Ümardamine 0.123678 ~ 0.124 1.23678 ~ 1.24 12.3678 ~ 12.4 12.3679 ~ 124 1236.78 ~ 1240 NB! 1.23578 ~ 1.24 1.24578 ~ 1.24 1. Mõõtmismeetodid ja mõõtevead 1.1 Mõõtmismeetodid Mõõtmismeetodeid võib liigitada kahte rühma: a. otsene mõõtmismeetod b. kaudne mõõtmismeetod Otsese mõõtmismeetodi puhul on mõõdetav suurus otseloetav mõõteriista skaalalt või võrreldav tuntud suurusega. Otsene mõõtmine võib toimuda hälbe- või võrdlusmeetodil. Hälbemeetodiks (nimetatakse otsese lugemi meetod) nimetatakse sellist meetodit, mille puhul mõõdetav suurus määratakse otseselt mõõteriista skaalalt lugemise teel, kus juures mõõteriist on gradueeritud samades ühikutes, mis mõõdetav suurus (võimsuse mõõtmine vattmeetriga jne.) Võrdlusmeetodiks nimetatakse meetodit, mille puhul mõõdetav suurus määratakse võrdlemise teel antud suuruse mõ...
Edward Ubaleht Silver Kruusalu Madis Timmi Marko Käkinen Ampermeetri kalibreerimine PRAKTIKA ARUANNE Õppeaines: FÜÜSIKA (II) Ehitusteaduskond Õpperühm: EI 21-A Juhendaja: lektor Irina Georgievskaya Esitamiskuupäev: 05.02.2015 Tallinn 2015 AMPERMEETRI KALIIBRIMINE. 1. Töö eesmärk. Kaliibrida etteantud mōōtepiirkonnaga ampermeeter.Leida ampermeetri täpsusklass. 2. Töö vahendid. Ampermeeter, etalonampermeeter, takistusmagasin, alalispingeallikas. 3. Töö teoreetilised alused. Mōōteriista kaliibrimine on protseduur, kus mōōteriista skaala jaotistele seatakse vastavusse mōōdetava suuruse väärtused etteantud mastaabis. Selleks, et kasutada mõõteriista ampermeetrina,tuleb mõõteriistaga M paralleelselt ühendada šunt Rš (Joon.1). Sundi ülessandeks on juhtida osa voolu mõõte...
Tallinna Polütehnikum Energeetika ja automaatika osakond ELEKTRIMÕÕTMISED 2012 Tallinn Sisukord Mõõtmismeetodid...................................................................................................................3 Mõõtevead...............................................................................................................................4 Mõõtetulemuse absoluutne viga ........................................................................................4 Mõõtetulemuse suhteline viga ...........................................................................................5 Mõõteriista taandatud viga ................................................................................................7 Mõõteriista täpsusklass .....................................................................................................8 Mõõteriistade klassifikatsioon................
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING LABORATOORNE TÖÖ Ampermeetri kalibreerimine Õppeaines: Füüsika Transporditeaduskond Õpperühm: AT-21 Üliõpilased: Juhendaja: P. Otsnik Tallinn 2008 1. Töö eesmärk Kaliibrida galvanomeeter etteantud mõõtepiirkonnaga ampermeetriks. Määrata ampermeetri täpsusklass. 2. Töö vahendid Galvanomeeter, etalonampermeeter,takistusmagasin, alalispingeallikas. 3. Töö teoreetilised alused. Mõõteriista kaliibrimine on protseduur, kus mõõteriista skaala jaotisega seatakse vastavusse mõõdetava suuruse väärtus etteantud mastaabis. Mõõteriist kaliibritakse tema valmistamisel mõõtepiirkonna ning otstarbe muutmisel. Galvanomeeter on analoogmõõteriist nõrkade voolude (ca 1µ) mõõtmiseks. Selleks, et kas...
Denis Amelin, Roman Ivanov, Andreas Metsoja VOLTMEETRI KALIIBRIMINE Laboratoorne töö Õppeaine:Füüsika Transporditeaduskond Õpperühm:AT21a Juhendaja: 1. Töö eesmärk. Kaliibrida galvanomeeter etteantud mtepiirkonnaga volt- meetriks.Määrata voltmeetri täpsusklass. 2. Töö vahendid. Galvanomeeter,etalonvoltmeeter,takistusmagasin, alalispingeallikas. 3. Töö teoreetilised alused. Mteriista kaliibrimine on protseduur,kus mteriista skaala jaotistega seatakse vastavusse mdetava suuruse väärtused etteantud mastaabis. Galvanomeeter on analoogmteriist nrkade voolude (ca 1mA) mtmiseks. Selleks,et kasutada galvanomeetrit voltmeetrina,tuleb gal- vanomeetriga järjestikku ühendada nn. eeltakisti (joon 1) Eeltakisti piirab voolu läbi galvanomeetri. Olgu galvanomeetri maksimaalsele näidule vastav pinge , kus on siis voolutugevus galvanomeetris ja galvanomeetri sisetakistus. Galvanomeetrist ...
VOLTMEETRI KALIIBRIMINE. 1. Töö eesmärk. Kaliibrida galvanomeeter etteantud mõõte piirkonnaga voltmeetriks. Määrata voltmeetri täpsusklass. 2. Töö vahendid. Galvanomeeter, etalonvoltmeeter, takistusmagasin, alalispingeallikas. 3. Töö teoreetilised alused. Mõõteriista kaliibrimine on protseduur, kus mõõteriista skaala jaotistega seatakse vastavusse mõõdetava suuruse väärtused etteantud mastaabis. Galvanomeeter on analoogmteriist nõrkade voolude (ca 1mA) mõõtmiseks. Selleks, et kasutada galvanomeetrit voltmeetrina, tuleb galvanomeetriga G järjestikku ühendada nn. eeltakisti RE (joon 1). Eeltakisti piirab voolu läbi galvanomeetri. joon.1. Olgu galvanomeetri...
VOLTMEETRI KALIIBRIMINE LABORATOORNE TÖÖ Õppeaines: FÜÜSIKA Koostasid: Peeter Loomus Indrek Murdvee Meelis Möller Janno Pannel Mehaanika teaduskond Õpperühm: MI11A Juhendaja: Õppejõud Peeter Otsnik Tallinn 2010 1.Töö eesmärk. Kaliibrida galvanomeeter etteantud mõõtepiirkonnaga voltmeetriks. Määrata voltmeetri täpsusklass. 2.Töövahendid. Galvanomeeter, etalonvoltmeeter, takistusmagasin ja alalispingeallikas. 3.Töö teoreetilised alused. Mõõteriista kaliibrimine on protseduur, kus mõõteriista skaala jaotisega seatakse vastavusse mõõdetava suuruse väärtused etteantud mastaabis. Galvanomeeter on analoogmõõteriist nõrkade voolude (ca. 1mA) mõõtmiseks. Selleks, et kasutada galvanomeetrit voltmeetrina, tuleb galvanomeetriga G järjestikku ühendada nn. eeltakisti RE ( joonis 1 ). Eeltakisti piirab voolu ...
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Füüsika laboratoorne töö Voltmeetri kalibreerimine Õppeaines: FÜÜSIKA II Mehaanikateaduskond Õpperühm: MI 21a Üliõpilased: Juhendaja: Peeter Otsnik Tallinn 2010 VOLTMEETRI KALIIBRIMINE. 1. Töö eesmärk. Kaliibrida galvanomeeter etteantud mootepiirkonnaga voltmeetriks. Määrata voltmeetri täpsusklass. 2. Töö vahendid. Galvanomeeter,etalonvoltmeeter,takistusmagasin, alalispingeallikas. 3. Töö teoreetilised alused. Mooteriista kaliibrimine on protseduur,kus mooteriista skaala jaotistega seatakse vastavusse moodetava suuruse väärtused etteantud mastaabis. Galvanomeeter on analoogmooteriist norkade voolude (ca 1mA) mootmiseks. Selleks,et kasutada galvanomeetrit voltmeetrina,tuleb galvanomeetriga G järjestikku ühendada nn. eeltakisti RE (joon 1) Eeltakisti piirab voolu läbi galvanomeetri. joon.1. Olgu galvanomeetri maksimaa...
Ampermeetri Kaliibrimine 1. Töö eesmärk Kaliibrida galvanomeeter etteantud mootepiirkonnaga ampermeetriks.Leida saadud ampermeetri täpsusklass. 2. Töö vahendid Galvanomeeter,etalonampermeeter,takistusmagasin,alalispingeallikas. 3. Töö teoreetilised alused Mõõteriista kaliibrimine on protseduur,kus mõõteriista skaala jaotistele seatakse vastavusse mõõdetava suuruse väärtused etteantud mastaabis. Selleks,et kasutada galvanomeetrit ampermeetrina,tuleb galvanomeetriga G paralleelselt ühendada nn. sunt Rs (Joon.1). Sundi ülessandeks on juhtida osa voolu galvanomeetrist mööda. Joon. 1. Joonisel 1 on Ig galvanomeetri loppnäidule vastav voolutugevus ja Ug sellele vastav pinge galvanomeetri klemmidel. Ug = Ig·Rg kus Rg on galvanomeetri sisetakistus.Oletame,et galvanomeeter on vaja kaliibrida ampermeetriks moot...
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Füüsika laboratoorne töö Ampermeetri kaliibrimine Õppeaines: FÜÜSIKA II Mehaanikateaduskond Õpperühm: MI 21a Üliõpilased: Juhendaja: Peeter Otsnik Tallinn 2010 1. Töö eesmärk. Kaliibrida galvanomeeter etteantud mootepiirkonnaga ampermeetriks.Leida saadud ampermeetri täpsusklass. 2. Töö vahendid. Galvanomeeter,etalonampermeeter,takistusmagasin,alalispingeallikas. 3. Töö teoreetilised alused. Mooteriista kaliibrimine on protseduur,kus mooteriista swkaala jaotistele seatakse vastavusse moodetava suuruse väärtused etteantud mastaabis. Selleks,et kasutada galvanomeetrit ampermeetrina,tuleb galvanomeetriga G paralleelselt ühendada nn. sunt Rs (Joon.1). Sundi ülessandeks on juhtida osa voolu galvanomeetrist mööda. Joonisel 1 on Ig galvanomeetri loppnäidule vastav voolutugevus ja Ug sellele vastav pinge galvanomeetri klemmidel. ...
LABORATOORNE TÖÖ AMPERMEETRI KALIIBRIMINE Õppeaines: Füüsika Mehaanikateaduskond Õpperühm: MI-21B Üliõpilased:Willybert Viimsalu Kristian Käbi Gert Skatskov Juhendaja: K. Klaas Tallinn 2014 1.Töö eesmärk. Kaliibrida galvanomeeter etteantud mtepiirkonnaga ampermeetriks. Leida saadud ampermeetri täpsusklass. 2.Töövahendid. Galvanomeeter,etalonampermeeter,takistusmagasin,alalispinge-allikas. 3.Töö teoreetilised alused. Mteriista kaliibrimine on protseduur,kus mteriista skaala jaotistele seatakse vastavusse mdetava suuruse väärtused etteantud mastaabis. Selleks,et kasutada galvanomeetrit ampermeetrina,tuleb galvanomeetriga G paralleelselt ühendada nn. sunt Rs (Joon.1)....
R.I AMPERMEETRI KALIIBRIMINE Laboratoorne töö Õppeaine:Füüsika Transporditeaduskond Õpperühm: AT21a Juhendaja: Tallinn 2014 Sisukord 1.Töö eesmärk……………………………………………………………………………………………… ……………………………………3 2.Töö vahendid……………………………………………………………………………………………… …………………………………..3 3.Töö teoreetilised alused………………………………………………………………………………………………… ……………….3 4.Töö käik……………………………………………………………………………………………………… …………………………………..4 Kokkuvõte……………………………………………………………………………………………… …………………………………………..5 1. Töö eesmärk. Kaliibrida galvanomeeter etteantud mōōtepiirkonnaga ampermeetriks.Määrata ampermeetri täpsusklass. 2. Töö vahendid. Galvanomeeter, etalonampermeeter, takistusmagasin, alalispingeallikas. 3. Töö teoreetilised alused. Mōōteriista kaliibrimine on protseduur, kus mōōteriista skaala jaotistele seatakse vastavusse mōōdetava suuruse väärtused etteantud mastaabis. Selleks,et kasutada galv...
Voltmeetri kaliibrimine Laboratoorne töö õppeaines: Füüsika Rõiva ja tekstiili instituut Õpperühm: TD12 Juhendaja: lektor Karli Klaas Esitamise kuupäev: 06.11.2017 Tallinn 2017 VOLTMEETRI KALIIBRIMINE. 1. Töö eesmärk. Kaliibrida galvanomeeter etteantud mtepiirkonnaga voltmeetriks. Määrata voltmeetri täpsusklass. 2. Töö vahendid. Galvanomeeter, etalonvoltmeeter, takistusmagasin, alalispingeallikas. 3. Töö teoreetilised alused. Mteriista kaliibrimine on protseduur,kus mteriista skaala jaotistega seatakse vastavusse mdetava suuruse väärtused etteantud mastaabis. Galvanomeeter on analoogmteriist nrkade voolude (ca 1mA) mtmiseks. Selleks,et kasutada galvanomeetrit voltmeetrina,tuleb galvanomeetriga G järjestikku ühendada nn. eeltakisti RE (joon 1). Eeltakisti piirab voolu läbi galvanomeetri. ...
