Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Põnev maailm (1)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Põnev maailm #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-11-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 17 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor m3 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
doc

Raimond Kaugver-Tee Isa Juurde

Raamat "Tee isa juurde" jutustab noorteprobleemidest, mis esinevad ka tänapäeval. Raamat sisaldab palju traagilisi ja ka igapäevaseid sündmusi. Raamatu tegevus toimub 70-ndatel Tallinnas. Peategelane on Jürgen Moorast, kes on raamatu algul 9-aastane ja raamatu lõpus 16-aastane. Jürgen käib ka koolis ja õpib peaaegu viitele. Jürgen on poiss, kes ei suuda otsuseid hästi teha - ka üheksandat klassi lõpetades ei tea ta, mida ta tahab teha tulevikus. Tema ema (Külliki Suurhans) ja isa (Eldor Moorast) lähevad lahku, kuna neil on juba tükk aega olnud erimeelsusi ja lahkarvamusi. Isa kolib ema ja Jürgeni juurest ära. Jürgen ja tema klassivend Sten tegelevad peale koolis käimise veel äriga. Nad ostavad soomlastelt kaupa ja müüvad tänaval selle kallimalt maha. Niiviisi teenivad nad endale kopsakat taskuraha. "Ärikate" kõrgeim "töötaja" on Autostop - keskealine raamatupidaja välimusega prillidega mees. Ta võib kasutada alamaid "töötajaid" selleks et nad tema ees

Kirjandus
thumbnail
2
doc

Raimond Kaugver " Tee isa juurde"

TEE ISA JUURDE Raimond Kaugver Tegelased: Jürgen Moorast Külliki Moorast/Suurhans (Jürgeni ema) Sten Suurhans (Jürgeni kasuisa) Eldor Moorast (Jürgeni pärisisa) väike Sten (Jürgeni kaasärikas) Reeni (Jürgeni kaasärikas, narkomaan, tüdruk) Raamat algab 25aastase Jürgeni jutustusega oma lapsepõlvest, meenutades aega, kui ta vanemad lahku läksid. Ta oli siis 7aastane. Ema rääkis Jürgenile, et isa lahkus teise naise pärast ja ei taha enam nendega koos elada. Üsna pea tutvustas ema Jürgenile Steni, kellest sai peagi nende pere liige. Sten vilunud poolehoiuvõitja ja isiksusehindajana kinkis Jürgenile ühe väikese laevukese oma kogust, mis Jürgenile väga meeldis. Jürgeni ema võttis Steni perekonnanime (Suurhans), kuid nagu hiljem välja tuleb oli ema vastu Steni tahtmisele Jürgen adopteerida, seega jäi Jürgenile oma isa perekonnanimi (Moorast). 9aastasena kohtub Jürgen juhuslikult tänava

Kirjandus
thumbnail
3
odt

Haldjatants

Haldjatants Katrin Reimus Tegelased: Politseinik, peategelane Kristiina, Kristiina ema Tiia, Kristiina isa Vello, Kristiina väikeõde Janika (Jannu), Kristiina vanaema ja vanaisa, Kristiina isa uus naine Erika, Kristiina parim sõbranna Triin, Triinu ema, Triinu isa, Kristiina klassijuhataja Mammi. Kristiina klassikaaslased: Sven, tibi Annika, uus klassikaaslane Argo, Kadi, Sirli, populaarne Siiri, Tom. Janika lasteaiakaaslane Kati, Janika lasteaiakaaslane Martin, Tädi Helgi (Argo vanaema), Sveni väikeõde Tiiu ja Sveni väikevend Taavi. 1. Mina (Kristiina) varastasin poest nuku ja politsei sattus mulle peale. Mind viidi ülekuulamisele, aga õnneks tuli Triinu ema mulle sinna järele. 2. Kui koju jõudsin, oli mu emal kolmepäevapohmell. 3. Läksime Triinuga parki, kus oli linnupesa. Koduteel kohtasime joodikut, kellele me mõlemad 2 krooni andsime. 4. Bussipeatuse j

Kirjandus
thumbnail
3
docx

Haldjatants kokkuvõte

Haldjatants Katrin Reimus Tänapäev, 2003 Tegelased: Politseinik, peategelane Kristiina, Kristiina ema Tiia, Kristiina isa Vello, Kristiina väikeõde Janika (Jannu), Kristiina vanaema ja vanaisa, Kristiina isa uus naine Erika, Kristiina parim sõbranna Triin, Triinu ema, Triinu isa, Kristiina klassijuhataja Mammi. Kristiina klassikaaslased: Sven, tibi Annika, uus klassikaaslane Argo, Kadi, Sirli, populaarne Siiri, Tom. Janika lasteaiakaaslane Kati, Janika lasteaiakaaslane Martin, Tädi Helgi (Argo vanaema), Sveni väikeõde Tiiu ja Sveni väikevend Taavi. See teos räägib ühest teismelisest eesti tüdrukust Kristiinast, kelle elu hakkab vähehaaval käest minema. Kõik saab alguse sellest, kui ta isa leiab uue naise ning Kristiina jääb koos oma ema ja vä

8 klassi kirjandus
thumbnail
4
doc

Teose analüüs/Referaat Karu Kender "Check out"

Sissejuhatus "Check out" on räme, ropp ja ka painav mõnes mõttes. Aga ikkagi, lööv, tabav ja hinge kinni võttev. Näitab ideaalselt ära, et rikas olla ei ole lõbus, ja et seks, raha ja narkootikumid ei suuda täita tühjust su hinges. See kuidas peategelane Tom muutus teiste inimeste silmis oma rahaks. Kuidas raha võtab ära selle, mis teeb (või tegi) su inimeseks. Teose ajalooline skeem "Romaani kirjutamist alustas Kender 2000. aasta veebruaris. Aine kogumine oli väga tevistkahjustav. Krijanik puhkasin, kogus inspiratsiooni ja jälle alustas kirjutamist. Tegevus toimub meie ajal Tallinnas. Romaan kritiseerib ja räägib halvustavalt meediast. Vaatamata ajakirjanduse halvustavast kriitikast kuulsuste vastu on staarid sellest sõltuvuses. Nagu peategelane Tom ostis hommikuti kioskides kõmu uudistega ajakirju, lootes, et ta näeb artikleid endast. Ta vihkas ajakirjanikke, kuid ta tahtis, et meedia räägiks temast. Tegelaskond Põhilisteks tegelasteks on Tom(ta vi

Kirjandus
thumbnail
3
docx

Ira Lember „Kummuli kuu“

Sisu kokkuvõte Ira Lember ,,Kummuli kuu" Lugu algas sellest, et noorpaar, Irmel ja Jürgen, jätsid teineteisega hüvasti rongijaamas. Imrel pidi just täna soojale maale sõitma. Irmel ja Jürgen olid mõlemad heleblondid ning neid võis isegi õeks ja vennaks pidada. Hüvastijätmine oli mõlema jaoks väga raske. Nad ei tahtnud uskuda, et nüüd tervelt kaks nädalat peavad nad teineteiseta elama. Nad kallistasid viimast korda ning siis Jürgen lausus, et tahab midagi öelda. Järgmisena kõlasid ta sõnad: ,,Kas sa tuled mulle naiseks?" Irmel vastas, et kui ta on tagasi siis saabki Jürgen vastuse. Neiu oli elevil, tal oli hea meel, et Jürgen lõppude lõpuks tegi talle abieluettepaneku, kuna Irmel oli seda juba pikka aega oodanud. Nad kallistasid viimast korda ning neiu ruttas rongi peale, mis pidi juba rongijaamast lahkuma. Irmel astus oma kupeesse, kus olid ka ülejäänud reisikaaslased ning ka Irmel

Kirjandus
thumbnail
6
docx

2 grammi hämaruseni

sest ma pole ammu nii hea ja kaasakiskuva sisuga raamatut lugenud. Minu poolt on ainult väga positiivsed kommentaarid. Soovitan seda kõigile noortele, sest see räägib just sellistest probleemidest, mis sellise eaga kaasas käivad. Raamat räägib tegelikult sellest, kuidas Lelet vanglas Karlile oma lugu räägib. Raamatul puugub tavaline happy end, mis teeb selle minu arust just veelgi põnevamaks. See ei ole lihtsalt armastuslugu, vaid räägib sellest, kuidas ühe hetkega kogu maailm kokku variseda võib, kui sa ei saa seda, keda üle kõige armastad. Raamatut lugedes kujutasin endale juba asju ette. Mu peas olid kujutluspildid kohtadest ning inimestest, kellest raamat rääkis. 4 Raamat räägib Lelet Hallati elust ning sellest kuidas ta hakkama saab. Lelet oli täiesti tavaline noor tüdruk. Ta elas koos oma ema, ning vanema õe ja vennaga. Isa oli neil surnud. Lelet oli

Kirjandus
thumbnail
2
docx

Jüri Tuulik „VARES“

Jüri Tuulik ,,VARES" Abrukal on vähe mände. Just ühe nende mändide latva ehitas üks varesepaar pesa, kuhu emalind munes neli muna. Emalind haudus mune ja isalind valvas pesa. Äkki tuli puu alla poiss, kes hakkas puud oksaga taguma. Lõpuks ta tüdines ja lahkus. Emalind sai tasapisi rahu tagasi. Varsti kuulis emalind taas toksimist enda all. Munadest koorusid pojad. Nüüd polnud isalinnul enam mahti. Oli vaja minna poegadele sööki otsima. Harakapojad said nimedeks hõbetiib,Siil, Viltulõug ja pääsuke. Äkki ilus pereelu katkes, kui poiss tagasi tuli ja pesa lõhkus. Linnupojad kukkusid alla. Poiss jooksis koju. Aga üks linnupoeg elas veel. Nii leidis Mardu õhtuhämaruses Hõbetiiva. Mardu oli 9 aastane poiss. Tegelik nimi oli Martin Piit. Poisil oli üks silm pruun ja teine sinist värvi. Ta käis mandril koolis. Koolis kutsuti teda Abruka meheks. Mardu viis linnu koju ja pani talle nimeks Mihkel. Nii jäi Mihkel neile elama. Vares suhtus inimestesse erinevalt.Ühele tan

Kategoriseerimata




Kommentaarid (1)

timo92 profiilipilt
09:50 10-02-2017



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun