Sna maffia oli algselt he kuritegeliku jugu nimi, prast hakati ka kutsuma nii teisi kuritegelike juke le maelma. Kige esimene maffia, ehk kuritegelik juk sai alguse Itaaliast, lhem asukoht oli Itaalia krval asuv saar Sitsiilia. Selle kuritegeliku grupeeringu nimeks sai Cosa Nostra. Cosa Nostra oli maelma tuntum maffia, sest ta oli ka kige esimene maffi mis oli kunagi tehtud. Maffia Cosa Nostra tegevus laienes vga kiiresti ja mne ajaprast oli maffia Cosa Nostra laienenud Sitsiilia saarelt mandrile. Mjuvimu laiendamiseks kasutas maffia raostmist ja hvardamist. See oli vga edukas vimu laiendamis viis, sest kik le maelma teatsid sellest maffiast ja kellel siis poleks raha vaja. Maffias Cosa Nostra olid kik rikkamad ja samuti ka musta t tegijad, kes olid vaesemad. Kogu asi toimis hes perekonnas, vljaspoolt perekonda vrvati inimesi/mafioososid ainult mustat tegemiseks. Ajapikku tekkis maffiasse auastmed, olid mustat tegijast bossini vlja.
sõjasaagi pärast, lõpeb Hectori tapmisega ja ,,Odüsseia" Arvatavaks autoriks loetakse Homerost. Tsivilisatsioonitõus 8.saj Ilmesid tsivilisatsiooni põhitunnused- elanikkonna kasv, linnad, rikas ülemkiht, tihedad sidemed välismaailmaga. 8.saj vanimad tõendid alfabeedi kohta, kujundati foiniikia tähestiku põhjal, 24 tähemärki. Kreeklased suhtlesid sel ajal foiniiklastega. Käsitöölised võtsid idamaadest malli. 8. saj kolonisatsioon- Itaalia, Sitsiilia, Musta mere rannikul. Põhjuseks oli põllumaa vähesus emamaal. Kolooniatest said jõukad linnad. Tekkis rahvuslik ühtekuuluvustunne- ühised jumalad, samad murded. Tunnet suurendas 5. saj eKr võitlus pärslaste vastu. Kreeklased nimetasid end helleniteks, kõiki teisi rahvaid barbariteks. Pidasid end barbaritest paremaks ja uskusid, et barbarid on loomult orjalikud, hellenitele on aga omane kodanike vabadusele põhinev riigivorm- linnriik. Ühiskonna struktuur
Giuseppe Verdi (1813-1901) Elulugu Sündis Itaalias Parma maakonnas Roncole külas. Ta vanemad olid põlluharijad, kuid suured muuuusssika austajad. Tihti kogunesid nende koju ümbruskonna talupojad, iseõppinud muusikud ja musitseeriti koos. Õppimine Giuseppele meeldis kirikus orelimuusikat kuulamas käia. 8-aastaselt saadeti Verdi kohaliku köster- kooliõpetaja juurde. Koolmeister märkas poisi muusikaannet ja õpetas teda nii palju, kui oskas. 11-aastaselt mängis Verdi nii hästi orelit, et temast sai tollesama kiriku organist. Õppimine 20-aastaselt läks Giuseppe Milanosse, et seal jätkata oma õpinguid. Kompositsioonieksam läks küll hästi, kuid klaverieksamil osutus, et tal oli halb käte asend, mida peeti parandamatuks. Peale selle oli ta vanuselt kaks aastat üle lubatud piiri ja neli aastat tavalisest vastuvõtueast vanem ja pealegi oli konservatooriumis vähe vabu kohti. Konservatoorium, mis keeldus Giuseppe Verdit vastu võt...
Riigi andmete kogumine (Malta) Õpilane: Klass: Aine: Geograafia Õpetaja: Malta Malta lipp Malta riigivapp Asukoht: Malta on tihedalt asustatud saareriik Vahemeres, mis koosneb seitsmest saarest Malta saarest, Gawdexi(Gozo) saarest ja Kemmuna(Comino) saarest ning 4 asustamata saartest. Saared asuvad Vahemeres, Sitsiilia ja Põhja Aafrika vahel, mis teeb Malta Vabariigi strateegiliselt tähtsaks. Riigi kaart Asukohakaart Arengutase Millisesse arengugruppi kuulub? SKT`=8,338 miljonit USD ja SKT elaniku kohta 20,281 USD. Malta on kõrge arengutasemega riik.(Euroopa liidus) Mitmendal kohal oli 2010 aastal inimarengu indeksi järgi? Malta 132dal kohal inimarengu indeksi järgi Kuulumine rahvusvahelistesse organisatsioonidesse Malta kuulub:
Friedrich II XII sajandi lõpul abiellus tulevan e Püha Roo m a keis er Heinrich Sitsiilia printse s si g a . Nad said poja Friedrich II ehk Friedrich Suur, kes sai end al e palju suur e m a d valdus e d , kui oli ta vane m at el . Ta val ulatusid Sak s a m a alt , kuni Itaalia lõunatipuni ja Sitsiiliani . Friedrich II , sai om a aja harituim valitseja , ta oska s mitut v õõrk e elt , tema õukond a kogun e s õp etla mitm elt maalt
Selle ümber oli aga Raekoja platsi kohal turg koos eesti kaubitsejate sesoonse asula ja kabeliga. Toompeal paiknes alates 11. sajandi keskpaigast linnus (Toompeal asuva Soome saatkonna remondi ajal avastati 8. sajandist pärit ehitiste jäänused), Oleviste kiriku kohal Skandinaavia kaubahoov kirikuga, sellest ida pool vene kaubahoov kirikuga. Tallinnale on omistatud paljudes Vene kroonikates mitmete tugevalt kindlustatud linnuste nimetamiseks kasutatud nimetust Kolõvan. 1154. aastal joonistas Sitsiilia kuningriigi kuninga Roger II õukondlane araablane Al-Idrs maailmakaardile linna qlwry või flwry, mida on loetud ka Kaleweny, mida Tallinnaks peetakse. VIDEO TALLINNAST KOKKUVÕTE Loodan et sain isegi selle tööga tallinnast rohkem teada ja kui ei mida ma ei usu siis pole ka hullu TÄNAN KUULAMAST
Giuseppe Verdi (10. X 1813 27. I 1901) Referaat 2009 raserfsaerfaesfes- 1 - 1- -1- - 1 -- 1 - Sisukord: Elulugu........................................................................................................................................3 Huvitavaid fakte..........................................................................................................................4 Looming......................................................................................................................................4 Ooperid........................................................................................................................................5 raserfsaerfaesfes- 2 - 2-...
Giuseppe Fortunino Francesco Verdi Elulugu Giuseppe Fortunino Francesco Verdi oli üks Itaalia kuulsamaid heliloojaid, kellele kuulub ka juhtiv koht kogu maailma ooperiteatrites. Kokku jõudis Verdi kirjutada 26 ooperit, millest enamik on jäänud ooperiteatrite lemmikrepertuaari. Verdit on nimetatud ka revolutsiooni maestroks, sest tema ooperitega, mille temaatikaks oli sageli just vabadusvõ,itlused, käisid kaasas suured poliitilised meeleavaldused Austria ülemvõimu vastu 19. sajandi esimese poole Itaalias. Verdi jäi alati demokraadiks ning ütles ära ka elu lõpul talle pakutud aadliseisusest. Samuti valiti ta Ühendatud Itaalia esimese parlamendi liikmeks. Veelgi enam aga oli ta rahva poolt armastatud selle pärast, et tema ooperite meloodiad sarnanevad Itaalia enda rahvamuusikale. Mitmed laulud tema ooperitest muutusid itaallaste hulgas vabadusvõitluse lauludeks, mille saatel mindi barrikaadidele. Verdi oli ka suur ooperi refo...
Vahemerele). Viikingid jõudsid Islandile, Põhja-Ameerikasse, Gröönimaale, Aafrika rannikule. Inglismaa vallutamine Knut I poolt, korduvalt tungiti Pariisini. Probleemi kõrvaldamiseks nõustusid Frangi valitsejad neile maad läänistama. 911. Läänistati pealik Rollole ala, millest sai Normandia hertsogkond. Aastaks 1071 olid normannid vallutanud Lõuna-Itaalia, kus tekkis Sitsiilia kuningriik. Kuningate võimu tugevnemise tagajärjel hakkasid viikingid elulaadiga kohanema. UNGARLASED: 898 toob hõimujuht Arpad madjarite hõimud üle Karpaatide Doonau madalikule, seal hakkab kujunema Ungari riik. Segunevad paljude rahvustega- kohalike avaaride, sllavlastega. Toimuvad ungarlaste röövretked Kesk-Euroopasse, eriti kannatas nende all Saksamaa. 955. Saavad Saksi kuninga Otto I käest Lechi lahingus lüüa. Pärast
Keila Gümnaasium Referaat Giuseppe Verdi (1813-1901) Koostas:Jaana Põllu Klass:11 D Elulugu: Giuseppe Fortunino Francesco Verdi sündis 10. oktoober 1813 Le Roncole külas(praegu Busseto vald) Parma lähedal. Tema isa pidas baaripidaja ametit. Kui Verdi oli veel laps, siis nende pere kolis Piacenzast Bussetosse.Ta armastas käia kirikus orelimuusikat kuulamas. Klaveriõpinguid alustas ta Busseto kiriku organisti juhendamisel. Juba 11-aastaselt sai ta selle kiriku organistiks. 20- aastaselt suundus ta Milanosse, et seal jätkata oma õpinguid. Ta soovis minna seal asuvasse konservatooriumisse, kuid klaverieksamil tuli välja,et tal on käte asend, mida tollal peeti parandamatuks veaks. Lisaks oli ta vanuselt kaks aastat üle lubatu ja neli aastat tavalisest vastuvõtueast vanem. Lisaks kõigele muule oli ta võõramaalane ja konservatooriumis napp...
· Pööras filosoofid ristiusku · Ratas, mõõk, raamat, sõrmus Püha Cecilia Detail altarimaalist · Muusikute kaitsepühak · Abiellus paganast roomlasega, pööras selle ristiusku · Roomas kristlaste tagakiusamine · 16. sajandini kasutusel olnud kantav orel · Muusikariistad, liiliad, ingel, auruvann Püha Lucia Fr.de Zurbaran · Märter, kes sunnite bordelli minema · Sitsiilia saarelt pärit ajalooline isik · Temast sai nägemise kaitsepühak (lux- ld k) · Silmad austajale, keda ta ilu lummas, see astus ristiusku · Silmad, lamp, härg, pistoda,palmioks (märterluse sümbol) Püha Luukas Weyden "Püha Luukas maalib Neitsi Maarja portreed" · Üks Uue Testamendi autoritest, Apostlite tegude raamatu autor · Arstide kaitsepühak, ise ka arst, Süüriast pärit · Olevat ise maalinud Neitsi Maarjat (legend) · Tiivuline härg
rohkem teadma ja just sellepärast otsustasingi tema elukäigust rohkem uurida. Joonis 1 Frank Sinatra 2 1. FRANCIS ALBERT SINATRA Franks Sinatra sündis 12. detsembril 1915. aastal Hobokenis, New Jersey osariigis. Ta elas kuni 14. maini 1998. aastani olles siis juba 82 aastane. Franks Sinatra suri südameinfarkit tagajärjel, räägitakse, et tal tekkis infarkt sellepärast, et ta suitsetas. Frank Sinatra oli Sitsiilia immigrant. Tema oli ainuke laps oma peres. Joonis 2 Frank Sinatra, 1947 3 2. VARAJASES ELUS Frank Sinatra langes keskkoolis välja, kus ta oli glee klubi liige. Peale kooli ta hakkas alguses esinema õhtuti kohalikes ööklubides, hiljem ka öösiti. Ööklubis märkas Tommy Dorsey Frank Sinatrat nind seejärel kutsus Dorsey Sinatra oma bändi. Bändiliige oli Frank 2 aastat. Peale bändi
Mered-Vahemeri,Joonia ja Türreenimeri. Mäed-Alpid,Apeniinid. Saared-Sitsiilia,Korsika. Jõed- Po,Tiberi. Rahvastik:etruskid,itaalikud(latiinid,samniidid)+kreeklased+foniiklased. Elanike arv Roome riigi õitsengul:90 milj, elanikke Rooma linnas 1-1,5 milj.Kuningate aeg 753-509 eKr,Vabariigiaeg 509-265eKr,Keisririigiaeg 30 eKr-395pKr.Roome linna asutamine-21.04.753 eKr.Rooma impeeriumi jagamine kaheks-395 pKr,Lääne-Roome lõpp-476 pKr Saavutused ehituskunstis-korruselamud,kirikute ja kuplite ehitamine,lubjamört.Veevarustus-purskkaevud, akveduktid(varustasid linna joobiveega)kanalisatsioonisüsteem.Pesemiskultuur-Termid,odrajahuga pesti,h-naised,õ-mehed.Teede ehitamine-Kõik teed viisid Rooma,kivist teed ja sillad, Via Appia- 195 km, kokku 372 teed e. 83 000km. Patriitsid- kodanik, kes kuulus eliitperede hulka ja kes võis astuda riigiametisse. Plebed- neid loeti vabadeks, kuid neil puudusid kodanikuõigused-ei võtnud osa rahvakoosolekutest,ei te...
