Ampermeetri kalibreerimise aruanne (0)

Edward Ubaleht
Silver Kruusalu
Madis Timmi
Marko Käkinen
Ampermeetri kalibreerimine
PRAKTIKA ARUANNE
Õppeaines: FÜÜSIKA (II)
Ehitusteaduskond
Õpperühm: EI 21-A
Juhendaja : lektor Irina Georgievskaya
Esitamiskuupäev: 05.02.2015

Tallinn 2015
AMPERMEETRI KALIIBRIMINE.
1. Töö eesmärk.
Kaliibrida etteantud mōōtepiirkonnaga ampermeeter.Leida ampermeetri täpsusklass.
2. Töö vahendid.
Ampermeeter, etalonampermeeter, takistusmagasin, alalispingeallikas.
3. Töö teoreetilised alused.
Mōōteriista kaliibrimine on protseduur , kus mōōteriista skaala jaotistele seatakse
vastavusse mōōdetava suuruse väärtused etteantud mastaabis.
Selleks, et kasutada mõõteriista ampermeetrina,tuleb mõõteriistaga M paralleelselt ühendada
šunt Rš (Joon.1).
Sundi ülessandeks on juhtida osa voolu mõõteriistast mööda.
Joon.1.
Joonisel 1 on Im mõõteriista lōppnäidule vastav voolutugevus ja Um sellele vastav pinge
mõõteriista klemmidel.
Um = Im·Rm
kus Rm on mõõteriista sisetakistus. Oletame,et mõõteriist on vaja kaliibrida ampermeetriks
mōōtepiirkonnaga I > Im .Mõõteriist sisetakistusega Rm ja šunt takistusega Rš on voolu-
ahelasse ühendatud paralleelselt ja seega on neil ühesugune pinge Um .
eetōttu
Im·Rm = Iš·Rš
Ja kuna I = Im + Iš , siis Im·Rm = (I – Im)Rš
Jagades saadud vōrrandi mōlemad pooled I -ga ja tähistades
I/Im = n , saame šundi takistuse arvutamiseks valemi
Niisiis on šundi takistuse arvutamiseks vaja teada mõõteriista sisetakistust ja kordsustegurit
n = I/Im
4. Töö käik.
1. Vastavalt juhendajalt saadud kaliibritavale voolutugevusele I arvutage sundi takistus Rš .
2. Reguleerige etalonampermeetrinäit vōrdseks I -ga.
3. Kui mõõteriista osuti ei asetu viimasele jaotusele, siis tuleb šundi takistust täpsustada.
Kaliibrimise eeltöö on lōppenud, kui mõõteriista osuti asetseb viimasel jaotisel ja
etalonampermeeter näitab voolutugevust I .
4. Leidke kaliibritava mõõteriista 10-le erinevale skaalajaotisele vastavad etalonampermeetri
näidud kahel korral:
voolutugevuse monotoonselt kasvades nullist I-ni ja voolutugevuse monotoonselt
kahanedes I-st nullini.
Jälgige,et galvanomeetri osuti liiguks valitud jaotisele ühelt poolt.
Voolutugevust reguleeritakse vooluallika regulaatoriga.
Mōōtmistulemused kantakse tabelisse.
Ampermeetri kalibrimise tabel .
Jrk .n r.
Galvano
meetri
jaotised
I1, mA
kaasvades
I2,mA kasvades
Iv=I1-I2, mA
1.
1
1,07
0,97
0,10
2.
2
2,12
2,01
0,11
3.
3
3,09
3,01
0,08
4.
4
4,12
4,00
0,12
5.
5
5,19
5,02
0,17
6.
6
6,15
6,04
0,11
7.
7
7,15
7,09
0,06
8.
8
8,15
8,10
0,05
9.
9
9,18
9,11
0,07
10.
10
10,18
10,12
0,06
ΔIv =0,093
ΔIv sain, kui liitsin kokku kõik Iv=I1-I2, mA väärtused ja jagasin saadud tulemuse 10-ga. ΔIv= (0,10+0,11+0,08+0,12+0,17+0,11+0,06+0,05+0,07+0,06):10=0,093
5. Leidke saadud ampermeetri pōhiviga ΔI .
Pōhiviga :
ΔI = ΔIe + ΔI1 + ½ΔIv ( mA)
kus: ΔIe - etalonampermeetri absoluutne viga. ΔIe=0,01 mA
ΔI1 - kaliibritava mõõteriista lugemi viga (vōetakse pool jaotise väärtusest). ΔI1=0,05 mA
ΔIv - variatsiooni vea leiame tabelist.
Põhivea leidmine: ΔI=0,01+0,05+0,5(0,093)=0,1065 (mA)
6. Arvutage taandatud viga
Taandatud vea leidmiseks leian kõigepealt I väärtuse. I=
Seejärel leian taandatud vea: δ=
7. Arvutage täpsusklass
täpsusklass =
Arvutan täpsusklassi = 0, 0105 ∙ 100% = 1,05 %
Järeldus: Kui me oleksime suutnud mõõta ideaalilähedaselt oleks pidanud täpsusklass tulema alla 1%. Seega võib töö tulemusest järeldada, et täpsusklass meil kõige parem ei olnud. See võis olla tingitud ebatäpsest silmast, millega pidi ampermeetri skaalat jälgima, või siis värisevast käest, mis ei lubanud meil täpsemaid tulemusi saavutada. Siiski oli töö põnev ja sai omandada uusi teadmisi.