10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-02-01
Kuupäev, millal dokument üles laeti
59 laadimist
Kokku alla laetud
3 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
merka159
Õppematerjali autor
pildistamiseks. Infravalgusega on seotud ka nn. "kasvuhoone efekt", mille puhul valgusenergia muutub mullas soojusenergiaks ning muld kui soe keha hakkab kiirgama infravalgust. Kuna süsihappegaas ja veeaur takistavad infravalguse levikut maailmaruumi, hakkab Maa keskmine temperatuur tõusma. Elektromagnetlaineid, mis jäävad violetsest valgusest lühemate lainepikkuste poole, nimetatakse ultravioletseks kiirguseks ehk ultravalguseks. Ultravalgus on valgus, mille lainepikkus on väiksem kui 380 nm. Ultravalgusele iseloomulikud omadused on tugev bioloogiline toime, fotokeemiline toime, väike läbitungimisvõime. UV-kiirgus on nähtavast valgusest lühema lainepikkusega. Ultravalgust kiirgavad väga kõrge temperatuuriga kehad või ained, näiteks on nendeks tähed, kaarleek, gaaslahenduslaps, plasma. Kõige igapäevasemaks ultravalguseallikaks on Päike. Päikese käes viibides muutub inimese nahk pruuniks
Infra- ja ultravalgus Infravalgus Elektromagnetlaineid, mis jäävad punasest valgusest pikemate lainepikkuste poole, nimetatakse infrapunaseks kiirguseks ehk infravalguseks. Suur osa maapinnale jõudvast valguskiirgusest neeldub ning muundub pikemalaineliseks soojuskiirguseks e infravalguseks. Nimi tähendab ,,allapoole punase" (ladina keelest infra "all"), sest punase valguse lainepikkus on suurim nähtava valguse spektris. Infrapunakiirgus on ligikaudse lainepikkusega 750 nm kuni 1 mm. Infravalgus on nähtamatu soojuskiirgus, suurema lainepikkusega kui punane valgus. Seda kiirgavad kõik kuumad kehad, näiteks Päike ja hõõglamp, kuid ka ahi, automootor ning inimkehad on infravalguse allikad. Infravalguse omadusteks on soojuslik toime, suur läbitungimisvõime, keelimine toime, teatud bioloogiline toime
Infravalguse lahti mõtestamine. Kõik kuumad kehad on valgusallikaiks. Lisaks nähtavaile elektromagnetlainetele ehk valgusele, kiirgavad kehad ka pikemaid ja lühemaid elektromagnetlaineid. Valgusest suurema lainepikkusega elektromagnetlaineid nimetatakse infrapunakseks kiirguseks ehk infravalguseks. Infravalgus kiirgub ka kehadest, mis ei helendu. Oluline. Infravalgust kiirgub kõikidest kehadest, mille temperatuur on kõrgem kui teistel objektidel nende ümbruses. Infravalgus on tavaliselt valgus, mille lainepikkus on suurem kui 760 nm. ning me tajume seda soojusena. Päikeselt tulenevad kiired neelduvad Maal ning selle tagajärjel tekib soojuskiirgus e infravalgus. Infravalguse allikateks on ka inimene, auto aga ka ahi ning küünal. Infravalgusega on tihedasti seotud Maa suurim probleem, mida rahvakeeli nimetatakse ,,kasvuhoone efektiks". Selle probleemi tuum seisneb selles, et Maa keskmine temperatuur peaaegu, et ei alane vaid tõuseb pidevalt väikeste pügalat
Moduleeritud kõrgsagedusvool võimendatakse ja juhitakse antenni, mis kiirgab elektromagnetlaineid. (j5) Elektromagnetlained jõuavad vastuvõtja antenni ja tekitavad selles kõrgsagedusvoolud. Võnkering erakdab neist ühe sagedusega voolu. Seda moduleeritud kõrgsagedusvoolu võimendatakse. Detektoris eraldatakse kõrgsagesudvoolust madalsagedusvool, mida võimendatakse. Valjuhääldi membraan hakkab võnkuma madalsagedusvoolu taktis ja tekitab ruumis helilained. Infra- ja ultravalgus. Valgusest suurema lainepikkusega elektromagnetlaineid kutsutakse infrapunaseks kiirguseks ehk infravalguseks. Infravalgust kiirgavad kõik soojad või kuumad kehad. Infravalgusega on seotud ka kasvuhooneefekt. Infravalgust kasutatakse näiteks värvitud pindade kuivatamiseks, toidu küpsetamiseks hõõguvatel sütel, soojusraviks, lasersides, sõjanduses (öönägemisseadmed). Väiksema lainepikkusega laineid nim ultravioletseks kiirguseks ehk ultravalguseks
Infravalgus Elektromagnetlaineid, mis jäävad punasest valgusest pikemate lainepikkuste poole, nimetatakse infrapunaseks kiirguseks ehk infravalguseks. Suur osa maapinnale jõudvast valguskiirgusest neeldub ning muundub pikemalaineliseks soojuskiirguseks e infravalguseks. Nimi tähendab ,,allapoole punase",sest punase valguse lainepikkus on suurim nähtava valguse spektris. Infrapunakiirgus on ligikaudse lainepikkusega 1mm- 750nm.Infravalgus on nähtamatu soojuskiirgus, suurema lainepikkusega kui punane valgus. Seda kiirgavad kõik kuumad kehad, näiteks Päike ja hõõglamp, kuid ka ahi, automootor ning inimkehad on infravalguse allikad. Infravalguse omadusteks on soojuslik toime, suur läbitungimisvõime, keemiline toime, teatud bioloogiline toime. Kasutamine: Öönägemine Infrapunakiirgust kasutatakse öönägemisvarustuses. Kui puudub piisavalt valgust et objekti näha, detekteeritakse radiatsioon ning tehakse see ekraanil nähtavaks. Kuumemad obj
(võib kasutada ka õhus) c = 3·108 m/s E- Lainefaas, mis määrab muutuva suuruse väärtuse antud ajahetkel. I- Valguse intensiivsus, mis näitab kui palju energiat valguslaine kannab ajaühikus läbi pinnaühiku. 2. Valguse lainepikkus ja värvus. Erineva lainepikkusega valguslained tekitavad inimsilmas erinevaid värvusaistinguid. Inimene näeb 760-380nm. Põhivärvid on punane, roheline, sinine. Kõige tugevama aistingu annab roheline valgus. 3. Infra- ja ultravalgus. Nende toimed. Infravalgus- elektromagnetlained, mille lainepikkus on suurem kui punasel valgusel, soojuskiirgus. Kiirgavad kõik soojad või kuumad kehad. Kasutatakse värvitud pindade kuivatamiseks, toidu küpsetamiseks sütel, soojusraviks, lasersideks, sõjanduses (öönägemisseadmetes), astronoomias. Kasvuhooneefekt. Ultravalgus- elektromagnetlained, mille lainepikkus on väiksem kui violetvalgusel. Sellel on tugev fotokeemiline ja bioloogiline toime
KESKKONNAFÜÜSIKA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Astronoomias kasutatavad mõõtühikud. Galaktikate liigitus. Linnutee. Astronoomiline ühik - on astronoomias kasutatav pikkusühik, mis võrdub Maa keskmise kaugusega Päikesest. Päikesest.1,495 978 7*1011 m Tähist a.ü. (e.k.) AU (ingl.) Päikesesüsteemi planeedid Toodud väärtused on keskmised kaugused. Planeet Kaugus Päikesest Merkuur 0,39 aü Veenus 0,72 aü Maa 1,00 aü Marss 1,52 aü Jupiter 5,20 aü Saturn 9,54 aü Uraan 19,2 aü Neptuun 30,1 aü Pluuto 39,44 aü Valgusaasta - vahemaa, mille valguskiir läbib vaakumis ühe troopilise aasta (365d 5h 48 min 46 sek) jooksul. 1 valgusaasta 63 241 aü Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib vaakumis ühe aasta jooksul. 1 valgusaasta = 9,4605 × 1012 km = 9 460 500 000 000 km = 0,307 parsekit = 63 240 astronoomil
Füüsikaline maailmapilt (II osa) Sissejuhatus......................................................................................................................2 3. Vastastikmõjud............................................................................................................ 2 3.1.Gravitatsiooniline vastastikmõju........................................................................... 3 3.2.Elektromagnetiline vastastikmõju..........................................................................4 3.3.Tugev ja nõrk vastastikmõju..................................................................................7 4. Jäävusseadused ja printsiibid....................................................................................... 8 4.1. Energia jäävus.......................................................................................................8 4.2. Impulsi jäävus ...............................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid