TURVAS Sandra Kaasik Turvas on osaliselt lagunenud taimejäänustest ja huumusest koosnev mullahorisont, mis tekib soostuvate või soomuldade veerohkes ning hapnikuvaeses pindmises kihis. Looduslikus soos sisaldab turvas keskmiselt 90 % vett, õhkkuivas turbas on vett 30 - 40 % Eesti rabades on turbakihi paksus enamasti 2-3 m, kohati 6-8 Turbalasundi juurdekasv aastas on 0,5-1 mm Turbaalad katavad 22 % Eesti Vabariigi pindalast. Eesti arvestatav turbavaru on ~2,4 miljardit tonni, sellest kogusest on praeguseks ette nähtud tööstuslikuks tootmiseks 775 miljonit tonni turvast. Eristatakse madalsoo-, siirdesoo- ja rabaturvast
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSVIIMISTLEJA Katre Kepp Eestis leiduv maavara Juhendaja: Kai Pajumaa Pärnu 2013 Maavarad Turvas Turvas on mittetäielikult lagunenud taimejäänustest koosnev konsolideerumata sete. Ta on orgaaniline maavara, milles mineraalainete sisaldus ei tohi ületada 35% kuivaine massist. Turvas kujuneb liig niiskes ning mõõduka, kuni jaheda temperatuuriga kliima keskkonnas, kus need vees hapnikuvaegusel täielikult ei lagune, näiteks soodes. Turva on suure veesisaldusega (88-92%) orgaaniline aine, mis koosneb süsinikust (50-60%), vesinikust (5-7%), hapnikust, sisaldab alati lämmastikku (2-3%), fosforist (<0,2%) ja mittepõlevaid koostisosasid (mineraalsed toiteelemendid) Eesti on maailmas üks sooderikkamaid paiku 22,3% meie territooriumist on soode all
lahuses. Seega tegelikult on vesinikioonide koondumus happelembestele taimedele sobivas mullas 100 korda suurem kui aiamullas. Sauna ei lähe ju keegi 0 °C juures, ikka köetakse esiteks leiliruum +100 °C-ni ja alles siis saab saunamõnusid nautida. Järelikult peame midagi tegema, et oluliselt suurendada happelembeste taimede juurte piirkonnas vesinikioonide arvu. Turvas auku või kuhja? Käepärane happeline materjal olukorra parandamiseks on turvas. Selle saame taimede juurte ümber paigutada kahel viisil: võime kaevata pinnasesse augu, täita selle turbaga, millesse istutame taime või puistame maapinnale kuhjakese turvast ja istutame selle otsa taime. Paraku asi nii lihtsalt ei käi - mõlemad võtted vajavad täiendavaid meetmeid, et keskkord taime juurte ümber pikemat aega happelisena püsiks. Aukuvisatud turvast ümbritseb tunduvalt vesinikioonidevaesem aiamuld. Ja paraku on aiamulda oluliselt rohkem kui turvast
Kaasus 29. juuni 2011. a sõlmisid omavahel müügilepingu OÜ Siil ja OÜ Turvas. Müügilepingu p 2.1 alusel ostis OÜ Turvas OÜ- lt Siil puidutöötlemisseadmeid ja puitu kokku 12 360 euro eest. OÜ Turvas esindajana sõlmis OÜ- ga Siil lepingu nõukogu liige Kaval Ants ja OÜ Siil esindajana sõlmis lepingu juhatuse liige K. Vanapagan. OÜ Turvas nõukogu liige sõlmis nimetatud lepingu põhjusel, et äriühingu tegevuskava kohaselt hakkab äriühing tegelema muuhulgas ka puidu töötlemisega. Kaval Ants ja K. Vanapagan leppisid kokku, et arve antud müügitehingu kohta saadetakse OÜ-le Turvas kuu aja jooksul peale kauba üleandmist. 30. juunil 2011 aasta allkirjastasid Kaval Ants ja K. Vanapagan omavahel kauba üleandmise ja vastuvõtmise akti. 25 juulil esitas OÜ Siil OÜ-le Turvas arve ja palus arve tasuda
Kütused Kütused on põlevained, mida saab kasutada energiaallikana soojusjõumasinates ja muudes selleks sobivates energiamuundamisseadme- tes. Kütused jagunevad agregaatolekult: · Tahked kütused puit, põlevkivi, kivisüsi, turvas jms. · Vedelkütused mootoribensiin, diislikütus, biodiislikütus, bioetanool, reaktiivmootori kütus jm. · Gaaskütused vedelgaas, maagaas (surugaas) Sisepõlemismootorites, reaktiivmootorites ja gaasiturbiinseadmetes kasutatakse vedel- või gaaskütuseid. Automootorites kasutatakse põhiliselt mootoribensiinivõi diislikütust. Viimastel aastatel leiab järjest enamat kasutamist biodiislikütus ja bioetanool. Neid kasutatakse enamasti segus tavakütustega
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS METSAMAJANDUS Keiro Usin MÄNNI MAJANDAMINE Referaat Tihemetsa 2012 1 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Hariliku männi bioloogilised ja ökoloogilised iseärasused........................................................4 Puistu omadused ja kasutamine.................................................................................................. 5 Männi võimalikud kasvukohatüübid ja mullad ..........................................................................6 Erinevad raied männikutes..........................................................................................................7 ...
KÜTUSED orgaaniline keemia gümnaasiumile I osa lk. 42 - 52 1. Looduslikud kütused on: kivisüsi, põlevkivi, nafta, maagaas, turvas, puit. 2. Tehiskütused on: turbabrikett, koks, bensiin, diisel, kütteõli, genraatorigaas, masuut, petrooleum. 3. Taastuvad kütused on: puit, roog, biogaas, sõnnik, põhk ja muud biokütused. 4. Milline on praeguse kütusemajanduse põhiprobleem? Kasutatakse liiga palju taastumatuid kütuseid. 5. Millest on moodustunud nafta, maagaas ja ka põlevkivi? Need on moodustunud bakterite ja vetikate biomassist. 6. Millest on moodustunud turvas, pruunsüsi ja kivisüsi?
Kaeve sügavuseks sai 125 cm. Maapinna reljeef kaeve ümbruses on ühtlaselt lauskjas. Tegemist on kunagise sooalaga, kuhu on nõukogude perioodil kuivenduskraavid rajatud. Tänapäeval on ala osaliselt metsastumas ning ühele sellistest kohtadest tehti mulla sügavkaeve. Kõige peal oli viltjas, õhukene mustjaspruun alla 3 cm tüsedune kõdukiht, kus taimejäänuste osad ei olnud hästi jälgitavad. Mullaproovid võeti 40 ja 80 cm sügavuselt, mulla pH 80 cm sügavusel oli 6,5. Turvas oli kogu horisondi ulatuses musta värvi, eri horisonte polnud võimalik eristada. Turbaproovi peos pigistamisel eraldus sellest u. 1/3 läbi sõrmede ning turbaproov oli pastataoline, mitte vetruv ja sellel olid pigistamise jäljed hästi näha. Vesi eraldus keskmiselt kuni raskelt, värvuselt mustjas, sogane, määris kätt. Kohati oli turbas üle 10 cm pikkuseid lagunemata okaspuujäänuseid. Turba ühtlane must
Kuna kui poleks energiat siis tööstus ja põllumajandus oleks aeglane ja inimesed peaksid elama küünlavalguse käes. 3. Energiavarad jaotatakse taastuvateks, praktiliselt taastumatuteks ning taastumatuteks. Mis on sellise jaotuse aluseks? Nimeta üks praktiliselt taastumatu energiavara. Neid jaotatakse sellepärast, et oleks selge arusaam mis on võimalik suuremas koguses kasutada ja millege tuleb suuresti piiri pidada, et neid oleks kauemaks. Turvas. 4. Milliseid energiavarasid leidub Eestis? Põlevkivi, Turvas 5. Mis takistab taastuvate energialiikide ulatuslikumat kasutamist? Vulkaanid, tornaado- kuna inimesed ei oska neid kasutada. 6. Millised energialiigid on traditsioonilised, millised alternatiivsed? Milliseid neist Eestis kasutatakse? Traditsioonilised – energiaallikad, mida praegu peamiselt kasutatakse. Nt: fossiilikütused, tuumaenergia, vee energia, biomassienergia. Alternatiivsed –
EESTI MAJANDUST MÕJUTAVAD NEGATIIVSED TEGURID · Mere jäätumine külmadel aastatel · Venemaa majanduslik ebastabiilsus · Maavarade vähesus · Piirkondlik ( regionaalne) areng ebaühtlane EESTI TULEVIK MAAILMATURUL ·Transiidi arendamine- vajalik korralik teedevõrk, sadamad, raudteed, lennujaamad, laomajandus ·Kõrgtehnoloogiline tootmine- vajalik haritud tööjõud ·Kohalikel loodusvaradel baseeruvad tooted- vajalik haritud tööjõu ·Tooraine eksport- puit, turvas ·Tooted, mlle tooraine tuuakse sisse ja valmistoodang eksporditakse- kangad, elektroonika
METSAMAJANDUS Metsamajandus on majandusharu, mis tegeleb metsa kasvatamise, kaitse, valve ja majandamisega. Metsasus on metsamaa pindala osatähtsus(%des) mingi piirkonna ( riigi, maailmajao vm regioon) üldpindalas. Metsavarud on looduslikud metsas, kust saadakse puitu ning muidu vajalikke hüvesid. Metsakasvatus on taimekasvatuse haru, mis tegeleb metsa uuendamisega looduslikul või kunstlikul teel, et saada sellest hooldusraiete ja muude võtete abil võimalikult kvaliteetne raieküps mets. Ökosüsteem on looduse isereguleeriv terviklik süsteem, mis koosneb organismidest ja eluta keskkonnast, mida organismid mõju Metsade tähtsus: Metsa kui ökosüsteemi mõjutab tugevasti ümbritsev keskond( kliima, muld, vesi). Samal ajal mõjutab mets ka ise ümbritsevat keskonda. Eriti oliline on mets mäestikes, metsastepialal, rannikul, linnade ümber ja puhkealadel, sest seal kahandab ta äärmuslike loodustegurite või ini...
Diivan- mööbliese 5.Kooli direktor ja õppealajuhataja pidasid pikka dialoogi. Dialoog- kahekõne 6.Kõik omad joped ja kotid võib jätta garderoobi. Garderoob- riietehoidja 7.Terve eelmine nädal ma veetsin Laulasmaa sanatooriumis. Sanatoorium- raviasutus 8.Uus head&shoulder-si šampoon on väga kvaliteetne. Šampoon-pea pesemis vedelik 9.Meie koolis on dressides käimine keelatud. Dress- spordiriiestus 10.Ahju küttmiseks brikett sobib väga hästi. Brikett- pressitud turvas Algustäheortograafia Läbiva suurtähega ja jutumärkideta kirjutatakse: 1. isiku- ja olendinimed, 2. koha- ja ehitisenimed, 3. asutuste, ettevõtete, organisatsioonide, ühenduste nimed ja nimetused (viimased üksnes ametlikkuse näitamisel), 4. riigi- ja osariiginimed, 5. perioodikaväljaannete nimed, 6. ajaloosündmuste nimed, 7. autasunimed, 8. üritusenimed, 9. kaubanimed, 10.sõidukinimed jm nimed.
Keskkonnareostus ja selle vältimine Probleemi kirjeldus Kahjulike ainete, soojuse ja ohtlike gaaside inimtegevusest põhjustatud otsene või kaudne väljutamine õhku, vette või pinnasesse. Keskkonnaresotused ohustavad inimeste tervist ja meid ümbritsevat keskkonda. Peale selle saavad reostusest osa ka teised elusolendid, näiteks loomad ja linnud. Teadlased on püstitanud fakti, et 80-90% vähijuhtumitest on põhjustatud keskkonna faktoritest ja, et allergiate arv kasvab kohutava kiirusega. Reostuste liigid Happed Kasvuhoone gaasid Tolm Ained, mis vähendavad osoonikihti Keskkonna mürgid Elektromagnetiline kiirgus Radioaktiivne kiirgus Reostuste põhjused Tööstusettevõtete korstnate ja autosummutite jääkgaasid reostavad õhku. Väetatakse põlde mitmesuguste väetistega.Üldiselt peetakse keskkonnale ohutumateks orgaanilisi väetisi (turvas, kompostmuld, sõnnik). Pinnast ja mulda kahjustab inimene oma väära põlluharimisega. Kui põlde kasu...
kõrgsooks; siirdesoo on ümbruskonnaga enam-vähem samal tasapinnal. (Turbakihi paksenedes areneb madalsoost aegade jooksul siirdesoo, mis on üleminekualaks madalsoo ja raba vahel. Seal kasvab nii madalsoole (mätaste vahel) kui rabale (mätastel) iseloomulikke taimi. Endine nõgus soopind kerkib ja tasandub ning vee liikumine soos aeglustub. Taimede toitumistingimused halvenevad, sest taimejuured kaotavad kontakti mulla ja põhjaveega.) 5. Soode tähtsus? a) Turvas kütteks b) kasvuturvas c) on tähtis põhjaveevarude taastamisel d) taimed toodavad hapniku fotosünteesiks 6. Metsade omapära? Puurinde esinemine 7. Kui palju valgust jõuab rohu- ja samblarindeni? Oleneb metsaliigist, umbes 1- 5% 8. Eesti niitude teke... a) Metsade lageraiete ja järgnenud niitmise või karjatamise tulemusena. b) Mahajäätud põldudele. 9. Iseloomusta niitude taimkatet ja loomastiku.
lubjakivides. KirdeEestis on põlevkivikihid aga kõige paksemad, moodustades kohati 45 meetri paksuse kihi. Eestis töötab 6 põlevkivikaevandust Estonia, Ahtme, Viru, Tammiku, Sompa ja Kohtla IdaVirumaal on üks kaevandus tehtud turistidele vaatamiseks, kus saab giidiga koos olles näha kuidas need masinad töötasid, millega paekivi kätte saadi, ja saab ka söta maaaluse rongiga. Turvas on Eestis laialdaselt levinud maavara. Turvast esineb kõikjal Eestis, ent valdav osa varudest on umbes 80 suuremas soos, millest suurimad asuvad IdaVirumaal, Pärnumaal ja Tartumaal Eestis on kokku 2,4 miljardit tonni turvast, millest kütteks sobib üle poole, ülejäänut saab kasutada väetiseks, loomadele allapanuks ja muuks otstarbeks Praeguse tarbimise juures jätkuks Eestis turvast vähemalt 500 aastaks Klaasiliiv
Murutaimed Aasnurmikas Aasnurmikas ( Poa pratensis L. ) ,,ESTO" Aretaja Herbert Korjus. Sordilehte kantud 1980 aastal Sorditüüp: Võsundiline muru- ja söödasort, 65-85 cm kõrgune alushein. Tallamiskindla muru rajamiseks päikesepaistelisele Kasutus: kasvukohale, pikaajalise kultuurkarjamaa ja niidu seemnesegude komponent. Eelistab parasniiskeid, hästi õhustatud, huumus- ja Mullastik: lubjarikkaid mineraalmuldi, sobivad ka lühiajaliselt üleujutatavad lammimullad ja hästilagunenud turvas-mullad. Puhaskülvis 13, segukülvis 2-4 kg/ha, murule 6 grammi Külvisenorm: ruutmeetrile. Külviaeg: Juuli lõpuni. Punane, roosa ja valge ristik, lutsern, põldtimut, harilik Kaasliigid: aruhein, karjamaa-raihein, punane aruhein, aas-rebase-saba, kerahei...
Energeetika ja keskkond Loeng 7 ENERGIARESSURSSID Kütused Vee-energia Tuuleenergia Päikese energia Tuumaenergia Biomassi energia KÜTUSED Kütus ehk kütteaine on süsinikku sisaldav aine, mille põletamisel eraldub palju soojust ja mida seetõttu kasutatakse energiaallikana Looduslikud kütused: nafta, kivisüsi, maagaas, põlevkivi, turvas, pruunsüsi, puit Tehiskütused: koks, mootorkütused (bensiin, diiselkütus, petrooleum), masuut, põlevkiviõli, kergekütteõli, generaatorgaas Tahked, vedelad, gaasilised kütused KÜTUSED Fossiilkütused - mittetaastuvad fossiilsest orgaanilisest ainest pärinevaid kütusena kasutatavad põlevmaavarad: nafta, erinevad söeliigid, maagaas, põlevkivi jt. Biokütused - bioloogilise päritolu ja organismide
Aasias Järgnevad Aafrika (4,9), Lõuna-Ameerika (2,4), Euroopa (2,2), Põhja-Ameerika (1,6) ja Okeaania (1,0). Kokku on rikutud üle 10% maakera viljakast mullakihist. Kuna mullatekke protsess on aeglane, siis on mulla hävimine sisuliselt pöördumatu. Keskmiselt kulub 2,5 cm paksuse mullakihi tekkeks 200 1000 aastat Maavarade kasutamine Kasutatavad maavarad Põlevkivi Diktüoneemakilt Turvas Maagaas Nafta Fosforiit Lubjakivi ja savi Liiv ja kruusaliiv Mineraalvesi Kokkuvõte Kõik need probleemid on omavahel seotud.Kõige suurem probleem on maailmale ülerahvastumine.Ülerahvastumisest saavad alguse ka kõik teised globaalsed probleemid:toidupuudus, nakkushaigused, keskonnaprobleemid, linnastumine, vaesu jne. Kasutatud materjal http://www.slideshare.net/guestbb16f2/toidupuudusmaailmas www.miksike
Jõgesi reostavad ja ohustavad paljud tegevused nagu reoveed, põllumajandus ja kalakasvandus. Neil kõigil on suur kahju jõgedele, mille tõttu surevad veeloomastikud, vetikad vohavad ja kulutavad ära hapniku. Jõgede kontrolli tuleks hakata RANGELT kontrollima. Turba kaevandamine Eesti üheks tähtsaimaks maavaraks peetakse turvast, mille varu ulatub 1,64 miljardi tonnini, aktiivne varu moodustab 1,12 miljardit tonni. Ohtu raba turbatootmisala Eestis on turvas kütteainena põlevkivi ja puidu järel tähtsuselt kolmandal kohal. 18. sajandi lõpus algas suuremas mahus turba kaevandamine ning seda kasutati eelkõige kütteainena mõisates, kuid ka taludes. Turbavõtupaiku oli 19. sajandi keskpaigaks registeeritud rohkem kui 300. Turba kasutamine suurenes 20. sajandi alguses, kuna turvas oli elektrijaamades põhiliseks kütteaineks. Aastatel 19251935 võeti puit küttemajanduses laialdasemalt kasutusele ning turba osatähtsus vähenes. Veidi
1.Kuidas valitsevad naftatööstuse rahvusvahelised firmad ? 2.Miks valitsevad naftatööstuses rahvusvahelised firmad ? 3.Kuidas trantsporditakse naftat ? 4.Milline transpordiliik on odavam ja miks ? 5.Miks tavaliselt ei töödelda naftat ammutamipaigas 6.Kuhu on otstarbekas rajada naftatöötlemistehaseid ? 7.Kuidas mõjutab poliitika naftaammutamisetööstust ja naftakaubandust ? Tahked kütused Tahked kütused on kivisüsi,põlevkivi ja turvas. Kivisüsi on neist ainus,millega kaubeldakse maailmaturul.Seda kasutatakse elektrijaamades ja katlamajades,koksisöena metallurgias ja keemiatööstuse toorainena. Põhja-Ameerika Euroopa Esimesed söekaevandus- Aplatsid Ukraina,Saksamaa ja Poola piirkonnad Kasutuselevõtu eelised Eksport Hiinasse ja Elektrijaamadele Elektrijaamadele.
külmlavade kütmiseks kui ka väetamiseks. Lihtsaks ja arusaavaks näiteks on, et korraliku sõnnikupõhjaga lavas oli võimalik kasvatada taimi ette, kaitsta neid varakevadiste jahedate ööde korral ja saada varasemat saaki. Heaks käärimisprotsessi kandjaks on ka veisesõnnik, kuid see vajab pisut rohkem korraliku allapanu. Sõnniku kvaliteet sõltub seega väga palju loomadele allapanust. Kuigi põhk ei ima just kõige paremini vedelikke, soodustab see aeroobset ehk kuumkäärimist. Turvas allapanuna on väga happeline ega sobi enamiku taimede väetamiseks eelnevalt neutraliseerimata; oma olemuselt on selline sõnnik külm. Sõnniku kvaliteeti rikub ka saepuru, eriti okaspuude oma, mis lisaks vaikudele, vahadele ja tärpentinile laguneb mullas väga aeglaselt, tarbides pikema aja jooksul niigi kesiseid lämmastikuvarusid. Kasutamine Sõnnikut kasutatakse nii värskelt kui ka kõdunenult ja komposteeritult. Kui suurtel põldudel
tootmiseks aga ka loomulikus valgustuses. Päikeseenergia vabaneb päikesel toimuvate termotuumareaktsioonide tulemusel. Bioenergia Bioenergia mis saadakse organismidest pärineva orgaanilise aine (biomassi) kasutamisest. See on soojusenergia, mis saadakse mingit tüüpi biomassi põletamisel. Biomassi all mõeldakse taimset materjali, mis on põletamiseks pisavalt kuiv. Siia kuuluvad puiduhake ja jäätmed, energiamets, saepuru, põõsastaimed, pilliroog, põhk, turvas jne. Vesinikuenergeetika Vesinikuenergeetika vesinikul põhinev energiamuundamine ja kasutus. Molekulaarset vesinikku (H2) saadakse vee elektrolüütilisel lagundamisel või mikroorganismide abil. Primaarenergia On energia, mida tarbitakse teisteks energialiikideks muundamata ehk mida leidub looduses ja saab kohe kasutada. Primaarenergiat pole töödeldud, kuigi see muudetakse paljudel juhtudel edastus ja rakendussoodsamaks vääris ehk sekundaarenergiaks, ... ..
Tartu Kutsehariduskeskus Majutus-ja toitlustusosakond VASK Referaat Tartu 2009 VASK Üldiselt Vask ( ladina keeles cuprum; tähis Cu) on keemiline element järjenumbriga 29. Tal on kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 63 ja 65. Aatommass on 63,54. Omadustelt on vask metall. Normaaltingimustes on vase tihedus 8,9 g/cm3. Vask asub IB rühmas ning 4. perioodis. Vase elektronskeem näeb välja: 2) 8) 18) 1). Tema sulamistemperatuur on 1083 Celsiuse kraadi. Vase eritakistus 20 °C juures on 16,78 n·m. Vase värvus varieerub punasest kuldkollaseni. Plastiline metall, mida hakati kasutama umbes 10 000 aastat tagasi. Vask on väheaktiivne metall ning ta ei reageeri hapetega ega veega. Leidumine Vaske leidub looduses peamiselt ühenditena , näiteks sulfiidina (Cu 2S) või rohelise malahhiidina, mis keemiliselt kujutab endast vaskhüdroksiidkarbonaati Cu2(OH)2CO3 ...
on takistamas tehnilised või keskkonnaprobleemid. Meie maapõues leidub arvatavast,kulda,molübdeeni, plaatina, vanaadiumi ja stronstiumi. Potentsiaalseteks Eesti tulevikumaavaradeks on ka diktüoneemaargilliit ja uraan. Mingil määral võib Hiiumaa lähedal leiduda naftat. Põhja-Eesti maapõues on maagaasi. Olulisimad Eesti maavarad on kukersiit(põlevkivi) ja fosforiit. Peale nende on Eesti maavaradeks:savi, liiv, kruus, karbonaatkivimid(lubjakivi ja dolomiit), turvas, ravimuda ja mineraalvesi. Majandus harud Eesti on kõrge sissetulekuga turumajandus riik. 2007. aastal toodeti 11,46 Miljardit kWh elektrienergiat.2008. Aastal eksporditi 2,31 miljardit kWh elektrienergiat.Maailmas ainulaadselt põhineb Eesti energeetika põlevkivil. 2008. aasta teises kvartalis tõusis tarbijahinnaindeks võrreldes 2007. aasta teise kvartaliga 11,4%
6.2 Geotermaalnenergia Positiivsed: ; Mõju keskonnale minimaalne ; Tasub rajada ka väikese energiatarbimise korral Negatiivsed ; Kasutusala piiratud ; Kulutused energiatootmisele suured ; Energia transportimine kulukas 3.Taastumatud energiaallikad 3.1. Taastumatu energiaallikas on ressurss, mille kogus kasutamisel väheneb. Taastumatute energiaallikate hulka kuuluvad järgmised fossiilkütuse liigid: põlevkivi, maagaas, turvas, kivisüsi, pruunsüsi ja nafta. Nimetatud fossiilkütused on tekkinud geoloogilises minevikus. Fossiilkütuseid moodustub tegelikkuses taimede ja loomade jäänustest kogu aeg, moodustumine on aga nii aeglane, et see ei kata inimeste tarbimisvajadust. Taastumatute energiaressursside hulka loetakse ka tuumakütust, sest ka selle allikas, uraanimaak, väheneb kasutamise läbi. 3.2.Kasutamise probleemid Varud, mis on kujunenud miljonite aastate jooksul, ammendatakse järjest kasvava
Postvundamendi rajamissügavus võiks liivases pinnases olla 70-80 cm, savipinnase korral tuleks postide alla teha kruusatäidis kuni külmumispiirini, mis on harilikult 1,2 m maapinnast. Keskmise tugevusega pinnases võib olla postide ristlõikeks 30x30cm, vahekaugus kuni 2 m. Pinnas ja selle kandevõime Vundamendi ehitust mõjutab suurel määral asukoha pinnas. Pinnaseid liigitatakse kalju- ja mittekaljupinnasteks (rähk, kruus, liivapinnas, savipinnas, turvas, täitepinnas). Looduslikud alused ehk pinnasekihid võtavad vastu ehitise koormuse. Pinnas ehk ehitusalus peab olema vajaliku tugevusega, vastupidav pinnasevee toimele (uhtumiskindel), ei tohi külmumusel paisuda (külmumispiir ~1,2 m), peab olema vähesel määral ja ühtlaselt kokkusurutav. Veega küllastunud pinnas paisub külmudes. Leondunud, kobestatud või läbikülmunud savine pinnas vundamendi talla all tuleb asendada killustiku või kruusaga
paksusega 0,001mm osakeste vahelised poorid on tavaliselt veega täitunud Liigitatakse1)savideks 2)liivsavideks 3)saviliivadeks Kuivad ja väheniisked savipinnased on ehituse alused,plastsed ja voolavana on hoonete vundeerimina raskendatud. Head ehitusalused pinnased on : Kalju, paerähk,kruus,jämedateraline kuiv liiv, kuiv või väheniiske savipinnas Halb ehitusalune pinnas on : tolmliiv,plastne ja voolaav savipinnas, turvas, muda, muld. Ehitise aluspinnas, millele toetub vundament peab olema:piisavalt jäik, et hoone vajumine oleks ühtlane ja väike Vajaliku tugevusega, et võtta vastu ehitistelt tulevaid koormuseid Vastupidavad pinnasevee toimele ja külmakerkeohtu,püsiv Tehisalused Kui looduslik ehitusalus osutub nõrgaks, tuleb seda tugevdada. Selliseid pinnaseid nimetatakse tehisalusteks Nõrga pinnase tihendamine Pinnase rullimine, pinnase tampimine, Vibrotihendamine, Pinnase tsementimine
korral tuleks postide alla teha kruusatäidis kuni külmumispiirini, mis on harilikult 1,2 m maapinnast. Keskmise tugevusega pinnases võib olla postide ristlõikeks 30x30cm, vahekaugus kuni 2 m. 4 Pinnas ja selle kandevõime Vundamendi ehitust mõjutab suurel määral asukoha pinnas. Pinnaseid liigitatakse kalju- ja mittekaljupinnasteks (rähk, kruus, liivapinnas, savipinnas, turvas, täitepinnas). Looduslikud alused ehk pinnasekihid võtavad vastu ehitise koormuse. Pinnas ehk ehitusalus peab olema vajaliku tugevusega, vastupidav pinnasevee toimele (uhtumiskindel), ei tohi külmumusel paisuda (külmumispiir ~1,2 m), peab olema vähesel määral ja ühtlaselt kokkusurutav. Veega küllastunud pinnas paisub külmudes. Leondunud, kobestatud või läbikülmunud savine pinnas vundamendi talla all tuleb asendada killustiku või kruusaga. Liivatäidet
ALUSED JA VUNDAMENDID 1. Looduslikud alused Looduslikeks alusteks nimetatakse pinnasekihte, mis võtavad vastu hoonete ja ehitiste koormust. Looduslikud ehitusalused peavad rahuldama järgmisi nõudeid: olema vähe ja ühtlaselt kokkusurutavad, mis tagab hoonete ühtlase ja vähese vajumise; olema vajaliku tugevusega; olema vastupidavad pinnasevee toimele (uhtumiskindlad); ei tohi külmumisel paisuda, paisuva pinnase korral peab vundamendi rajama allapoole külmumispiiri; olema püsivad (mittelibisevad). Pinnasevesi mõjutab tunduvalt pinnase mehaanilisi omadusi ja struktuuri ning tavaliselt vähendab aluse kandevõimet. Pinnase poorides olev vesi külmudes paisub, sulades aga kahaneb, tekitades selliselt ebaühtlasi deformatsioone pinnase kerkeid millega kaasnevad ebasoovitavad ja ohtlikud praod vundamentide...
VIIR-PELARGOON Pildil oleva lille nimi on viir-pelargoon,mille ladinakeelne nimetus on pelargonium x hortorum. Lühikirjeldus: Sobib ideaalselt suvelillepeenrale ja rõdukasti. Püsik. Suurepärane kompaktne kuju. Põõsas 35cm kõrge. Leht ümar, tumeda hobuseraua kujulise laiguga. Õis kuni 2,5cm läbimõõduga. Õitseb juunist kuni külmadeni. Nimetus tuleneb kreekakeelsest sõnast ``pelagros``-toonekure nokk ja on tingitud vilja kujust,mis meenutab toonekurenokka. Sugukonnas ligi 250 liiki , mis pärit peamiselt Lõuna-Aafrikast. Kasvutingimused: Pelargoon on valgustarmastav, vähenõudlik, talub hästi niiskuse puudust. Parim kasvukoht on päikseline ida või läänepoolne aken. Soojal ajal vajab tugevat, tihedat kastmist. Talvel, olenevalt temperatuurist, on kastmine mõõdukas. Väetatakse mineraalväetisega. Suve alguseks õitsva taime saamiseks tehakse külv detsembrist -veebruarini. Substraadiks kasutada puhast tu...
