Salakambrisse viimine, salomoni sõrmus (0)

Salakambrisse viimine, salomoni sõrmus
(Laval on salakamber, mille sees on karbike särava hõbelaua peal. Karbi sees on Saalomoni sõrmus. Lava valgus on hämar. Paar küünalt põleb. Põrguneitsi on kaunis, heledate juustega ja ilusa jumega. Peeter on tumedate juustega, jalas püksid ja seljas tavaline ühevärviline pluus.)
Tsenaarium :
PÕRGUNEITSI: ( saladuslikult ) Selle sees on minu kõige kallim varandus, mille sarnast maailmas ei ole, see on üks kallis kuldsõrmus.
PÕRGUNEITSI: ( meelitavalt ) Aga et meie armastusesidemel igavene kestus oleks, pead sa mulle sõrmuse vastu kolm verepiiska andma.
PEETER: (uudishimulikult ) Aga mis lugu selle sõrmusega siis on?
PÕRGUNEITSI: ( teeb kavala näo ja ütleb pool sosistades ) Ühelgi elaval inimesel ega loomal ei ole veel tänaseni selle saladusliku sõrmuse väge tunda saanud, sest et keegi neid salamärke pole osanud seletada.
PEETER: ( huvitatult) Tahaks väga teada millised selle sõrmuse võimed on?
PÕRGUNEITSI: ( uhkelt ) Siiski on mul võimalik selle pooliku tundmisega palju imeasju teha, mida ükski teine ei suuda teha.
PEETER: ( õhinaga, hämmeldunult, väga uudishimulik ) No äkki räägid veel lähemalt, kui võid.
PÕRGUNEITSI: ( rõõmuga) Sulle mu Peetrike ikka võin. Ma võin selle sõrmuse kandmisega lennata kui lind, omada jõudu sama palju et lõhkuda kasvõi kaljud, samas ei tee mulle ükski terariist haiget, saan ka muutuda nähtamatuks ja luua endale mida tahes. Sõrmus olnud targa kuninga Salomoni oma.
Dialoog :
Karbikest näidates ütles neitsi: „ Selle sees on minu kõige kallim varandus, mille sarnast maailmas kusagil ei ole, see on üks kallis kuldsõrmus. Kui sa kosid mind siis ma kingin selle sõrmuse sulle kihlapandiks.“
„Neitsi ütles: Aga et meie armastusesidemel igavene kestus oleks, pead sa mulle sõrmuse vastu kolm verepiiska oma vasaku käe väiksest sõrmest andma.“
Siis Peeter küsis neitsilt salakavalalt: „ Mis lugu selle sõrmusega siis on ?“ Neitsi vastanud: „Ühelgi elaval inimesel ega loomal ei ole veel tänaseni selle saladusliku sõrmuse väge tunda saanud, sest et keegi neid salamärke pole ära osanud seletada.
“ Peeter siis omakorda sõnanud „ Aga mis sa sellest sõrmusest siis kasu saad ?“ Neitsi kostnud : „ Siiski on mul võimalik selle pooliku tundmisega palju imeasju teha, mida üksi teine ei suuda teha.“
Siis jutustas neitsi sõrmuse vägedest: „ Kui pistan sõrmuse oma vasaku käe väikesesse sõrme, siis võin ma lennata nagu lind. Pistan sõrmuse aga vasaku käe nimetis sõrme siis muutun ma nähtamatuks. Pistan ma sõrmuse vasaku käe esimesse sõrme, siis võin endale luua mida soovin. Niikaua kui sõrmus mul parema käe pöidlas seisab on käel samapalju jõudu, et võiks lõhkuda kasvõi kaljud või müürid. Panen sõrmuse oma vasaku käe keskmisesse sõrme siis ei tee mulle ükski terariist, tuli ja vesi mulle haiget. Sõrmus olnud ammuse kõige targema kuninga Salomoni oma. Mõned arvavad , et üks ingel olnud targale kuningale kinkinud.“