Ampermeetri kalibreerimine (0)

Tallinna Tehnikakõrgkool - Füüsika - Füüsika

1 Hindamata

Füüsika laboratoorne töö nr 3
Ampermeetri kaliibrimine
Õppeaines: FÜÜSIKA II
Mehaanikateaduskond
Õpperühm:
Kontrollis :
Tallinn 2010

Töö eesmärk
Kaliibrida galvanomeeter etteantud mõõtepiirkonnaga ampertmeetriks. Määrata ampermeetri täpsusklass.

Töövahendid
Galvanomeeter, etalonampermeeter, takistusmagasin, alalispingeallikas.

Töö teoreetilised alused
Mõõteriista kaliibrimine on protseduur, kus mõõteriista skaala jaotistega seatakse vastavusse mõõdetava suuruse väärtused etteantud mastaabis.
Selleks, et kasutada galvanomeetrit ampermeetrina, tuleb galvanomeetriga G paralleelselt ühendada nn šunt Rš (joon.1). Sundi ülesandeks on juhtida osa voolu galvanomeetrist mööda.
Joonisel 1 on Ig galvanomeetri lõppnäidule vastav voolutugevus ja Ug sellele vastav pinge galvanomeetri klemmidel.
kus Rg on galvanomeetri sisetakistus. Oletame, et galvanomeeter on vaja kaliibrida ampermeetriks mõõtepiirkonnaga I>Ig. Galvanomeeter sisetakistusega Rg ja šunt takistusega Rš on vooluahelas ühendatud paralleelselt ja seega on neil ühesugune pinge Ug.
Seetõttu:
ja kuna I=Ig+Iš, siis Ig*Rg=(I-Ig)*Rš.
Jagades saadud võrrandi mõlemad pooled I’ga ja tähistades I/Ig=n, saame šundi takistuse arvutamiseks valemi
Niisiis on šundi takistuse arvutamiseks vaja teada galvanomeetri sisetakistust ja kordsustegurit n=I/Ig.

Töö käik

Protokollime mõõteriistad.

Vastavalt juhendajalt saadud kaliibritavale voolutugevusele I arvutame šundi takisti Rš ja valime selle takistumagasinil.
Šundi takisti Rš arvutamine:
I= 10mA =10*10-3A ; Rg=7100Ω ; Ig=500μA
n=I/Ig= 10*10-3/500*10-6= 20
Rš=1/n-1*Rg=1/(20-1)*7100= 373,68Ω

Reguleerime etalonampermeetrinäidu võrdseks I’ga.

Kui galvanomeetri osuti ei asetu viimasele jaotisele, siis tuleb täpsustada magasini takistust täpsustada. Kaliibrimise eeltöö on lõppenud, kui galvanomeetri osuti asetseb viimasel jaotisel ja etalonampermeeter näitab voolutugevust I.

Leiame kaliibritava galvanomeetri 10-le erinevale skaalajaotisele vastavad etalonampermeetri näidud kahel korral: voolutugevuse monotoonselt kasvades 0-lt I-ni ja voolutugevuse monotoonselt kahanedes I-st 0-ni. Jälgime, et galvanomeetri osuti liiguks valitud jaotisele ühelt poolt.
Mõõtetulemused kanname tabelisse
Tabel 1
Jrk. Nr
Galvanomeetri jaotised
I1, mA kasvades
I2, mA kahanedes
Iv=I1-I2, mA
1.
5
1,02
1,11
-0,09
2.
10
2,02
2,12
-0,1
3.
15
3,02
3,12
-0,1
4.
20
4,11
4,10
0,01
5.
25
5,17
5,08
0,09
6.
30
6,13
6,13
0
7.
35
7,08
7,09
-0,01
8.
40
8,11
8,11
0
9.
45
9,13
9,04
0,09
10.
50
10,05
10,05
0

Leidsime saadud ampermeetri põhivea ∆I.
∆I=∆Ie+∆I1+1/2∆Iv
∆Iv=0,05 (mA) – variatsioon , leiame tabelist
∆Ie=0,01 (mA) – etalonampermeetri absoluutne viga
∆I1=10/50*1/2=0,1 (mA) – kaliibritava galvanomeetri lugemi viga (võetakse pool jaotise väärtusest)
∆U=0,01+0,1+1/2*0,05= 0,135 (mA)

Arvutame taandatud vea
δ=∆I/I=0,135/10=0,0135

Arvutame täpsusklassi.
Täpsusklass= δ*100%
Meie täpsusklass δ=0,0135*100%=1,35%=1,4%

Järeldus: Kuna ampermeetri täpsusklass on üle 1%, siis ampermeeter ei ole piisavalt täpne ja tohib kasutada alles indikaatorimõõteriistana.

.DOC Laadi alla originaalfail 3 lk · .doc · 68 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-11-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti

68 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kartulimugul Õppematerjali autor

Füüsika labor 3

ampermeetri kalibreerimine ampermeeter

Sarnased õppematerjalid

docx

Füüsika laboratoorne töö - Ampermeetri kaliibrimine

TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Füüsika laboratoorne töö Ampermeetri kaliibrimine Õppeaines: FÜÜSIKA II Mehaanikateaduskond Õpperühm: MI 21a Üliõpilased: Juhendaja: Peeter Otsnik Tallinn 2010 1. Töö eesmärk. Kaliibrida galvanomeeter etteantud mootepiirkonnaga ampermeetriks.Leida saadud ampermeetri täpsusklass. 2. Töö vahendid. Galvanomeeter,etalonampermeeter,takistusmagasin,alalispingeallikas. 3. Töö teoreetilised alused. Mooteriista kaliibrimine on protseduur,kus mooteriista swkaala jaotistele seatakse vastavusse moodetava suuruse väärtused etteantud mastaabis. Selleks,et kasutada galvanomeetrit ampermeetrina,tuleb galvanomeetriga G paralleelselt ühendada nn. sunt Rs (Joon.1). Sundi ülessandeks on juhtida osa voolu galvanomeetrist mööda.

Füüsika

docx

Labori aruanne Ampermeetri kaliibrimine

Ampermeetri Kaliibrimine 1. Töö eesmärk Kaliibrida galvanomeeter etteantud mootepiirkonnaga ampermeetriks.Leida saadud ampermeetri täpsusklass. 2. Töö vahendid Galvanomeeter,etalonampermeeter,takistusmagasin,alalispingeallikas. 3. Töö teoreetilised alused Mõõteriista kaliibrimine on protseduur,kus mõõteriista skaala jaotistele seatakse vastavusse mõõdetava suuruse väärtused etteantud mastaabis. Selleks,et kasutada galvanomeetrit ampermeetrina,tuleb galvanomeetriga G paralleelselt ühendada nn. sunt Rs (Joon.1). Sundi ülessandeks on juhtida osa voolu galvanomeetrist mööda.

Füüsika

doc

Ampermeeteri kaliibrimine

7. 35 6,84 6,83 0,01 8. 40 7,86 7,77 0,09 9. 45 8,79 8,78 0,01 10. 50 9,78 9,76 0,02 Rs = 0,363 6. Leidke saadud ampermeetri põhiviga I . I=Ie+I1+½Iv kus: Ie - etalonampermeetri absoluutne viga. I1 - kaliibritava galvanomeetri lugemi viga (vetakse pool jaotise väärtusest). Iv - variatsioon,leiame tabelist I = 0,01 + 0,1 + ( ½ × 0,068) = 0,144 7. Arvutage taandatud viga. = I/I = 0,144/9,78 = 0,01472 8. Arvutage täpsusklass. Täpsusklass = × 100% Täpsusklass = 0,008 × 100% = 1,473% 5

Füüsika praktikum

doc

Ampermeetri kalibreerimine

TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING LABORATOORNE TÖÖ Ampermeetri kalibreerimine Õppeaines: Füüsika Transporditeaduskond Õpperühm: AT-21 Üliõpilased: Juhendaja: P. Otsnik Tallinn 2008 1. Töö eesmärk Kaliibrida galvanomeeter etteantud mõõtepiirkonnaga ampermeetriks. Määrata ampermeetri täpsusklass. 2. Töö vahendid Galvanomeeter, etalonampermeeter,takistusmagasin, alalispingeallikas. 3

Füüsika

docx

Ampermeetri kaliibrimine

……………….3 4.Töö käik……………………………………………………………………………………………………… …………………………………..4 Kokkuvõte……………………………………………………………………………………………… …………………………………………..5 1. Töö eesmärk. Kaliibrida galvanomeeter etteantud mōōtepiirkonnaga ampermeetriks.Määrata ampermeetri täpsusklass. 2. Töö vahendid. Galvanomeeter, etalonampermeeter, takistusmagasin, alalispingeallikas. 3. Töö teoreetilised alused. Mōōteriista kaliibrimine on protseduur, kus mōōteriista skaala jaotistele seatakse vastavusse mōōdetava suuruse väärtused etteantud mastaabis. Selleks,et kasutada galvanomeetrit ampermeetrina, tuleb galvanomeetriga G paralleelselt ühendada nn. šunt Rš. Sundi ülessandeks on juhtida osa voolu galvanomeetrist mööda. Joonisel 1

Füüsika

docx

Füüsika laboratoorne töö - Voltmeetri kalibreerimine

TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Füüsika laboratoorne töö Voltmeetri kalibreerimine Õppeaines: FÜÜSIKA II Mehaanikateaduskond Õpperühm: MI 21a Üliõpilased: Juhendaja: Peeter Otsnik Tallinn 2010 VOLTMEETRI KALIIBRIMINE. 1. Töö eesmärk. Kaliibrida galvanomeeter etteantud mootepiirkonnaga voltmeetriks. Määrata voltmeetri täpsusklass. 2. Töö vahendid. Galvanomeeter,etalonvoltmeeter,takistusmagasin, alalispingeallikas. 3. Töö teoreetilised alused.

Füüsika

doc

Füüsika laboratoorne töö nr 5 - Vooluallika kasutegur

Tallinna tehnikakõrgkool Füüsika laboratoorne töö nr 5 Vooluallika kasutegur Õppeaines: Füüsika II Mehaanikateaduskond Õpperühm: Üliõpilased: Juhendaja: Peeter Otsnik Tallinn 2011 1. Töö eesmärk Kaliibrida galvanomeeter etteantud mõõtepiirkonnaga voltmeetriks. Määrata voltmeetri täpsusklass. 2. Töövahendid Galvanomeeter, etalonvoltmeeter, takistusmagasin, alalispingeallikas. 3. Töö teoreetilised alused Mõõteriista kaliibrimine on protseduur, kus mõõteriista skaala jaotistega seatakse vastavusse mõõdetava suuruse väärtused etteantud mastaabis. Galvanomeeter on analoogmõõteriist nõrkade voolude (ca 1mA) mõõtmiseks. Selleks, et kasutada galvanomeetrit voltmeetrina, tuleb galvanomeetriga G järjestikku ühendada nn. eeltakisti Re (joon.1). Eeltakisti piirab voolu läbi galvanomeetri. Olgu galvanomeetri maksimaalsele näidule vasta

Füüsika