Mensevikud ja esseerid kandsid nüüdsest kaasvastutust riigi hädade eest. (Volubev 1997). Bolsevike ja vasakesseeride liit kasutas iga võimalust näitamaks end tõeliste proletaaride kaitsjana, samas kui nende konkurendid paistsid pursuide ees lipitsejatena (Melancon 1997). 4 Esseeride juht Avksentjev on meenutanud, et Venemaa demokraatia ebaõnnestumise põhjuseks oli sotsialistide suutmatus otsustaval hetkel Ajutise Valitsuse kõrvale tõusta. Selle asemel astuti nendega ühte kabinetti ning ühtlasi piltlikult öeldes ämbrisse (Volubev 1997). Teine vasakpoolsete liidreid Fjodor Dan on bolsevike edu põhjuseks hinnanud sotsiaaldemokraatide suutmatuse, teadmatuse ja tahtmatuse juhtida revolutsioonilist liikumist, olles loovutanud sõja ja rahu ning maajagamise ja tööstuse arendamise põletavad küsimused bolsevike lahendada.
Eesti iseseisvumine 1. Iseseisvumise eeldused A. Kultuurilised eeldused · Ühtlustus kirjakeel · Levisid eestikeelsed raamatud ja asutati uusi ajalehti · Kujunes välja rahvuslik haritlaskond · Rahva eneseteadvust tugevdasid suurüritused (laulupeod, folkloori ja vanavara kogumine) · Aktiivne seltsielu - kasvas selle organiseerituse tase A. Majanduslikud eeldused · Talude päriseksostmise tulemusena muutus talupeog oma maa peremeheks · Algas tööstuse areng, eriti 20 saj algul toimunud hüppega muutus Eesti üheks tööstuslikult arenenumaks piirkonnaks · Laienes tööstus- ja põllumajandustoodete saatmine Vene siseturule · Lagas linande eestustumine (majaomanikud, haritlased, väikekaupmehed) B. Sisepoliitilised eeldused ...
hoitakse sõda ära. 3. Hispaania kodusõda kelle vahel, millal, kes võitis, miks. Rahvarinde ja Francisco Franco juhtimisel vastuhakk, Rahvarinnet toetas NSVL, Francot Itaalia ja Saksamaa, kuigi riigid olid alla kirjutanud lepingule, mis lubas mitte kodusõjale vahele segada. Toimus juuli 1936 kuni 1. aprill 1939, kui Franco sõja lõppenuks kuulutas. Võitis vastuhaku pool ehk Franco ning pärast seda kehtestati Hispaanias Franco diktatuur. Tekkis, sest võimule sai kommunistide ja sotsialistide juhitud Rahvarinne ning ühiskond polariseerus, levisid kuuldused proletariaadi diktatuurist. 4. Tsehhoslovakkia vallutamine Saksamaa poolt kuidas täpsemalt. 14. märtsil 1939 kuulutas Slovakkia ennast Hitleri mõjutustel iseseisvaks ning järgmisel päeval hõivasid Ungari ja Saksamaa väed ülejäänud Tsehhoslovakkia. Hitler arvas, et demokraatlikud riigid on nõrgad ja astuvad talle vastu, aga selle asemel teatasid Prantsusmaa ja Inglismaa, et
Progress-katkematu ja vääramatu edasiliikumine madalamatelt arenguastmetelt kõrgematele antisemitism-termin, mida kasutatakse tähisamakaks vaenulikkust juutide suhtes sionism-T.Herzl rajatud juutide poliitiline liikumine, mis toetab juutide kodumaad Iisraeli maal ja heebrea keelt juutide ühiskeelena Nobeli preemia-rootslasest A.Nobeli testamendi põhjal asutatud rahvusvaheline füüsika-, keemia-, füsioloogia- ja meditsiini-, kirjandus- ning rahuauhind Sarajevo mõrv-ertshertsogi Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28. juunil 1914 Schlieffeni plaan-A. von Schlieffeni juhtimisel välja töötatud Saksamaa sõjaline plaan, mille eesmärgiks oli Prantsusmaa kiire alistamine, misjärel suunata kõik jõud Venemaa purustamiseks plaan 17-Prantsusmaa sõjaplaan, mis taotles Preisi-Prantsuse sõja katastroofi vältimist,Prantsuse-Saksa piirile tugeva kindlustuste süsteemi rajamist ja sissetungi Saksamaale positsioonisõda-1915. aastal tekkinud sõda läänerindel,...
1 1905. aasta revolutsioon Revolutsiooni põhjused ja puhkemine. Jaanuaristreik Tallinnas. Liikumise laienemine; nõudmised. Oktoobri üldstreik ja 16. oktoobri veretöö. Vabadusepäevad: õiguste laienemine, erakondade kujunemine, poliitilised erimeelsused. Rahvaasemike kongress: eesmärgid, lõhenemine, Bürgermusse ja Aulakoosoleku otsused, nende elluviimine. Detsembrimäss: Volta koosolek, mõisate rüüstamine, relvastatud kokkupõrked. Karistussalkade terror. 1905-1907 Revolutsiooni põhjused ja puhkemine Lüüasaamised Vene Jaapani (1904-1905) sõjas tekitavad rahulolematuse. Isevalitsuse vastu on nii vene liberaalne kodanlus kui ka töörahvas. Liberaalne kodanlus – ei poolda vägivalda, parlament, konstitutsionaalne monarhia. Rev. juht liberaalne kodanlus ise (vähemlased). Ei poolda relv. ülestõusu Proletariaat ja revolutsioonilised demokraadid – isevalitsuse kukutamine, vabariik, mõisnike pri...
Ajalehti ilmus palju, uusi väljaandeid, olemasolevaid suleti. Oma häälekandja igal tähtsamal parteil. Rahvaerakonnal „Postimees“, ilmus 6x nädalas, Tööerakonnal „Vaba Maa“. Sisu ja lugejate arvu poolest esireas „Päevaleht“, 7x nädalas. Seda ületas trükiarvu poolest vaid kollane nädalaleht „Esmaspäev“. 1934 riigipöörde järel suleti erakonnad ja nende ajalehed läksid kirjastusühistute kätte. Keelustati vab. sõjalaste ajalehed, „Vaba Maa“, sotsialistide „Rahva Sõna“, asunike „Maaleht“. „Postimees“ võeti sundhooldusele. Endine Põllumeestekogude leht „Kaja“ kujundati ümber valitsuse ja Isamaaliidu häälekandjaks. Tegevusse astus Riiklik Propaganda Talitus, piiras ajakirjanike sõnavabadust. Palju igasuguseid ajakirju. Poliitils-kultuurilised ja üldkultuurilised ajakirjad „Odamees“, „Tänapäev“, „Akadeemia“, erialased „Põllumees“, „Sõdur“, „Kaitse Kodu!“ ning
Kreeka uue valitsuse toimingud Kreeka on parlamentaarne vabariik, ning kapitalistliku majandusega Euroopa riik. Alates 1950 kuni 2008 aasta majanduskriisini, edestas Kreeka oma majanduskasvuga enamikke Euroopa riike. Seda välja arvatud 1980 aasta majandusseisaku ajal. Samal ajal, 1981 aasta 1. jaanuaril, astus Kreeka Euroopa Liidu liikmesriigiks. Kreeka edu põhjuseks 2000 aastatel peetakse soodsate laenude kättesaadavust, mis omakorda soodustas kasvavat tarbimist. Ka sel korral, 2001 aasta 1. jaanuarist, otsustas Kreeka astuda euroalasse. Kuid 2009 aasta majanduslanguse ja ülemaailmse finantskriisi tõttu karmistusid laenutingimused, ning selleks ajaks olles võtnud endale laenukohustusi, sai üha suuremaks probleemiks kasvav eelarvepuudujääk. Kuni 2006 aastani oli Kreeka võlg püsinud stabiilsena võrreldes Euroopa Liidu keskmise riigivõlaga. Siis pärast seda on võlg järsult kasvanud kuni 2010 aastani. 2011 ...
8 k Ajalooeksami piletid 2008 1. ABSOLUTISM EUROOPAS Absolutism on riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule. Absolutism valitses 17.-18. sajandi Euroopa riikides, näiteks Venemaal (tsaar), Türgis (sultan) ja Prantsusmaal (kuningas). Absolutistlikke riike valitseti ametnikkondade abiga, kuhu kuulusid suures osas väikeaadlikud ja linnakodanikud, kelle truuduses võis valitseja kindel olla. Ametnikkonda kuulusid sageli madalama päritoluga inimesed, kelle truuduses valitseja võis kindel olla. Selline ametnike valik aitas silmas pidada inimeste tegelikke võimeid. Tänu sellele toimis valitsemine ka siis, kui valitseja ise oli liiga noor või vähese huvipuudusega. Absolutismiajal oli kolm seisust. Esimene (vaimulikud) ja teine (aadlikud) seisus olid ühiskonnas eelisseisundis. Kolmandasse seisusesse kuulusid talupojad ja linlased, kes maksid makse. Aja jooksul kujunesid ka erinevused seisustes, näiteks võis vaimulikke se...
· esialgu rahustamispoliitika edukas-->1936 Sm ja Jpn sõlmisid Kominterni-vastase pakti: suunatud NSVL vastu, ühines It, hiljem teisedki · 1938-1939 NSVL ja Jpni vahel Mongoolias sõjalised kokkupõrked--->NSVL võit · ühine vaen aga demokraatia vastu osutus omavahelistest vastuoludest suurem Hispaania kodusõda: · esimene pärast I ms puhkenud sõdadest · 1936 võitis valimised ja tuli võimule kommunistide ja sotsialistide juhitud Rahvarinne--- >ühiskond polariseerus, levis kuuldus, et Hisp-s peagi proletariaadi diktatuur · 1936 juuli Marokos ülestõus, haaras kiiresti kogu Hisp--->juhiks kindral Franco, algas eriti julm kodusõda, Pr ettepanekul teised Eur riigid rakendasid mittevahelesegamispoliitikat · It ja Sm toetasid Francot sõjaliselt, Rahvarindele osutas abi NSVL, suurendas järjest oma mõju
esialgu rahustamispoliitika edukas-->1936 Sm ja Jpn sõlmisid Kominterni-vastase pakti: suunatud NSVL vastu, ühines It, hiljem teisedki 1938-1939 – NSVL ja Jpni vahel Mongoolias sõjalised kokkupõrked--->NSVL võit ühine vaen aga demokraatia vastu osutus omavahelistest vastuoludest suurem Hispaania kodusõda: esimene pärast I ms puhkenud sõdadest 1936 – võitis valimised ja tuli võimule kommunistide ja sotsialistide juhitud Rahvarinne--- >ühiskond polariseerus, levis kuuldus, et Hisp-s peagi proletariaadi diktatuur 1936 juuli – Marokos ülestõus, haaras kiiresti kogu Hisp--->juhiks kindral Franco, algas eriti julm kodusõda, Pr ettepanekul teised Eur riigid rakendasid mittevahelesegamispoliitikat It ja Sm toetasid Francot sõjaliselt, Rahvarindele osutas abi NSVL, suurendas järjest oma mõju
ERE liikmeskond jäi väiksemaks kui ESDTÜ, sellega oli liitunud aasta jooksul 1000 inimest. 1905. a lõpukuudel hakkasid tegutsema ülevenemaalised parteid "Venemaa sotsiaaldemokraatlik tööliste partei"- Mille populaarsus tõusis Tallinnas. Jätkuvalt takistas nende kahe organisatsiooni ühinemises "Kas on vaja iseseisvat parteid või on vaja jääda üle venemaaliseks parteiks?". ~ 1000 liiget. Tartus, Tallinnas, Narvas hakkasid tegutsema sotsialistide revolutsionäärid. 17 oktoobri liit ehk oktobristid hakkasid tegutsema. Liivimaa kubermangus tegutses Balti konstitutsiooniline partei ja Eestimaa kubermangus Eesti konstitutsiooniline partei (Balti-saksa parteid). Rahvaasemike kongress: eesmärgid, lõhenemine, Bürgermusse ja Aulakoosoleku otsused, nende elluviimine: Kutsuti kokku üle Eestilise koosoleku hiljem kutsuti seda "Rahvaesindajate kongressiks." Pandi paika, et kõik linnad võivad saata kongressile 4 esindajat. 2 võisit
Vabadussõda 1917- 1920 RAUNO MARAN Eesti Maapäev 15. novembril 1917 otsustas Eesti maanõukogu (Maapäev), asuda Eesti maa ja rahva täieliku iseseisvuse teele ning lüüa lahku hukkuvast Vene riigist. 27.veebruaril kukutati poliitilistele uuendustele vastu seisvad tsaar, tema nõuandjad ja kogu ise-valitsuslik kord ning riigis sai võimule riigiduuma moodustatud Ajutine Valitsus. Uus valitsus oli sunnitud tegelema ka rahvusküsimustega, kuigi sellega taheti viivitada kuni Asutava Koguni. Eesti poliitikute esimene mure pärast riigipööret oli organiseerumine. 9.märtsil loodi Tallinnas kõigi eesti seltside esindajate osalusel Eesti liit, mille esimehe koostatud programm nägi ette Eesti autonoomia. Analoogilised Eesti liidud tekkisid üle maa. Lõuna-Eestis võtsid rahva esindamise ülesanded enda peale Põhja-Balti sõja-põgenike abiandmise komiteed. Komiteede esimees Jaan Tõnisson oli veebruari-revolutsiooni järel saanud Ajutise Valit...
radikaalide üht liidrit Jaan Teemantit. Selle järgselt lahkusid Tõnissoni pooldajad koosolekult. Seega peeti kaks koosolekut: mõõdukamad Tõnissoni juhtimisel ning radikaalid Teemanti eesistumisel. Rahvaasemike koosoleku otsused süvendasid revolutsioonilisi meeleolusid. Mitmel pool hakati kohalikke omavalitsusi üle võtma. Kui detsembri alguses puhkes Tallinnas järjekordne üldstreik, vastasid võimud karmimate abinõudega: keelati koosolekud, vahistati sotsialistide juhid ja töölisliikumise tegelased ning Tallinnas ja kogu Harjumaal kehtestati sõjaseisukord. 12.detsembril suundus sadakond relvastatud töölist Tallinnast mitme salgana mõisaid rüüstama, kutsudes enesega kõikjal kaasa ka kohalikke maatamehi. Korratuste lõpetamiseks saatis keskvalitsus Balti kubermangudesse täiendavat sõjaväge, kodu maal kehtestati sõjaseisukord, ametisse määrati Baltimaade kindralkuberner. Kohalik võim, ka kohtuvõim, läks sõjaväelaste kätte. Lisaks
2) Rikkus = raha (seega tuleb seda hoida.ringlus rikkuse (nende arvates) kapitalism välja kasvanud. 8) Eraomandit ei tohi ochet Tsiili,Kanadas,SchlüterTaanis. all.,kasu toob liikuv raha) võtta üldiseks kasutamiseks ilma seda hüvitamata. See oli otsene Kõva raha-alandada inflatsioonimäära.Riik hoolitseb;etkäibel löök utopistide ja sotsialistide vastu Olevraha hulk iialt ei kasvaks.Oluline-raha.Riik kindlustab 3) Eksport > Import,rohk.mü,vä ost. Maks.tooraine kasut. 9)F.List Saksamaal. Vabakaubanduse.kuulusid ettevõtluse õitsengu(strateegiline ettevõtlus on tähtis(raudteed;energia tootmine).Suur ettvõttete erastamine.
16 Vapsid tervitasid algul Hitleri võimuletulekut Saksamaal, kuid vaimustus jahtus kiiresti. Oktoobris 1933 võeti rahvahääletusel suure enamusega vastu vapside esitatud põhiseaduse muutmise eelnõu, mille järgi Eestist pidi saama presidentaalne riik, kus Riigikogule jäänuks pigem nõuandev roll. Rahvahääletusel ning 1934. a. valimistele eelnenud kampaania oli äge ja rikas süüdistustest eriti väidetavalt korrumpeerunud sotsialistide vastu. Valitsusele esitati isegi eelnõu sotsialistlikku ühiskonnakorda propageerivate organisatsioonide keelustamiseks, kuid vapside populaarsusele ei tulnud see aktsioon kasuks. 1934. a. keelustasid Laidoner ja Päts Vabadussõjalaste Liidu tegevuse, pannes alguse nn. vaikivale ajastule. Paljud vabadussõjalaste juhid mõisteti vanglasse.
Nõo Reaalgümnaasium EESTI VABARIIK Referaat Nõo,2011 Sisukord Sisepoliitika..........................................................................................................................................3 Riiklik korraldus..............................................................................................................................3 Poliitilised parteid............................................................................................................................3 Põhiseaduslik kriis...........................................................................................................................3 Vaikiv ajastu ja autoritaarne Eesti....................................................................................................3 Välispoliitika..................................................................................................................
Nikolai II keeldub igasugusest võimu jagamisest. Toob kaasa pinged kõikides ühiskonna kihtides. Ainult mõisnikud tahaksid jääda vana korra juurde. Tulemuseks on väga ebastabiilne olukord. Ühiskonna kihid: · Liberaalne intelligents ja kodanlus tahavad konstitutsioonilist riiki ja kodanikuõigusi. · Talurahvas nõudis maa jagamist selle harijatele. Moodustuvad põrandaalused parteid. Neid toetab vasakpoolne intelligents ja nende huve esindas Sotsialistide Revolutsionääride partei (SR) ehk esseerid. See partei loodi juba 1902, aga siis oli tegemist põrandaaluse parteiga. Eesti esseerid nt. Semper. · Töölisklass nõudis töötingimuste parandamist. Tööliste huve esindab Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei (VSDTP), samuti põrandaalune. See partei loodi 1989 ja lõhenes 1903. Mõõdukam pool on menzevikud ja radikaalsem pool on 6
sõjalaevad ``Vambola`´ ja ``Lennuk``. · Vapsid väitsid, et laevad oleksid teeninud riiki veel 20-25 aastat ja nad müüdi odava raha eest. · Valitsust ründasid ka kogumehed ja sotsialistid. Valitsus kaevati kohtusse, kuni Riigikohtuni välja. 1933. a. poliitiline kriis · Moodustati erakondade võitlussalku (vapsid; sotsialistid). · Poliitiline kultuur oli äärmiselt madal. · 1933. a. 11 august J. Tõnissoni valitsus otsustas kasutada juhust, mis tulenes sotsialistide Rahva Sõnas ilmunud artiklist ja kuulutas välja kogu riigis kaitseseisukorra ja trükiste eeltsensuuri. Vapside põhiseaduseelnõu hääletus 1933. a. 1933. a. 14.-16. oktoober vapside põhiseaduseelnõu rahvahääletus. · Sisuliselt presidentaalne riik · 50- liikmeline RIIGIKOGU; 4- aasta järel proportsionaalsed valimised; üks 6-kuuline istungijärk. · RIIGIVANEM valiti rahva poolt 5. aastaks. Võis laiali saata Riigikogu ja tagandada valitsuse; panna RK
asut mittegaullistliku partei , ühendus pr dem toetajaks. Pikemas perspektiivis võib öelda, et mitte gaulistlikul partiel massiivset edu ei ole , kuid see on gaullistildele sõnum , mis tähendab aulissitde ainuvõimu lõppemist . Chirac vähendab presidendi valitsemisaega 7lt a viiele , et parlamdendi ja pres valitsusajad langeksid kokku , suureneks pol stabiilsus. Pol süsteem oma põhiolemuselt selge ja ühene . Paremal alati konserv jõud, vasakul poolel konkurents sotsialistide ja kommunistide vahel . V vabariigil on olnud pol parteidele järgmised mõjud: · Vasaktiival kommunistride marginaliseerumine. Pr , mis II MS järel kus oli suuruselt II komm jõud, nüüd on kommunistid Pr pol võrdlemisi marginaalsesse rolli ja on tükeldatud väkesteks parteideks . Ala carte communism kommunistlik leer koorsneb suurest hulgast erinevatest radikaalsusastmega kommunistlikest grupeeringuteks . · Sotsialistide tõus suurimaks vasakjõuks
