44. Parasiidid nugilised, organismid, kes elavad teistes organismides(endoparasitism) või nende pinnal (ektoparasitism) ja kasutavad nende koostis või toiteaineid. Obligaatparasiidid peavad elutsükli jooksul tingimata mõnd aega peremehe arvel toituma; fakultatiivparasiidid nugivad ainult soodsail juhtudel ja elavad ülejäänud aja vabalt. 45. Detridofaag surnud taimsetest ja loomsetest jäänustest toituvad organismid (vihmaussid, sajajalgsed, termiidid, sipelgad). Nii nagu tavalised konsumendid, jaotatakse detridofaagid esmasteks- toituvad otseselt Detroidist ja teisteks jne. 46. Detriit surnud taimsed ja loomsed jäänused, näiteks mahakukkunud lehed, hukkunud taimed, fekaalid jt. 47. Karnivoor ehk kiskjad ehk röövimetajad on imetajate klassi lihatoidulised loomad 48. Herbivoor ehk taimetoiduline loom 49. Omnivoor ehk kõigetoidulised loomad, kes söövad mitmesugust (nii taimset kui
aineteks (CO2, H2O, NH3) mikroorganismide toimel. Demograafiline plahvatus - on rahvaarvu kiire kasv demograafilise ülemineku tagajärjel. Demökoloogia - populatsiooniökoloogia (Schwerdtfeger 1963: 1314) on ökoloogia haru, mis uurib organismide populatsioone ja nende keskkonnaoludest johtuvat dünaamikat. Detridofaag - surnud taimsetest ja loomsetest jäänustest toituvad organismid (vihmaussid, sajajalgsed, termiidid, sipelgad jt.). Dominant - on mingi ökosüsteemi koosluses (harilikult taimekoosluses) domineeriv (arvukuse või suuruse tõttu[1]) liik või organismide rühm ja seeläbi vaadeldava koosluse aineringe olulisim lüli. Ehitusdegradatsioon - mulla viljakuse kahjustamine hoonete või asfaldi vms peale ehitamise tagajärjel Elumus - on ajavahemik, mille raskelt haige (näiteks vähihaige, HI-viirusega patsient)
1. loomaraku ehitus; koosluse, populatsiooni ja ökosüsteemi mõistete selgitus Loomarakk koosneb: Rakumambraan - eraldab rakku teistest rakkudest, selle kaudu toimub naaberrakkudega aine- ja energiavahetus. Tsütoplasma - täidab rakku, sisaldab vett ja orgaanilisi aineid Mitokondrid - Varustavad rakku energiaga, mida tal on vaja, et ennast töös hoida. Hapnikku tarbides muudavad süsivesikutes ja rasvades peituva energia rakule kättesaadavaks. Mida rohkem rakk töötab, seda rohkem mitokondreid. Lüsosoomid - seal lagundatakse mittevajalikud org. ühendid Golgi kompleks - seal sorteeritakse valke ja suunatakse neid edasi Ribosoomid - seal sünteesitakse valgud Tsütoplasmavõrgustik - koosneb paljudest kanalites, neid mööda liiguvad rakus ained. Selle pinnal sünteesitakse mitmeid aineid (nt süsivesikuid ja rasvu). Osa kanaleid on seotud tuuma pooridega, ühendades tuuma ja tsütoplasma. Rakutuum - Ümar ja suur, poorid võimaldavad info- ja ainevahet...
!!!Taime kui eluvormi paikutamine paljuriigilisse elupuusse. Fotosünteesijad Taimeriik (nt rohevetikad, sammaltaimed, sõnajalgtaimed, soontaimed) Esiviburlaste riigi mõni esindaja (nt ränivetikad) Silmviburlaste riigi osad esindajaid Osad alveolaadid (nt neelvetikad) Punavetikad Sinivetikas(bakter) esiviburlased(kõik rohelised taimed) ja üks veel mingi ainurakne vist on. Taimeraku erilised osad: plastiidid(kloro, kromo, leuko, amülo), vakuool, rakukest-tselluloosist, hemitselluloosist, pektiinist või ligniinist, erilised rakkude vahelised ühendused- plasmodesmid. Rakukest seab rakkudevahelisele kommunikatsioonile teatud piirangud. Seetõttu on taimerakkudel olemas plasmodesmid - rakukesta läbivad kanalid, mis ühendavad naaberrakkude tsütoplasmat. Fotosünteesi 4 vaianti ja näited aint 3 leidsin B.1) fotoheterotroofid- kasutavad valgusenergiat ATP saamiseks. Rohelised mitte-väävli bakterid. B.2) foto-autotroofid- toodav...
konsumendid tekitavad vett, CO2 ja mineraalaineid.Ka suured raipesööjad on laguahela lülid. Surnud orgaaniline aine teeb laguahaleas tavaliselt mitu tiiru, enne kui on lõplikult otsas. Lagundajad on bakterid ja seened.Detriit surnud taimsed ja loomsed jäänused, näit. mahakukkunud lehed, hukkunud taimed, fekaalid jt. Detridofaagid e. detriidisööjad e. detrivoorid surnud taimsetest ja loomsetest jäänustest toituvad organismid (vihmaussid, sajajalgsed, termiidid, sipelgad jt.) Detriidisööjad ja lagundajad võivad olla omakorda söögiks kiskjatele. Surnud detriidisööja jäägid lähevad samuti lagundamisele. Lagundamine on limiteeritud substraadi N-sisalduse, temperatuuri ja niiskuse poolt. 57. Laguahela tähtsus ökosüsteemides Laguahela tähtsus: Laguahelas kasutab iga järgmine tarbija eelmise tarbija jääke. Mikroobid lagundavad organismide elutegevuse jäägid ja surnud organismid lihtsamateks anorgaanilisteks ühenditeks, mida taimed
Veel võib rohtlas kohata haukureid, kes elavad tihedates kolooniates ja pesitsevad maasse kaevatud urgudes. Nad närivad oma eluaseme ümbruse täiesti paljaks, et saada paremat vaadet. Erinevate loomaliikide esindajad: Taimtoidulised imetajad: saiga-antiloop, kulan e. metseesel, piison. Lihatoidulised imetajad: koiott (omnivoor e. segatoiduline), hunt, hüään, mäger. Närilised: suslik, rohtlahaukur, lemming, mutt. Linnud: pistrik, jaanalind, siniraag, põldvutt. Putukad: rohutirtsud, termiidid, ämblikud. · Inimeste elu rohtlas Rohtlapiirkondi ja eriti just metsasteppe võib õigustatult kutsuda maailma viljaaidaks. Peamine rohtlavööndis kasvatatav kultuur on nisu. Metsastepis, kus sademeid on veidi rohkem, kasvavad hästi suhkrupeet, sojauba, päevalill, maapähkel. Rohtlate kuivemad piirkonnad sobivad karjamaadeks. Kariloomadest kasvatatakse peamiselt lihaveiseid ja lambaid. Piimakarjale on vaja mahlakama rohuga karjamaid.
(Herilane muneb iga rööviku sisse muna, rööviku nukkudes, ei arene mitte peremeesorganismi vastne, vaid herilane. Sööb oma esimest peremeest esimestel elupäevadel ja teise poole elust veedavad üldjuhul näkitsejatena.) II tarbimise klassifikatsioon: 1. Omnivoor (kõigesööja) inimene, karu 2. Herbivoor (taime- või rohusööja) 3. Karnivoor (lihasööja) 4. Mikroobivoor (mikroobide sööja) 5. Fungivoorid (seentesööja) sipelgad, termiidid 6. Jne III tarbimise klassifikatsioon: 1. Mikrofaag toituvad mikroskoopilistest taimeosakestest (amööbid, heterotroofsed bakterid) · Suspensisööjad kõik filtreerijad, käsnad, kiusvaalad · Settesööjad merikurk 2. Makrofaag · Tervelt neelajad maod · Mälujad rohusööjad Lotka Volterra võrrandisüsteem: N saaklooma populatsiooni tihedus; P kiskja (predaatori) populatsiooni tihedus.
Sellest tulenevalt on ka karjatamiskoormus sesoonne ja ka turism. · Kuna karjatamiskoormus kõigub sesoonselt siis tarbitakse ära 40% primaarproduktsioonist. · Aafrikas on 44 liiki suuri herbivoore (nt impala). Maa-aluse biomassi tarbijad on nt tüügassiga. Puulehti tarbib kaelkirjak. Puuoksi sööb aafrika elevant. Aafrika oluline herbivoor on jaanalind. Karnivoor: lõvi. Omnivoor: paavian. · Aineringes on väga olulisel kohal selgrootud: termiidid. · Taimestiku eripära: Rohttaimedest on valdavaks vihmaperioodil kiiresti kasvavad kõrrelised. Põuaperioodil kuivavad nende maapealsed osad täielikult, säilivad vaid maasisesed juured ja alumistes lehetuppedes asuvad pungad. Suviste vihmade ajal kasvavad siinsed rohttaimed keskmiselt kahe-kolme meetri kõrguseks, kuid leidub ka kuni viie meetri kõrguseid liike. Selliste taimede varred ja lehed on üsna jäigad ja paindumatud
Selektiivne puidupinna Mehaaniline Puidu pinnakudesid radiaalsaematerjal, erosioon tugeva mõju alustes vigastamine lõhestavad jõud keemiliselt tugevdatud tsoonides puit Termiidid, puitu Lokaliseeritud kaevandid, Putukate kaevandavad putukad Insektitsiidid või puidu puit on määrdunud, kahjustus (üraskid, siklased), säilitamine kuivana kaevandid täis puru sipelgad
kohasus on emaste omast suurem, sest ühe isase kohta tuleks rohkem lapsi kui ühe emase kohta. Evolutsioon liigub suurema kohasuse poole, isaseid on vähem, neid hakatakse rohkem tootma. Hapodiploidia isaseid on väga vähe. Isaste arvuti hoitakse kontrolli all, see saavutatakse sellega, et pea kõik emased on paljunemisvõimetud. Emase genotüüp on diploidne ja isasel haploidne. Mesilased, sipelgad, termiidid Herfmafrodiidid kaks sugu ühes kehas, enamik tigusid, samuti enamus taimi Protoandria elu esimesel perioodil ollakse isane ja teisel perioodil emane, nt kalad, rõngussid. Protogüünia alguses ollakse emane, siis isane. Sõltub, kuidas on keha suurus seotud sooga. 45. Suguline valik, sellega seotud tunnused ja käitumuslikud kohastumused, händikäp-tunnused ja käitumine; Suguline valik partneri valik.
Mõned ka magevees, röövloomad. Selts: lutikalised (Heteroptera, ka Hemiptera). Prussakad: eluviis/moone: Vaegmoondega. Ainult maismaal, peamiselt taimesööjad, haukamissuistega. Mõned ka inimkaaslejad: prussakas (Blatella germanica), tarakan (Blatta orientalis). Emane hoiab munapakke enda juures kuni poegade koorumiseni. Selts: prussakalised (Blattodea). 68. Ühiskondlikud putukad termiitide (Isoptera) ja kiletiivaliste (Hymenoptera) seltsist: ühis- ja erijooni Termiidid: töölised/sõdurid võivad olla nii isased kui ka emased. Pärast pulmalendu jäävad termiidid maa alla kolooniasse ning enam päevavalgele ei tule. Rajatakse suured maapealsed pesad ventilatsiooniavadeks, põhikoloonia mullas. Toituvad tselluloosist, kasutades selleks sümbiontbaktereid. Kehaehituselt vanapärased, võrdsete tiibadega. Ühiselulised, mitme kastiga. Igas peres üks sigiv, tiibadest loobunud emane ja isane; pereheitmise eel rohkem (noori) tiivulisi
BIO4: pärilikkus + muutlikkus. Suuline arvestus, 2 KT. (5 kursus on zooloogia välipraktika, u 8.-15. juuni, puugi vastu eelnevalt vaktsineerida. 4 rühma: linnud, kalad, imetajad taskulambid, mudaelukad :D Mendeli seadus Gregor Mendel 1866. a. Mendelil kõrgem loodusteaduslik haridus, Brünni augustiinlaste kloostri õpetaja alguses, hiljem kloostriülem ehk abt. Vastutas kloostri taimekasvatuse eest. Tema seadused taasavastati 34 aastat hiljem. Mendel teostas katseid taimehübriididega, uuris tunnuste kujunemist järgnevates põlvkondades. Põhiliseks katsetaimeks aedhernes. Katsetaime valikuga Mendelil vedas. Aedherne bioloogiline sobivus geneetika katseteks: 1. aedhernes on üheaastane taim sai vastused kiiresti 2. aedhernes kuulub liblikõieliste sugukonda ja on looduslikult isetolmleja järelikult sai taimi kunstlikult tolmeldada 3. hernel on palju alternatiivseid tunnuspaare mendel uuris 7 tunnuspaari kujunemist: ...
Demograafiline plahvatus - Rahvastikuplahvatus demograafiline plahvatus, rahvaarvu eksponentsiaalne kasv mingis piirkonnas või kogu maailmas. On arengumaade keskkonnakriisi põhitegureid. Demökoloogia populatsiooniökoloogia, ökoloogia haru, mis uurib organismide populatsioone ja nende keskkonnaoludest johtuvat dünaamikat. Detridofaag - Detridofaagid surnud taimsetest ja loomsetest jäänustest toituvad organismid (vihmaussid, sajajalgsed, termiidid, sipelgad jt.). Nii nagu tavalised konsumendid, jaotatakse ka detridofaagid esmasteks toituvad otseselt detriidist, teisesteks jne. Detriit - surnud taimsed ja loomsed jäänused, näit. mahakukkunud lehed, hukkunud taimed, fekaalid jt. Diskreetsus taimkatte katkendlikkus. Looduses ilmneb taimkatte diskreetsuse ja kontiinumi (pidevuse) dialektiline ühtsus ja vastandlikkus (dialektilise
BIOOMID Polaarpiirkonnad. Piirid Arktikas: Arktikas 50. ja 70. laiuskraadi vahel aasta soojema kuu +10 isoterm. Antarktikas 50. ja 60. laiuskraadi vahel, pinnavee temp. +2 kuni -2 Mõisted: Igikelts pidevalt külmunud olekus olev maapinnakiht. Polügonaalsood- tasandikuline sootüüp tundravööndis, kus korduva külmumise ja sulamise tagajärjel moodustuvad hulknurksed kõrgemad alad, mis on ümbritsetud lõhedest. Palsa tundravööndi soodes esinev turvasmullaga kaetud ning jääläätse sisaldav 2-4 m kõrgune küngas. aapasood- metsatundras ja boreaalses metsavööndis esinev sookompleksi tüüp, kus keskosas domineerib märg madalsoo ning peenrad ja älved kulgevad enamasti pikkade ribadena pingod- polaarpiirkonnas esinev külmakerkeliselt moodustunud suur mitmekümne meetri kõrgune küngas, kus jäätuuma katab mineraalpinnas. termokarst- Termokarst ehk pseudokarst ehk glatsiokarst ehk ebakarst on...
tagasi, ning erinevad lehetäi liigid kannavad sama endosümbiondi liiki. Endosümbiont kandub järglastele edasi emaliini pidi nakatunud munade kaudu. Selle koevolutsiooni tulemusena on endosümbiondi (enterobakterite) genoom äärmiselt redutseerunud (keskmiselt 640 000 ap /600 geeni samas kui enim-uuritud enterobakteri E. coli genoom on umbes 10 korda suurem). Tselluloosi lagundamine. Protistidest ja bakteritest koosnev mikrofloora ja alamad termiidid. Termiidid on võimelised lagundama lignotselluloosi (tselluloos, hemitselluloos, ligniin), kuid seda vaid tänu nende soolestiku mikrofloorale. Ka termiidid ise produtseerivad tsellulaasi kuid lõplikuks lagundamiseks on vaja kogu soole mikrofloorat, kellest protistid (ainuraksed eukarüoodid) toodavad erinevaid tsellulolüütilisi ensüüme. Lisaks esineb termiidi sooles aga ka baktereid, kellest osad elavad vabalt ja osad on seotud protistidega
vahendusel) toituvad muudest elusatest või surnud taimedest või loomadest. Konsumentidele vastanduvad produtsendid ehk tootjad. Kõik heterotroofsed organismid on konsumendid. Redutsent- ehk lagundaja Parasiit- ehk nugilsed organismid, kes elavad teistes organismides või nende pinnal ja kasutavad nende koostis või toitaineid. Detridofaag- detriidist toiduvad organismid (vihmaussid, sajajalgsed, termiidid, sipelgad jt.) Jaotatakse: esmasteks – toituvad otseselt detriidist, teisesteks jne. Detriit- surnud taimsed ja loomsed jäänued nt mahakukkunud lehed, hukkunud taimed, fekaalid jt. Karnivoor – kasutavad toiduks taimtoidulisi või teisi lihasööjaid: - esimese astme kiskja – fütofaagi sööja - teise astme kiskja – fütofaagi sööja sööja - kolmanda astme kiskja – fütofaagi sööja sööja sööja - tippkiskja – see, kes asub sööjate rivi lõpus
süsinik:lämmastik kõrge, ületades sageli suhet 40:1. Bakterites, seentes ja loomades ületab süsinik aatomite suhe lämmastiku aatomitesse harva 8:1. Herbivooride põhilised jääkained on süsinikurikkad CO2 ja CH4 ja kiudained. Loomade jääkproduktid on N-rikkad. Herbivoorid ise ei suuda tselluloosi ja ligniini seedida, neil on mutualistlikud suhted bakterite ja algloomadega, kes seda suudavad ja kes elavad herbivooride seedekulglates. Nt mäletsejad nagu veised, putukad nagu termiidid, vihmaussid. Vetikad ei vaja selliseid tugistruktuure nagu maapealsed taimed ning nende suhe C:N on madal. Eri loomaliikide ja nende eri kudede koostises on süsivesikud, valgud, lipiidid, vesi ja mineraalained. Taimtoidulistel on probleeme seedimisega, loomtoidulisel mitte. Viimased peavad aga tegema pingutusi toidu leidmiseks ja püüdmiseks (toit puikleb ärasöömise vastu). 15.Millest sõltub taimede (taimeosade) söödavus? Taime söödavus sõltub tema C:N suhtest (ligniin nt
ntx:taimed,autotroofsed bakterid Konsumendid: e. tarbija- toiduahela organism, kes kasutab toiduks elusaid organisme I.Esimene aste- II.Teine aste- Parasiidid- organism, kes elavad teiste organism kulul ja neile tavaliselt kahju tehes. Redutsendid-bakterid, kes lagundavad toitaineid koostisosadeks, mis oleksid taimedele kergelt kättesaadavad nii mullast, veest kui õhust. Detridofaagid- surnud taimsetest ja loomsetest jäänustest toituvad organismid (vihmaussid, sajajalgsed, termiidid, sipelgad jt.). Nii nagu tavalised konsumendid, jaotatakse ka detridofaagid esmasteks toituvad otseselt detriidist, teisesteks jne. 1 21. Toiduahelad ja toiduvõrgud. 2 Vaadeldes ökosüsteemi eluosa, märkame, et põhilisteks suheteks, mis valitsevad, on toitumissuhted. Ühed organismid söövad teisi, need omakorda kolmandaid jne. sellist toitumiste jada nimetatakse toiduahelaks. Toiduahel organismidevaheline toitumissuhestik. Toiduahelad on vaid harva teineteisest lahus
vähem, siis isaste kohasus on emaste omast suurem, sest ühe isase kohta tuleks rohkem lapsi kui ühe emase kohta. Evolutsioon liigub suurema kohasuse suurem. Isaseid on vähem, neid hakatakse rohkem tootma. Hapodiploidia isaseid väga vähe. Seal hoitakse isaste arvu kontrolli all. See saavutatakse sellega, et pea kõik emased on paljunemisvõimetud. Emase genotüüp on diploidne ja isasel haploidne. Mesilased, sipelgad, termiidid. Hermafrodiidid kaks sugu ühes kehas. Enamik tigusid. Monogaamia looduses hästi levinud. Püsivaid paare moodustavad väga paljud loomad alates sisalikest kuni lindudeni. Rasvatihane, tal on u 30% lastest võõras isa. Niipea, kui isane selja keerab, semmib emane kellegi teisega. Kui ta sellega eelmisele isasele vahele jääb, on pesakond määratud hukkumisele. Imetajate puhul peale inimese pole täheldatud. Vanemhool on emase pärusmaa, kuna
1. Kui nt väike kala või vähike puudutab kõrverakku, paiskub selle harpuunitaoline osa saagi kehasse. 2. Mööda õõnsat kõrveniiti liigub mürk saagi sisse. 3. Kombitsatega toimetab ta halvatud või surmatud looma suuavasse, ja sealt satub see kehaõõnde, kus algab seedimine. Joonis: Meriroosi kõrverakud kala halvamas. --- 47 Lisa Paljud putukad toituvad põhiliselt taimedest kas kogu elu või ainult vastsena, nt ritsikad mäluvad lehti, üraskid ja termiidid puitu. Taimede rakukestad sisaldavad tselluloosi, mida on võimelised seedima vaid osa putukaid. Suur osa aga ei saa seda ise seedida ja neil elavad sooles tselluloosi lagundavad algloomad ja bakterid. Termiitidel on neid kümneid liike. Termiidid kasvatavad ka oma pesas toiduks seeni. Allaneelatud seentes sisalduvad ained aitavad samuti tselluloosi lõhustada. Pilt: Termiidipesa ja puidust toituvad termiidid. Enamikul loomadel on kahe avaga seedesüsteem
46. Mis on sotsiobioloogia? Väga paljud loomad on grupilise eluviisiga, reeglina on tema grupikaaslased ka samast liigist. Grupieluviis võib olla mõnel liigil ka ainult teataval arengujärgul või ajal. Näiteks kuldnokad toituvad väikestes gruppides, ööbivad suurtes parvedes kuid pesitsemisajal elavad nad paarikaupa ja kaitsevad teiste kuldnokkade eest oma territooriumi. Paljud liigid aga elavadki ainult gruppidena. Näiteks kõik termiidid ja sipelgad ning paljud mesilased, herilased ning paljud sõralised. Grupieluviisi tekkimise ja loomade sellise käitumise uurimisega tegeleb sotsiobioloogia. 47. Millised rühmad on grupilise eluviisiga? 48. Sotsiaalse eluviisi eelised? Väiksem kiskluse risk Katsed kaelustuvidega (Columba palumbus) näitasid, et mida suurem on toituvate lindude salk, seda varem märgati lähenevat pistrikku ja pistriku rünnakud muutusid suurte gruppide puhul edutuks
GEOGRAAFIA EKSAM 8. klass PILET 1 1. Loodus ja inimetgevus. Peamised keskkonnaprobleemis maailmas: kasvuhooneefekt. osoonikihi hõrenemine, happevihmad, kliima soojenemise probleem. GLOBAALSED KESKKONNAPROBLEEMID · Õhu saastumine, kliima soojenemine, osoonikihi hõrenemine Õhk on eriti saastunud suurlinnades. Inimese majandustegevus ja tihenev liiklus põhjustavad sageli looduse reostumist. Suurte tehaste lähedal reostuvad õhk ja veekogud. Õhusaaste tekitab kasvuhooneefekti, mille tagajärel tõuseb keskmine tmpetatuur ja muutub maailma kliima. KASVUHOONEEFEKT Tööstustest, elumajade korstendest, vulkaanisuitsust, autode heitgaasidest tekib nn kasvuhoonegaaside kiht. See koosneb süsihappegaasist CO 2, vingugaasist CO, veeaurust H2O, SO2, NO4. Päikesekiired pääsevad läbi kasvuhoonegaaside kihi sisse, aga välja enam ei saa. Tõimub ülemaailmne kliima soojenemi...
mineraalained ja võimaldub nende uuesti kasutamine produktsiooniprotsessis. Parasiit nugilised, organismid, kes elavad teistes organismides (endoparasiidid) või nende pinnal (ektoparasiidid) ja kasutavad nende koostis- või toitaineid. Parasiit kasutab peremeest kas ajutiselt, perioodiliselt või kogu elu vältel ning kahjustab teda: põhjustab nakkushaigusi ja vaevusi. Detridofaag detriidist toituvad organismid (vihmaussid, sajajalgsed, termiidid, sipelgad jt) Jaotatakse: esmasteks toituvad otseselt detriidist, teisesteks jne. Karnivoor imetajate klassi lihatoidulised loomad e zoofaagid; teisesed konsumendid, kasutavad toiduks taimtoidulisi või teisi lihasööjaid. Herbivoor e taimtoidulised e fütofaagid; esmased konsumendid, toituvad ainult taimedest. 4 Omnivoor kõigesööja e liik, kes kasutab vahelduva eduga söögiks nii taimi kui ka loomi.
Materjalide keemia I eksamiküsimused 2015. Pilet 1 Materjali mõiste. Materjal on konkreetse omadustega aine või ainete kompleks, mida saab kasutada mingite ühiskonna vajaduste rahuldamiseks nüüd või tulevikus. Materjale saab liigitada mitut moodi, näiteks looduslik/sünteetiline, orgaaniline/anorgaaniline jne. Üldiselt liigitus: metallid, keraamika, polümeerid ja komposiidid, kõrgtehnoloogilised materjalid Materjalide keemia uurib mikrostruktuuri mõju makroskoopilistele omadustele. Tsemendi kõvastumine, selle võrdlus lubja kõvastumisega. Tsement on hüdrauliline sideaine, mis kõvastub ka vee all. Tähtsaim on portlandtsement, mis valmistatakse lubjakivi ja savi peenestatud segu kuumutamisel. Lubjakivi laguneb, eraldub CO2, ning CaO ja savi reageerivad paakumise käigus, reaktsiooni saadustena tekivad kaltsiumsilikaadid 3CaO*SiO2. Kui saadus jahvatada ja seejärel segada veega, kõvastub segu kiiresti, sest tekivad kaltsiumhüdraatsilikaadid...
täiskasvanu sarnasemaks. Prussakad vaegmoondega, tiivuline, ainult maismaal, peamiselt taimesööja. Täid imetajate välisparasiit, tiibu pole. Vaegmoondega, spetsiifilised, ainult kindlad peremeesliigid Kirbud täismoondega, tiibateta, hüppavad hästi. Valmikud imevad soojavereliste loomade verd, kehakuju kohane karvastikus pugemiseks.vastne usja kujuga, elavad pesa või elamuprahis, söövad kõdu. 68. Termiidid võrdsete tiibadega, ühiselulised, igas peres üks sigiv, tiibadest loobunud eman ja isane. Palju mõlemast soost suguvõimetuid, mitmes suuruses töölised ja sõdurid. Ainult maismaal, vaegmoondega, taimtoidulised, pesa maasees, kuhik maapinnal, Eestis pole. Kiletiivalised - Kahe õhukese tiivapaariga, tagatiivad väiksemad, täismoone, vastsed erineva kujuga. 3 alamseltsi: pidevkehalised rindmik ja tagakeha kokku kasvanud, vastne
lähtekivimil. Aluste ja ränioksiidide väljauhtumise tõttu on muld raudoksiidist (Fe2O3) punane. Happeline (pH 4,5-5,5) ja väga mineraalainevaene (kaoliiniidist, raud- ja alumiiniumoksiididest koosnev lateriitpinnas). Vihmametsad on orgaanilise aine produktsiooni poolest maailma tootlikumaks õkosüsteemiks. Taimedele vajalik toitainete varu on kogunenud fütomassi. Orgaanilise aine lagunemine on väga kiire. Sellele aitavad lisaks mikroorganismidele kaasa termiidid. Metsa raie järgselt tekib kiire mulla mineraalainete väljauhtumine ja erosioon, mida metsaga pidavalt kaetud aladel ei esine. Vihmametsade iseärasus ongi erakordne liigirohkus. 1 km2 suurusel alal võib loendada üle 1000 erineva puuliigi, kusjuures uute liikide avastamine jätkub. Primaarse vihmametsa struktuuri määrab kõrge puurinne, mis koosneb paljudest erinevatest puuliikidest. Kõrgeim puurinne koosneb 40-50 (kuni 60 m) kõrgustest hajusalt paiknevatest
ÖKOLOOGIA - teadus organismide ja keskkonna vahelistest suhetest - Ernst Haevel 1866 Me mõjutame üksteist vastastikku. Nt: Parfüümi kandmine – püüd midagi mitte signaliseerida. Püüd keskkonnas paremini hakkama saada. Ökoloogia tsentraalne termine: ÖKOLOOGILINE FAKTOR. • Tegur. Igasugune aine, energia- või infovoog, mis elusorganisme otseselt või kaudselt mõjutab. Nt: parfüümi lõhn on infovoog – tajume seda Assimileerida = enda sarnaseks tegema. Lihtsamatest ainetest keerukamaid organismile omaseid aineid üles ehitama. Nt: Mullast saadud mineraalainetest ja süsihappegaasist assimileerib taim orgaanilisi ühendeid. Akumuleerima = koguma, salvestama. Nt: Taimed akumuleerivad footonite energiat ÖKOLOOGILISED FAKTORID: 1. Abiootilised faktorid – eluta faktorid Nt: päike 2. Biootilised f...
kosmosetingimusi. Putukad 6 jalaga, jalgu ei ole tagakehal, üksikud liigid võivad kasvada kuni 35 cm pikkuseks, valmikustaadium paljudes rühmades üsna lühike ja domineerib aktiivselt toituv vastsestaadium (röövikud jmt). Toitumine eri rühmades väga mitmekesine (lagundajad, tolmeldajad, taimesööjad, loomtoidulised, kiskjad, parasiidid). Mõnedes putukarühmades arenenud teatud liikidel keerulised sotsiaalsed süsteemid: termiidid, kiletiivalised sipelgad, mesilased, herilased. Suhtlevad omavahel feromoonide (lõhnaained) ja liigutuste (,,tants") abil. Ühiselulistel putukatel ,,farmid" ja ,,aiandid" hooldavad teisi putukaliike, seeni jmt. Sümbiootilised kuhilasisesed suhted mõnede loomaliikidega, kes aitavad ohu korral pesa kaitsta või veavad sinna ka sipelgatele toiduks sobivat materjali. Sihktiivalised nn rohutirtsud ehk ritsikad. Vaegmoondega, ehk vastsed sarnanevad valmikuga, neil pole tiibu.
neutraalseid mitteleeliselisi aktiivseid pesemisaineid. Eelistatakse nn. pehmeid, bioloogiliselt lagundatavaid anioonaktiivseid detergente vastandina katioonaktiivsetele. Detergendid sisaldavad polüfosfaate ja on peamisi vee fosforiga rikastajaid (eutrofeerumine). Detriit surnud taimsed ja loomsed jäänused, näit. mahakukkunud lehed, hukkunud taimed, fekaalid jt. Detridofaagid surnud taimsetest ja loomsetest jäänustest toituvad organismid (vihmaussid, sajajalgsed, termiidid, sipelgad jt.). Nii nagu tavalised konsumendid, jaotatakse ka detridofaagid esmasteks toituvad otseselt detriidist, teisesteks jne. Detsibell akustikas helirõhu muutuse mõõtühik, 0,1 belli. Diskreetsus taimkatte katkendlikkus. Looduses ilmneb taimkatte diskreetsuse ja kontiinumi (pidevuse) dialektiline ühtsus ja vastandlikkus (dialektilise käsitlusviisi korral vaadeldakse loodusnähtusi kui alati
töölistel) on kõiki kromosoome kaks komplekti, millest üks on saadud emalt, teine isalt (nii nagu inimestelgi). Sellist omapärast pärandumissüsteemi kiletiivalistel putukatel kutsutakse haplodiploidsuseks. Samas tuleb tõdeda, et kuigi haplodiploidsus on ilmselt väga oluline tegur eusotsiaalsuse kujunemiseks (mis seletab, miks enamik eusotsiaalseid liike kuulub just kiletiivaliste seltsi), kuid see siiski pole ainumäärav: Nt termiidid on tavalised diploidse kromosoomigarnituuriga organismid, kuid ka neil on komplitseeritud eusotsiaalne ühiskond, mis sarnaneb sipelgate omale. • eusotsiaalsust esineb isegi imetajail (kes samuti on diploidsed): aafrika paljastuhnurite (paremal) maa-alune koloonia on sama komplitseeritud nagu ühiselulistel putukatel. Nad elavad suurte (ca 80 isendiliste) seltsingutena, ka neil on üks sigimisvõimeline ema ja sigimisvõimetud töölised. Toit jagatakse kõigi
kaasaarvatud mikroorganismid (nahkhiired vampiiride perekonnast), on kasvõi mõni liik parasiite. Detridofaagid ja redutsendid Surnud taimsed ja loomsed jäänused, näit. mahakukkunud lehed, hukkunud taimed, fekaalid jt., neid nimetatakse detriidiks. Eksisteerib hulgaliselt sellisele toidule orienteeritud organisme neid Endla Reintam, 2008/2009 14 nimetatakse detridofaagideks (vihmaussid, sajajalgsed, termiidid, sipelgad jt.). Nii nagu tavalised konsumendid, jaotatakse ka detridofaagid esmasteks toituvad otseselt detriidist, teisesteks jne. Seened ja bakterid moodustavad tavaliselt eraldi detridofaagide alagrupi ja neid nimetatakse redutsentideks. Detridofaagid ja redutsendid toituvad surnud orgaanilisest ainest ja seega lagundavad seda uuesti algaineteks (toiteelementideks, süsihappegaasiks, veeks). Abiootilised faktorid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