Laugranniku piires esinevad: moreen-, kamardunud-, liiva-, klibu- ja mudarandu. Alluviaaltasandikud (Vääna, Jägala, Võhandu, Piusa, Peipsi, Võrtsjärv) on kujunenud jõgede ääres üleujutusel tekkinud setetel. Üleujutatud osa nim lammiks, kus kasvavad luhaniidud. Taimeliikidest esindatud lepp ja paju. Pind jõeorgudes võib olla terrassiline. Sootasandikud (Alutaguse, Lääne-Eesti, Kõrvemaa, Võrtsjärve ja Peipsi nõod) on liigniisked alad, mille pinnakate on turvas (30 cm). Tekkinud mineraalmaa soostumisel või järvede kinnikasvamisel. Eestis 20...24% sood. Sood jagatakse madal-, siirde- ja kõrgsoodeks ehk rabadeks. Madalsood on looduslikud rohumaad, pajustike, kaasikute, harvem männikute, kuusikutega. Siirdesood on üleminekuaste madalsoodest rabadeks. Kasvavad jõhvikas, murakas, sinikas. Raba pind on kaetud turbasamblaga, mis toitub sademetevees leiduvatest toitainetest ja tolmust. Sisuliselt koosneb raba veest.
Järvamaa Kutseharidus Keskus Minu kodukoha mullastik Referaat Dirgis Jõemaa PM11 2015 Sisukord SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 Eesti mullastik üldiselt............................................................................................ 4 Martna Mullastik..................................................................................................... 5 Muldade kivisus...................................................................................................... 6 Mullastikuvaldkonnad............................................................................................. 7 Põllumuldade viljakus........
Viletsatel aegadel segati rukkijahu hulka aganatele lisaks või aganate vähesuse korral jahvatatud puukoort, mähka, puulehti, sammalt, sõnajalgu, männikasvusid, marju, tammetõrusid, sarapuu- urbi, isegi kanarbikku. Aganaleiba tuli pärituult süüa, vastutuult süües läksid aganad silma. Ka on teada, et aganaid olevat lisatud teradele seni, kui terade ja aganate segu kühvliga vastu seina visates enam teradele iseloomulikku krabinat kuulda ei olnud. Aganane leib oli must ja rabe nagu turvas. jõululeib- enamasti tehti hapendatud rukkijahust. Tava leivast erines jõululeib oma erilise kuju poolest. Tehti seakujulisi, kuhikuga, auguga, et saaks küünla hiljem kaunistuseks panna. Jõuluorikas oli pikerguse kujuga, küllaltki suur ja sellest vormiti siga, sõrmega tehti keskele maagiline viiskand. Jõululeib oli ümara kujuga läbimõõduga u 31 cm ja kõrgusega 12 cm. Kuhikuga leibadele löödi või vajutati sõle, söe, põrsaluu või võtmega märgid sisse
külvikastidesse. Kasvusubstraadina kasutatakse väetisteta, neutraliseerimata, happelist turvast. Seemned segatakse liivaga ning pärast külvamist kaetakse seemned õhukese turbakihiga. Paljundusmaterjal vajab valgust vähemalt 16 tundi ööpäeva jooksul. Seemned idanevad 6 keskmiselt 21 päeva kasvuhoones temperatuuril 21 ºC öösel (8 tundi) ja 23 ºC päeval (16tundi). Turvas hoitakse parasniiske, et vältida tõusmete hukkumist liigniiskuse või kuivuse tõttu. Taimede kasvatamine Seemikuid pikeeritakse 2 cm pikkuselt istikukasti, -potti või kilerulli. Pikemate seemikute ümberistutamisel on oht kahjustada juuresüsteemi, alla 2 cm seemikute korral on neid aga raske käsitseda. Seemiktaime ladva ja juure kärpimine 1/3 võrra soodustab okste ja juurestiku harunemist (Aedmustikas koduleht http://aedmustikas.weebly.com/liigid-ja-sordid.html (22.05.2013)).
ladvatuli ette männikutes, männi-kuuse segametsades ja harva ka kuusikutes. Maatuli (pinnasetuli) · Maatuleks nimetatakse põlengut, millel tuli on tunginud turbasse või kõdukihti vähemalt 5- 7cm sügavusele. Maatuli on enamasti pinnatule või ladvatule tagajärg, kuid võib väiksemal maa-alal eksisteerida ka iseseisvalt, olles alguse saanud hooletusse jäetud lõkkest. Maatuli eeldab küllalt kuiva põleva materjali leidumist pinnases. Selleks võibki olla turvas või kõdu. · Tulest kahjustatud metsas sigivad putukkahjurid, tuli soodustab ka mõningate juuremädanikku tekitavate seente levikut. · Tulel piiratud ulatuses on oma positiivne roll metsaökosüsteemis. Tuleasemetel tärkab hea looduslik uuendus. Õhusaaste · Puud on õhusaaste suhtes erineva tundlikkusega. Tundlikumad on okaspuud, mistõttu saasteallikate läheduses on soovitav kasvatada enam lehtpuid. · Õhusaaste mõjutab ka putukaid, seeni ja
1.1.2. Kasvupinnase orgaaniline osa Erinevates kasvupinnastes leiduva orgaanilise materjali maht, koostis ja omadused võivad varieeruda väga laiades piirides. Lisaks sellele, et orgaaniline osa mõjutab pinnase bioloogilisi omadusi, mõjutab ta tugevasti ka tema füüsikalisi ja keemilisi omadusi. Mõju iseloom oleneb orgaanilise aine omadustest. Nii näiteks suurendab pinnasesse lisatud vähelagunenud turvas küll pinnase poorsust, kuid vähendab tema kandvust ja tallamiskindlust. Hästi lagunenud turvas aga suurendab pinnase veehoidevõimet, halvendamata seejuures oluliselt tema kandvust. Põhilisteks orgaanilist päritolu materjalideks on kasvupinnaste tootmisel erinevad turbad ja kompostid. Orgaanilist osa iseloomustatakse põhjalikumalt punktides 3 ja 5.3. 1.2. Kasvupinnase ruumiline ehitus ning sellest tulenevad taimekasvatuslikud karakteristikud
Paljuski on siin põhjus tehnoloogia arengus ja linnaliste eluviiside eelistamises. Tihtilugu ei tajuta inimtegevuse järjest kasvavat survet mullale ning rikutud mullas nähakse vaid esteetilist, mitte elukeskkonna kahju. Mulla roll ökosüsteemis on kaugelt laiem selle peamisest ülesandest toota, salvestada ning säilitada orgaanilise aine tagavarasid maismaal. Näiteks turvasmuldades pärsib lagunemist vesi ja happeline keskkond, mistõttu turvas akumuleerub. Sellega seostub mullastiku asendamatu osa süsiniku salvestajana ja kasvuhooneefekti vähendajana: kolmandik mullasüsinikust ongi akumuleerunud turvasmuldades. Maailma muldades üldse on orgaanilist süsinikku seotud poolteist kuni kolm korda rohkem, kui seda on biomassis (puud, taimed). Elukeskkonnana eraldab muld pidevalt vett ning mikroorganismide elutegevuse kaudu eritub gaase. Seega on muld vajalik puhastaja ja ainete sidujana vee-, gaaside ja keemiliste elementide ringes
Tallinna Polütehnikum Looduskaitse Referaat Koostas: Relika Viilas Rühm: TA-08 Saku 2010 Sisukord 1. Looduskaitse mõiste ...........................................................................................................lk 3 2. Looduskaitse eesmärk ........................................................................................................lk 3 3. Seire ................................................................................................................................lk 3-4 4. Looduskaitse vajab .............................................................................................................lk 4 5. Looduspargid ..................................................................................................................lk 4-5 6. Looduskaitse liidud ..........
O-E-Bg-Cg tumepruun Bhf ja Bhg Page 11 Sheet1 O-A-E-Bg-Cg O-E-A-E-Bg-Cg kahe leethorisondi vahel enamasti jäänuk-A O-E-BG-CG kohvipruun tsementeerunud Bhf mitmeks allhorisondiks jagunev metsakõdu-turbahorisont, kohvipruun T-E-B-BG-CG Bhf T-G; T T-G; T Turba pealmine kiht enamasti halvasti lagunenud T-G; T T-G; T turvas kihiline, segatud mineraalsete kihtidega Page 12
Multšide kasutamine Kasutatakse erinevaid materjale. Levinumad on kile, koorepuru ja saepuru, nende valik sõltub mullast. Raskema lõimisega mullal põhjustab kilemultš mustikataime juurtel õhupuuduse. Multšide laotamise ajad on erinevad. Kileviljelusel tehakse kulutused multšile (kile, peenravaip, kattekangas jne) enne istandiku rajamist, orgaaniliste multšide puhul jaotuvad need järgnevatele aastatele, kuid kulutused on mõlemal juhul enamasti võrdsed. Turvas, koorepuru jne laotatakse pärast taimede istutamist. Saepurule on taimede niiskuse ja õhustatuse paremaks tagamiseks soovitatav lisada hakkpuitu. Edukaks mustikakasvatuseks on multš vajalik järgmistel põhjustel: Hoiab pinnase niiskust. Takistab umbrohuseemnete idanemist. Aitab säilitada ühtlast pinnatemperatuuri kevadel ja sügisel. Orgaaniliste multšide kasutamisel suureneb mulla happesus ja samal ajal lisandub mulda orgaanilist ainet.
.................................................................4 Päikeseenergia ja Eesti.....................................................................................................5 Alternatiivenergia üldiselt Taastavaist energiaallikaist saadavad energialiigid on tuuleenergia, hüdro- ja laineenergia, biomassienergia, päikeseenergia, geotermiline energia jm. energiaallikad, mis on kõik otseses või kaudses seoses Maale langeva päikesekiirgusega. Ka turvas on aeglaselt taastuv bioloogiline energiaallikas, kuid tema kasutamisel pole siiani laiendatud neid seadustest tulenevaid soodustusi, mis toetavad teiste taastuvate energiaallikate rakendamist Tuuleenergia kasutamise areng ja koht Eestis • Mehaanilise energia saamiseks: • Purjepaadid ja -laevad on kasutanud tuuleenergiat tuhandeid aastaid ja arhitektid on sama kaua tuult majades loomuliku ventilatsioonina kasutanud. Kreeka insener Heroni tuulikut 1
1.PÕLEMINE Põlemiseks nimetatakse põlevaine ja hapniku ühinemise keemilist reaktsiooni, mille tulemusel eraldub soojus ja valgus. Põlemiseks vajalik hapnik saadakse harilikult õhust. Õhk koosneb mitmest gaasist: lämmastikku on 78%, hapnikku 21% ja muid gaase 1%. Kuna põlemiseks tarvitatakse hapnikku, siis hakkab kinnises ruumis põlemise korral hapniku hulk vähenema. Enamike ainete põlemine lakkab, kui hapniku hulk õhus langeb alla 14%. See tähendab, et kui ruumi ei tule lahtise akna või ukse kaudu õhku juurde, siis mingil ajal lõppeb toa õhus põlemist võimaldav hapnik otsa ning tuli hakkab vaikselt kustuma. Hapnik ise kuskile ära ei kao, vaid põlemise käigus muundub erinevateks põlemisgaasideks. Põlemine saab toimuda vaid kindlatel tingimustel. Selleks peavad olema põlev materjal (näiteks puit, paber, bensiin jne), hapnik (see on õhus olemas) ja süüteallikas (tikk, säde jne). ...
kuiv ja kerge, et tuul viinud selle ära; tuld ei võinud leivale ligi lasta, läks põlema. Hoiatati: ,,Lapsed, tasa tulega, soojad leivad laudil." Aganaleiba tuli pärituult süüa, vastutuult süües läksid aganad silma. Ka on teada, et aganaid olevat lisatud teradele seni, kui terade ja aganate segu kühvliga vastu seina visates enam teradele iseloomulikku krabinat kuulda ei olnud. Aganane leib oli must ja rabe nagu turvas. Kui kevadeti rukkiga kitsas käes oli, siis öeldi ikka, et aganik on kevadine leivakast. Kuigi 19. sajandi keskel hakati leiba valmistama juba tuulatud viljast, polnud endiselt leiba küllaldaselt ja seda püüti hoolega kokku hoida.. Leivategu ja küpsetamine Leivategu oli suur kunst ning see oli talus perenaise töö ja vaev. Noori selle töö peale väga ei usaldatud, kardeti, et rikuvad leiva ära. Vanasti tehti leiba suures lehtpuust
Tahked kütused Tahked kütused on kivisüsi, pruunsüsi põlevkivi ,turvas, puit Ameerika läänerannik, appalatšid india lõuna-aafrika ja venemaa peamised söekaevandajad Pinnast ei pea ära koorima(allmaakaevandus) , kallis Veeenergia Kiire ja suure langusega jõgedele mõtekas rajada Columbia colorado mõtekas rajada Euroopa jõed 1. Arengumaades vee energia võimalusi vähe kasutatud kuna see on kallis 2. Hüdroelektriaamu on mõtekas rajada kiirevoolulistele suure langusega jõgedele 3. Veehoidlad vähendavad üleujutuste ohtu ja tekitavad veetagavara, tammid häirivad kalade liikumist, tammi ehitamine üldjuhul kulukas ja toob kaasa suuri muutusi jõgedee veerežiimis 4. Kolem kuru hüdroelektrijaam tasub end ära kuna pärast tammi valmimist on vee-energia odav ja keskkonnasõbralik 5. Lõuna- Ammeerika riikide vee-energia tarbimine on suur kuna seal on piisa...
sügavturbalisteks rabadeks (liigitatakse omakorda lage- ja puisrabad ning rabametsad). Rabasid iseloomustavate eriilmeliste taimekooslustega mikroreljeefivormide (mättad, peenrad, lohud, älved, laukad ) alusel eristatakse lage- ja puis-mätta, älve- ning laukarabasid. Soode kuivendamise tulemus on inimtekkelised kõdusood, kus turvast enam ei teki ja olemasolev turvas laguneb intensiivselt. Soode paiknemine sõltub pinnamoest, jõgedevõrgust, pinnakatte veeläbilaskvusest. Soode paiknemist on mõjutanud ka Läänemere areng pärastjääajal ning neotektoonika (maakerge). Sood kujunevad maismaa soostumisel või veekogude kinnikasvamisel e mültumisel. 2/3 on tekkinud maismaa soostumisel. Soostumine algas 8500 aastat tagasi, järvede kinnikasvamine 6500 aastat tagasi.
Lääneossa jääb suurte jõgede ja ulatuslike soode maa, põhja pool, Kolga-Jaanis võib näha omapärast vooremaastikku. Kõrgeim punkt merepinnast: 146 m Rutu mägi Metsasus: 45,2% Valitsevad puuliigid: mänd, kuusk, kask, hall lepp Loomad: 2004. a. loendati järgmisi ulukeid: põder 950, punahirv 40, metskits -3650, metssiga - 1000, karu 25, hunt 8, ilves 46, kobras 1100 Sademed: ca 733 mm aastas Maavarad: liiv, kruus, savi, turvas Looduskaitsealuseid territooriume: ca 12 % Neist suurim - Soomaa Rahvuspark (370 km²) asutati 1993. a. Eesti suuremate soode, lamminiitude ja metsade kaitseks. Navesti, Halliste ja Raudna jõe vesikonnas paiknevad Kuresoo, Valgeraba, Öördi ja Kikepera soo ning Halliste puisniit. Kevadiste üleujutuste ajal võib Soomaal veetase tõusta üle viie meetri. Looduse ja asendi omapärast tingitud regulaarset suurvett kutsuvad kohalikud inimesed viiendaks aastaajaks.
Koresesisaldus 30-60 cm sügavusel alla 30 % mulla tahke faasi mahust. 7 SOOMULLAD Alaliselt (tugevasti) liigniisked mullad, mille pindmise horisondi moodustab üle 30 cm tüsedune turbahorisont. Profiili ehitus on lihtne, esinevad tavaliselt T- ja Ghorisondid, sügavatel soomuldadel aga ainult T-horisont. Madalsoomullad (M) -Põhja- ja üleujutusveega toituvad toitaineterikkad (eutroofsed) soomullad. Turvas on moodustunud peamiselt roht- ja puittaimede ning lehtsammalde jäänustest. M´ Väga õhuke madalsoomuld -Turba tüsedus 30- 50 cm. Profiil: T G. 8 6.Kasutatud materjal: 1. http://pmk.agri.ee/files/f349/MULLAVILJAKUSEST2.pdf P.Penu ,,Eesti muldadest põllumehele" 2. http://www.maaamet.ee/docs/kaardid/muldade_tabel.pdf Mullastiku kaardi legend 3. http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis - Maa-ameti mullakaart 4
Koresesisaldus 30-60 cm sügavusel alla 30 % mulla tahke faasi mahust. 7 SOOMULLAD Alaliselt (tugevasti) liigniisked mullad, mille pindmise horisondi moodustab üle 30 cm tüsedune turbahorisont. Profiili ehitus on lihtne, esinevad tavaliselt T- ja Ghorisondid, sügavatel soomuldadel aga ainult T-horisont. Madalsoomullad (M) - Põhja- ja üleujutusveega toituvad toitaineterikkad (eutroofsed) soomullad. Turvas on moodustunud peamiselt roht- ja puittaimede ning lehtsammalde jäänustest. M´ Väga õhuke madalsoomuld -Turba tüsedus 30- 50 cm. Profiil: T – G. 8 6.Kasutatud materjal: 1. http://pmk.agri.ee/files/f349/MULLAVILJAKUSEST2.pdf P.Penu „Eesti muldadest põllumehele“ 2. http://www.maaamet.ee/docs/kaardid/muldade_tabel.pdf – Mullastiku kaardi legend 3. http://xgis.maaamet
VÄETAMISÕPETUS Olustvere 2013 Õpetaja: Miralda Paivel Maafond · Metsamaa- u 45% · Põllumajanduslik maa- u 1 miljonit ha(932 000) (-pm.tootmises850 000 ha) · Põllumaa u 600 000 ha Maakasutus Eestis Muu maa 27% Metsamaa 51% Põllumajandusmaa 22% Põllukultuuride kasvupind · Teravili 53,55% · Tehnilised kultuurid 14,9 % · Üheaastased kultuurid 1,44% · Mitmeaastased söödakultuurid 26,42% · Kaunvili 2,1% · Kartul 1,11 % · Söödajuurvili 0% · Avamaaköögivili 0,49% Teraviljade kasvupind 1. Oder 2. Nisu 3. Raps 4. Kaer 5. Rukis 6. Hernes 7. Segavili 8. Tritikale 9. Tatar Saak 2012 1. Taliteravili 2. Suvitera...
KOOL Eriala Nimi REFERAAT ROOSIDE VÄETAMINE Referaat väetusõpetuses Juhendaja: Nimi Asukoht 2009 SISUKORD SISUKORD......................................................................................................................2 SISSEJUHATUS .............................................................................................................3 1. ROOSIDE VÄETAMISE .....................................................................................4 1.1 Väetamine spetsiaalsete roosiväetistega ..............................................................4 1.2 Väetamine orgaaniliste ja mineraalväetistega......................................................7 KOKKUVÕTE ................................................................................................................9 VIIDATUD ALLIKAD...............................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
