"Maa õnnistus" K. Hamsun (16)

K. Hamsun „Maa õnnistus“
Naised raamatus.
Raamatu naistegelased olid üsna ettearvamatud. Seda just Iisaku naise Ingeri ja Berde tütre Barbro näol. Kuigi ei erinenud nad kuidagi tänapäeva naistest. Näiteks Oliine , kes pidi alati kõike teadma.
Inger tuli Iisaku juurde alguses, kui mees alles uudismaale elama asus.Ta ei olnud küll ilus naine, tal oli jänesemokk, kuid sellest hoolimata oli naine töökas ja heasüdamlik. Ingerile meeldis kui mees talle külast uusi ja ilusaid asju tõi ning näitas oma tänu ka välja. Neil oli kokku 4 last- 2 tüdrukut ja 2 poissi. Nende elu muutis aga see, kui Inger oma kolmanda lapse kohe pärast sündi hukkas. See oli tüdruk. Kuid Inger, nähes, et lapsel on ka jänesemokk, hukkas ta otsekohe ning mattis metsa. See aga ei jäänud saladuseks. Peagi tuli kõik avalikkuse ette ning Inger pidi kohtu ette astuma . Talle määrati mitmeaastane vanglakaristus.
Iisakule tuli appi Ingeri kauge sugulane Oliine- omakasupüüdlik ja salakaval naine. Ta oli uudishimulik ja upsakas naine. Tihti esitas Iisakule nõudmisi erinevate asjade kohta mis tal vaja oli. Kuid mis puutus laste kasvatamisesse siis sellega sai ta hästi hakkama. Oliine lootis juba salamisi, et Inger ei naasegi vangist ja tema saad Iisaku juurde jääda. Kuid nii ei juhtunud.
Varsti oli Inger tagasi. Kuid ta ei tulnud üksi. Tal oli kaasas ka Iisaku ja tema kolmas laps Leopoldiine, ilus ja kombekas linnatüdruk. Ka inger oli muutunud. Talle tehti vanglas operatsioon ning jänesemokka tal enam ei olnud. Vanglas olles oli ta ka palju õppinud. Pikka aega olid kodus asjad teistmoodi. Kuid lõpuks Inger taipas ,et ta on ikka maainimene ning jättis kõik oma linnast õpitud teadmised sinnapaika. Ta oli jälle Iisaku hea naine.
Aastate jooksul Inger järjest vananes ning tale tekkis mingis mõttes tüdimus. Kui mäe peale kaevandus tööle pannakse ilmub sinna ka palju töömehi. Inger tundis ennast erilisena kui ta mäge vaatama läks ja kõik mehed tema ümber tiirlesid. Üks noormees, Gustav, tuli nende juurde tööle ning Inger armus temasse, või ta vähemalt arvas nii. Kuid noormees lahkus ning naine oli pärast tükk aega tujust ära. Kuid see möödus ja kõik oli jälle vanaviisi.
Berde tütar Barbro oli linnas kasvanud tüdruk. Ta läks tööle Akseli juurde, kes endale hiljuti maad ostis. Barbro oli harjunud linna mugavustega ning Aksel pidi talle lehte tellima ja muid ta soove täitma. Tihtipeale nad tülitsesid ning Barbro oli lubanud ära minna. Kuid seda ta alguses ikkagi ei teinud. Ta jäi rasedaks. Kuid selle lapse ta kaotas. Selgusetuks jäigi see, kas naine ise tappis oma lapse või oli see tõesti õnnetus nagu ta väitis. Kuid varsti lahkuski Barbro.Saladuslik lapse kadumine ei jäänud aga märkamata. Varsti jõudis asi kohtuni. Barbro aga mingit karistust ei saanud kuna lensmani proua aitas teda, samuti ka Geissler. Naine jäi aga lensmani proua juurde teenima.
Ettearvamatu oli ka see, et Barbro lõpuks ikka Akseli juurde tagasi läks.Ilmselt sellepärast,et talle ei meeldinud lensmani proua range kasvatus ja mujale polnud tal minna. Samal ajal oli Aksel palganud endale abilise- vana Oliine. Barbro ja mees leppisid omavahel ära ning jäidki kokku elama. Ainuke probleem oli neil oliine, kes ei tahtnud kuidagi ära minna. Kuid hiljem ta suri.
Iisaku ja Akseli jaoks olid need naised õnnistuseks. Ei olnud kedagi kes tahaks tulla külast ära talus tööd rügama. Inger oli ka veel teistmoodi õnnistuseks. Tal oli sugulaste juures lambaid ning need tõi ta ära. See kari kasvas jõudsasti. Kui Iisak ei oleks endale abilist leidnud siis võibolla ei olekski sellest kohast midagi välja tulnud. Sama ka Akseliga. Mõlemad, Inger kui ka Barbro, olid siiski head naised, kuna ei jätnud oma mehi maha, vaatamata sellele, mis elu neil nendeta olla oleks võinud. Iisak ja Aksel pidasid mõlemad oma naisi õnnistuseks. Õnnistuseks, mille kinkis neile maa.
Kadi Sikk 12d.