Roomlaste peamine väeüksus oli leegion, kus oli kokku umbes 5000 meest. Algul oli roomas ainult kaks leegioni, kumbagi neist juhtis konsul. Hiljem leegionite arv suurenes. 5.Puunia sõjad. Sõna Puunia sõda tuleb sellest, et kartaagolasi nimetati puunlasteks. Kartaago oli suur ja võimas riik Põhja-Aafrikas Vahemere lõunarannikul. Rooma ja Kartaago tahtsid ülevõimu Vahemerel ning seepärast puhkesid 3 sõda. 1.264eKr-241eKr Roomlased võtsid ning said omale Sitsiilia ja hävitasid Kartaago laevastiku. 2.218eKr-201eKr Hannibali juhtimisel tulid Kartaagolased koos sõjaelevantidega üle Alpide, kus paljud hukkusid. 216eKr toimus Cannae lahing kus Hannibal võitis, kuid et Roomat vallutada oli ta vägi liiga väike. 3.149eKr-146eKr Roomlased pidid vabanema Kartaagolastest ning 7 päevaga tehti kartaago maatasa. 6.Kreeka ja Makedoonia alistamine. Kreekas kehtis Makedoonia võim ning kreeklased polnud oma allasurutud olukorraga leppinud
Keisri troon kuulus 1438. Aastal Habsburgide suguvõsale, kes jäid troonile Saksa riigi lõpuni. Maximilian I Saksa keiser varauusajal. Ta üritas keisrivõimu reformidega tugevdada, kuid see, mida ta saavutas, hävines reformatsioonis. · Hispaania Euroopa võimsaim suurriik XVI sajandil. Ühisriigi moodustasid Kastiilia ja Aragon. Hispaaniale kuulus Pürene ps, lisaks sellele ka Lõuna-Itaalia ja Sitsiilia. IDA- JA PÕHJA-EUROOPA · Varauusaja Ida-Euroopa riigid olid suured ja paljurahvuselised. Neid tuntuimad ja suuremad olid Venemaa ja Poola. Türgi impeeriumi koosseisu kuulus kogu Kagu- Euroopa. Kujunesid Taani- ja Rootsi rahvusriik. · Türgi 1453.a. vallutati Konstantinoopol. XVI sajand võimsaim riik Lähis-Idas ja Vahemere piirkonnas. Türklased võitlesid Vahemerel ülevõimu pärast Hispaaniaga.
630 Muhamed läks Mekasse tagasi ning temast sai araablaste valitseja 4. Koosta ülevaade araablaste vallutustest ja islami laienemisest (aeg, piirkonnad). Aastatel 622-632 toimusid vallutussõjad vallutati Süüria, Palestiina, Egiptus, Uus-Pärsia. 7.sajandi lõpuks oli vallutatud kogu Põhja-Aafrika. 711.aastal vallutati ka Hispaania, kus võeti vastu ka islam. Araablased said endale ka suuremad saared nagu Küpros, Kreeta ja Sitsiilia. Edasi vallutati osa Kaukaasiast ja Kesk- Aasia. 5. Miks hakkas Araabia riik kohe laienema? Muhamedi õpetuste järgi ei tohtinud hõimud enamomavahel tülitseda, vaid pidid ühte hoidma ja ründama ainult naabermaid. Lisaks koraan nägi ka ette, et iga moslem peab pingutama oma usu nimel ja levitama seda, sellepärast arvatigi, et sõjaretked rikkamatesse naabermaadesse on igati õigustatud. Miks sinu arvates õnnestus araablastel vallutada suured maa-alad?
Ainuomase täidlase maitsega Apuulia vein võib vabalt võistelda ja maitseomaduste poolest ka edestada Uue Maailma riikide veine. Selle Lõuna-Itaalia piirkonnas valitsev majanduslik olukord võimaldab veini toota väiksemate kuludega. Apuulia piirkonna lipulaevaks on Primitivo viinamarjadest valmistatud rikkaliku täidlase maitsega punane vein. Seda Horvaatiast sissetoodud viinamarjasorti on Apuulias kasvatatud juba 100 aastat. Basiilika Calaabria Sitsiilia Itaalia lõunapoolseimas maakonnas Sitsiilia saarel valitseb selline kliima, mis võimaldab väiksete kuludega valmistada eriti kvaliteetset veini. 20. sajandi lõpus alanud veinitootmise traditsioonide ümberkujundamine muutis tunduvalt Sitsiilia veinitööstust – eesmärgiks ei ole enam kvantiteet, vaid kvaliteet. Kerkisid esile sordiveini valmistavad veinimajad. Sitsiilia saare toodangu eripära on veel see, et peaaegu kogu vein on valmistatud ainult sellel saarel
Itaalia Asukoht: (Anna-Margarita Nukk) Itaalia on vabariik, mille pindala on 301 245 km2. Riigi rahvaarv seisuga 2008 aastal on 59,8 miljonit inimest. Itaalia pealinn on Rooma (rahvaarv 3,8 miljonit). Teised suuremad linnad on Milano, Napoli, Torino, Genova, Palermo, Firenze ning Veneetsia. Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja hulk väiksemaid saari. Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Sveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km. Enklaavina (riik või selle osa, mida ümbritseb täielikult teise riigi territoorium) asuvad Itaalia territooriumil iseseisvad San Marino ja Vatikani riigid. Loodus: (Anna-Margarita Nukk) Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid. Nendest lõunasse jäävad sügavad
ja Plataia lahingud; Pärslaste väljatõrjumine Väike-Aasia läänerannikult. 12) Kreeka klassikalisel perioodil 1. Üldiseloomustus. Orjanduse osatähtsus. 2. Demokraatlik Ateena. Kimon ja võitlus Pärsiaga. Ateena mereliit. Ephialtese reform. Ateena Periklese ajal. Demokraatlik riigikord (rahvakoosolek, nõukogu, strateegid, kohtud); kodanikud ja metoigid. 3. Peloponnesose sõda. Põhjused ja ajend. Archidamose sõda. Sisevastuolud Ateenas. Nikiase rahu. Alkibiades. Sitsiilia ekspeditsioon ja selle tagajärjed. Dekeleia sõda: mereliidu lagunemine ja Ateena kapituleerumine. Oligarhilised riigipöörded Ateenas sõja ajal ja järel. 5. Kreeka linnriigid IV sajandi I poolel. Sparta hegemoonia. 10 000 retk Aasiasse. Agesilaos. Korintose sõda ja Kuningarahu. Teeba hegemoonia: Leuktra lahing; Epameinondas. Ateena II mereliit ja selle lagunemine. 6. Sotsiaalne areng IV sajandil. Varanduliku differentsi süvenemine. Sotsiaalsed pinged. Palgasõdurlus. Hiline türannia. 7
Nii samiinid, kui ka etruskid alistati Rooma võimu alla ja aastaks 265 eKr oli kogu Itaali Rooma võimu all. Kogu Itaalia vallutamisega oli Rooma loomulikult tõusnud üheks tugevaimaks riigiks Vahemere ääras. Suurim vaenlane tol hetkel oli Põhja-Aafrikas asuv Kartaago, kellega Rooma pidas kolm sõda. Kuna roomlased nimetasid kartaagolasi puunlasteks, siis nende vahelisi sõjad on tuntud, kui Puunia sõdade all. Esimeses Puunia sõjas, mis toimus 264-241 eKr, käis põhiliselt merel ja Sitsiilia saarel. Kuna roomlaste jõud käis üle, pidi Kartaago osa oma valdusi Roomale andma. Teises Puunia sõjas, mis toimus ajavahemikus 218-201 eKr, tahtsid kartaagolased oma jõudu ja positsiooni taastada. Siin juhtus sama asi, mis esimeses sõjas, roomlased olid liiga tugevad ja selle tagajärjel kaotas Kartaago kogu oma laevastiku, valdused väljaspool Aafrikat ja oma sõjalise tähtsuse samuti. Aga, kuna Rooma suhtus ikka veel Kartaagisse umbusklikult, päästis Rooma valla ka
25% Pinnamoe iseloomustus põllumajanduse seisukohast: Põllumajandusega tegelevad põhiliselt Itaalia põhjaosa ja idarannik, sest seal on tasane maapind ning põlluharimiseks vajalikud tingimused. Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid. Nendest lõunasse jäävad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved (Garda järv, Cosmo järv ja Lago Maggiore). Alpide jätkuks Kirde-Itaalias on Dolomiidid. Itaaliat poolsaart kulgevad Apenniinid. Mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia. Lõunas asetseb seismiselt aktiivne piirkond, sealhulgas kaks kuulsat vulkaani Vesuuv ja Etna. Sageli esineb maavärinaid. Kliima: Itaalia asub lähistroopikavöötmes. Aasta keskmine temperatuur on 10 kuni 20 oC. Keskmine temperatuur jaanuaris on 0 kuni 8 oC. Juuli keskmine temperatuur on 24 kuni 32 o C, idarannikul ka üle 32 oC. Itaalia asub soojas vöötmes ja sooja vöötme aktiivsete temperatuuride summa on 4000 kuni 8000 oC. Keskmine sademete hulk on 1000 mm aastas
„Odüsseia“ kaks aiakirjeldust • 7. laulus: Alkinoose lokkav taraga piiratud puuviljaaed • 24. laul: Odüsseuse isa Laertese hoolikalt hooldatud aed. Nendes leiduvad kõik aia elemendid: külluslikud viljapuud, kaunid lillepeenrad, kanalitega veevarustus ja viinamarjaistandused. Kõik see on tuttav juba varasemast: Egiptusest ja Lähis-Ida tsivilisatsioonidest. Kreekale kuuluvae asumaade aiad • Väike-Aasia (Makedoonia) aedadesse ulatus idamaade mõju. • Sitsiilia kreeka asurkondades elegantseid aedu juba 5. saj. eKr. Luksuslike vesiehitiste ja grottidega residentside aedu nimetati pärsia eeskujude järgi paradeisos´teks. Minose ajastu linn Akrotiri Info freskodelt ja potikildudelt: Thera (antiikne Santorini) fresko punaste liiliatega Punane liilia (lilium chalcedonicum) sama Minose ajastu Liilia-prints 2100-1800 eKr Knossoses Troonisaal Knossoses Mis taim? Kikkaputk (Angelica sylvestris) Taimestus ja nümfeionid
Giuseppe Verdi Anastassia Prokopenko 11a Õpetaja: Eteri Parts Kokkuvõte Täielik nimi Giuseppe Verdi Francesco Fortunino Sünnikuupäev 10. oktoober 1813 Sünnikoht Roncola, Prantsusmaa Surmaaeg 27. jaanuar 1901 (87 aastat) Surma koht Milan, Italy Riigid Parma Suurhertsogiriigi, Lombardo-Veneetsia kuningriik, Itaalia kuningriik (1861-1946) Itaalia Kuningriik Kutsealad helilooja, dirigent Töövahendid klaver Elulugu Verdi sündis Parma lähedal Le Roncole külas. Tema isa oli trahteripidaja. Verdi perekond kolis Piacenzast Bussetosse.Oma klaveriõpinguid alustas ta Busseto kiriku organisti juhendamisel. 11-aastaselt oli ta ise selle kiriku organist. Muusikat õppis ta ikka eraõpetaja juures. 20-aastaselt läks ta õpingute jätkamiseks Milanosse. Ta tahtis astuda sealsesse konservatooriumi, kuid teda ei võetud vastu. Kompositsioonieksam läks küll hästi, kuid klaverieksamil osutus, et tal o...
kunstnikke ja muusikuid. Cantus firmus-püsiv meloodia. Keskajal oli püsiv gregooriuse laulu meloodia. Renessansiajal rahvalik, ilmalik lauluviis. 4-häälne polüfoonia - bassihääleliik Polüfoonia-mitmehäälsus, kus kõik hääled on võrdsed. (4 hääleline polüfoonia kujunes bassihääleliigi kasutuselevõtmisega) A capella- renessansiajastul ja tänapäeval esitlus ilma pilli saateta. Orlandus Lassus:(1532-1594) Madalmaade helilooj, kauni lauluhäälega, 12 aastaselt võeti sitsiilia kuninga teenistusse, 21.a märkimisväärne karjäär, kapelle meister. Looming impulsiivne, dünaamiline, väldib reegleid, kasutab kontraste, mängib kiirusega. Zanrid kirikulaulud. Teosed- 70 missat, 3 reekviemi, 100 magnifikaati, 4 passiooni, 500 motetti, 450 ilmalikku laulu, ,,matona mia cara". On võrreldud maalikunstnik Tintoretto'ga ,,püha markuse keha röövimine". Mõju euroopa muusikale mõju saksa muusikale läbi Lassuse õpilaste.