Reedo Koort Siim Loost Sven Albi Andri Kõiv VOLTMEETRI KALIBREERIMINE Õppeaines: FÜÜSIKA Õpperühm: ET 11/21 Esitamise kuupäev: Tallinn 2019 1. Töö eesmärk. Kaliibrida galvanomeeter etteantud mōōtepiirkonnaga voltmeetriks. Määrata voltmeetri täpsusklass. 2. Töö vahendid. Galvanomeeter, etalonvoltmeeter, takistusmagasin, alalispingeallikas. 3. Töö teoreetilised alused. Mōōteriista kaliibrimine on protseduur,kus mōōteriista skaala jaotistega seatakse vastavusse mōōdetava suuruse väärtused etteantud mastaabis. Galvanomeeter on analoogmōōteriist nōrkade voolude (ca 1mA) mōōtmiseks. Selleks,et kasutada galvanomeetrit voltmeetrina,tuleb galvanomeetriga G järjestikku ühendada nn. eeltakisti RE (joon 1). Eeltakisti piirab voolu läbi galvanomeetri. ...
VOLTMEETRI KALIIBRIMINE. 1. Töö eesmärk. Kaliibrida galvanomeeter etteantud mõõtepiirkonnaga voltmeetriks. Määrata voltmeetri täpsusklass. 2. Töö vahendid. Galvanomeeter,etalonvoltmeeter,takistusmagasin, alalispingeallikas. 3. Töö teoreetilised alused. Mõõteriista kaliibrimine on protseduur,kus mõõteriista skaala jaotistega seatakse vastavusse mõõdetava suuruse väärtused etteantud mastaabis. Galvanomeeter on analoogmõõteriist nõrkade voolude (ca 1mA) mõõtmiseks. Selleks,et kasutada galvanomeetrit voltmeetrina,tuleb galvanomeetriga G järjestikku ühendada nn. eeltakisti RE (joon 1). Eeltakisti piirab voolu läbi galvanomeetri. Olgu galvanomeetri maksimaalsele näidule vastav pinge Ug = IgRg, kus Ig on siis voolutugevus galvanomeetris ja Rg galvanomeetri sisetakistus. Galvanomeetrist on vaja teha voltmeeter mõõtepiirkonnaga U. Galvanomeetrit ja eeltakistit läbib üks ja seesama voolutugevus Ig Avaldame...
Tallinna tehnikakõrgkool Füüsika laboratoorne töö nr 5 Vooluallika kasutegur Õppeaines: Füüsika II Mehaanikateaduskond Õpperühm: Üliõpilased: Juhendaja: Peeter Otsnik Tallinn 2011 1. Töö eesmärk Kaliibrida galvanomeeter etteantud mõõtepiirkonnaga voltmeetriks. Määrata voltmeetri täpsusklass. 2. Töövahendid Galvanomeeter, etalonvoltmeeter, takistusmagasin, alalispingeallikas. 3. Töö teoreetilised alused Mõõteriista kaliibrimine on protseduur, kus mõõteriista skaala jaotistega seatakse vastavusse mõõdetava suuruse väärtused etteantud mastaabis. Galvanomeeter on analoogmõõteriist nõrkade voolude (ca 1mA) mõõtmiseks. Selleks, et kasutada galvanomeetrit voltmeetrina, tuleb galvanomeetriga G järjestikku ühendada nn. eeltakisti Re (joon.1). Eeltakisti piirab voolu läbi galvanomeetri. Olgu galvanomeetri maksimaalsele näid...
Tallinna tehnikakõrgkool Füüsika laboratoorne töö nr 5 Vooluallika kasutegur Õppeaines: Füüsika II Mehaanikateaduskond Õpperühm: Üliõpilased: Juhendaja: Peeter Otsnik Tallinn 2011 1. Töö eesmärk Kaliibrida galvanomeeter etteantud mõõtepiirkonnaga voltmeetriks. Määrata voltmeetri täpsusklass. 2. Töövahendid Galvanomeeter, etalonvoltmeeter, takistusmagasin, alalispingeallikas. 3. Töö teoreetilised alused Mõõteriista kaliibrimine on protseduur, kus mõõteriista skaala jaotistega seatakse vastavusse mõõdetava suuruse väärtused etteantud mastaabis. Galvanomeeter on analoogmõõteriist nõrkade voolude (ca 1mA) mõõtmiseks. Selleks, et kasutada galvanomeetrit voltmeetrina, tuleb galvanomeetriga G järjestikku ühendada nn. eeltakisti Re (joon.1). Eeltakisti piirab voolu läbi galvanomeetri. Olgu galvanomeetri maksimaalsele näi...
Füüsika laboratoorne töö nr 3 Ampermeetri kaliibrimine Õppeaines: FÜÜSIKA II Mehaanikateaduskond Õpperühm: Kontrollis: Tallinn 2010 1. Töö eesmärk Kaliibrida galvanomeeter etteantud mõõtepiirkonnaga ampertmeetriks. Määrata ampermeetri täpsusklass. 2. Töövahendid Galvanomeeter, etalonampermeeter, takistusmagasin, alalispingeallikas. 3. Töö teoreetilised alused Mõõteriista kaliibrimine on protseduur, kus mõõteriista skaala jaotistega seatakse vastavusse mõõdetava suuruse väärtused etteantud mastaabis. Selleks, et kasutada galvanomeetrit ampermeetrina, tuleb galvanomeetriga G paralleelselt ühendada nn sunt Rs (joon.1). Sundi ülesandeks on juhtida osa voolu galvanomeetrist mööda. Joonisel 1 on Ig galvanomeetri lõppnäidule vastav voolutugevus ja Ug sellele vastav pinge galvanomeetri klemmidel. kus Rg on galvanomeetri sisetakistus. Oletame, et galvanomeeter on v...
KG I teooria: 1. Polügonomeetria (Kõrgema geodeesia alused) 1. Polügonomeetria võrgud - ptk. 2.1 Polügonameetriaks nimetatakse geodeetilise punkti kohamäärangu meetodit looduses rajatud murdjoonte süsteemi- polügonomeetriakäigu abil. Käigus mõõdetakse joone pikkused ja nende vahelised HOR nurgad. Võrgu elementideks on lahtised ja kinnised polügonid. Lahtine polügoon - koosneb ühest või mitmest käigust,mis on eraladatud üksteisest sõlmpunktidega ja lõppevad kummaski otsas baasjoonega. Kinnine polügoon koosneb mitmest lahtisest käigust mis on eraladdaatud üksteisest sõlmpunktide või lähepunktidega. Polügonomeetrivõrgu punktid on kindlustatud looduses märkidega, mis tähistatakse tunnuspostide ja hoonestamata maa-alal ümbritsetakse kupitsaga ning iga märgi kohta koostatakse asukoha skeem. Puudus...
GEODEESIA EKSAMI KOKKUVÕTE 1. Geodeesia on teadusharu, mis vaatluste ja mõõdistamiste tulemusena määrab terve maakera kuju ja suuruse, objektide täpsed asukohad ja ka raskusjõu väärtused ja selle muutused ajas. Teiste erialadega on seotud: füüsika, matemaatika, geograafia, geofüüsika, astronoomia, kartograafia jne. 2. Geoid- keha, mille pinnaks on merede ja ookeanide rahulikus olekus pind, mida on mõtteliselt laiendatud mandrite alla ning mille raskuskiirenduse väärtused on kõikides punktides ühesugused. Ekvaatoriaal-pooltelg 6 378 137m Polaartelg 6 356 752m Ekvatoriaal P 40 075 km Keskmine R 6 371 km 3. Laiuskoordinaat (j) on nurk ekvaatori ja antud punkti läbiva paralleeli vahel. Ekvaatorist põhja poole jäävad laiused on põhjalaiused (muutuvad ekvaatorilt 0° kuni põhjapooluseni 90°N) ja lõuna poole jäävad on lõunalaiused (0°...90° S). Pikkuskoordinaat (l) on kokkuleppelise nullmeridiaani ja...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Õppeaine YKL0063 Biokeemia PRAKTIKUM: Glükoosisisalduse määramine ensümaatilisel meetodil Üliõpilane: Juhendaja: Kood: Esitatud: Sooritatud: 3.3 GLÜKOOSISISALDUSE MÄÄRAMINE ENSÜMAATILISEL MEETODIL Teooria Glükoosisisalduse kvantitatiivseks määramiseks bioloogilistes objektides, nagu vereseerum, toiduained, taimne tooraine jm kasutatakse laialdaselt ensümaatilist meetodit, mis põhineb ensüümide glükoosi oksüdaasi (GOx) ja peroksüdaasi (POx) kasutamisel. GOx-i süstemaatiline nimetus ,D-glükoosi: O2-oksüdoreduktaas näitab, et ta katalüüsib, D glükoosi oksüdeerumist molekulaarse hapniku toimel. Reaktsiooniproduktideks on vesinikperoksiid ja ,Dglükonolaktoon, mis kiiresti hüdrolüüsudes moodust...
Eksamiküsimuse õppeaines ,,Soojustehnilised mõõtmised", õ-a 2006/2007 Mõõtmiste üldküsimused 1. Mõõtmise mõiste. Mõõtmise meetodid. Mõõtevahendid. Mõõteriist. Mõõteandurid ja mõõturid. Mõõteriistade klassifikatsioon. Mõõtmine on füüsikalise suuruse kvantitatiivne võrdlemine mõõteseadme poolt reprodutseeritava mõõtühikuga. Mõõtmine võib olla otsene või kaudne. Otsesel mõõtmisel määratakse mõõdetava suuruse arvväärtus just selle füüsikalise suuruse mõõtmiseks valmistatud mõõtevahendi abil, kaudsel arvutatakse otsitav suurus mõõdetud otseste suuruste järgi. Mõõtevahend, mis näitab mõõdetava suuruse väärtust, on mõõteriist. Mõõteriist võib olla otselugemmõõteriist, mille lugemisseadis esitab mõõtetulemuse mõõdetava suuruse ühikutes, või võrdlusmõõteriist, mis hangib mõõtetulemuse mõõdetava suuruse mõõtudega võrdlemise teel (nt lauakaal vihtide komplektiga). Mõõteandur tajub...
Eksamiküsimuse õppeaines ,,Soojustehnilised mõõtmised", Mõõtmiste üldküsimused 1. Mõõtmise mõiste. Mõõtmise meetodid. Mõõtevahendid. Mõõteriist. Mõõteandurid ja mõõturid. Mõõteriistade klassifikatsioon. Mõõtmine on füüsikalise suuruse kvantitatiivne võrdlemine mõõteseadme poolt reprodutseeritava mõõtühikuga. Mõõtmine võib olla otsene või kaudne. Otsesel mõõtmisel määratakse mõõdetava suuruse arvväärtus just selle füüsikalise suuruse mõõtmiseks valmistatud mõõtevahendi abil, kaudsel arvutatakse otsitav suurus mõõdetud otseste suuruste järgi. Mõõtevahend, mis näitab mõõdetava suuruse väärtust, on mõõteriist. Mõõteriist võib olla otselugemmõõteriist, mille lugemisseadis esitab mõõtetulemuse mõõdetava suuruse ühikutes, või võrdlusmõõteriist, mis hangib mõõtetulemuse mõõdetava suuruse mõõtudega võrdlemise teel (nt lauakaal vihtide komplektiga). Mõõteandur tajub oma tundliku elemendi...
1. Mõõtemeetod on antud mõõteriistaga teostatavate mõõtmisvõtete ja tingimuste kogum. Eristatakse otsest mõõtmismeetodit ja kaudset mõõtmismeetodit. Otsese meetodi puhul saadakse tulemus vahetult katseandmetest. Kaudse meetodi puhul saadakse tulemus katseandmete töötlemise käigus. Absoluutne viga on mõõtmisel tekkinud viga, mis näitab tegeliku ja mõõdetud suuruse vahet. Suhteline viga on absoluutse vea ja mõõteriista näidu suhe protsentides. Taandatud viga on absoluutse vea ja mõõteriista skaala nimiväärtuse suhe protsentides. 2.Temperatuuritemperatuurimõõturi üldnimetus on termomeeter. Nimetus püromeeter kasutatakse suhteliselt kõrgematetemperatuuride mõõtmisel kiirguse põhimõttel. . temperatuurimõõtmist vahendab enamasti nn. termomeeterkeha, mis mõõteobjektiga kontakti viiduna omandab aegamööda mõõteobjekti temperatuuri. Ligitus: Paisumistermomeetreid, mis toimivad vedelike termilise ruumpaisumise tõttu. Manomeetrilisi termomeetreid,...
Geodeesia Sissejuhatus Jaotus: Kõrgem geodeesia (tegeleb Maa kuju ja suuruse uurimisega) Kartograafia (kaartide koostamine suured territooriumid) Insenerigeodeesia Aerogeodeesia Satelliidigeodeesia (GPS) Maa kuju ja suurus Geoid Maa kujuteldav ebaühtlane pind, mis on risti loodjoontega (ei sõltu maapinna reljeefist) pöördellipsoid Maa suur pooltelg pikem, maa lapik, erinevus ca 1/300 (tugineb GRS 80 standardil mõõdetud 1980) Geodeetilised võrgud ...- maastikul kindlustatud ja ühtses süsteemis olevat geodeetiliste punktide kogumit, millest lähtutakse geodeetilistel mõõtmistel plaaniline võrk (võrgu punktid määratud geograafiliste ja ristkoordinaatidega) kõrguseline võrk (määratakse absoluutsete kõrgustega, s.t. kõrgusega merepinnast) Meil kasutusel Kroonlinna null. Geodeetiline võrk jaguneb: riigi geodeetiliseks põhivõrguks geodeetilis...
1. Töö eesmärk. Kallibreerida galvanomeeter etteantud mõõtepiirkonnaga voltmeetriks. Määrata voltmeetri täpsusklass. 2. Töövahendid. Galvanomeeter GVM 22c, etalonvoltmeeter B7-23, kaks takistusmagasini, alalispingeallikas. 3. Töö teoreetilised alused. Mõõteriista kalibreerimine on protseduur, kus mõõteriista skaala jaotistega seatakse vastavusse mõõdetava suuruse väärtused etteantud mastaabis. Mõõteriist kalibreeritakse tema valmistamisel mõõtepiirkonna ning otstarbe muutmisel. Galvanomeeter on analoog mõõteriist nõrkade voolude (ca 1A) mõõtmiseks. Selleks, et kasutada galvanomeetrit voltmeetrina, tuleb galvanomeetriga G järjestikku ühendada nn. Eeltakisti RE. Eeltakisti piirab voolu läbi galvanomeetri. Olgu galvanomeetri maksimaalsele näidule vastav pinge U=Ig, kus Ig on siis voolutugevus galvanomeetris ja Rg galvanomeetri sisetakistus. Galvanomeetrist on vaja teha voltmeeter mõõtpiirkonnaga U. Ga...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keemia instituut Bioorgaanilise keemia õppetool Biokeemia praktikumi laboratoorne töö 3.2 Glükoosisisalduse määramine ensümaatilisel meetodil Üliõpilane: Liis Hendrikson Matrikli nr: 104191 Õpperühm: KATB 41 Juhendaja: Tiina Randla 3.3 GLÜKOOSISISALDUSE MÄÄRAMINE ENSÜMAATILISEL MEETODIL Töö teoreetilised alused: Glükoosisisalduse kvantitatiivseks määramiseks bioloogilistes objektides (vereseerum, toiduained, taimne tooraine) kasutatakse laialdaselt ensümaatilist meetodit, mis põhineb ensüümide glükoosi oksüdaasi ja peroksüdaasi kasutamisel. Tänu glükoosi osküdaasi substraadispetsiifilisusele glükoosi suhtes võimaldab meetod määrata glükoosisisaldust ka teiste suhkrute juuresolekul. Glükoosi oksüdaas katalüüsib ,D-glükoosi oksüdeerumist molekulaarse hapniku toim...
FÜÜSIKA LABORATOORSETE TÖÖDE ARUANNE Õppeaine: Füüsika II Ehitus teaduskond Õpperühm: KEI 11/21 Üliõpilased: Tallinn 2013 SISUKORD Lähteülesanne 1.Voltmeetri kalibreerimine ............................................................................3 2. Eritakistus.........................................................................................................5 3.Vooluallika kasutegur.........................................................................8 2 1.Voltmeetri kalibreerimine 1.Töö eesmärk- Kaliibrida galvanomeeter etteantud mõõtepiirkonnaga voltmeetriks. Määrata voltmeetri täpsusklass. 2.Töövahendid-Galvanomeeter, etalonvoltmeeter, takistusmagasin, alalispingeallikas. 3.Töö teoreetilised alused-Mõõteriista kaliibrimine on protseduur, kus mõõ...
I tund: Füüsika kui loodusteadus. Eesmärk jõuda füüsikasse läbi isiklike kogemuste. Kuidas kujunes sinu maailmapilt? (Sündmused tekitavad signaale, mida me oma meeleorganitega aistingutena tajume. Tajude tulemused töötab inimaju läbi ja nii tekibki inimese ettekujutus ehk kujutluspilt maailmast) Mil viisil füüsika õppimine on Sinu kujutlust maailmast muutnud? Kuidas füüsikas tehtud uurimused ja teadussaavutused on muutnud ühiskonna elukorraldust? (Füüsika uurimused võimaldavad luua ja välja töötada üha keerulisemaid ning paremaid seadmeid jmt.) Mis on maailm? Mida mõista loodusena ja millest see koosneb? Mis on füüsika? Et kreeka keeles tähendab sõna πχυσισ (physis) loodust. Sellepärast võime füüsikat julgesti pidada loodusteaduseks. Loodusteadusi on teisigi nagu bioloogia, geograafia, geoloogia, keemia ja astronoomia. Kuid kuna füüsika uurib kõige üldisemaid kõikjal ja kõigi kehade juur...
Füüsika I osa eksami kordamisküsimused TEST........................................................................................................................................... 1 DEFINITSIOONID...................................................................................................................13 VALEMID (SEADUSED)........................................................................................................20 TEST Loeng 1 · Arvutüübid: naturaalarv, täisarv, ratsionaalarv, reaalarv, kompleksarv. naturaalarv loendamiseks kasutatavad arvud 0, 1, 2, 3, ... (mõnikord jäetakse 0 naturaalarvude hulgast välja); täisarv kõik naturaalarvud ja nende negatiivsed vastandarvud; ratsionaalarv need reaalarvud, mida saab esitada kahe täisarvu m ja n (n0) m/n. Igal ratsionaalarvul on lõpmatu kümnendarendus ja se...
Tallinna Tehnikaülikool Biokeemia protokoll 3.1 Invertaasi aktiivsuse määramine Martin Tamm / 121006YASB 3.1 Invertaasi aktiivsuse määramine Martin Tamm (121006YASB) Biokeemia protokoll Ensüümideks nimetatakse polüpeptiidilisi valke mille toimeks on tõsta reaktsioonikiirust ehk neid nimetatakse bioloogilisteks katalüsaatoriteks. Looduses on erinevaid ensüüme millel on oma süstemaatiline nimetus ja triviaalnimetus. Süstemaatilist nimetust saab ensüümidele ära määrata Ensüümi klassifikatsiooni järgi (Enzyme Classification). Süsteem leiutati aastal 1956 Rahvusvahelise Ensüümi Komissiooni (International Comission of Enzymes) poolt. Klassifikatsioonis määratakse ära missuguse ensüümiga on tegemist ja millega too reageerib. Ensüümi klassifikatsioonis on kuus peamist rühma millel on oma nimetus olemas: 1) Oksüreduktaasid mille funktsiooniks on redoksreaktsioonid ehk elektro...
Geodeesia eksam Millised on geodeesia harud? Selgita Topograafia - (väikeste) maa-alade mõõdistamine ja kujutamine kaartidel ja plaanidel. Kartograafia - tegeleb Maa, st kumera pinna kujutamisega tasapinnal. kõrgem geodeesia - tegeleb Maa kuju ja suuruse määramisega ning plaanilise ja kõrgusliku geodeetilise põhivõrgu rajamisega. Aerofotogeodeesia - topograafiline mõõdistamine aerofotode järgi fotogramm- meetriliste instrumentide abil. Rakendusgeodeesia - käsitleb ehitiste (hooned, teed, sillad jne) rajamisel rakendatavaid mõõtmismeetodeid ja mõõteriistu. Üheks haruks on ehitusgeodeesia. Iseloomusta geoidi, pöördellipsoidi, referentsellipsoidi. Milleks neid kasutatakse? Geoid -keha, mille pinnaks on merede ja ookeanide rahulikus olekus pind, mida on mõtteliselt laiendatud mandrite alla ning mille raskuskiirenduse väärtused on kõikides punktides ühesugused. Geoidil on kaks tunnust: Geoid on igal pool kumer; Loodi ehk raskustungi joo...
SISUKORD 1.VOLTMEETRI KALIIBRIMINE..........................................................................................2 2.ERITAKISTUS......................................................................................................................6 3.VOOLUALLIKA KASUTEGUR........................................................................................11 4.VOOLUGA JUHTMELE MÕJUV JÕUD MAGNETVÄLJAS..........................................17 1. VOLTMEETRI KALIIBRIMINE 1. Töö eesmärk Kaliibrida galvanomeeter etteantud mõõtepiirkonnaga voltmeetriks. Määrata voltmeetri täpsusklass. 2. Töövahendid Galvanomeeter, etalonvoltmeeter, takistusmagasin, alalispingeallikas. 3. Töö teoreetilised alused. Mõõteriista kaliibrimine on protseduur, kus mõõteriista skaala jaotistega seatakse vastavusse mõõdetava suuruse väärtused etteantud mastaabis. Galvanomeeter on analoogmõõteriist nõrkade voolude (ca 1mA) mõõtmiseks...
ÜLD- JA TEEDEGEODEESIA 1.Geodeesia harud- Topograafia - (väikeste) maa-alade mõõdistamine ja kujutamine kaartidel ja plaanidel. Ortogonaalpr. Kartograafia - tegeleb Maa, st kumera pinna kujutamisega tasapinnal. Maapinna kujutamine Kõrgem geodeesia - tegeleb Maa kuju ja suuruse määramisega ning plaanilise ja kõrgusliku geodeetilise põhivõrgu rajamisega. Aerofotogeodeesia - topograafiline mõõdistamine aerofotode järgi fotogramm-meetriliste instrumentide abil. Aerofoto Rakendusgeodeesia - käsitleb ehitiste (hooned, teed, sillad jne)rajamisel rakendatavaid mõõtmismeetodeid ja mõõteriistu. Üheks haruks on ehitusgeodeesia. 2. Selgitada, mida kätkeb endas topo-geodeetiline uuring Topo-geodeetiline uuring on geodeetiliste tööde kogum, mille käigus selgitatakse välja, kirjeldatakse ja esitletakse olemasolevat olukorda planeeringuga seotud maa-alal või kavandatava või ehitatava ehitisega seotud maa-alal enne ehitusprojekti koostamist. 3. Iseloom...
Punktid Vasakpoolse rad dir nurgad Kaugused (m) sin cos RPV240 119.72 RPV241 137º15' 2.3954644 77.0º 0.97425215 0.225 137.25 1.34337993 200 PP1 165º00' 2.8797933 62.0º 0.88270166 0.47 165 1.1º 200 PP2 206º30' 3.6041049 88.5º 0.999643 0.027 206.5 1.5º 200 PP3 222º00' 3.8746309 130.5º 0.76074591 -0.65 222 2.3º 200 PP4 186º00' 3.2463124 136.5º 0.68873429 -0.73 186 2.4º 200 PP5 152º10' 2.6558...
Füüsika põhivara I Põhivara on mõeldud üliõpilastele kasutamiseks õppeprotsessis aines FÜÜSIKA I . Koostas õppejõud Karli Klaas Tallinn 2013 1. Mõõtmine, vektorid Mõõtmine tähendab mingi füüsikalise suuruse võrdlemist teise samasuguse, ühikuks võetud suurusega, etaloniga. Võrdlusega saadud arvu nimetatakse mõõdetava suuruse mõõtarvuks ehk arvväärtuseks. Esmane nõue on etalonide muutumatus. SI – süsteem – rahvusvaheline mõõtühikute süsteem ehk meetermõõdustik Kinnitati 1960 Kaalude ja mõõtude XI peakonverentsil. NSVL-s kehtis alates 1963 Eestis kehtib määrus 17.12.2009 nr. 208 (RT I 2009 64. 438 ) SI-süsteem kasutab 7 füüsikalist suurust põhisuurustena Ülejäänud füüsikaliste suuruste mõõtühikud on määratud põhisuuruste kaudu. Põhiühikuteks on: 1. pikkuse ühik meeter; meeter on pikkus, mille läbib valgus vaakumis 299792458-1 sekundi jooksul. 2. m...
1. Mudel- on meie arusaam sellest, kuidas miski toimub (kuidas mingid protsessid toimuvad). Mudelid võimaldavad mõista reaalelu probleeme imiteerides tegelikke protsesse lihtsustatult. Matemaatiline mudel on mudel, mis on koostatud kasutades matemaatilisi kontseptsioone (nagu funktsioonid, võrrandid, võrratused jm) Modelleerimine- on teadus mudelite koostamisest ja analüüsist. Milliseid eeliseid annab modelleerimine?Millega võrdleksin modelleerimist. 2. Subjektiivsuse kõrvaldamine (formaliseerimine) modelleerimisprotsessis, näide- Staatiline mudel: Olgu meil vaja koostada mudel näiteks muruniiduki ostmiseks. Sõelale on jäänud 3 erinevate heade külgedega niidukit (odav niiduk, garantiiga niiduk, võimas rohukoguriga niiduk. Esiteks valime kriteeriumid, mida pidada antud otsuse korral oluliseks (hind, funktionaalsus, garantiitingimused, võimsus jne.) Koostame nende tähtsuse suhtes üksteisesse risttabeli Saaty skaala järgi (1-võrdselt täht...
1. Elektrilaeng ja elektriväli. Potentsiaal ja pinge. Elektrilaeng e. laeng on füüsikaline suurus, mis näitab kui tugevasti laetud kehad osalevad elektrilises vastastikmõjus. Tähis q, ühik 1C (kulon) Laengud jaotatakse kokkuleppeliselt positiivseteks (+) ja negatiivseteks (). Samaliigilise laenguga kehad tõukuvad ja eriliigilise laenguga kehad tõmbuvad. Elektrilaengu väärtus on positiivse laengu puhul positiivne arv ja negatiivse laengu puhul negatiivne arv. Neutraalsele osakesele või kehale võidakse omistada elektrilaengu väärtus 0. Elektriväli on elektrilaengu poolt tekitatud ruumis leviv pidev väli, mis mõjutab teisi ruumis paiknevaid elektrilaenguid. Elektrivälja potentsiaal on füüsikaline suurus, mis võrdub mingisse elektrostaatilise välja punkti asetatud elektrilaengu potentsiaalse energia ja laengu suuruse suhtega. Kui me tähistame potentsiaali tähega , siis kus Wp on laengu potentsiaalne energia ja q on laengu s...
1.Mis on mõõtmine ? Mõõtmise võrrand. Mõõtmine on mingi füüsikalise suuruse võrdlemine sama liiki suurusega, mis on võetud mõõtühikuks. X = A*M X tundmatu füüsikaline suurus, M mõõtühik, A mõõtarv. 2.Mida nim otseseks, mida kaudseks mõõtmiseks? Otsene mõõtmine on see, kui saab mõõteriistaga kohe soovitud tulemuse mõõta. Kaudseks mõõtmiseks nimetatakse mingi suuruse väärtuse hindamist teiste, temaga matemaatilises sõltuvuses olevate suuruste abil. Need teised suurused võivad olla kas otseselt mõõdetavad, kirjandusest (tabelitest või nomogrammidelt) leitavad või arvuti (kalkulaatori) programmvarustusega kaasaskäivad. Otsitava suuruse leidmiseks peame kasutama valemeid, et soovitud tulemus lõpuks kätte saada. Kaudseteks tulemusteks on nt tihedus, eritakistus ja -soojus. 3.Mis on mõõtmisviga? Kuidas klassifitseeritakse neid? Mõõteviga on mõõtetulemuse erinevus mõõdetava suuruse tõelisest väärtusest. Mõõtevead on tingitud 1) mõõte...
Jaan Tamm FÜÜSIKA LABORITÖÖD LABORITÖÖ Õppeaines: FÜÜSIKA II Tehnikainstituut Õpperühm: ME21B Juhendaja: dotsent Rein Ruus Esitamiskuupäev:.............................. Üliõpilase allkiri:.............................. Õppejõu allkiri:.............................. Tallinn 2018 1 1. VOOLUGA JUHTMELE MÕJUV JÕUD MAGNETVÄLJAS 1.1 Töö eesmärk. Määrata vooluga juhtmele mõjuv jõud magnetväljas ja uurida selle jõu sõltuvust voolust ja voolujuhtme pikkusest. 1.2 Töövahendid. a) Kangkaal Pasco mudel SF- 8608 b) Eri pikkusega voolu juhtmed : SF40 1,2 cm SF37 2,2 cm SF39 3,2 cm SF38 4,2 cm SF4...
1. Maa kuju ja suurus. Maad loetakse üldiselt kerakujuliseks (R~640km, Re~6387,5km) Kõige täpsemini vastab maa tegelikule kujule geoid (kujuteldav keha, mille pind on kõikjal risti loodjoontega ning ühtib merede ja ookeanide häirimata veepinnaga). Kuna geoidi kuju ei ole võimalik mat. valemitega kirjeldada, siis kasut. täpsete geodeetiliste arvutuste jaoks geoidi mat. mudelit pöördellipsoidi a=6378,137 km pikem pooltelg b=6356,7573141 km lühem pooltelg f=1/298,257222101 lapikus Kaasajal kasut. uurimistöödes GPS mõõtmisi (GPS mõõtmiste aluseks on geotsentrilised koordinaadid). 2. Geograafilised koordinaadid. Geograafilisteks koordinaatideks on geograafiline laius ja pikkus. Geograafilised koordinaadid määratakse kas astronoomiliste vaatlustega või arvutatakse ellipsoidi pinnale redutseeritud geodeetiliste mõõtmiste andmetest. Kaasajal...
1. Maa kuju ja suurus. Maad loetakse üldiselt kerakujuliseks (R~640km, Re~6387,5km) Kõige täpsemini vastab maa tegelikule kujule geoid (kujuteldav keha, mille pind on kõikjal risti loodjoontega ning ühtib merede ja ookeanide häirimata veepinnaga). Kuna geoidi kuju ei ole võimalik mat. valemitega kirjeldada, siis kasut. täpsete geodeetiliste arvutuste jaoks geoidi mat. mudelit pöördellipsoidi · a=6378,137 km pikem pooltelg · b=6356,7573141 km lühem pooltelg · f=1/298,257222101 lapikus Kaasajal kasut. uurimistöödes GPS mõõtmisi (GPS mõõtmiste aluseks on geotsentrilised koordinaadid). 2. Geograafilised koordinaadid. Geograafilisteks koordinaatideks on geograafiline laius ja pikkus. Geograafilised koordinaadid määratakse kas astronoomiliste vaatlustega või arvutatakse ellipsoidi pinnale redutseeritud geodeetiliste mõõtmiste andmetest. Kaasajal...
Elektrotehnika ja elektroonika 1. Elektrivälja potentsiaal, pinge, elektromotoorjõud. Elektrivälja punkti potentsiaal on mingisse punkti paigutatud positiivse ühiklaengu q potentsiaalne energia, mis tekib, sest ta võib hakata väljajõu mõjul liikuma, mille puhul see jõud teeb tööd. Pinge – elektrivälja kehe punkti vaheline pinge on suurus, mida mõõdetakse tööga, mis kulub positiivse ühiklaenug ühest punktist teise üleviimiskeks. U=A/q Elektromoroorjõud on mitteelektrivälja mööduks; toiteallika kogupinge. Elektromotoorjõud on töö, mida teevad vooluallikas toimivad kõrvaljõud ühikulise laengu (1 C) üleviimisel. Elektromotoorjõud on võrdne potentsiaalide vahega vooluallika klemmidel välise ahela puudumisel. 2. Elektrivool: ühik, suund, valem Elektrivool on elektrilaengute suunatud liikumine. Voolu suunaks loetakse positiivselt laetud aineosakeste suunda, ehk elektroonide liikumise vastassuunda. Üh...
1. Geodeesia mõiste ja tegevusvaldkond, seosed teiste erialadega. Geodeesia on teadusharu, mis vaatluste ja mõõtmiste tulemusena määrab terve maakera kuju ja suuruse, objektide täpsed asukohad, aga ka raskusjõu väärtused ja selle muutused ajas. Geodeesia tegevusvaldkonna tuntumateks elukutseteks on maamõõtja, topograaf ja ehitusgeodeet. Geodeesia on täpne rakendusteadus, mis on tihedas seoses astronoomia, füüsika, geofüüsika, matemaatika, kartograafia, geomorfoloogia, geograafia ja arvutustehnikaga. Rakendusteadusena on geodeesia tähtis ehitustehnikas, mäeasjanduses, põllumajanduses, metsanduses, sõjanduses ja mujal. 2. Maa kuju ja selle ligikaudsed mõõtmed. Ekvatoriaal-pooltelg 6 378 137 m Väike e polaartelg 6 356 752.314 m Ekvatoriaalümbermõõt 40 075 km Maa keskmine raadius 6 371 km Kuna Maa suurem osa pindmikust on kaetud maailmamerega, siis kõige täpsemini vastab Maa tõelisele kujule geoid. Geoid on kujutletav keha, mille ...
1. Geodeesia mõiste ja tegevusvaldkond, seosed teiste erialadega. Geodeesia on teadusharu, mis vaatluste ja mõõtmiste tulemusena määrab terve maakera kuju ja suuruse, objektide täpsed asukohad, aga ka raskusjõu väärtused ja selle muutused ajas. Geodeesia tegevusvaldkonna tuntumateks elukutseteks on maamõõtja, topograaf ja ehitusgeodeet. Geodeesia on täpne rakendusteadus, mis on tihedas seoses astronoomia, füüsika, geofüüsika, matemaatika, kartograafia, geomorfoloogia, geograafia ja arvutustehnikaga. Rakendusteadusena on geodeesia tähtis ehitustehnikas, mäeasjanduses, põllumajanduses, metsanduses, sõjanduses ja mujal. 2. Maa kuju ja selle ligikaudsed mõõtmed. Ekvatoriaal-pooltelg 6 378 137 m Väike e polaartelg 6 356 752.314 m Ekvatoriaalümbermõõt 40 075 km Maa keskmine raadius 6 371 km Geoid on kujutletav keha, mille pind on kõikjal risti loodjoontega ning ühtib merede ja ookeanide häirimata veepinnaga. Maa massi ebaühtlase paikn...
Eksamiabimees 1.Geodeetiline otseülesanne. Geodeetiliseks otseülesandeks on ülesanne, kus on antud punkti A koordinaadid (xA, yA), kaldenurk punktilt A punkti B (AB) ning kahe punkti vaheline kaugus dAB. Antud: xA, yA, AB, dAB X yAB B Leida: xB, yB ? XB xB =xA+ xAB AB yB =yA+ yAB x,y- koordinaatide juurdekasvud, "+" vôi "-". dAB xAB Tuleb arvestada millise veerandi nurgaga on tegemist. XA A xAB = dAB *cosAB yAB = dAB *sinAB xB =xAB + xA 0 YA YB Y yB =yAB + yA 2.Geodeetiline vastuülesanne. Antud on 2 punkti koordinaadid (xA,yA,xB,yB) IV veerand I veerand ja leida tuleb nurk (AB) ja punktidevaheline kaugus dAB. x + x + Antud: xA, yA, xB, yB ...
Geodeesia eksamiteemad kevad 2013 1. Geodeesia mõiste ja tegevusvaldkond, seosed teiste erialadega Geodeesia on teadus Maa ning selle pinna osade kuju ja suuruse määramisest, seejuures kasutatavatest mõõtmismeetoditest, mõõtmistulemuste matemaatilisest töötlemisest ning maapinnaosade mõõtkavalisest kujutamisest digiaalselt või paberkandjal kaartide, plaanide ja profiilidena. Geodeesia on teadusharu, mis vaatluste ja mõõtmiste tulemusena määrab terve maakera kuju ja suuruse, objektide täpsed asukohad, aga ka raskusjõu väärtused ja selle muutused ajas. Samuti ka objektide koordineerimine ja nende omavaheliste seoste kujutamine, seda just topograafiliste kaartide abiga. Objektide asukohtade väljakandmine loodusesse. TEGEVUSVALDKONNAD: Kõrgem geodeesia Maa tervikuna, kuju ja suurus; insenerigeodeesia geodeetilised tööd rajatiste projekteerimiseks, alusplaanid, ka maa-alused kommunikatsioonid, kaevandused, erine...
1. Binaar- ja kümnendarvud, nende erinevus, milleks on binaararvud arvutite juures vajalikud? Erinev arvude kujutamine. Binaararve kasutatakse riistvara tasandil 1(kõrge) ja 0 (madal) väljendamiseks. 2. NOT, AND, OR, NAND, NOR, XNOR, XOR. Tunda eelmainitud loogikatehete tõeväärtustabeleid kahe ja enama sisendi ning ühe väljundi puhul, osata joonistada nende skeeme. XNOR on komparaator, XORi puhul kui on erinevad sisendid, siis väljundiks 1, muul juhul 0. 3. Milles seisneb transistori olulisus? Transistor suudab juhtida palju tugevamat signaali võrreldes signaaliga, millega transistorit ennast juhitakse. Saab kasutada ka lülitina. 4. Mida ütleb Moore`i seadus? Moore’i seadus ütleb, et iga 18 kuu tagant transistorite arv kahekordistub. 5. Mis peitub lühendite VHDL ja VHSIC taga? Lisa mõlema mõiste juurde lühike seletus. VHDL – VHSIC hardware description language = on mõeldud rohkem riistvaraga tegelevatele inimestel. VHSIC - ver...
1 tund: Füüsika kui loodusteadus. (Sissejuhatav osa) Eesmärk jõuda füüsikasse läbi isiklike kogemuste. ● Kuidas kujunes sinu maailmapilt? (Sündmused tekitavad signaale, mida me oma meeleorganitega aistingutena tajume. Tajude tulemused töötab inimaju läbi ja nii tekibki inimese ettekujutus ehk kujutluspilt maailmast) ● Mil viisil füüsika õppimine on Sinu kujutlust maailmast muutnud? ● Kuidas füüsikas tehtud uurimused ja teadussaavutused on muutnud ühiskonna elukorraldust? (Füüsika uurimused võimaldavad luua ja välja töötada üha keerulisemaid ning paremaid seadmeid jmt.) ● Mis on maailm? ● Mida mõista loodusena ja millest see koosneb? ● Mis on füüsika? Et kreeka keeles tähendab sõna πχυσισ (physis) loodust. Sellepärast võime füüsikat julgesti pidada loodusteaduseks. Loodusteadusi on teisigi nagu bioloogia, geograafia, geoloogia, keemia ja astronoomia. Kuid kun...
KESKKONNAFÜÜSIKA ALUSED.
1. Tõenäosusteooria ja matemaatilise statistika elemendid.
· Sündmus, juhuslik suurus.
o Sündmus- mingi fakt, mingi juhtum, mis võib toimuda, aga võib ka mitte
toimuda. Kindel sündmus (toimub kindlasti), võimatu sündmus (ei toimu
kindlasti), juhuslik sündmus (võib toimuda, aga võib ka mitte toimuda).
o Juhuslik suurus on mingi arv. Diskreetne e mittepidev (1,2,3), mittediskreetne
e pidev (2