Fruktoos Mesi Oligosahhariidid Sahharoos Peedisuhkur, roosuhkur, puuviljad Maltoos Piim, piimatooted Laktoos Teraviljaidud, linnased Polüsahhariidid Tärklis Kartul, teravili Vees lahustumatud kiudained Taimne toit (tselluloos, hemitselluloos, inuliin) Glükogeen Maks, seened Vees lahustuvad kiudained Puuviljad, marjad (pektiin) Süsivesikute ülesanded organismis:
jahvatusastmest. Peenjahu valmistamisel eemaldatakse viljaterast kogu kest, aleuroonkiht ja idu, mis sisaldavad endospermiga võrreldes kuni 10 korda rohkem vitamiine ja 2 - 4 korda rohkem mineraalaineid. Seega on toitumise seisukohalt "priiskamine" süüa peenjahust tooteid. Nisujahus on peamiselt vees mittelahustuvaid süsivesikuid (tärklis, tselluloos, hemitselluloos). Veeslahustuvaid süsivesikuid (suhkruid, dekstriine) on oluliselt vähem. Peamise osa kuivainest (kuni 80%) moodustab tärklis. Tärklise sisaldus on seda suurem, mida väiksem on jahu väljatulek, s.t. mida vähem on jahus kesta-, aleuroonkihi- ja iduosakesi, milles tärklist ei ole. Nisujahus on kuni 5% suhkruid - enam sahharoosi, vähem glükoosi, fruktoosi ja maltoosi. Suurem maltoosisisaldus on külmavõetud või mitteküpsetest teradest saadud jahul. Jahu sisaldab järgmisi valke: albumiine ja gobuliine (75% üldvalgust) ninggliadiine ja gluteniine (12 - 15% üldvalgust)
Orgaanilised ained Valdav osa orgaanilisi aineid koosneb süsinikust, vesinikust ja hapnikust.orgaaniliste ainete koostises leiduvad kõik makroelemendid. Põhilisteks orgaanilisteks aineteks on sahhariidid, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped, seetõttu nim. neid biomolekulideks. Biomolekulide all mõistetakse orgaaanili ühendeid, mis moodustuvad organismide elutegevuse tulemusena. Bioaktiivsed ained- on orgaaniliste ühendite eri klassidesse kuuluvad ühendid, mis juba väikesetes kontsentratsioonides mõjutavad organimide ainevahetust ning reguleerivad nende elutalitlusi.(ensüümid, vitamiinid, hormoonid) Sahhariidid ehk süsivesikud on orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik,vesinik ja hapnik. Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatomite arv on enamasti kolmest kuueni.(kuuesüsinikulised: glükoos e. Viinamarjasuhkur; fruktoos e. Puuviljasuhkur ; viiesüinikulised riboos, desko...
Vastavalt sellele jaotatakse kõik organismid 2 rühma: autotroofid ja heterotroofid . Kust saavad autotroofid elutegevuseks vajaliku energia? Autotroofide põhiosa moodustavad rohelised taimed.Nad saavad selle orgaanilise aine fotosünteesiprotsessis.Selle toimumiseks vajavad nad väliskeskonnast valguseenergiat ja anorgaanilisi ühendeid. Fotosünteesi tulemusena moodustub glükoos.Glükoos on paljude teiste orgaaniliste ühendite sünteesi lähteaine.Taimedes moodustub glükoosist tärklis või tselluloos. Autotroodid on organismid, kes sünteesivad elutegevuseks vajalikud orgaanilsed ühendid väliskeskonnast saadavatest anorgaanililistest ainetest. Enamik taimi on autotroofid. -Kust saavad heterotroofid eluks vajaliku energia? Suurem osa organismidest on heterotroofid.Heterotroofsed organismid ei saa elada väliskeskonnast hangitavate orgaaniliste ühenditeta.Nad lagundavad toiduga saadud orgaanilist ainet 2 eesmärgil:
Ravimid Egert Ertel Ravim e arstim on orgaaniline keemiline ühend, mis muudab organismi keemiliselt või füüsikaliskeemiliselt. Ravimi preparaadid võivad olla: tahked (nt tabletid, pulbrid, kapslid või drazeed), pehmed (salvid ,pastad, plaastrid), vedelad (tinktuurid ja lahused) või gaasilised. Täiesti kahjutu toimega (mürgituid) ravimeid ei ole olemas Ravimid jagunevad käsimüügiravimid, retseptiravimid, piiratud kasutusega retseptiravimid. Millisesse klassifikatsiooni ravim kuulub, otsustab Ravimiamet müügiloa andmisel või kasutamisloa väljastamisel. Käsimüügiravim Käsimüügiravim on ravimpreparaat, mille tarbijatele apteegist väljastamiseks ei ole arstiretsept nõutav. Käsimüügiravimid on retseptiravimitest vähem mürgised ja suhteliselt ohutud ka suuremate annuste ja üle annustamise puhul. Retseptiravim Retseptiravim on ravim, mille ostmiseks on vaja arsti poolt väljast...
Ainevahetuse kiirus sõltub kehamassist, vanusest, keha temperatuurist ja toitainete hulgast. Inimese seedeelundkonna moodustavad suuõõs (hambad+keel), neel, söögitoru, magu, peensool (kaksteistsõrmiksool), jämesool, pärak. Kaksteistsõrmiksooles toimub põhiline osa seedimisest, seal on mitmed olulised seedenõred. Seedimise ülesanne on muuta toidu koostisse kuuluvad toitained organismile omastavaks. Amülaas aitab seedida tärklist. Tärklis hakkab suhkruteks lõhustuma. Maonõre sisaldab soolhapet ja ensüüme. Pepsiini mõjul (koos soolhappega maos) hakkavad valgud maos lagunema. Pepsiin toimib ainult kindlal temp, tugevalt happelises keskkonnas. Kaksiksõrmiksooles toimub rasvade lõhustumine. Seedimiseks on oluline sapp, mida toodab maks. Sapp aitab seedida rasvu. Maks puhastab verd mittevajalikest ainetest. Sünteesib sappi. Toitainete varupaik.
AINEVAHETUSTÜÜP Heterotroof Autotroof Heterotroof RAKUKEST Puudub Tselluloosist Kitiinist PALJUTUUMSUS 1 harva palju AINUOMASED tsentroroom Plastiidid, kekevakool tsentrosoom ORGANELLID VARUSÜSIVESIK glükogeen tärklis glükogeen RAKKUDE piiratud piiramatu piiramatu JAGUNEMISVÕIME 5) bakteriraku erinevusi päristuumsetest rakkudest; Bakterirakud on eeltuumsed e. neil pole rakutuuma. Neil on rakukesta peal viburid ja karvakesed, mis on bakteritele kinnitumiseks. Nendes on oluliselt vähem organelle kui päristuumsetes. 6) tunda jooniselt erinevaid rakutüüpe, organelle.
inimesele ei seest ega väljastpoolt. 2) sahhariidide (taimsete materjalide) kääritamisel: C6H12O6 2CHCHOH + 2CO Käärimisprotsess toimub pärmseente mõjul, mida leidub alati õhus, puuviljades, marjades, pinnases, vees, mistõttu on suhkruid sisaldavate vedelike alkoholkäärimine looduses väga levinud. Pärmseente elutegevuse mõjul toimub glükoosi muundumine etanooliks ja süsinikdioksiidiks. Etanooli tootmisel kartulitest ja teraviljadest, tuleb neis sisaldav tärklis muuta ensüümide (linnaste) toimel maltoosiks ja see edasi glükoosiks, mis jällegi pärmseente mõjul hapniku juurdepääsuta käärib lõpuks etanooliks. Kogu inimesega vahetult kokkupuutuv etanool (farmaatsiatooted, kosmeetika, alkohoolsed joogid) peab enamiku maade seaduste järgi olema valmistatud kääritamise teel. Etanooli kasutatakse alkohoolsete jookide, lahustite (lahustab rasvu, vaike, bensiini), ravimite
· pagaritooted Rukis: · jahud · helbed · (idandid) · Pagaritooted · Leivatooted Oder: · Jahu · Ordalinnased õlu · Küpsetised karask, käkid, · Kruubid, tangud (tangud on purustatud kruubid) Kaer: · Jahu · Helbed · Tangud · Küpsetised · Küpsised Tatar: · Tangud · Helbed · Jahud Hirss: · Tangud · Helbed · Jahu Mais: · Tangud · Helbed · Manna · Jahu · Tärklis · Popcorn töödeldud maisitera Aedhernes, suhkruhernes, läätsed, kikerherned Oad: · Aeduba ehk türgiuba · Põlduba Jahud · Koostis ja jahu klass sõltub jahuliigist ja jahvatusastmest · Kõrgema kvaliteediklassi jahu on: tärklise ja suhkrurikkas, sisaldab vähem rasva, tselluloosi, mineraalaineid, lämmastikaineid Terade jahvatamiseks kasutatakse: 1. Madal- ehk lihtjahvatus eesmärgiks on ühekordse jahvatuse tulemusena saada jahu 2
Selle tulemusena moodustub 6 süsinikuga ühend, mis on aga ebapüsiv ja laguneb 2-ka 3 süsinikuga ühendiks. Neid ühendeid kasutataksegi glükoosimolekulide sünteesiks. Et aga glükoos rakku ei kuhjuks, on vaja see kiiresti sealt ära transportida. Transportimiseks moodustub kloroplastides glükoosimolekulidest sahharoos, mis on stabiilne transportsuhkur. Sellisena viiakse suhkur taime erinevatesse osadesse, kus see glükoosina ära kasutatakse või tärkliseks muudetakse. Tärklis on taimedel suhkrute säilitusvorm. Kui taim vajab palju säilitussuhkrut, siis on tal tavaliselt kujunenud spetsiaalne säilitusorgan. Näiteks kartuli maa-alused võsud (kartulimugulad) on taimel tärklise säilitamise kohtadeks.
Monosah: Gükoos- esmane E aitab ainetel liikuda (hemoglobiin) allikas, üleliigne tärkliseks Regulatoorne Insuliin alandab Fruktoos- MAGUS, ligimeelitav ül veresuhkru taset madalamaks Riboos ja desoksüriboos- ehituslik Retseptoorne raku pinnal olevad ül, nukleotiidides. valgu molekulid vahendavad inf Oligosah: Maltoos- E allikas raku ja väliskeskk vahel Liikumine taimedes Laktoos- varuaine algloomade viburid, ripsmed- imetajate piimas Sahharoos- koosnevad valkudest Varuaine kaitse külmumise eest, albumiin ja kaseiin on järglastele taimemahlal magus maitse. toitainevaruks Kaitse antikehad Polüsah: Tärklis- taimne varuaine kaitsevad haigustekitajate eest Tselluloos-taimedes ehituslik ül Mürgid putukate mürgit mesilane Kitiin-kaitse lülijalgsetel madu Energeetiline Glükogeen- loomade ja seente glükoos,rasvad,valgud. varuaine,...
Mäletsejaliste ruumikas liitmagu võimaldab neil kasutada rohkesti koredat, toorkiurikast sööta, seda seedimiseks põhjalikult ette valmistada ja seedida. Mäletsejaliste eesmaod on unikaalse ehituse ja funktsioonidega, väga ruumikad organid. Eesmagudes, peamiselt vatsas, alluvad kääritamisele kõik toitained, kõige ulatuslikumalt süsivesikud; nii keeruka ehitusega polüsahhariidid (tselluloos, hemitselluloos) kui ka kergesti lahustuvad suhkrud ja tärklis. Proteiin: Suurem osa sööda proteiinist lõhustub vatsas ensüümide toimel peptiidide ja vabade aminohapeteni, mõned aminohapped lõhustuvad järgnevates etappides edasi ammoniaagiks, orgaanilisteks hapeteks ja süsinikdioksiidiks. Proteiini kääritamise käigus vabanenud peptiide, aminohappeid ja ammoniaaki kasutatakse vatsa mikroorganismide poolt toitainetena oma kehavalgu sünteesiks. Liiga kiire proteiini lõhustumise korral aga ei suuda nad kõike ära
1. ELU OLEMUS 1) Nimetage 4 elusorganismidele iseloomulikku tunnust. Elusorganismidele iseloomulikud tunnused: rakuline ehitus, aine- ja energiavahetus;stabiilne sisekeskkond, kasv ja areng,paljunemine, reageerimine ärritusele. 2) Reastage eluslooduse organiseerituse tasemed alates lihtsamast. Tärklis, kloroplast, taimerakk, põhikude, leht, kartul. 3) Reastage antud näited vastastavalt eluslooduse organiseerituse tasemetele alates lihtsamast. Glükoos, mitokonder, loomarakk, lihaskude, maks, inimene. 2. ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS 1) Nimetage peamised keemilised elemendid, anorgaanilised ja orgaanilised ained organismides. Kõige rohkem leidub organisimis keemilistest elementidest hapnikku, süsinikku, vesinikku ja lämmastikku
