8.VENEMAA KOKKUVARISEMINE ( Lähiajalugu I osa. Õ.lk. 55-59 ) 1917 aasta lõpuks oli Venemaa kokkuvarisemise äärel. Süvenevast kriisist andsid tunnistust järgmised nähtused: rahutused sõjaväes, majanduslik kaos, keisrivõimu autoriteedi langus,rahulolematuse üldine kasv. Venemaa sõjaline, majanduslik ja moraalne allakäik põhjustas rahulolematuse üldise kasvu.Veebruari lõpul puhkes Petrogadis näljamäss, mida maha suruma läinud sõjavägi läks rahva poolele üle. Mäss kasvas revolutsiooniks. · Nikolai II loobus troonist (03.08.1917) · Moodustati Ajutine Valitsus Keisrivõimu langemise järel kujunes Venemaal välja kaksikvõim : · Ajutine Valitsus eesotsas vürst Lvov , lubas tagada demokraatlikud vabadused ning kutsuda kokku Asutava Kogu, mis pidi otsustama Venemaa edaspidise riigikorralduse. · Petrogadi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu eesotsas A.Kerenski. Rahva pettumuseks sõda Saksamaaga ikka jätkus. Rahva põhinõudmi...
,,Vangla on sotsialistide paradiis, kus valitseb võrdsus, kõik vajadused on rahuldatud ja konkurents kõrvaldatud." (Elbert Hubbard) Vangla, kui karistusasutus, ei toimi paljude inimeste arvates nii, kui see tegelikult toimima peaks. Seal toimuv on nagu sotsialism: kõik inimesed on võrdsed ja neile antakse nii materjaalne, kui ka vaimne heaolu. Kas selline karistusviis muudab inimese tulevikku ja on seda ka võimalik efektiivsemaks muuta? Praegult saab öelda, et paljude arenenud riikide vanglad on seal olevatele vangidele peaaegu paradiis. Nad ei pea tööd tegema, et endaga toime tulla, rahuldatakse kõik inimesele elementaarsed vajadused ning pakutakse isegi samu võimalusi, mis tavainimestele. Selle hulka kuuluvad ka näiteks kommunikatsioon välismaailmaga televiisori või interneti kaudu. Näiteks hiljuti avati Norras vangla, milles vangide elamistingimused võivad ületada väga paljude tavainimese oma: iga...
kes koondas ajalehe juurde rahvusmeelseid haritlasi. Postimees üritas sekkuda poliitikasse, esmajoones kohalike asjade otsustamisse. Tallinna radikaalid: peamine esindaja oli ajaleht Teataja, mille toimetajaks oli Konstantin Päts. Teataja ei eitanud Eesti ühiskonna sotsiaalset lõhestatust ja toetas klassivõitlust. 3.Mis aitas kaasa sotsiaaldemokraatia levikule Eestis? Mille poolest erinesid Eesti rahvuslike sotsialistide vaated Venemaa sotsiaaldemokraatide vaadetest? Idee jõudis Eestisse tänu balti-saksa haritlastele ja vene tsaarivalitsusele, kes saatis suurtes keskustes tabatud sotsialistid meest parandama väiksematesse provintsidesse: tööstustöölised Tallinna ja üliõpilased Tartusse. Venemaal oli sotsialism keelatud, siis töötasid sotsialistid illegaalselt. Eestis propageeriti demokraatiat. 4.Andke hinnang ajalehtede tähtsusele Eesti 20.sajandi alguse ühiskondlikus elus.
1930-ndatel aastatel tekkis Eestis sisepoliitiline kriis, mis oli suuresti tingitud 1929. aastal tekkinud ülemaailmsest majanduskriisist. Kriisi süvendas veelgi valitsuse pidev vahetumine, ning seeläbi ei suudetud ellu viia järjekindlat poliitikat. Eestis oli sellal, kaks võimsat suunda: vabadussõjalased ja sotsialistid, kes ei valinud võimuletulekuks ja teineteise mustamiseks vahendeid. Nii on raske väita, kelle jaoks toimus 1934. aasta pööre, kas vabadussõjalaste, sotsialistide või tavakodanike jaoks? Kavaten oma esees näidata vabadussõjalaste, sotsialistide ja tavakodanike huve 1934. aasta pöördes. Vabadussõjalased ehk vapsid olid 1920-30. aastatel Eestis tegutsenud vabadussõjalaste organisatsiooni liikmed. Põhikirja järgi oli EKVL-i eesmärgiks organiseerida vabadussõjalasi ja koondada enese ümber kõiki vabadussõjalaste organisatsioone, kes seisavad demokraatliku ja iseseisvuse alusel; aidata süvendada ja
Benito Amilcare Andrea Mussolini oli Itaalia peaminister ja diktaator aastail 19221943 ning seejärel juhtis aastatel 19431945 Saksamaa marionettvõimuna Itaalia Sotsiaalset Vabariiki. Benito Mussolini sündis sepa peres. Tema lapsepõlv möödus vaesuses, mis ei võimaldanud talle kuigi suurt haridust. Mussolini õppis kirikukoolis ning see andis talle võimaluse ise lapsi õpetada, kuid õpetaja ametit ei pidanud ta kaua. Itaalia-Türgi sõja päevil (19101911) sai temast sotsialistide parim ajakirjanik ja hiljem töötas ta toimetajana sotsialistide ajalehes L´Avanti ('Edasi'). Mussolini pooldas Itaalia astumist ilmasõtta Antanti poolel. Kuna aga sotsialistid olid haaratud patsifismi ideedest, läks Mussolini nendega tülli ja ta heideti sotsialistide parteist välja. Sõja-aastatel oli Mussolini sõdurina rindel ning sai seal haavata. 1919. aastal asutas ta vasakpoolsete vastu suunatud sõjaveteranide organisatsiooni Fascio di Combattimento (eesti keeles :
VILJANDI PAALALINNA GÜMNAASIUM HANS KRUUS Koostaja : Annett Lymar Juhendaja: Alari Maimre Klass: 10.B Viljandi 2011 HANS KRUUS : Hans Kruus sündis 22. oktoobril 1891 Tartus ja suri 30. juunil 1976 Tallinnas. Ta oli eesti ajaloolane ja poliitik. Ajaloolane ja poliitik Hans Kruus oli väga kireva elusaatusega tegelane. Enne Eesti Vabariigi väljakuulutamist oli ta Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei (esseeride) esimeheks, kaldudes lõpuks iseseisvust toetama. 1920. aastatel taandus ta poliitikast ning pühendus ajalooga tegelemisele. Temast sai oma aja silmapaistvamaid Eesti keskaja ning agraarajaloo tundjaid, 1930. aast...
aprill 1945) oli Itaalia peaminister jadiktaator aastail 19221943 ja seejärel juhtis aastatel 19431945 Saksamaa marionettvõimuna Itaalia Sotsiaalset Vabariiki. Noorus Benito Mussolini sündis sepa peres. Tema lapsepõlv möödus vaesuses, mis ei võimaldanud tal omandada head haridust. Mussolini õppis kirikukoolis ning see andis talle võimaluse ise lapsi õpetada, kuid õpetaja ametit ei pidanud ta kaua. ItaaliaTürgi sõja päevil (19101911) sai temast sotsialistide parim ajakirjanik ja hiljem töötas ta toimetajanasotsialistide ajalehes L´Avanti ('Edasi'). Esimeses maailmasõjas Mussolini pooldas Itaalia astumist ilmasõtta Antanti poolel. Kuna aga sotsialistid olid haaratud patsifismi ideedest, läks Mussolini nendega tülli ja ta heideti 1914.a. oktoobris Itaalia sotsialistide parteistvälja ja oli kuni sõja lõpuni Antante valitsuste palgaline mõjuagent avaldades ajakirjanduses patsifistliku sisuga artikkleid
20. Oska iseloomustada liberalismi, konservatismi, sotsialismi. Konservatiivid pooldasid ühiskonna aeglast ja järjepidevat arengut ning olid vastu igasugustele murrangulistele uuendustele. Liberaalid pidasid kõige tähtsamaks üksikisiku vabadusi ja esindasid põhiliselt tõusva kodanluse majandushuve. Sotsialistid püüdsid leida niisugust ühiskonda mis oleks õiglane ja kindlustaks sotsiaalse võrdsuse kõigile. 21. Miks ja millal need kolm poliitilist voolu tekkisid? 22. Milline pidi sotsialistide utopistide arvates olema õiglane ühiskond? Sotsialistide ideaalühiskond pidi põhinema ühisomandil, kohustuslikul kollektiivsel tööl, majandustegevuse ulatuslikul planeerimisel ja reguleerimisel. Nende vaated oli kohati naiivsed ja teostamatud. 23. Mille poolest erines marksism varasematest poliitilistest õpetustest? Ta ei olnud rahumeelne ja leplik
Tema õpetuse põhitõde: Rikkuse allikas ei ole mitte raha ega loodus, vaid inimese töö. Tema seisukohad: Riik ei peaks tegelema otseselt tootmise reguleerimise ja organiseermisega, vaid hoopis ettevõtjatele soodsate tingimuste loomisega, välispoliitika ja riigikaitsega ning korra hoidmisega riigis; Tootmise regulaatoriks on vaba konkurents tootjate vahel. Sotsialism Sotsialism on ühiskondlike liikumiste vasakpoolne ideoloogia. Sotsialistide arvates tuli protestida olemasoleva vaesuse vastu, pöörata suuremat tähelepanu ühiskondlikule heaolule ja usk inimeste võrdsusse, vendluse ja koostöö ideaali. Sotsialistide arvates sünnitas konkurentsile ja majandusettevõtetele rajatud majandus liiga suurt ebavõrdsust. Nende arvates tuli majandus allutada kogu ühiskonna huvidele. Sotsialistlikud õpetused Sotsialistlikud õpetused võib jagada kaheks:
jaoks. Peagi läks Mussolini Itaaliast Sveitsi ja proovis palju erinevaid töid. Ta oli tuntud oma sõnaosavuse poolest ning sai ta tuntuks andeka ajakirjanikuna kes propageeris vägivalda ja õhutas mässe, teda arreteeriti ja pandi vangi mitmeid kordi. Aastal 1904 läks Benito Mussolini Itaaliasse tagasi ja hakkas jälle kooliõpetaja ametit pidama. Peagi tüdines ta sellest taas ja naasis ajakirjanduse juurde Peale kirjutamist väga mitmetes sotsialistide lehtedes asutas Mussolini oma ajalehe "La Lotte di Classe", mis osutus vägagi edukaks. 1912. Aastal määrati ta kohalike sotsialistide ajalehe "Avanti" tojmetajaks, mille tiraazi ta varsti mitmekordistas. Esimene Maailmasõda: Mussolini pooldas Itaalia astumist ilmasõtta Antandi poolel. Kuna aga sotsialistid olid haaratud patsifisimi ideedest, läks Mussolini nendega tülli. Sõja-aastatel oli Mussolini sõdurina rindel ning sai seal haavata. Fasistlik partei: 1919
· Oodati diktatuuri,mis viiks riigi majanduslikule õitsengule · Klassihuvid allutati rahvuse huvidele · Kommunismis oli oluline töölisklassi,tahaplaanile jäi · MUSSOLINI-sündis sepa peres vaesuses, ei saanud kodanlus omandada head haridust,õppis kirikukoolis,oli sotsialistide ajakirjanik,I MS heideti ta sotsialistide parteist välja,oli · Natsionalism ja faism rõhus rahvuse ühtusele,vaenlasteks sõdur. olid rahvuse reeturid,teised rahvad ja kommunistid. Faismi võidukäik itaalias: Diktatuuride tekkepõhjused:
juuli 1883 Predappio, Forli provints 28. aprill 1945) aastatel 19221943 oli Itaalia peaminister ja diktaator ja seejärel juhtis aastatel 19431945 Saksamaa marionettvõimuna Itaalia Sotsiaalset Vabariiki. Benito Mussolini sündis sepa peres. Tema lapsepõlv möödus vaesuses, mis ei võimaldanud tal saada head haridust. Mussolini õppis kirikukoolis ning see andis talle võimaluse ise lapsi õpetada, kuid ta ei olnud kaua õpetaja. Itaalia-Türgi sõja päevil (19101911) sai temast sotsialistide parim ajakirjanik ja hiljem töötas ta toimetajana sotsialistide ajalehes L´Avanti ('Edasi'). Mussolini pooldas Itaalia astumist maailmasõtta Antanti poolel. Kuna sotsialistid olid vaimustuses patsifismi ideedest, läks Mussolini nendega tülli ja ta heideti sotsialistide parteist välja. Sõja-aastatel oli Mussolini sõdurina rindel ning sai seal haavata. 1919. aastal asutas ta vasakpoolsete vastu suunatud sõjaveteranide organisatsiooni Fascio di Combattimento (võitlusliit), mis 1921
Gustav Suits Gustav Suits 1883-1956 Elulugu Tartu Aleksandri Gümnaasium (kuldmedal) Õpetas koduõpetajana (Soome) Tartu ülikooli (keeleteadus) Helsingi Ülikooli (kirjandus ja esteetika) Abiellus Aino Thauvóniga Raamatukogupidaja ja soome keele õpetaja Tartu Ülikooli eesti ja üldise kirjandusloo õppejõuna Töötas Nobeli Instituudi raamatukogus(Rootsi) Gustav Suits suri 1956. aastal Tegevus Noor-Eesti liikumine 1917–1919 oli ta Eesti Sotsialistide- Revolutsionääride Partei (esseeride) liikmena Koostas märgukirja „Eesti Töövabariik“ Looming "Vesiroosid" 1899. aastal Esikkogu "Elu tuli" (1905) Kogus "Tuulemaa“ (1913) Kogu "Kõik on kokku unenägu“ (1922) Kogu "Tuli ja tuul" (1950) Kaks esseekogu: "Sihid ja vaated" (1906) ja "Noor- Eesti nõlvakult" (1931) Uurimusi eesti kirjandusloost Tänan teid tähelepanu eest
Gustav Suits ( 1883 1956) Gustav Suits sündis õpetajate perekonnas. Kooliteed alustas kohalikus külakoolis, millele järgnes Tartu Aleksandri Gümnaasium, mille ta lõpetas kuldmedaliga. Aastal 1911 abiellus Suits ülikoolikaaslase, soomlanna Aino Thauvóniga. Aastatel 19171919 oli ta Eesti Sotsialistide Revolutsionääride Partei liikmena tegev poliitikas. Teda peetakse Eesti iseseisvuse idee üheks autoriks tänu 1918. aastal avaldatud ajalehele Eesti Töövabariik. 19211944 töötas Suits Tartu Ülikoolis eesti ja üldise kirjandusloo õppejõuna. Aastal 1944 põgenes Gustav Suits Soome kaudu Rootsi, kus töötas Nobeli Instituudi raamatukogus. Gustav Suits suri 1956. aastal pärast mitmeaastast rasket haigus. Ta on maetud Stockholmi Metsakalmistule.
Rindelt saabusid koju sõjamehed, kelle jaoks Itaalias kohta nagu polnudki. Tööturg oli täis, neid ei vajanud peale omaste keegi. Ise pidasid nad endid sõjasangareiks, kes olid kodumaale sõjas võidu toonud. Riik oli aga tänamatu, kaevikutes oldud aeg ja valatud veri tundus asjatuna. Itaalia poliitikud ei osanud nende meelest ka võidu vilju lõigata, lasid ennast Pariisi rahukonverentsil tahaplaanile tõrjuda. Kasvas rahulolematus. Julgemalt hakkas ennast näitama maffia. Sotsialistide juhtimisel algas ettevõtete ülevõtmine tööliste poolt. Riigis algas anarhia, valitsus oli võimetu olukorda kontrollima. Parlamendifraktsioonid kulutasid kogu energia poliitiliste vastaste kahjustamiseks. Paljudele paistis, et Itaalias hakkavad korduma Venemaa sündmused. Rahvas ootas tugevat kätt. Seda lubas uus liikumine, mis hakkas ennast nimetama fasistlikuks. Selle liikumise juhiks oli Benito Mussolini. Benito Mussolini lapsepõlv Ta sündis 29. juulil 1883
Rindelt saabusid koju sõjamehed, kelle jaoks Itaalias kohta nagu polnudki. Tööturg oli täis, neid ei vajanud peale omaste keegi. Ise pidasid nad endid sõjasangareiks, kes olid kodumaale sõjas võidu toonud. Riik oli aga tänamatu, kaevikutes oldud aeg ja valatud veri tundus asjatuna. Itaalia poliitikud ei osanud nende meelest ka võidu vilju lõigata, lasid ennast Pariisi rahukonverentsil tahaplaanile tõrjuda. Kasvas rahulolematus. Julgemalt hakkas ennast näitama maffia. Sotsialistide juhtimisel algas ettevõtete ülevõtmine tööliste poolt. Riigis algas anarhia, valitsus oli võimetu olukorda kontrollima. Parlamendifraktsioonid kulutasid kogu energia poliitiliste vastaste kahjustamiseks. Paljudele paistis, et Itaalias hakkavad korduma Venemaa sündmused. Rahvas ootas tugevat kätt. Seda lubas uus liikumine, mis hakkas ennast nimetama fasistlikuks. Selle liikumise juhiks oli Benito Mussolini. Benito Mussolini lapsepõlv Ta sündis 29. juulil 1883. a
1905A. REVOLUTSIOON Siim Jakob Suits Algus 1905. aasta revolutsioon algas 22. jaanuaril (9. jaanuaril) 1905 Sankt- Peterburgis Verise pühapäeva sündmustega. 22. jaanuariks oli tsaarivalitsus Sankt- Peterburgi koondanud üle 40 000 soldati ja politseiniku. Rünnati tööliste rongkäiku mis suundus Nikolai II-le tööliste olukorra parandamist taotleva palvekirja esitama. Verine pühapäev põhjustas kogu Venemaal streigilaine. Jaanuaris streigiti 66-s linnas. Streikijate peamiseks loosungiks oli "Maha isevalitsus!". Vastuolude tõttu keiser Nikolai II ja II Riigiduuma vahel, saatis keiser Riigiduuma 9. juulil 1906 laiali. Vastuolude üheks põhjuseks oli Sotsialistide-Revolutsionääride Partei esindajate poolt Riigiduuma istungitel tehtav keisrivõimuvastane agitatsioon. Tallinnasse saadeti Ilja Fondaminski (1880–1942), kes...
Sellest hoolimata oli ta arukas poiss ja sooritas õpueksamid probleemideta. Lühikest aega pidas Mussolini õpetaja ametit. Kui see talle aga ei sobinud, läks ta Sveitsi, kus asus tööle ajalehes. Tema pidev mässudele õhutamine viis teda aga korduvalt trellide taha. Naastes Itaaliasse, proovis ta aga uuesti õpetaja ametit, mis teda peagi taas ära tüütas ning ta pöördus tagasi ajakirjanduse ja poliitika juurde. Itaalia- Türgi sõja päevil sai temast sotsialistide parim ajakirjanik ja hiljem töötas ta toimetajana sotsialistide ajalehes L´Avanti.1909. aastal armus Mussolini 16-aastasse Rachele Guid'i. Nad hakkasid koos elama kitsas korteris Forli linnas ning abiellusid. Peale kirjutamist väga mitmetes sotsialistide lehtedes asutas Mussolini oma ajalehe "La Lotta di Classe" ("Klassivõitlus"), mis osutus vägagi edukaks. Fasismi sünd: Esimese Maailmasõja-aastatel oli Mussolini sõdurina rindel, kus ta sai ka haavata. Ta oli
ametit pidama. Peagi tüdines ta sellest taas ja naasis ajakirjanduse ning poliitika juurde, mis viis ta veelkord vanglasse. 1909. aastal, kui Benito Mussolini oli vaba, armus ta 16-aastasesse Rachele Guid'i. Nad hakkasid koos elama kitsas korteris Forli linnas ning abiellusid. Varsti peale abiellumist pandi Mussolini viiendat korda vangi. Selleks ajaks oli ta juba tuntud kui üks andekamaid ja ohtlikumaid Itaalia noori Sotsialiste. Peale kirjutamist väga mitmetes sotsialistide lehtedes asutas Mussolini oma ajalehe ,,La Lotta di Classe" ("Klassivõitlus"), mis osutus vägagi edukaks. 1912. aastal määrati ta kohaliku sotsialistide ajalehe "Avanti!" toimetajaks, mille tiraazi ta varsti mitmekordistas. Itaalia osalemisele Esimeses maailmasõjas oli ta alguses vastu, kuid peagi aga muutis oma arvamust ja läks sõtta. Pärast sõja lõppu asus ta aktiivselt tegelema poliitikaga. Fasistlik liikumine 1918
9r klass Edgar Panov Sisukord Benito noorus lk3 Benito esimese Ms ajal lk4 Benito võimuletõus lk5 Benito teise Ms ajal lk6 Galerii lk7 Kokkuvõte lk8 Kasutatud kirjandus lk9 Benito noorus Ta õpis kirikukoolis (see andis talle võimaluse oma lapsi ise õpetada) Itaalia-Türgi sõja päevil sai temast sotsialistide parim ajakirjanik Benito Mussolini sündis sepa peres Tema lapsepõlv möödus vaesuses Benito esimese Ms ajal Mussolini pooldas Itaalia astumist ilmas õtta Antandi poolel Sõja-aastatel oli Mussolini sõdurina rindel ning sai seal haavata 1919a asutas ta vasakpoolsete vastu suunatud sõjaveteranide organisatsiooni, mis 1921 kuulutas enda Rahvuslik Fasistlikuks parteiks Benito võimuletõus 1922a korraldas ta demostratsiooni Roomale ja nõudis valistust endale
Esseerid ja Eesti Töövabariik 4 Aastavahetusnõupidamised Tallinnas 1917.a. viimasel ja 1918.a. esimesel päeval kogunesid Maanõukogu Vanematekogu ja kõigi erakondade (v.a. enamlased) esindajad. Lõpptulemuseks oli seal otsus Eesti iseseisvumise kohta. Esseerid ja Eesti Töövabariik Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei oli 1917. aasta suvel Venemaa Sotsialistide- Revolutsionääride (esseeride) Parteist eraldunud eesti sotsialistide iseseisev partei. Ülevenemaalise sotsialistide-revolutsionääride (esseeride) partei loosungiks oli “maa ja vabadus”, samas oli aga esseeride partei oli väheseid Vene poliitilisi jõude, kes vähemalt sõnades tunnustas rahvaste enesemääramisõigust ja föderatsiooniprintsiipi riigi ülesehituses. Poliitiline suund: Eesti sotsialistid-revolutsionäärid nõudsid Eesti osariiki demokraatlikus Venemaa föderatsioonis. Pärast enamlaste võimuhaaramist Venemaal aga võeti koos teiste
Gustav Suits sündis õpetajate perekonnas. Kooliteed alustas kohalikus külakoolis, millele järgnes Tartu Aleksandri Gümnaasium. Gustav viibis suviti Soomes, kus õpetas koduõpetajana prantsuse ja saksa keelt. Pärast seda astus ta Tartu ülikooli, kus õppis keeleteadust. Aastal 1905 jätkas õpinguid Helsingi Ülikoolis, kus õppis kaasaegset kirjandust ja esteetikat. Selle lõpetas ta 1910. aastal. Aasta p’rast abiellus Suits ülikoolikaaslase, soomlannaga. Ülikooli lõpetamist töötas kaks aastat Helsingis ülikooli raamatukogus ja seejärel neli aastat Helsingi Vene Gümnaasiumi soome keele õpetajana. 1917. Aastal Suits saabus kodumaale. Hakkas töötama Suits Tartu Ülikooli eesti ja üldise kirjandusloo õppejõuna (professor ) Oli õpilaste seas väga populaarne. Aastal 1944 põgenes Gustav Suits Soome kaudu Rootsi, kus töötas Nobeli Instituudi raamatukogus. Gustav Suits suri 1956. aastal pärast mitmeaastast rasket haigust. Ta on maetud Stockholmisse. Gu...
Gustav Suitsu elulugu Gustav Suits sündis Tartumaal, Kastre-Võnnu vallas, koolmeistri perekonnas. Kooliteed alustas kohalikus külakoolis, millele järgnes Tartu kroonugümnaasium (Tartu Aleksandri Gümnaasium). Juba gümnaasiumipäevil viibis Gustav Suits suviti Soomes, kus õpetas koduõpetajana prantsuse ja saksa keelt. Gümnaasiumi lõpetas Gustav Suits 1904. aastal kuldmedaliga. Pärast seda astus ta Tartu ülikooli, kus õppis keeleteadust. Aastal 1905 jätkas õpinguid Helsingi Ülikoolis, kus õppis kaasaegset kirjandust ja esteetikat. Selle lõpetas ta 1910. aastal. Aastal 1911 abiellus ülikoolikaaslase, soomlanna Aino Thauvóniga. Aastatel 19111913 töötas Helsingis ülikooli raamatukogus ning seejärel kuni 1917. aastani Helsingi Vene Gümnaasiumi soome keele õpetajana. Aastatel 19171919 oli Eesti Sotsialistide- revolutsionääride (esseeride) partei liikmena tegev poliitikas. Teda peetakse Eesti isese...
10 olulisemat sündmust, mis kindlustasid Eesti iseseisvumise väljakuulutamist . 1. 1905. aasta revolutsioon äratas rahva poliitilise aktiivsuse. Hakati looma parteisid ja erakondi ning esile kerkisid eestlastest poliitikud. 2. Venemaa sõda Saksamaaga tõi kaasa baltisakslaste vastased aktsioonid ja nende mõju vähenemise - organisatsioonide, ajalehtede, koolide sulgemised, maalt väljasaatmised. See oli eestlastele vastukarva ning tekitas rahva seas rahutusi. 3. 1917. aastal tungisid Saksa väed Eesti saartele ja sellega kaasnes sõjavastaste loosungitega esinevate enamlaste populaarsuse tõus. Ning sellises segaduses loodi algeline plaan iseseisva Eesti riigi jaoks. Varsti hakati tegutsemiskava täiendama salajastel koosviibimistel ning küsiti nõu ja abi teistelt riikidelt, loodi välissaatkond. 4. Üleminek eestikeelsele asjaajamisele aitas poliitikasse kaasa haarata rohkem inimesi. 5. 1917. aas...
3.slaid Praegune sotsiaaldemokraatia on laenanud mitmeid põhimõtteid moodsast liberalismist ehk sotsiaalliberalismist. Näiteks: võrdsete võimaluste põhimõte, positiivse vabaduse põhimõte (Riigi sekkumine majandusellu on lubatud, sest see suurendab kodanike sotsiaalset heaolu). Sotsiaaldemokraatia arvestab majandusdemokraatia põhimõtetega, tööliste kaasamine ettevõtte juhtimisse suurendab sotsiaalset sidusust. 4.slaid Ajalugu: Tekkis 19. sajandi lõpul sotsialistide nn. revisionistliku suuna pooldajate hulgas.Tekkis vastukaaluks kapitalismile(kehvad olud, vaesus, maj ja sots ebavõrdsus, sotsiaalne tõrjutus, sotsiaalse turvalisuse ja töökaitseseaduste puudumine). Erinevalt sotsialismist eitati revolutsioonilisust ja pooldati ühiskonna arendamist reformide teel. Lahknes sotsialismist I Maailmasõja ajal. 5.slaid Eesmärk: Sotsiaaldemokraatia eesmärk on tagada inimestele võrdsed võimalused eneseteostuseks
REVOLUTSIOONID JA KODUSÕDA VENEMAAL Kalle Pärt Kriisi küpsemine Venemaal 1917 • Rahutused sõjaväes: suured inimkaotused sõjas, vilets varustamine. • Majanduslik kaos: tööjõu- ja toorainepuudus, transpordi-, kütuse- ja toidukriis. • Keisrivõimu autoriteedi langus. • Rahulolematuse üldine kasv: rahvuslikud vastuolud, aktiviseerunud töölisliikumine. Grigori Rasputin Veebruarirevolutsioon • 17. dets 1916 – tapeti Rasputin • 1917. a algas rahutustega Petrogradis • 23. veebr (8. märts) - revolutsiooni algus, “Leiba!” “Maha sõda!” • 27. veebr – pealinn on ülestõusnute käes, “Maha tsaar!” • 1.-2. märts – sama teistes suurlinnades • 3. märts – tsaar loobub troonist Eestlaste meeleavaldus Petrogradis Kaksikvõimu aeg I • Revolutsiooni käigus loodud tööliste ja soldatite nõukogud eesotsas Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukoguga. • IV Riigiduuma koosseisu kuulunud kodanl...
seadused elektritööstuse natsionaliseerimise ja pensionide ja palkade osalise tõstmise kohta. Lüüasaamine parlamendivalimistel 1963. aastal sundisid kristlikke demokraate otsima koostööd ka Itaalia Sotsiaal Parteiga. Ministri kohtade eest nõuti Itaalial Sotsiaal Poartei vastutasuks loobumist koostööst kommunistidega ja Itaalia NATO-sse kuulumise heakskiitu. Itaalia Sots. Partei eesotsas P. Nenniga nõustus sellega ning 1963-1968 kuulutasid A. Moro Koalitsioonivalitsusse. See purustas sotsialistide hulgas lõhenemise: pahempoolsed sotsialistid asutasid 1964. Itaalia Proletaarse Ühistu Sotsiaal Partei ning jätkasid koostööd kommunistidega. Itaalia Sots-dem. Partei ühines 1966. Itaalia Sots. Parteiga, kuid 1969 moodustasid sots-dem-d uuesti omaette partei. Valitsusse on kuulunud ka Itaalia Liberaalse Partei esindajaid. Pärast 1968. a-t on pahem- ja paremtsentristlikud valitsused vaheldunud. Esimesed on tihendanud majandussidemeid sotsialismi maadega (1966 sõlmiti NSV Liiduga
Gustav Suits Huvitavad faktid elust Gustav Suits (30. november 1883 23. mai 1956) oli eesti luuletaja ja kirjandusteadlane. Ta sündis Tartumaal, Kastre-Võnnu vallas, koolmeistri perekonnas. Aastatel 19171919 oli Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei liikmena tegev poliitikas. Teda peetakse Eesti iseseisvuse idee üheks autoriks. 19211944 töötas Tartu Ülikooli Eesti ja üldise kirjandusloo õppejõuna, olles õpilaste seas väga populaarne. 1924. aastal asutas Gustav Suits Akadeemilise Kirjandusühingu, mille esimeheks jäi kuni 1941. aastani. 1935. aastast Uppsala ülikooli audoktor. Aastal 1944 põgenes Gustav Suits Soome kaudu Rootsi, kus töötas Nobeli Instituudi raamatukogus. 12. jaanuaril 1953 nimetati ta Eesti haridusministriks eksiilis, kuid ei võtnud seda kohta vastu. Gustav Suits suri 1956. aastal peale mitmeaastast rasket haigust. Ta on maetud Stockholmi Skogskyrkogärden'i kal...
10.Libaralism? Soov kaitsta revolutsiooniaastatel kätte võidetud vabadusi tõi kaaasa liberalismi kujunemise.Algul oli liberalism suunatud feodaalkorra ja piiramatu kuningavõimu vastu ning esindas kolmanda seisuse majandushuve. Liberaalid nõudsid sõna-,koosoleku- ja ÜHINEMISVABADUST ning usuvabadust. Kõik pidid seaduse ees olema võrdsed. Riik pidi lihtsalt pidi kontrollima et reeglitest kinni peetaks. 11. Rahvuslus? 12.Sotsialism? Sotsialistide ideaalühiskond pidi põhinema ühisomandil, kohustuslikul kollektiivsel tööl, majandustegevuse ulatuslikul planeerimisel ja reguleerimisel. See pidi ära hoidma ebavõrdsuse ja vaesuse. Nende vaated olid kohati naiivsed ja teostamatud.
rahaeest.Üldiselt tuginevadpoliitilisedotsusedmingilekindlale ideoloogiale,olulist mõju avaldavadka kultuuri ja ajalootraditsioonid. Teise maailmasõja järgsete heaoluriikide sündi kirjeldatakse sageli kui üldises üksmeeles kulgenud mesinädalaid. Konservatiivid muutsid dekoratiivseks sidemed monarhhia ja kirikuga, sotsialistid loobusid märatsemise ja kõige pahupidipööramise ähvardusest. Sageli valitseti koos. Suurimad riigistamised Lääne-Euroopa majanduses ei saanud teoks mitte sotsialistide, vaid konservatiivide, de Gaulle'i ja Itaalia kristlike demokraatide eestvõttel. Sage oli prognoos, et arenenud õhtumaa ühiskond sulandub peagi kihistumiseta keskklassiks. Siiski näib tollane pärand enam sisaldavat muinasjutulisi kirjeldusi seninägemata jõukusest kui kriitilist analüüsi selle kohta, milles efektiivne heaolumudel peaks seisnema. Aastakümnete jooksul on tähele pandud, et heaoluriik tähendab sisuliselt väga erinevaid asju, sageli ka selliseid, mis on
Oma rahvuse ülistamine. Vaenlased tuli hävitada. Natsionaalsotsialistlik- hirmuvalitsemine. Oma rahvuse ülistamine. Majanduslik liberalism- Seisukoht, mille järgi riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumini. Maffia- Kuritegelikud rühmitused ja rühmituste ühendused. Organiseeritud kuritegevus. Dominioon- Briti Rahvaste Ühenduse autonoomne liikmesriik, millel oli oma parlament, valitsus , kohtusüsteem ja seadusandlus. Rahvarinne- Organisatsioon, mis loodi sotsialistide, kommuniste ja teiste pahempoolsete erakondade poolt diktatuuriohuga võitlemiseks. Sufrazettid- naisõiguslased Keeluseadus- Seadus mis keelas alkoholi valmistamist, müüki ja sissevedu ja väljavedu. Suurbritannia Riigkord- Põhiseadusik monarhia. Demokraatlik kord. Seadusi võttis vastu parlament. Riiki valitsesid konservatiivid. Kaheparteisüsteem. 1920- algas Suurbritannias majanduslik tõus, mille katkestas ülemaailmne majanduskriis.
Õppis Bonni ülikoolis õigusteadust, kuid tal olid alkoholi probleemid ning ta pidi kooli vahetama Edasi läks Berliini ülikooli, kus ta õppis filosoofiat, kuid jättis pooleli doktorikraadi filosoofia alal sai Marx lõpuks hoopiski Jena Ülikoolist Pärast seda töötas ajakirjanikuna ajalehe "Rheinische Zeitung" juures, kust ta peagi pidi poliitilistel põhjustel lahkuma Seejärel kolis Marx Pariisi, kus ta tutvus paljude teiste noorte sotsialistide seas ka Friedrich Engelsiga Väljendid, väited "Jumal on ainult mask inimliku ahnuse ja ihade varjamiseks". "Religioon on oopium rahvale.“ Marx väitis, et inimkonna areng kulgeb ürgkogukondlikust korrast läbi orjandusliku korra feodaalaega, sealt kapitalismi ja edasi sotsialismi. Areng toimub toodangu ja inimeste vaheliste suhete arenedes Marxi ideed Kolm Marxi ideed, millest on välja kasvanud erinevad sotsioloogilised voolud: 1
Roheline liikumine ÜRO keskkonnakaitse programm UNEP 1972 Keskkonnakonverents Stocholmis Eesti esimene looduskaitseseadus 1935 1997 võeti vastu Eesti Keskkonnastrateegia ÜRO Keskkonnakonverents 1972. aastal Stocholmis Sotsialism Sotsialism on ühiskondlike liikumiste (peamiselt parteide) vasakpoolne ideoloogia. 20. sajandi algul tekkis Venemaal bolševism ehk enamlus (tuntud kui ka leninism). Sotsialism pidi tähendama kogu tootmise maa ja pankade natsionaliseerimist Sotsialistide mõju suurendas 1929-1933a. majanduskriis, kui langes üldine majandustase ning kadus usk majanduse isereguleeruvusse Liberalism Liberalism on poliitiline või filosoofiline maailmavaade, mis põhineb ideede vabaduses ja võrdsuses. 20. sajanndil asendus klassikaline liberalism sotsiaalliberalismiga Aja jooksul muutus järjest raskemaks ignoreerida kasvava töölisklassi rasket olukorda. Kasutatud materjalid http://www.pshg.edu.ee/files/loeng9.pdf https://sites.google
a) Vene-Jaapani sõda (1904-1905) ülemvõimust Kaug-Idas: Venemaa hävitav lüüasaamine kiirenes sisekriisi ülekasvamine revolutsiooniks b) Esimene Vene revolutsioon (1905 1907): Verine Pühapäev (9.jaan. 1905) üle 5000 rahumeelse meeleavaldaja tapmine Talvepalee juures poliitiline üldstreik (okt. 1905) - halvas terve riigi majanduse Nikolai II manifest (17.okt. 1905) lubati demokraatiat ja Riigiduuma - rahvaesinduse kokkukutsumist sotsialistide õhutusel jätkusid rahvarahutused, mis suruti sõjaväe abil maha Duumapoliitika I ja II Riigiduuma saadeti Nikolai II poolt laiali, alles III Riigiduuma (1907) oli keisrile kuulekas ja tegutses ettenähtud 4 aastat
sajandil linnaelanikkond järsult kasvama. Vabrikutööstuse levides kasvas tööliskond, kelle elu ja töötingimused olid rasked. Paljusid ähvardas tööpuuduse, haiguse, tööõnnetuse või vanaduse korral viletsus, sest hoolekande- ja sotsiaalkindlustussüsteemi polnud. Seevastu liberaalid jäid seisukohale, et riik ei tohi sekkuda ei majandus- ega sotsiaalsuhetesse, ja konservatiivid olid arvamusel, et töötajate olukorra parandamine kahjustab riigi konkurentsivõimet. Sotsialistide arvates tuli protestida olemasoleva vaesuse vastu ja pöörata suuremat tähelepanu ühiskondlikule heaolule. Majandus tuli nende arvates allutada kogu ühiskonna huvidele, sotsialistid tõstsid esikohale tööinimese olukorra ja probleemide lahendamise. Sellise ühiskonna rajamiseks tuli töölisklassil vägivaldsel ehk revolutsioonilisel teel haarata kapitalistidelt võim ja kehtestada proletariaadi diktatuur, kuulutada tootmisvahendid tiigi omaks ning allutada igasugune
I maailmasõda töid mehed kodudest välja, alguse sai sufrazettide liikumine. (naisõiguslased) hakkavad rohkem sekkuma majandusse. 2.Täida lüngad. Liberalism ja konservatism olid kujunenud poliitilisteks liikumisteks 19. sajandil. Liberaalid kaitsesid uuenduse poolt, konservatiivid pooldasid alalhoidlikkus traditsioonides kinni. Pärast Esimest maailmasõda kaotasid liberaalid toetajaid, juhtivaks paremerakonnaks said konservatiivi parteid. Konservatiivide peamisteks vastasteks said sotsialistide ning sotsiaaldemokraadid, kelle arvates pidi riik toetama abivajajaid. Lõppeesmärgiks oli nende arvates ühiskond, kus ei oleks erinevate kihtide vahesid. Oma eesmärke lootsid nad saavutada järgmiselt: reformide teel, naistele valimisloa andmine, võrdsuse kehtestamine. Majandusraskused ja poliitiline ebastabiilsus soodustasid liikumisi, mis lubasid karmikäelist valitsemist. Mõjukamateks olid fasism- itaalias, natsism- saksamaal ja kommunism- nkl
Gustav Suits Gustav Suits (30. november 1883 K urista – 23. mai 1956 Stockho lm) oli eesti luuletaja j a kirjandusteadlane . Elulugu Gustav Suits sündis õpetajate perekonnas. Kooliteed alustas kohalikus külakoolis, millele järgnes Tartu Aleksandri Gümnaasium. Juba gümnaasiumipäevil viibis Gustav Suits suviti Soomes, kus õpetas koduõpetajana prantsuse ja saksa keelt. Gümnaasiumi lõpetas Gustav Suits 1904. aastal kuldmedaliga. Pärast seda astus ta Tartu ülikooli, kus õppis keeleteadust. Aastal 1905 jätkas õpinguid Helsingi Ülikoolis, kus õppis kaasaegset kirjandust ja esteetikat. Selle lõpetas ta 1910. aastal. Aastal 1911 abiellus Suits ülikoolikaaslase, soomlanna Aino Thauvóniga. Aastatel 1911–1913 töötas Helsingis ülikooli raamatukogus ja seejärel kuni 1917. aastani...
Gustav Suits Annika, Eliise 11.A Elulugu 30.11.1883.a. Eesti, Tartumaa, Võnnu Luuletaja, toimetaja, tõlkija, kirjandusteadlane Hendrik Suits, Liis Suits - õpetajad 1890.a. Karjapoiss 1911.a. abiellus ülikoolikaaslase Aino Thauvóniga 19171919.a. Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei liige 1924.a. asutas Akadeemilise Kirjandusühingu 1944.a. põgenes Soome kaudu Rootsi 1953.01.12 nimetati Eesti haridusministriks eksiilis 23.05.1956.a. Stockholmi Skogskyrkogärden'i kalmistu Gustav Suits ja Tõnis Kreutzwald Haridus/Amet 1892-1895 - Võnnu külakool 1896-1904 - Tartu Aleksandri gümnaasium, kuldmedal (samal ajal õpetas suviti Soomes prantsuse ja saksa keelt) 1904-1905 - Tartu ÜK, keeleteadus 1905-1910 - Helsingi ÜK, kaasaegne kirjandus ja esteetika 19111913 - Helsingis ÜK raamatukogus 1913-1917 - Helsingi Vene Gümnaasium, soome keele õpetaja 1919-1944 - Tartu ÜK, eesti ja üldise ...
Õpinguid Bonni ülikoolis takistas aga tema tugevnev alkoholism, mis sundis teda siirduma Berliini, kus ta oma kodanlik- demokraatlike vaadetega isa õuduseks hülgas õigusteaduse ning asus õppima hegelliku filosoofiat. Teda mõjutasid nii Shakespeare'i romantilised lood kui ka Newtoni, Locke'i ja Leibnizi ratsionaalne mõtteviis. Omandanud doktorikraadi ning töötanud mõnda aega ajakirjanikuna eejärel kolis Marx Pariisi, kus ta tutvus paljude teiste noorte sotsialistide seas ka Friedrich Engelsiga, kellega koos loetakse teda teadusliku kommunismi, dialektilise ja ajaloolise materialismi ning teadusliku poliitilise ökonoomia aluste rajajaks. 1847. aastal asutasid mehed koos Kommunistide Liidu ja kirjutasid ,,Kommunistliku partei manifesti". Marxi olulisimaks teoseks loetakse tänapäeval aga tema kolmeköitelist ,,Kapitali", kus üritab erinevate näidete ja seletuste põhjal tõestada, et kapitalism kui ühiskonnakorraldus on juba eos
Demokraatia Euroopas kahe maailmasõja vahel. Demokraatia tähendab kreeka keeles rahva võimu. Demokraatlikku ühiskonda iseloomustavad: rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises, kodanikuvabaduste ning kodanikuõiguste olemasolu. Tänu I maailmasõja võitmisele kasvas märgatavalt demokraatlike suurriikide maine. Tänu sellele otsustasid demokraatia kasuks uued riigid. Enamik I maailmasõja järel tekkinud riike valis demokraatliku riigi korra vabariigi näiteks Soome, Poola, Balti riigid. Tugeva demokraatliku korraga suurriigid tõestasid oma elujõulisust. Demokraatia laienes ka siseriiklikult. Laienes valimisõigus. 1918 said Suurbritannias valimisõiguse ka naised, Eestis 1919. Liberalism ja konservatism olid kujunenud poliitilisteks liikumisteks 19. sajandil. Liberalism tähendab vabameelsus, inimeste võrdõiguslikkust ja vabadust tähtsustavat poliitilist õpetust. Pärast I maailmasõda kaotasid liberaa...
Autonoomia saavutamine 2. Rakendamine Eesti keel- asjaajamiskeel Maapäeva valimiste korraldamine Rahvusväeosade loomine Korra tagamine Poliitiline areng Vastuolud: · Senise vene ametnikkonnaga · Nõukogudega (enamlased) · Vene sõjaväega Eesti poliitiliste erakondade kujunemine · Eesti Dem. Erakond Jaan Tõnisson · Eesti Maarahva Liit K. Päts · Eesti Tööerakond Jüri Vilms · Eesti Sotsiaaldem. Ühendus · Eesti Sotsialistide Revol. Partei · VSDTP-sse kuuluvad enamlased- suvi 1917 suurim poliitiline jõud: 7000 liiget Maapäev · Esimene parlamendilaadne rahvaesindus Eestis · Valimised 1917.a. mais · Tuleb kokku 1917.a. juulis · Valib täidesaatva organi Maavalitsuse · 25.augustil ütleb Tõnisson maapäeva koosolekul esmakordselt välja omariikluse mõtte. Enamlaste võimuhaaramine Sept. - sakslased vallutavad saared Okt. - enamlaste aktiviseerumine: mood.
kui uue korra võidukäigu tulemust. Liberaal-demokraatlik kord polnud võimul siiski üle Euroopa Austaria-Ungaris, Venemaal, Balkanimaades veel liiguti selles suunas: tunnistati kehtetuks keskaegsed seadused, mis piirasid inimeste elukoha ja tööala valikuid, tühistati seisuslikud privileegid. Turumajandusel tuginev liberaal-demokraatlik riigkord hakkas järk- järgult kinnituma üle kogu maailma. Streigid ja meeleavaldused, sotsialistlikku suunitlusega töölisajalehed ning sotsialistide parlamendifraktsioonid muutusid 20.sajandi alguse Euroopas tavaliseks nähtuseks. Võitluse sisuks oli küsimus, kas kehtiv kord saab parandada töölisklassi olukorda või on vaja kehtestada sotsialism. 19.sajandi revolutsioonilsed sotasialistid, nagu Karl Marx arvasid, et kehtiva korra lammutamine revolutsiooni teel on möödapääsmatu. Sotsiaalprobleemide kõrval ohustas Euroopat 20.sajandi algul ka rahvusküsimuse teravnemine. 20
ning sotsiaaldemokraadid. Sotsialistlikke ning sotsiaaldemokraatide erakondi nimetati pahempoolseteks. Nende arvates on riigi kohus toetada abivajajaid. Selleks tuleks kehtestada rikastele suuremad maksud ja saadud raha kasutada kõigile võrdsete elutingimuste loomiseks. Lõppeesmärgiks oleks sotsialism ehk ühiskond, kus elanike vahel ei oleks suurt varalist ebavõrdsust. Seda lootsid nad saavutada ümberkorralduste ehk reformidega. Töölistele valimisõiguse andmine suurendas sotsialistide ja sotsiaaldemokraatide poolehoidjate arvu.1920 -30 aastail asusid nad Skandinaavia maades valitsuse eesotsa. Mitte demokraatlikud liikumised Sõjast väsinud inimesed lootsid, et demokraatlikud valitsused suudavad kiiresti ületada sõjajärgsed majandusraskused ja poliitilise segaduse ning tagavad rahvale heaolu. Kuna majanduslikku õitsengut kohe ei saabunud, siis pettusid paljud demokraatias. See pettumus ning hirm homse päeva ees olid soodsaks pinnaks mittedemokraatlikele liikumistele
tõttu arreteeriti ja pandi vangi mitmeid kordi • 1904. a. läks kodumaale tagasi, kus jälle oli kooliõpetajaks • Peagi tüdines ja naasis ajakirjanduse ning poliitika juurde, mis viis ta veelkord vanglasse. Mõne aja pärast oli tuntud kui üks andekamaid ja ohtlikumaid Itaalia noori Sotsialiste • Asutas oma ajalehe “La Lotta di Classe” ("Klassivõitlus"), mis osutus vägagi edukaks • 1912. aastal määrati ta kohaliku sotsialistide ajalehe "L'Avanti!" toimetajaks Esimeses maailmasõjas • Mussolini pooldas Itaalia astumist ilmasõtta Antanti poolel • Kuni sõja lõpuni oli Antante valitsuste palgaline mõjuagent, avaldades ajakirjanduses patsifistliku sisuga artikleid • Sõja-aastatel oli sõdurina rindel ning sai seal haavata • 1919. aastal asutas ta vasakpoolsete vastu suunatud sõja- veteranide organisatsiooni Fascio di Combattimento (Võitlusliit), mis 1921. aastal kuulutas end
Vapsid tervitasid algul Hitleri võimuletulekut Saksamaal, kuid vaimustus jahtus kiiresti. Oktoobris 1933 võeti rahvahääletusel suure enamusega vastu vapside esitatud põhiseaduse muutmise eelnõu, mille järgi Eestist pidi saama presidentaalne riik, kus Riigikogule jäänuks pigem nõuandev roll. Rahvahääletusele ning 1934. aasta valimistele eelnenud kampaania olid väga ägedad ning rikkad süüdistustest eriti väidetavalt korrumpeerunud sotsialistide vastu. Valitsusele esitati isegi eelnõu sotsialistlikku ühiskonnakorda propageerivate organisatsioonide keelustamiseks, kuid vapside populaarsusele ei tulnud see aktsioon kasuks. 1934. a aprillikuus toimunud Riigivanema valimistele seati kandidaadina üles Andres Larka. Kampaania oluliseks osaks oli võistleva kandidaadi kindral Johann Laidoneri, eriti tema majandustegevuse kriitika. Toetusallkirjade kogumise kampaania käigus sai Larka 51%, Laidoner 30% ja Päts 15% antud allkirjadest
Gustav Suits (30. november 1883 23. mai 1956) oli eesti luuletaja ja kirjandusteadlane. Gustav Suits sündis Tartumaal, Kastre-Võnnu vallas, koolmeistri perekonnas. Kooliteed alustas kohalikus külakoolis, millele järgnes Tartu kroonugümnaasium (Tartu Aleksandri Gümnaasium). Juba gümnaasiumipäevil viibis Gustav Suits suviti Soomes, kus õpetas koduõpetajana prantsuse ja saksa keelt. Gümnaasiumi lõpetas Gustav Suits 1904. aastal kuldmedaliga. Pärast seda astus ta Tartu ülikooli, kus õppis keeleteadust. Aastal 1905 jätkas õpinguid Helsingi Ülikoolis, kus õppis kaasaegset kirjandust ja esteetikat. Selle lõpetas ta 1910. aastal. Aastatel 19171919 oli Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei (esseeride) liikmena tegev poliitikas. Teda peetakse Eesti iseseisvuse idee üheks autoriks[viide?]. Suits valiti ESRP keskkomitee liikmeks ja seati kandidaadiks eelolevail Venemaa Asutava Kogu valimistel. Esimene luuletus "Vesiroosid" ilmus aastal 18...
Tänapäeva sõda ja rahu Eelnevad põlvkonnad on näinud läbi aegade lahinguid Maarjamaal, rahutusi rahvaste vahel, nende lahendamist ja nende eest ka pagemist. Juba vanas Egiptuses peeti sõdu, vallutati võõraid maid ja allutati võõraid rahvaid seda vaid enda võimu, au ja kultuse suurendamise nimel. Vähe on olnud neid valitsejaid, kes oma nime on tõestanud sõnade, arukate tegude või rahva eest hoolitsemise läbi. Õnneks on ajaga üht-teist muutunud, sest inimesed tüdinesid sõdimisest, riigijuhidki said aru, et ainuüksi väe ja võimuga oma maad ja elanikke tugevana ei hoia. Vanasti tähendas sõda taplusi ja veriseid lahinguid, mida tähendab see tänapäeval? Nüüdisajal ei ole mõeldav, et Saksamaa oma vägede või Inglismaa oma suursuguse laevastikuga astub vastu Prantsusmaa tugevale keskvõimule. Sõjategevus on üldiselt langenud madalale tasemele võrreldes seda 20.sajandiga. Päris puhtalt me aga pääsenud ei...
kaitsta oma maad tootjate ja kauplejate jaoks turgu, kõik ühiskonna liikmed ei tohiks kaasa lüüa poliitilises elus, tugineb eelkõige traditsioonilistele väärtustele. Alalhoidliku riigijuhtimise mõtteviisina välditakse kergekäelisi ning vägivaldseid riigikorralduse muutusi. Sotsialism- liberaalid jäid seisukohale, et riik ei tohi sekkuda ei majandus- ega sotsiaalsuhetesse, ja konservatiivid olid arvamusel, et töötajate olukorra parandamine kahjustab riigi konkurentsivõimet, Sotsialistide arvates tuli protestida olemasoleva vaesuse vastu, pöörata suuremat tähelepanu ühiskondlikule heaolule ja usk inimeste võrdsusse, vendluse ja koostöö ideaali. Nõudsid ühesugust valimisõigust kõigile. Ei tunnistanud vägivalda. INDUSTRIAALÜHISKOND Industriaalühiskond on ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on tööstus ja ehitus. Vähem inimesi on hõivatud põllumajanduses ja teeninduses. Ülemineku tulemusena asendati manufaktuuritootmine vabrikutootmisega
mis üldriiklikes küsimustes lähenes vene kadettidele, pidades kohaseimaks riigivormiks põhiseadusega piiratud parlamentaarset monarhiat. Selle tagajärjel hakati mitmel pool kohalikke omavalitsusi üle võtma. Inimesed muutusid ühe julgemaks .Julgeti aina rohkem ja suuremaid streike ette võtta. Detsembri algul puhkes Tallinnas järjekordne üldstreik. Võimud vastasid seekord streigile karmimate meetmetega : keelati koosolekud, vahistati sotsialistide juhid ja töölisliikumise tegelased ning Tallinnas ja kogu Harjumaal kehtestati sõjaseisukord. Tulemus polnud ilus. Sadu inimesi saadeti sunnitööle, vanglaisse ja asumisele, paljusid karistati avaliku ihunuhtlusega. Võimude eesmärgiks oli tagasipöördumine revolutsioonieelse olukorra juurde. Tühistati varasemaid järeleandmisi, suleti loodud erakondi, seltse ja töölisorganisatsioone, keelati mitmete ajalehtede ilmumine .Revolutsiooni haripunkt oli möödas aga
toetus. Maffia – organiseeritud kuritegevuslik rühmitus, mis tegelesid väljapressimistega, prostitutsiooni, hasartmängude ja hiljem ka narkokaubandusega. Isolatsionismipoliitika – eraldatuse poliitika. 1931 – Westinisteri statuut – Suurbritannia senised dominioonid muutusid sise – ja välispoliitiliselt suveräänseks Suveräänsus – iseseisvus. 1934 – 1938 – Rahvarinne – loodi Prantsusmaal, kommunistide ja sotsialistide vaheline koostöölepe, et vältida äärmusliikumiste tõus võimule. Autoritaarne diktatuur – võim on koondatud ühe isiku või isikurühma kätte, poliitiliste erakondade töö on lõppetatud või piiratud, rahval puudub otsene võimalus juhtide otsuseid muuta. Totalitaarne diktatuur – võim on koondatud ühe isiku või isikurühma kätte, toimub hirmuvalitsus, rikutakse rahva inimõigusi. 1933 – Hitler nimetati riigikantsleriks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
