Deformatsioonide uurimine (0)

Kodune töö nr 2. Deformatsioonide uurimine

Käesoleva laboratoorse töö eesmärgiks on tutvuda deformatsioonide uurimisega ning ühtlasi kirjeldada hoone horisontaalsete ja vertikaalsete nihete määramist ning selleks tarvilikke instrumente ja lähtepunkte.
Hoone kõrvalekallet loodjoonest või siis horisontaaltasapinnast nimetatakse kreeniks. Käesolevas töös kasutatakse horisontaalsete nihete tuvastamiseks koordinaatide meetodit. Huvi all olev hoone (Tähtvere 59) asub supilinnas õlletehase külje all ning künka nõlval. Supilinn on tuntud ebastabiilse pinnase poolest ning seetõttu on sealsed hooned väga tundlikud ehitustöödele. Seoses Tähtvere ja Meloni tänava pindamistöödega soovitakse teada, kas suurenenud raskeliiklus ja pindamistöödest tulenev vibratsioon põhjustab hoone kaldumist ja seeläbi kahju. Horisontaalsete nihete tuvastamiseks on vaatluse all oleva maja korstnapitsile selle renoveerimise käigus paigaldatud reeper, mis on vaadeldav vähemalt kolmest suunast. Käesoleval juhul oleksid kaks suunda Tähtvere tänavalt ja kolmas altpoolt Meloni tänava suunalt. Horisontaalnihete kindlaks tegemiseks on mainitud reeperile otstarbekas teha perioodiliselt kontrollmõõtmisi, mille käigus määratakse sellele koordinaadid kasutades selleks elektrontahhümeetrit. Tahhümeetri osas oleks mõistlik kasutada servotahhümeetrit, mis vähendab viseerimisest tulenevaid vigu ning kiirendab oluliselt töö käiku . Mõõtmisi tehes tuleks sooritada vähemalt 3 täisvõtet. Koordinaadid leitakse siis kuue poolvõtte keskmisena. Kõnealusele reeperile on võimalik läbi katuses oleva luugi paigutada ka miniprisma. Korduvate kontrollmõõtmiste võrdlusest tulenevalt saab hinnata, kas hoone kaldub mingis suunas. Tahhümeetriga mõõtmise tarbeks on määratud niveleerimiskäigus tänaval lattide asukohta tähistavate asfaldinaelte koordinaadid, võttes aluseks lähedal paiknevad kohaliku võrgu II järgu polügonomeetriapunktid 239, 1656 ja 12049.
Lisaks horisontaalnihetetele kontrollitakse ka vertikaalnihkeid. Selleks on maja vundamenti paigaldatud vajumisreeperid, mida saab nivelleerimise teel kontrollida. Nivelleerimiseks võiks kasutada tänapäevast ja töid kiirendavat digitaalnivelliiri. Hoone ümber rajatakse niveleerimiskäik, mis hõlmab vajumisreepereid ja lähtereeperina kohaliku võrgu II järgu polügonomeetriapunkti 12049. Käiku on soovitatav nivelleerida edasi-tagasi suunal ning erinevatel päevapooltel, et vähendada keskkonnast tulenevaid mõjutusi mõõtmisandmetele. Samuti ei tohi unustada instrumendi kontrolli enne mõõtmiste algust. Nivelleerimisandmete töötlemine, käigu tasandamine ja mõõtmistulemuste täpsuse hindamine toimub kasutades selleks otstarbeks sobilikku tarkvara , nt Geo2012. Perioodiliste nivelleerimistööde tulemusena on võimalik erinevate mõõtmiste andmeid võrrelda ning kindlaks teha kas ja kui palju hoone vajub.