Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

KT nr 2 (2)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas näeb välja joonspekter ja mis selle tekitavad?
  • Kuidas näeb välja pidevspekter ja mis selle tekitavad?
  • Mis on fotoluminestsents kuidas tekib kus kasutatakse?
  • Mis on elektroluminestsents kuidas tekib kus kasutatakse?
  • Kes avastas ja kuidas tekib röntgenikiirgus?
  • Kui päikesekiired langevad veepinnale õhust klaasi langemisnurgaga 40 ?
Kontrolltöö nr. 2. G3 klass A
Valguse peegeldumine , murdumine ja spektrid
I Defineeri
a.) valguse peegeldumisseadus b.) dispersioonkõver c.) spektraalanalüüs
II Vasta küsimustele
1. Mida nim. antud keskkonna absoluutseks murdumisnäitajaks, selle füüsikaline sisu?
2. Joonesta kiirte käik läbi kolmetahulise prisma ja märgi valgusallika näiline asukoht.
3. Kuidas näeb välja joonspekter ja mis selle tekitavad?
4. Mis on fotoluminestsents (kuidas tekib, kus kasutatakse)?
5. Kes avastas ja kuidas tekib röntgenikiirgus?
III Lahenda ülesanded
1. Valguse langemisel õhust vette on murdumisnurk 60 kraadi. Milline on langemisnurk ? Vee absoluutne murdumisnäitaja on 1,5 ja õhul 1.
2. Leia valguse levimiskiirus vees, kui vee absoluutne murdumisnäitaja on 1,33 ja valguse kiirus vaakumis on 300 000 km/s
3. Kiirevoolulise jõe põhja on vertikaalselt löödud 1,5 m pikkune teivas . Teivas on üleni vee all. Leia teiba varju pikkus, kui päikesekiired langevad veepinnale selliselt , et langemisnurk on 40 º . Teivas asub üleni vee all? Joonis
Kontrolltöö nr. 2. G3 klass B
Valguse peegeldumine, murdumine ja spektrid
I Defineeri
a.) täielik peegeldus b.) dispersioon c.) Fraunhoferi jooned
II Vasta küsimustele
1. Mida nim. kahe keskkonna suhteliseks murdumisnäitajaks, selle füüsikaline sisu?
2. Joonesta kiirte käik läbi tasaparalleelse klaasplaadi ja märgi valgusallika näiline asukoht
3. Kuidas näeb välja pidevspekter ja mis selle tekitavad?
4. Mis on elektroluminestsents (kuidas tekib, kus kasutatakse)?
5. Nimeta röntgenikiirguse kaks omadust?
III Lahenda ülesanded
1. Valguse langemisel õhust klaasi on langemisnurk 30 kraadi. Milline on murdumisnurk? Klaasi absoluutne murdumisnäitaja on 1,5 ja õhul 1.
2. Leia vee ja teemandi täieliku peegeluse piirnurk. Teemandi absoluutne murdumisnäitaja on 2,4 ja vee absoluutne murdumisnäitaja on 1,33
3. Millise nurga võrra kaldub kiir esialgsest suunast kõrvale, kui ta langeb õhust klaasi langemisnurgaga 40 ° ? Klaasi absoluutne murdumisnäitaja on 1,5 ja õhul on 1. Joonis
KT nr 2 #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-12-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 58 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor veepoiss Õppematerjali autor
Valguse peegeldumine, murdumine ja spektrid. Ilma vastusteta!

Sarnased õppematerjalid

Valguse peegeldumine dispersioon
2
doc

Valguse peegeldumine/dispersioon

Dispersioonikõver- tüüpiline murdumisnäitaja sõltuvus valguse lainepikkusest. 11. Vikerkaare tekkimine, joonis valguskiire murdumise ja täieliku peegelduse kohta vihmapiisas? Vikerkaar tekib sellepärast, et valguslained murduvad ja peegelduvad vihmapiisas.Päikesevalgus murdub piisas, peegeldub selle tagaküljelt ja väljub siis vihmapiisast. Tänu dispersioonile väljuvad erineva lainepikkusega valguslained piisast erinevais suundades. 12. Mida iseloomustab spekter ja millised on spektrite liigid? Valguse spekter näitab valguse intensiivsuse jaotust lainepikkuste või sageduste järgi. Aine kiirgusspekter iseloomustab aine kiirgust. Spektrite liigid: pidevspekter, joonspekter, neeldumisspekter 13. Pidev-, joon- ja neeldumisspektri mõiste ja mis tingimustel nad tekivad? Pidevspekter on selline, kus on esindatud kõik lainepikkused, selles pole tühje kohti ja spektrograafi mattklaasile tekib vikerkaare värviline riba

Füüsika
Valguse ja aine vastasmõju
1
doc

Valguse ja aine vastasmõju

m. näitaja alusel)? 5. Mida nim. kahe keskkonna suhteliseks murdumisnäitajaks, seos valguse kiiruse, murdumisnäitaja ja lainepikkuse vahel? 6. Sõnasta valguse murdumisseadus, valem, tähised valemis? 7. Mida nim. läätseks? Läätse liigid. 8. Kumerlääts: kiirte käik, fookus, fookuskaugus. 9. Nõguslääts: kiirte käik, ebafookus, fookuskaugus. 10. Läätse valem, läätse optiline tugevus. 11. Mis on dispersioon? 12. Mida nim. spektriks? Spektrite liigid: pidev spekter, joonspekter. Nende omadused ja saamine. 13. Kiirguse liigid. (kiirguse tekkimise põhjus. Soojuskiirgus, kemoluminestsents, katoodluminestsents, elektroluminestsents, fotoluminestsents ­ mõiste, ergastusenergia saamisviis, rakendusnäited.) 14. Mis on fluorestsents ja fosforetstsents? 1. Valguse peegeldumine on nähtus, kus valguskiir muudab oma suunda vastasmõjus teiste kehadega. Seadus: langemisnurk on võrdne peegeldumisnurgaga. 2. Joonis vihikus. 3

Füüsika
Geomeetrilise optika põhiseadused
12
docx

Geomeetrilise optika põhiseadused

gaasilised ained madalal rõhul. Joonspektri annab näiteks päevavalguslamp, mis on täidetud elavhõbeda auruga. Selle lambi spektris on tegelikult lisaks spektrijoontele ka pideva spektriga taust ehk foon. Spektris olev kiirgusjoonte arv ja intensiivsus iseloomustab just selle aine aatomeid. See lubab aineid kiirgusspektrite järgi üksteisest eristada. Selgub, et kõikide tahkete ainete soojuskiirguse spektrid on ühel temperatuuril täiesti sarnased pidevspektrid. Aga kuidas tekib pidev spekter? Miks nüüd iga aatom ei kiirga ainult kindlate lainepikkustega valgust? Kiirgab küll, ainult nüüd pole aatomid isoleeritud, st pole üksteisest sõltumatud. Mida see tähendab? See tähendab, et elektronide energiatasemed ei ole igas aatomis täpselt sellised nagu üksikus, "normaalses" aatomis.. See on kursuses Füüsikalise looduskäsitluse alused õpitud tõrjutusprintsiibi üks avaldumisvorme ­ lähestikku paiknevad aatomid ei saa olla täpselt ühesugustel energiatasemetel. Nii

Füüsika
Kordamisküsimused teemal optika
3
doc

Kordamisküsimused teemal optika

1. Mida nim optikaks? Optikaks nim füüsika osa, mis tegeleb valgusega seotud nähtuste uurimisega. 2. Milles seisneb valguse dualistlik iseloom? Valgusel avalduvad nii lainelised kui korpuskulaarsed omadused. Need lähenemised ei ole vastandlikud, vaid täiendavad teineteist. On olemas nähtusi, mida saab selgitada nii ühest kui teisest käsitlusest lähtuvalt. 3. Mida nim geomeetriliseks optikaks? Geomeetriline optika ehk kiirteoptika on optika osa, kus valguse levimist kirjeldatakse valguskiirte abil, milleks on ristsirged valguse lainepinnale. 4. Mida nim punktvalgusallikaks? Punktvalgusallikaks nim valgusallikat, mille mõõtmed on võrreldes valgusallika ja eseme kaugusega nii väikesed, et need võib antud tingimustes arvestamata jätta. 5. Sõnastada valguse sirgejoonelise levimise seadus. Ühtlases keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt. 6. Selgitada valguskiirte sõltumatu levimise seaduspärasust. 7. Mida nim varjuks? Varjuks nim ruumipiirkonda, mida valgusallikas ei v

Optika
OPTIKA küsimused ja vastused
3
docx

OPTIKA küsimused ja vastused

1. Optika on füüsika osa, mis tegeleb valgusega seotud nähtuste uurimisega. 2. Valguse dualistlik iseloom seisneb selles, et valguse puhul avalduvad nii korpuskulaarsed kui lainelised omadused. 3. Geomeetriline optika ehk kiirteoptika on optika osa, kus valguse levimist kirjeldatakse valguskiirte abil, milleks on ristsirged valguse lainepinnale (pinnanormaalid). 4. Punktvalgusallikaks nim. niisugust valgusallikat, mille mõõtmed on väiksed võrreldes kaugusega vaatluskohast. 5. Valguse sirgjoonelise levimise seadus: Optiliselt ühtlases kk-s levib valgus ühest punktist teise kõige lühemat teed mööda. 10. Valgusvooks nim. ajaühikus mingit pinda läbiva valgusenergia hulka, mida hinnatakse nägemisaistingu põhjal. Tähis . Ühik [1lm] 11. 1 luumen on 1 cd valgustugevusega punkt valgusallika poolt 1 sr suurusesse ruuminurka kiiratud valgusenergia. 12. Ruuminurgaks nim. koonilise pinnaga piiratud pinna osa. Tähis . Ühik [1sr] 13. 1 steradiaan on selline ruuminurk, mis lõikab

Füüsika
Valgus
4
doc

Valgus

FÜÜSIKA KT 1. Valgus kui elektromagnetlaine: Laineoptika- käsitleb valgust, kui elektromagnetlainet. Valguslaine- ristlaine. Koosneb ristsuunas võnkuvaist elektri- ja magnetväljast, mis muutuvad perioodiliselt. Valguslainet iseloomustavad suurused: periood T (1s)- aeg, mis kulub valguslainel ühe lainepikkuse läbimiseks. lainepikkus (1nm) - näitab kaugust valguslaine kahe samas võnkefaasis oleva naaberpunkti vahel. laine sagedus f (1Hz) ­ näitab mitu täisvõnget teeb laine ühes ajaühikus. Kiirus (1m/s)- näitab, kui pika tee läbib laine ajaühikus. c- valguse kiirus vaakumis. (võib kasutada ka õhus) c = 3·108 m/s E- Lainefaas, mis määrab muutuva suuruse väärtuse antud ajahetkel. I- Valguse intensiivsus, mis näitab kui palju energiat valguslaine kannab ajaühikus läbi pinnaühiku. Kiired- sirged, mis näitavad laine levimissuundi. Valgus- elektromagnetlained, mille lainepikkus v

Füüsika
Elektromagnetism
4
docx

Elektromagnetism

Kordamisteemad: III kursus ,,Elektromagnetism" 11.klass, Voolu genereerimise võimalused ja näited Mis on induktsioonivool? Induktsioonipliit, magnetkaardi lugemine jm Magnetvoog (valem) Elektromotoorjõud Faraday seadus (valem) Millega peab arvestama, et ehitada suure a) võimsusega generaatorit, b) efektiivset generaatorit Mis on EML? Kuidas tekivad EML? EML liigid ja rakendused EML mõõdetavad omadused ­ kiirus, lainepikkus, sagedus, periood, energia, amplituud (2 valemit) EML omadused ­ difraktsioon, interferents, ristlainelisus, neeldumine, murdumine, peegeldumine (seos rakendustega) Valguse polarisatsioon ja selle rakendused Valguse murdumine ja murdumisseadus (valem) Absoluutne ja suhteline murdumisnäitaja Rühm 1 1) Seleta lahti järgmised mõisted: Elektromagnetlaine ­ Laine, mis tekib laetud osakeste kiirendusega liikumisel Induktsiooni vool ­ vool, mis tekib mähises muutuva magnetvoo tõttu Polaroid ­ laseb läbi ainult ühtpidi võnkuvat lai

Füüsika
Valguslained
2
docx

Valguslained

Võnkering. Võnkering koosneb kondensaatorist ja poolist. Teda kasutatakse elektromagnetvõnkumiste tekitamiseks. Kirjeldame vabavõnkumist võnkeringis: (j1). Kondensaator on laetud. | Kondensaatro tühjeneb. Eneseinduktsiooni tõttu kasvab vool poolis aeglaselt. | Voolu kasvamine lõpeb siis, kui kondensaator on täielikult tühjenenud. |Vool ahelas ei katke järsku, sest voolutugevuse vähenedes indutseerib muutuv magnetväli pööriselektrivälja, mis püüab voolu säilitada. | Vool hakkab vähenema ja kondensaator laadub ümber. | Vool katkeb. Kondensaator on ümber laadunud. | Uuesti. || Vabavõnkumiste omavõnkesagedus sõltub pooli induktivsusest ja kondensaatori mahtuvusest. Omavõnkumiste periood leitakse Thomsoni valemiga: T=2LC. Pooli ja ühendusjuhtmete takistuse tõttu eraldub võnkeringis soojust, seega esinevad energiakaod ja võnkumine lakkab kiiresti. Sumbumise vältimiseks tuleb energiat perioodiliselt juurde anda (sundvõnkumine). Seda tehakse näiteks raadiosaatj

Füüsika




Kommentaarid (2)

mau profiilipilt
mau: mhm jajajahsh
17:09 18-11-2009
mrkas profiilipilt
mrkas: hea
21:48 05-04-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun