Füüsika laboratoorne töö - Ampermeetri kaliibrimine (0)

Tallinna Tehnikakõrgkool - Füüsika - Füüsika

5 VÄGA HEA

Tallinna tehnikakõrgkool
Füüsika laboratoorne töö
Ampermeetri kaliibrimine
Õppeaines: Füüsika II
Mehaanikateaduskond
Õpperühm: MI 21a
Üliõpilased:

Juhendaja: Peeter Otsnik

Tallinn 2010
1. Töö eesmärk.
Kaliibrida galvanomeeter etteantud mootepiirkonnaga
ampermeetriks.Leida saadud ampermeetri täpsusklass.
2. Töö vahendid.
Galvanomeeter,etalonampermeeter,takistusmagasin,alalispingeallikas.
3. Töö teoreetilised alused.
Mooteriista kaliibrimine on protseduur,kus mooteriista
swkaala jaotistele seatakse vastavusse moodetava suuruse väärtused
etteantud mastaabis.
Selleks,et kasutada galvanomeetrit ampermeetrina,tuleb
galvanomeetriga G paralleelselt ühendada nn. šunt Rš (Joon.1).
Sundi ülessandeks on juhtida osa voolu galvanomeetrist mööda.
Joonisel 1 on Ig galvanomeetri loppnäidule vastav
voolutugevus ja Ug sellele vastav pinge galvanomeetri klemmidel .
Ug = Ig * Rg
kus Rg on galvanomeetri sisetakistus.Oletame,et galvanomeeter
on vaja kaliibrida ampermeetriks mootepiirkonnaga I > Ig .Galvanomeeter
sisetakistusega Rg ja šunt takistusega Rš on vooluahelasse
ühendatud paralleelselt ja seega on neil ühesugune
pinge Ug .
Seetõttu
Ig·Rg = Iš·Rš
ja kuna I = Ig + Iš , siis Ig·Rg = (I – Ig)Rš
Jagades saadud vorrandi molemad pooled I -ga ja tähistades
I/Ig = n , saame šundi takistuse arvutamiseks valemi
Niisiis on šundi takistuse arvutamiseks vaja teada galvanomeetri
sisetakistust ja kordsustegurit n = I/Ig.
4. Töö käik.
1.Protokollisime mõõteriistad.
2. Vastavalt juhendajalt saadud kaliibritavale voolutugevusele I
arvutage sundi takistus Rš ja valige see takistusmagasinil.
Saime juhendajalt järgmised parameetrid :
I=10mA=0,01A
Rg=7100Ω
Ig=500µA=0,0005A
Arvutasime välja n =
= 20 ning Rš =
∆Ie = 0,01mA
∆I1 = 0,1mA
3. Reguleerige etalonampermeetrinäit vordseks I -ga.
4. Kui galvanomeetri osuti ei asetu viimasele jaotusele,siis
tuleb magasini takistust täpsustada.Kaliibrimise eeltöö on
loppenud,kui galvanomeetri osuti asetseb viimasel jaotisel
ja etalonampermeeter näitab voolutugevust I .
5. Leidsime kaliibritava galvanomeetri 10-le erinevale skaalajaotisele
vastavad etalonampermeetri näidud kahel korral:
voolutugevuse monotoonselt kasvades nullist I-ni ja
voolutugevuse monotoonselt kahanedes I-st nullini.
Jälgige,et galvanomeetri osuti liiguks valitud jaotisele ühelt
poolt.
Voolutugevust reguleeritakse vooluallika väljundvoolu
regulaatoriga.
Järjekorra nr
Galvano meetrijoodised
I1, mA kasvades
I2, mA kahanedes
Iv = I1-I2, mA
1.
2.
3.
4.
5.
6.
7.
8.
9.
10.
5
10
15
20
25
30
35
40
45
50
1,10
2,07
3,09
4,08
5,14
6,10
7,14
8,09
9,05
10,10
0,99
1,90
3,00
3,98
5,04
6,05
7,05
8,05
9,01
1,10
0,11
0,17
0,09
0,1
0,1
0,05
0,09
0,04
0,04
0
Mõõtetulemused kandsime tabelisse.
6.Leidsime saadud ampermeetri põhivea ∆I.
Pohiviga ∆I = ∆Ie + ∆I1 + 1/2 ∆Iv = 0,01+0,1+ 1/2 * 0,079 = 0,01495
kus:
∆Ie - etalonampermeetri absoluutne viga.
∆I1 - kaliibritava galvanomeetri lugemi viga (voetakse
pool jaotise väärtusest).
∆I v - variatsioon,leiame tabelist.
7.Arvutage taandatud viga.
= 0,01495
8.Arvutage täpsusklass.
Täpsusklass = d ·100 % = 0,01495 * 100% = 1,5%
Järeldus :
Kuna ampermeetri täpsusklass on üle 1% siis järelikult ampermeeter ei ole piisavalt täpne ja tohib kasutada voolumõõtmiseks kui indikaator mõõteriistana.

.DOCX Laadi alla originaalfail 4 lk · .docx · 164 allalaadimist

Füüsika laboratoorne töö-- Ampermeetri kaliibrimine #1

Füüsika laboratoorne töö-- Ampermeetri kaliibrimine #2

Füüsika laboratoorne töö-- Ampermeetri kaliibrimine #3

Füüsika laboratoorne töö-- Ampermeetri kaliibrimine #4

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-09-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti

164 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

korpss Õppematerjali autor

Füüsika laboratoorne töö, lahendatud.

Füüsika Ampermeetri kaliibrimine sisetakistus galvanomeeter voolutugevus parameetrid variatsioon indikaator vooluallika mõõteriistad

Sarnased õppematerjalid

docx

Labori aruanne Ampermeetri kaliibrimine

Ampermeetri Kaliibrimine 1. Töö eesmärk Kaliibrida galvanomeeter etteantud mootepiirkonnaga ampermeetriks.Leida saadud ampermeetri täpsusklass. 2. Töö vahendid Galvanomeeter,etalonampermeeter,takistusmagasin,alalispingeallikas. 3. Töö teoreetilised alused Mõõteriista kaliibrimine on protseduur,kus mõõteriista skaala jaotistele seatakse vastavusse mõõdetava suuruse väärtused etteantud mastaabis. Selleks,et kasutada galvanomeetrit ampermeetrina,tuleb galvanomeetriga G paralleelselt ühendada nn. sunt Rs (Joon.1). Sundi ülessandeks on juhtida osa voolu galvanomeetrist mööda. Joon. 1. Joonisel 1 on Ig galvanomeetri loppnäidule vastav voolutugevus ja Ug sellele vastav pinge galvanomeetri klemmidel.

Füüsika

docx

Füüsika laboratoorne töö - Voltmeetri kalibreerimine

TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Füüsika laboratoorne töö Voltmeetri kalibreerimine Õppeaines: FÜÜSIKA II Mehaanikateaduskond Õpperühm: MI 21a Üliõpilased: Juhendaja: Peeter Otsnik Tallinn 2010 VOLTMEETRI KALIIBRIMINE. 1. Töö eesmärk. Kaliibrida galvanomeeter etteantud mootepiirkonnaga voltmeetriks. Määrata voltmeetri täpsusklass. 2. Töö vahendid. Galvanomeeter,etalonvoltmeeter,takistusmagasin, alalispingeallikas. 3. Töö teoreetilised alused. Mooteriista kaliibrimine on protseduur,kus mooteriista skaala jaotistega seatakse vastavusse moodetava suuruse väärtused etteantud mastaabis. Galvanomeeter on analoogmooteriist norkade voolude (ca 1mA) mootmiseks. Selleks,et kasutada galvanomeetrit voltmeetrina,tuleb galvanomeetriga G järjestikku ühendada nn. eeltakisti RE (joon 1) Eeltakisti piirab voolu läbi galvanomeetri.

Füüsika

doc

Ampermeeteri kaliibrimine

LABORATOORNE TÖÖ AMPERMEETRI KALIIBRIMINE Õppeaines: Füüsika Mehaanikateaduskond Õpperühm: MI-21B Üliõpilased:Willybert Viimsalu Kristian Käbi Gert Skatskov Juhendaja: K. Klaas Tallinn 2014 1.Töö eesmärk. Kaliibrida galvanomeeter etteantud mtepiirkonnaga ampermeetriks. Leida saadud ampermeetri täpsusklass. 2.Töövahendid.

Füüsika praktikum

docx

Ampermeetri kaliibrimine

R.I AMPERMEETRI KALIIBRIMINE Laboratoorne töö Õppeaine:Füüsika Transporditeaduskond Õpperühm: AT21a Juhendaja: Tallinn 2014 Sisukord 1.Töö eesmärk……………………………………………………………………………………………… ……………………………………3 2.Töö vahendid……………………………………………………………………………………………… …………………………………..3 3.Töö teoreetilised

Füüsika

doc

Ampermeetri kalibreerimine

Füüsika laboratoorne töö nr 3 Ampermeetri kaliibrimine Õppeaines: FÜÜSIKA II Mehaanikateaduskond Õpperühm: Kontrollis: Tallinn 2010 1. Töö eesmärk Kaliibrida galvanomeeter etteantud mõõtepiirkonnaga ampertmeetriks. Määrata ampermeetri täpsusklass. 2. Töövahendid Galvanomeeter, etalonampermeeter, takistusmagasin, alalispingeallikas. 3. Töö teoreetilised alused Mõõteriista kaliibrimine on protseduur, kus mõõteriista skaala jaotistega seatakse vastavusse mõõdetava suuruse väärtused etteantud mastaabis. Selleks, et kasutada galvanomeetrit ampermeetrina, tuleb galvanomeetriga G paralleelselt ühendada nn sunt Rs (joon.1). Sundi ülesandeks on juhtida osa voolu galvanomeetrist mööda. Joonisel 1 on Ig galvanomeetri lõppnäidule vastav voolutugevus ja Ug sellele vastav pinge galvanomeetri klemmidel. kus Rg on galvanomeetri sisetakistus

Füüsika

doc

Ampermeetri kalibreerimine

TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING LABORATOORNE TÖÖ Ampermeetri kalibreerimine Õppeaines: Füüsika Transporditeaduskond Õpperühm: AT-21 Üliõpilased: Juhendaja: P. Otsnik Tallinn 2008 1. Töö eesmärk Kaliibrida galvanomeeter etteantud mõõtepiirkonnaga ampermeetriks. Määrata ampermeetri täpsusklass. 2. Töö vahendid Galvanomeeter, etalonampermeeter,takistusmagasin, alalispingeallikas. 3. Töö teoreetilised alused. Mõõteriista kaliibrimine on protseduur, kus mõõteriista skaala jaotisega seatakse vastavusse mõõdetava suuruse väärtus etteantud mastaabis. Mõõteriist kaliibritakse tema valmistamisel mõõtepiirkonna ning otstarbe muutmisel.

Füüsika

docx

Ampermeetri kalibreerimise aruanne

Edward Ubaleht Silver Kruusalu Madis Timmi Marko Käkinen Ampermeetri kalibreerimine PRAKTIKA ARUANNE Õppeaines: FÜÜSIKA (II) Ehitusteaduskond Õpperühm: EI 21-A Juhendaja: lektor Irina Georgievskaya Esitamiskuupäev: 05.02.2015 Tallinn 2015 AMPERMEETRI KALIIBRIMINE. 1. Töö eesmärk. Kaliibrida etteantud mōōtepiirkonnaga ampermeeter.Leida ampermeetri täpsusklass. 2. Töö vahendid. Ampermeeter, etalonampermeeter, takistusmagasin, alalispingeallikas. 3. Töö teoreetilised alused. Mōōteriista kaliibrimine on protseduur, kus mōōteriista skaala jaotistele seatakse vastavusse mōōdetava suuruse väärtused etteantud mastaabis. Selleks, et kasutada mõõteriista ampermeetrina,tuleb mõõteriistaga M paralleelselt ühendada šunt Rš (Joon.1).

Füüsika

docx

Voltmeetri kaliibrimine

Voltmeetri kaliibrimine Laboratoorne töö õppeaines: Füüsika Rõiva ja tekstiili instituut Õpperühm: TD12 Juhendaja: lektor Karli Klaas Esitamise kuupäev: 06.11.2017 Tallinn 2017 VOLTMEETRI KALIIBRIMINE. 1. Töö eesmärk. Kaliibrida galvanomeeter etteantud mtepiirkonnaga voltmeetriks. Määrata voltmeetri täpsusklass. 2. Töö vahendid. Galvanomeeter, etalonvoltmeeter, takistusmagasin, alalispingeallikas. 3. Töö teoreetilised alused. Mteriista kaliibrimine on protseduur,kus mteriista skaala jaotistega seatakse vastavusse mdetava suuruse väärtused etteantud mastaabis. Galvanomeeter on analoogmteriist nrkade voolude (ca 1mA) mtmiseks. Selleks,et kasutada galvanomeetrit voltmeetrina,tuleb galvanomeetriga G järjestikku ühendada nn. eeltakisti RE (joon 1).

Füüsika

Rohkem sarnaseid