vaba poolatsetaalse OH-rühma osatähtsus marginaalne, sest see esineb vaid iga polüsahhariidi ahela ühes otsas. Oligo- ja polüsahhaariidides on monomeerid omavahel seotud O-glükosiidsidemega. Levinumad oligosahhariidid, nagu sahharoos, laktoos, maltoos jt omavad energeetilist rolli. Oligosahhariidi lisamisel valgule tekivad glükoproteiinid. Samuti kuuluvad oligosahhariidid glükolipiidide koosseisu, osaledes rakk-rakk äratundmises. Polüsahhariidid, nagu tärklis ja glükogeen taidavad organismis varufunktsiooni, taimedes aga nad on ka rakukesta ehitusmaterjaliks (tselluloos, pektiin). Süsivesikute kvalitatiivseks määramiseks kasutatavad reaktsioonid baseeruvad karbonüülrühma esinemisele. Teine osa analüüsi meetoditest põhineb heterotsükliliste aldehüüdide furfuraali (pentoosidest) või 5-hüdroksümetüülfurfuraali (heksoosidest) moodustumisele süsivesikute kuumutamisel tugeva mineraalhappe juuresolekul. Mõlemad aldehüüdid
Nad sisaldavad süsinikku, vesinikku ja hapnikku. 6.Millised ühendid kuuluvad monosahhariidide hulka? Riboos, desoksüriboos, glükoos ehk viinamarjasuhkur, fruktoos ehk puuviljasuhkur 7.Mis kuuluvad pentooside ja heksooside hulka? * Pentoosid – riboos, desoksüriboos * Heksoos – glükoos 8.Too 3 näidet oligaosahhariididest. * Sahharoos ehk roosuhkur * Laktoos ehk piimasuhkur * Maltoos ehk linnasesuhkur 9.Nimeta 4 enamlevinut polüsahhariidi ja nende esinemis kohad. * Tärklis – mugulates (kartul, sibul), viljades (nisu, riis) * Tselluloos – puuvill, taimerakukestad * Kitiin – lülijalgsete toeses ja seente rakukestas * Glükogeen – maksas ja lihastes 10.Too näiteid süsivesikute energeetilisest, struktuursest, atraktiivsest, varuainelisest, kaitselisest, biosünteetilisest funtksioonist. * Energeetiline: esmane energiaallikas * Struktuurne: kitiin (lülijalgsete toes, seente rakukest), tselluloos (taimerakukestad)
Süsivesikud on organismis kiiresti omastatavad ja seega kõige olulisem energiaallikas. Süsivesikud on näiteks glükoos ja fruktoos (puuviljad), sahharoos (lauasuhkur), laktoos (piim), maltoos (teraviljatooted), tärklis (kartul) ja kiudained (teraviljad, puuviljad). Kiudained tagavad hea seedimise. Puu- ja köögiviljade tarbimisel tuleks eelistada värskeid vilju – kõrgel temperatuuril töötlemisel ja pikaajalisel säilitamisel lähevad olulised mineraalid ja vitamiinid kaduma. Tärklis moodustab enamuse tarbitavates süsivesikutest – seda leidub palju leivas, saias, kartulis, makaronides, teraviljahelvestes. Toidule parema maitse andmiseks lisatakse sellele tihti liiga palju suhkrut. See võib tekitada magusasõltuvust. (Tervise Arengu Instituut, 2015b) Magusasõltuvuse põhjused on erinevad: psühholoogilised, harjumus, suurenenud energiavajadus. Suhkrurikkad toidud on küll maitsvad ja energiarikkad, aga annavad vähe vitamiine ja mineraalaineid
Süsivesikud 2 Süsivesikud jagunevad: Lihtsüsivesikud ehk monosahhariidid Glükoos ehk viinamarjasuhkur Fruktoos ehk puuviljasuhkur Galaktoos (pärineb piimasuhkrust ehk laktoosist) Liitsüsivesikud Disahhariidid Sahharoos ehk peedi või roosuhkur (glc+frc) Laktoos ehk piimasuhkur (glc+galaktoos) Maltoos ehk linnasesuhkur (glc+glc) Polüsahhariidid Tärklis Glükogeen Tselluloos Süsivesikud 3 Monosahhariide ja disahhariide nimetatakse suhkruteks. Nad on magusa maitsega ja lahustuvad vees. Tärklis koosneb glükoosijääkidest ja on organismi poolt otseselt omastamatu. Tärklise lõhustumisel on lõppsaaduseks glükoos, mis imendub verre järkjärgult ja katab organismi süsivesikute vajaduse pikema aja vältel. Tärkliserikkad on kartul, riis, nisutera. Süsivesikud 4 Süsivesikute vajadus
Pakend Plastmass karp, Plastmass karp Plastmass karp korduvsuletava kilega Koostis Kanalihamass (28%), Sealiha (48%), kana- broileriliha sealiha (12%), joogivesi, veiseliha 67%, joogivesi, veiseliha (11%), vesi, (21%), lõssipulber, tärklis, keedusool seakamar, tärklis, tärklis, sojavalk, (maks. 1,5%), lõhna- stabilisaatorid keedusool (max 2%), ja maitseained, E1422, E450, stabilisaator E450, lihavalk, karrageen, happesuse maitseained ja maltodekstriin, regulaator, lõhna- ja -ekstraktid (s.h. sinep glükoos, suhkur. maitsetugevdajad ja seller),
3. Tooge näiteid mono-ja disahhariidide tähtsusest - Monosahhariididest tähtsaimad on riboos (RNA monomeer) ja desoksüriboos (DNA monomeer), glükoos ja fruktoos on energia saamiseks ja disahhariididest sahharoos (koosneb glükoosist ja fruktoosist), maltoos (koosneb kahest glükoosi molekulist), laktoos (glükoosist ja galaktoosist) ning neid on vaja samuti energia saamiseks 4. Selgitage tärklise ja tselluloosi funktsioonide erinevusi - Tärklis on taimedes energeetilisel otstarbel aga tselluloos on ehituslikul otstarbel 5. Millised ained kuuluvad lipiidide hulka? - Lipiidide julka kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid. 6. Tooge näiteid vedelatest ja tahketest lipiididest ning selgitage nende tähtsust. - Vedelad lipiidid on õlid, tahked on vahad, fosfolipiidid. Lipiidid on energia allikaks ja kaitsevad keha jahtumise eest, aitavad rasvlahustuvatel vitamiinidel toimida. 7. Mis on hormoonide funktsioon?
ühtlaselt lilla. Järeldus Molisch'i testiga tekkisid katseklaasidesse purpursed või lillad kihid, mis kinnitab, et tärklis ja glükoos on süsivesikud. 1.2.2. Osasoonide saamine Osasoonid on süsivesikute derivaadid, mis tekivad redutseeriva ehk taandava suhkru reageerimisel fenüülhüdrasiiniga. Osasoonid kristalluvad lahustest hõlpsasti välja, kusjuures tekkivate kristallide kuju ja sulamistemperatuurid on lähtesuhkrule iseloomulikud. Reaktsioon vajab fenüülhüdrasiini liiga ja pikemaajalist kuumutamist. Töö käik
eraldatud tärkliseterakesed. Värvununa on neid mikroskoobis lihtsam vaadelda. Töö käik A. Katseklaasi valasin 45 ml tärkliselahust ja lisasin 1 tilk joodilahust. Segu loksutasin ja kuumutasin keemiseni. Seejärel katseklaasi alumine pool jahutasin veejoa all. B. Mikroskoobi alusklaasile panin maisi- ja kartulitärklist. Lisasin 1 tilk lahjendatud joodilahust. Klaasi alla ei tohi jääda õhumulle. Järeldus ja tulemus A. Tärklis moodustas joodiga sinise kompleksi, mis lagunes kõrgel temperatuuril (ülemine kollane kiht ) ja taastus jahutades külma veejoa all (alumine sinine kiht). B. Kartuli tärkliseterad olid ebaühtlase suurusega ja suuremad. Maisi omad seevastu ühesuurused ja kartuli teradest väiksemad. Kartuli tärklis Maisi tärklis
Glükoos pole nii magus kui tavaline suhkur, kuid käärib lahustes väga hästi ja on tähtis toitaine. Glükoosi lisatakse ka mõrudele ravimitele, et maitset paremaks muuta. Fruktoos ehk puuviljasuhkur on kõige magusam suhkur. Fruktoos käärib ja seedub raskemini kui glükoos. Sahharoos ehk tavaline suhkur on argielus kõige tähtsam suhkur.Kõige enam leidub sahharoosi suhkrupeedis ja suhkruroos, millest teda toodetaksegi. Tärklis on valge pulbriline aine, mis külmas vees ei lahustu, kuumas vees moodustab paksu häguse lahuse klistiiri.Tärklis on taimedes peamiseks varuaineks, mis koguneb juurikatesse, seemnetesse, vartesse. Ta on ka tähtis toitaine. Peamised taimed, mis varustavad inimesi tärkliserikka toiduga, on teraviljad ja kartul. Tselluloos on kiulise ehitusega aine, ta on tugev ja küllaltki kõva. Tselluloos ei lahustu üheski tavalises lahustis. Loomad tselluloosi otseselt seedida ei suuda, tema
lipiidid, valgud, nukleiinhapped. Põhilised ensüümid, vimaniinid, hormoonid. Monosahhariidid e lihtsuhkrud on madalmolekulaarsed. C arv aatomi molekulis on 3-6. riboos, desoksüriboos, glükoos, fruktoos. Oligosahhariidid on madalmolekulaarsed, moodustunud 2-3 monosahhariidi omavahelisel liitumisel. Maltoos(gl.jääk+gl.jääk) sahharoos(gl.jääk+fru.jääk) laktoos(galaktoosjääk+ fru.jääk) polüsahhariidid kõrgmolekulaarsed, mille ehituslikeks lülideks on monosahhariidid. Tärklis, tselluloos, glükogeen. Sahhariidide koostises on süsinik, vesinik ja hapnik. Neil on energeetiline ja ehituslik ülesanne. Lipiidid- rasvad, õlid, vahad, steroidid. Energiaallikaks. Valgud on aminohapetest moodustunud polümeerid. Reguleerivad biokeemiliste reaktsioonide kiirust(ensüümid), ehituslik funkt. Trantsportvalgud juhivad molekule raku sisse ja sealt välja. Edastavad väliskeskkonna infot raku sisemusse. Kaitsefunkt-antikehad. Energeetiline funkt.
SÜSIVESIKUD sahhariidid: 1)monosahhariidid (fruktoos,glükoos) energiallikad 2)disahhariidid (sahharoos, laktoos) kasutatakse energiallikates 3)polüsahhariidid (tärklis, taimsed organismid) varuaine ülesanded: * anda energiat * varuainete säilitamine * ehituslik * ligimeelitav * kaitseülesanne LIPIIDID (rasvad, õlid, vahad) 1)lihtlipiidid alcohol+rasvhappejääk(rasv,vaha) 2)liitlipiidid lihtlipiidid+keemiline ühend (fosfolipiidid) 3)tsüklilised lipiidid (steroidid, hormoonid) ülesanded 1. aitab vältida keha liigset jahtumist, ümbritseb kõhuõõnes siseorganeid ja kaitseb neid kahjulike välismõjude eest. KAITSEÜL. 2. Energeetiline 3. ehituslik (kolesterool) 4.varuaine 5.bioregulatsioon, reguleerivad organite, rakkude, ainevahetuse tööd 6.lahusti ül 7. ainevahetusliku vee tekitamine 8. aitavad sappi väljutada 9. aitavad närviülekandeid kiirendada VALGUD ülesanded 1.ensümaatiline funktsioon 2. ehituslik (valgulise ehitusega, kabjad...
Ökoloogia teadus , mis käsitleb elusolendite suhteid ümbritseva keskkonnaga. Biootilised keskkonnategurid organismide elutegevust mõjutavad elusa looduse tegurid, mis tulenevad organismide kooselust. Abiootilised keskkonnategurid organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid; eristatakse elukeskkonnaga ning kliimaga seotud tehurid. Kooslus ühel territooriumil elab paljude liikide populatsioone, mis koos moodustavad elukoosluse e. biotsünoosi. Populatsioon ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid moodustavad populatsiooni. Levila e. areaal ühe süstemaatikaüksuse asuala. Sümbioos eri liiki organismide vastastiku kasulik kooseluvorm. Kommensalism eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele poolele kasulik ja teisele kahjutu. Parasitism eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik ja teisele kahjulik. Herbivoorlus taimtoidulise looma toitumissuhe taimedega. Ökosüsteem on isereg...
AINEVAHETUS JA SEEDIMINE- BIOLOOGIA 9. KLASS AINEVAHETUSEKS nimetatakse kõiki organismis toimuvaid keemilisi muutusi, mille kaudu organism on seotud keskkonnaga ja mis võimaldab tema elutegevust. Inimene toitub TOIDUAINETEST(liha,kala,muna,piim,teravili,jne..). TOITAINED on toiduainete kosstisosad, mida organism kasutab kudede ülesehitamiseks ja uuendamiseks ning mille lõplikul lõhustumisel hapniku kaasabil vabaneb energia. Toidu energeetiline väärtus ehk kalorsus ongi energia hulk kalorites, mis vabaneb toitaine lõplikul lõhustamisel. Kõige kaloririkkam toit on rasvane toit. Vabanevat energiat kasutab inimene näiteks keha tempertauuri säilitamiseks, lihaste tööks, erinevate ainete sünteesimiseks jne. TOIT SÖÖMINE,SEEDIMINE AINEVAHETUS LÕPPJÄÄKIDE IMENDUMINE RAKKUDES ERITAMINE ENSÜÜMID on eriliste omadustega valgud, mis kindlustavad organismis ...
Fifth level Kuidas tekib Mesilased koguvad nektarit, milles on suhkrut üle 4,2%. Mesilased vähendavad nektari veesisaldust poole võrra juba tagasilennul tarru, suunates üleliigse vee vereringesse. Kärjekannu panduna jätkub nii vee eraldumine kui ka keemiline muundumine. 1l mee jaoks vaja teha 10 miljonit õie külastust. Mesilaste neelunäärmete (140 x edasi-tagasi) ferment invertaas muudab roosuhkru puuvilja- ja viinamarjasuhkruks, tärklis ja dekstriin muutuvad amülaasi toimel viinamarjasuhkruks. Lisanduvad valgud, antibiootilised- jt. ained. Meekannud kaanatatakse, kui veesisaldus on langenud 18-22%. Rohke fruktoos aeglustab mee kristalliseerumist. Roosuhkrut on mees umbes 1%. Keemiline koostis Õiemee keemiline koostis: Sisaldus %-des Vesi 18,23 Invertsuhkur 75,32 Roosuhkur 1,27 Dekstriinid 3,61 Lämmastikained ja valgud 0,42
· Hüdrolüüs keemiline reaktsioon (täpsemalt nukleofiilne asendusreaktsioon), kus keemiline ühend veega reageerides laguneb. · Hüdrofoobne aine, millel puudub vastasmõju vedelikuga ning aine ei märgu ega lahustu vedelikus ja aine ei saa moodustada vesiniksidemeid. Hüdrofoobsed ained on paljud metallid ja teatud orgaanilised ained. · Hüdrofiilne aine võime vastastikuliseks mõjuks veega. Hüdrofiilsed ained on näiteks anorgaanilised soolad, tärklis ja savid. · Pindaktiivne aine keemiline aine, millel on võime (pindaktiivsus) vähendada vee ja teiste vedelike või tahkiste pindpinevust, suurendades ühtlasi nende märgumist. · Pindpinevus pinnanähtus, kus vedeliku pinnakiht käitub kui elastne kile. Vedeliku pinnamolekulid mõjustavad üksteist tõmbejõududega, mis on suunatud piki pinda ja püüavad pinna suurust vähendada.
niinimetatud hilispuidu (sügispuit). Sellise tsüklilise kasvu tagajärjel moodustuvad aastarõngad, mis on tüve ristlõikel selgelt märgatavad. Aastarõngaste uuringuid kasutatakse puude vanuse määramisel, samuti paleoklimatoloogias, dendrokronoloogias jm. KOOSTISOSAD Keskmiselt puu koostisosad on: · Tselluloos (4050%); · Ligniin (2030%); · Hemitselluloos (2030%); · Lisaained (1-3%, vihmametsapuudel kuni 15%), rasvad, tärklis, sahharoos, valgud, fenoolid, vaha, parkained (ainult lehtpuudel), sterool, vaik, tärpentin; · Tuhk (0,10,5%, vihmametsapuudel kuni 5%). PUIDULIIGID · Oksapuit · Lehtpuit · Troopikapuit (vihmametsapuit) TAASKASUTUS, AINELINE JA ENERGEETILINE KASUTAMINE Puitu saab puhtal kujul probleemideta likvideerida seda kompostides või sellest põletamisega energiat võites. Vana- ja prügipuit kasutatakse põletusmaterjalina biomassitehases taastuv- ja CO2-
magusam.Fruktoos. Disahhariidid: koosnevad kahest monosahhariidist, mis on omavahel ühendatud glükoosisidemega; lahustuvad vees hästi; liiguvad organismis kiiresti; omistatakse kergesti. Maltoos - linnasesuhkur. Sahharoos - peedi- või roosuhkur. Fruktoos - sahharoos - glükoos - maltoos - laktoos. Polüsahhariidid: makromolekulid; koosnevad sadadest ja tuhandetest monosahhariididest, mis on omavahel keemilise sidemega ühendatud. Tärklis, glükogeen, tselluloos ja kitiin on kõik glükoosi polümeerid. Tärklis - varuaine taimedes; hüdrolüüsub kergesti glükoosiks. Glükogeen - nn loomne tärklis; enim maksa- ja lihasrakkudes. Tselluloos - rakkude ja organismide ehitusmaterjal; taimeriigis kõige levinum ühend; taimsete kiudude põhikomponent; inimorganism ei omasta, kuna inimese soolestikus puuduvad bakterid, mis seda glükoosiks lagundaksid; hüdrolüüsub raskemini kui tärklis.
Teraviljasaadused Leib kui toidu sümbol Tera ehitus kile Süsivesikuid on rukki, nisu ja odrajahus 65-66%, erinevus on tärklises: kõige rohkem on nisujahus 63, odrajahus 58 ja rukkijahus 49 %. Kiudaineid on vastavalt nisujahus 3,5, odrajahus 7,9 ja rukkijahus 13,5% sellest veeslahustuvaid vastavalt 0,9, 1 ja 2,2 % ja tselluloosi 0,4, 1,3, 1,9 %. Rääkida ka idanemisest ja idust. 1. Terades on tärklis paigutunud graanulitena valgu maatriksisse. Nisus 9-25 valku Jahus on valku 7-15 % Valgusisalduse järgi jaotatakse nisu tüüpidesse: 2. Kõvanisu (tera on kõva, puruneb jahvatamisel hästi) sisaldab > 14 % (12-14%) valku, jahu annab elastse taigna. 3. pehmenisu 8-10 % valku Normaalses nisus moodustab mittevalguline lämmastik 10 % kogu N-st. Suurem hulk viitab tera riknemisele või sellele, et tera pole küps. Erinevad teraviljad
Üht ja sama aminohapet võib kodeerida mitu koodonit. *Otsustage kas tegemist on RNA või DNA lõiguga: AATTGCGAAAGCCGTATTCTTAGGGCC *Joonistage peptiidsideme teke 2 vabalt valitud reaalselt eksisteeriva aminohappe vahel. *Rasvhappeks nimetatakse atsüklilisi monokarboksüülhappeid, mille molekuli süsinikuskeletti kuulub tavalisetl 12-34 süsiniku aatomit. *Nimetage inimese organismi jaoks olulisi polüsahhariide. Milline tähtsus neist igalühel on ? Glükoos, Tselluloos, Tärklis Erinevalt rasvadest on glükoos kasutatav mitte üksnes aeroobsetes tingimustes, lihase hapnikuga küllaldase varustatuse korral, vaid ka anaeroobselt, hapniku defitsiidi oludes. Energiaallikas. Struktuurne tähtsus. Regulatoorne funktsioon. Organismis olulisteks algmaterjalideks, mida kasutatakse paljude muude biomolekulide sünteesimiseks. *Mis erinevus on küllastunud ja küllastumata rasvhappel ? Küllastunud rasvhapete molekulides esinevad süsiniku aatomite vahel ainult üksiksidemed
Energiat 117kcal Valke 18g Rasvu 5g Süsivesikuid 0g Soola 1,4g 1.3.2 Profi linnulihapasteet Koostisosad: Vesi, searasv, mehhaanilisel teel eraldatud hane- ja kanaliha (14%), kanamaks (12%), seamaks, munad, nisumanna, kanasüdamed (3%), sool, sojavalk, modifitseeritud tärklis, sibul, paprika, maitseained. Toote kaal: 131g Tootjamaa: Poola 100g toodet sisaldab: Energia kJ/kcal 890/213 Valku 8,3g Süsivesikud 5,1g Rasvad 17,8g 1.4 Paljudele konserveeritud toodetele lisatakse juurde erinevaid maitseid, näiteks sealiha vürtsikastmes või armanjaki ja õuntega pasteedid. Samas on võimalik osta tooteid omas mahlas, vees või õlis. 1.4
Kordamisküsimused aines Rakenduskeemia (VL.0558) - Tehnotroonika 1. Materjalide füüsikalised omadused: nimetage ja iseloomustage neid. Tihedus, sulamistemperatuur, korrosioonikindlus. 2. Kuidas saab metallid liigitada lähtuvalt füüsikalistest omadustest (näided). Tihedus – kergmetallid (Al, Mg, Li, Na) Cu, Fe Raskmetallid(Hg, Au, Ag, Ir/Os) Sulamistemp: kergsulavad (Hg, Sn, Zn, Al) rasksulavad(Fe, Cu, Ni, W) 3. Raud ja rauasulamid (omadused, kasutamine, võrdlus). Raua omadused: sulamistemp 1535 kraadi, plastiline, hea soojus- ja elektrijuht, hea korrosioonikindlus. Raua sulamid: malm(2-5% süsinikku, hapram kui raud, heade valuomadustega, halb keevitatus, kasutusel masinate kerede ja korpuste valamisel), teras(vähem, kui 2% süsinikku+teised lisandid, tugevam, kui raud, plastiline, hea korrisioonikindlus), roostevabateras(lisandiks Cr, vastupidav välismõjude korrodiseerivale toimele). 4. Vask ja vasesulamid (omadused, kasutamine, võrdlus)...
1. Alkoholid- on ühendid, milles tetraeedriline süsinik on seotud hüdroksüülrühmaga. R--OH CH4- metaan CH3- OH metanool (puupiiritus) · Saamine: CO + 2 H2 CH3OH; 2CH4 + O2 2CH3OH · Füs. Om.: värvitu, märgine, vedel, madal keemistemperatuur, seguneb veega hästi. · Metanooli kasutatakse tööstuses lahustin, mootorkütusena ja mitmesuguste ainete valmistamiseks. · Saadakse metaani aeglasel oksüdeerumisel. CH3- CH2- OH etanool (viinapiiritus) · Saadakse pärmseenekeste toimel suhkrute (nt glükoosi) lahusele. Alkoholkäärimine: C6H12O6 2 C2H5OH + 2 CO2 · C2H4 + H2O C2H5OH · Füs. om.: iseloomulike lõhna, põletava maitsega, värvitu, vest väiksema tihedusega vedelik, seguneb veega, madal keemistemperatuur, hea lahusti. · On vähem mürgisem kui metanool. · Kasutatakse keemiatööstuses vedelate ravimite valmistamisel, desifitseerimiseks, lõhnaõlid, automootori kütusena. OH-CH2-CH2-OH etaandiool (...
Kümnendik ja sajandikprotsentides on rakkudes K, Cl, Ca, Na ja Mg. Ülivähe leidub Fe, Zn, Cu, I ja F. Kokku on organismis 16 sellist keemilist elementi, mida on kül vähe aga neid läheb meil tarvis organismi normaalse talituse jaoks. Neid nimetatakse Mikroelementideks. Anorgaaniliste ainete põhiosa moodustab vesi. Orgaanilistes ainete põhiosa moodustavad valgud, valkude kõrval on esindatud lipiidid(rasvad, õlid ja vahad) ja sahhariidid (glükoos, tärklis ja tselluloos). DNA on pärilikkuse kandija ning seetõttu peetakse seda üheks elu tunnuseks. RNA molekulidel on oluline roll päriliku informatsiooni avaldumises. 2.2 Anorgaanilised ained Vesi täidab rakus mitmesuguseid funktsioone: ta on hea lahusti ja osaleb enamikus keemilistes reaktsioonides. Lisaks aitab vesi säilitada organismisisest temperatuuri oma suure soojusmahutavuse tõttu. Katioonidest on organismis olulisel kohal H+, NH4+, K+, Na+, Ca2+, Mg2+, Fe2+ ja Fe3+.
3. Valguvajadus, valgu füsioloogiline miinimum VALGUVAJADUS - desamiinimisel lõhustatud aminohapete asendamise vajadus toiduvalguga VALGU MIINIMUM - valgu kogus, mis on vajalik organismi elus hoidmiseks VALGU FÜSIOLOOGILINE MIINIMUM - minimaalne valgu kogus, mis on vajalik selleks, et säilitada tasakaalustatud lämmastiku bilanss toiduratsiooni korral, mis täielikult katab organismi energeetilised vajadused. 4. Süsivesikute ainevahetus. Taimne toit: Tärklis Roosuhkur e. sahharoos Piimasuhkur e. laktoos Linnasesuhkur e. maltoos Puuviljasuhkur e. fruktoos Loomne toit : Loomne tärklis . glükogeen 5. Hüpoglükeemia, hüperglükeemia, selle liigid HÜPERGLÜKEEMIA Glükoosikontsentratsiooni tõus üle 120 mg% Alimentaarne Müogeenne Emotsionaalne Farmakoloogiline Pataloogiline - diabeet (vere suhkrutase võib tõusta 400-500 mg%-ni HÜPOGLÜKEEMIA - Glükoosikontsentratsiooni langus alla 70 mg%
Defineeri küllastumata ja küllastunud rasvhape Küllastumata rasvhape Rasvhapped, mis sisaldavad oma molekulis ainult üksiksidemeid Küllastunud rasvhape - Rasvhapped, mille molekulides esinevad kaksiksidemed 1.Kuidas jaotatakse süsivesikud, too iga rühma kohta esindajad. Süsivesinikud jaotatakse: 1) Monosahhariidid ehk monosid. Esindajad Glükoos, Fruktoos. 2) Oligosahhariidid. Esindajad Sahharoos, laktoos, maltoos 3) Polüsahhariidid ek polüoosid. Esindajad Tärklis, Glüogeen. 2.Iseloomusta riboosi, desoksüriboosi, glükoosi, fruktoosi, laktoosi, tärklist, tselluloosi, kitiini ja glükogeeni (leidumine, milline süsivesiku rühm, ülesanne). Riboos: leidub glükoosides ja vitamiinides, monosahhariid. Desoksüriboos: leidub esoksüribonukleotiidide koostises. Monosahhariid Glükoos : Monosahhariid Fruktoos: Monosahhariid Laktoos: Oligosahhariid Tärklis: Polüsahhariid Tselluloos: Polüsahhariid Kitiin: Polüsahhariid 3
Glükoos (C6H12O2) väljub kloroplastidest või moodustab säilitustärklise. NADPH2 ja 18ATP liiguvad edasi pimedusstaadiumi, mis toimub kloroplasti stroomas. ATP energia varal sünteesitakse teisest lähteainest CO2-est ja valgusstaadiumis kätte saadud vesinik nii ümber, et sellest tekiks glükoos, mis on fotosünteesi eesmärk. Jäägina jäävad NADP ja ADP+Pi, mis saadetakse uuesti valgusstaadiumi. Samuti võivad glükoosi monomeerid ühineda, et tekiks polümeer tärklis, mida kasutatakse varuainena. Fotosünteesi tähtsus ● Anorgaanilistest ainetest esmase orgaanilise aine loomine (valgusenergia → keemiline energia); ● Glükoos on esmane ja põhiline energiaallikas enamikes organismides; ● Toiduahela esimene lüli; ● Hapnik; ● Süsiniku- ja hapnikuringe oluline lüli; ● Fossiilsete kütuste teke (nafta, maagaas, kivisüsi) (Glükoos on esmane energiaallikas
2. Oligosahhariidid (ka disahhariidid) Maltoos e linnasesuhkur koosneb kahest glükoosijäägist, moodustub taimedes ja tärklise lõhustumisel loomades, on palju idanevates seemnetes Laktoos e piimasuhkur koosneb galaktoosi ja glükoosi molekulist Sahharoos e roosuhkur koosneb ühest glükoosi- ja ühest fruktoosijäägist, esineb taimemahlades 3. Polüsahhariidid monosahhariidide jäägid on seotud glükoosisidemetega Tärklis koosneb glükoosijääkidest, taimed kasutavad varuenergiaallikana, leidub mugulates Tselluloos koosneb tuhandetest glükoosijääkidest, taimede ehitusmaterjal (rakukestad) Kitiin glükoosimolekulid + lämmastiku radikaal, seene rakukestas, lülijalgsete välisskeletis, seente varuaine Glükogeen koosneb glükoosijääkidest, varuaine loomadel ja seentel, talletub maksas ja lihastes Süsivesikute tähtsus 1
(alkoholkäärimne) või bakterid (piimhapekäärimine). Mõned käärimised vajavad õhuhapnikku (äädikhapekäärimine). Piimhape- ja alkoholkäärimine leiva-ja alkoholkäärimine saiataigna kergitamisel. Alkohoolset kääritamist kasutatakse ka õlle ja veini tootmisel. Selle võrrand on C6H12O6 --> 2C2H5OH + 2CO2 Õlle valmistamiseks idandatakse odraterad. Saadud linnased kuivatatakse ja jahvatatakse jämedaks jahuks. Idanemisel tekkinud ensüümide toimel hakkab odraterade tärklis muutuma suhkruteks. See reaktsioon läheb lõpuni meski valmistamisel, kui linnasejahu segatakse sooja veega. Kui suhkrud on lahustunud, filtritakse meskist paks osa välja. Saadud selge vedelik ehk virre keedetakse läbi, et kõrvaldada ebasoovitavad mikroorganismid, seejärel lisatakse humalad ja pärm, lastakse jahedas käärida ja laagerduda ning villitakse alkoholkäärimisel eraldunud CO2 rõhu all pudelitesse, purkidesse või vaatidesse. Õlle alkoholisisaldus on tavaliselt 4...7,5%
FÜÜSIKALISED OMADUSED Kristlane aine, mis lahustub Vees lahustuv lihtsuhkur. hästi vees. Värvuselt valge. Magusa maitsega, sulamis temperatuur 146C TÄHTSUS Tähtis energiaallikas ja vere Vajatakse nukleiinhapete koostisosa. sünteesiks. E S I K U D DISAHHARIID POLÜSAHHARIIDID e. POLÜOOSID Sahharoos Tärklis Tselluloos C12H22O11 (C6H10O5)n (C6H10O5)n 1)suhkrupeet-ja roog 1)taimejuured (kartul) 1)taimerakukestad 2)banaan, arbuus 2)seemned (teravili) 2)puuvill 3)kase-ja vahtramahl 3)varred 3)okaspuu puit 4)mais 4)taimerakkud 4)vatt 5)puuvillane riie
NIMETA 6 MAKROELEMENTI, MILLE KESKMINE SISALDUS RAKKUDES ON KÕIGE SUUREM. HAPNIK, SÜSINIK, VESINIK, LÄMMASTIK, FOSFOR, VÄÄVEL. MILLINE AINE MOODUSTAB ANORGAANILISTE AINETE PÕHIOSA? VESI. NIMETA ORGAANILISI AINEID. LIPIIDID , SAHHARIIDID, VALGUD, NUKLEIINHAPPED. MILLISED ON VEE MOLEKULI EHITUSE ISEÄRASUSED? DIPOOLNE, POLAARSE LAHUSTINA LAHUSTAB VESI HÄSTI ANORGAANILISI AINEID. MILLINE ON VEE TÄHTSUS ORGANISMIDES? KÕIK REAKTSIOONID ORGANISMIDES TOIMUVAD VESILAHUSTES; VESI ON PALJUDE REAKTSIOONIDE LÄHTEAINEKS JA SAADUSEKS; VESI AITAB HOIDA ORGANISMIDE TEMPERATUURI, SEST TAL ON SUUR SOOJUSMAHTUVUS. FE+2 HEMOGLOBIINI KESKNE OSA; CA+2 KASULIKUD LUUDELE; K+, NA+ HOIAVAD VERE PH PÜSIVANA; NH4 TEKIB, KUI ORGANISM LAGUNDAB VALKUSID; ON MÜRGINE, SELLEPÄRAST EI TOHI ORGANISMIS PALJU OLLA. I- - KASULIK KILPNÄÄRMEHORMOONIDE SÜNTEESIKS; CL- - KASULIK MAOHAPPE TOOTMISEKS. MILLISED ON BIOAKTIIVSED AINED? ENSÜÜMID (MUUDAVAD REAKTSIOON...
Väljahingamisel jääb õhus sisalduva lämmastiku hulk samaks. Fotosüntees Hingamisel väljub organismist süsihappegaas. Seega peaks süsihappegaasi sisaldus õhus kogu aeg suurenema, ja hapnik õhust otsa saama, mille tagajärjel hukkuksid kõik elus organismid. Seda aitavad ära hoida taimed, mis võtavad päeval oma roheliste osade (peamiselt lehtede) abil süsihappegaasi. Mullast saavad taimed juurte abil vett. Süsihappegaasist ja veest tekkivad valguse abil suhkrud, tärklis jt. ained (vt. Joonis 2.1). Seejuures eraldub taimest õhku hapnikku. Taimedes toimub fotosüntees, mis tähendab ainete tekkimist valguse toimel. Joonis 2.1 Põlemine Tule saamine ja kasutamine oli erakordselt tähtis juba ürginimestele. Välgust süüdatud puu, metsapõleng või vulkaanipurse andis tuld, mida kasutati kaitseks metsloomade vastu, soojendamiseks ja toiduvalmistamiseks. Põlemine toimub hapniku osavõtul, seejuures pääseb õhku soojust ja valgust
Insuliini on hädavajalik antud juhul. Ainult umbes 5% diabeetikutele on diabeet tüüp 1. 95% on diabeet tüüp 2(endise nimega täiskasvanud algusega diabeet). Diabeedi 2. tüübi, organism toodab insuliini, kuid ei tohi toota piisavalt ja ei saa kasutada korralikult insuliini, et see ei toota. Kahjuks ei ole diabeedi ravi nii diabeedi tüübid. MILLISEID TOITAINEID SISALDAB? Energiavajadus - Toiduga saab energiat, mis on vajalik inimese igapäevaseks eluks. Süsivesikud - Tärklis on süsivesik, mis koosneb tuhandetest üksteisega liitunud glükoosi osadest Kiudained - Kiudained ei imendu soolestikust, mistõttu aeglustub süsivesikute imendumine ja seega ka veresuhkrutaseme tõus. Rasvad - Rasvad jaotatakse taimseteks ja loomseteks rasvadeks. Valgud - Valgud jagatakse taimseteks ja loomseteks valkudeks. DIABEEDI RAVI Tihti peetakse teist tüüpi diabeeti esimese tüübi diabeedist kõrgemaks.
Vajatakse CO2 ja H2O Vaja O2 Tekib O2, glükoos Tekib CO2 ja H2O Toimumiseks vaja päikesevalgust Toimub ööpäevaringselt Taimed, mõned bakterid Kõik elusorganismid Seened Taimed Loomad Rakukest Kitiinist Tselluloosist PUUDUB Varuaine Glükogeen Tärklis Glükogeen Ainevahetus Heterotroof Autotroof Heterotroof MÕISTED Osmoos- vedeliku liikumine läbi poolläbilaskva membraani lahjemast lahusest kangemasse Difusioon- väikeste gaasimolekulide liikumine rakku või rakust välja (CO2, O2, N2) Fagotsütoos- tahkete makromolekulide (valgud, rasvad, suhkrud) liikumine rakku Pinotütoos- vedelikutilkade liikumine rakku
2. Nimeta toitained, nende tähtsus organismis ja millistes toiduainetes neid leidub? Toitained: Makrotoitained: Valgud -Tähtsus: ehitusmaterjal, erektsioonide kiirendamine Leidumine:piim, liha, oad, muna Vesi -Tähtsus: lahustab toitaineid, kannab laiali Leidumine:rakkudes, vesi, piim, mahl Rasvad -Tähtsus: energiavaru, näljatagavara Leidumine:taimeõli, pekk, piimatooted Süsivesikud Tähtsus: energiaallikas Leidumine: suhkrud, tärklis Mikrotoitained: Vitamiinid Tähtsus: normaalseks ainevahtuseks, ensüümidega aktiveerimiseks Leidumine:A,B,C,D vitamiinid Mineraalid Tähtsus: kudede ja ainete valmistamiseks Leidumine: peet, piim 3. Nimeta seedeelundkonna elundid, nende osad, ja ülesanded, mida nad täidavad. 4. Kirjelda hammaste jaotust ja ehitust. Hammaste jaotus: 20 piimahammast, 30 jäävhammast 8 lõikehammast(üleval,all),4 silmahammast, 12 purihammast taga, 8 ees Ehitus: 5
monosahhariidist moodustunud disahhariidid kolmest või enamast monomeerist koosnevaid oligosahhariide kohtab tunduvalt vähem. Piimas sisalduv oligosahhariid laktoos ehk piimasuhkur on samuti disahhariid. Sarnaselt monosahhariididega kasutavad organismid ka oligosahhariide eelkõige energiaallikana. Polüsahhariidid on kõrgemolekuaarsed orgaanilised ühendid (polümeerid), mille ehituslikeks lülideks (monomeerideks) on monosahhariidid. Põhilised looduslikud polüsahhariidid on tärklis, tselluloos ja glükogeen. Sahhariididel on organismis kaks põhilist ülesannet: energeetiline ja ehituslik. Tabel 3: Sahhariidide jaotus Monosahhariid Oligosahhariidid Polüsahhariidid 2-3 monosahhariidid liitumisel Ehituslikeks lülideks on C : 3-6 tekkiv ühend monosahhariidid.
2. Süsivesikute/Sahhariidide biokeemia. Monosahhariidid - looduslikud süsivesikud on värvitud, veeslahustuvad, reeglina magusamaitselised kristallilised ühendid, nt glükoos, fruktoos. Glükoos (viinamrajasuhkur) on taimede ja loomade põhiline süsivesik. Ta ei ole kõige magusam suhkur. Kuulub disahhariidide koostisesse. Inimese organismis on glükoos põhiliseks energiaallikaks ja paljude teiste süsivesikute aluseks (laktoos, sahharoos, tärklis, glükogeen). Vabas olekus reguleerib ta vere osmootset rõhku. Fruktoos (puuviljasuhkur) on kõige magusam suhkur. Fruktoosi leidub ohtralt puuviljades, suhkrupeedis ja mees. Fruktoos imendub soolestikust kaks korda aeglasemalt kui glükoos. Teda kasutatakse magusainena diabeedi korral, kuna ta ei tõsta veresuhkru taset. Oligosahhariidid - on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mis organismides on valdavalt moodustunud 2-3 monosahhariidi ühinemisel. Sinna kuuluvad ka
Monosahhariidid ehk MONOOSID Disahhariid Polüsahhariidid ehk POLÜOOSID Riboos Glükoos Fruktoos Sahharoos Tärklis Tselluloos Valem C5H10O5 C6H12O6 C6H12O6 C12H22O11 (C6H10O5)n (C6H10O5)n Leidumine Glükoosi leidub rohkesti viinamarjades Fruktoosi leidub rohkesti puu-ja Sahharoosi leidub rohkesti Leidub siis taimeriigis Vatt, puuvillane ja linane riie
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
