õukonnakunstnik, juhtis rahvuslikku liikumist Venemaa pealinnast Jaan Jung Kirjamees ja ajaloolane, esimesed arheoloogilised kaevamised, esimesed tõsiseltvõetavad raamatud Eesti ajaloost 20. Olulisimad rahvuslikud organisatsioonid ärkamisajal. ÕES 1838 rajatud Eesti haritlasi koondav selts EKS 1872 Hurda poolt rajatud kirjanikke koondav selts Aleksandrikooli liikumine Eestikeelse keskkooli jaoks raha kogumine Põllumeeste seltsid Talupoegade majandusliku rikkuse tõstmine Üliõpilaste selts 1870 rajatud, koondas üliõpilasi Tartus Tegutsesid ka väiksemad seltsid laulukoorid, orkestrid, külateatrid jne 21. Hurda ja Jakobsoni tüli 1870. aastate lõpus. Selle põhjused. Äratusliikumise lõhenemine. 1877-78 Hurda ja Jakobsoni vaheline avalik tüli ajalehes Sakala, liikumine jagunes leerideks. Hurt oli konservatiivne ja rahumeelne, rõhutas vaimuelu. Jakobson oli radikaalne ning usuvaenulik
Osaühingud Rahvusringhääling KODANIKU RIIKLIKUD, ORGANISATSIOONID AVALIKÕIGUSLIKUD AMETID Mittetulundus sektor Huviühendused Koolid, haiglad Seltsid, klubid Kodakondsusamet Usuühendused Migratsiooniamet
· Rahvusliku kirjanduse algus · Kultuurielu tõus - seltside teke laulupidude algus · Näitekirjanduse algus · Koolikirjanduse täiustamine · Liikumine Eesti Aleksandrikooli asutamiseks · Eesti talurahva vabastaja Aleksander II (18551881) auks Eesti Aleksandrikool · 1862 ilmub "Kalevipoja" rahvaväljaanne Seltsid · 1865 Estonia Selts · 1884 Eesti Üliõpilaste Selts · Esimesed põllumeeste seltsid asutati Tartusse, Pärnusse, Viljandisse ja Võru.1990 aastaks oli neid üle 40. · Kihelkondadesse asutati laulukoore ja orkestreid · 1865a. Asutas J. V. Jansen Tartus laulu- ja mänguseltsi "Vanemuine "mis pani aluse Eesti rahvuslikule teatrile · "Eesti kirjameeste selts" (1872-1893) Tartus Teoorjuse Kaotamine(1868) · Läksid mõisamajapidamised üle raharendile ja palgatöö massilisele kasutamisele · 1866
20.SAJ ESIMESED AASTAD________________________________________________ Sajandi algul kiirenes ühiskonna majanduslik ja poliitiline moderniseerumine veelgi. Venestamissurve nõrgenes tõi kaasa rahvusluse uue tõusu ning rahvuslik liikumine muutus massiliseks. Tekkis palju uusi seltse: karskus-, spordi-, pritsimeeste seltsid, majandusühistud. Koos rahvusliku liikumisega tugevnesid ka poliitilised erimeelsused ning hakkasid eristuma selgemini poliitilised voolud: liberaalne rahvuslus ja sotsialism. TARTU LIBERAALID____________________________________________________ Mõõduka rahvusluse esindajaks kujunes Tartus ilmuv päevaleht Postimees. 1896. aastal hakkas Postimeest toimetama Jaan Tõnisson, kes koondas lehe juurde rahvusmeelseid haritlasi
endised liidrid ning kõrgemad inimesed. Lisaks hakati ka areteerima inimesi olenemata rahvakihist, repressiooni tipp oli 1941. aasta 14. juuni massiküüditamine, mille käigus viidi ära vabalt valitud Eestlasi. Naised, lapsed, vanurid saadeti Siberisse, täiskasvanud mehed aga vangilaagritesse, kus enamik neist hukkus. Teise maailmasõja tagajärjed Eestile olid rängad, likvideeriti isetegevuslikud seltsid, suleti ajakirjandust, hävitati mälestussambaid ja raamatuid, lisaks katkestati ka välissidemed, natsionaliseeriti ka kõik eraettevõtted. Eesti sai baltiriikidest kõige enam kannatada ja Eesti rahvaarv vähenes 200 tuhande inimese võrra.
Kodanikuühiskonna kujunemise eeltingimusteks on seadustele tuginev valitsemine ning kodanikeõiguste ja vabatuste tunnustamine. Kui riigi valitsemise poliitika ei vasta nendele tingimustele ei saa kuidagi tegu olla kodanikuühiskonnaga. Kuna Eestis toimib legitiimne valitsemine toimib meil ka kodanikuühiskonnd. Demokraatia toimimiseks vajab lisaks valimistele ja erakondade tegevusele veel teisigi kanaleid, et haarata rahvast otsustamisse. Need kanalid on näiteks: seltsid, ühingud, ühistud, liidud ja erinevad rahvaalgatused. Eestis on palju erinevaid sellised liikumisi ja rahvaalgatusel toimivaid ühinguid. Näitena rahvaalgatusel ja mittetulundus eesmärgil toimunud ,,Teeme ära" kampaania ja praegu toimuv ,,Toidu panga" kampaania. Need oraganisatsioonid tegutsevad täielikult mitte kasumi teenimise eesmärgil. Nende ainsateks ülessandeks on ühiselt muuta Eesti paremaks kohaks ja parandada sotsiaalset olukorda.
1.1 Ühiskonna sektorid ja valdkonnad MINU LISA 1 Ühiskond- on tervik mille valdkonnad on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Poliitika- riigi juhtumist ja toimumist korraldav tegevus. Majandus- valdkond, mille moodustab - tootmine ja - kauplemine. Erasektor e. tulundussektor- ühiskonna osa, mille moodustab eraomanduses olev majandus, kus tegevuse eesmärgiks On tulu saamine. Avalik sektror - ühiskonna osa, mille moodustavad - riigi- ja omavalitsused - ressursid ja tegevus. Mittetulundussektor- sinna kuuluvad asutused ( ühingud, seltsingud sihtasutused ), mis ei tegutse tulU teenimise eesmärgil. Kodanikuühiskond- ühiskonna osa, mis hõlmab mittepoliitilisi kodaniku organisatsioone ja -ühendusi. Kultuur- mitme inimpõlve poolt loodud materjaalsed ja vaimsed väärtused ...
Seltsiliikumine EESTLASTE SEISUKOHAST Selts on kindla põhikirjaga omaalgatuslik liikumine. Seltsidesse koondumine ja ajakirjandus avardasid eestlaste silmaringi ja tõstsid nende ühiskondlikku aktiivsust. Enamus seltsid olid seisuslikud, kuhu võeti liikmeteks vaid kindla sotsiaalse taustaga inimesi. Esimeseks seltsiks loetakse haritlaste koondumisel tekkinud Õpetatud Eesti Seltsi. Laiem eestlaste seltsiliikumine sai alguse lauluseltsidest. Esimesed laulukoorid asutati 18. sajandi lõpul ja 19. saj. alguses kirikute juurde, vennastekoguduse ringides ja külakoolides. 1865. aastal asustati Tallinnas Estonia selts ning Tartus Vanemuise selts, mille esimeseks juhiks oli J.V.Jannsen
Kodanikuühiskond · Ühiselu valdkond, kus inimeste tegevuse eesmärgiks pole valitseda või teenida kasumit (seltsid, ametiühingud, ühingud, ühistud, liidud) · Kodanikuühiskonna kujunemise eeltingimuseks on seadustele tuginev valitsemine ja kodanikuõiguste ja -vabaduste tunnustamine. Kodanikualgatuslikke organisatsioone on kolme liiki: · mittetulundusühingud (MTÜ) korteriühistu, usuühing, kultuuriühing jne 2001 Eestis 13 666 tk · sihtasutused (SA) millegi konkreetse jaoks, 371 tk nt Integratsiooni Sihtasutus, Avatud Eesti Fond, saavad tegutseda ka haiglad ja õppeasutused. · seltsingud mitteformaalne ühendus, mida ei registreerita · Erakorralisel juhul võib kodanikuühenduse tegevus võtta ka äärmuslikuma vormi protestiavaldustes vägivallatud meeleavaldused, protestikirjad, Balti kett, Fosforiidisõda, Laulev Revolutsioon. · Miks peab kodanik olema aktiivne? · asjatundlik vastuvaidlemine ja...
