Ampermeetri kaliibrimine (0)

Tallinn 2019
R.I
AMPERMEETRI KALIIBRIMINE
Laboratoorne töö
Õppeaine :Füüsika
Transporditeaduskond
Õpperühm: AT21a
Juhendaja :

Sisukord

1.Töö eesmärk……………………………………………………………………………………………………………………………………3
2.Töö vahendid…………………………………………………………………………………………………………………………………..3
3.Töö teoreetilised alused………………………………………………………………………………………………………………….3
4.Töö käik…………………………………………………………………………………………………………………………………………..4
Kokkuvõte…………………………………………………………………………………………………………………………………………..5
1. Töö eesmärk.
Kaliibrida galvanomeeter etteantud mōōtepiirkonnaga ampermeetriks.Määrata ampermeetri täpsusklass.
2. Töö vahendid.
Galvanomeeter, etalonampermeeter, takistusmagasin, alalispingeallikas.
3. Töö teoreetilised alused.
Mōōteriista kaliibrimine on protseduur , kus mōōteriista skaala jaotistele seatakse vastavusse mōōdetava suuruse väärtused etteantud mastaabis.
Selleks,et kasutada galvanomeetrit ampermeetrina, tuleb
galvanomeetriga G paralleelselt ühendada nn. šunt Rš.
Sundi ülessandeks on juhtida osa voolu galvanomeetrist mööda.
Joonisel 1. on Ig galvanomeetri lōppnäidule vastav voolutugevus ja Ug sellele vastav pinge galvanomeetri klemmidel .
Ug = Ig·Rg
kus Rg on galvanomeetri sisetakistus.Oletame,et galvanomeeter on vaja kaliibrida ampermeetriks mōōtepiirkonnaga I > Ig .Galvanomeeter sisetakistusega Rg ja šunt takistusega Rš on voolu-
ahelasse ühendatud paralleelselt ja seega on neil ühesugune
pinge Ug .
Seetōttu
Ig·Rg = Iš·Rš
ja kuna
I = Ig + Iš , siis Ig·Rg = (I – Ig)Rš
Jagades saadud vōrrandi mōlemad pooled I -ga ja tähistades
I/Ig = n , saame šundi takistuse arvutamiseks valemi
Niisiis on šundi takistuse arvutamiseks vaja teada galvanomeetri sisetakistust ja kordsustegurit
n = I/Ig
4. Töö käik.
1. Protokollige mōōteriistad.
2. Vastavalt juhendajalt saadud kaliibritavale voolutugevusele I arvutage sundi takistus Rš ja valige see takistusmagasinil.
3 Reguleerige etalonampermeetrinäit vōrdseks I -ga.
4 Kui galvanomeetri osuti ei asetu viimasele jaotusele,siis tuleb magasini takistust täpsustada.Kaliibrimise eeltöö on lōppenud,kui galvanomeetri osuti asetseb viimasel jaotisel ja etalonampermeeter näitab voolutugevust I .
5 Leidke kaliibritava galvanomeetri 10-le erinevale skaalajaotisele vastavad etalonampermeetri näidud kahel korral: voolutugevuse monotoonselt kasvades nullist I-ni ja voolutugevuse monotoonselt kahanedes I-st nullini.
Jälgige,et galvanomeetri osuti liiguks valitud jaotisele ühelt poolt. Voolutugevust reguleeritakse vooluallika väljundvoolu regulaatoriga.
Mōōtmistulemused kantakse tabelisse.
Jrk.nr
, mA
1
1,04
0,96
0,08
2
2,09
2,01
0,08
3
3,11
3,03
0,07
4
4,13
4,04
0,07
5
5,12
5,05
0,07
6
6,11
6,04
0,07
7
7,13
7,05
0,08
8
8,10
8,04
0,06
9
9,11
9,05
0,06
10
10,10
10,10
0
0,064(mA)
6.Leidke saadud ampermeetri pōhiviga ∆I.
Pōhiviga ∆ (mA)
∆I=0,01mA+0,05mA+1/2·0,064=0,092mA
kus:
- etalon ampermeetri abs. viga.
= 0,05mA - kaliibritava galvanomeetri lugemi viga(vōetakse pool jaotise väärtusest).
- variatsioon ,leiame tabelist.
7.Arvutage taandatud viga.
∂= ==0,0092
8.Arvutage täpsusklass.
Täpsusklass =∂ ·100 % Täpsusklass=0,0092·100%=0,90%
Kokkuvõte
Kuna täpsusklass ampermeetril tuli väiksem kui 1%, siis võime väita,et ampermeeter on piisavalt täpne ,et mõõta pingel 10mA .