poliitilisele reziimile. 4. Solidaarsus (ametiühing)- on Poola ametiühing, mis on tuntud oma Nõukogude Liidu vastase tegevuse poolest. Ühingu eesotsas oli Lech Walsa. Ühing kujutas endast totalitarismi- ja kommunismivastast sotsiaalset massliikumist. Liikumisse kuulusid väga erinevaid poliitilised jõud: alates katoliiklikest konservatistidest kuni ultravasakpoolsete sotsialistide ja anarhistideni. 31.08.1980 kirjutasid valitsuse esindajad ja Walesa alla kokkuleppele, mis tagas õiguse ühineda vabadesse ametiühingutesse. Iseseisvate ametiühingute teke Poolas andis märku nõukogude süsteemi nõrgenemisest, julgustades teisi rahvaid oma õiguste eest võitlema. 5. modzaheed- Afganistaani vastupanuvõitlejad 6. Tähtede sõda- hiiglaslik programm, mille eesmärgiks oli luua USA-le ja tema
poliitilisele reziimile. 4. Solidaarsus (ametiühing)- on Poola ametiühing, mis on tuntud oma Nõukogude Liidu vastase tegevuse poolest. Ühingu eesotsas oli Lech Walsa. Ühing kujutas endast totalitarismi- ja kommunismivastast sotsiaalset massliikumist. Liikumisse kuulusid väga erinevaid poliitilised jõud: alates katoliiklikest konservatistidest kuni ultravasakpoolsete sotsialistide ja anarhistideni. 31.08.1980 kirjutasid valitsuse esindajad ja Walesa alla kokkuleppele, mis tagas õiguse ühineda vabadesse ametiühingutesse. Iseseisvate ametiühingute teke Poolas andis märku nõukogude süsteemi nõrgenemisest, julgustades teisi rahvaid oma õiguste eest võitlema. 5. modzaheed- Afganistaani vastupanuvõitlejad 6. Tähtede sõda- hiiglaslik programm, mille eesmärgiks oli luua USA-le ja tema
23. septembril 2006 valiti ta Eesti Vabariigi presidendiks.1997. aasta lõpus astus Eesti Talurahva Erakonda, mis ühines aprillis 1998 erakonnaga Parempoolsed. Liitumisel tekkinud Rahvaerakonna asutajaid ja aastani 1999 selle esimees, aastast 1999 Rahvaerakond Mõõdukad aseesimees, seejärel kuni aastani 2002 esimees. 2004. aasta Euroopa Parlamendi valimistel kandideeris Sotsiaaldemokraatliku Erakonna nimekirja esinumbrina. Kuulus Euroopa Sotsialistide Parteisse. Välisvisiidid: · Läti president Vaira Ve-Freiberga, 16. oktoober 2006, Riia, töövisiit · Soome president Tarja Halonen, 16. oktoober 2006, Helsingi, töövisiit · Ungari president László Sólyom, 22.23. oktoober 2006, Budapest, töövisiit · Leedu president Valdas Adamkus, Poola president Lech Kaczyski, Läti president Vaira Ve-Freiberga, 5.6. november , Vilnius, töövisiit · Gruusia president Mihheil Saakasvili, 22
Kõikjal itaalias hakkasid fasistid looma relvastatud salke, naad kandisid musti särke. Neid hakati kutsuma mustsärklasteks. Nad korraldasid kokkupõrkeid kommusnistide ja nende toetajatega ja karistasid kurjategijaid. BENITO MUSSOLINI Sündis 1883.a sepa peres. Lapsepõlv möödus vaesuses. Õppis kirikukoolis ning oli natuke aega ka õpetaja. Enne 1MS töötas ta sotsialistlikus ajakirjas toimetajana. Kuna ta pooldas itaalia asutumist atlandi poolel, heideti ta sotsialistide partest välja. Sõjaastatel oli Mussolini rindel ning sai haavata. Pärast sõja lõppu hakkas ta aktiivselt tegelema poliitikaga MUSSOLINI ÕPETUS Tema õpetus oli suurel määral seotud tema vaadetega. Tema vaadetes oli tähtsamail kohal rahvus. Seega oli tähtsaim natsionalistlik õpetus. Ta väitis et rahvus on jääv ja kõikehaarav. Inimesed elavad ja surevad aga rahvus jääb.rahvuse areng on riigi tähtsaim ülessanne ning
Asutav kogu . Asutav Kogu oli Eesti rahvaesindus ja seadusandliku võimu organ 23. aprillist 1919 kuni 20. detsembrini 1920. Asutav Kogu töötas ühe aasta, 7 kuud ja 28 päeva. Istungjärke oli viis: neist pikim oli teine istungjärk, mil peeti 70 koosolekut; lühim aga viies, kus peeti vaid 16 koosolekut. Üldse peeti 170 koosolekut, kus võeti vastu 88 seadust ja määrust Arupärimisi Vabariigi Valitsusele esitati 85. Asutava Kogu valimised toimusid 5.7. aprillil 1919. Valimistel osales kümme parteid vi rühma. Peamised erakonnad või parteid olid Konstantin Pätsi juhitud Maaliit, Jaan Tõnissoni juhitud Eesti Rahvaerakond, Eesti Tööerakond ja sotsiaaldemokraadid. Sotsiaaldemokraadid saavutasid ülekaaluka vidu, teiseks jäi Eesti Tööerakond. Üllatus oli Maaliidu tugev lüüasaamine (4. koht valimistel ja vaid 8 saadikukohta.) 120-liikmelises Asutavas Kogus oli 25 juristi, 11...
maailma ajaloos. Ta aitas luua sõjalis-tööstusliku kompleksi, mis võimaldas Saksamaal väljuda Esimesele maailmasõjale järgnenud majanduskriisist. Hitleri valitsemisaja kõrgpunktis oli tema kontrolli all suurem osa Euroopast.Kui sõda oli peaaegu kaotatud, sooritas Hitler Berliinis Führerbunker'is enesetapu. Mussolini pooldas Itaalia astumist ilmasõtta Antanti poolel. Kuna aga sotsialistid olid haaratud patsifismi ideedest, läks Mussolini nendega tülli ja ta heideti sotsialistide parteist välja. Sõja-aastatel oli Mussolini sõdurina rindel ning sai seal haavata. 1919. aastal asutas ta vasakpoolsete vastu suunatud sõjaveteranide organisatsiooni Fascio di Combattimento (võitlusliit), mis 1921. aastal kuulutas enda Rahvuslik Fasistlikuks Parteiks. Põhiline toetajaskond olid erusõjaväelased, dissidentidest sotsialistid, suurmaaomanikud ja futuristid. Fasistid rakendasid kommunistide suhtes füüsilist terrorit ning tegelesid ka tänapäeva mõistes "katusepakkumisega"
Valimisõigus on täiskasvanud meestel ja naistel, sõltumata varanduslikust seisust. ADEMOKRAATLIKUD JA B MITTEDEMOKRAATLIKUD LIIKUMISED: A: Euroopas olid liberalism ja konservatism. Liberaalid pooldasid uuendusi, kaitsesid isikuvabadusi ja vabaturgu. Konservatiivid ei tahtnud uuendusi, kaitsesid vabaturgu ja ei tahtnud, et riik sekkuks majandusellu. Saksamaal, Prantsusmaal ja PõhjaEuroopas tekkisid sotsiaaldemokraatlikud erakonnad. Suurbritannias oli selleks Tööerakond. Sotsialistide arvates on riigi kohus toetada abivajajaid. Selleks kehtestada rikastele suuremad maksud ja selle raha eest luua kõigile võrdsed elutingimused. Sotsialistlikus ühiskonnas ei ole suurt varalist ebavõrdsust. Töölistele anti valimisõigus. B: Need on kommunism, fasism ja natsionaalsotsialism. Nende eesmärgiks oli demokraatia kukutamine ja diktatuuri kehtestamine. Kommunistide meelest oli tähtis klassivõitlus vaeste tööliste ja rikaste kapitalistide vahel
Gustav Suits Koostanud: Liisa Kivimaa Elulugu Gustav Suits sündis Tartumaal, Kastre-Võnnu vallas, koolmeistri perekonnas. Kooliteed alustas kohalikus külakoolis, millele järgnes Tartu kroonugümnaasium (Tartu Aleksandri Gümnaasium). Gümnaasiumipäevil viibis Gustav Suits suviti Soomes, kus õpetas koduõpetajana prantsuse ja saksa keelt. Gümnaasiumi lõpetas Gustav Suits 1904. aastal kuldmedaliga. Pärast seda astus ta Tartu Ülikooli, kus õppis keeleteadust. Aastal 1905 jätkas õpinguid Helsingi Ülikoolis. Selle lõpetas ta 1910. aastal. Aastal 1911 abiellus ta ülikoolikaaslase, soomlanna Aino Thauvóniga. Aastatel 19111913 töötas Suits Helsingis ülikooli raamatukogus Pärast seda töötas ta kuni 1917. aastani Helsingi Vene Gümnaasiumi soome keele Gustav Suits õpetajana. Aastatel 19171919 oli Gustav Suits Eesti Sotsialistide-revolutsio...
Vladimir Lenin Getter Orav 12. klass Vladimir Iljits Lenin Venemaa bolsevike juht Oktoobrirevolutsiooni läbiviija Nõukogude Venemaa esimene valitsusjuht Hiljem leninismiks nimetatud kommunistliku riigiõpetuse rajaja. Lapsepõlv, haridus ja kasvatus Vladimir Uljanov sündis Simbirskis rahvakoolide inspektori Ilja Nikolajevits Uljanovi perekonnas Aastatel 18791887 õppis Vladimir Uljanov Simbirski gümnaasiumis Aastal 1887 lõpetas ta kuldmedaliga gümnaasiumi ja astus Kaasani ülikooli õigusteaduskonda Varsti heideti ta sealt osavõtu eest üliõpilaste revolutsioonilises liikumises välja ning saadeti välja oma sugulaste juurde Aastal 1891 lõpetas V. Uljanov juuraõpingud eksternina Peterburi ülikooli juures, väga heade hinnetega ja 1. järgu diplomiga. Lenin 1891. aastal Poliitilise tegevuse algus Detsembris 1887. aastal heideti Vladimir üliõpilasrahutustes osalemise tõttu ülikoolist välja ning kanti politsei poolt isikute nimekirja, kellel o...
1.Mis on demokraatia? Mis on diktatuur? valitsemisvorm, mis on rahva käes valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu vim otsuste tegemisel. 2.Miks suurenes demokraatlike ideede populaarsus prast I maailmasda? Suurenes, kuna vitjad olid demokraatlikud riigid ja kaotaja Saksamaa ei olnud demokraatlik, nii arvati, et demokraatia on parim riigi valitsemise kord ja suuremosa riika valis siis demokraatia. 3.Miks oli mittedemokraatlikel liikumistel palju toetajaid? Sest inimesed pettusid demokraatiasse. See pettumus ning hirm homse peva ees olid soodsaks pinnaks mittedemokraatlike liikumiste tekkele ja levikule. 4.Millised olid mjukamad demokraatlikud ja mittedemokraatlikud liikumised? mittedemokraatlikud- esimesel maailmasõja päevil haarasid kommunistid võimu venemaal ning kehtestasid seal hirmuvalitsust. itaalias läks 1922.a. riigirüüt fasistliku pertei kätte. demokraatlikud 5.Iseloomusta liberalismi, konservatismi, sotsia...
Esimene maailmasõda 28.juuli 1914 11.november 1918 Antant : Keskriigid: Venemaa Saksamaa Prantsusmaa Austria-Ungari Suurbritannia Türgi Itaalia (1915) Bulgaaria Sõja põhjus: suurriikide vastuolud: võitlus turgude, tooraineallikate, kapitali ekspordi võimaluste, mõjupiirkondade ja asumaade pärast Soodustavad tegurid: Saksa-Prantsuse vastuolude suurenemine Maroko pärast Venemaa ja Austria-Ungari vastuolude suurenemine seoses sellega, et viimane annekteeris Bosnia ja Hertsegoviina Balkani sõjad Riikide eesmärgid: Saksamaa: kaotada Suurbritannia ülekaal merel, võtta endale Prantsusmaa, Belgia ja Hollandi asumaad ning vallutada Baltimaad, Poola ja Ukraina Austria-Ungari: tahtis endale Serbiat ja Tsernogooriat Türgi: tahtis endale Taga-Kaukaasiat Suurbritannia: tahtis lüüa Saksamaad ja vallutada Türgilt Mesopotaamia Prantsusmaa: tahtis tagasi saada Elsass-Lotringi ja vallutada Saarimaa...
Näited demokraatia laienemise kohta pärast I ms Laienes valimisõigus ja uued loodud riigid olid valdavalt demokraatlikud. Liberaalid Kaitsesid isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust, konservatiivid pooldasid r iigi mittesekkumist majandusellu. Sotsialistide ja sotsiaaldemokraatide arvates pidi riik toetama abivajajaid. Weimari vabariik Saksamaal sai alguse 1919 aastal, kui võeti vastu põhiseadus, miss järgi Saksamaa kuulutati demokraatlikuks vabariigiks. Mille poolest on sarnased kommunistide ja fasistide arvamused dem. kohta? Mõlemad leidsid, et demokraatia ei toimi ja diktatuur on parem valitsemisviis. Suurbritannia areng Riigikord: demokraatia, konstitutsiooniline ehk parlamentaarne monarhia.
Gustav Suits Gustav Suits (30. (18.) november 1883 Tartumaa 23. mai 1956 Stockholm) oli eesti luuletaja ja Gustav Suits kirjandusteadlane Gustav Suits sündis õpetajate perekonnas. Kooliteed alustas kohalikus külakoolis, millele järgnes Tartu Aleksandri Gümnaasium (Tartu Elulugu Kubermangugümnaasium). Juba gümnaasiumipäevil viibis Gustav Suits suviti Soomes, kus õpetas koduõpetajana prantsuse ja saksa keelt. Gümnaasiumi lõpetas Gustav Suits 1904. aastal kuldmedaliga. Pärast seda astus ta Tartu ülikooli, kus õppis keeleteadust. Aastal 1905 jätkas õpinguid Helsingi Ülikoolis, kus õppis kaasaegset kirjandust ja esteetikat. Selle lõpetas ta 1910. aastal. Aastal 1911 abiellus Suits ülikoolikaaslase, soomlanna Aino Thauvóniga. Aastatel 19111913 töötas Helsingis ülikooli raamatukogus ning seejärel kuni 1917. aastani Helsingi Vene Gümnaasiumi soome keele õpetajana. Gustav Suits oli Noor-Eesti liikumise üks kesksemaid ja...
Eesti iseseisvumine Sündmused aastatel 1917-1918 Veebruarirevolutsioon · 1917. a veebruaris Petrogradis puhkenud rahutused kasvasid üle revolutsiooniks. · Nikolai II loobus troonist ja Venemaast sai vabariik. ·Võim läks Ajutise Valitsuse kätte. Samal ajal tekkisid tööliste ja soldatite saadikute nõukogud. Veebruarirevolutsiooni mõjud Eestis · 2. märtsil kasvas massimiiting üle korrarikkumisteks: rüüstati politsei- ja kohtuasutusi, tapeti ohvitsere, vabastati Paksu Margareeta vangid jne. Korratused likvideeriti kiiresti. · Keskvõimu esindajaks sai kuberneri asemel komissar Tallinna linnapea Jaan Poska. · Rahvuslased seadsid eesmärgiks Eesti autonoomia. Jaan Poska Autonoomia saavutamine · 1917 märts: Ajutisele Valitsusele esitati kinnitamiseks autonoomiaseaduse projekt. Petrogradis toimus hiiglaslik eestlaste meeleavaldus, millega nõuti Eestile kohest autonoomiat. Ajutine Valitsus andis ...
Kuidas sai võimalikuks Eesti iseseisvumine? Eesti iseseisvumise ametlik välja kuulutamine toimus 24.veebruaril 1918 aastal. See oli pikaaegse töö tulemus. Iseseisvumisele aitasid kaasa mitmed tegurid, alustades nii eestlaste endi tegevusest, kuid abiks oli ka olukord mujal maailmas ning eriti Venemaal. Millised olid Eesti iseseisvumise eeldused ning kuidas sai see võimalikuks? Eesti iseseisvumine on otseselt seotud I maailmasõjaga, mille käigus lagunesid Euroopa impeeriumid Venemaa ja Austria - Ungari. Maailmasõja järel tekkisid Euroopa kaardile sellised uued riigid nagu Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tšehhoslovakkia. Mõlemale, juba enne maailmasõda nõrgenenud, riigile sai maailmasõda saatuslikuks. Venemaa ebaõnn sõjas tõi kaasa protestiliikumise kasvu, mille kulminatsiooniks oli tsaarivõimu kukutamine 1917.a. veebruarirevolutsiooniga. Sellele järgnes segadus , enamlaste võimuhaaramine ja kodusõda lõid soodsa pinnase Ees...
Brissenden kasutas Martini "Efermeeri"? Martin soovitab see mõnele ajakirjale anda, kuid Brissenden sellel kindlalt vastu. Brissenden annab Martinile 100 dollarit. Martin läheb Mariaga talle kingitusi ostma. Näeb Ruthi. 36. Brissenden tutvustab "maa soola" targad inimesed. 37. Saadab "Efemeeri" ajakirjale ning hakkab kirjutama. Läheb Ruthile külla. Martin vaidleb kohtunikuga ja mr. Morse'iga. 38. Brissenden saadab Martini sotsialistide parteikoosolekule. Martini mõtted avaldasid seal muljet (tal lubati rääkida üle lubatud viie minuti). Seal koosolekul olnud noor reporter tegi ka oma kõne. 39. Seesama noor reporter kirjutas Martini kohta artikli (esilehel), kus kirjutas, et Martin on sotsialistide liider. Reporter tuleb talle külla. Brissenden tahtis talle peksa anda. Reporter üritab Martiniga intervjuud teha, kuid saab hoopis naha peale
U U S E E S T I U U E S E U R O O PA S 399 Versailles’ lossis Pariisi külje all kirjutati 1918. aasta juunis alla Saksamaa ja Antanti vahelisele rahulepingule, millele järgnesid Saksamaa liitlastega sõlmitud rahulepingud. Euroopas algas Versailles’ süsteemi (Versailles’ diktaadi) ajajärk. Pärast suurt sõda nagi kontinendi kaart välja hoopis teistsugune kui enne ülemaailmset tulekahju. Kolm suurt impeeriumi - Venemaa, Saksamaa ja Austria-Ungari keisririigid - olid kokku varisenud ja nende varemeile olid tekkinud uued, suuremad või väiksemad riigid. Maailmasõda oli Ida-Euroopa riikide jaotuspildi segi löönud, eriti jõuliselt just Läänemere aladel. Pärast Vene impeeriumi lagunemist tekkis Läänemere kirde-, ida- ja lõunakaldale viis uut riiki: Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola. Uus Nõukogude Venemaa tõrjuti Läänemere kaldariikide seast peaaegu kõrvale, sügavale Soome lahe soppi, “lompi",...
eluruum Vahemere piirkonnas. Võimule tulek- marss Milanost Rooma, u 20 tuh meest, kuningas nimetas Mussolini peaministriks, kuna kartis kodusõda. 4. Kuidas sai Mussolini partei täieliku kontrolli valitsuse, parlamendi ja itaalia rahva üle 1922 25. Milliseid samme ta astus riigi majanduse stabiliseerimiseks? Kontrolli saavutamine: valmisseaduse muutmine- 2/3 parlamendi saadikukohtasest enim hääli saanud parteile. 1924 mõrvatakse sotsialistide liider , kuningas ei saatnud Mussolinit erru. Uus parlament fasistide kontrolli all, 1925 saadetakse parteid laiali. Tegelik otsustamine oli Fashistliku Partei käes. II Duce- mitmetel ministrikohtadel üheaegselt. Erakorralised volitused, 4 atendaadi katset. Vastaste arreteerimine (salapolitsei, OVRA, surmanuhtlus 10 inimesele), pagendamised. Fasistlikud noorteorganisatsioonid. Majandus: streikide, ametiühingute keelustamine
boikoteerida. Keelduti maksude maksmisest ja krooniteenistusse minekust. Lisaks riigimaadele taotleti ka rüütelkonna- ja kirikumõisate maade jagamist rahvale. Otsuste elluviimiseks nõuti rahva relvastamist. Rahvaasemike koosoleku otsused süvendasid revolutsioonilisi meeleolusid. Mitmel pool hakati kohalikke omavalitsusi üle võtma. Kui detsembri alguses puhkes Tallinnas järjekordne üldstreik, vastasid võimud karmimate abinõudega: keelati koosolekud, vahistati sotsialistide juhid ja töölisliikumise tegelased ning Tallinnas ja kogu Harjumaal kehtestati sõjaseisukord. 12.detsembril suundus sadakond relvastatud töölist Tallinnast mitme salgana mõisaid rüüstama, kutsudes enesega kõikjal kaasa ka kohalikke maatamehi. Korratuste lõpetamiseks saatis keskvalitsus Balti kubermangudesse täiendavat sõjaväge, kodu maal kehtestati sõjaseisukord, ametisse määrati Baltimaade kindralkuberner. Kohalik võim, ka kohtuvõim, läks sõjaväelaste kätte
neid kellel raha puudub. Mittedemokraarlikud liikumised.Sõjast vsinud inimesed lootsid et demokraatlikud valitsused suudavad ületada majandusraskused kiiremini ning toovad rahvale heaolu. Kuna heaolu ei tulnud siis paljud pettusid demokraatides. See pettumus oli hea aeg mittedemokraatliku liikumise tekkeks , kes lubasid et juhul kui nad võimule pääsevad löövad korra majja.Mõjukamad mittedemokraatlikud liikumised olid kommunistlik, fasistlik ning natsionaalsotsialistlik liikumine. Sotsialistide ridadest kasvas välja kommunitlikud juhid, kes pidid tööliskonnast ehitama õnnelikuhomse. Nende meelest oli ajaloo liikuma panevaks jõuks klassivõitlus- vaesed töölised vs. rikkad mõisnikud:D Selles võitlused oli õigus vaestel kasutada kõikki vahendeid: relva abil võim haarata,rikkuritelt vara ära võtmine. Hirmuvalitsemine oli ka fasistidel ja natsionaalsotsialistidel meelepäraseim riigijuhtimis viis
aastal. Oli psühhoanalüütilise seltsi president Viinis, läks 1911 Freudist lahku, kuna tekkisid oma ideed, peale mida nad enam Freudiga kunagi ei kohtunud. Organi alatalitlust uurides märkas, et haigus tabab kõige nõrgemat organit, aga see ei tähenda veel haigust, kuna leiab aset kompensatsioon. Adler pani aluseindividuaalpsühholoogiale. Poliitilistelt vaadetelt oli Adler vasakpoolne ja lävis tihedalt sotsialistidega. Ka oma tulevase abikaasa, Venemaalt pärit Raissaga tutvus ta sotsialistide ühingu koosolekutel. Nad abiellusid 1897. aastal ja nende abielust sündis neli last. Teosed eesti keeles: Raskelt kasvatatavad lapsed". Tõlkinud Alma Ostra-Oinas. Eesti Lastesõprade Ühing, Tallinn 1932, 25 lk. "Inimesetundmine: inimeste iseloomude peategurid ja nende areng". Tõlkinud D. Hint (= Debora Vaarandi koos Aadu Hindiga). Redigeerinud Leo Anvelt, saatesõnaAugust Annist. Sari Elav Teadus, nr. 85/86, EKS, Tartu 1939, 212 lk.; 2. trükk:Kupar, Tallinn 1995
Eesti president Toomas Hendrik Ilves Toomas Hendrik Ilves, kes on sündinud 26. detsembril 1953 Stockholmis, on eesti poliitik ja alates 9. oktoobrist 2006 Eesti Vabariigi president. Ilves on tegutsenud ka diplomaadina ja aastatel 20042006 oli ta Euroopa Parlamendi liige. 23. septembril 2006 valiti ta Eesti Vabariigi presidendiks. 29. augustil 2011 valiti ta ametisse uueks ametiajaks. Toomas Hendrik Ilves sündis Stockholmis eesti põgenike Endel (19231991) ja Irene Ilvese (sündinud 1927) perekonnas. Isa Endel õppis Stockholmi Tehnikaülikoolis inseneriks. Ema Irene töötas Stockholmi kindlustusfirmas ning 1948. aastast õppis Stockholmi Ülikoolis keelt ja kirjandust ning hiljem ka raamatukogundust. Pere kolis Ameerika Ühendriikidesse 1957. aastal. 1962. aastal said nad USA kodanikuks. Ka Toomas Hendrik Ilvesel oli USA kodakondsus 1993. aasta 1. aprillini, mil ta sellest loobus. Parteiline kuuluvus 1997. aasta lõpus astus Ilves Eesti ...
Benito Mussolini Lapsepõlv Täisnimi Benito Amilcare Andrea Mussolini Sündis 29. juulil 1883 Predappio kogukonnas Varano di Costa külas Mussolini isa Alessandro Mussolini oli ametilt sepp Mussolini ema Rosa oli sügavalt usklik naine (vastupidiselt tema isale, kes oli ateist) ning töötas kooliõpetajana Õde Edvige ning vend Arnaldo Juba lapsena näitas Mussolini välja oma sallimatust usuküsimustes Mussolinit peeti raskeks lapseks: ta oli riiakas, isekas, sõnakuulmatu, tujukas ning kakles pidevalt teiste külalastega. Mussolinit nimetati suureks unistajaks, kes võis tundide kaupa loodust imetleda ,,Ühel päeval hämmastan ma maailma." Haridus Mussolini pandi üheksa-aastaselt munkade poolt juhitud Faenzi kooli Tema järgmiseks kooliks sai Giosuè Garducci Forlimpopolis Lõpetas 18 aastasena ning sai õpetajakutse Aastad Sveitsis 19021904 Juunis 1902 põgenes Mussolini nii naiste kui ka kohustusliku sõjaväeteenistuse eest Sveitsi. Töötas müürsepa j...
a sõlmisid Nõukogude Venemaa ja Keskriigid. Venemaa väljus I maailmasõjast, kuid pidi loobuma Ukrainast, Poolast, Leedust, Lätist, Eestist, Soomest ja osast Valgevenest. Verine pühapäev- 9.01.1905 mil Peterburis tulistati võimude käsul rahumeelset rongkäiku Suur Oktoobrirevolutsioon- 25.– 26. oktoobril 1917 toimunud enamlik riigipööre, millega kehtestati Nõukogude võim. 1905a. Mõisate põletamine-dets alguses tallinnas üldstreik, keelati koosolekud, vahistati sotsialistide juhid ja töölisliikumise tegelased. KEHTESTATI SÕJASEISUKORD. 12 dets sadakond relvastatud töölist mõisasid rüüstama-peksti puruks, esemeid rööviti, põletati. Rüüstati 160 mõisa, Harjumaal 70. Karistussalgad- peeti kinni inimesed, kes rüüstasid. Saadeti siberisse, avalik ihunuhtlus, 300 inimest lasti maha, mõisteti surma 500 inimest. Revolutsiooniline liikumine suruti maha karistussalkadega Kuidas õnnestus Eesti iseseisvumine? Kes seda toetas jamiks?
ära kasutades hõivasid Eesti väed mai lõpus koguni PIHKVA. Asutav kogu Eesti riiklus oli 1919. aasta kevadeks juba nii palju kindlustunud, et ägedast sõjategevusest hoolimata suudeti korraldada Eesti Asutava Kogu valimised ning riik põhiseaduslikele alustele panna. Asutav kogu astus kokku 23 Aprillil Estonia saalis, sest oma parlamendihoonet Eesti riigil siis veel polnud. Asutava Kogu esimeheks valiti sotsialistide liider August Rei Olles kinnitanud Eesti riigi valitsemise ajutise korra, hakkas Asutav kogu menetlema kaht ülimalt olulist seadust- maaseadust ja põhiseadust. Esimene neist võeti vastu 1919. aasta oktoobris, teine 1920- aasta juunis, millega Asutav Kogu volitused ammendusid
Väljapääsu nähti uues konstitutsioonis ja presidendi ametis. Majandusraskuste käes kannatav rahvas nägi presidendis üleloomuliku jõuga riigiisa. Põhiseaduse küsimuses hakkasid asjad liikuma pärast seda, kui vabadussõjalased asusid põhiseaduse muutumist toetama. Seepeale töötas Riigikogu välja uue põhiseaduse eelnõu. Esimene rahvahääletus lõppes napi läbikukkumisega. Läbikukkumise peamisteks põhjusteks olid rahva üldine rahulolematus riigis valitseva olukorraga ning sotsialistide ja vabadussõjalaste tugev vastupropaganda.. Parandati ja täiendati kord juba läbikukkunud põhiseaduse eelnõu ning pandi see teist korda rahvahääletusele. Parandatud variant kukkus taas läbi 1933. Riigikogul ei jäänud muud üle kui korraldada kolmas rahvahääletus, kus valijatel tuli anda oma hinnang vabadussõjalaste koostatud põhiseaduse eelnõule. Pätsi-Laidoneri riigipööre ja sellele järgnenud vaikiv ajastu: Ennetamaks vabadussõjalaste
1.Rahvusvaheline olukord 1918-1939 Jagatakse Maailma 11.nov 1918.a toimus Compiegne vaherahu, kus lõpetati sõjategevus. Peale seda kutsuti kokku Pariisi rahukonverents, kus töötati välja püsivad rahulepinugd. Versaille rahulepingu alusel kuulutati Saksamaa sõjasüüdlaseks, kes pidi loobuma suurtest aladest ja maksma suuri reperatsioone. Ka Austriale, Ungarile, Bulgaariale ja Türgile pandi suured reperatsioonid peale. Uus poliitiline korraldus sai nimeks Versaille süsteem. * Saksamaal ei tohtind olla suuri sõjalaevu, allveelaevu, lahingulennukeid, tanke ega raskei kahureid. Tohtis olla 100 000 jalaväelast ja 15 000 mereväelast. Sõjajärgse maailma ohud ja lootused Selleks, et sõjalise sekkumiseta lahendada võimalikke riikidevahelisis tülisid, ning arendada rahvusvahelist majanduslikku ja kultuurilist koostööd, lõid Pariisi rahukonverentsil osalejad organisatsiooni, mille nimeks sai Rahvasteliit. Peakorter asus Genfis. 1930. aastatel hak...
olnud küll riigipööre, küll aga võimu väljendus. Kõikjal Itaalias hakkasid fasistid looma relvastatud salku ja kandsid tunnusena musta särki. Mustsärklased korraldasid kokkupõrkeid nii kommunistide kui nende toetajatega ning võitlesid kurjategijatega. Paljudes linnades vahetati politsei mustsärklaste vastu välja. Fasistlik õpetus oli suurel määral seotud Mussolini isiklike vaadete ja arusaamadega. Tema endiste kaasvõitlejate sotsialistide ja vaenlaste kommunistide jaoks oli peamiseks klassivõitlus ehk võitlus vaeste ja rikaste vahel. Mussolini õpetuses oli tähtsaimal kohal rahvus. Seega oli tegemist natsionalistliku õpetusega. Mussolini väitis, et rahvus on kõikehaarav ja püsiv. Rahvis koosnab üksikinimestest, ehk üksikinimene on rahva osa. Üksikud inimesed elavad ja surevad, kuid rahvus jääb ja püsib. Ka ühiskonnaklassid on mööduv nähtus. Seega oligi Mussolini jaoks rahvus tähtsam kui üksikinimene või
Austria-Ungarile. Samuti tegi ta kontoritööd kohalikule sotsialistlikule parteile ning toimetas selle ajalehes nimega L'Avvenire del lavoratore (Töötaja tulevik). Järgnevalt pöördus ta tagasi Itaaliasse, veetis lühikese aja Milanos ning naases siis 1910. aastal oma kodulinna Forli, kus ta toimetas iganädalast Lotta di classe (Klassivõitlus) ajalehte. Samal ajal andis Mussolini välja raamatu, mõningad esseed ning ühe novelli. 1911. aastal septembris osales ta sotsialistide juhitud rahutustes, mis olid suunatud Itaalia sõja vastu Liibüas. Ta mõistis vastuvõetamatult hukka Itaalia “imperalistliku sõja’’, mille tagajärjel määrati talle 5 kuune vanglakaristus. (http://en.wikipedia.org/wiki/Benito_Mussolini) Maineka sotsialistina, Marxi õpetuse levitajana ja mis peaasi, osava ajakirjanikuna usaldati 1912. Aastal talle sotsialistide peahäälekandja „L’ Avanti!“ toimetamine. Kolme
4 Lee 2002: 34 5 Aastatel 19221943 oli Itaalia peaminister ja diktaator ja seejärel juhtis aastatel 19431945 Saksamaa marionettvõimuna Itaalia Sotsiaalset Vabariiki. Benito Mussolini sündis sepa peres. Tema lapsepõlv möödus vaesuses, mis ei võimaldanud tal saada head haridust. Mussolini õppis kirikukoolis ning see andis talle võimaluse ise lapsi õpetada, ehkki ta kaua õpetaja ei olnud. Itaalia-Türgi sõja päevil (19101911) sai temast sotsialistide parim ajakirjanik ja hiljem töötas ta toimetajana sotsialistide ajalehes L´Avanti ('Edasi'). 1922. aasta oktoobris organiseeris Benito Mussolini järjekordse valitsuskriisi ajal demonstratsiooni, nn marsi Roomale, mis oli mõeldud Itaalia valitsusele ning kuningas Vittorio Emanuele III-le surve avaldamiseks ja nõudis valitsust endale. Mussolini teostab Itaalias riigipöörde ning on esimene moodne diktaator, kes toetub parteile. 531
püüda luua ühishuvisi, mille olulisimaks väljenduseks ongi traditsioonid ehk põhiväärtused. Kui aga klassikaline konservatism oli 19. sajandi lõpuks oma eesmärgid saavutanud, lähenesid seniste peavastaste( konservatiivide ja liberalistide) seisukohad tunduvalt ja uueks konservatiivide põhivastasels sai sotsialism, mis tegelt mitmeti konservatismiga sarnaneb: ka seal rõhutakse riigi suurt tähtsust. Nad kartsid seda, et sotsialistide võit toob kaasa revolutsioonid, seega kaose ja vägivalla. Konservatism peale teist maailmasõda: Konservatiivid tunnistavad et majanduses on üksikisikude egoism hea ning seda ei tule piirata. Muudel aladel jäävad konservatiivide vaated samaks kuni 21. sajandi alguseni, kui hakkab saabuma nn. Ideoloogia lõpp. Konservatism hakkab samastuma teiste suundadega ning tekib olukord, kus nt. Erakonnad ei tugine niivõrd enam oma ideoloogiate vaadetel, vaid
Asutav Kogu Eesti rahva esindusorgan, mis pidi kindlaks määrama Eesti riikliku staatuse. Demokraatia poliitiline korraldus, mille puhul riigi juhtimine põhineb enamuse võimul vähemuse üle. K.Päts pea- ja sõjaminister. J.Laidoner EV armee ülemjuhataja. J.Pitka admiral. E.Põter sisekaitse ülem. J.Soots staabiülem. EDE Eesti Demokraatlik Erakond. EML Eesti Maarahva Liit. ETE Eesti Töö Erakond. ESDÜ Eesti Sotsiaal Dem Ühendus. ESRO Eesti Sotsialistide Revolutsionääride Organisatsioon. Omariikluse eeldused 1.) Majanduslikud: pärisorjuse kaotamine> eraomandi teke; talumajanduse tugevnemine, mõisad sõjaajal raskustes 2.) Kultuurilised: eestikeelsed koolid; praktiline kirjaoskus peaaegu täielik; ajalehed; KULTUURI PROFESIONALISEERUMINE; kultuuri teadlik arendamine, rahvusliku kultuuri teke (vs rahvakultuur=talupojakultuur) 3
Ühiskonnaõpetus 1. Eesti Vabariigi kodakondsusega kaasnevad kohustused ja õigused: - õigus osaleda riigikogu valmistel, rahvahääletustel - õigus kanditeerida ja töötada riigiametites - õigus osaleda poliitiliste parteide töös - õigus töötada sõjaväestatud struktuurides (politsei, toll, piirivalve, kaitsejõud) - kohustus teenida Eesti Vabariigi kaitsejõududes - õigus kandideerida Eesti Vabariigi presidentiks (ainult sünni järgne kodanik) - õigus saada Eesti riigi poolt kaitset välismaal - kohustus astuda välja põhiseadusliku korra kaitseks - õigus elada oma kodumaal Sünniga omandatud kodakondsust ei tohi ära võtta Mittekodaniku õigused: - Kodakondsus saadakse: - sünni järgselt, kui vähemalt üks vanematest on Eesti Vabariigi kodanik - abielu sõlmimisel - eriliste teenete eest - naturalisatsiooni korras ehk taotletud kodakondsus, selleks peab: a) elama vähemalt 5a legaalselt riigis b) peab tegema eesti keele eksami c) tundma Eesti Vabarii...
põhjustest, kaasaarvatud austamatus võimuorgani vastu ja keelatud raamatute lugemine. Stalin hiljem seletas, et päris põhjus on see, et ta üritas teisi koolikaaslaseid Marksismi suunata. Pärast koolist välja viskamist oli Stalin töötu mitu kuud. Ta lõpuks leidis tööd, milles ta pidi õpetama kesk-klassi lastele. Hiljem töötas ta sekretärina Tiflis observatooriumis. Ta ka hakkas kirjutama artikleid sotsialistide Gruusia ajalehte, Brdzola Khma Vladimir. Aastal 1901, Stalin liitus Sotsiaaldemokraat parteiga ja kui enamus liidrid elasid paguluses, tema elas Venemaal, kus ta aitas organiseerida vastupanu tsaari vastu. 18. Aprill, 1902, Stalin arreteeriti pärast koordineerivat rünnakut Rothschildi tehase vastu Batumis. Pärast 18 kuud vanglas istumist, Stalin küüditati Sibeeriasse. (Vladimir Lenin, Jospeh Stalin Stalin jätkas sealt, kus Lenin lõpetas)
Kerkis esile Benito Mussolini (1883-1945). Eluloost: sepa poeg, sündis maal, lapsepõlv vaene. Siiski õppis mitmes koolis, sai õpetaja kutse. Sel alal töötas vähe, hakkas ajakirjanikuks. Vaadetelt esialgu sotsialist. Kuna aga erinevalt partei seisukohast pooldas ta Itaalia sõttaastumist, heideti parteist välja. Läks rindele, sai raskelt haavata. 1919 asutas Mussolini sõjaveteranide organisatsiooni Fascio di Gombattimento, mille tegevus oli suunatud sotsialistide vastu. 1921 sai sellest organisatsioonist Rahvuslik Fasistlik Partei. Mussolini oli selle juht Partei seisukohad: · nõuti korda, karmi kätt · keskne koht oli rahvusluse ideel (mida vastandati klassidele) · oldi sotsialistide ja kommunistide vastu (rünnati, tapeti neid jne.) Fasistliku partei populaarsus rahva seas suurenes, Mussolini hakkas nõudma ministrikohti valitsuses. Jõudemonstratsiooniks, enda tugevuse näitamiseks korraldasid
Liberalism ja konservatism olid kujunenud poliitiliseks liikumiseks 19 sajandil. Pärast maailmasõda kaotasid liberali toetajad, juhtivaks paremerakonnaks sai konservatiivne erakond. Liberaalide langus soodustas sotsialistide ja sotsiaaldemokraatide esiletekkimist. Nad esindasid pahempoolset tiiba, taotlesid võrdsust ühiskonnas ning kuulutasid ideaaliks sotsialismi varandusliku õigluse. Oma eesmärke lootsid nad saavutada järgmiselt: reformidega. Nad lubasid valimiskastide juurde mehe, naise, kes olid täiskasvanud. Majandusraskused ja poliitiline ebastabiilsus soodustasid liikumisi, mis lubasid karmikäelise võima diktatuuri kehtestamist. Mõjukamateks neist olid kommunistlik, fasistlik ja natsionalistlikud.
EESTI ISESEISVUMINE Iseseisvumise eeldused Eesti iseseisvumine on otseselt seotud I maailmasõjaga, mille käigus lagunesid Euroopa impeeriumid Venemaa ja Austria-Ungari. Maailmasõja järel tekkisid Euroopa kaardile sellised uued riigid nagu Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tsehhoslovakkia. Mõlemale, juba enne maailmasõda nõrgenenud, riigile sai maailmasõda saatuslikuks. Venemaa ebaõnn sõjas tõi kaasa protestiliikumise kasvu, mille kulminatsiooniks oli tsaarivõimu kukutamine 1917.a. veebruarirevolutsiooniga. Sellele järgnes segadus, enamlaste võimuhaaramine ja kodusõda lõid soodsa pinnase Eesti eraldumiseks Vene riigist. Eesti iseseisvumise eeldused kujunesid tegelikult välja juba varem. Loetleda võiks rahvusliku haritlaskonna teket, eestlaste majandusliku jõukuse kasvu, rahvuslike liidrite(K.Päts, J.Tõnisson) esiletõusu ning ka osalemist omavalitsuste juhtimises. 1917.a. Eestis Veebruarisündmuste keskpunktiks oli Tallinn, kus aktiivsus...
individuaalset terrorit riigipeade vastu. Internatsionaalid : George Odger 1864.aastal loodi Londonis Rahvusvaheline Tööliste Ühing mida hiljem hakati nimetama Esimeseks Internatsionaaliks.Uus organisatsioon loodi miitingul,mis oli kokku kutsutut protestiks Poola ülestõusu mahasurumise vastu Venemaa poolt.Osalsesid inglise ja prantsuse sotsialistliku liikumise tegelased ning poola,saksa ja itaalia pagulased. 14.juuli 1889 Suure Prantsuse revolutsiooni 100.aastapäeval kogunes Pariisi sotsialistide rahvusvaheline kongress,kus loodi Teine Internatsionaal,mis tegutses perioodiliselt kokku tulnud kongressidena.Seal omandasid üha suuremat mõju sotsiaaldemokraadid.Marksism kaotas oma mõju. RAHVUSLIKU LIIKUMISE ETAPID : 1.Elitaaretapp - hakkavad tegelema poliitikud,teadlased,juhid. 2.Üliõpilasteetapp - jõudis noorte,eriti üliõpilasete hulka ja ka õpetajate ja haritlaste sekka. 3.Seltsiliikumine - tekkisid igasugused seltsid,laukukoorid jm.Jõudis rahvasekka. 4
Kordamine 8.klass Peatükid:33-35. 1)Võrrelge Venemaal ja Eestis kaotatud pärisorjuse tingimusi-sarnasused ja erinevused ( vastuvõtmise aeg, kelle valitsusajal, positiivsed ja negatiivsed tulemused). Toimus Aleksander II ajal 1861. aastal Venemaal ja Alexander I ajal 1816-1819 aastal Eestis. Eestis sai perekonna nime, isikliku vabaduse. Venemaal sai osta maa 50 aastaks. Eestis ei saanud talupojad maad ja puudus liikumisvabadus, kuid Venemaal säilisid vene külad, mis jäid vaeseks. Sarnaseks oli pärisorjuse kaotamine ja isikliku vabaduse puudumine. 2)Võrrelge Aleksander II, Aleksander III ja Nikolai II valitsusaega ( poliitika valdkond, tähtsamad sündmused) Valitseja Valitsusaeg Poliitika Tähtsamad iseloomustus sündmused Aleksander I 1855-1881 Tahab teha Kultuurielu ...
Venemaa kokkuvarisemine: Kriisi küpsemine Venemaal-1917. a alguseks oli Venemaa jõudnud revolutsiooni lävele. Süveneva kriisi nähtused: Rahutused sõjaväes-1917.a veebr. oli Venemaa kaotanud üle 6 milj. sõduri; Majanduslik kaos-1917. a alguseks oli majandus tööjõu- ja toorainepuuduse, transpordi- ja kütusekriisi tõttu suurel määral halvatud; Keisrivõimu autoriteedi langus- moraalne laostumine, Grigori Rasputin, kelle erakordne mõju keisriperekonnale kahandas monarhia autoriteeti ka keisri ustavate toetajate seas; Rahulolematuse üldine kasv-Venemaa sõjaline, majanduslik ja moraalne allakäik põhjustas rahulolematuse üldise kasvu. Venemaad lõhestasid rahvuslikud vastuolud. Aktiviseerus töölisliikumine. Sõda oli Venemaa elu segamini pööranud. Veebruarirevolutsioon-Revolutsioon puhkes veebruari lõpul (23. veebr. 1917), selle ajendiks sai Petrogradi vilets varustamine toiduainetega. Rahutused kasvasid üle avalikuks vastuhakuks. 27. veebr. 1917...
Parlamendis ühte saadikurühma ning panevad kirja ühisväärtused ja püüavad kujundada europarlamendi valimisteks ühise tuumikplatvormi. · Liikmeserakondade juhid kogunevad 1-2 korda aastas üldkoosolekuteks ning kujundavad koostöö tugistruktuuri. · Euroerakond pole tavaline rahvusriiklik erakond, vaid erakondade katusühendus, mis väljaspool Euroopa Parlamenti valdavalt toimib liikmeserakondade kaudu. Otsustus- ja töökorraldus · Euroopa Sotsialistide Erakonna kõrgeim otsustuskogu on kongress, mis koguneb 2 korda 5 aasta jooksul. · Kongress valib presidendi, võtab vastu ja muudab põhimäärust ning otsustab liikmelisuse küsimusi. · Kui kongress toimub enne europarlamendivalimisi, võetakse seal vastu ühine valimisplatvorm. · Igal ilma kongressita aastal toimub otsustuskoguna nõukogu, mille suurus on veerand kongressi omast. · Igapäeva otsustuskogu on presidentuur, mis kohtub iga 2-4 kuu tagant ja
Marshalli plaan euroopa taastamise programm Ameerika Ühendriikide 1948. Aastal algatatud abiprogramm SÕJAS LAASTATUD EU RIIKIDE AITAMISEKS JA KOMMUNISMI PEALETUNGI ENNETAMISEKS. Plaan nimetati USA tollase riigisekretäri George Marshalli järgi. Programm kestis neli aastat ning selle aja jooksul anti majanduslikku ja tehnilist abi kokku umb 13.miljardi USA dollari väärtuses. Programmiga liitusid Austria, Belgia, Holland, Iirimaa, Island.... SOTSIALISMILEERI TEKKIMINE Peagi sotsialistide ja kommunistide vahelised suhted teravnesid. Kommunistide vastupanuliikumine sai luau Kreekas, 1948 said kommunistid lüüa Soome parlamendi valimistel. SAKSAMAA pärast II MS Potsdamis võitjariigid kinnitasid, et taastavad Saksamaa ühtse rahuarmastava riigina. Selleks tuli kõikides okupatsioonides ellu viia ühtset 4D poliitikad: Demilitariseerimine, denatsifitseerimine, demonteerimine, demokratiseerimine. Reparatsioone maksti demilitariseeritud tööstusettevõtete sisseseadetega
boikoteerida, keelduti maksude maksmisest ja kroonuteenistusse minekust. Taotleti rüütelkonna-kirikumõisate maade jagamist rahvale, nõuti rahva relvastamist. Otsused kiideti heaks, kuid ei teatud kuidas neid täide viia, reaalne võim puudus. Mõisate põletamine. Kohalikke omavalitsusi hakati mitmel pool üle võtma, kuulutati välja ,,Velise vabariik" ja ,,Mõisaküla vabariik". Detsembri algul puhkes Tallinnas üldstreik, vastasid võimud karmilt: keelati koosolekud, sotsialistide juhid ja töölisliikumise tegelased vahistati, kogu Harjumaal kehtestati sõjaseisukord. 12. Detsembril suundus sadakond relvastatud töölist salkadena mõisaid rüüstama, kutsudes kaasa ka kohalikke maatamehi. Väärtuslikud esemed rööviti, sisustus peksti puruks, hooned põletati maha, kõik toimus enamasti P-Eestis, Harju- Järva-Läänemaal ja Pärnumaal. Kokku rüüstati 160 mõisa, neist 70 Harjumaal. Viinavabrikud hävitati. Karistussalgad
valitsus. Mussolini võimuperioodid 1. I võimuperiood: 1922-1924 Mussolini valitsuse kindlustamine. 1922. aastal sai Mussolini peaministriks Mussolini esimene taotlus oli võim kindlustada, ning ta valitses konstitutsiooniliselt. 1924. aastal toimusid parlamendi valimised, mille ajal pandi toime hulgaliselt valimispettuseid. Hoolimata sellest, kui parlament koguneb, on seal siiski arvestatav sotsialistide opositsioon. Vabadel valimistel ei õnnestu Mussolinili saada enamust, nii nagu Hitlerilgi Saksamaal. Sotsialistide esindaja Mateotti esines parlamendis väga kriitilise ja paljastava kõnega fasistide arvel. Pärast seda läks Mateotti kaduma ja laip leiti hiljem Rooma lähedalt. 1 2. II periood: diktatuuri kujundamine 1925-1927
Curriculum Vitae Täisnimi: Vladimir Iljits Uljanov Sünniaeg: 22.04.1870 Sünnikoht: Venemaa, Simbirsk(praegu Uljanovsk) Vanemad: Isa Ilja Nikolajevits Uljanov, päritolult kalmõkk, töötas rahvakoolide inspektorina. Tänu tööalasele edukusele sai ta pärusaadliku tiitli, seega oli see ka tema pojal Vladimiril.1886. aastal suri Vladimiri isa ootamatult. Ema Marija Aleksandrovnal (sündides Blank) : tema isa oli vene õigeusku läinud juut ja ema Anna Grossopf aga saksarootsi päritolu. Ilja Uljanov kui ka tema naine Maria olid väga töökad ja hariduslembelised. Ilja vaid ülimalt ebapraktiline- nael tuli naisel seina lüüa. Õed,vennad: Dmitri Uljanov- tema oli arst, kes ravis haigeid, ka neid, kes kaotasid oma tervise sokist, mille tekitas vanema venna Vladimiri organiseeritud oktoobriputs. Anna Uljanova-Jelizarova, Marija Uljanova Aleksandr Uljanov- Vladimiri vanem vend-oli väga hea õpilane, lõpetas Simbirski ...
likvideeriti mõisnike suurmaaomandus. Venemaal kehtestati üheparteisüsteem. Komitern- e. kommunistlik internatsionaal. 1919. aastal Moskvas moodustatud maailma kommunistlikke parteisid ühendav organisatsioon. Oma II kongressil 1920. aastal kuulutas Komitern avalikult välja suuna ülemaailmsele sotsialistlikule proletaarlaste revolutsioonile ja ülemaailmse nõukogude vabariigi loomisele. Enamik riigipöördekatseid ebaõnnestusid. B. Mussolini- Itaalia sotsialistide peahäälekandja toimetaja, fasistide juht. Lubas taastada Itaalias korra ja muuta ta sama võimsaks, kui oli olnud Rooma impeerium. Tema õpetuses oli tähtsamal kohal rahva heaolu. Sai peaministriks. Sai piiramatu võimu. Adolf Hitler- Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) juht. Püüdis Münchenis võimu haarata, katse suruti maha ja ta pandi vangi. 1933 sai valitsuse etteotsa kantsleriks. Hiljem sai tast Saksamaa diktaator ehk füürer.
Aegamisi etableerunud rahvaparteid paigutuvad klassikalisel poliitilisel skaalal tsentrumi lähedale, kusjuures ühtekokku kuuest parteist jäävad kolm paremale ja ülejäänud vasakule. KristlikDemokraatlik Liit (CDU), KristlikSotsiaalne Liit (CSU) ja Liberaalne partei (FDP) on parempoolse suunitlusega. Sotsiaaldemokraatlik Partei (SPD), Rohelised (Bündnis90/Grünen) ja IdaSaksa kommunistidest võrsunud Demokraatlike Sotsialistide Partei (PDS) jäävad vasakule. Tegelik võitlus võimu pärast käib siiski vaid kahe suurema partei, CDU ja SDP, vahel. 1998.a. septembris toimunud Bundestagi valimistel said võidu sotsiaaldemokraadid (SPD), kes koalitsioonis Rohelistega moodustasid nn. punarohelise valitsuse pärast rohkem kui 15 aastat kestnud CDU/CSU võimulolekut. Kasutatud materjal : http://www.mfa.ee/est/kat_228/1790.html
Neil aina kogunes toetajaid. Arvati, et tema taastab korra ning majanduse madalseisust välja tuua. Nad tahtis teha Itaalia nii võimsaks kui Rooma Impeerium. Fasistid kandsid musta särki, see sai nende tunnusmärgiks (mustsärklased). Suurimad vastased olid kommunistid. Mussolini (1883-1945, sepa poeg, vaene, halb haridus, õpetaja alguses, pooldas Itaalia sõtta astumist Antandi vastu, sellepärast visati ta sotsialistide seast välja, pärast I MS asus ta fasistide eesotsa) õpetus: tähtsamail kohal rahvas, üksikinimene ei oma tähtsust, ühiskonnaklassid on mööduv nähtav, kõik tulev allutada rahvuslike huvide teenimisele, rahvuse areng on tähtsaim riigi ülesanne. Inimelude väärtus oli väike ning nende ohverdamine riigi ja rahvuse nimel on igati õigustatud. Mussolini oli teiste diktaatorite eeskujuks. Kui fasistide mõjuvõim kasvas, nõudis Mussolini peaministri kohta. Ta keeldus toetata
Ajalugu I Maailmasõda 28. juuni 1914 - 11. november 1918 Maailmasõja puhkemise põhjused: *teravnesid vastupolud maailma suurriikide vahel *Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas *Balkanil olid mängus Austria-Ungari ja Venemaa huvid *puudusid rahvusvahelised organisatsioonid *puudus diplomaatia *valitsused ei uskunud, et sõda puhkeb Ajend: Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28. juunil 1914 Serbia terroristist üliõpilase Principi poolt. Sõdivate poolte plaanid: 1.SAKSAMAA: *Schlieffeni plaan(tuli vallutada Prantsusmaa ja venemaa, sõda pidi toimuma 3-4 kuud, Saksamaa pidi võitma) 2.PRANTSUSMAA: *Prantsuse-Saksa piirile rajati kindlustuste süsteem *plaan 17(Lotringi ja Elsassi hõivamine, sissetung Saksamaale) 3.INGLISMAA: *iseseisev sõjaplaan puudus *valmis koostööks Prantsuse vägedega 4.VENE...
Roosevelti reformikava. Tugines arusaamisel, et tuleb suurendada inimeste sissetulekut, sest siis suureneb tarbimine. 11. Isolatsionismipoliitika Ühendriikide välispoliitika. Üritati maailmas toimuvast eemale hoida. 12. Westminsteri statuut võeti vastu 1931.a. Briti parlamendi poolt. Muutis senised dominioonid sise- ja välispoliitiliselt täiesti suveräänseks, pannes seega aluse Briti Rahvaste Ühendusele. 13. Rahvarinne sõlmiti prantsuse kommunistide ja sotsialistide vahel 1934.a. Pidi hoidma ära äärmusliikumiste tõusu võimule. Avas võimaluse koostööks kodanlike erakondadega. 14. Autoritaarne diktatuur riigis enamik võim on koondatud ühe isiku või isikute väikese rühma kätte. Rahval puudub võimalus oma juhtide otsuseid mõjutada. Tähtsad on konservatiivsed väärtused ning vägivalda ei propageerita. 15. Totalitaarne diktatuur võim ühe isiku ja tema sõltlaste käes. Kontroll kogu inimeste elu üle. Hirmuvalitsus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