Roomast saab suurriik. Kogu itaalia vallutamisega oli rooma tõusnud üheks tugevaimaks riigiks vahemere ääres. Seeläbi sai ta aga endale tõsiseks vastaseks põhja-aafrikas asuva Kartaago. Rooma ja kartaago pidasid omavahel 3 sõda. Roomlased nimetasid kartaagolasi puunlasteks, siis on need sõjad ajaloos tuntud Puunia sõdade nime all. Esimeses puunia sõjas (264-241 ekr) käis võitlus peamiselt merel ja sitsiilia saarel. Rooma võitis ning Kartaagol tuli osa oma valdusi loovutada Roomale. Teises puunia sõjas(218-201 ekr) püüdsid kartaagolased oma positsiooni taastada. Neil oli väepealik nimega Hannibal. Tema juhtimisel purustati rooma vägi Cannae lahingus. Kolmas puunia sõda, kartaago vallutati ja hävitati aastal 146 ekr. Võitlus kartaagoga kestis alles, kui rooma riik hakkas oma võimu laiendama ida poole. Sealsete hellenistlike suurriikidest langes esimesena tema löögi alla makedoonia
1438. aastast kuulus keisritroon Habsburgide suguvõsale.Varauusajal oli Saksa keiser Maximillian esimene. Hispaaniast sai 16. saj Euroopa võimsaim suurriik. Kastiilia ja Aragoni ühendusest sai alguse tänapäeva Hispaania. Kastiilia kuninganna Isabel oli abielus Aragoni troonipärijaga, kellest 1479 sai kuningas Fernardo teine Katoliiklane. Loodud personaalunioon panigi aluse Hispaania riigile. Pürenee ps. Lisaks kuulusid Hispaania kuningatele ka Lõuna-Itaalia ja Sitsiilia. Maadeavastusega sai Hispaania ka hiigelvaldusi Ameerikas. 4. renesanss-keskaja lõpul Lääne-Euroopas levinud ilmalik, antikultuuri väärtustav humanistlik elukäsitus humanism-isiksuse vabadust taotlev maailmavaade renessansiajal. *Muudatuse ühiskonnas: uskumus et Maa on kerakujuline; veendumus et maakera on maailma keskpunkt mille õmber tiirlevad muus taevakehad. Dante Alighieri-firenze poeet, suurteose ,,Jumalik komöödia"
. Itaalia riigi Geograafiline asend Itaalia asub Euroopa mandril ja Euraasia maailmajaos. Ta asub Vahemeres ja teda ümbritsevad Türreeni, Aadria- ja Joonia meri. Itaaliast põhja poole jääb Austria ja Sveits, lääne poole jääb Prantsusmaa ning ida poole jääb Sloveenia. Itaalia Vabariik on riik Euroopas. Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja hulk väiksemaid saari. Geograafiline asend Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Sveitsiga (740 km). Enklaavina asuvad Itaalia territooriumil iseseisvad San Marino ja Vatikani riigid. Itaalia poolsaarel paiknevad lisaks veel kaks iseseisvat riiki: Vatikan asub Itaalia pealinna keskmes ning San Marino, mis asub Emiglia Romania ja Marche maakondade piiril. . - Ülevaade rahvastikust
pooljuhitööstus, laevaehitus ja keemiatööstus Page 10 Sotsiaalse kapitali mõju piirkonnale Sitsiilias ja lõuna Itaalias väga madal ühiskondliku usalduse määr ja puudulik sotsiaalne kapital. Amoraalne perekonnakesksus - peresidemete üleliigne rõhutamisega kaasneb moraalsete suhete nõrgenemine väljaspool perekonda, mis suurendab korruptsiooni, vaesust ja kuritegevust. Sitsiilia ka maffia ja organiseeritud kuritegevuse sünnikoht. Sotsiaalse kapitali hulka vähendab ka rahvastiku vananemine, väljaränne, rahva tervislik olukord ja paljud muud tegurid. Page 11 Sotsiaalne kapital majandusarengu soodustajana Sotsiaalsed võrgustikud loovad lisaväärtust ning mida rohkem on kogukonda ühendavaid sidemed, seda paremini see toimib. sõltub riigi kohalikust kontekstist ning teistest
Theresia abielu temast kümme aastat noorema Baieri kuurprintsi Maximillian Josephiga. Selle teostumisel oleks Baieri võrra suurenenud Habsburgide riik. 1729. a. saab F. Stephanist Lotringi valitseja. 1732. a. mais saabub F. Stephan Viini. Keiser määrab ta Ungari asehalduriks. Pärast esialgseid kõhklusi võtab F. Stephan ametikoha vastu. 1733. a. puhkeb sõda Poola trooni pärast, mis lõpeb Karl VI ebasoodsalt. Ta pidi loovutama Napoli ja Sitsiilia, ähvardas ka Lotringi kaotamine Prantsusmaale. Sellega ei oleks F.Stephanile jäänud üldse maid. Aga Habsburgide järeletulija tohtis abielluda vaid vürstiga, kellel oleks riigis olulisi maavaldusi ja mitte väiksemaid kui Preisimaa või Baier. Niisiis muutus F.Stephani ja M.Theresia abielu üha ebatõenäolisemaks. Samal ajal ilmnes, et M. Theresia ei olnud noore F. Stephani vastu enam väha ükskõikne. Karl VI seisis raske valiku ees. M. Theresia ja F
Referaat VULKAANID Karin Kolomainen. Sõle Gümnaasium. 7b. Tallinn 2004 1.Vulkaanid 1.1 Mille järgi said vulkaanid oma nime? Vulkaan ehk tulemägi on oma nime saanud rooma tulejumala Vulcanuse järgi. Kreeka kroonik Herodotos ( u 484 425 eKr ) kirjeldas Hiera saart, mil asetseva mäe tipus olevast avast paiskub aeg-ajalt välja suitsu ja tuld. Kreeka muistendites räägitakse, et see oli tulejumala Hephaistose sepikoja ava, kus jumal mäe sügavuses relvi sepistas. Roomlased nimetasid Hephaistost Vulcanuseks ja andsid saarele nimeks Vulcano. Selle järgi hakatigi tulemägesid vulkaanideks kutsuma. 1.2 Mis on vulkaanid? Vulkaan on purskesaadustest koosnev koonusjas mägi, mis asub maakoores oleva lõõri või lõhe kohal. Vulkaanikuhiku tipust purskub kraatri kaudu maapinnale laavat, tuhka, kuumi gaase, auru ning tahkeid laavat...
Epideemia ehk taud ehk rändtaud on nakkushaiguse puhang, mis nõuab ulatuslikku nakkustõrjet.Erinevaid suuri epideemiaid on maailma ajaloos olnud palju. Need levivad kõikjal ja mõnel pool lausa väga suure puhanguga. Mõned neist on levinud ka Eestis, millest paljud on lõppenud surmaga. Sellised haigused on näiteks must katk ja HI- viirus. Katkuks ehk mustaks surmaks nimetatakse kergesti levivat nakkushaigust, mille tekitajaks on bakter Yersinia pestis. Vahemeres asuv Sitsiilia saar oli 1347. aastal kohutav koht. Kõikjal ümberringi surid inimesed mingisse salapärasesse haigusesse. Haigestunuil oli tavaliselt tugevad krampidega kõhuvalud ja kaenla all paised, nende keha kattus tumedate laikudega ning nad surid kolme päeva jooksul. Tumedate laikude pärast hakati haigust kutsuma mustaks surmaks. Tänapäeval teame, et tegu oli muhkkatkuga. Haigus levis Itaaliasse ja Prantsusmaale. 1348.
