Tasuta
Faili alla laadimine on tasuta
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2018-04-04
Kuupäev, millal dokument üles laeti
6 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
marossa
Õppematerjali autor
Millised on heaolumajanduse positiivsed ja negatiivsed jooned Heaoluühiskonna mõiste on tänapäeva maailma iseloomustamisel olulisel kohal. Riikide valitsused püüdlevad eesmärgi poole muuta enda ühiskonna funktsioneerimine efektiivsemaks tagades oma kodanikele nii sotsiaalse kui ka majandusliku turvalisuse. Esikohal on inimene, tema vajadused ja soovid. Heaoluühiskonda iseloomustab olukord, kus riik hoolitseb enda kodanike eest erinevate toetuste ning turvasüsteemide kaudu, et tagada ühiskonna jätkusuutlik areng
abirahadeks ja lastetoetuseks, kehtestatakse kõrged maksud. Selle abil vähendatakse varanduslikke erinevusi Tugevad küljed: * võrdselt saavad toetust, ka need kel on väike sissetulek. *vähendab varanduslikke erinevusi * pensioniikka jõudnu saab rahvapensionit, isegi siis kui ta pole elu jooksul palgatööl käinud. * kõik on valitsuse silmis võrdsed * pakutakse lastetoetust ka nendele, kellel on väike sissetulek Nõrgad küljed: * rikkamatel suuremad kulutused * rikkamad saavad tarbida rohkem erinevaid sotsiaalhüvesid *kõrged maksud, mida ei saa madala sissetulekuga inimene endale lubada - Liberaalne heaolumudel (Austraalia, Eesti, Suurbritannia jne). Põhiväärtuseks on inimeste vabadus ja võrdõiguslikkus ning minimaalriik. Minimaalriigi ülesandeks on kõrge tööhõive tagamine ning
Kordamine ühiskonnaõpetuse eksamiks Nüüdisühiskond Ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. Heaoluriik Esping-Andersen: riigi kohustus tagada baasiline heaolu tase oma kodanikele Encyclopdia Britannica: valitsemise viis milles riik mängib otsustavat rolli oma kodanike sotsiaalse ja majandusliku heaolu kaitsmisel ja edendamisel. Heaoluriik on sotsiaalriik, mis garanteerib kodanikele nii poliitilised kui sotsiaalsed õigused. Eesmärk pakkuda ühishüvesid Heaoluriigi kaks põhilist tunnust Ressursside ülekandmine ühest valdkonnast teise ja ka rikkamatelt ühiskonnaliikmetelt vaesematele. Pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks. Peamised heaolureziimid Sotsiaaldemokraatlik mudel: Sotsiaalhüviste jagamine kõigile, olenemata sissetulekust ja sotsiaalsest
ühiskonnas (Ida- ja Kesk-Euroopa). Kasvanud on põlvkondadevaheline mobiilsus lapsed valivad teise elukutse ja väärtused, kui nende vanemad. Ühiskonna kihistus on säilitanud oma hierarhilisuse ühed inimgrupid omavad ühiskonnas kõrgemat positsiooni e staatust kui teised. Omavad seda, mida antud ühiskonnas peetakse väärtuslikuks (kõrgklass). Nüüdisühiskonnas räägitakse sotsiaalsest klassist suur inimrühm, kellel on sarnane sotsiaalne ja majanduslik positsioon. Tavaline jaotus: · Kõrgklass e eliit · Keskklass e mass e enamik kõrge ametialase kvalifikatsiooni ja küllaldase sissetulekuga inimeste kategooria. · Alamklass madalama sotsiaalse staatusega inimgrupp, kes teeb lihtsat tööd, saab vähe palka, nende haridustase ja kultuursus on madalamad, kui selles ühiskonnas kombeks. Omistatud e päritud e kaasa sündinud staatus muutumatu tunnus, mille üle inimesel puudub
ühiskonnas (Ida- ja Kesk-Euroopa). Kasvanud on põlvkondadevaheline mobiilsus – lapsed valivad teise elukutse ja väärtused, kui nende vanemad. Ühiskonna kihistus on säilitanud oma hierarhilisuse – ühed inimgrupid omavad ühiskonnas kõrgemat positsiooni e staatust kui teised. Omavad seda, mida antud ühiskonnas peetakse väärtuslikuks (kõrgklass). Nüüdisühiskonnas räägitakse sotsiaalsest klassist – suur inimrühm, kellel on sarnane sotsiaalne ja majanduslik positsioon. Tavaline jaotus: Kõrgklass e eliit Keskklass e mass e enamik – kõrge ametialase kvalifikatsiooni ja küllaldase sissetulekuga inimeste kategooria. Alamklass – madalama sotsiaalse staatusega inimgrupp, kes teeb lihtsat tööd, saab vähe palka, nende haridustase ja kultuursus on madalamad, kui selles ühiskonnas kombeks.