23 Sotsialistliku voolu kujunemine. Vasakäärmuslus Ladina k societos `ühiskond', socialis `ühine', `ühiskondlik' Sotsialistide loosungiks on Suure Prantsuse revolutsiooni aegne "Vabadus, võrdsus, vendlus", nende hümniks "Internatsionaal". Praegu vasakpoolseks peetav sotsialistlik suund sai alguse 1830. aastatel vastukaaluks liberalismile, kritiseerides konkurentsile ja eraettevõtlusele rajatud majanduse tekitatud suurt ebavõrdsust, omakasupüüdlikkust ja ekspluateerimist. Sotsialistide arvates tuli ühiskond rajada omandi ühiskasutusele, solidaarsusele ja koostööle ühiskonnaliikmete vahel Aluseks on võrdsuse ja solidaarsuse idee. Põhjused: 1) 1840. aastaiks oli eraomandusel ja turumajandusel baseeruv, st kapitalistlik ühiskond Euroopas selgelt välja kujunenud. Senised feodaalühiskonna seisused (aadlikud, vaimulikud, linnakodanlikud ja talupojad) asendusid kodanluse ja töölisklassiga, klassivõitlus muutus järjest olulisemaks ühiskonna arengu edasisel kujundamisel
Dwight Eisenhower Dwight David Eisenhower sündis 14. oktoobril 1890 Denisoni linnakeses Texase osariigis oma vanemate kolmanda pojana. Kui Dwight oli aastane, kolis perekond Kansasesse ja asus elama Abilene'i linnakesse. Sellest linnakesest sai Dwight Eisenhoweri noorpõlvelinn, kus möödusid tema kooliaastad ja kus ta raske tööga oma esimesed dollarid teenis. Peres oli 6 poega. Kui kitsas elu viis näiteks Benito Mussolini sotsialistide hulka, siis Dwight Eisenhoweril ei tulnud kunagi mõttesse revolutsioonilisel teel oma elujärge parandada. Tema lootis edu tulevat tööst. Dwight käis tööl meiereis, tööpäeva pikkus oli 14 tundi. Dwight David Eisenhower, rahva seas tuntud kui "Ike" oli USA sõjaväelane ja poliitik. Vabariiklaste kandidaadina valiti ta USA 34. presidendiks. Teise maailmasõja ajal tegutses ta liitlasvägede ülemjuhatajana Euroopas. Detsembris 1950 sai temast NATO esimene ülemjuhataja. Välispoliitika
AJALOO EKSAM 1.ABSOLUTISM EUROOPAS Mis on absolutism, mis sajandil ja millistes Euroopa riikides (nimeta 3 riiki) see valitses, kuidas absolutistlikke riike valitseti, millised olid absolutismiaja seisused, nende õigused ja kohustu-sed, Louis XIV aeg Prantsusmaal, õukond ja Versailles´ loss. Absolutism on riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule. Absolutism valitses 17.-18. Sajandil Euroopa riikides, näiteks Venemaal, kus valitses tsaar, Türgis, kus valitses sultan ja Prantsusmaal, kus valitses kuningas. Absolutistliku riigivormi peamisteks tugedeks oli ametnikkond ja sõjavägi. Ametnikkonda kuulusid sageli madalama päritoluga inimesed, väikeaadlikud ja linnakodanikud, kelle truuduses võis valitseja kindel olla. Selline ametnike valik aitas silmas pidada inimeste tegelikke võimeid. Tänu ametnikkonnale toimis absolutistlik riigikord ka siis, kui seaduslik valitseja oma nooru...
ühiskondliku lepingu teooria ei ole ajaloolisele tõele pretendeeriv lugu, vaid normatiivne ettepanek, kuidas oleks hea ühiskonda käsitleda. Sellise käsitluse eesmärgiks on allutada riigivõim ratsionaalsusele ja juurutada võrdsust.Sotsialism- Kui ühiskondliku lepingu teooria rõhutas vaid inimeste võrdust seaduse ees ning samas ka vabadusi, muuhulgas omandivabadust, siis sotsialism mõtleb võrdsusest radikaalsemalt. Kui eraomand põhjustab ebavõrdsust ja rõhumist, siis oli sotsialistide ettepanekuks sellest loobuda. Luua assotsiatsioone, kus tootmisvahendid oleksid ühised ja kõik töötaksid võrdselt. Algse sotsialismi meetoditeks olid veenmine ja eeskuju (mitte nt. revolutsioon). Anarhism on kõige utoopilisem võimuvastane projekt. Kõigi autorite ühisjooneks on vastalisus riigi institutsioonide suhtes. Kuidas ilma riigita elada, ses osas lahknevad individualistlike (Stirner) ja kollektivistlike (Kropotkin)
Maailm 20 saj algul 20. saj algul elas maailmas 1,6 mlrd inimest tänapäeval elab 6 mlrd inimest. Suurriigid olid: suurbritannia, prantsusmaa, saksamaa, jaapan, austria-ungari, venemaa, USA, itaalia. Riik Riigikord Sisepoliitika Välispoliitika majandus Suurbritannia Põhiseaduslik Kahe partei 1899-1902 Esialgu oli monarhia süsteem inglise-buuri sõjaliselt ja Konservatiivid ja sõda mille majanduslikult liberaalid lõppes inglased võitsid võimsaim riik viktoriaallik suurte periood järelandmiste iiriküsimus hinnaga suurim ...
1. MIS ON FILOSOOFIA? 1. Selgitage sõna ,,filosoofia" etümoloogiat! Kreeka sõnast philosophia mis tähendab tarkusearmastus. 2. Mida tähendab, et filosoofia põhiküsimused on koolkonnaspetsiifilised? Erinevatel filosoofidel on erinevad kontseptsioonid filosoofiast, koolkondi seob ühine eeldus filosoofia tegemise viisidest ja meetoditest, mida ei panda igapäevaselt kahtluse alla. 3. Milliste küsimustega tegeleb epistemoloogia? Mis on teadmine? Mida võib teada? Millised on teadmise kriteeriumid? Mis vahet on teadmistel ja uskumustel? 4. Milliste küsimustega tegeleb ontoloogia ja mis valdkonna alla teda sageli paigutatakse? Ontoloogia küsib: Mis liiki asju on olemas? Millist liiki asju eksisteerib iseseisvalt? Loetakse tihti metafüüsika alla. 5. Nimetage praktilise filosoofia valdkondi! Eetika, esteetika, poliitikafilosoofia 6. Nimetage filosoofia 3 ratsionaalset tunnust! Filosoofia kritiseerib, filosoofia analüüsib, filosoofia abstrah...
Ta tahtis jääda pigem ministerkuningaks kui saada rahvakuningaks. Ta pelgas kontakti rahvahulgaga, jälestas isegi oma andunud alamate ,,ovatsioonikisa". Kõik, mis puudutas pööblit, oli talle vastumeelt- rahva allaheitlikkus oma kuninga ees, veelgi enam aga valitseja miilustamine rahvaga. 7 Mida enam ta jälitusmaania küüsi langes- seda peeti paranoia sümptomiks- , seda suuremaks muutus tema hirm sotsialistide ja anarhistide ees, kes kõik näisid talle vennad ühe mütsi all, jakobiinide mütsi all. Nõnda siis juhtuski, et Ludwig II sülitas oma ministritele tuld ja tõrva, kaitses end maapäeva eest, kaitses end kodade konservatiivse enamuse eest, kes ei ohjeldanud Baieri valitsuse keisririigisõbralikku poliitikat, millele ta oli kõigiti vastu, ning kes hindas ja toetas ministrite riigikirikupoliitikat, millega ta oli kõigiti nõus.
töökaitse seadus; 1913 vanaduspensionide maksmine; alustati karskus kampaaniat. Norra tahtis kontrolli oma välispoliitka üle oma kätte võtta. Kuid Norral ei olnud oma saatkondi teistes riikides. Seepärast nõudis Norra Rootsist lahku löömist. 1905 - Norrast sai iseseisev kuningriik. Esimene kuningas Haakon VII, kes valitses riiki 1957. aastani. 1929 - Rootsis tuli esimese kapitalistliku riigina võimule sotsialistide valitsus. 1.8 LADINA-AMEERIKA Riigid said iseseisvuse 19. sajandil. Tekkisid peamiselt autoritaarsed valitsused. 6 Kuuba - Muutus USA mõjualuseks riigiks. Põllumajanduses tegeleti peamiselt suhkruroo kasvatamisega. 1902 - USA sai endale Prantsusmaa käest Panama kanali ehitamise õiguse. Kanali tsoon kuulus Kolumbiale. Viimane ei tahtnud loobuda kanali piirkonnast. 1903 - USA saatis Panamas ülestõusnutele oma laevad appi
aastat (palju lahkulöönud liberaaldemokraate) võib pidada erandlikeks. n 1980. olid peamised hääli saanud perekonnad liberaalid (radikaalid), konservatiivid, sotsialistid/sotsiaaldemokraadid, kristlikud-demokraadid ja kommunistid. 90-tel situatsioon mõneti muutus. n Liberaaldemokraatlikes riikides poliitika reeglina parem-ja vasaktsentristide vahepeal. Äärmusparteid suured häälepüüdjad ei ole. n Sotsialistide ja sotsiaaldemokraatide ulatus on kõige laiem pea kõigis riikides. Üheparteilised enamusvalitsused on erandid. Liberaalsed ja radikaalsed parteid n Esimesed erakonnad olid kodanlaste rühmad, kelle eesmärk oli kaitsta oma huve maaomanike suhtes, kes kontrollisid riiki. 19. saj. lõpul olid liberaalid võimas poliitiline jõud. Eesmärgiks riigi ja ühiskonna eraldamine ning kodanikuõiguste tagamine.
Aravete Keskkool Ajaloo õpimapp Koostaja: Lauri Ilves Juhendaja: Kettrud Väisanen 2009 2 Esimene maailmasõda (algselt Maailmasõda) oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juunist 1914 11. novembrini 1918. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Üheski varasemas konfliktis ei osalenud nii palju sõdureid. Sõja lõppedes oli sellest saanud ohvrite arvult teine konflikt ajaloos (Taipingi ülestõusu järel). Rohkem ohvreid on olnud hiljem ainult Teises maailmasõjas. Euroopa riikide piirid muutusid sõjategevuse tagajärjel drastiliselt: purunes neli impeeriumi (Saksamaa, Austria-Ungari, Osmanite riik ja Venemaa). Nendes riikides valitsenud dünastiad (vastavalt Hohenzollernid, Habsburgid, Osmanid ja Romanovid) kaotasid võimu sõja jooksul või vahetult pärast seda. Esimene maailmasõda sai tuntuks kaevikusõjana, seda eelkõige Läänerindel...
C. R. Jakobsoni nimeline Torma Põhikool Jaan (Ivan)Poska Referaat Koostaja: Ats Hanst Juhendaja: Toomas Aavasalu Torma 2010 Sisukord 2 Sissejuhatus Jaan Poska, üks Eesti isadest. Kõige sagedamini teatakse teda kui Tartu Rahu allkirjastajat ja suurt patriooti. Kasvanud venelaste seas üles ning seotud õigeusuga, sai temast siiski täiuslik eestlane. Tundus isegi naljakana, et suur Eesti härra kõneles vene keelt nagu emakeelt, kuid eesti keele hääldamisega oli tal küljes vene aktsent. Eduard Laaman, kes 1930. aastatel uuris Jaan Poska rolli Eesti ajaloos, hindas tema elu ja tööd järgnevate sõnadega: "See on advokaadi oma, kes elab oma tagasihoidlikku eraelu kontori ja kohtu vahel. Kui aga vaja, siis ei pelga ta astumast ka ajaloo kohtu ette ja ajamast seal suurimaidki protsesse, mis eesti rahval ü...
kaubanduspoliitika kehtestamisele ja tootmistegurite mobiilsuse lubamisele ka ühtse valuuta sisseviimine, maksumäärade harmoniseerimine ning ühtse monetaar- ja fiskaalpoliitika sisseviimine. Poliitilise ühenduse puhul moodustavad seni iseseisvad riigid sisuliselt uue riigi. 30. Konvergentsiteooria See oli väga populaarne kuuekümnendate alguses, eriti sotsialistide seas. See oli kahe maailma lähenemine, kus teooria kohaselt oleksid kommunistid loobunud oma jäikusest, Lääne-Euroopa muutunuks sotsiaaldemokraatlikuks ja kaks maailma oleks teineteisega samastunud, poleks enam eraldatust, sõdasid, vaenulikkust, valitsenud oleks üldine õnn. 31. Aglomeratsiooniteooria Konvergentsiteooria mittetöötamise oluliseks põhjuseks peetakse aglomeratsiooni. Selle all mõistetakse kapitali ühte
Hispaania kodusõda 1936 – 1.aprill 1939 Esimene pärast Esimest maailmasõda puhkenud sõda Euroopas oli Hispaania kodusõda. 1936.aastal võitis Hispaania valimised ning tuli võimule kommunistide ja sotsialistide juhitud Rahvarinne. Ühiskond polaliseerus, levisid kuuldused, et Hispaanias kehtestatakse peagi proletariaadi diktatuur. 1936.aasta juulis puhkes Hispaania koloniaalvägedes Marokos ülestõus, mis haaras kiiresti kogu Hispaania. Vastuhaku juhiks tõusis kindral Francisco Franco. Algas eriti julm kodusõda. Prantsusmaa ettepanekul rakendasid Euroopa riigid Hispaania kodusõja suhtes mittevahelesegamispoliitikat, mis konkreetselt
Pan-Arabism, erinevad etnilised grupid valitsusse). 1930 avastati nafta. II MS (USA ja UK), esimene Araabia riik, kes Liitlasi toetas. 1953 parlamendi valimised. Lepingud: 1955 METO; 1957 Eisenhoweri doktriin (Lähis-Ida riigid saavad vajadusel USAlt abi); 58 Jordaania, Iraagi ja Araabia liit; 1959 CENTO. 1970ndad olid segased suhted Araabia riikidega, kuid head NSVLiga. 72-75 nafta riigistamine ja uute naftaväljade leidmine. 1979 Saddam Husseini võimule tuleks koos araabia sotsialistide parteiga. 1980 sõda Iraaniga, 81, Iisraeli rünnak Iraaki, 1988 sõja lõpp. USA toetas Iraaki info ja sõjavarustusega. NSVL Iraani (kaudselt- et vältida probleeme). Iraagi populatsioon: Esimene versioon: 1. sunni araabid, 2. šiiia araabid, 3. kurdid. Teised: 1. kristlased, 2. marsh araabid, 3. türkmeenid, 4. assüürid. Teine versioon: Araabid: 75-80% Kurdid 15-20% ja teised. Kolmas vs: enamus islamlased ja ca 5% kristlased. Jaotus: Põhjas kurdid, keskosas sunnid ja lõunas shiiad.
Eesti ajalugu: eksami teemad 20122013 1. Esimene Vene revolutsioon (19051907). Peamised sündmused ja tähtsus. Parteid. 1.1 Esimene Vene revolutsioon (1905-1907). Peamised sündmused ja tähtsus · 1905. aastaks olid sotsiaalsed ja rahvuslikud vastuolud Vene impeeriumis teravnenud äärmuseni. Olulist osa etendas seal Venemaa lüüasaamine Vene-Jaapani sõjas. · 9. Jaanuaril 1905toimus Peterburis Verine pühapäev, millele Tallinnas järgnes üldstreik. Rahutused levisid ka teistesse linnadesse. · Tõnissoni juhtimisel toimus Tallinnas töölisesindajate koosolek. Tema soovitas rohkem hoolitseda Eesti edenemise eest ning mitte toppida oma nina suure Venemaa asjadesse. Revolutsiooniline rahutus kasvas, jätkusid streigid nii linnas kui maal. · 14. oktoobril 1905 ühines Eesti ülevenemaalise üldstreigiga ja Tallinnas läks võim praktiliselt tööliste kätte. · 16. oktoobril 1905 avas sõjavägi kuberneri käs...
Saksamaa alistumiseni 11. novembril 1918 interneerituna vangilaagris. Eesti riikluse praktiline ülesehitamine sai alguse pärast Saksa okupatsiooni kokkuvarisemist: 11. novembril 1918 kogunes Ajutine Valitsus oma esimesele koosolekule, alustas tegevust. Küsimuseks valitsuse koosseis. Jaan Poska arvates oli vaja eesti rahvast kriitilisel hetkel konsolideerida ja kaasata valitsusse ka sotsiaaldemokraate. Sotsialistide kaasamine valitsusse oli tol ajal tähtis kõigile, nii kodanlikelel parteidele kui ka Tööerakonnale. Selle nimel tehti suuri järeleandmisi, korrigeeriti oluliselt valitsuse koosseisu. ESDTP le oli valitsuskoalitsioon kodanlike parteidega problemaatiline. Et kas tõsta esikohale eesti rahva kui terviku huvid või proletariaadi internatsionaalse solidaarsuse asjad. ESDTP pidi valima. Partei jäämine opositsiooni oleks järsult ahendanud valitsuse sotsiaalset baasi, süvendanud
Saksamaa alistumiseni 11. novembril 1918 interneerituna vangilaagris. Eesti riikluse praktiline ülesehitamine sai alguse pärast Saksa okupatsiooni kokkuvarisemist: 11. novembril 1918 kogunes Ajutine Valitsus oma esimesele koosolekule, alustas tegevust. Küsimuseks valitsuse koosseis. Jaan Poska arvates oli vaja eesti rahvast kriitilisel hetkel konsolideerida ja kaasata valitsusse ka sotsiaaldemokraate. Sotsialistide kaasamine valitsusse oli tol ajal tähtis kõigile, nii kodanlikelel parteidele kui ka Tööerakonnale. Selle nimel tehti suuri järeleandmisi, korrigeeriti oluliselt valitsuse koosseisu. ESDTP le oli valitsuskoalitsioon kodanlike parteidega problemaatiline. Et kas tõsta esikohale eesti rahva kui terviku huvid või proletariaadi internatsionaalse solidaarsuse asjad. ESDTP pidi valima. Partei jäämine opositsiooni oleks järsult ahendanud valitsuse sotsiaalset baasi, süvendanud
Karistussalkade tegevus tähendas revolutsiooni kõrgpunkti möödumist, kuigi 1906-7 aastal toimus veel terve rida väiksemaid väljaastumisi. Oma eesmärke revolutsioon ei saavutanud, kuigi muudatusi Vene riigi elus tehti. I Riigiduumasse valiti Eestist 5 saadikut, sealh. Tõnisson. Päts oli sunnitud emigreeruma, elades Sveitsis ja Soomes. Talle oli määratud surmanuhtlus, kuid revolutsiooni möödudes asendati see aastase vanglakaristusega. Sotsialistide liider Speek emigreerus USA-sse ega tulnud enam tagasi. 25. 1917. AASTA EESTIS 25. 1917. AASTA EESTIS Sündmused 1917.aasta kevadel-suvel 02.03.1917 algasid rahutused Tallinnas. Toimusid streigid, Paksust Margareetast vabastati vangid, rüüstati politseijaoskondi. Linnades, kus vene sõdureid ja töölisi oli rohkem, olid ka rahutused suuremad. Korratuste likvideerimiseks määras Ajutine Valitsus Eestimaa kubermangu komissariks Jaan Poska. Tegutsema jäi ka Eestimaa Tööliste ja Soldatite
Rahustamispoliitika. Esialgu sõlmisid 1936.a. saksamaa ja Jaapan Kominterni-vastase pakti, mis oli suunatud Nõukogude Liidu vastu, millega ühines veel teisigi riike, toimus kokkupõrkeid NSV Liidu ja Jaapani vahel. Nii ühendas maailma erinevaid diktatuure vaenulikkus lääne demokraatia vastu. 5 1.2 Hispaania kodusõda 1936.a. tuli Hispaanias võimule kommunistide ja sotsialistide juhitud Rahvarinne, sama aasta juulis puhkes Marokos ülestõus, mis haaras kogu Hispaania. Seda juhtis Francisco Franko. Algas eriti julm kodusõda. Euroopa riigid rakendasid mittevahelesegamispoliitikat, millega keelati relvade vedu Hispaaniasse, kuid Itaalia, Saksamaa ja NSV Liit toetasid ikkagi. Kokkuvõttes kujunes Hispaania polügooniks, kus need kolm riiki katsetasid uusi relvaliike ja sõjapidamisviise. 1939.a. aprillis kuulutas Franco kodusõja lõppenuks. Hispaanias kehtestati
1848 revolutsioon pani Saksamaal aluse kiirele industrialiseerimisele. Tekkis ajalooline koolkond, et kindlustada Saksamaa majandusarengu kapitalistlik tee. Turge kaitsti S-B eest, kes ujutas üle turud oma tööstukaupadega. Farmimajandus töölistele makstakse palka. Istanduses töötavad orjad. 19 saj alguses olid nii Saksamaa kui Inglismaa vabakaubandusest huvitatud. Ajalooline koolkond viljeles kapitalismi. Astuti sotsialistide vastu. Sotsialistid astusid kapitalistide vastu. Lääne-Euroopa üleminek kapitalismi toimus vastupidiselt ,,preisi teega". Merkantilism ei olnud enam piirangute kammitsates. ,,Preisi tee" üleminek kapitalistlikele suhetele toimus aega mööda. Oldi kinni vanades feodaalsetes suhetes. ( siin sees ka teemat 20)... Rami jutt - Keskendusid sellele et kritiseerisid klassikalist koolkonda. See koolkond tekkis 19 saj keskel. Koolkond jagunes 3ks etapiks:
-Teemanti eesistumisel ülikooli aulas. -Aulakoosoleku otsused olid märksa radikaalsemad: tuli kukutada senine ''vägivallavalitsus'' ning luua demokraatlik riik. -Mõlemad koosoleku otsused kiideti rahva poolt heaks kuid siiski jäi selgusetuks, kuidas neid otsuseid täide viia. Mõisate põletamine -Detsembri alguses puhkes Tallinnas järjekorde üldstreik, vastasid võimud karmimate abinõudega : keelati koosolekud, vahistati sotsialistide juhid ja tööliikumise tegelased ning Tallinnas ja kogu -Harjumaal kehtestati sõjaseisukord. -12.dets. suundus sadakond relvastatud töölist Tallinnast mitme salgana mõisaid rüüstama, kutsudes enesega kõikjal kaasa ka kohalikke maatamehi. -Mõisahäärberite sisustus peksti puruks, väärtuslikumad esemed rööviti, hooned põletati maha. -Toimus peamiselt Põhja-Eestis, eriti Harju-, Järva- ja Läänemaal, aga ka Pärnumaal. -Kokku rüüstati Eestis 160 mõisat, neist Harjumaal 70.
28. Poliitilised õpetused Ühiskonnas avalduva ebavõrdsuse suurenemine ei jäänud märkamatuks ka haritlastele, kelle seast mitmed polnud rahul ühiskonnas ohtlikult süveneva varandusliku kihistumisega. Kõik see kokku ja veel palju muudki viis 19. sajandil taas niisuguse ühiskonnakorralduse otsinguteni, mis oleks õiglane ja kindlustaks sotsiaalse võrdsuse kõigile. 1830. aastatel hakati seda uut ühiskonnakorraldust nimetama sotsialismiks. 19. sajandi keskpaiku jagunes sotsialistide leer kaheks: Karl Marxi õpetuse järgijad leidsid, et uue õiglasema korra rajamiseks tuleb töölisklassil haarata revolutsioonilisel teel võim enda kätte ning seejärel allutada igasugune tegevus ühiskonnas töörahva kontrollile; sotsiaaldemokraadid jälle leidsid, et uude ühiskonda tuleb jõuda rahumeelseid ja demokraatlikke meetodeid kasutades. Sotsialistid püüdsid leida niisugust ühiskonnakorda, mis oleks õiglane ja kindlustaks sotsiaalse võrdsuse kõigile
laiendamisele? Nad kaotasid valimisõiguse vanusepiirangu ja kasvatasid tänu sellele valijate arvu 4 3. Kuidas õnnestus konservatiividel võita enda poole valijaid, kes varem hääletasid liberaalide poolt? Konservatiivid ei hakanud kohe kõike muutma, vaid põhinesid nendel muutustel, mis on juba ajaloos edukalt läbitud. 4. Mil viisil mõjutas tööliste valimisõiguse andmine valitsuse koosseisu? See suurendas sotsialistide ja sotsiaaldemokraatide poolehoidjate arvu. 5. Milliste meetmetega lootsid sotsialistid vähendada ühiskonna varanduslikku ebavõrdsust? Rikastele tuli kehtestada suuremad maksud ja saadud raha kasutada võrdsete tingimuste loomiseks. Nad lootsid seda saavutada reformidega. 6. Miks oli mittedemokraatlikel liikumistel palju toetajaid? Sest ei tulnud majanduslikku õitsengut demokraatia ajal ja taheti see ka kukutada. 7. Millised olid mõjukamad mittedemokraatlikud liikumised
Väljapääsu nähti uues konstitutsioonis ja presidendi ametis. Majandusraskuste käes kannatav rahvas nägi presidendis üleloomuliku jõuga riigiisa. Põhiseaduse küsimuses hakkasid asjad liikuma pärast seda, kui vabadussõjalased asusid põhiseaduse muutumist toetama. Seepeale töötas Riigikogu välja uue põhiseaduse eelnõu. Esimene rahvahääletus lõppes napi läbikukkumisega. Läbikukkumise peamisteks põhjusteks olid rahva üldine rahulolematus riigis valitseva olukorraga ning sotsialistide ja vabadussõjalaste tugev vastupropaganda.. Parandati ja täiendati kord juba läbikukkunud põhiseaduse eelnõu ning pandi see teist korda rahvahääletusele. Parandatud variant kukkus taas läbi 1933. Riigikogul ei jäänud muud üle kui korraldada kolmas rahvahääletus, kus valijatel tuli anda oma hinnang vabadussõjalaste koostatud põhiseaduse eelnõule. Pätsi-Laidoneri riigipööre ja sellele järgnenud vaikiv ajastu: Ennetamaks
PARIISI RAHUKONVERENTS (1919-1920) Algas 18. jaanuaril (Saksa keisririigi väljakuulutamise kuupäev 1871) 1919. Rahukonverentsile olid kutsutud ainult võitjariigid. Kaotajad olid kutsutud tingimusi vatsu võtma, alla kirjutama, läbirääkimis nendega ei toimunud. Nemad pidid leppima sellega, mis neile ette kirjutati. Võitjate poolelt olid olulised: Prantsusmaa, Inglismaa, USA. Itaalia pidas end ka riigiks, kes panustas palju, kuid ülejäänud riigid ei arvestanud eriti Itaalia soovidega rahukonverentsil. Tegelikult oli võitjariikide hulgas ka Venemaa, kuid see ei olnud enam sama Venemaa, mis 1914, sellest oli saanud Nõukogude Venemaa. Teised riigid suhtusid vaenulikult temasse, olemasolevat võimu ei tunnistatud. Samuti oli 1918 sõlmitud Brestis separaatrahu (rahu ilma teiste liikmesriikidega läbirääkimata), see ei olnud muidugi peapõhjus, kommunistid olid. Venemaa tulevikku käsitleti erinevalt suure kolmiku poolt. Prantsusmaa uskus, et tu...
Püsis riigikogus kuni 30 aastate alguseni. Põllumeestekogud (Eesti Maarahva Liidu uus nimi, reorganiseerus). See tõi kaasa ka edu. Vasaksotsialistid (endised esseerid). 1919 jooksusl esseeride partei lagunes, senine juhtkond, mis koosnes tippharitlastest, lahkus, asemele tulid uued. Eesti Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei (Isesotsid) EISTP. Kommunistidel õnnestus nad hiljem üle võtta. Vasaksotsialistedel samuti tähelepanuväärne tõus võrreldes AK valmistega. Sotsialistide järsk langus (33,3lt 17le). Kõvasti kaotas ka rahvaerakond. Mõnevõrra kaotas Tööerakond, kuid jäi siiski suurimaks pateiks Riigikogus. Uus parlament astus kokku 4.01.1921, selle esimees tuli suurimast fraktsioonist (Tööerakond), parlamendi esimeheks sai esialgu Otto Strandman. Valitsusjuhi (riigivanema) fn-d anti üle Põllumeestekpogule, kes volitas valitsust kokku seadma K. Pätsi. Pätsi ees seisis ülesanna saada vähemalt 51 saadiku toetus. Tulemuseks oli see,
organisatsioonile. Seejärel tekkisid parteiorganisatsioonid ka teistes linnades, 1904 asutati VSDTP Tallinna Komitee. Ülevenemaalise ja rangelt tsentraliseeritud põrandaaluse partei koostisosadena võtsid nad omaks VSDTP põhikirja ja programmi. Peeter Speek ja Mihkel Martna asutasid Tartus sotsialistliku sihiga ajalehe Uudised (1903–06), mis oli sel ajal Eesti kõige pahempoolsem legaalne ajaleht. Selle ümber koondusid sotsiaaldemokraadid– föderalistid. Sotsialistide lähem eesmärk oli isevalitsuse kukutamine relvastatud võitlusega (rahvaülestõusuga), kaugem eesmärk aga sotsialism, võimu üleminek proletariaadile, plaanimajanduse kehtestamine ning ekspluateerimise ja eraomandi kaotamine. Erinevalt tsentralistidest pidasid föderalistid oluliseks rahvuslikkust, nad propageerisid sotsialismi ja rahvusluse sünteesi, rõhutasid Venemaa riikliku korralduse reformimisel ja sotsiaaldemokraatliku partei ülesehitamisel autonoomia ja föderalismi põhimõtete
VENEMAA ENNE 1917. AASTAT Riigi teke Venelaste esivanemad olid idaslaavi hõimud, mille algkoduks peetakse tänast Lõuna- Valgevenet ja Põhja-Ukrainat. Sealt rändasid nad aja jooksul tänapäeva Suzdali, Vladimiri ja Novgrorodi aladele, segunedes kohalike soome-ugri hõimudega, kes võtsid aja jooksul üle vene keele ja kultuuri. 9. sajandil tekkisid esimesed teadaolevad riigid Lääne-Venemaad ja Ukrainat läbivate jõgede ja kaubateede äärde, kui elavnes kaubavahetus Skandinaavia varjaagide ja Bütsantsi vahel. Skandinaavlased olid pärimuse järgi ka esimesed valitsejad Venemaal (tuntuim neist oli Novgorodi vürstiks saanud Rjurik või skandinaavlaste Rørikr, keda hiljem peeti Kiievi suurvürstide dünastia rajajaks). Vürst Oleg (skandinaavia Helgi) vallutas u. 882 Kiievi (kus valitsesid samuti varjaagidest vürstid) ja tegi selle oma pealinnaks. Olegi järglane vürst Igor (skandinaavia Ingvar) piiras 941 ja 944 juba Konstantinoopolit. Igori poeg vürst...
aasta 6. novembril. Tõsisemat poleemikat devalveerimise üle siiski ei tekkinud. Eesti Panga algatatud seaduseelnõu impordi reguleerimiseks võeti vastu, Eesti Pank vabastati valuutamüügi kohustusest ja talle anti valuuta ostu-müügi ainuõigus. Kevadel ja suvel andsid Eesti poliitikutele nõu kroon devalveerida ka Rahvasteliidu eksperdid. Arutelu krooni kursi muutmise üle tõstatus taas Karl Einbundi valitsuse ajal. See aga pareeriti 6. septembril 1932 Riigikogus sotsialistide raevuka rünnakuga krooni devalveerimise vastu. Sotsialistidega ühines osa koalitsioonist. Riigivanem Karl Einbund üritas küll veel manööverdada, kuid tulemusteta. Vastuvõetud Riigikogu otsus sidus valitsuse majanduspoliitika üheselt krooni senise kursi hoidmisega. Teised olukorra parandamiseks suunatud meetmed ei leidnud aga koalitsioonikaaslaste heakskiitu ja 3. oktoobril teatas Einbundi valitsus ametist lahkumisest. 1. novembril, pärast pikka
Saksa Keisririigi väljakuulutamine: Tunnustades preislaste juhtrolli, kuulutasid saksa vürstid Versailles’ lossi peeglisaalis Wilhelm I Saksa keisriks - seega loodi 18.jaan.1871.a. Saksa Keisririik . - Sõja lõpp: Prantsusmaa palus rahu. Rahulepingu tingimused olid prantslastele äärmiselt rasked - nad jäid ilma Elsassi ja Lotringi piirkonnast ja pidid maksma 5 miljardit kuldfranki kontributsiooni. Rahutingimuste vastu puhkes Pariisis märtsis sotsialistide juhitud ülestõus - Pariisi kommuun (märts-mai 1871). See suruti prantslaste oma valitsuse poolt veriselt maha - 30 000 surnut. Mais 1871 kirjutasid prantslased rahutingimustele alla (Frankfurdi rahu). V Poliitilised õpetused: konservatism, liberalism, sotsialism. V Konservatism (lad.k. conservare) ehk vanameelsus ehk alalhoidlikkus (vt. õpik III, lk.176). Konservatism rõhutas ajaloolist järjepidevust, otsiti rahvaste omapära juuri
I Esimene maailmasõda ja selle tagajärjed 1. Rahvusvahelised suhted 20. sajandi algul. Enne I maailmasõda kujunesid sõjalised suurriikide blokid: • Kolmikliit (1882) – Saksamaa, Itaalia ja Austria-Ungari; algselt oli Kaksikliit (1879) Saksamaa ja Austria-Ungari vahel; eesmärk – uute kolooniate haaramine, oma poliitika laiendamine maailmatasandil. • Antant (1904/1907) – Prantsusmaa, Inglismaa ja Venemaa; eesmärk – Saksamaa mõjuvõimu vähendamine Euroopas, Elsass-Lotringi tagasi saamine. Inglismaal olid peamiselt probleemid oma kolooniate või iirlastega. Prantslased olid Saksamaa vastu meelestatud ja soovisid tagasi saada Elsass-Lotringi. Huvi pakkusid suhted Venemaa ja Inglismaaga. Sakslased kartsid nö „kahe tule vahele jääda” ehk siis ühelt poolt Prantsusmaa, teiselt Venemaa. 1871 loodi Saksamaa Keisririik, riigikorralduseks oli monarhia – keisriks Wilhelm II. Austria-Ungaris olid huvitatud Balkani poo...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