Iminokk on suhteliselt pikk: pikkus on 6,3 kuni 7,0 mm. Pika iminoka tõttu sobivad Itaalia mesilased hästi ristiku korjele. Esitiiva pikkus on keskmiselt 9,5 mm ning tiiva laius keskmiselt 4,1 mm, see tagab neile hea lennuvõime. Ööpäevane töömesilane kaalub 115 milligrammi ja viljastamata mesilasema 190 milligrammi, viljastunult aga 210 milligrammi. 2. Päritolu Itaalia mesilane arvatakse pärinevat mandriosa Itaalia, Lõuna-Alpide (Sveitsi) ja Põhja- Sitsiilia piirkonnast . Alamliik võib olla säilinud viimase jääaja Itaaliast. Itaalia mesilase levikuala on väga lai ning ta on kohanenud väga erineva kliimaga aladel, kuid kõige sobilikum on siiski vahemereline kliima. Külmema kliimaga aladel on Itaalia mesilasel suurem soojakadu, mille kompenseerimiseks tarbivad nad rohkem toitu. 3. Itaalia mesilaste omadused ja omapärad 3.1. Mesilasema ja munevus Itaalia mesilased on rahulikud ja vagurad
m.a. Enne foiniiklaste saabumist eksisteeris saartel märkimisväärne eelajalooline tsivilisatsioon. Põhisaarele foiniiklaste antud nimi Malat tähendab turvalist sadamat. Hiljem olid saared sajandeid rüütliordu asukohaks. Maltas on sõjaga läbi käinud mitmed erinevad rahvused. 736 eKr hõivasid Kreeklased Malta, hiljem Rooma. Rooma jagamisel nimetati Malta Rooma impeeriumi üheks osaks. Peale Rooma vallutusi aastal 1090 eKr tulid araablased. Aastal 1530 kuulutati Malta aga Sitsiilia kuningriigi osaks. Enne Malta iseseisvumist kuulus Malta Briti impeeriumi osaks. Malta iseseisvus 1964. aastal. 5. RIIGI ARENGUTASE · SKT 8,338 miljonit USD · SKT elaniku kohta 20,281 USD 6.ANDMETE KOONDTABELID Riigid :Malta, Eesti, Tuneesia, Austraalia, Ameerika Ühendriigid. · Suremuse, sündimuse ja imikusuremuse võrdlusdiagramm riikide kaupa: · SKT ühe inimese kohta riigiti: · Hõivatus sektorite kaupa protsentides:
Euroopa feodaalide omavahelisi vastuolusid ning pidevat vaenutegevust kasutasid omakorda ära välisvaenlased: - põhjast viikingid, kes alates 8.saj lõpust korraldasid rüüsteretki Briti saartele ja Mandri-Euroopa rannikualadele kuni Vahemereni välja. - lõunast araablased, kes lisaks Hispaaniale ja Põhja-Aafrikale olid vallutanud Vahemeres Sitsiilia, Malta ja Kreeta saared ning ründasid Lõuna-Euroopa rannikualasid. - idast ungarlased, kes 9.-10.saj vahetusel Aasiast Doonau keskjooksu steppidesse jõudnutena korraldasid rüüsteretki Kesk- ja Lääne- Euroopasse.
Järvamaa Kutsehariduskeskus Sander Ojaste AT 11 Carl Robert Jakobson Referaat 2012 Sisukord : 3. Elu sünnist kuni esimeste töö aastateni 4. Eesti Aleksandrikool 5. Teekond ,,Sakalani" 6. Elu poliitikuna 7. Perekond 8. Elu lõpu aastatel 9. Kasutatud kirjandus Elu sünnist kuni esimeste töö aastateni C.R. Jakobson sündis Tartus 14. juulil 1841. aastal. Tema isa Adam Jakobson sai Torma kihelkonnas köstri- ja kihelkonnakoolikoolmeistri-koha. Adam Jakobson tõusis eesti tähelepandavaks koolmeistriks.Eriti agaralt õpetas ta laulmist ja levitas selle oskust ka vallakoolides, kus hakati laialdaselt mitmehäälset koorilaulu õppima. C.R. Jakobson viidi viieaastaselt perekonnaga koos Tormasse. Tal oli 5 õde- venda. Jakobsonide pere e...
Bütsantsilt vallutati Süüria ja Palestiina,vallutati veel Egiptus.Väike-Aasia suutis end araablaste eest kaitsta.Uus-Pärsia riigi lõid araablased puruks ja selle valdused langesid vallutajate võimu alla.VII sajandi teisel poolel vallutasid araablased kogu Põhja- Aafrika .711 aastal tungisid nad Hispaaniasse , mis samuti islamile alistati.Sissetung Galiasse edu ei toonud.Araablaste kätte langesid ka Vahemere suuremad saared Küpros, Kreeta, Sitsiilia ning nad üritasid vallutada ka Konstantinoopolit.Põhja pool langes araablaste võimu alla osa Kaukaasiast,idas vallutasid nad Kesk-Aasia ja tungisid Indiasse. 5. Miks hakkas Araabia riik kohe laienema? Islamiusk ühendas kõik araablased.Hõimude vahelised vaenused ja röövimised muutusid taunitavaks. Ning nad pöörasid tähelepanu rikkamatele naaberriikidele.Islam andis õigustust vallutustele, mida hakati nimetama dzihaadiks.
kool Giuseppe Fortunino Francesco Verdi (1813-1901) Referaat nimi Tartu 2012 Sissejuhatus Giuseppe Fortunino Francesco Verdi oli üks Itaalia kuulsamaid heliloojaid, kellele kuulub ka juhtiv koht kogu maailma ooperiteatrites. Kokku jõudis Verdi kirjutada 26 ooperit, millest enamik on jäänud ooperiteatrite lemmikrepertuaari. Verdit on nimetatud ka revolutsiooni maestroks, sest tema ooperitega, mille temaatikaks olid sageli just vabadusvõitlused, käisid kaasas suured poliitilised meeleavaldused Austria ülemvõimu vastu 19. sajandi esimese poole Itaalias. Verdi jäi alati demokraadiks ning ütles ära ka elu lõpul talle pakutud aadliseisusest. Ta valiti Ühendatud Itaalia esimese parl...
Samal aastal liitusid ka Eesti, Läti, Leedu, Poola, Ungari, Tsehhi, Slovakkia, Sloveenia, ja Küpros. Malta Malta on tihedalt asustatud saareriik Vahemeres, mis koosneb seitsmest saarest Malta saarest, Gawdex (Gozo) saarest ja Kemmuna (Comino) saarest ning neljast asustamata saartest. Ta asub Sitsiiliast lõunas ja Tuneesiast idas keset Vahemerd. Asukoht kaardil : Malta Vabariigi moodustab kolm väikesaart: Malta, Gozo ja Comino. Saared asuvad Vahemeres, Sitsiilia ja Põhja Aafrika vahel, mis teeb Malta Vabariigi strateegiliselt tähtsaks. Asukoha tõttu oli Malta vallutatud tuhande aasta jooksul. Malta on tänu oma asukohale keset Vahemerd tuhandete aastate pikkuse ajalooga tsivilisatsioonide sulatuskatel. Malta on olnud asustatud alates umbes 5200. aastast e.m.a., enne foiniiklaste saabumist eksisteeris saartel märkimisväärne eelajalooline tsivilisatsioon
Sürakuusa- ajalooline linn Sitsiilias Siracusa provintsi keskus. Patriits- oli Vana-Rooma riigi kodanik, kes kuulus põliste Rooma linna eliitperede hulka ja kes võis astuda riigiameteisse ning pääseda senatisse. Puunia sõjad- 3 Rooma ja Kartaago vahelist sõda, milles kumbki taotles ülemvõimu Vahemere lääneosas. Esimene Puunia sõda (264 241 eKr) peeti Sitsiilias ja merel, Kartaago loovutas Sitsiilia. Teine Puunia sõda (218 201 eKr) algas Kartaago väejuhi Hannibali võitudega.Roomlased vallutasid 210 eKr Hispaania ja lõid Zama juures Aafrikas Hannibali. Kartaago kaotas välisvaldused ja laevastiku. Kolmas Puunia sõda (149 146 eKr) lõppes Kartaago hävitamisega. Senat- Vana-Rooma poliitiline institutsioon, mis rajati varsti pärast Rooma linna asutamist, asutamisajaks loetakse traditsiooniliselt aastat 753 eKr.
Pärsia impeerium olid tol hetkel omavahelisest sõjast nõrgestatud. Bütsantsi elanikud polnud rahul keisrivõimuga. Uus-Pärsia riigi teenistuses oli palju araabia palgasõdureid, kes ei tahtnud oma suguvendade vastu võidelda. Bütsantsilt vallutati Süüria, Palestiina ja Egiptus. Uus-Pärsia riik löödi sootuks puruks. VII sajandi teisel poolel vallutati kogu Põhja-Aafrika. Vallutati ka Hispaania, Küpros, Kreeta, Sitsiilia, osa Kaukaasiast. Üritati vallutada ka Konstantinoopolit. Hiigelriigi pealinnaks sai Damaskus, aga hiljem rajati uue pealinnana Bagdad. Riigi ja ühiskonna korraldus kalifaadi ajal Bagdadi kalifaat oli piiramatu valitsejavõimuga riik. Võeti omaks araabia keel. 10. LÄÄNE-EUROOPA VARAKESKAJAL. ÜLEVAADE AJALOOST. Frangi riik V-VII sajandil V sajand - Kuningas Chlodovechi juhtimisel tungisid frangid Galliasse ja tõrjusid läänegoodid sealt Hispaaniasse
Raua laialdase kasutamisega kaasnes: maaviljuse, loomapidamise, käsitöö, ehituse, liiklusvahendite ja relvastuse eden emine. Rohkenes ka kaubavahetus, hakati kasutama münte. 14. Nimeta rauaaja kalmetüüpe Eestis? (kirjelda) Kivikirstkalmed Maa-alused kalmistud Kangurkalmed Varased tarandkalmed 15. Kes ja millal mainis esimest korda arvatavasti eestlasi? 1154. aastal Sitsiilia kuningale Roger II-le tehtud maailmakaardil on araablasest kartograaf Muhammad al-Idrisi ära märkinud ühe paiga. Et see asub Läänemere idakaldal ja tõenäoliselt ka Eesti territooriumil, siis on arvatud, et see võib tähistada Tallinna 16. Mis tüüpi linnuseid ehitati Eesti alal? Vanimad teadaolevad kaitserajatised Eestis on olnud asulalinnused. 17. Missugused olid eestlaste suhted Vana-Vene riigiga 9.-11. saj? Kuni 11
patriitsid ülemkiht Plebeid lihtrahvas Vabariigi periood (510 265) Rooma võimu ülemvõim Itaalia üle · Sõjavägi leegion (5000 meest) · Roomlased vallutavad Samniidid (Latiinide sugulased) sõjad Kreeka polistega Kreeka polised kutsuvad appi Pyrrhose (Epeirose kuningas) (Suurte kaotustega võit) Võitlus kartaago vastu (265 133 eKr) · I sõja tulemus - Rooma vallutab Sitsiilia · II sõja tulemus Hannibal sekkub (võimas sõjavägi) tulemus: Roomlased saabad Hispaania, Põhja-Aafrika · III puunia sõda - ("Muuseas ma arvan, Kartago tuleb hävitada") Kartago hävitati Roomlaste poolt vallutatakse 146 - Kreeka & 133 Bergamoni Kodusõjad ja Vabariigi langus (133 30 eKr) · Rooma laienes siiski Divide et Impera (jaga ja valitse) 1)Põhiprintsiibi · Palgasõjavägi (vaesed) kodusõjad (Maarius ja Sulla kodusõda) Ceasad ja
Lombardia hõivamisega Edukas sõjategevus Austria vastu kutsus esile mitmeid relvastatud väljaastumisi Itaalia riikides Giuseppe Garibaldi väeüksuste rünnakuid ei suutnud austerlased tõrjuda Austria purustamine oli vaid aja küsimus 1859 suvel sõlmis Prantsusmaa Austriaga rahu, Itaalia pettumuseks Itaalia kuningriigi loomine 1860 varakevad ülestõus Mõlema Sitsiilia kuningriigis Garibaldi + väeüksused läksid ülestõusnutele laevadega appi Kogu Sitsiilia saar ja Lõuna-Itaalia läksid ülestõusnute kontrolli alla Garibaldist sai Lõuna-Itaalia diktaator, hiljem andis võimu üle kuningas Vittorio Emanuele II-le 1861 veebruar kuulutati väja Itaalia Kuningriik Itaalia lõplik ühendamine Itaalia Kuningriigi loomise järel jäid Itaalia lõplikku ühendamist takistama Austria
ülekaalu korintose stiilis kapiteelid. Korintose stiilile on omane peekritaoline kapiteel, mis on kaetud taimemotiividega (akantuslehed, lilleõied). Eriti piduliku ilmega sammas. Korintose sammas on võrreldes joonia ja dooria sambaga saledam ja pikem. Kõrge kapiteel teeb samba veelgi pikemaks ja kergemaks. Imelikul kombel on aeg kõige rohkem halastanud vanematele dooria templitele just väljaspool Kreekat. Neid leidub rohkesti Sitsiilia saarel ja Lõuna- Itaalias. Kuulsaim neist on võimas merejumal Poseidoni tempel Paestumis Napoli lähedal, mis mõjub veel raskepärase ning nagu madalajalgsena. Akropoli mägi oli Ateena kõige olulisem koht, seetõttu ehitas linn oma suurima võimsuse aastail (nn. Periklese kuldajastul) sinna oma võimsuse rõhutamiseks suurejoonelise usukeskuse. Akropolile ehitati ajavahemikus 450-330. a. eKr. kolm olulisemat templit:
1.Kristuse tekkimine:Poliitiline olukord Plaestiinas-allus Rooma võimule,oli määratud ametisse roomlasest asevalitseja nn Juudamaa prokuraator.Juudamaa valitsejale oli jäetud iseseisvus,ja ulatuslikud valitsused maa iseasjade korraldamises. Jeesuse elu ja õpetus-oli juudi soost puusepa poeg,kes maal ringirännates kuulutas jumalariigu ehk taevariigi peatset saabumist. Õpetus-taevariiki võisid pääseda ainult need kes temasse ja tema sõnumisse usuvad ning:ütlevad lahti isekusest ,usuvad kindlalt jumalariigi saabumisse,armastavad siiralt jumalat.Jumalariik pol avatud eeskätt mitte edukaile ja endaga rahulolevaile,vaid pigem viletsaile ja põlatuile,keda maised hüved jumalast eemal ei hoia. Kristluse levik-Kristlust levitasid mitmed usukuulutajad ehk apostlid.Peetrus oli Jeesuse lähikaaslane-jünger-juba õpetaja eluajal.Sai pärast Rooma esimeseks piiskopiks.Paulus seevastu pöördus ristiusku alles pärast Jeesuse surma.Ta aitas tõhusalt kaasa kr...
Bütsants oli juurdepääs Aasiasse ja Euroopasse. Bütsantsist sai maailma rikkaim ja suurim linn. Rooma samalajal aga muutus aasta aastalt nõrgemaks. Tumedad ajad. Neljanda sajandi lõpupoole oli Rooma jäänud väga nõrgaks. 410 aastal pkr. linn langes. Järgmised sajandid olid keerulised. Bütsants nõudis tagasi Itaalia poolsaare, kuid ei suutnud seda enda käes hoida. Lombardid(sakslaste suguharu) tungisid sisse põhjast. Normannid alistasid Sitsiilia, ning liikusid lõuna poole. Sõjameestest paavstid. Itaalia alustas teist milleeniumit nõrga ja osadeks jaotatuna. Paavs vaidles imperaatoriga selle üle, kellel rohkem võimu on. Imperaator pani pahaks nende vahelesegamist mõni raevukalt, mõni väga raevukalt! See oli hirmus vaidlus paavstliku võimu üle. Lahkarvamused levisid üle Itaalia esimesed kaks sajandit uuest milleeniumist jagades maa kaheks : need kes toetasid paavsti ning need kes toetasid imperaatorit.
Kümneid aastaid on tegutsenud ka mitmed teised vulkaanid. Näiteks Etna (Itaalia), Erta Ale (Etioopia), Yasur (Vanuatu), Sangay (Ecuador), Erebus (Antarktika) jne. Enamik ei ole siiski nii pikaealised. Ühe päevaga piirdub umbes 10% vulkaanidest, suurem osa lõpetab tegevuse kolme kuuga ning vaid väga vähesed tegutsevad üle kolme aasta järjest. Pursete mediaanpikkuseks on seitse nädalat. -4- 4. Septembril aastal 2007 hakkas purskama Itaalias Sitsiilia saarel asuv Etna vulkaan. Euroopa kõige kõrgemast ja aktiivsemast vulkaanist lendasid välja sädemed ja sealt voolas laavat asustamata orgu, madalamal elavaid inimesi laava ei ohusta. Tuul puhus mäejalamil olevatele küladele vulkaanilist tuhka ning lähedalasuva Catania linna lennujaam suleti igaks juhuks ööseks. Etna purskab tihti, kuid tavaliselt ei too see kaasa suuri kahjustusi, sest ümberkaudsetel aladel inimasustus puudub. Vaata Etna vulkaani purkamisest videot siit: http://www
Suurim mäestik asub Itaalia põhjaosas Alpid. Alpide tipud on noorele, mitmes järgus kujunenud kurdmäestikule iseloomulikult teravad. Alpidest lõunasse jäävad sügavad orud. Alpide jätkuks Kirde- Itaalias on teravatipulised mäed - Dolomiidid. Mäestiku lõunajalamil asub Po madalik. Piki kogu Itaaliat poolsaart kulgevad Apenniinid, mis ääristavad Po madalikku lõunast ja ulatuvad üle terve poolsaare. Mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia. Lõuna-Itaalias asetseb seismiliselt aktiivne piirkond, sealhulgas kaks kuulsat vulkaani Vesuuv ja Etna. Vaatamata mägisele pinnamoele on ligi pool Itaalia pindalast põldude ja istanduste all. Metsa on säilinud mägedes. 3. Apenniini poolsaarel ja saartel valitseb lähistroopiline, kuuma ja kuiva suve (keskmine temperatuur juulis 23-28oC) ja pehme sademerikka talvega (keskmine temp. jaanuaris 2-12oC) kliima
Kõik röövlinnud ja -loomad võtavad neid võimalusel saagiks. Levik Levinud Euroopas kuni Uuraliteni, okasmetsade vööndist kõrbeteni. Eestis levinud mandril, sagedamini esineb Lõuna-Eestis (Taevaskojas, Tartu ja Otepää ümbruses). Lagritsate levik Eestis on vähenenud ja neid kohata on suhteliselt raske. Arvukus on Lagritsal Eestis arvatavalt väga väike. Eestis on lagritsa levila põhjapiir ja ta on siin üliharuldane. Vahemere saartel elab mitmeid alaliike, nt sitsiilia lagrits (E. q. dichrurus) ja sardiinia lagrits (E. q. sardus). Lääne-Aasia ja Põhja-Aafrika asurkonnad on hiljuti tunnistatud eraldi liigiks Eliomys melanurus. Kaitse Eestis Lagrits kuulub III kategooria kaitsekategooriasse (III kategooria kaitse all on liigid, mille arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine või rikkumine ja mille arvukus on vähenenud sedavõrd, et ohutegurite toime jätkumisel võivad nad sattuda ohustatud liikide hulka). Meedia 2010
• Giuseppe (1768–1844), Napoli kuningas 1806–1818 ja Hispaania kuningas 1808–1813 • Maria Anna (sündis ja suri 1771) • Luciano (1775–1840), Canino ja Musignano vürst • Elisa (1777–1820), Lucca hertsoginna, Piombino vürstinna, Toscana suurhertsoginna , Compignano krahvinna • Luigi (1778–1846), Hollandi kuningas, Saint-Leu krahv • Paolina (1780–1825), Guastalla hertsoginna • Carolina (1782–1839), Bergi ja Kleve suurhertsoginna, Napoli ja Sitsiilia kuninganna, Joachim Murat' abikaasa • Girolamo (1784–1860), Vestfaali kuningas, Montforti vürst Karjäär • Õppis sõjakoolis suurtükiväelaseks • 1793 Bonaparte nimetat vabariiklaste suurtükiväe ülemaks Touloni piiramisel. Linn oli vabariiklaste vastu üles tõusnud ning selle olid hõivanud Briti väed. Bonaparte otsustas vallutada kõrgendiku, mis lubanuks vabariiklaste suurtükiväel survestada sadamat ning sundinuks Briti laevad evakueeruma
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