hiljem pole võimalik öelda, kes keda valis. 5) valimised on vabad valimiste korraldamisel ning valimisõiguse andmisel järgitakse teatud põhimõtteid. 6) valimised on ühetaolised e võrdelised 1. võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks 2. kõik hääled on kaalult ühetaolised ning igal valijal ainult 1 hääl Kodakondsus Kodakondsus on õiguslik suhe üksikisiku ja riigi vahel. Kodanik on isik, kellel on mingi riigi kodakondsus. Eestlane ei võrdu EV kodanikuga! Näiteks venelane võib olla Eesti kodanik. Riigi elanikkonda saab jagada etniliselt e rahvuse järgi ja kodakondsuse alusel. · Nt Eestis on põhirahvuseks eestlased ning vähemusrahvusteks (muulasteks); venelased, ukrainlased, poolakad jne (200 erinevat rahvust) · Nt Eestis on Eesti kodanikud, välisriikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud Alates 1. maist 2004 on kõik EV kodanikud ka Euroopa Liidu kodanikud.
· Peamine ülesanne on tagada riigi regulaarne ja seaduspärane vahetumine, · Vahendada võimule kodanike nõudmisi ja soove · Inimesed saavad poliitikast rohkem teavet Hääleõigus seoses vanusega: 1) KOV volikogu 18.a. isik 2) RK 18.a. isik Kandideerimisõigus seoses vanusega: 1) KOV volikogu 18.a 2) RK 21.a 3) President 40.a Hääleõigus seoses kodakondsusega: 1) KOV volikogu 18.a. Eesti Vabariigi kodakondsusega isikud, välismaalased, kellel on püsiv elamisluba alates 5.a 2) RK volikogu Ainult Eesti Vabariigi kodanikud Kandideerimisõigus seoses kodakondsusega: 1) KOV volikogu EV kodanik, EL'i kodanik, kellel on püsiv elamisluba. 2) RK EV kodanik 3) President Sünnilt EV kodanik Põhimõtted: · Valimised on üldised -> hääle- ja kandideerimisõigus on kõigil, kuid kehtivad kodakondsus- ja vanusepiirang.
diktaatori ja sõjaväega majanduslik, kaupade, teenuste ja riigikord, mis rõhutab sotsiaalne ja sõjaline rikkuste riigi ja rahvuse rassidoktriin, mis ümberjagamist. Rajaja austamise tähtsust. tähtsustas saksa rassi oli Karl Marx. Pooldab keskklassija ajaloolist ja vaimset maarahvas, sest erandlikust ja aarjaliku loodeti sellega heaoluühiskonna lahendada suure vajadust. Doktriini depressiooni eesmärgiks oli majandusprobleemid füüsiliselt hävitada ja klassikonfliktid. „alamad rassid“ juudid, mustlased, slaavlased. 2. Tööturg. Tööhõive. Tööpuus ja tööjõupuudus. Tööränne. Tööseadusandlus. Tööturg on kuht, kus kohtuvad tööjõu nõudlus ja pakkumine. Ühiskonna eri
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid