Kool Autode ja masinate remondi osakond Nimi Kuidas töötab alalisvoolumootor Iseseisev töö Juhendaja : Tartu 2012 Alalisvoolumootor Elektrivooluga koos on ka magnetväli. Kui vool läbib juhet, tekib juhtme ümber magnetväli, mille jõujooned on kontsentriliselt ümber juhtme. Voolu suunast juhtmes oleneb magnetvälja suund. Alalisvoolumootor töötab põhimõttel, et magnetväljas paiknevatele vooluga juhtmetele mõjub jõud. Magnetväli tekitatakse alalisvoolumasina poolustega. Pooluste tekitamiseks on kaks võimalust: tekitada see püsimagnetitega või elektrivooluga ergutusmähises. Poolused on kinnitatud silindrilise terasikke külge, mis on masina kere ja magnetahela osa. Induktor on masina osa kus luuakse magnetväli. Mähise pöörlemisel magnetväljas on
· Sagedus näitab pöörete (võngete) arvu ühes sekundis · Kiirus on vektoriaalne suurus st. Et tähis on nii kiiruse väärtus kui ka suund. · Kiirendus on kiiruse muutus ajaühikus · Ringjoonelisel liikumisel muutub alti kiiruse suund st. Ringliikumisel on alati kiirendus · Kuna ringliikumise kiirendus on suunatud kõveruspunkti suunas siis nim seda kesktõmbekiirenduseks. · Jõu pöörav toime sõltub lisaks jõu suurusele ka jõu suunast ja rakenduspunktist. · Neid arvesse võttes saame uue füüsikalise suuruse jõumoment. · Jõumoment on jõu pööravat toimet iseloomustav füüsikaline suurus. · Jõuõlg on mõjusirge kaugus pöörlemisteljest · Keha on tasakaalus kui temale mõjuvate jõudude momentide summa on võrdse nulliga · Keha tiirlemisel mõjutab liikumist ka keha mass ja pöörlemisel massi jaotud kehas. · Massi võtab arvesse impulsimomendi valem.
(asimuut; rumb; direktsiooninurk; rumb (tabelinurk)) Asimuut horisontaalnurk, mida mõõdetakse antud joone alguspunkti läbiva meridiaani põhjasuunast päripäeva kuni antud jooneni, tähis A - väärtus 00 ... 3600. Asimuut ei ole väga pika sirge erinevates punktides ühesuguse väärtusega - see on tingitud meridiaanide koonduvusest. Rumb teravnurgaks taandatud asimuut, mõõdetakse meridiaan lähimast suunast (põhja või lõuna suunast) kuni antud jooneni, tähis R väärtus 0 0 ... 900 nt RNO 570 (indeks näitab ingliskeelsete tähiste abil veerandit). Geodeesias kasutatakse orienteerimiseks direktsiooninurka ja see nurk mõõdetakse x-telje positiivsest suunast päripäeva kuni antud jooneni ( 00 ...3600) Analoogiliselt asimuudile kasutatakse ka direktsiooninurkadega koos rumbe, ainuke vahe on, et
Klassikalise muusika austajate seas ei leidnud lõõtspill siiski tunnustust, sest daitooniline heliastmik piiras suuresti mängitava muusika valikut. 1850. aastal paigutas Viini muusik Franz Walther kolmerealise diatoonilise lõõtspilli keeled ümber nii, et sündis 46 noodiga kromaatiline helirida koos kõigi poolnootidega. Klaviatuuri ülemises osas helirida liikus diagonaalselt üle kolme nupurea ning iga nupp andis vaid ühe noodi sõltumata lõõtsa liikumise suunast. Nii sündis nuppakordion, mis tänapäeval on küll valdavalt viie nupureaga kaks lisarida dubleerivad kahte esimest, et võimaldada erinevat sõrmestust. Eestis kutsutakse esllist pilli ka venepäraselt bajaaniks Venemaal ehitas esimese kolmerealise kromaatilise lõõtspilli Tuula meister Nikolai Beloborodov ning sündinud pill sai endale nime vene muinaslauliku Bojani järgi. Nuppakordionil helistikku vahetades jääb sõrmestus samaks ning käsi liigub vaid nupureal üles või alla
Ekvaatorilähedased alad saavad aastaringselt palju päikesekiirgust ning siin kujuneb madalrõhuala ja tõusvad õhuvoolud. Pooluste ümbruses on püsivad kõrgrõhualad ja laskuvad õhuvoolud. Õhk hakkab ringlema. 1) gradientjõud gradientjõu toimel tekib õhu liikumine. 2) Coriolisi jõud inertsijõud, maakera pöörlemise tõttu- Ei muuda kiirust, vaid ainult suunda. Coriolisi jõu tõttu kalduvad õhumassid oma esialgsest suunast põhjapoolkeral paremale, lõunapoolkeral vasakule. 3) mandrite ja ookeanide ebaühtlane jaotus Maismaa soojeneb kiiremini kui vesi, vesi jahtub aeglasemalt kui maismaa. Ebaühtlase soojenemise ja jahtumise tõttu tekivad õhuvoolud maismaa ja veekogude vahel. 1) troopiline ehk passaatide õhuringlus 2) keskmiste laiuste (parasvöö) õhuringlus 3) polaarne õhuringlus 8. Selgita maa- ja merebriisi teket. TV lk 44 ül 1
Rändrahnud Rändrahnude kodumaaks on meist põhja poole jäävad alad. Sadade meetrite paksune mandrijää haaras endaga kaasa kivipanku ning kandis neid tuhandete kilomeetrite kaugusele lõuna poole. Rändkivide kogumi kivimiline koostis sõltub liustiku kulutusala geoloogilisest ehitusest, jää liikumise suunast ja hilisemate geoloogiliste tegurite (nt.merejää ja liustikusulamisvee) toimest. Jää sulamisel jäi selles sisalduv kivimaterjal maha, millest osa purunes kruusaks ja liivaks, osa aga jäi rahnudena alles. Suuri kristalseid kivimeist rändkive nimetatakse rändrahnudeks, kui läbimõõt on üle 10m, nimetatakse rahnu hiidrahnuks ja neid on Eestis rohkesti. Saare maakonna suurimad rahnud on Vahase saarel, neile järgnevad Aavakivi ja Abruka saare rändrahn
konstruktsioonielemendid on säilinud tänapäevani. Lõõtspilli hakati mängima põlvedel, parem käsi mängis meloodiat, vasaku käe jaoks olid nupud meloodia saatmiseks. 1850. aastal paigutas Viini muusik Franz Walther kolmerealise diatoonilise lõõtspilli keeled ümber nii, et sündis 46 noodiga kromaatiline helirida koos kõigi pooltoonidega. Klaviatuuri ülemises osas helirida liikus diagonaalselt üle kolme nupurea ning iga nupp andis vaid ühe noodi sõltumata lõõtsa liikumise suunast. Nii sündis nuppakordion, mis tänapäeval on küll valdavalt viie nupureaga kaks lisarida dubleerivad kahte esimest, et võimaldada erinevat sõrmestust. Eestis kutsutakse sellist pilli ka venepäraselt bajaaniks Venemaal ehitas esimese kolmerealise kromaatilise lõõtspilli Tula meister Nikolai Beloborodov ning sündinud pill sai endale nime vene muinaslauliku Bojani järgi. Nuppakordionil helistikku vahetades jääb sõrmestus samaks ning käsi liigub vaid nupureal üles või alla
Getri Tomson G2A KONTROLLTÖÖ HÜDROSFÄÄR 1. Vii kokku vastavad pooled. 1. Maasäär 2. Jõe põhjas sängi ümbritsev jõesetetest tasandik, mis suur- vee ajal üle ujutatakse. 2. Jõelamm 8. Igast suunast kaevu poole alaneva põhjaveetasemega ala 3. Tulv 5. Madalam ja tavaliselt ka laiem jõesängi osa. 4. Veebilanss 7. Rannaga piirnev maismaa ja madalaveelise mere osa. 5. Koolmekoht 1. Meres või suurjärves setete pikirände tagajärjel moodus- tunud valli- või seljakulaadne pinnavorm madalas vees. 6. Valgla 3. Veetaseme juhuslik lühiajaline järsk tõus. 7
Tahke aine- Aine, mille võimet voolata me pealiskaudsel vaatlemisel ei märka. Amforne aine- Tahke aine, millel kristallstruktuur puudub ( võib voolata ) Monokristall- Terviklik keha, mille osakeste paigutuses eksisteerib üks ja seesama süsteem. Polükristall- Keha, mis koosneb paljudest erinevalt orienteeritud monokristallidest. Anisotroopia- Monokristallide põhiomadus, mis seisneb selles, et tänu molekulide paiknemise kindlale korrale sõltuvad aine füüsikalised omadused suunast. Isotroopia- Gaaside, vedelike ja polükristallide omadus, mis seisneb selles, et aine füüsikalised omadused ei sõltu suunast. Faas- Aine erinevate omadustega olek. Mikrokäsitluses ühe aine olek, mis erineb sama aine teistest olekutest osakeste paigutuse, osakestevahelise vastastikmõju ja soojusliikumise iseloomu poolest. Faasisiire- Protsess, kus aine läheb ühest faasist teise. Siirdesoojus- Soojushulk, mis neeldub või eraldub faasisiirdel ühe massiühiku kohta.
Maailmamere keskmine soolsus on 35 Promilli ja süvavee keskm temp on 2-4 C 3. Mõisted: Glatsiaalne: Liustikutekkeline, Fütogeenne: Taimtekkeline, Zoogeenne: Loomteggekine, Mariinne:meretekkeline Pinnavormide sklulptuursuse tekkepõhjus. 4. Nõlvade jaotus kuju järgi: Nõgusad, Kumerad, sirged, astmelised. Tekke järgi: Varingu, rusukalde, erosiooni. 5. Mäetipp on suletud pinnavorm, Ta koosneb Piiratud nõlvadest ja jalamijoontest. Mäehari on avatud kahest suunast, ühendatud on pikk tippude kogum. 6. Geosünklinaal: Maakoore väljavenitatud kujuga liikuvad alad, Mood mandrite ja ookeanide üleminekupiirkond. Georiftogeen, On ookeanikoore liikuvad alad Ookeanitüüpi maakoore lahknemine ja kiire horisontaalne liikumine Maakoor on tavalisest tunduvalt paksem. Rohkelt vulkaane ja maavärinaid. 7. Ranniku profiil Õpik lk 25 8. Maailmamere profiil 9
Virmalisi põhjustab kosmiline kiirgus ehk päikesetuul. 6.Temperatuur langeb kõrguse kasvades 6kraadi/km kohta. Kõrguse kasvades väheneb ka õhurõhk. Õhurõhk muutub 100 meetri kohta 10mm, 1000m kohta 100mm. 7.Päikesekiirgus on päikeselt lähtuv elektromagnetlainete ja aineosakeste voog. Atmosfääri kihte läbides osa kiirgusest neeldub, osa hajub, kiirguse intensiivsus väheneb. Atmosfääris hajudes muudavad päikesekiired suunda, saabudes maapinnale igast suunast. Otsekiirgus jõuab maapinnale mingi kindla nurga all, hajuskiirgusel puudub kindel suund. 8.Maapinnani jõudnud kiirgusest osa neeldub maapinna ülemises kihis (vees), osa peegeldub tagasi maailmaruumi. Neeldunud kiirgus soojendab maapinda ja muutub pikalaineliseks soojuskiirguseks, mis soojendab ümbritsevat õhku (vett) ja hajub. 9.Kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Positiivse bilanssi korral saab maapind rohkem kiirgusenergiat, kui
väiksem. 4)lähistroopilistel aladel suurem- suur aurumine. 8.Maailmamere tähtsus: 1)vetikad toodavad suure osa hapnikust. 2)on liigiliselt väga mitmekesine, soodne elukeskkond paljudele liikidele. 3)kujundab Maa kliimat- akumuleerib päikeseenergiat, mille hoovused kannavad laiali, ühtlustab temperatuuri. 9.Hoovused kujutavad endast mõne saja km laiust üle 100m sügavusi, liikuvaid veemasse. Hoovuste tekke põhjused: 1)Pidevalt ühest suunast puhuvad tuuled. 2)Vee erinev temperatuur, erinevatel laiuskraadidel. 3)Maale omane gravitatsioonijõud. 10.Hoovuste liikumissuund: 1)Külmad hoovused liiguvad pooluste poolt ekvaatori suunas. 2)Soojad hoovused kannavad ekvaatori alt sooja vett pooluste suunas. 3)Põhja poolkeral põhja passaat hoovus suundub idast läände. 4)Lõuna poolkeral lõuna passaat hoovus, liigub idast läände. 5)Nende kahe passaat hoovuse vahel on ekvatoriaalne vastu hoovus.
· Osakesed võnguvad, aga ei liigu oma kohalt · Ei muuda ruumala ega kuju · Ei ole kokkusurutav · Ei voola · Tavaliselt anisotroopsed (omadused sõltuvad suunast) Vedelik · Osakesed on üksteise lähedal, asetsevad ebaregulaarselt · Osakesed võnguvad, liiguvad natuke, saavad kohti vahetada · Võtab anuma kuju, ei täida anumat · Vähe kokkusurutav vaba ruumi osakeste vahel on vähe, st ruumala on püsiv · Voolav · Isotroopne omadused ei sõltu suunast Gaas Osakesed on üksteisest kaugel ja asetsevad ebaregulaarselt · Osakesed võnguvad ja liiguvad vabalt suurtel kiirustel · Võtab anuma kuju, selle täites · Kokkusurutav osakeste vahel on palju vaba ruumi · Voolab kergelt · Kuna osakesi on hõredalt, siis gaas on enamasti läbipaistev · Sõna gaas tuleb kas kreeka keelest sõnast ,,kaos" või sõnast ,,gahst" e. Vaim Plasma · Puudub kindel ruumala ja kuju
Eestaste rõõmud ja mured läbi ajaloo Aegade jooksul on Eestlased läbi elanud nii mõndagi rõõme kui ka palju muresid. Läbi ajaloo on võideldud Eestis võimu pärast, meie võim on vahetunud üheksal korral . Kuid teadagi toob ikka võimuvõitlus kaotusvalu oma inimeste kui ka oma maa pärast. Läbi ajaloo on siiski üheks kõige aktuaalsemaks teemaks olnud mure meie julgeoleku pärast, eriti oli see siis, kui Saksamaal pääses võimule Hitler ja ka Nõukogude Liit hakkas üha agressiivsemat välispoliitikat ajama. Kuid tänapäeval ei ole mure julgeoleku pärast kadunud, kuigi me oleme liitunud NATO-ga, ikkagi millegi pärast kardavad väga paljud inimesed Venemaa kallale tungi Eestile. Kuid selle kõige kõrval on meil siiski kokkuvõttes rohkem rõõme: Meil on alati olnud väga kaunis loodus kaunid metsad, järved, sood. Ja ühtlasi on ka see aidanud meid, kui me oleme võidelnud vaenlaste vastu. Eestis on väga rikkalik kultuur, ajaloo jooksul on kultuurilisi...
Torustikus: 50 l Kokku: 2170 l Tööpõhimõtte kirjeldus : Roolimasin koosneb ühest hüdrauliliselt käitatavast labadega rootorist, mis on ühendatud otse rooliballeriga. Pumbajaam annab õli läbi solenoidklapiga juhitavast hüdrojagajast, ühele poole labasid või teisele poole labasid. Õli läbib enne hüdromootorisse sisenemist lukkklapi, mis sõltuvalt õli sisseandmis suunast laseb õli sisse ühelt poolt ja samal ajal laseb välja teiselt poolt. Kui pump survet ei anna, siis lukkklapp blokeerib õli väljapääsu hüdromootorist, et blokeerida balleri liikumine. Pumbad võivad töötada koos või eraldi. Tavalistes tingimustes opereeritakse ühe pumbaga, teine pump on varureziimil ja avariiolukorras saab toite avariigeneraatorilt. Eriolukordades kasutatakse kahte pumpa korraga. Pumbajaamad on varustatud
TUNDRA Tundra Asub lähisarktilises kliimavöötmes, kus talvel valitseb arktiline, suvel parasvöötme õhumass. Esineb vaid põhjapoolkeral, kuna lõunapoolkera vastavail laiustel (65-75°) on meri ja Antarktise mandri jääkõrbed. Tundra kliima Talvel puhuvad tuuled valdavalt pooluse suunast, tuues kaasa eriti külma ja kuiva õhku. Temperatuur püsib -15 kuni -20 °C piires (piirkonniti erinev) Põhja-Atlandi hoovus soojendab õhku tundra Euroopa- osas, Põhja-Aasiasse hoovuste mõju ei ulatu ning Põhja- Ameerika kirde-osa jahutab külm Labradori hoovus. Esineb tugev kivimite murenemine temperatuuri suure aastase amplituudi ja kivimipragudes jäätuva vee tõttu. Tundra kliima Madala temperatuuri mõjul külmub maa talvel sügavalt ning selle
Keivin Kivimägi 9.kl Elektromagnet 1820. a., pärast keemiliste vooluallikate kasutuselevõtmist, tegi H. Ørsted juhusliku avastuse, mis sai tänapäeva magnetismiteooria aluseks. Nimelt märkas ta, et vooluga juhtme lähedusse sattunud magnetnõel pöördus alati juhtmega risti olevasse suunda. Kui lähtuda oletusest, et jõujoonele asetatud (magnetiline) dipool pöördub otsaga, kus asub positiivne laeng (põhjapoolus) jõujoone suunda, tähendab joonisel kujutatu, et magnetvälja jõujooned vooluga juhtme ümber kujutavad suletud kõveraid. Selline asi on elektrilaengute juures võimatu - elektrivälja jõujooned väljuvad alati positiivsest ja suubuvad negatiivsesse laengusse, st. iga laegut ümbritseb radiaalsete jõujoonte parv. Seevastu kinnine jõujoon tähendab, et allikaks olevat laengut polegi jõujoonel kuhugi panna - kõik joone punktid on ...
TTÜ Materjaliteaduse instituut füüsikalise keemia õppetool Töö nr 3f MOOLAARMASSI KRÜOSKOOPILINE MÄÄRAMINE Mikk Reinpõld Õpperühm KAOB-41 Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 20.02.12 Töö ülesanne. Aine molaarmassi leidmiseks mõõdetakse lahusti (näit. vee) ja uuritava aine lahuse külmumistemperatuurid. Molaarmass arvutatakse Raoult'i II seadust kasutades lahuse külmumis- temperatuuri languse põhjal. Aparatuur. Jahutamiseks kasutatakse laboratoorset pooljuhtidel töötavat mikrojahutit. Selle töö põhineb Peltier' efektil: kui juhtida elektrivoolu läbi kahe erineva juhi puutekohast, siis kontaktil (sõltuvalt voolu suunast) kas eraldub või neeldub soojust. Mikrojahuti põhisõlmeks on termoelement, mis koosneb kahest erinevast pooljuhist, millest üks on elektron-, teine aukjuhtivusega; pooljuhid on ühendatud metalljuhtme...
Selle mõistega kaasnevad juba õigused, mis kehtivad kõigile, olenemata rahakoti paksusest. Kuid eliidi (jõukamate inimeste) jaoks on heaoluühiskond pigem piirav. Kui vaadata läbi ajaloo, siis on selgelt näha tõsiasi- mida rohkem raha, seda rohkem võimu. Enne heaoluühiskonna tekkimist oli rikastel sisuliselt piiramatu võim ning kõike andis muuta pelgalt kullakoti kõliseva heliga. Tänapäeval see nii enam ei toimi. Kuigi meie maailm toimib selle järgi, kust suunast kuhu raha liigub, siis ei anna see enam sellist võimu, mis püsiks. Ühiskond soosib erinevaid programme, mis toetavad vaesemaid ja väetimaid ning see on kujunenud ka normaalsuseks. Samuti, et edendada riiki, peavad rikkamad ka andma rohkem ära, näiteks astmeline tulumaks. Heaoluühiskonnas ei saa pelgalt rahaga elu jääda. Siit vastus ka küsimusele: kas kõigil on hea heaoluühiskonnas? Kindlasti oleks paljudel rikastel lihtsam, kui neid ei
Areng on otsene (roomajad, imetajad, linnud) ja moondega (kahepaiksed, kalad, putukad). Kõik organismid kasvavad. Kõik organismid reageerivad ärritustele. Ainuraksed reageerivad välismembraanis olevate orgaanilise aine molekulide vahendusel. Ainuraksete suunatud liikumist ärritajate suhtes nimetatakse taksiseks. Hulkraksed loomorganismid reageerivad närvisüsteemi ja meeleelundite vahendusel. Taimedele omase liikumised on tropism ärritaja suunast sõltuv (kasvamine valguse poole) ja nastia ärritaja suunast sõltumatu (liikumine ööpäevarütmis). Kõik organismid kohastuvad evolutsiooni vältel oma elukeskkonnaga. Liigid, kes ei suuda oma elutingimustega kohastuda, surevad aja jooksul välja. Joonis 1. Organismide eluavaldused 1.2 ELUSLOODUSE ORGANISEERITUSE TASEMED Rakk on väikseim ehituslik ja talituslik üksus, millel on elusale omased tunnused. 1.3 ELUSLOODUSE SÜSTEMAATIKA
punkti vahel. Kui õhurõhu muutus on arvestatud ühe pikkusühiku kohta, on tegemist õhurõhu horisontaalse gradiendiga (tavaliselt hektopaskalites hPa 100 km kohta). Seega gradientjõu toimel tekib õhu liikumine. 2) Coriolisi jõud so inertsijõud, mis tekib mingi punktmassi liikumisel pöörlevas taustsüsteemis (st maakera pöörlemise tõttu). Ei muuda kiirust, vaid ainult suunda. Coriolisi jõu tõttu kalduvad õhumassid oma esialgsest suunast (rõhu gradiendi suunast) põhjapoolkeral paremale, lõunapoolkeral vasakule. 3) mandrite ja ookeanide ebaühtlane jaotus Maismaa soojeneb kiiremini kui vesi, vesi jahtub aeglasemalt kui maismaa. Ebaühtlase soojenemise ja jahtumise tõttu tekivad õhuvoolud maismaa ja veekogude vahel. Üldise tsirkulatsiooni ehk üldise õhuringluse võib jagada kolme ossa: 1) troopiline ehk passaatide õhuringlus 2) keskmiste laiuste (parasvöö) õhuringlus 3) polaarne õhuringlus
analüüs ja süntees. Analüsaator koosneb kolmest osast: - retseptorid e tundenärvilõpmed - närvikiud - peaaju piirkonnad Nägemine 80-90% infost Eristame valgust, värvusi, eseme kuju, suurust, ruumis liikumist. Inimese nägemissüsteem töötleb 22 kujutist sekundis. 3-mõõtmelise maailma kujutise pole võimalik 2-mõõtmelisel võrkkestal kujutada. Silmapõhjas tekkiv kujutus annab infot selle kohta, millisest suunast valguskiir tuli, kuid ei ütle kui kaugelt. Tulemuseks on see, et kolmemõõtlemine ruum on tasapinnalise kujutise põhjal määramatu, ühele ja samal kujutisele silmapõhjas võib vastata suur arv erinevaid 3-mõõtmelisi objekte. Värvinägemise häired Täiesti värvipimedaid 0,01% - ei toimi kolvikesed. Daltonism puna-roheline värvipimedus, need näivad hallikad, häired kolvikeste tegevuses. Kanapimedus häiritud kepikeste töös. Kuulmine
klaas avaldab valgusele. Prisma ei muuda valget valgust, vaid lahutab selle koostisosadeks, mille liitmisel saab taastada valge valguse . Spektriks lahutatud valguse taastamine valgeks valguseks. Valges valguses olevad erineva lainepikkusega lained langevad prismale kõik ühesuguse nurga all (päikesekiirte paralleelne kimp). Prismast väljuvad aga erineva lainepikkusega (värvusega) lained erinevais suundades. Prismast läbi minnes kalduvad oma esialgsest suunast rohkem kõrvale valguslained, millel on lühem lainepikkus. Aine murdumisnäitaja on seda suurem, mida väiksem on valguse lainepikkus. Dispersioon esineb ka siis, kui valgus läheb näiteks läbi klaasplaadi. Sel juhul väljuvad plaadist erivärvilised valguslained kõik ühes suunas ja meie silm ei suuda neid eristada. Dispersioon on erinevates ainetes erineva suurusega, kuid need erinevused on üldiselt väikesed. Murdumisnäitaja muutub spektri nähtavas
väike. Föön mäestikualadel puhuv soe ja kuiv tuul. Mistraal külm tuul Vahemere ääres. Jugavool suurtest temperatuuri erinevustest põhjustatud tugev horisontaalne õhuvool, mis esineb troposfääri kõrgemates kihtides lähistroopilistel laiustel, 50-80 m/s. Passaadid 30 laiuskraadidelt ekvaatori suunas puhuvad püsivad tuuled, mis maakera pöörlemise tõttu kalduvad põhjapoolkeralt meridiaani suunast paremale (Kirde passaadid) ja lõunapoolkeral vasakule (Kagu passaadid). Hoovus mere või suure järve vee püsiv horisontaal liikumine, mis on põhjustatud peamiselt tuule poolt ja eristatakse külmad ja soojad hoovused. Tähtsus: reguleerib kogu maailma kliimat. Atmosfäär ehk õhkkond maad ümbritsev kihilise ehitusega õhkkest. Eristatakse maapinnalt kõrgemale: troposfäär, stropostfäär, mesosfäär, termosfäär, eksosfäär.
hääle ning eelistavad seda teistele häältele. Ema hääl saab tuttavaks juba looteperioodil (loode hakkab sellele reageerima umbes 26.nädala lõpul). Uuringute järgi tunnevad beebid oma ema hääle ära umbes kahepäevaselt ka siis, kui neile ette mängida vaid üks silp ema öeldud lausest. Beebidel on juba sündides väga hästi arenenud kuulmine. Juba 10 minutit pärast sündimist suudab beebi kindlaks teha, kust suunast tuleb heli. Vastsündinu eelistab inimhäält ükskõik missugusele teisele helile. See valmistab teda ette kõne mõistmiseks. Vastsündinu jälgib hoolega, milline on sinu hääletoon ja ta reageerib selle muutustele. Ta satub segadusse, kui räägid temaga küll lahke näoga, kuid ärritunud häälega, sest sellisel juhul on sinu signaalid tema jaoks vastuolulised. Nägemine Imikud näevad paremini objekte, mis on silmadest 20-30cm kaugusel,
Ainekogus, tervikuna samade omadustega. Vedel, gaas, plasma ja tahke. 3. Mis on faasisiire? Mis toimub ainekestega selle korral? Aine üleminek ühest faasist teise. Aine omadused muutuvad. 4. Kirjelda tahkise siseehitust: Kuidas asetsevad aineosakesed, millised jõud, kuidas liiguvad? Kuju säilitav aine, molekulid lähedal ning võnguvad. 5. Mis on tahkise välisteks tunnusteks? Säilib ruumala ja kuju. 6. Millist keha omadust nim isotroopuseks? Keha omaduste sõltumatus suunast. 7. Kirjelda vedelike siseehitust: asetsus, liikumine, jõud. Molekulid on ebakorrapäraselt, liiguvad üksteise lähedal. 8. Mis on vedelike väliseks tunuseks? Ruumala säilib. 9. Kirjelda gaaside siseehitust.... Molekulid on kaugel ja liiguvad vabalt ning kiirelt. 10. Mis on gaaside välisteks tunnusteks? Paiskub õhus laiali, kuju, ruumala ei säilita. 11.Miks sulamise tahkumise ajal keha temp ei muutu? Kuidas seda temp nim? Sest nad annavad omavahel energiat. Sulamistemp
· Raudteed ületades peab juht peatuma tõkkepuu ees, selle puudumisel vähemalt 10 m kaugusel esimesest rööpast või liiklusmärgi «Peatu ja anna teed» olemasolul aga selle ees. · Kui foorituli või reguleerija märguanne lubab sõita trammil ja rööbasteta sõidukil korraga, on eesõigus trammil. · Kui juht sõidab lisasektsioonidega foori rohelise nooltule suunas ajal, mil põleb punane või kollane põhituli, peab ta andma teed mis tahes teisest suunast sõitvale juhile. · . Pukseeritavas mootorsõidukis (autorongis) ei pea olema juhti vaid pukseerimisel sellise jäiga ühenduslüliga, mis tagab pukseeritava mootorsõiduki (autorongi) juhitavuse. · Pukseerida ei tohi: painduva ühenduslüliga - kiilasjääl, või niisugust mootorsõidukit (autorongi), millel ei tööta sõidupidur või rool; mis tahes jäiga ühenduslüliga - mootorsõidukit (autorongi), mille tegelik mass on suurem pukseeriva sõiduki tegelikust
Klaasi absoluutne murdumisnäitaja on 1,5 ja õhul 1. 2. Leia valguse levimiskiirus vees, kui vee absoluutne murdumisnäitaja on 1,33 ja 2. Leia vee ja teemandi täieliku peegeluse piirnurk. Teemandi absoluutne valguse kiirus vaakumis on 300 000 km/s murdumisnäitaja on 2,4 ja vee absoluutne murdumisnäitaja on 1,33 3. Kiirevoolulise jõe põhja on vertikaalselt löödud 1,5 m pikkune teivas. Teivas 3. Millise nurga võrra kaldub kiir esialgsest suunast kõrvale, kui ta langeb on üleni vee all. Leia teiba varju pikkus, kui päikesekiired langevad veepinnale õhust klaasi langemisnurgaga 40 ° ? Klaasi absoluutne murdumisnäitaja on selliselt, et langemisnurk on 40 º . Teivas asub üleni vee all? Joonis 1,5 ja õhul on 1. Joonis
Seos Ek ja Ep vahel gaasides, vedelikes ja tahkistes:Molekulide vahel mõjuvad nii tõuke- kui tõmbejõud. *tõmbejõud on ülekaalus, kui molekulidevaheline kaugus on suurem, kui molekulide diameeter. *tõukejõud on ülekaalus, kui molekulidevaheline kaugus on väiksem molekuli läbimõõdust. Reaalne gaas: *Reaalne gaas käitub ideaalsena suurtel hõrendustel. *Väiksematel kaugustel tuleb arvestada nii molekulide läbimõõtu kui molekulidevahelist vastastikmõju. *Erinevalt ideaalsest gaasist, saame reaalse gaasi puhul rääkida ülekandenähtustest. Van der Waalsi võrrandi sümbolit seletused: Ideaalse gaasi olekuvõrrand ei arvesta molekulide vahelisi mõjujõude ega molekulide mõõtmeid. Reaalse gaasi olekuvõrrand: - väljendab gaasi siserõhku, mille tingib molekulide omavaheline tõmbumine. B see osa gaasi ruumalast, mille täidaksid lõplike mõõtmetega molekulid. Ülekandenähtus: *Difusioon. Ühe aine molekulide tungim...
naturaliseerunud[4]. Nende levik Läänemere ulatuses on eriti kiiresti laienenud mere ja sellega ühenduses olevate kanalitel toimuva tiheda laevaliikluse tõttu. · Tähtsamaid võõrliike: · Mnemiopsis leidyi (ameerika kammloom) · karbiline Mytilopsis leucophaeata · vesikirbuline Cercopagis pengoi · kümnejalaline Palaemon elegans · kirpvähiline Gammarus tigrinus · vaguviburvetikas Prorocentrum minimum Hoovused · Läänemere hoovused olenevad tuule suunast ja tugevusest. Sagedamini esineb veevool piki Eesti rannikut ida suunas. Veetaset tõstavad tugevad läänekaarte tuuled, seda alandavad idatuuled. Äärmusjuhtudel on kõikumised olnud 22,5 m üle ja 1,2 m alla keskmise veetaseme. Looded on Läänemeres alla 10 cm. Lainekõrgus on enamasti 12 m, maru ajal küünib see avamerel 10, Soome lahes 6 ja Liivi lahes 34 meetrini.
See takistab vee vertikaalset segunemist. Vee pinnatemperatuur on talvel mere keskosas 1-2C, jääga kaetud lahtedes ja rannavetes -0,2 kuni -0,4C. Maksimaalne veetemperatuur on juulis-augustis, olles 16- 19C. Eesti rannikumeri jäätub igal talvel. Läänemere soolsus on umbes 10. 10000g saab soola 1 tonnist Läänemere veest. Saaremaast ja Hiiumaast avamere poole jäävas meres on rohkelt laevasõidule ohtlikke rahusid ja madalaid, tuntuim on Hiiumadal. Läänemere hoovused olenevad tuule suunast ja tugevusest. Sagedamini esineb veevool piki Eesti rannikut ida suunas. Looded on Läänemeres alla 10 cm, lainekõrgus 1-2 m. Läänemere põhjataimestik on liigivaene vetikatest esinevad sini-, rohe-, mänd-, pruun- ja punavetiktaimi. Iseloomulikuks põhjataimeks on pruunvetikas põisadru. Punavetiktaimedest on tuntuim harilik agarik, mis on töönduslikult oluline. Õistaimedest on iseloomulikud meriheina perekonna liigid.
Füüsika KT kordamisküsimused + vastused! Selgita mõisted: · Astronoomia füüsika osa, mis tegeleb kosmoses toimuvate protsesside, nähtuste ja mateeria uurimisega. · Astroloogia horoskoope uuriv `libateadus' · Asimuut nurk, mis saadakse lõuna suunast piki horisonti tähe all (0o-360o) · Tähekõrgus nurk mis saadakse tähe alt horisontaaltasandilt (0o-90o) · Teodoliit mõõduriist horisondiliste koordinaatide mõõtmiseks · Sodiaagivöö meie galaktikas öösiti nähtav tähtkujude asukoht · Täht kosmiline taevakeha, mis kiirgab iseseisvalt valgust ja soojust · Planet kosmiline taevakeha, mis ei kiirga iseseisvalt valgust ega soojust · Komeet sabatäht, väga hõre taevakeha
lõunapoolusi ühendavad sirged). · · Elektrivool ja magnetväli on teineteisest lahutamatud · Vooluga juhi magnetvälja jõujooned kujutavad endast juhti ümbritsevaid kinnisi kõveraid. Sirgvoolu magnetvälja jõujooned ümbritsevad juhti kontsentriliste ringjoontena · Voolu suuna muutmisel juhis pöörduvad kõik magnetnõelad selle magnetväljas 180° võrra · Seega võib voolu magnetvälja jõujoontele omistada kindla suuna, mis sõltub voolu suunast juhis · Voolu magnetvälja jõujoonte suund määratakse kokkuleppelise kruvireegliga: Kui kruvi kulgliikumine ühtib voolu suunaga, siis kruvipea pöörlemise suund ühtib voolu magnetvälja jõujoonte suunaga Vabalt orienteeruva magnetnõela pooluseid S ja N ühendava sirge suund ühtib magnetvälja suunaga. Magnetic Field Kruvi reegli asemel võib kasutada Parema käe reeglit · Kui parem käsi paigutada nii, et selle
välispiirete üksikute kihtide temperatuuride arvutused, küllastusrõhud, materjali aurutakistus ja osarõhud. Seejärel saab leida kas ja kus kihis tekib kastepunkt. VARIANT A Joonis 2 1 1- Kuivkrohv 13mm 2- Põlevkivituhkgaasbetoon 300mm 1.1 Välispiirete soojatakistuse arvutused Sisepinna soojatakistus oleneb soojavoolu suunast, antud juhul on see horisontaalne. Sisepinna soojatakistuse suuruse leian Ehitusfüüsika õpikust lk 18, tabel 6. Rsi= 0,13 Välispinna soojatakistus oleneb tuule kiirusest, antud juhul on selleks 4,0 m/s. Välispinna soojatakistuse suuruse leian Ehitusfüüsika õpikust lk 18, tabel 7. Kuna elamus puudub ventileeritav või nõrgalt ventileeritav õhkvahe, siis välispinna soojatakistus Rse= 0,04 Piirete üksikute kihtide soojataksitused R= R1= R2=
Osakesed võnguvad ja liiguvad vabalt suurtel kiirustel Võtab anuma kuju, selle täites Kokkusurutav – osakeste vahel on palju vaba ruumi Voolab kergelt Vedelik: Osakesed on 11 lähedal, asetsevad ebaregulaarselt Osakesed võnguvad, liiguvad natuke, saavad kohti vahetada Võtab anuma kuju, ei täida anumat Vähe kokkusurutav – vaba ruumi osakeste vahel on vähe Voolav Isotroopne – omadused ei sõltu suunast Tahked ained/kristallilised: Osakesed on tihedalt ja korrapäraselt koos, tänu molekulide vahelisele tõmbejõule Osakesed võnguvad, aga ei liigu oma kohalt Ei muuda ruumala ega kuju Ei ole kokkusurutav Ei voola Tavaliselt anisotroopsed (omadused sõltuvad suunast) Plasma: Neutraalsete aatomite, elektronide ja ioonide segu Esineb kõrgetel temperatuuridel ja rõhkudel Aatomid lagunevad – elektronid eemalduvad
annab. 7. Selgita gradient-, Coriolisi ja hõõrdejõu mõju õhu liikumisele Õhu paneb liikuma õhurõhkude erinevusest tekkinud gradientjõud, mis on suunatud kõrgema rõhuga alati madalama rõhuga alale. Oluliseks tuule suunda mõjutavaks jõuks on maakera pöörlemisel tekkiv intertsjõud ehk Coriolisi jõud. Põhjapoolkeral kalduvad selle jõu mõjul liikuvad kehad, sh õhk ja vesi, oma liikumise suunast paremale, lõunapoolkeral vasakule. Coriolisi jõud on maksimaalne poolusel ja puudub ekvaatoril. Maapinnalähedases, kuni 1km kõrguses õhukihis mõjutab tuule liikumist veel aluspinna hõõrdejõud. Selle tulemusena tuule kiirus maapinna kohal väheneb ja tuule suund muutub. 8. Globaalne õhuringlus Ehk atmosfääri üldine tsirkulatsioon tähendab suuremõõtmeliste õhuvoolude suhteliselt püsivat süsteemi, mille järgi toimub õhumasside ümberpaiknemine maakeral
on see tülikas. Ageom Amag tmag A1, A2, A3 - otseasimuudid A'2, A'3 - vastuasimuudid Pika sirge korral asimuudid eri punktides ei ole võrdsed. A 1 A2 A3 Otse- ja vastuasimuudi vahe on alati 180o ehk poolring. Et vältida meridiaanide koonduvuse mõju, on tarvitusele võetud direktsiooninurgad. Direktsiooninurk on horisontaalnurk, mida mõõdetakse telgmeridiaani või temaga paralleelse joone põhja suunast päripäeva kuni antud jooneni. ( =0o-360o) Rumb on teravnurgaks taandatud asimuut. Rumb on teravnurk, mida mõõdetakse meridiaani kas põhja või lõuna suunast kuni antud jooneni. B RA;B A RB;A Tabelinurk on teravnurgaks taandatud direktsiooninurk. Tabelinurkade leidmine: I veerand: T=1 II veerand: T=180o-2 III veerand: T=3-180o IV veerand: T=360o-4 Vt.pildid. 20. mõõtepalettiga pindala mõõtmine 21
8. Maailmamere tähtsus Maailmamere tähtsus- see kujundab Maa kliimat, on liigiliselt väga mitmekesi, soodne elukeskkond paljudele liikidele ning vetikad toodavad suure osa hapnikust. 9. Mida kujutavad endast hoovused ja mis paneb neid liikuma? Hoovused kujutavad endast mõne saja km laiust üle 100m sügavusi liikuvaid veemasse. Hoovused paneb liikuma vee erinev temperatuur erinevatel laiuskraadidel, Maale omane gravitatsioonijõud ja pidevalt ühest suunast puhuvad tuuled. 10. Mis suunas liiguvad külmad, soojad passaat-, läänetuulte hoovused? *külmad hoovused- pooluste poolt ekvaatori suunas *soojad hoovused- kannavad ekvaatori alt sooja vett pooluste suunas *passaat hoovused idast läände *läänetuulte hoovused läänest itta ja sellest hargnevad külmad hoovused ekvaatori poole 11. Hoovuste tähtsus Hoovused on tähtsad, sest ühtlustavad maakera temperatuuri, neid kasutavad liikumiseks kalad ja imetajad, nad mõjutavad mandrite
kiirusega Tuul on õhu horisentaalne liikumine tekib õhurõhu erinevuste tõttu õhk liigub kõrgema õhurõhuga alalt madalama õhurõhuga ala poole mida suurem on õhurõhkude erinevus, seda suurem on tuule kiirus Gradientjõud - tekib õhurõhu erinevuse tõttu (ehk mõjutab tuule kiirust - mida kõrgem see on seda suurem on tuule kiirus) Coriolise jõud - tekib maakera pöörlemise tõttu ja kallutab tuuled oma suunast kõrvale, kõrgemates õhukihtides puhuvad tuuled piki isobaare kallutab põhjapoolkeral tuuled oma suunast paremale ja lõunapoolkeral vasakule. maapinna lähedal vähendab Coriolise jõu mõju aluspinna hõõrdejõud Ekvaatori ümbruses kujuneb välja püsiv madalrõhuala (sest päikese kõrgusnurk on suur) - soe, kerge ja tõusev õhk (on tõusvad õhuvoolud) KEHTIB SIIS KUI PÄIKE ON EKVAATORIS! 30°N pöörijoonte ümbruses laskuv õhk ja kõrgrõhualad , passaadid (tuule liik
Alalisvooluks nimetatakse voolu, mille suund ja tugevus ajas ei muutu.Induktsioonivool on elektrivool, mis tekib suletud juhtmekeerus magnetvälja muutumisel. Nähtuse avastas 1831. aastal Michael Faraday.Näiteks tekib elektrivool paljudest juhtmekeerdudest koosnevas poolis kui viimase läheduses või sees liigutada püsimagnetit.Induktsioonivoolu suund kontuuris sõltub sellest kas magnetvoog läbi kontuuri pinna kasvab või kahaneb, samuti magnetilise induktsiooni vektori suunast kontuuri pinna suhtes. Üldise reegli induktsioonivoolu suuna määramiseks andis Emil Lenz 1833. aastal. Lenzi reegli võib sõnastada järgmiselt: Suletud kontuuris tekkiv induktsioonivool on suunatud nii, et tema magnetvoog läbi kontuuri pinna püüab kompenseerida induktsioonivoolu esilekutsuvat magnetvoo muutumist.Magnetvoog on füüsikaline suurus, mis näitab magnetvälja suutlikkust läbida vaadeldavat pinda.Tähis: (Fii)Ühik: 1 Wb
Sademete õhumass muutub kuivemaks. hulk väga väike 300mm. 16. Ranniku kliima on merelisem,sisemaa kliima aga mandrilisem 4. Temperatuuri aastane amplituud on väga väike 10-20C.sademete 17. Haanja ja Otepää kõrgustik ja sademete vaesed Saaremaa ja Hiiuma. hulk on väga suur 1000mm. 18. Tuulte roos näitab millisest suunast puhuvad tuuled.Linnade 5. Eesti kliimat kujundavad tegurid: plaanerimisel. · Suur geograafiline laius 57- Pl 19. Inimtegevus soodustab: · Merelise õhumassid · Kliima soojenemist · Mandrilised õhumassid · Osooni kihi hõrenemist
künka nõlval. Supilinn on tuntud ebastabiilse pinnase poolest ning seetõttu on sealsed hooned väga tundlikud ehitustöödele. Seoses Tähtvere ja Meloni tänava pindamistöödega soovitakse teada, kas suurenenud raskeliiklus ja pindamistöödest tulenev vibratsioon põhjustab hoone kaldumist ja seeläbi kahju. Horisontaalsete nihete tuvastamiseks on vaatluse all oleva maja korstnapitsile selle renoveerimise käigus paigaldatud reeper, mis on vaadeldav vähemalt kolmest suunast. Käesoleval juhul oleksid kaks suunda Tähtvere tänavalt ja kolmas altpoolt Meloni tänava suunalt. Horisontaalnihete kindlaks tegemiseks on mainitud reeperile otstarbekas teha perioodiliselt kontrollmõõtmisi, mille käigus määratakse sellele koordinaadid kasutades selleks elektrontahhümeetrit. Tahhümeetri osas oleks mõistlik kasutada servotahhümeetrit, mis vähendab viseerimisest tulenevaid vigu ning kiirendab oluliselt töö käiku
peegeldunud kiirguse suunad võib ära vahetada, ilma et tegur muutuks: Kahesuunalise peegeldamise seisukohalt jäävad kõik pinnad kahe äärmusliku juhtumi vahele. Igas suunas ühtviisi peegeldab Lamberti pind. Kui sellise pinna albeedo on A, siis tema kahesuunaline peegeldustegur on konstantne ja võrdne A/. Teine äärmus on peegelpind, mille kahesuunaline peegeldustegur on nullist erinev ainult ühes suunas. Kui näiteks horisontaalsele peegelpinnale langeb kiirgus suunast (i,i), siis kõik peegeldub suunas (r=i,r=i+180°). Albeedo Albeedo on mingi pinna valguse peegeldumise näitaja. Ta kujutab endast peegeldunud kiirgusvoo tiheduse M suhet pealelangeva kiirgusvoo tihedusse E. Albeedo väärtus 0 ja 1 vahel, kuid ka protsentides. Mida heledam keha, seda suurem albeedo. Albeedot mõõdetakse albeedomeetriga. Ei ole konstantne suurus. Kui pealelangev kiirgus muutub, siis muutub harilikult ka albeedo.
ja L2 (või vastavate reaktiivtakistustega) moodus-tavad sildlülituse kaks õlga, aktiivtakistused R ülejäänud kaks. Mähised on identsed. Sildlülituse ühte diagonaali antakse vahelduvvooluline toite- pinge Uv , teisest diagonaalist saadakse väljundpinge Uy. Kui ankur on keskasendis, st y=0, siis L1 = L2 ja sild on tasakaalus ning Uy=0. Kui ankur viiakse keskasendist kõrvale, siis ühe mähise induktiivsus suureneb, teisel aga väheneb sõltuvalt nihke y suunast. Silla tasakaal rikutakse, tekib väljundpinge Uy, mille faas omakorda, sõltuvalt nihke suunast, muutub 180º. Faasi muutuse kindlakstegemisel tuleb väljundpinget Uy töödelda, näiteks kasutades faasitundlikku alaldajat. Tähistades selle väljundi Uy, saame joonisel 3.15. kujutatud staatilise karakteristiku. 3. Rõhutajurid 3.1 Mida saab mõõta sülfooniga? Sülfoon on õhukeseseinaline, tavaliselt metallist, gofreeritud toru, vt joonis 3.20. Olenevalt sisemise
jõujoonte abil. • Jooni, mida mööda asetuvad magnetväljas väikeste magnetnõelte teljed, nimetatakse magnetvälja jõujoonteks. • Magnetvälja jõujooni tegelikkuses ei eksisteeri Sirgvoolu magnetväli • Rauapuru paigutub vooluga sirgjuhtme ümber erineva raadiusega ringjoontena • Vooluga sirgjuhtme magnetvälja jõujooned on kinnised kõverjooned • Vooluga sirgjuhtme magnetvälja jõujoonte suund sõltub voolu suunast juhtmes. • “Parema käe reegel” : Kui parem käsi paigutada nii, et selle väljasirutatud pöial näitab voolu suunda, siis kõverdunud sõrmed näitavad magnetvälja jõujoonte suunda. Vooluga pooli magnetväli. • Vooluga pooli magnetvälja jõujooned on kinnised kõverad • Magnetvälja jõujooned on pooli sees paralleelsed • Magnetvälja jõujooned väljuvad pooli otsast, mis on põhjapooluseks, ja suubuvad pooli otsa, mis on lõunapooluseks
tähendab f(x,y) → 1, kui (x,y) → (0,0) mööda x-telge. Läheneme − y2 mööda y-telge (x,y) → (0,0), siis x=0, seega f(0,y)= y2 = -1, see tähendab, et f(x,y) → -1, kui (x,y) → (0,0) mööda y-telge. Piirväärtus ei eksisteeri, kuna need ei võrdu. (piirväärtus eksisteerib, siis peab see olema sama igast suunast lähenedes) 5. Mitme muutuja funktsiooni pidevus( definitsioon, näiteid pidevatest funktsioonidest) Mitme muutuja funktsioon on pidev punktis (a1,...an), kui lim f(x1;...xn)= f(a1,...an), kus (x1;...xn) → (a ,...a ) 1 n Näide: Pidevate funktsioonide summa, vahe, korrutis, jagatis, polünoomid ja liitfunktsioonid on ka pidevad. f(x,y)=arctan x/y- Pidev välja arvatud kui y=0 6
Aktiivsete andurite eeliseks induktiivandurite ees on veel: • Peale pöörlemissageduse, võimaldab anda infot ka pöörlemissuuna kohta • Annab diagnostilist infot ka anduri ja anduriketta vahelisest pilust Hall`i efektil põhinevad aktiivsed andurid Halli efekt: eelpingestatud pooljuhis indutseeritakse magnetvälja mõjutusel eelpingestusega ristisuunaline pinge, mille suurus sõltub magnetvälja tugevusest ja suund magnetvälja suunast. Halli efektil põhineval pöörlemissageduse anduri pooljuhi juurest liigub mööda anduriketas, milles on vahelduv magnetväli. See vahelduv magnetväli genereerib pooljuhis vahelduva pinge, mis elektroonilises võimendiplokis võimendatakse ja muudetakse ABS arvutile saadetavaks digitaalseks signaaliks Magnetväli Genereeritud pinge Pooljuht
Suurenenud süsihappegaasisisaldusele õhus, samuti vähenenud veeaurusisaldusele, reageerib taim õhulõhede sulgemisega. Mille alusel jaotatakse? Taimed jaotatakse elutsükli ja ehituse iseärasuste alusel kahte suurde rühma: samblad ja soontaimed. Soontaimed jagunevad sõnajalgtaimedeks, paljasseemnetaimedeks ja õistaimedeks. Miks ei kasva samblad kõrbes? Taksis terve organismi suunatud liikumised, vastusena lähiümbruse omadustele Tropism sõltuvad ärritaja suunast Organellid, mis on iseloomulikud taimedele: plastiidid, vakuoolid, tselluloosist rakukest Rakuorganellide ülesanded: - rakukest koosneb tselluloosist, kaitseb, annab kuju ja tugevuse - rakumembraan kaitse, ainevahetus (kergesti läbitav veele, süsihappegaasile) - tsütoplasma koosneb tsütosoolist ja mitmesugustest organellidest. - plastiidid: kloroplastid moodustub klorofüll, fotosünteetiliselt aktiivsed kromoplastid sisaldavad pigmente
kinni katta. Meie ülesandeks olgu avalikult välja öelda, mis meie poliitilises ja ühiskondlikus murrangus oma kohuseks tunneme olevat ütelda./---/Kuna ülekohus on vaikida kui tunned ja tead, et pead võitlusesse astuma toore kaukavõimu, tagurluse ja närususe vastu, kutsume kaastööle ja koostööle kõiki neid, kes meie jõhkra aja käiguga alla vett kaasa ei taha ujuda.'' Tarapiltalased võtsid mõjutusi vastu Saksamaalt, seal levinud ekspressionistlikust suunast ja prantsuse kirjaniku Henri Barbusse'i asutatud rühmast Clarté, mis kujunes revolutsiooniliseks nii oma sõjavastaste ideede, kui ka kirjandusliku uuenduslikkuse poolest, koondades enda ümber dadaiste, sürrealiste ja teisi maailmasõja järel tekkinud kirjandulikke liikumisi. Tarapita sai Clarté rühmitusest impulsse: sõja, vägivalla ja sotsiaalse ülekohtu vastu võitlemine oli selle organisatsiooni peaeesmärke.
Be neutronpeeglitega minimaalne kriitiline mass on 190g. Neutroneid peegeldab paari cm paksune Be kiht, mitte aga BE välispind nagu tavalisel peeglil. Ahelreaksiooni käivitamiseks kasutatakse implosiooni(sissepoole suunatud tugevat plahvatust). Implosioon muudab alakriitilise massi hetkeks ülekriitiliseks. Implosioon tekitatakse 3296 väikse läätsekujulise tavalähkeaine tüki üheaegse plahvatusega kerakujulise tuumapommi pinnal. Implosiooni käigus surutakse 239Pu hetkeliselt igast suunast ühtlaselt kokku, kriitiline mass väheneb ja algab lõhustumise ahelreaktsioon. Neutronpeegli ja implosiooni koos kasutamisel on saadud 239Pu kriitiliseks massiks 50g! Neutronkahur annab implosiooni tipphetkel tohutu hulga neutroneid, mis kiirendab oluliselt lõhustumise ahelreaktsiooni. Kuna implosioon kestab vaid sekundi murdosa, on neutronkahur ülimalt oluline saavutamaks efektiivset tuumapommi. Implosioonil põhineva tuumapommi koostisosade valmistamisel on äärmiselt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
