakas hunt mitte selline, kes kohe tahtis kedagi ära süüa. Ta läks ja tervitas Punamütsikest ja Punamütsike tervitas vastu. Siis küsis hunt Punamütsikeselt:''Mis sul korvis on ?''. Punamütsike vastas hundile:'' See on saladus, aga kui sa minuga kaasa tuled minu vanaema majja siis ma näitan sulle''. Hunt oli loomulikult nõus, sest ta oli uudishimulik. Nii sammusidki Punamütsike ja hunt kõrvuti. Hundil ei old midagi halba peas, kuid Punamütsike haudus kurja plaani. Ta tahtis hundi ära küpsetada ning vanaemale viia, kahjuks hunt seda veel ei teadnud. Lõpuks nad jõudsid kahekesi vanaema ukse taha ja Punamütsike koputas tasakesi, vastust ei tulnud. Punamütsike koputas uuesti, kuid ka siis vastust ei tulnud. Lõpuks Punamütsike tagus vastu ust ja siis kuulis ta tasakest häält mis ütles:''Palun tulge sisse''
Maailmaesietendus oli 2. mail 1870 Opéra Paris's. Eestis esietendus aga Rahvusooper Estonias 4. märtsil 2010. ,,Coppélia " koreograaf-lavastaja oli Ronald Hynd Inglismaalt, kelle koreograafia on juba mitu hooaega vaimustanud English National Ballet' publikut. Muusikaline juht ja dirigent oli Mihhail Gerts, dirigent Risto Joost, kunstnik Roberta Guidi di Bagno Itaaliast ning koreograafi assistent Marilyn Vella-Gatt Inglismaalt Peaosatäitjad olid uudishimulik linnapea tütar Swanilda, keda mängis Olga Malinovskaja, Swanilda kahetule vahel olev (talle meeldis nii Swanilda kui ka Coppélia) kihlatu Franz, keda mängis Artjom Maksakov, inimesi pelgav tusane doktor Coppélius, keda mängis Vitali Nikolajev ning lummatult kaunis nukk Coppélia. Kõrvalosatäitjad olid linnapea Andrei Mihnevit, kõrtsmik Vladimir Klepinin, kõrtsmiku naine Helen Veidebaum, kõrtsmiku lapsed, Tallinna Balletikooli õpilased ja Swanilda sõbrannad
13)Tal oli häbi sellepärast, et ta pole seisnud surmaga silmitsi, pole võidelnud vaenlastega, pole võidelnud mehiselt ja purustanud vabariigi ümbritsevat punast poolrõngast. Ta mõtles endast, et ta on memmepoeg, kes on jooksnud isa-ema selja taha varju 2.osa 14)kas jääda isale ja emale toeks 15) et ta läheb Eesti iseseisvust kaitsma. 16)püss, presendist padrunitasku, seljakoti, plekist supikatla ja puust sõduri lusika. Riiki käest. 17)Oli hirmul, uudishimulik ja kohati ei huvitanud 18) kartsid ja põgenesid, kuid asjatult. 19),,Tulgu, mis tuleb, poisid ja olgu me saatus, nüüd siin metsas, mis tahes, aga elusalt ärgu andku keegi end vaenlase kätte. Kui juba kord surema peab, eks ole siis ausam ja mehisem surra võitluses kui lasta end vangina tappa 20)punased tegid vangidega Tartus ja Rakveres tappatöid nendega. Vangid tappeti. 21)Lätlasi, 3.osa 22) Ta tundis seal olles surmahirmu ja kartis et saab surma
Neljandal asteroidil näeb väike prints ärimeest, kes hoolib vaid varanduse kokku ajamisest. Järgmisel planeedil on laternasüütaja, kes tõsise kohuse tundlikkusega iga minut oma laternat süütab ja siis jälle kustutab ning tal ei ole puhkuseks aega. Viimasel asteroidil on geograaf, kes kaardistab maid vastavalt maadeuurijate jutule, kellelt ta aga alati tõendeid tahab. Ise on ta liiga uhke, et oma silmaga maid uurida. Väike prints on lapselikult lihtsameelne ja avatud. Ta on uudishimulik ning kui ta midagi teada tahab, siis ta küsib nii kaua, kuni vastuse saab. Tihti on vastuse otsimine tähtsam kui vastus ise. Külastades teisi asteroide, on ta täiskasvanute käitumisest ja väärtushinnangutest hämmingus. Väike prints sümboliseerib lapselikku lootust, armastust ja süütust, mis meis kõigis kuskil hinges peidus on. Raamatu mina-tegelane/jutustaja on juba elukogenud. Väiksena tahtis ta kunstnikuks saada,
Väikesed ütlesid, et Ly jagab julgelt kõrvakiile. Marje-Liis.. Tüdruk, keda ei märkagi kooli peal, ta hoiab omaette ja on vaikne. Õpilased mäletavad teda kui sõbralikku ja toredat tüdrukut. Paljud peavad teda vaikimise eest oma parimaks sõbrannaks, või isegi hingesugulaseks, kuna sellist tüdrukut saab usaldada. Doris on kõige omapärasem. Õpilased iseloomustasid teda, kui kurja tüdrukut. Mõni isegi väitis, et tegemist on nõia-ellaga. Doris-toriseja. Birgit. Birgit on väga uudishimulik ja räägib palju. Tema jutt on lõppematu. Küsitluses kirjeldati teda, kui ilusat ja uudishimulikku tüdrukut. Birgit-poriseja. Kennot jäävad kõik mäletama kui inglise keele sõltlast, kes on omamoodi humoorikas. Küsitluses öeldi, et Kennol on samas naljakad, aga ka imelikud riided. Väikesed poisid aga just väitsid, et selline riietus on igati lahe. Teda kirjeldati sõnadega: Pikk kui Peeter. Algerit mäletame me kui head mängukaaslast. Ta oskab alati nalja teha ja on niisama lõbus
Hirvekütt oli oma kaaslase Välejala täielik vastand.Kuigi ta oli pooleldi indiaanlane ei pidanud ta skalpidele jahti, et raha või austust teenida. Tsingatsguk Hirveküti parim sõber, sarnanes Hirvekütiga iseloomult.Ta oli väga tasakaalukas ja rahulik.Indiaanlasena pidas ta Huroonide skalpidele jahti, kuid selleks, et teenida oma suguharu käest austust. Judith Hutter Piiriasuka kohta väga tsiviliseeritud ja kena tütarlaps.Iseloomult oli ta sõbralik ja uudishimulik, tihti kuulas pealt teiste vestlusi.Tal tekkisid tunded ka Hirveküti vastu. Hetty Hutter Ei olnud eriti arukas,kui see eest väga lahke ja sõbralik.Indiaanlased austasid teda. Ua-ta-Ua Tsingatsuki mõrsja. Negatiivsed tegelased Thomas Hutter Ei olnud tegelikult Judithi ja Hetty isa.Pidas indiaanlaste skalpidele jahti, et raha teenida. Harry March (Välejalg) Suhtelist vägivaldne, vangis viibime polnud talle võõras
ajal ka oma julma tapatööd varjama, mis muidugi polnud enam Hamleti jaoks mingi saladus. Ta teadis, et ta ei suuda enam oma mõrvatööd varjata ja plaanis Hamleti hukata, kuigi sisimas ta kahetses oma venna tapmist. Kui Claudius poleks olnud nii auahne ja uhke, oleks ta end oma surmast säästnud ning ka paljudest muudest jamadest eemale hoidnud. Polonius oli kantsler, kes järgis oma kuninga käske. Ta oli üsna lihtsameelne tegelane kuid väge uudishimulik ja pugejalik. Ta riskis oma eluga kuninga tahtmise täitmiseks ja nuhkis teiste järele. See tema surma Hamleti käe läbi põhjustaski. Ka temal oleks olnud lootus ellu jääda, kui ta poleks kuningale nii meele järgi olnud. Ophelia oli Poloniuse tütar, kes armastas Hamletit. Ophelia isa ei usaldanud Hamleti armastust tütre vastu, seetõttu mängis tüdruk raskesti kättesaadavat. Hamlet otsustas, et tema peale pole mõtet aega raisata ning loobus
lugupidamatu ja kalk ,ning üritas nende suhteid rikkuda rääkides Jaanist halvasti. Jaanil tekkis palju tülisid minu isaga kui see puberteedi eas oli ja siiamaani nad enam ei suhtle. Jaan ei tahtnud kunagi talle halba ,see on arusaamatu miks nende suhted nii läksid ,mina saan küll temaga hästi läbi ja olen lemmik. Vanaema ja Jaan pole siiamaani kordagi Kasahstanis enam käinud ja tegelikult näen vanaema silmadest vahest ,et ta igatseb kuna ta on ju seal sündinud ja on uudishimulik selle järgi , mis seal toimub ja kuidas ta naabrid ja tuttavad elavad. Kuigi oli raske aeg üheksakümnendatel aastatel ja palju sõitsid Kasahstanist ära on ikkagi palju tuttavaid , kes siiamaani seal elavad. Peale vanaema tulekut Eestisse tulid sinna ka ta kolm venda oma peredega , neist ainult üks on siia elama jäänud ülejäänud on Saksamaale kolinud ja elavad seal juba üle 17-ne aasta. Ma olen uhke selle üle , et nad siia elama jäid ,kuna mulle
ROOMA AJALOO VARANE PERIOOD. Pyrrhose sõjad ja Lõuna- Itaalia vallutamine. Lõuna- Itaalias asuvaist kreeka linnadest oli tugevaim rikas Tarentum. Temaga alustasidki roomlased sõda peale Kesk- Itaalia vallutamist. Tarentlased kutsusid appi Epeirose kuninga Pyrrhose. See oli auahne inimene, kes unistas Makedoonia Aleksandri vägitegudest. Ta oli meeleldi nõus Tarentumit aitama ja ilmus 280.a. kevadel e.u.a. Itaaliasse. Temaga koos oli 20- tuhandeline armee jalaväelasi, 3 tuhat ratsurit ning samuti hulk sõjaelevante. Roomlased purustati juba esimeses lahingus. Nad ei osanud siis veel võidelda lahinguelevantidega, keda Rooma sõjavägi kartis. Järgmisel aastal kohtusid roomlased uuesti Pyrrhosega. Lahing oli eriti äge ja vältas kaks päeva. Roomlased purustati uuesti, kuid ka Pyrrhos kandis nii suuri kaotusi, et hüüdis: "Veel üks niisugune võit ja mulle ei jää enam sõdureid!" (Siit ongi...
Vanasõna ütleb: „Inimene õpib kogu elu“, tänapäevases keeles tähendab see aga elukestvat õpet. Ühiskonna kiire arenguga kaasaskäimiseks tuleb õppimisega alustada juba varases nooruses. Arvatakse, et mida targemad ollakse, seda lihtsam on sellist ühiskondlikku evolutsiooni järgida, kuid mis on see tarkus, mida nii hullupööra kogu aeg taga aetakse. Kas tarkus on teadmine selle kohta, kui vähe me teame? Inimene on loomult uudishimulik ja see on üks eduka toimetuleku põhialuseid. Just uudishimu kõige uue vastu on see, mis viib avastusteni, mis omakorda viivad edasi ühiskonnaelu arengut. Soov avastada maailma, peitub iga väikese lapse silmades. Nad on teadushimulised ning õnnelikud iga pisikesegi nn avastuse üle. 1. klassi minnakse samuti rõõmsal meelel ning kui uurida, mida lapsed koolis teevad, siis vastatakse justkui kooris, et saadakse targaks
ESIMESED EESTI TALIMÄNGUD 1935. aastal toimunud talimängud on vaieldamatud laiahaardelisim üritus lühikeses Eesti suusaspordi ajaloos . Nende teene seisnes peaaegu kõigi suusatajate toomine suusaradadele . Talimängude avapäev kujunes tõelises rahavapeoks kõnede , laulude , rongkäikude ja orkestriga . Talimänge peeti 3. veeburaril . Esimesel päeval oli kavas 18 km distants , mille võitis Edgar Siitan . Kui 30 km starti kogunesid mehed , olid ligi 10- tuhendeline uudishimulik suusapere , enamik suuskadel . Korraldajad olid hoolitsenud ka pealtvaatajate eest . Neile oli toodud kateldega kapsasupp ja vorstijupid , mis läksid nagu soe sai . Kokkuvõtteks oli stardis üle 100 sportlase , suusamärgi taotlejaid oli üle 600 , suusahüppevõistlusest võttis osa 42 võistlejat . Rongkäikudest võttis osa ligi 2000 meest ning naist ning pealtvaatajaid oli ligikaudu 30 000 .
Põnev Maailm...? Kunagi minu naabruses elas üks poiss ja mul on üks jutt temast. Nimi oli tal Jürgen. Ta oli nii koolis kui ka väljaspool seda väga korralik poiss. Ta õppis viitele. Kuid tema elu muutus kui ta ükskord pidi minema vanaema juurde, et talle mingit tähtsat pakki viia. Ta oli juba jõudnud umbes poolele teele, kui äkki nägi paari klassivenda ennast süstimas. Jürgen, kui väga uudishimulik poiss, läks kohe vaatama mida nad seal täpselt teevad, sest kaugelt ei olnud nii hästi näha. Kui ta jõudis sinna, siis ta oli väga imestunud nähes klassivendi narkot tõmbamas. Teised poisid aga hakkasid kohe ilusti seda asja reklaamima. Nad tahtsid, et ka Jürgen prooviks selle asja ära ja ütlesid, et see viib mõtted tähtsatest asjadest(nagu kool,pere ja töö ) eemale. Jürgen ei olnud sellest huvitatud ja jätkas enda rännakut. Lõpuks ta jõudis vanaema juurde. Vanaema oli väga õnnelik, et Jürgen oli lõpuks koha...
" Sest mis on elu? on küllap üks tähtsamaid, tegelikult kõige olulisem küsimus ja naeruväärt, koguni võimatu oleks sellest mööda hiilida. Me võime ju ennast petta, maskeerida elu illusiooniks, teadmise sõnaks ja sõna silbiks aga mida enam me paadume seda vaesemad me oleme ja meie rõõm kui igatsus jääb sagedusribale mille laius on võrreldav telefonitorust kostuva krõbinaga. Ja kuigi teadmised ja mõistmine ei ole kindlasti mitte elu mõte siis vabadus olla küsiv ja uudishimulik on meile lubatud ja antud ja põgeneda saame me ainult iseenda eest. Koosseis Andres Rooväli identiteet, idee Tanel Raja järjepidevus, vahendid Allan Vainola laul, kitarr Alar Tammela kitarr, bass Andrus Uutsalu bass Villu Viirsalu trummid Mart Süda saksofon Margus Tammela süntesaator, elektroonika Mait Vaik tekstid, elektroonika Sõpruse puiestee on koos Inglikala Grupiga üllitanud kaks kauamängivat plaati: "Mustale Merele" 2003 "XX Sajandi Lapsed" 2004
,,Hirvekütt" Positiivsed ja negatiivsed tegelased. Positiivsed tegelased: Hirvekütt usaldusväärne noormees. Oli ka väga aus, sihikindel ja otsekohene.Hirvekütt oli oma kaaslase Välejala täielik vastand. Kuigi ta oli pooleldi indiaanlane ei pidanud ta skalpidele jahti, et raha või austust teenida. Tsingatsguk Hirveküti parim sõber, sarnanes Hirvekütiga iseloomult. Ta oli väga tasakaalukas ja rahulik. Indiaanlasena pidas ta Huroonide skalpidele jahti, kuid selleks, et teenida oma suguharu käest austust. Judith Hutter Piiriasuka kohta väga tsiviliseeritud ja kena tütarlaps. Ta oli sõbralik ja uudishimulik ja seepärast kuulas tihti pealt teiste vestlusi. Ta armus Hirveküti. Hetty Hutter Ei olud just kõige targem, kuid see eest väga lahke ja sõbralik. Indiaanlased austasid teda. Ua-ta-Ua Tsingatsuki mõrsja. Negatiivsed tegelased: Thomas Hutter Po...
Usaldusväärne kaitsja ja lõbus sõber... See-prantsuse buldog. Ja veel on ta kuni vanaduseni uudishimulik ja hea lapsuke. Buldogist jätkab seerija jutte ,,DD" kodusest armastusest, kus loodame , et lugejail aitab leida endale iseloomu ja harjumust neljajalgset kaaslast. Väärikas ,,prantslanna" võib jätkata:talitsemata julge koerake, jumaldab lapsi, tagasihoidlik söögiga, ei nurise, nagu inglise buldog, erinevatele haigustele. Kvaliteetsest suhtest võib tunda: külma, kuuma ja norskamist uneajal. Mitte kunagi ei usu, kui mulle öeldakse minu ,,prantsalne" ei norska! Need kallid, väga
laevamehhaanik, keevitaja, mööblitisler, lendur, masinist, rätsep, postiametnik, kokk, pagar, laohoidja, telefonimontöör, müürsepp, laborant, filmioperaator jne 2. Intellektuaalne isiksustüüp Analüütiline, teadmishimuline, kritiseeriv, tunnetuslik, võimekas, mõtisklev, keskendumisvõimeline, sõltumatu, vähenõudlik. Tegeleb meelsasti materiaalse, sotsiaalse ja vaimse maailma tunnetuslike küsimuste ja probleemidega. On loomupäraselt uudishimulik, teadmishimuline. Tal on tarve mõista, seletada, prognoosida kõike seda, mis toimub meie ümber ja meis endis. On orienteeritud mõtestatud tegevusele (mitte asjastatud tegevusele nagu praktiline isiksustüüp), info kogumisele ja analüüsimisele, probleemide lahenduste otsimisele, tulemustele ja saavutustele nii teaduses kui ka muudel aladel. Väldib olukordi, mis on rangelt reglementeeritud (reeglite ja käskudega paigas)
.."ta oleks täpselt samuti vastanud siis, kui ta oleks vanameest tundnud". Inimesed, nagu korteridki, on lihtsalt laotud üksteise peale. Neid ühendab linnastumine ja üksindus, ühine aeg ja ühine elupaik. Nad on üpris kirju seltskond. Kõige õnnetum neist tundubki olevat juuksur August Kask, kes teeb hoolega statistikat aknast paistvate majade ja inimeste kohta (suhtlus teiste inimestega toimub pikksilma vahendusel), ta on kade, ahne ja kohutavalt uudishimulik. Kask analüüsib inimesi ja jälestab neid: miks ei käida tööl, kust võetakse raha joomiseks? Sveitser Theo on napsu- ja naistemees, täielik vastand nii Kasele kui ka arhitekt Maurerile, kelle ,,ülakeha dikteerib selle, mida alakeha teeb", ühesõnaga terve mõistuse juures olev homo sapiens-kuivik. Sõi-jõi ja oli nagu teised inimesed. Ta tahaks õnnelik olla, aga ei julge. Ka Theo tunneb teiste inimeste vastu teatud
Maurice Maeterlinck Sinilind · Millal ja kus tegevus toimub? Tegevus toimus ,,muinasjutumaal" erinevates kohtades: metsas, kalmistul, valguse templis, tuleviku kuningriigis, öö palees, mälestustemaal, haldja lossis ja puuraiuja majakeses. Aega pole võimalik kindlaks teha. · Tegelaste lühikirjeldus Tyltyl kümneaastane poisike, väga uudishimulik, julge, rõõmus, kangekaelne ja jonnakas veidi. Mytyl Tyltyli õde, kaheksa-aastane tütarlaps, õrnatundeline, arglik, armastav, ustav oma vennale. Koer - elutark ,,nähvits", ülimalt ustav lastele, nagu teener. Kass omaette hoidev ning peab oma huvisid kõige tähtsamaks, sellest tuleneb tema salakavalus ja reetlikkus. · Sõlmitus Tekib siis kui laste juurde ilmub haldjas Bérlyne ja palub neilt, et nad leiaksid sinilinnu.
kannatama Hamleti terrori all ja veel oma tapatööd varjama, mis muidugi polnud enam Hamletile saladus. Ta teadis, et tal polnud enam lootust oma mõrvatööd kinni mätsida ja ihkas ka Hamleti hukku, kuigi ta kahetses oma venna tapmist. Kui ta poleks olnud nii auahne ja uhke, oleks ta end oma surmast säästnud ja veel paljudest muudest jamadest eemale hoidnud. Polonius oli kantsler, kes järgis kuninga käske. Muidu oli ta üks lihtsameelne tegelane, aga ta oli väga uudishimulik ja pugejalik. Ta riskis oma eluga kuninga tahtmise täitmiseks ja nuhkis teiste järele. See ta surma Hamleti käe läbi põhjustaski. Ka temal oleks olnud lootus ellu jääda, kui ta polnuks kuningale nii meele järgi. Ophelia oli Poloniuse tütar, kes armastas Hamletit. Ta mängis raskesti kättesaadavat, kuna ta isa ei usaldanud Hamleti armastust Ophelia vastu. Hamlet aga ei raisanud tema peale enam aega ja loobus. Ophelia lootis hullu mängides
järeldusi? Teos räägib sellest, et täiskasvanud ei mõsta laste mõttemaailma. Inimeste hinnangud probleemidele on erinevad. Täiskasvanud hindavad asju rahas, lapsed aga asju ennast. Raamat räägib ka sellest, et asju tuleb otsida südamega, sest muud asjad meie ümber võivad meid pimestada. ▫Analüüsi teose peategelasi (päritolu, suhted, haridus, iseloom, temperament jne) Väike prints oli lapsemeelne. Paljude küsimustega ja uudishimulik. Küsimusi küsis ta hoolimata sellest kas vastus oli vajalik. Ta tuli kaugelt planeedilt, mis oli väiksem kui autori kodu. Oli oma olemuselt avatud suhtleja ning rääkis kõigiga keda kohtas. Tal alati oli helisev naer. Raamatu autor aga täiskasvanud, kes oli juba oma lapsepõlve unustanud. Tema mõttelaad oli täiskasvanulik, kuid püüdis endas meelde tuletada lapse mõttemaailma. Oli kohati vihastuv, kuid püüdis ennast vaos hoida ning printsiga palju suhelda.
värvi madu, kelle tunneb ära piki selga kulgeva tumeda siksakilise triibu järgi. Vaskuss · Vaskuss ei ole madu vaid hoopis jalutu sisalik, kelle kehapikkus on kuni 60 cm. · Eestis on vaskuss hajusalt levinud ning ta kuulub looduskaitse alla. Kuldnokk · Kuldnokk, keda ka kevadekuulutajaks kutsutakse, on musta, metalse läikega sulestiku, kollase noka ja pruunide jalgadega lind. · Kuldnokk on väga seltsiv ja uudishimulik lind, kes väljaspool pesitsusaega tegutseb alati salkadena või koguni suurtes parvedes. Hiireviu · Hiireviu on ronga suurune üldtoonilt pruun röövlind. · Hiireviu on meie sagedasemaid röövlinde. Tema arvukust määrab eelkõige saakloomade - hiirte - arv. · Hiireviu on looduskaitsealune liik. Roherähn · Roherähn on teisest Eesti rohelist värvi rähnist - hallrähnist - pisut suurem, suur-kirjurähnist on ta aga koguni üle kahe korra suurem.
Lugemiskontroll „Mees, kes teadis ussisõnu“ 1.Raamatu pealkiri tulenes teose peategeleasest Leemetist, kes oli viimane mees, kes oskas ussisõnu.“Mees, kes teadis ussisõnu“ tähendab seda, et teoses mõistis metsarahvas loodust, võimu ja valitsemist asukate üle. Sümbolid olid sõnastatud läbi huumori, mis tegi lugemise huvitavamaks. “maailm on alla käinud ja isegi allikavesi maitseb mõrult“ (lk 16), „nagu inimene, kes on endal käed otsast hammustanud ja vedeleb nüüd maas, abitu nagu pamp“ (lk173), „Hoopis hõlpsam on elada neil, kes on kasvus kängu jäänud ning ebaloomulikult jässakad. Nii tekivadki külaeluks sobilikud värdjad“ (lk182). Teose idee seisneb selles, et Leemet on lõpuks metsas viimane inimene üldse. Kõik lahkuvad või surevad. Suur probleem on muutustes ja selles, et ei suudeta muutustega kaasa minna. Autori sõnum on see, et inimesed on kaotanud võime elada loodusega kooskõlas. Kõik inimesed peaksid tegem...
Mägedes elades lahtub Carmeni armastus Jose vastu ning talle ennustatakse surma. Micaela ja Escamillo tulevad mägedesse – üks otsib Jose’d teine Carmen’it. Escamillo kutsub kõiki oma järgmisele härjavõitlusele, Jose aga läheb oma haiget ema külastama. Kui kätte on jõudnud härjavõitluse aeg, kohtuvad Carmen ja Jose taas – aga seekord viimast korda. Jose tapab Carmeni meeleheites. Tegelased: Peategelane: haritud, uudishimulik, tundis hästi keeli, rahakas. Don Jose: Maria. Röövel, endine sõjaväelane. Tugev, aga samas ka nõrk. Carmen: Ilus, aga kuratlik mustlane. Teose idee: Võibolla see, et armastus võib mehe mida iganes selle nimel tegema panna. Antud juhul siis röövliks hakkama või siis sobiks ka see vana ja tuttav ütlus seebikatest ,,Kui mina sind ei saa, siis ei saa ka sind keegi teine (tapetakse keegi). Hinnang: Hea ja huvitav teos, kuigi 4. peatükk on mõttetu, sest see ei lähe teosega kokku.
K.Hamsun ,,Maa õnnistus" Naised raamatus. Raamatu naistegelased olid üsna ettearvamatud. Seda just Iisaku naise Ingeri ja Berde tütre Barbro näol. Kuigi ei erinenud nad kuidagi tänapäeva naistest. Näiteks Oliine, kes pidi alati kõike teadma. Inger tuli Iisaku juurde alguses, kui mees alles uudismaale elama asus.Ta ei olnud küll ilus naine, tal oli jänesemokk, kuid sellest hoolimata oli naine töökas ja heasüdamlik. Ingerile meeldis kui mees talle külast uusi ja ilusaid asju tõi ning näitas oma tänu ka välja. Neil oli kokku 4 last- 2 tüdrukut ja 2 poissi. Nende elu muutis aga see, kui Inger oma kolmanda lapse kohe pärast sündi hukkas. See oli tüdruk. Kuid Inger, nähes, et lapsel on ka jänesemokk, hukkas ta otsekohe ning mattis metsa. See aga ei jäänud saladuseks. Peagi tuli kõik avalikkuse ette ning Inger pidi kohtu ette astuma. Talle määrati mitmeaastane vanglakaristus. Iisakule tuli appi In...
Müütilised muistendid Friedrich Robert Faehlmann Raamatus räägitakse seitsmest müüdist, millest esimene on: Loomine. Loomises räägitakse, kuidas kõrgel taevas elas vana, pikka habemega Vanaisa, kes oli loonud kangelased, kelle käest ta aegajalt nõu küsinud. Tähtsamad neist olid: Vanemuine. Vanemuisele oli iseloomuks tema kannel ja laul. Teine oli Ilmarinne, kes oli iseloomult elutark ja talle oli omane kunsti anne. Kolmas oli Lämmeküne, kes iseloomult oli ülemeelik. Vanaisa kord tulnud kangelaste juurde ja ütelnud, et tema loob maailma. Ja nii ta ka tegi. Peale pikka tööd, oli Vanaisa suurest tööst väsinud ja ta heitis magama. Samal ajal, tegid aga kangelased oma tööd vähemalt nende arust ja kui Vanaisa ükskord ärkas kiitis ta kangelasi tehtud töö eest ja ütles, et maailma ongi vaja ainult luua veel inimesed, kes hakkaksid maailma valitsema. Teiseks müüdiks raamatus on: Emajõe sünd. Emajõe sünnis räägitaks...
ilusad rohelised puud. Pargi keskel oli väike järv, kus ujusid pardid ja luiged. Pargis oli palju rõõmsaid lapsi. Pargis oli päikseline ja kena. Mary Poppins, Jane, Michael, John ja Barbara käisid ka poodides. Ühel päeval käisid nad vanas piparkoogipoes. Poes oli tolmune ja kõhe, aga piparkoogid oli seal väga head. Sammuti käisid nad lihapoes. Lihapoes oli väga ilus ja puhas. Seal oli müüjaks punase ja ümmarguse näoga väga uudishimulik lihunik. Teisel korral käisid nad aga toidupoes, mis oli sammuti täis kaupa ja puhas. Ühel päeval käisid Mary Poppins, Jane, John, Michael ja Barbara ühe vanatädi aias, kes müüs õhupalle. Aed oli küll vana kuid väga suur ja hästi hoolitsetud. Aia ümber oli suur kivist aed. Ma soovitaksin ,,Mary Poppinsit'' kõigile eelkõige sellepärast, et see raamat on väga fantaasiarikas ja põnev. Seal raamatus on palju huvitavaid seiklusi mida päriselus teha pole võimalik
Tõde haavab, tõde pole inimese tarvis. Inimene on loomult laisk, kuid paratamatult ka uudishimulik. Viimane väljendub paljudel intelligenti omavatel olenditel, millele viidates tunnevad huvi erinevate asjade vastu näiteks ka koerad, kassid, delfiinid. Soov, millegi tundmatu kohta teada saada, on viis õppida eluks vajalikke teadmisi. See omab ka teatud riski. Huvi leegi vastu võib lõppeda näiteks kõrvetusega. Inimlik uudishimu ei esinda alati taolisi eesmärke. Väga palju on seotud vaimsusega ehk emotsiooniga
K.Hamsun ,,Maa õnnistus" Naised raamatus. Raamatu naistegelased olid üsna ettearvamatud. Seda just Iisaku naise Ingeri ja Berde tütre Barbro näol. Kuigi ei erinenud nad kuidagi tänapäeva naistest. Näiteks Oliine, kes pidi alati kõike teadma. Inger tuli Iisaku juurde alguses, kui mees alles uudismaale elama asus.Ta ei olnud küll ilus naine, tal oli jänesemokk, kuid sellest hoolimata oli naine töökas ja heasüdamlik. Ingerile meeldis kui mees talle külast uusi ja ilusaid asju tõi ning näitas oma tänu ka välja. Neil oli kokku 4 last- 2 tüdrukut ja 2 poissi. Nende elu muutis aga see, kui Inger oma kolmanda lapse kohe pärast sündi hukkas. See oli tüdruk. Kuid Inger, nähes, et lapsel on ka jänesemokk, hukkas ta otsekohe ning mattis metsa. See aga ei jäänud saladuseks. Peagi tuli kõik avalikkuse ette ning Inger pidi kohtu ette astuma. Talle määrati mitmeaastane vanglakaristus. Iisakule tuli appi In...
on suitsetamine pigem stressi põhjuseks. Suitsetamine lihtsalt vähendab pinget ja ärritust, mis tekib sõltuvuses oleval inimesel, kes ei ole tükk aega suitsetanud. 90% suitsetavatest Inglise teismelistest teab, et suitsetamine on kahjulik tervisele ning 83% soovivad suitsetamisest loobuda. Aga meil Eestis? Enne kui hakkad suitsetama, mõtle selle peale, miks sa seda teed. Kas suitsu süütamisega allud sa tegelikult tubakareklaamile, sõbra pealekäimisele, või oled lihtsalt uudishimulik? Uudishimu selle kohta, mis see suitsetamine õigupoolest on, saab rahuldada ka seda ise proovimata. Jälgi kasvõi mõnda tuttavat inimest, kes on suitsetanud pikemat aega. Mõtle oma tegelike soovide peale kas olla ise oma otsuseid tegev inimene, kes väärtustab oma tervist või nikotiinisõltlane, kelle tervist ja käitumist määrab sigarett. Sigaretid on Euroopa Liidus selgelt kõige levinum tubakatoode. Enamik inimesi teab, et
Leonardo da Vinci referaat 2007 Leonardo da Vinci sündis 15.aprillil 1452. aastal talus, mis asus Anchianos. Leonardo esivanemad elasid selles piirkonnas alates XIII sajandist. Leonardo isa Ser Piero oli Leonardo sündides 25-aastane. Leonardo sündis väljaspool abielu. Umbes viis aastat elas ta Anchianos, siis kolis ta oma vanaisa juurde Vincisse. Vincis läks poiss ka kooli. Väike poiss oli uudishimulik ja sageli vaidles õpetajatele vastu. Koolis õppis Leonardo da Vinci kirjutama, lugema ja arvutama, geomeetriat ja ladina keelt. Leonardo da Vinci elas Vincis 1466. aastani. 14- aastaselt kolis ta Firenzesse ja alustas õppimist Andrea del Verocchio ateljees. Andrea del Verocchio oli tol ajal üks andekamaid Firenze kunstnikke. Ta oli skulptor, kunstnik ja juveliir. Verocchio avaldas suurt mõju da Vinci arengule. Ateljees töötasid ka teised kuulsad kunstnikud, näiteks Botticelli, Perugino
Probleemi lahendamise etapid: *prob. märkamine ja sõnastamine. *teadaolevate mudelite otsimine. *haudumiseperiood. *probleemi läbi uurimine, võib tulla nn ,,ahhaa"-periood. *viimistlemise ja kontrollimise periood. Ajurünnak: kollektiivse mõtlemise vorm, 7-12 in, 2-3 h, piisavalt uudne prob, kõik ideed kirja, kritiseerida ei tohi. Loovisik: *hea kujutlusvõimega *leidlik *nutikas*ettevõtlik *originaalne *keskendumisvõimega *loovalt uudishimulik *avatud uuele *fantaasiarikas *mõtteseoste loomise võimega *kõrgema sisepingega Loovuse tõkked: *madal motivatsioon *"oleks vaid" probleem *keskendumisvõime puudumine *eneseusalduse puudumine *hirm läbikukkumise ees *ülepüüdlikus *indutsiooni alahindamine *üliemotsionaalsus
Niiviisi pole meid võimalik ühegi elajaga võrrelda, me oleme unikaalsed mitte ainult loomariigis, vaid ka üksteise seas. Päevast päeva kukru kaalunumbreid jälgides sukeldume paljulubavasse imedemaailma, kus raha eest on võimalik kõike saada. Inimkond on jõudnud välja olukorrani, kus räbalad paberitükid on asetatud kõikvõimsa valitseja troonile, keda ilmselt ebareaalne kukutada on. Sellegipoolest võib uudishimulik ilmakodanik kogeda midagi enamat kui lihtsalt õnne - see on pigem eluviis. Kultuurile kulutatud raha on investeering enesesse kellegi silmaring ega teadmised ei saa iial olema piisavad, sest inimene omandab kogemusi ning areneb, kuni elab. Vaid rahakott suudab jõuda tasemeni, mil selle sisu sügiseks valmistuva vahtrapuu kombel lehtetena tuulde visata võib.
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Probleem-prügi ja jäätmed Keskkond Koostas: Ain Tuvikene V-06 Prügi ja jäätmed Suurte linnade ja asulate ligiduses kohtab kahjuks üsna sageli prügihunnikuid. Jäätmed visatakse sageli suvalistesse kohtadesse ning need muutuvad ohuks loomadele. Prügi, mida inimene iga päev toodab, muutub surmaohuks lindudele, imetajatele ja roomajatele. Paljud jäätmed lagunevad alles aastakümnete pärast. Prügi sorteerimise ja selle korduv- ning taaskasutamise algatused on äärmiselt vajalikud. Tänu neile saame hukust säästa loomi ja nende elukeskkonda. PRÜGIGA SEONDUVAD PROBLEEMID Inimesed on ainsad jäätmeid tootvaid olendid. Prügi kohtab peaaegu kõikjal. Hoolimatult ära visatud plastpakendeid, klaaspudeleid ja purke ei pane me tegelikult isegi tähele. Peaaegu 50 protsenti Eestis äraantavast prügist (paber, klaas, metall, mõn...
Tallinna Saksa Gümnaasium Uurimustöö Ilves Tallinn 2005 Ilves Ilves on meie metsade ainukene kaslane. Kodukassiga on tal siiski vähe ühist. Ilves on kõrgete jalgadega ja ümara peaga. Kõrvade otsas on tal musta otsaga karvatutid. Käppadel on tal nagu kassidel ikka sissetõmmatavad küünised. Talvel on käpad täiesti karvadega kaetud muutes niimoodi kergemaks lumes liikumise. Ilves on suur loom, kes kaalub kuni 25 kilo. Karvastik on tal tihe ja moodustab näol omapärase helehalli põskhabeme. Värvus võib ilvestel olla punakaspruunist helehallini, mille peal on tumedad tähnid. Kõhupoolt on ilvesed tavaliselt valged. Ilvesed eelistavad elada tihedates okaspuumetsades aga ka tiheda risuga segametsades. Ilvestele meeldivad tihedad kuusikud: kevadeti aitavad kuuseokkad vabaneda talvekarvadest. Pesa teeb ta maha tihnikusse. Talvel meeldivad ilvestele männikud, sest sinn...
Nad teavad, et mulle ei meeldi, kui nad uurivad, kes kellega käib jne aga nad teevad seda ikkagi. Ma olen päris kindel, et nad teavad seda niigi, sest maakohas liiguvad jutud nagu kulutuli aga nad ei saa ikka rahu, peab ikka surkima ja uurima. Kui ma neile üritan seletada, et elage oma elu ja ärge olge nii uudishimulikud, siis nad solvuvad, nagu puberteedid ja ütlevad, et meie sulle peame küll rääkima. Mis on tegelikult tõsi, sest ma olen väga uudishimulik ja ema teab alati kõige paremaid külajutte. Miks õpetajad ei mõista, et ma ei taha Lutsu ega Koidulat lugeda, et liiga palju korraga ei tee targaks vaid stabiilselt teadlikuks, nad ei saa aru isegi kui ma neile asja puust ja punaseks ette teen. Muudid ja muistendid on kirjutatud sada aastat tagasi, või tegelikult mul pole aimugi, millal täpselt, ja uskuge ma ei tahagi teada. Väheseid noori huvitab muldvana kirjandus. Miks on siis nii, et kõik, kes koolis käivad peavad seda lugema ja
nagu veel paljudel. Loengus kogesin, et käitumist on võimalik asetada kolme erinevasse mina tasandisse. (E. Berne`i teooria) · Lapsevanema tasand kus inimene käitub käskimise, keelamise, õpetamise juhtimise kuid ka kiitmise, julgustamise ja tunnustamise jagajana. · Täiskasvanu tasand inimene mõtleb loogiliselt, arutleb ilma eriliste emotsioonideta. · Lapse tasand inimene on nagu ,,väike professor" uudishimulik, teadmistejanuline, fantaasiate ja plaanidega. Aga ka tundlik ning siiras. Kõik viis oskust mida ma analüüsisin on suhtlemise seisukohalt määrava tähtsusega, õnneks on nad õpitavad ja arendatavad. 4 Kasutatud kirjandus 1. Katsan M. Suhtlemine ja konfliktid [WWW] URL- http://antslakk.edu.ee/pdf/suhtlemine_ja_konfliktid.pdf (25.12 2013) 2. Kotkas M. (1998) Organisatsiooniline käitumine. Tallinn PHARE Eesti
telekast seebioopereid vaadata, serrit juua ja kompvekke süüa. Theo restoranisveitser, kes oli intelligentne, kuid väga suur naistemees. Ta kirjutas raamatut ,,Mees ja naine", kuna ta tundis ennast tihti üksikuna. Romaani värvikaim kuju. Peeter umbkaudu 8-aastane Laura poeg. Ta on väga uudishimulik ja suhteliselt täiskasvanulik. Öösiti, kui ta ema kodus ei olnud, helistas ta suvalistel numbritel. · Tegevus: küpse Nõukogude aeg, 20.sajandi teine pool u. 60dad, 70dad, Mustamäe. · Põhiprobleemid: üksindus, üksteise eemate tõukamine, linnakodanike igapäevaelu. · Mõtted/tsitaadid: * ,,Ikka korteri sügavustes hiilgavad meie silmad vastu pimedat talve, ja aega, ja ajalugu." Viivi Luik
Väljapaisatavad veejoad paiskavad looma mõne meetri võrra tagasi. Kaheksajalg armastab üle kõige mugavat ja turvalist elu. Selleks ehitab ta kividest, molluskikodadest ja söödud krabikestadest majakese. Igal majakesel on seinad, katus ja tihti isegi korralikult suletav kivist uks. Mõnel pool avastavad akvalangistid mere põhjast terveid kivist linnu. Iga ukse vahelt paistavad suured öökulli silmad ja mõni lokaatorina ringlev kombits. Kaheksajalg on loomult õige ettevaatlik ja uudishimulik. Uudishimulikkus on hädavajalik mistahes röövloomale. Ja röövloom just kaheksajalg ongi. Ablas ja ründehimuline. Ta on hästi relvastatud. Kombitsaid katavad lugematud iminapad. Lähedasel sugulasel kalmaaril - lisanduvad veel kassilaadsed küünised. Papagoi nokka meenutavad vägevad lõuad purustavad nagu muuseas paksu molluskikoja. Lisaks on iga kaheksajalg varustatud veel mürginäärmete ja tindipommidega. Kaheksajalg ei pelga ka endast sootuks suuremaid olendeid
