• Asustussüsteemi muutused - Väikelinnad vs majandikeskused 3. Loomade arvu ja loomakasvatussaaduste tootmise dünaamika Eestis: 1950-ndatel piimatoodang langes. Kuid alates 1960-ndatel hakkas see tõusma, kuni 1990- ndateni. Siis hakkas aga jällegist langema – 2000ndatel oli toodand natukene rohkem kui 1950ndatel aastatel. Pärast 2000ndaid on see jällegi tõusnud. Veisekasvatus kuni 1960ndateni oli stabiilne, siis on hakanud tõusma tasapisi kuni 1990ndatel aastatel see langes pea poole võrra. Lambakasvatus on aastataega pidevalt tasapisi langenud, kuid 2000ndatel veidi tõusnud. Seakasvatus aga vahelduvaeduga koguaeg pidevalt tõusnud kuni 2000ndate aastateni ning siis jällegi on hakanud tõusma. 4. Põllumajanduse osatähtsus tööhõives, % (2008): Suurbritannias ja Luksemburgis on osatähtsus kõige väiksem – 1,4%. Rootsis 2,1%. Eestis on aga põllumajanduse osatähtsus 3,7%
" Kindlasti on äärmiselt raske praegu nii riigil kui inimestel hakkama saada, kui tuleb leppida praeguse olukorraga ning alla neelata praegused kasinad võimalused. Eesti kultuur on väga mitmekesine. Mitmekesiseks teeb kultuuri see, et Eestis elavad erinevast rahvusest inimesed. Kõige enam kujundavad lisaks eestlastele meie kultuuri venelased. Kuid äärmiselt märkimisväärne on see, et igas kihelkonnas on alles veel oma kultuur, kombed ja tavad. Need hakkavad küll tasapisi hääbuma, kuid loodetavasti ei kao need täielikult. Eesti on meie endi nägu. Meie ise oleme kujundanud ning vorminud Eesti riigi just selliseks nagu ta on Väike, armas riik. Kindlasti on meil põhjust uhke olla endi kätetöö üle ning me peaksime olema oma riigile truud, hoidma ja armastama teda.
Robin Sharma on sündinud Aafrikas ja kasvanud üles Kanadas (tema vanemad on pärit Indiast). Enne veel, kui Sharma asus nõustama maailma edukamaid ettevõtteid, tegutses ta juristina, kuid ühel hetkel taipas, et oli väliselt edukas, aga seest tühi. Pärast seda kui ta oli kirjutanud raamatu «Lugu mungast, kes müüs maha oma Ferrari», hakati teda tasapisi kutsuma ettevõtetesse nõuandjaks. Robin Sharma on juhtimisala, särava esinemise ja isikliku meisterlikkuse arendamise suuremaid asjatundjaid maailmas. Ta on kirjutanud 11 rahvusvahelist bestsellerit, nende hulgas raamatud "Lugu mungast, kes müüs maha oma Ferrari", "Juhtimistarkus" ja ,,Pühamees, surfar ja tegevjuht". Tema raamatuid on välja antud ligi 50 riigis, 70 erinevas keeles. Raamat räägib ühest mehest, kes oli olnud väga edukas ning majanduslikult ülijõukas
suurem kui 760 nm. Infravalgus ei ole silmale nähtav. Kõik soojad kehad kiirgavad infravalgust, ka siis kui ta ei helendu. Oluline on, et ta oleks kõrgema temperatuuriga kui ümbritsev keskkond see võimaldab öise nägemise seadmete valmistamist. Infravalguse omadused on: soojuslik toime, suur läbitungimisvõime, keemiline toime ning teatud bioloogiline toime. Infravalgusega on seotud ka nn. ,,kasvuhoone efekt", mis seisneb selles, et Maa keskmine temperatuur ei muutu või tõuseb tasapisi. Infravalgust kasutatakse värvitud pindade kuivatamiseks, pimedas pildistamiseks, soojusraviks, lasersideks, sõjanduses, astronoomias ja toidu küpsetamiseks. Infrapunaastronoomia võimaldab registreerida alles tekkivaid või kustuvaid tähti. Infravalguse allikad on näiteks Päike, hõõglamp, ahi, automootor ning inimkeha. Infravalguse abil leiavad mitmed röövloomad, näiteks maod, öösiti oma saakloomi.
Elulaad ja olme Kati Kukk 11.klass Suhtumine omariiklusesse Eesti ühiskonda iseloomustasid iseseisvuse aastail ennekõike rahvuslus ja isamaalisus. Mõnevõrra tegi olukorra keeruliseks vaikiva oleku kehtestamine, sest kaitseseisukorra tingimustes jagunes ühiskond mitmeks üksteisele osaliselt vastanduvaks rühmaks. Üks osa läks meelsasti kaasa reformidega. Teine osa ühiskonnast jäi muutuste suhtes ükskõikseks. Kolmas osa rahvast moodustas opositsiooni isehakanud riigijuhtidele. Absoluutne enamik inimestest pidas Eesti riiki rahva kõrgeimaks paleuseks ja loomulikuks eneseavalduseks. Elulaad Paralleelselt haridustaseme tõusuga kasvas rahva lugemishuvi. Aastatel 19181940 anti välja 30000 erinevat raamatut kogutiraaziga 43 miljonit eksemplari. Linnakultuuri lahutamatuks osaks kujunesid teatrietendused, kontserdid ja kunstinäitused. Inimesi huv...
on mees ja viimane 2010 ilmunud luulekogu Poiste aabits. On kirjutanud ka Proosat, kogumikke, laulutekste, näidendeid...ja on ka tõlkinud... Jaan Pehk kirjutas muinasjutu. Loll muinasjutt. Kord elas kuu peal täi. Ta mõtles, et kaugel eemal sinisel planeedil elavad väikesed lapsed, kellel pole üldse täisid. "Seal eemal maal pole mitte ühelgi lapsel mitte ühtegi täid!", nukrutses ta. Maa kuulis neid kurbi mõtteid ja hakkas tasapisi kuu poole liikuma, et teda lohutada. Kuu vaatas lähenevat maad ja lausus: "Maa tuleb täita lastega!" Tuligi. Lapsikud kuidagi minu jaoks...ta ongi selline lapsik inimene...tundub...aga mingi sügavam mõte on ikkagi sees :D http://www.epl.ee/artikkel/467167
"Poiste aabits" (2010) Luulele iseloomulikud jooned Sotsialistlik Postmodernistlik Väga palju igapäevaseid teemasid Parodeeriv ja eneseirooniline Luulesse on kaasatud laulusõnu Esimene luuletus "Miks me ei jõudnud kommunismini?" Keset metsa väike baar Baaris istub kommunaar Nina otsas higitilk Kangest töötamisest vist Ei see on vaid puskarist /.../ Ja nüüd loo lõpetuseks Mõni sõna õpetuseks Kui tahad kommunismi jõuda Ei tohi enne liiga palju nõuda Vaid tuleb tasapisi sinnapoole sõuda Luuletustest läbikäivad motiivid Kindlasti maaelu vürtside väljatoomine Positiivne suhtumine Eestisse Vene hädade kirumine Tapmine Preemiad 2001. aastal Bernard Kangro kirjanduspreemia kogutud luuletuste "Suusamütsi tutt" eest 2007. aastal Oskar Lutsu huumoripreemia Contra coverid Kindlasti naljakamad kui orginaalid Mõned sõnad on tekkinud originaal sõnade ingliskeelsest kõlast
Vanad väärtused enam ei toimi, kuid ka mitte veel uued. Väidan vastupidist, sest tänapäeval kehtib meil mitmeid vanu väärtusi. Eriti populaarsed on soorollide vahelised väärtused- naine on õrnem sugupool ja tegeleb siis nö kergemate tegemistega ning mees on pere pea. Kokkuvõtteks ütlen, Eesti ei ole kindlalt siirdeperioodi lõpetanud, sest konfliktid naaberriikidega on tänapäevalgi, majanduskriis, kuigi õnneks hakkame sellest tasapisi välja tulema, rahva rahulolematus ning vanade väärtuste olemasolu. Need kõik märgid viitavad sellele, et siirdeperiood veel teostamisel. Marili Villak
varieerub 900 kuni 1200 kraadini, atmosfääris toimub kiire jahtumine, aga vulkaani ümbruses võib ka mahalangenud tuhk olla veel küllaltki kuum. Väävligaaside lahustumine vihmavees põhjustab happelisi sademeid, mis võivad loodust kahjustada. Kahtlemata on ohtlik, tõenäoliselt see oht ei ulatu küll Eestisse. Vulkaaniline tuhk koosneb peentest teravaservalistest klaasikildudest, seega on ta ohtlikum kui tavaline pinnasest pärinev tolm. Tasapisi sajab alla, suuremad terad enne ja peenemad hiljem. Peen tolm ja aerosoolid võivad atmosfääris viibida kuni paar aastat ja teha mitu ringi ümber maakera. Islandi üks tuntumaid vulkanolooge, maateaduste instituudi geo-füüsika professor Pàll Einarsson räägib, et ühtegi märki Eyjafjallajökulli rahunemise kohta ei ole. Katla kohta on ajalooliselt teada, et ta purskab umbes 40-80 aasta tagant, viimane purse toimus aga 1918
territooriumist kuulus Rootsile. Rootsi aeg kestis Eestis 17.sajandil. Selle perioodiga käisid kaasas nii helded kui ka rasked ajad ning toimus palju muutusi. 1629. aastal sõlmiti Rootsi ja Poola vahel pikemaajaline vaherahu. Pidevatest sõdadest räsitud maa andis masendava pildi-põllud olid võsastunud, linnad, alevid, linnused, mõisad ja külad olid ahervaremetes. Tol ajal oli rahvaarv ligikaudu 100 000. 1630. aastatel hakati maad tasapisi uuesti kasutusele võtma. Mõisinikud võtsid küladesse uut rahvast ning vabastasid ümberasujad kolmeks aastaks maksudest. 17. sajandi teisel poolel hakkas Eestisse tulema hulgaliselt teisi rahvaid. Pärast sõdade lõppu kasvas ka eestlaste arv kiiresti. 1695. aastaks oli rahvaarv üle 350 000 inimese. Teadaolevalt kõige laastavam näljahäda oli Eestis 1695-1697. aastal. Viljakasvuks oli ilm ebasoodne, suvi läbi sadas vihma, heina ei saanud teha, rukis ei õitsenud ega valminud
See oli algselt pilkenimi, mis anti ajastule 18. sajandi keskel, kuna tol ajal peeti ajastu stiili ebaloomulikuks, kummaliseks ja liialdavaks. Kuid hiljem, 19.20. sajandi vahetusel, võetigi see perioodi nimetusena kasutusele Baroki valitsemisperiood Eestis Barokkstiil valitses Eesti aladel 17. sajandi keskpaigast kuni 18. sajandi teise pooleni, alates 1760 aastatest hakkas tasapisi segunema klassitsismi rangemate elementidega.Sellised sega- stiile nimetatakse kas hilisbarokiks või varaklassitsismiks. Barokkarhitektuur Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide rikkus. 17. sajandi baroki eeskujuks oli Eestis küllaltki lihtsakoeline madalmaade barokk, tagasihoidlikum kui mujal Euroopas ning levis siia Rootsi vahendusel
Loomulikult muutuvad pidevalt siiani veel jalgrataste tüübid, ja arenevad komponendid. Hiljuti lisandus elektri jõul töötav jalgratas. Pesu pesemine Ammustel aegadel pesti pesu lihtsalt lähimas veekogus. Abiks olid erinevad seadeldised pesulauast pesurullini. Pesulaud on pesumasina eelkäija. Esimesed pesumasinad olid käsitsi vändatavad kuid hiljem lisandusid mootoriga pesumasinad kuid erinevalt tänapäevasest puudusid sellel kõik erinevad võimalikud sätted ja lisad, mis tasapisi ükshaaval lisanduma hakkasid – käigukastist aknani. Telefon Telefoni leiutas Alexander Graham Bell 1976. aastal kuid juba enne seda kasutati telegraafi, kus infot edastati morse teel. Telegraafside ei olnud ka esimene asi kuidas infot edastada kaugema maa taha. Enne seda kasutati suitsusignaale, trummipõrinat, sarveheli, tulelõkkeid, kullereid ja kiirkäijaid. Telefon arenes edasi aga parema kvaliteediga masinaks, selle kasutamise vahemaad ja piirkonnad suurenesid
aasta sügisest vepsa keelt. Töötab ka soome-ugri kool, kus on klassid vepsa, karjala ja soome lastele. Kas keeles antakse välja raamatuid? Ajakirjandust? 1994 ilmus esimene vepsakeelne luulekogu, Nikolai Abramovi “Koumekümne koume”. Ajaleht vepsa keeles ilmub kord kuus Kas keeles on võimalik saada haridust? Millist haridust? Tasapisi arendatakse vepsakeelset kooliharidust, rahvusvalla koolide algklassides õpetatakse vepsa keelt valikainena. 11.07.2008 Karjala haridusministeeriumi esindajad kohtusid läinud nädalal 2. klassi õpilastele mõeldud vepsa keele õpiku autoritega. Petroskoi soome-ugri kooli vepsa keele õpetaja Nadežda Kukojeva, ajalehe Kodima peatoimetaja kohusetäitja Marina Ginijatullina ja filoloogiadoktor Nina Zaitseva kirjutatud keeleõpik
sillaehitus Käreveres ette umbes kümne aasta pärast: vana raudbetoonsilla sambavundamentidele rajati siis toekam monoliitraudbetoonist sild, mis sai valmis 1956. aastal. 1999. aastal ehitati selleks ajaks täieslikult amortiseerunud maanteesilla kõrvale uus raudbetoonsild. Varem oma vähese kõrguse tõttu laevasõidule takistuseks olnud Jänese raudteesild lasti samuti Teise maailmasõja ajal õhku. Emajõe veetee edendamine tänapäeval. Vahepeal varjusurmas olnud siseveelaevandus on tasapisi taas populaarsust kogunud. Kõiki meie laevateid haldab veeteede amet, kes muu hulgas jälgib seda, et Emajõe veeteelt eemaldataks ohud ja takistused ning süvendataks regulaarselt Praaga faarvaatrit, kuhu suuremad tormid aina uut liiva uhavad. Avaliku ja erasektori koostöös ning Euroopa Liidu fondide toel on viimastel aastatel Emajõe veeteel arendatud mitut sadamatsildumiskohta: väikelaevnike MTÜd
Termin ,,keskaeg" võtsid tarvutusele itaalia humanistid, kes defineerisid sellega tuhandeaastast ajavahemikku antiigi ja renessansi vahel. Seda mõistet on kasutatud ka vahepealse ,,unustuse ajajärgu", vaimupimeduse, vägivalla ning vaesuse ajastu metafoori. Keskaja piiride määramisel puudub üksmeel. Keskaeg kestis Lääne-Rooma riigi langemisest 5saj renessansi alguseni 15saj. Suurem osa rahvaid olid veel antiikajal barbarid; kristlust ja sellega koos kreeka-rooma kultuuri hakkasid nad tasapisi üle võtma järgneval perioodil, keskaja esimestel sajanditel. Keskaeg valmistas ette uure rahvast ja kultuuride sündi, nüüdisaja peamiste religioonide kristluse, budismi, islam levikut (sel ajal peeri ristisõdu, ehitati kirikuid ja rajati ülikoole) Rooma kultuur polnud keskajal ise arhailine. Selle ajastu vaimsust kehastas Euroopas ainuideoloogiaks saanud ristiusk ehk krislus, mis andis inimesele uue märgisüsteemi iseenda mõistmiseks ja maailma tõlgendamiseks
Minu Eesti Eesti on viimase paarikümne aasta jooksul muutunud täiesti teistsuguseks, kui oldi varem. Muutused on kaasa toonud nii rõõmu kui ka kurbust, mis on inimeste elu palju muutnud. Eesti on suhteliselt noor riik. Peale Nõukogude Liidu lagunemist ja Eesti taasiseseisvumist oli meil raskusi hakkama saamisega ehk vundamendi ehitamisega, mis igal riigil peab olema kindel ja vastupidav. Peatselt hakkas toimuma massiline teiste rahvuste, eriti venelaste, väljaränne, mis vähendas Eesti rahvaarvu drastiliselt. Kadus rubla ja käibele võeti Eesti kroon, mis tundus inimestele algul võõras ja harjumatu, aga hiljem sai väga südamelähedaseks. Krooni väärtus oli üsna väike ning rahvast tabas vaesus, sest töökohtade arv vähenes ja paljud inimesed jäid tööta. Eesti võttis eeskuju teistest riikidest ja hakkas tasapisi omale jalgu alla saama. Tekkisid uued kombed ja traditsioonid, mis Vene ...
Lihtsamast loomakummardamisest oli saanud uskumus teispoolsusest ja kuna midagi täpselt nähtavat ei saa kujutada, muutus kunst looduskaugemaks ja abstraktsemaks. Neoliitikumis hakkas levima ornamentika. - Ürgajal kaeti ornamendiga tarbe- ja kultusesemeid. Eesmärgiks ei olnud ilmselt lihtsalt kaunistamine vaid maagiliste märkide abil omistada esemetele või nende kasutajatele teatud omadusi või nende omanikku kaitsta. Aega u. 3000- 500 e.m.a. nimetatakse pronksiajaks kui tasapisi õpiti pronksi valama ja sellest tarbeesemeid valmistama. Arenes kaubitsemine. Tollest ajast on pärit ka (kr.k. mega+lithos = "suur kivi") Kuulsaim nendest asub Stonehenge`is Inglismaal. (ornament) (stonehenge) Tohutusuured püstised kivirahnud on paigutatud ringikujuliselt ja neile on paarikaupa kolmas kiviplokk peale tõstetud. Sellist "kivilaua" moodi ehitist nim. dolmeniks. Dolmenid ( paremal) olid kivikalmed kuhu maeti pika aja jooksul korduvalt.
mis tihtipeale tänapäevad peaaegu puudub. Õpetajad võiksid küsida õpilastelt rohkem nende arvamust. Mitte alati karmilt kinni pidada õppekavast. Kehaline pole ka minu jaoks eriti lemmik. Vahest on selliseid tunde, mis mulle meeldivad. Mulle ei meeldi, kui ma pean oma jõust üle pingutama. Kui pole jõudu, siis ei tasu midagi paremat loota. Kehaline võiks aasta algusest minna kergemast raskemaks, et oleks arenemise ruumi. Inimene kellel pole alguses jõudu saaks tasapisi treenida ning, kui hästi läheb oleks klassi lõpuks tal rohkem jõudu, kui enne. Iga inimese areng pn erinev. Alati on ka asju mis kehalise juures meeldivad. Ilusate ilmadega õues käimine on hea vaheldus igavatele ja rutiinselete koolitundidele. Enda kehalise tundi puhul meeldib mull see, et samal ajal, kui ollakse tunnis lastakse ka muusikat. Tund muutub kohe palju paremaks ja muusikaga meeldib õpilastele rohkem pingutada. Paljude jaoks on muusika hädavajalikuks muutunud
Kehtestati kontroll panganduse üle, reguleeriti põllumajandust ja loodi uusi töökohti. Diktatuursetes riikides võeti majanduse juhtimine enda kätte. Majanduskriis mis toimus 1929-1933. Aastani oli väga tõsine aeg, kus kõik inimesed üritasid saada niipalju raha kui võimalik, et mitte nälga surra. See majanduskriis oli üks pikimaid ja selle tõttu nimetatakse seda 20. Sajandi kõige hullemaks majanduskriisiks. Isegi 1932 aastal kus kõik hakkas tasapisi paremuse poole liikuma, oli siis 2. Maailmasõda mis pani aluse järgmisele majanduskriisile.
Ei oska ennustada, kui palju selleks oleks aega vaja olnud, ent usun siiralt, et varem või hiljem oleks tekkinud ka siin tooni andev tsivilisatsioon. Nii aga ei läinud. Tänapäeva Eesti alad sattusid mitmete riikide huviorbiiti ning siinne maa muutus sõjatandriks. Sõdisid erinevad armeed nii eestlaste ja liivlastega kui ka omavahel. Lõpptulemusena polnud eestlastel endil sõnaõigust ning mis oma riigi või kultuuri edendamisest siis enam juttu sai olla? Eestlased hakkasid tasapisi euroopastuma. Soome- Ugrilased segunesid peaasjalikult germaanlastega. 19. sajandiks, mil eestlus eestlaste hinges taas tärkama hakkas, oli identiteedi loomus juba oma esialgsest karakterist tugevasti kõrvale kallutatud. Polnud ju mõeldav, et meie taara usk areneb edasi samal ajal kui kõrval propageeriti aina ristiusku. Periooditi lausa suruti peale. Polnud ju mõeldav, et areneb kunst, kirjandus, muusika ja muu selline, kui inimesi talutati
kolmainsuse vastu, seega ketserlik tolle aja mõistes. Johann Calvini eestvedamisel hävitati peaaegu kõik selle teose eksemplarid (ainult kolm on säilinud) ja Servet ise põletati Genfis 1553. Tema avastus unustati täielikult. Ka Süürias sündinud Ibn al-Nafis oli avastanud väikese vereringe ja seda juba 13. sajandil. Ilmselt ei mõjunud ta aga veenvalt, sest järgnevad põlvkonnad kirjutasid hoolega ümber Galenose, mitte aga tema teoseid ja ta vajus järgnevatel sajanditel tasapisi unustusse. Moslemi autorid väidavad, et Ibn al-Nafis avastas ka kapillaarid ja suure vereringe, kuid lääne autorid suhtuvad sellesse väitesse skeptiliselt. Ta juhtis ka tähelepanu, et vereringlemine võimaldaks seletada suurt kiirust, millega mürgid organismis levivad. Harvey hindas kui palju verd läbib südant iga löögiga - tema arvates umbes 60 kuupsentimeetrit ja see teeb peaaegu 260 liitrit tunnis. Selline hulk verd kaalub aga umbes kolm korda rohkem kui keskmine inimene
Osutage lugupidamist teise inimese arvamuste vastu, Ärge öelge iial, et ta eksib Arvamuste ja arusaamadega on imelikud lood- neid on mõjutanud mineviku sündmused ja keskkond, need võivad muutuda hetkega, võivad muutuda tasapisi vastavalt eale või on muutumatud elu lõpuni. Igal juhul on tegemist teemaga, mille valulävi ei ole kuigi suur. Inimene oma olemuselt on loodud sellise arvamusega, et seepilt mille läbi ta tajub erinevaid olukordi ja kogu maailma, ongi just see ainuõige. Pole vist ilma asjata tekkinud väljend jäiga mõtlemisega inimese kohta: "on vaid minu arvamus ja vale arvamus". Väga kerge on koostöö inimesega kes on sinuga "samallainel", ehk siis, kes omab samasugust arvamust. Hoopis
46. Inglismaa 19. sajandi 1. poolel Üleminek vabrikutootmisele tekstiilitooted metallurgiatehased söekaevandused Maanteede ja raudteede ehitamine. Leiutati aurumasin. Töömasinate kasutuselevõtt tõi kaasa tööpäevade pikenemise. Hakati kasutama naiste ja laste tööjõudu. Tsartism- töölisliikumine 19. saj 1. poolel Suurbritannias, nõuti riikliku korra demokratiseerimist. Tsartistid- Väljarännanud iirlased. Nõuti viljatollide kaotamist ja töömajade likvideerimist. Inglismaa sotsiaalne olukord: Pikad tööpäevad kasutati laste tööjõudu näljahäda tööpuudus Tsartistliku liikumise mõjul: 1847. a võttis parlament vastu seaduse 10- tunnise tööpäeva kehtestamist. Tööstuslik revolutsioon INDUSTRIALISEERIMINE- Üleminek tööstuslikule suurtootmisele Kuidas sa tööstuslik pööre võimalikuks? On olemas ostjaskond ehk turg. Peab olema piisavalt vaba raha ehk kapitali vaba tööjõud...
Erineva värviaistingud. · Mida võib saada põhivärvuste liitmisel? Valge värvuse. · Milline valgus annab kõige tugevama aistingu? Rogeline valgus. · Mis on monokromaatne laine? Laine mille lainepikkus ei muutu. · Valguskvandid teise sõnaga. Footon · Hüpotees teise sõnaga. oletus · Valguse kiirus vaakumis? C 3*108 m/s · Milles seisneb ,,kasvuhooneefekt"? maa keskmine temperatuur praktiliselt ei muutu tõuseb tasapisi. · Milline valgus on silmadele kahjulik? ultravalgus · Mis põhjustab osooniauke? Freoonide laialdane kasutus tehnikas ja olmes · Millist valgust kiirgavad kõik kuumad kehad? infravalgust · Nähtava valguse lainepikkused? · Kuidas avaldub valguse laineline olemus? Laineline olemus avaldub ruumis levivate elektri- ja magnetvälja perioodilises muutumises · Inglise füüsik, kes pani aluse elektromagnetteooriale. J.Maxwell
teenimiseks. Ja kuna kõige kuulsamaks sai söögituba. Siis tekkis Annal idee oma enese põllumaad panna raha tegema. Lisaks annaks see nii mõnelegi inimesele tööd. Söögitoa kuulsus seisnes selles, et kõik kellel kõht tühi said Anna köögis ise süüa valmistada ja selle ka ise ära süüa. Tema ideega tulid kõik kaasa, külvati, rohiti, kasteti, korjati. Tööd said kõik. Saadused müüdi ja saadud raha pandi kõrvale. Ja tasapisi hakati ehitama Anna- majale juurde ehitust. Kui majale lisa valmis sai oli Anna 65. Tema juures said süüa ja peavarju kõik kelledele seda vaid vaja oli. Anna ei ajanud kedagi ära. Annast ja tema majast sai kõigile lemmik koht. Anna armastas kõiki ühte moodi. Nüüdseks on Anna 89 aastat vana ja midagi pole muutunud. Kepi abil tatsab ta siiani ringi ja võtab kõiki lahkelt vastu. Rahvas räägib, et kui Anna saab 90 täis ehitab ta
Sellest leiutisest oleneb, kas saame riielda hilinemise tõttu, või jõuame kohale õigeaegselt. Arusaam, et aeg mõjub eraisikutele erinevalt, on vale, sest kõigil on võrdselt aega. Asi seisneb lihtsalt selles, et ühed oskavad seda osavalt planeerida, teistel jääb see oskus aga puudu. Kuid mis on aeg? Ja milleks kelli jälgida? Need on küsimused, millele lihtsate seletustega vastust ei leia. Mis on aeg? Juba muistsed inimesed märkasid, et tasapisi vananeb kõik: puud, lilled, loomad ja nad isegi muutuvad. Vananemine on protsess, mille käigus muututakse enam kulutatumaks. Selle "kulutamise" põhjustabki aeg ületamatu nähtus. Nähtuseks võib teda julgelt nimetada, sest materjaalset vormi ta ei oma. Me ei saa teda katsuda või purki panna ta on meile tajumatu. Ent ometigi tunneme kõik tema tegevust. Kevadel lõigatud juuksed kasvavad talve saabudes pikemaks. Lilled, mis märtsis maapinnast tärkavad, on mais õitsevad iludused.
Mõnedele tundub kõik üha allamäge minevat, kuid leidub ka selliseid, kellel hakkab mustast august valgus paistma üha eredamini. Sotsiaalsus hakkab pihta mõtlemisega ning probleemid on takistused, mis muudavad keerukaks soovitud eesmärkide poole püüdlemised. Kui olla ise tubli ja teha tööd, siis sotsiaalprobleemid nii väga inimest ei häiri. Kõige suurem sotsiaalne probleem on hetkel töötus. Veidi aega tagasi oli töötuse protsent Eestis väga kõrge. Tasapisi hakkab see langema, kuid väga aeglasti. Majandus peab omale uuesti jalad alla saama ning seda ei juhtu just ühe päevaga. Peab olema kannatlik. Nimelt just 20-29 aastased töid välja suurima sotsiaalprobleemi tööpuuduse. Tihtipeale ei ole sellises vanuses inimestel piisavat töökogemust, mida tööandjad soovivad. Üks suur nüanss on ka palganumber. Loomulikult noored tahavad kohe head palka, kuid selle peab ikka ennem välja teenima
Ta teadis sellest igat detaili ja hakkas asja uurima ning tuligi välja, et kunagi on seal mõrvatud pisike tüdruk nimega Helen. Vahepeal tuli ta mees ka sinna majja ja pidas naist hulluks. Miss Marple, nende naaber ütles, et jätta see asi sinnapaika. Aga naine ei suutnud, sest kõik oli nii tõsine ja kaasahaarav. Gwenda ja Giles said lapse, ning naise tungiv soov oli lapse nimeks panna Helen. Ta ei teadnud ise ka miks see nii peab olema. Kui laps oli 5 aastane hakkas tasapisi toimuma sama, mis Gwenda kunagi ette kujutas. Ta proovis oma last hoida, kuid mitte piisavalt. Giles pidas oma abikaasat hulluks ja pani ta hullumajja. Sealt ta sai varsti välja, sest ei olnud piisavalt tõendeid, et teda seal kinni hoida. Gwenda naases oma tütre juurde, aga siis oli juba hilja. Hommikul ärgates, ruttas ema kohe oma lapse tuppa, et näha kas kõik korras, aga ta sai jubeda vaatepildi osaliseks.
tükkide järele ta enam ei haara. PALJNEMINE Kevadel, kui kärnkonnad talveunest ärkavad, võtavad nad ette massilise rände paljumispaikade poole. Nad kogunevad alati kindlaks kujunenud tiikide juurde. Kärnkonnad kasutavad kudemiseks alati ühte ja sama veekogu, eelistades 2540 cm sügavusi ja kõrkjate vahel asuvaid paiku. Kui isased jõuavad kudemispaika meelitavad nad krooksudes emaseid ligi.Kõrnkonnad munevad korraga palju mune. Koorunud kullesed on 1,3 cm pikad. Tasapisi tekivad pisikestele kullestele ka koivad, ning saba kaob. Täiskasvanuks saavad kärnkonnad harilikult kolme kuni seitsme aastasena. TÄNAN KUULAMAST!
Kombed andsid ka soovida. Inger arvas, et on paremat väärt ja pettis oma meest. Mingil hetkel Iisak karistas teda ja naisel tuli mõistus pähe. Naine läks maale tagasi ja sai aru, et tema koht on seal. Hakka soma mehele heaks naiseks. Talle meeldis tähelepanu ja nüüd ta seda ka sai. Olulisemad kõrvaltegelased Geissler ja Oliine, nende roll peategelaste saatuses. Oliine oli Ingeri kauge sugulane, vana naine kellega Iisak pidi elama need aastad, kui Inger vanglas oli. Naine tasapisi lootis, et jääbki nii, et Inger ehk ei tulegi tagasi. Geissler-ta oli seal loos, kui külaline, ta oli nagu ärakuulaja või abistaja. Päris selget tähendust ma ei leidnud. Tuli ja läks, andis nõu. Kommenteeri raamatu pealkirja, keda maa õnnistab? Maa õnnistab inimesi, peremeest, annab talle naise, keda too väga armastab, lapsed ja ka toidu lauale. Maa andis kõik, rikkuse, elu, töö ja tegemised.
Mulle väga meeldib Roland Inglehart-i väide et kultuur vormib demokraatiat, mitte vastupidi. Miks nii, kuna nagu ka artiklist oli võimalik välja lugeda siis eesti inimesed on siiani väga kinnised, usaldamatud ja enesekesksed, seda selle tõttu et oleme saanud läbi aegade alati nn peksa võõrvõimu all, meid on alati lükatud ja tõmmatud. See kõik on ka meid tänu sellele muutnud usaldamatudeks. Alles nüüd kui oleme demokraatlik olnud, hakkame tasapisi õppima usaldama. Võttes nüüd seda aga kui isiku põhiselt siis hakkan ka ise alles pika aja peale teisi usaldama. Usaldus tuleb ajaga välja teenida. Võrreldes seda umbusaldust aga näiteks Norraga siis ka jooniselt 7.3 on seda erinevust väga selgelt näha. Ometi oleme geograafiliselt suhteliselt lähedal. See ka nüüd tõestab väidet, et artikli kaarte oleks võinud erinevate faktide põhjal piiritleda.
Nimed marmortahvlil Kokkuvõte Romaan "Nimed marmortahvlil" peamine tegelane on seitsmenda klassi poiss Henn Ahas. Romaan jutustab õpilaste osalemist Eesti Vabadussõjas. Romaan on kirjutatud kolmes osas. Romaani esimene osa räägib kuidas Ahas võitleb oma hinge näriva kahtlusega. Ahase klassivennad on juba oma maailmavaadetes kindlad ja oskavad ka uues 1918. aasata detsembris tekkinud olukorras poolt valida. Ahase jaoks on valik punase ja valge maailmavaate vahel hirmus keeruline. Tema viletsat kandikohta pidav isa ootab punaväe tulekut nagu õnnistust, kuna loodab mõisamaade jagamist kehvikute vahel ning Ahase töölisest vanem vend on liitunud punaarmeega, et võidelda "vereimejate vastu. Oma otsustusvõimetuse tõttu ei astu Ahas koos klassivendadega vabatahtlikult rahvaväkke, vaid läheb hoopis oma isatallu Viljandimaal. Kodus olles kaalub ta kas olla valgete või puna...
Linnade elamukvartalid olid enamasti maaliliselt paikneva tänavastikuga. Elamud olid väikesed, ühekordsed ning tänavad kitsad. 2) Klassikaline periood Suurejooneliselt hoonestati akropol ning ehitati Pireuse sadam. Ateena julgeoleku kindlustamiseks ehitati Pikad müürid (ca 6 km), mille vahel oleks vajadusel kaitset võinud leida kogu linnriigi elanikkond. Müürid olid 4 meetrit kõrged ja 5 meetrit paksud. Linnade ebaregulaarne plaaniskeem asendus tasapisi korrapärase plaaniskeemiga. Linn oli funktsionaalselt hästi tsoneeritud: kesklinnas paiknes enamus templeid, neid ümbritsesid eramajade kvartalid. Linna tänavad olid 4-5 meetri laiused ning sillutatud 3) Hellenismi ajastu - Kuigi hellenism tõi kaasa ainult ajutise edu, soodustasid alguses saavutatud majanduslikud ja kultuurilised edusammud tema kiiret levikut. Kaubalis- rahaliste suhete laienemine soodustas teedeehitust ning uute kaubanduskeskuste
Selleks on nad oma hooldatavad rumalaks teinud ja hirmutavad neid. Alaealisusest välja tulla on raske, sest mingil määral see meeldib inimestele. Samuti on sellest raske välja tulla, kuna siiani ei ole inimene oma mõistust kasutanud ning esimesed sammud on väga rasked, kuid edasi on juba veidi kergem end ise harida ja jõudsalt edasi astuda. Valgustuse eelduseks on üksnes vabadus, seega võib valgustuse vaid tasapisi saavutada. Revolutsiooniga vabanetakse vaid ühest eestkostjast, kuid peagi asub tema asemele keegi teine. Selleks, et valgustust teoks teha, peab mõistuse avalik kasutus olema vaba igal ajal, samas kui eratarvitus võib olla tihti piiratud, kuid ei takista valgustuse edenemist. Oma mõistuse avalik tarvitus on see, kui keegi jagab oma mõtteid ja teadmisi publiku ees. Eratarvitus on aga see, mida isik teeb oma mõistusega enda ametis või teenistuskohas. Avalikul kasutamisel pole
SÕNADE KOKKU-JA LAHKUKIRJUTAMINE 1. Nimsõna+nimisõna , Nimisõna ja sellele eelnev nimisõna nimetavas käändes kirjutatakse kokku. : raudtee , laudpõrand 2. Nimisõna+lühenenud tüvi ; Nimisõna ja sellele eelnev lühenenud tüvega sõna kirjutatakse kokku : purskkaev, inimtühi 3. Nimisõna+ainsuse omastav kääne ; Nimisõna ja sellele eelnev nimisõna ainsuse omastav käändes kirjutatakse kokku , kui ; 1) Liitsõna vastab küsimusele mis liiki ? missugune? : lapsepõlv, hundijutt, konnasilm,lõvilõug Kirjutatakse lahku , kui : esimene sõna näitab kuuluvust ja vastab küsimusele kelle? mille? : ema laud, venna riided, meie kodu, sõbra jalgratas 4. Kui omastavas käändes oleva täiendsõna juurde kuulub täiend, siis kirjutatakse kõik sõnad lahku, kui aga põhisõna juurde siis kokku : Selle puu oksad kaharad puuoksad Suure karu nahk kulunud karunahk 5. Nimisõna+mitmuse omastav kääne ; nimisõna ja sellel...
Antiigi eeskujul tekkis horisontaalne liigendatus Renessansi üks varasemaid näiteid Eestis on Purtse vasallilinnus; teised tuntuimad esindajad on Mustpeade maja Tallinnas, Tallinna vaekoda (põles 1944, müürid lammutati 1946) dominiiklaste kloostri ait Tallinnas, PärnuJaagupi kiriku pikihoone ning Haapsalu lähedase Kiltsi mõisa liivakiviportaalid (1920. aastatel oluliselt kahjustatud) 1630.50. aastail hakkas renessanss tasapisi asenduma barokiga Kultuur ja usuelu Peamisteks kultuurikandjateks keskajal olid vaimulikud asutused Eesti alal tekkisid esimesed koolid ilmselt just kloostrikoolidena, tõenäoliselt juba 13. sajandil Üheks silmapaistvamaks õppeasutuseks oli Tallinna toomkool Kõige enam tegid vaimuelu edendamiseks ära dominiiklased, kes pidasid pikki eestikeelseid jutlusi nii linnas kui ka maal ja sattusid tihti vastuollu kogudusevaimulike, mõnikord ka linnavalitsusega
mõtleb aina vähem liigutuste peale ja saab rohkem keskenduda treeneri juhistele vigade suhtes. Olulist rolli mängib ka treenitus. Kui alustatakse sörkjooksust, siis füüsilise arenguga kaasnevad ka kiirema tempoga jooksud ning intervalltreeningud. Hea jooksutehnika omandamiseks ei tohiks alustada treenimist võistluskiirusel, vaid alustada tuleks pisut pikematest ja rahulikematest intervallidest ning seejärel kaasata kiiremaid ja lühemaid intervalle. Nii harjub õpilane tasapisi kiirjooksu liigutusega ja õpib oma keha jooksul tunnetama. Treeningute sekka tuleks aeg-ajalt lülitada jooksutehnika harjutusi ka "väsinud" lihasele, et väsimuse tekkides sooritus ei laguneks. Seda on hea teha pärast väsitavat intervalltreeningut. Jooksu tuleks harjutada ka muutuvates tingimustes. Selleks sobib ideaalselt jooks mägisel murdmaal või raskendatud tingimustes näiteks liivas-, samblal- või lumes
Freoonid veelduvad kõrgendatud rõhu all kergesti ka toatemperatuuril, rõhu alanemisel algav keemisprotsess neelab aga palju soojust. Sel põhjustel kasutatakse freoone külmutusmasinates, sealhulgas ka kodustes külmikutes soojust neelava ainena. Sobivalt madala keemistemperatuuri tõttu kasutatakse freoone ka aerosooliballoonides tarbekemikaali laialipihustava vahendina. Freoonid on keemiliselt väga püsivad ja õhku paisatuna jäävad nad kauaks ajaks muutumatuks. Tasapisi tõusevad nad atmosfääri kõrgematesse kihtidesse, kuni jõuavad umbes 25 km kõrgusel asuva osoonikihini. Ultraviolettkiirgus lõhub seal freoonid radikaalideks (CF 2Cl2 + hv ·CF2Cl + Cl·), mis osutuvad osooni lagunemise katalüsaatoriteks. Pestitsiidid on bioloogiliselt aktiivsed ained, mida kasutatakse majandusele kahjulike elusorganismide, ka haigustekitajate hävitamiseks. Kitsamas tähenduses on pestitsiid taimehaiguste ja -kahjurite ning umbrohutõrjeks kasutatav mürkkemikaal
Ansambel "The Beatles" Referaat muusikaõpetusest Ansambli sünd, koosseis ja lõpp Ansambel The Beatles on Suurbritannia rokkansambel. Ansambel ei sündinud äkki, n- ö tühjalt kohalt. Selleni jõuti aja jooksul. Kõigepealt lõi John Lennon koos kaasõpilastega ansambli "The Blackjacks". Paraku oli selle ansambli eluiga lühike - kõigest üks nädal. Seejärel tekkis uus bänd - "The Quarrymen". The Quarrymen'i koosseis muutus pidevalt, ainsateks püsiliikmeteks olid John Lennon, Paul McCartney ja George Harrison. Mängiti peamiselt ameerika rock'n'rolli, käidi mitmetel konkurssidel, aga esinemisi oli bändil siiski võrdlemisi vähe. Ja nii pidi bänd peaaegu laiali minema. Aga siis moodustasid Harrison, Lennon ja McCartney trio, millega hakati esinema klubis "Casbah". Tasapisi liitus teisigi muusikuid, mitmel korral vahetati bändi nimesid - Johnny and The Moondogs ja The Silver Beetles, kuni viimaks jõuti nimeni The Beatles. ...
Tema loomingutee üks tippsaavutusi oli Imre Kalmáni opereti "Tsirkuseprintsess". Veel kuuluvad Georg Otsa parimate rollide juurde „Jevgeni Oneginis“,„Othellos“,„La Traviatas“ ja palju teisi. Kahjuks neil aegadel oli Nõukogude artistide reisimine välismaale praktiliselt võimatu, seetõttu jäi tema tuntus laias maailmas piiratuks. Laulmise kõrval jätkus Georg Otsal mahti ka oma hobidega tegeleda. Neist armastatuim oli ujumine. Hoolimata kõigest hakkas Georg Otsa tervis tasapisi halvenema, ning sagenevad peavalud andsid märku põskkoopavähist. Pärast mitmeid ebaõnnestunud operatsioone lahkus Georg Ots 5. septembril 1975. a elavate hulgast. Matusepäeval lõpetasid Tallinna asutused ja ettevõtted oma tööpäeva mitu tundi varem, et inimesed võiksid minna armastatud lauljaga hüvasti jätma. Georg Ots tunnustused: 1960. aastal sai ta Nõukogude Liidu rahvakunstniku nimetuse, mis oli tol ajal kõrgeim tunnustus loomeinimesele. 1950. ja 1952
Mida suurem on jõe lang, seda suurem on voolukiirus jões. Mida suurem on voolukiirus seda suurema energiaga jõuab vesi rannajoone lähedale ja tekib kuluv tegevus. Lained kannavad ka ära setteid tänu millele tekib kuhjuv tegevus ja tekivad kuhjerannad. 12.Iseloomusta erinevate jõeorgude (sälk-, lammorg) kujunemist. Lammorg tekib siis, kui aeglaselt voolav jõgi kulutab peamiselt sängi külgi ja kaasa kantud setted tasapisi põhja vajuvad. Sälkorg tekib juhul kui kiirevooluline jõgi uuristab peamiselt voolusängi põhja. Kiiresti voolav vesi suudab isegi edasi kanda suuri kive. 13.Selgita soodi ja delta teket. Sood tekib kui looked muutuvad kulutuse tagajärjel suuremaks, ühtlasi liiguvad põrkeveerud üksteisele lähemale ja suurvee ajal võib jõgu ühest looke tipust teise läbi murda, vana looge eraldub sängist ja moodustub soot. Delta tekib kui suudme lähedal setteid kandvad jõed muutuvad
Nii suri ta 10. detsembril 1896. aastal oma Mio Nido villas San Remos vaid 63-aastase, ent haige ja murtud mehena. Nobel ei jätnud endast päranduseks ülesvõtteid, kuna keeldus fotograafidele poseerimast. Küll aga testamendi, mis vapustas ta suguvõsa, solvas Rootsi riiki ja lõbustas maailma. Ta rajas endale ausamba oma preemiaga, mis toetab elavaid. Tema arvates oli võimatu vältida sõdu, aga pärast seda kui tema võluv sekretär ta juurest lahkus, hakkas Nobel tasapisi kalduma ka rahutegevuse rahastamise poole. Leidur ja suurtööstur Alfred Nobel jättis endast maha omanimelise auhinna. Iga aasta lõpul määratakse viis preemiat neile, kes "inimkonnale on teeninud suurimat tulu". Füüsika-, keemia-, meditsiini-füsioloogia-, kirjandus- ja rahupreemiale lisandus 1969. aastal ka majanduspreemia, mis antakse välja Alfred Nobeli mälestuseks. Kõige esimene audasustamine toimus 1901. aastal 15. Nobeli surma aastapäeval.
HALOGEENIÜHENDID JA NENDE NOMENKLATUUR Orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatom(id) on seotud halogeeni aatomi või aatomitega, on halogeeniühendid. Alkaanide halogeenderivaatide nomenklatuur sarnaneb hargnenud ahelaga alkaanide nomenklatuuriga. Asendusrühmadeks on halogeeniaatomid. Nende nimetused on vastavalt fluoro-, kloro-, bromo- ja jodo-. Asendusrühmade arvu väljendatakse samuti eesliidetega di-, tri- jne. Asendusrühma tüviühendiga liitumise kohta tähistatakse kohanumbriga. CH3CHCl2 1,1-dikloroetaan CH3CF(CH3)CH3 2-fluoro-2-metüülpropaan NUKLEOFIILID JA ELEKTROFIILID Nukleofiiliks nimetatakse osakest, mis omab vaba elektronpaari või negatiivset laengut (:NH3, H2:O:, CH3COO, Cl). Elektrofiiliks nimetatakse osakest, mis omab tühja orbitaali või positiivset laengut (Na+, K+, Li+, H+). Molekulis polaarse kovalentse sideme korral esinevad nukleofiilsus- ja elektrofiilsustsentrid. + - CH3CH2Cl...
Gooti stiilis eristatakse kolme etappi: varagootika (u 11401200) kõrggootika (u 12001350) hilisgootika (u 13501525). Gooti arhitektuurist keskaegses Eestis Eestis juurdus gooti arhitektuur mõned aastakümned peale siinsete alade allutamist ristiusule ehk ca 125080ndatel aastatel. 13. sajandi lõpul oli gooti arhitektuuritehnika siinmail romaani stiili lõplikult võitnud ja oli kasutusel kuni 152040ndate aastateni, mil ta tasapisi hakkas taganema renessansi ees. Praktiliselt kõik Eesti kesksaegsed kirikud, linnused jm ehitised on ehitatud gooti stiilis teravkaarmotiivi kasutades. PõhjaEesti paepiirkonnas juurdus gootika LääneEuroopaga võrreldes veidi lihtsustatud ja massiivsemal kujul. Suuri aknapindu, õhulisi võlve, ehisfiaale, välimisi tugikaari jm elemente kas ei kasutatud või kasutati haruharva. Isegi LõunaEesti tellisehituse piirkonnas olid siinsed tolle aja ehitised tihti küllaltki
Vaalad põhinevad neljajalgsetest imetajatest, kes miljonite aastate eest siirdusid maismaalt merre. Pika aja kestel kohastusid nad tasapisi uue elukeskkonnaga, nende keha muutus voolujooneliseks ja karvastik kadus. Saba muundus võimsaks mõlaks, eesjäsemetest kujunesid loivad ning ninasõõrmed nihkusid pealaele, et oleks kergem hingata. Vaal on imetaja. Nende nahk on pealt sile ja väga elastne, selle all paikneb paks rasvakiht. Neil on suur otsataju, milles on rohkem sagaraid kui inimestel. Vaalad näevad hästi, kuulevad ülihästi ning orienteeruvad kajaloodi abil (tekitavad ninaõõnes
eurooplaste maailmapilt. Gooti stiili arengus eristatakse kolme etappi: · varagootikat (u 11401200) · kõrggootikat (u 12001350) · hilisgootikat (u 13501525) 1. Gootika Eestis Eestis juurdus gooti arhitektuur mõned aastakümned peale siinsete alade allutamist ristiusule ehk ca 1250-80ndatel aastatel. 13. sajandi lõpul oli gooti arhitektuuritehnika siinmail romaani stiili lõplikult võitnud ja oli kasutusel kuni 1520-40ndate aastateni, mil ta tasapisi hakkas taganema renessansi ees. Praktiliselt kõik Eesti kesksaegsed kirikud, linnused jm ehitised on ehitatud gooti stiilis teravkaarmotiivi kasutades. Põhja-Eesti paepiirkonnas juurdus gootika Lääne-Euroopaga võrreldes veidi lihtsustatud ja massiivsemal kujul. Suuri aknapindu, õhulisi võlve, ehisfiaale, välimisi tugikaari jm elemente ei kas ei kasutatud või kasutati haruharva. Isegi Lõuna-Eesti
pärisorjus kaugele keskaega aga Ida-Euroopas see veel mõnel maal oli. Tekkis kodanlik eraomand. 19.saj kaotati pärisorjus igalpool, kus see veel alles oli Tööstuses- masintootmine, linnastumine, uus elulaad Vaimuelus tuli valgustus, see andis uued riigivalitsemise ideaalid ja ühiskonnakorralduse suunad. Rõhutati hariduse levitamist.Usuline ideoloogia jäi uusajal tahaplaanile, ilmalik tuli. Riigivalitsemises alguses oli rohkem absolutistlik monarhia, tasapisi tõusis esile parlamentlik monarhia.Paljudes maades käis võitlus põhiseadusliku riigikorra saavutamiseks, sellega kaasnesid ususõjad. 30-aastane sõda 1618- 1648 Õpik lk 12 . Richelieu Prantsusmaa peaminister Ferdinand II Habsburg saksa-rooma keiser Christian IV .Taani kuningas Tilly Saksa-Rooma keisri väejuht Wallenstein Saksa-Rooma keisri väejuht GustavII Adolf Rootsi kuningas ja tema sõjaväereform : armee kokkupanemisel kasutati
Asend- jõgede vaheline ala. Selle terminiga tähistati vanal ajal Pärsia lahte saabuvate Eufrati ja Tigrise jõe kesk-ja alamjooksu alasid. Looduslikud olud-vihma sadas vähe ja seda põhjapoolsetel piirkondadel. Jõgede abil niisutamisest poleks kasu sest jõgede tegevus on ettearvamatud. ajalooperioodid- 700 a eKr sai P-M alguse põlluharimine. 4000 a Ekr tõusid esile varaseimad linnalised keskused, sealhulgas Uruki linn. Õpiti kasutama purjekat ja ratast. peagi tekkis piltkiri. Sumeri linnriigid u 3000-2340 a eKr- 3000 eKr kujunesid järkjärgulise arengu tulemusena mitmed Sumeri linnriigid. Neis olid kasutusel kiilkiri. Akadi suurriik 2340-2160 a eKr- 2340 a eKr vallutas Akadi valitseja Sargon olulised Sumeri linnriigid ja rajas esimese suurrigi Meso. ajaloos.Semiidi keel hakaks tasapisi sumeri keelt kõrvale tõrjuma. Vana-Babüloonia suurriik 1792-1595 a eKr XVIII saj. eKr vallutas Babüloonia kuningas Hammurapi kogu Mesopotaamia ja rajas suur...
väga nõrk ja laostunud ning riik ei saanud hästi toimida. Lisaks ka Külma sõja mõjud, sõjad ja kriisid, mis laastasid veelgi riigi majandust ning prestiizi. Nõukogude Liit oli oma mõõtmetelt kasvanud tohutult suureks ning ei toiminud enam hästi. Mitmed muudatused nagu näiteks perestroika ja glasnost ning nende mõjud panid punkti Nõukogude Liidule, sest ei suudetud enam oma valduseid ohjeldada ning mitmed riigid hakkasid tasapisi iseseisvuma ning liidu kokkuvarisemine oli möödapääsmatu.
Lapsed soovisid alati, et Mari neile jutte räägiks, nt linnast. Kui aga Mari hakkas linna mõisniku juurde minema, siis lapsed muutusid kurvaks ning hakkasid ka nutma, see näitab nende kiindumust oma kasuemasse. 2. Tõnu surm Tõnu surm sai alguse sellest, kui ta Maasikaga kõrtsis omi muresid jagasid. Nad võtsid napsu ning lõid tantsu, kuniks tuli aeg koduteele asuda. Kuna väljas oli külm, siis Tõnu juuksed ja habe olid härma läinud, ning tasapisi hakkas Tõnu ise ka külmuma. Enne surma nägi ta nägemust, et Mari palus tal magada, mitte tühja juttu ajada ( see oli justkui vihje, et ilma piimadeta oleks tema elu parem olnud). Hobune, kes tema vankri ette oli rakendatud teadis koduteed ning toimetas vankri koos surnud Tõnuga koduukse taha. Mari nägi nende saabumist ning läks neile vastu, kuid märkas, et Tõnu on surnud. Seepeale sõnas, ta et seda ta küll ei tahtnud.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