täis pulstunud karvaga koer. 5.Millisel põhimõttel valiti maja? Kelle leitud maja osutus valituks? Maja valiti põhimõtel ,et seal oli kõik eluks vajalik olemas. Valituks sai maja ,mida nad kõik olid tegelikult vaatamas käinud. 7.Miks mindi varandust otsima? Mindi varandust otsima,et omale head ja paremat muretseda,paremaks eluks 8.Kes tuli sõpradele vastu ja kuidas sõbrad end välja keerutasid? Sõpradele tuli vastu postiljon ,kes oli uudishimulik ja tundis huvi kirstu vastu mida nad tassisid.välja keerutasid nad end sellega,et käisid kirstuga seenel ja soolasid seened kohe sisse. 9. Kodus ei olnud ema ja isa ühel meelel. Miks? Midagi otsustati siiski koos. Mida? Ühel meelel ei olnud nad sellega ,kes tegeleb lapsega seega otsustati koos laps üles leida. 10.Mida keegi raha eest osta tahtis? Milline sekeldus tekkis Miisuga? Kass tahtis lehma,Teodor jalgratast ja koer püssi.Lehm mille madrusson koju viis
hauduma."). Ta on tundlik, eriti vangla teemadel, kui ta rääkis millestki ja sattus vanglateemadele, siis jäi ta vait (,,Mina varemalt ei teadnud, missugune rahuldus on töös, aga vangis.." Villu peatus.) Villu tegi oma tööd alati jõu ja püsivusega (Katku Villu murdis tööd teha, ta murdis tööd niisuguse jõu ja püsivusega...), tähendab et ta oli vastupidav ja tugev. Ta on uudishimulik, ta ei suuda olla ilma jälge kontrollimata: ,,Oli täiesti ükskõik, kes jäljed oli teinud, kas inimene, mets või koduloom, elav olend või surnud sõiduriist Villu vahtis kõiki peaaegu ühesuguse huviga.". Talle meeldis eraldatus, ta mõtles alapidamata et ta tahaks kivimäe ehitada nii, et ta saaks seal üksi olla. Ta on ka kinnine, kuna talle ei meeldi inimesed ,,Kuluta või jalad käimisega, enne kui inimest näed", see oli see, mis talle meeldis.
Olles keegi tein tuleb jõud ja julgus. · Regressioon- arengus tagasilangemine N: laps hakkab uuesti titeks, et saada tähelepanu. 13.Kaasajal tuntuim joonteteooria Costa ja McCrae Suur Viisik. Ekstravertsus, neurootilisus, avatuse, sotsiaalsus ja meelekindlus. Naiste ja meeste erinevus neurootilisuse osas. Ekstravertsus aktiivne, kehtestav, jutukas, Neurootilisus - ärev, ennasthaletsev, ebastabiilne Avatus kogemusele artistlik, uudishimulik, loov Sotsiaalsus lugupidav, andestav, lahke, usaldav Meelekindlus efektiivne, organiseeritud, usaldusväärne. 14.Maslow vajaduste hierarhia. Millised on inimese esmased ja kõrgeimad vajadused? Isiksuse tervis on enamat kui haiguse puudumine. See on püüdlemine lihtsuse, vabaduse, kompetentsuse, ilu ja armastuse poole. Inimesed arenevad läbi vajaduste hierarhia alustades ellujäämise ja turvalisusega ning püüeldes ilu, teadmiste, õigluse ja tõe poole.
1.2.4. Teritame keeletippu (6x) ,,Keelekesel aga hakkas nüüd külm ning palume tal seda puudutada kui ta iseseisvalt sooja saamiseks hakkas ta ennast hakkama ei saa. liigutama. Kõigepealt peidame keele suhu ja siis toome keele välja hästi kaugele ette. Ja tipu ajame nii teravaks kui saame." 1.2.5. Uudishimulik keel (5x) ,,Nüüd aga muutus keeleke meil Kokteilikõrs aitab meil keelt suunata uudishimulikuks ning tahtis õues veidi taaskord. Vajutada ülespoole või allapoole, ringi vaadata. Kõigepealt üles nina poole ja aga ettevaatlikult. siis alla lõua poole. Vaata peeglisse, teeme koos."
"Kõrboja peremees" Katku Villu : A.H.Tammsaare 1.Villu oli keerulise ja vastuolulise iseloomuga noor mees.Ta oli vaikne ja mitte eriti seltsiv hoidis rohkem omaette. Pärast vanglast tagasitulekut oli ta muidugi väga muutunud. Villu hakkas väga töökaks, ehitas Katkule suure keldri ja töötoa, puhastas üksi Kivimäe kividest, et sinna viljapõld rajada.Villu polnud paha loomuga. 2. Külarahvas arvas Katku Villust väga halvasti. Nende arust oli ta laisk, kohusetundmatu ja mõrvar. Villu oli riiakas, ta läks alati külameestega tülli tühiste asjade pärast.Katku Villu oli tapmise eest vangis olnud. Ta tappis ühe mehe(Künka Otto) teibaga ära, kes teda pussiga ähvardama oli tulnud ning osati ka sauna Eevi pärast. 3. Katku Villu oli 29-aastane mees, kes elas Katku talus koos oma ema ja isaga. Villu oli ainus Katku talu pärija, ta üks vend hukkus sõjas. . Noorel peremehel oli laps, sauna Eeviga.Tema elukäiku mõjutas väga tema l...
september, inglise modell Pink, 8. september, USA lauljanna Stephen King, 21. september, USA kirjanik Andrea Bocelli, 22. september, Itaalia pime laulja 6. Kokkuvõte Kokkuvõtteks tahaks järeldada ,et neitsi märki iseloomustab tagasihoidlikkus, see iseloom on ka minus .Neitsi on omamoodi, oskab enda eest seista ,ta on kaval ning uudishimulik .Minu peamine eesmärk oli teada saada ,kas neitsi on natukenegi minu moodi ning see sai täidetud .Olen küll .
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