Süstemaatika ehk takson Teadusharu, mis tegeleb organismide rühmitamisega taksonitesse, võttes aluseks nende ühised tunnused. Carl von Linné (1707-1778) Pani aluse kaasaegsele elusorganismide süstemaatikale ja taksonoomiale. Võttis kasutusele kahest teaduslikust ladinakeelsest nimest koosneva liiginime e. binaarne nomenklatuur. (pruunkaru Upsus arctos) Igal liigil on olemas ladinakeelne nimi ja rahvuskeelne nimi ja ka rahvapärane nimi. Canis lupus - hall hunt susi Süstemaatika põhiüksused : Riik sarnaseid tunnuseid vähe Hõimkond Klass Selts sarnaste tunnuste arv kasvab Sugukond Perekond Liik sarnaseid tunnuseid palju Riik Enamasti jaotatakse elusloodus viide riiki : Seened, loomad, taimed, bakterid, algloomad Hõimkond Riigist järgmine taksonoomia suurüksus Näiteks: Keelikloomad(inimene) Lülijalgsed(kõrvahark) Katteseemnetaimed(võsaülane) Klass Selgroogsed ...
EESTI KIRJANDUS 19401955 Karoliina Hunt KULTUURIJA KIRJANDUSELU ÜLDPILT 1940. Nõukogude Liidu okupatsioon; keelati ja suleti mitmed kirjanduslikud ja kultuurilised seltsid ja organisatsioonid; enamus meediaväljaannetest suleti, säilis ajakiri Looming, loodi Sirp ja Vasar; ENSV Kirjandusja Kirjastusasjade Peavalitsus, tsensuuriamet; Eesti Nõukogude Kirjanike Liit Moskvas; range tsensuuri tõttu ilmus ilukirjanduslikku loomingut vähe; EK(b)P VIII pleenum – Kirjanike Liidu „puhastamine“; suur osa eestikeelsest kirjandusest ilmus paguluses; kirjanike elu stalinismi ajal väga raske, vähesed jätkasid oma tööd. EESTI JA ÜLEJÄÄNUD MAAILM Massiküüditamised Siberisse; kolhoosid; kommunistlik partei; raamatute hävitamine; laialdane emigratsioon; välisilmaga suhted katkesid; riigid taastusid II maailmasõjast. 19401955 KIRJANIKUD Karl Ristikivi „ Võõras majas“...
JAAN TÕNISSON Anette Evisalu 2017 JAAN TÕNISSON 1868-1941 Eesti riigitegelane, poliitik ja õigusteadlane. Üks Eesti poliitilise rahvusliku ideoloogia loojaid ja selle mõõduka suuna juht JAAN TÕNISSON Tema auks on nimetatud Jaan Tõnissoni tänav Tartus ja püstitatud Jaan Tõnissoni monument. Tegutseb Jaan Tõnissoni Instituut. NOORPÕLV Sündis Viljandi vallas Mursi talus 1878–1886 Tusti külakool Tallinna kubermangugümnaasium Tartu Ülikooli õigusteaduskond ÜHISKONDLIKU TEGEVUSE ALGUS Andis välja ajalehte Postimees ja oli periooditi selle peatoimetaja. 1891–1892 Eesti Üliõpilaste Seltsi esimees. 1892. aastal astus ka Eesti Kirjameeste Seltsi 1894–1896 töötas Tõnisson kohtuametnikuna Orjoli kubermangus. SELTSID JA ORGANISATSIOONID Eesti Üliõpilaste Seltsi auvilistlane Tartu Ülikooli õigusteaduse audoktor Van...
1870 Eesti Üliõpilaste Selts (EÜS) 1884 pühitseti EÜS lipp, sini-must-valge trikoloor 1895 kehtestati õppekeeleks vene keel Eesti Vabariigi Tartu Ülikool (1919-1940) 1. detsembril 1919 alustas tööd eestikeelsena Õppejõudude nappust aitasid leevendada õppejõud ja teadlased Soomest, Rootsist, Saksamaalt Eesti kultuuri puudutavate ainete suur populaarsus Tartu Riiklik Ülikool (1940-1941) Suleti õpilasühendused ja akadeemilised seltsid Õppekavad ühtlustati Nõukogude Liidus kehtivatega Tartu üliõpilaskonna ja professorite küüditamine Eesti Omavalitsuse Tartu Ülikool (1942- 1944) Teise maalimasõja hävitustöö Tartu Riiklik Ülikool (1944-1989) 1950 eemaldati Gustav II Adolfi ausammas Tulekahju peahoones 1965 Tartu Ülikool (1989-...) 1989-1992 ülikooli organisatsiooni, akadeemilise sisu ja traditsioonide taastamine 1992 jüripäeval astetati oma kohale Gustav II Adolfi kuju
fagotsütoosiprotsessis. …………………. • Kloroplastid • Valdavalt planktilised (ei ole võimelised hoovustele ega lainetele vastupanu osutama.) • Enamik meres, vähesed magevees • 2-20 mikromeetrit Tuntuim haptofüütide selts – kokkoliidid, klass Prymnesiophyceae Kokkolitosfoor – moodustatud kokkoliitidest, asetsevad üksteise peal kokkosfääris. Kokkolitosfoorid moodustavad seltsid Coccolithales ja Isochrysidales. Levinumaid fütoplanktoneid, eriti avaookeanis. Äärmiselt levinud mikrofossiilidena. Esimesena vaatles Thomas Huxley. Koosnevad kaltsiumkarbonaadist mineraal kaltsiidi kujul. Peamine koostisaine kriidilasundites, nt Doveri valgetel kaljudel Väga keerulised struktuurid, moodustumine – keeruline rakuliste protsesside tulemus. Otstarve aga selgusetu. Hüpoteesid – kaitse zooplanktonite poolt ärasöömise või viiruste/bakterite nakkuse eest
Kuressaare gümnaasiumi õppejõud (7. jaanuar 1868) Tartu gümnaasiumi/ülikooli õppejõud: vanad keeled, saksa keel, geograafia (1868. aasta suvi) 1869. aastal toimus I üldlaulupidu, mille organiseerimisele aitas kaasa ka Hurt, lisaks pidas ta kõne Otepääle kirikuõpetajaks (1872) Koostöö „Eesti Postimehega“ tõid kaasa tülid Jakobsoni ja Hurda vahel Peterburi Eesti Jaani koguduse kirikuõpetaja (1880-1902) Ärkamisaeg, seltsid, rahvaluule Hakkas avaldama „Perno Postimehes“ eesti keelseid luuletusi Liitus Õpetetud Eesti Seltsiga „Kalevipoja“ sõnastik lõunaeestimurret tutvustav töö „Onomatopoetica Estonica“ Kirjutas põhikirja Aleksandrikoolile, esitas valitsusele ja kaitses 1860. aastal hakkas korraldama rahvaluule organiseeritud kogumist läbi Eesti Kirjameeste seltsi, EKmS esimene president oli Jakob Hurt 1862. aastal tõlkis Liivimaa 1860
4.Millal ja millistes oludes õnnestus välja kuulutada iseseisvus? Iseseisvus kuulutati välja 23. veebruar 1918 Pärnus ja päev hiljem Tallinnas. 1918. aasta veebruaris alustas Saksamaa pealetungi. Kui nad alustasid rünnakut Eestisse, moodustati Eesto Päästekommitee ning koostati manifest ja kuulutati Eesti iseseisvaks. 5.Milliseid ümberkorraldusi tegi Eestis Saksa okupatsioonivõim? 1) omavalitsusasutustes võim baltisakslastele 2) Eesti seltsid ja erakonnad keelustati 3) Eesti rahvusväeosad ja Omakaitse saadeti laiali 4) ametlikuks keeleks saksa keel 5) mõisad tagastati endistele omanikele Vabadussõda 1.Põhjused: 1) Nõukogude Venemaa tahtis taastada Vene impeeriumi endiseid piire 2) Eesti iseseisvuse kaitsmine punavägede eest 3) Venemaa soovis Nõukogude võimu kehtestada 2.Miks oli Eesti olukord sõja algul lootusetu? 1) vastaste ülekaal
kujunemine. Haritlaste liikumine-tudengid, Goethe, Herder, Schiller, Jena Jannsen, Koidula, Jakobson, Hurt, haritlased, kooliõpetajad. ülikool. 1818 ülesaksamaaline palvekirjad, EÜS üliõpilasliit. Seltsiliikumine- põhisuunitlus Meestelauluseltsid, 1845 esimene Laulu- ja mänguseltsid, esimene kultuuriline, haaras masse nii saksa laulupidu. Haydn ,,Saksamaa, laulupidu, põllumeeste seltsid , elukutse kui tegevusalade järgi. Saksamaa ülekõige" karskusseltsid. Rahvuslik poliitiline liikumine- 1834. Saksa tolliliit. Tõnisson, Päts, esimene eestikeelne Erakondade loomine, esiplaanil 1832 Hambachi peol mõne gümnaasium. võitlus rahvahariduse edendamise rahvusriigi järele. eest. Rahvuse tunnused *Ühine päritolu *Territoorium *Rahvuse tunnetus *Keel *Kultuur *Identiteet Tekke põhjused
igaühe arengut. 2. KONSERVATISM Ühiskond tugineb traditsioonidele, rahvuslusele, kristlikule moraalile, pooldavad stabiilsust. On sotsiaalsete erisuste säilimise poolt. Majanduses riigi sekkumise vastu, eraomanduse ja mõõdukate maksude poolt. Kaitsevad eelkõige rahvuslikku kapitali, pooldavad vajaduse korral kaitsetolle ja kvoote. Sotsiaalse heaolu tagamisel tähtsad suguvõsa, naabrid, kirikukogudus, seltsid, tööandjad. Tähtsam kui sotsiaalne turvalisus on füüsiline turvalisus ( korrakaitse). Kristlik demokraatia (konservatismi haru) pöörab rohkem tähelepanu heaoluriigile ja kodanikuühiskonnale. Populaarne Saksamaal pärast II maailmasõda sotsiaalne turumajandus. Vasakpoolsed ideoloogiad tähtsustavad avalikku sektorit ja võrdsust ühiskonnas. 1. SOTSIAALDEMOKRAATIA. Võrdsed võimalused kõigile. Majanduses erasektori kõrval riiklik sektor.
kubermanguks. 5.Kavapunktidena Eesti Vabariigi väljakuulutamine 1917-1918? 29.märts 1917 Eestlaste meeleavaldus Peterburgis; 28.november 1918 Maapäev; 23.veebruar 1918 kuulutati pärnus välja Eesti Vabariik; 24.veebruaril 1918 Tehti seda ametlikult tallinnas 6.Millega paistasid silma saksa võimud Eestis 1918.a. okupatsiooni ajal? Kehtestati Eestis range okupatsioonireziim, omavalitsusasutustes anti jäme ots baltisakslaste kätte, Eesti seltsid ja erakonnad keelustati. 7.Millised olid iseseisvumise olulised eeldused? Tehti rahvussväed, Tehti Maapäev ; ärkamisaeg. 8.Kes osutusid vabadussõja alguses Eesti päästjaks (kes tulid appi ja läksid rindele) Inglased tulid laevastikuga ja Soomlased tulid appi ning Rootsi ja Taani Eesto noored koolipoisid ja endised ohvitserid. 9.Miks Eesti vaesem maarahvas pettus punastes ja tuli rahvaväe poolele üle? Vaesed ei saanud punaste käest maad. 10
kus Eesti kodanikud ja firmad vajavad kaitset. Valgevenelased Eestis Valgevenelased elasid Eestis juba Leedu suurvürtsiriigi ajal, kuid nende arv ei olnud suur. 40. aastate lõpus Eestisse tulvanud tööjõu seas oli rohkesti ka valgevenelasi 1897. aasta andmetel oli valgevenelasi Eestis 272 inimest. 1989.a. andmeil on Eestis suuremad rahvused venelased 474 834, ukrainlased 48 271, valgevenelased 27 711 2000 a. 21125 valgevenelast Seltsid Eestis on 30 rahvusvähemust, kellel on oma organisatsioon ja kes esindavad enam kui 150 seltsi Eestis on valgevenelased hästi organiseerunud tegutseb mitu seltsi, toimub palju üritusi, kontserte, Tallinnas asub kultuurikeskus. Poliitiline olukord Valgevenes "tehnilistel" põhjustel on viimaste aastate jooksul suletud mitu erakonda 22 sõltumatut ajalehte rohkem kui 50 valitsusvälist organisatsiooni ja haridusasutust.
abstraktne, konstateerima, klisee, psüühiline, türanlik, standardne. 3.Eesti Panga president; soome-ugri hõimupäevadest osavõtjad; Emakeele Seltsi esimees; riiklik inglise keele olümpiaad, eesti keele tulevik, lihavõttepühad ja suur reede, Eesti Taassünni auhind, Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon(ametlik), Eesti Näituste sinises paviljonis(paviljoni nimi sinine), Põhjamaade Nõukogu istungjärk, Eesti üliõpilaste seltsid, kaitseministeeriumi põhimäärus, Tartu ülikooli matemaatika õppetool, Tartu linnavalitsuse haridusosakond, Vana ja Uus Maailm, Baltimaades tuntud Moskva saia valmistatakse ka Eestis, Eesti võrkpalli-meistrivõistluste poolfinaalid, Põhja-Korea filmid, Igavene Linn, purjekas Kolm Õde, Prantsuse Akadeemia suur romaaniauhind, Vene naftamagnaat Gazprom, Kolme Papli allee, reformierakondlased, rahvasteliitlased ja mõõdukad; aasta õpetaja,
muutuste eest rahvuse kujunemisel Etapp Saksamaa Elitaarne - kirjanikud, Fichte, Goethe, Herder, kunstnikut jt tippharitlased Schiller, (rahvusliku eliidi kujunemine) Haritlaste liikumine Jena ülikool, tudengid, kooliõpetajad ülesaksamaaline üliõpilasliit (must-puna- kuldne) 1818 Seltsiliikumine peamiselt Meestelaulu seltsid, 1845 I kultuuriline, mis haaras saksa laulupidu, Haydn masse nii elukutse kui ,,Saksamaa, Saksamaa üle tegevusalade järgi rahvuslik kõige" Poliitiline liikumine 1834 Saksa Tolliliit, 1832 erakondade loomine, Hambachi peol nõutakse esiplaanil võitlus rahvusriiki rahvahariduse edendamise eest Rahvusriigi loomine Saksamaa ühendamine 1871 2. Saksamaa ühendamine
Eestvedajad: - Tartus Johann Voldemar Jannsen. Hakkas seal välja andma ajalehte Eesti Postimees. - Peterburis- Johann Köler , keisri õuemaalija. · Aleksandrikooli komiteed- üle eesti rajati kihelkondades, pühendatud keiser Aleksander I-le, kui talurahva vabastajale, kooli rajamiseks korraldati korjandusi, näitusi, kontserte ning teatrietendu SELTSILIIKUMINE. · Aitas kaasa rahvulike ideede levikule. · Eesti seltsid tekkisid paljuski baltisakslaste ühenduste eeskujul, osaliselt ka toel. · VANEMUINE- baltisaksa eeskoste all olev selts; asutati Tartus 1865. ; korraldas mitu laulupidu, alates 1870 alustati harrastuslike teatrietenduste korraldamisega(Koidula teater). 1869Esimene eestlaste üldlaulupidu Tartus, kuhu kogunes ligi tuhat pillimeest ja lauljat. · ESTONIA- 1866. Aastal Tallinnas tegutsema hakanud selts. · Orkestriharrastus, laulukooride asutamine
laulupeod jne. Orkestrite pillid ja noodid kuulusid tavaliselt seltside valdustesse ja viimane hoolitses nende korrashoiu või uute muretsemise eest. Mustvees aga lahendati küsimus teisiti: võimaldati küll orkestrile seltsi saalides kokkusaamisi ja proove, kuid tehti leping, et igaüks hoolitseb oma instrumendi korrashoiu eest ise. Organisatsioonidest ja seltsidest kardeti jääda ka liiga sõltuvaks ning see muutis uued koorid alguses umbusklikuks. Seltsid püüdsidki mängukooride tegevust võimalikult oma kontrolli alla võtta. Enamasti nõuti pillimeeste seltsiliikmeteks astumist ja aastamaksu maksmist; väljaspool seltsi üritusi võis käia mangimas ainult eestseisuse teadmisel. Orkestrijuhtide suhtumine seltsidesse oli küllaltki erinev ühed osalesid aktiivselt kõikides ettevõtmistes, organiseerisid pidusid, kuulusid komisjonidesse , pidasid kõnesid, teised ainult
Eluta objekti omadused-ei toitu, ei hinga, ei palju iseseisvalt · Miks ei saa iseseisvalt paljuneda? Nad ei suuda seda oma ehituse eripära tõttu, puudub vajalik ainevahetus väliskeskkonnaga · Viiruse ehitus Genoom- DNA; RNA. Ül: säilitab pärilikkuse ainet; kapsiid- ül. kaitse, osaleb viiruse sisenemisel rakku; ümbris-peremees raku membraan, ül. kaitse, osaleb viiruse sisenemisel ja kinnitumisel(retseptor) rakku · Viiruste seltsid 1. DNA-viirused: herpesviirusete, adenoviiruste sugukond, papiloniviiruste perekond 2. DNA ja RNA viirused, mille replikatsioonis osaleb pöördtranskriptaas, Nt. Retroviiruste sugukonna viirused, hepatiit b 3. RNA viirused: gripiviiruste perekond, leetri-, mumpsi- ja marutõveviirus 4. Viirustega sarnanevad nakkusliku elemendid: satelliitviirused, viroidid · Viiruste paljunemine Kõige pealt toimub nakatumine, mille käigus kinnitub viirus raku pinnale ning liigub raku
Vaimuelu 18saj. 18saj. on olnud kultuuri elus vaikne periood, mis on tingitud sõdade laastamistööst. 1739a. sai valmis Põhja-Eesti murdekeeles piibel. Talurahvakoolid ei töödanud 18sajandil. 19 saj. algul Tartu Ülikooli taasavmisega algas ka elavnemine kultuurielus. Kultuuri Olulisuse põhjendus saavutused 1802 TÜ Sellest saab Venemaa teaduskeskus. Taasavamine Ülikooli juures tegutsesid mitmed kultuuriseltsid. TÜ Arendus Georg Friedrich Parroti tegusus aitas leida ülikoolilae raha, selle arendamiseks ehitati anatoomikum, tähetorn ja kliinik. Tuntud koht Tegutsesid Struve, Jacobi, von Baer jpt. 1828-1839 töötas Proffesorite Instituut. Kultuurielu Keskendus TÜ ümber, asutati joonistuskool, kus õpetaja oli Senff. Tuntuim Tallinnas tehutses Kügelgen. Seltsid XIX olulisemad koostiosad. Üle 50 baltisaksa seltsi. Arhitektuur Valitses klassitsim, seega kõik oli il...
keelt. Erakoolide asutamisega kutsuti ellu haridusseltsid. Esimesena (sügisel 1906) avati Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste keskool Tartus, praegune Miina Härma Gümnaasium. Sellele lisandusid samalaadsed õppeasutused Pärnus, Viljandis ja Otepääl. Tekkis esimene eesti kirjanduslik rühmitus Noor-Eesti, mille juhtideed mõjutasid ühiskondlik-poliitisile mõtte arendamist. Loodi põllumeeste, karskus, ja spordi seltsid. Laulu ja mänguseltsidest kasvas välja teatriselts, mille sihiks oli eesti teatri uuenemine. Ehitati teataer Vanemuine Tartus, Estonia Tallinnas ja Endla Pärnus. Moodustati uusi orkestreid ja laulukoore, korraldati kunstinäitusi. 1909. aastal asutati Tartus Eesti Rahva Muuseum arhiivraamatukoguga. Lisandusid mitmed uued ajakirjad ja ajalehed. 1918.aastal saavutatud iseseisvus andis võimaluse luua eesti rahvuskultuuri toeks riiklikud institutsioonid
Kas Eestis toimib kodanikuühiskond? Ühiselu valdkond, kus inimeste tegevuse eesmärgiks pole valitseda või teenida kasumit, on tuntud kui kodanikuühiskond. Tsiviilühiskonda kuuluvad vabatahtlikud organisatsioonid, ühendused ja liikumised. Kodanikuühiskonna eelduseks on demokraatlik riigikord ja arvamuste vaba realiseerimine. Kolmanda sektori elujõu kolm komponenti on esiteks seadused ja õiguslik keskkond, teiseks finantseerimine ja ressursid ning kolmandaks organisatsioonide ja üksikisikute võimekus. Kuid kas Eestis toimib kodanikuühiskond? Eestis on kolme liiki kodanikualgatuslikke organisatsioone- mittetulundusühingud (MTÜ-d), sihtasutused (SA-d) ja seltsingud. Kodanikualgatuslikud organisatsioonid on tsiviilühiskonna koostisosa. Mittetulundusühingute, sihtasutuste ja seltsingute olemasolu Eestis näitab, et meil toimib kodanikuühiskond. Tänapäeval on mittetulundussektor oluliseks tööandjaks paljudes maades, Ees...
Uskumuse järgi sidus huntide patroon Püha Jüri huntidel jüripäeval suu kinni, et need ei saaks koduloomi rünnata. Jüripäeval peeti mitmel pool nn naiste- ja meestepühi. Setumaal Värskas on jüripäev kalmistupäev ja külapüha, kuid seda tähistatakse seal vana kalendri järgi ehk 6. mail. Tänapäeval on jüripäev koristuspäev, skautide ja gaidide suurlaagripäev. Paljudes kohtades on see jürijooksuaeg, mida algatavad paljud koolid ja seltsid. Sellepärast kuulubki jüripäev tänini koolis tähistatavate kalendripühade hulka. 2 Jüripäeva töökeelud. Keelatud oli külaskäimine. Et oli tegemist kriitilise ajaga karja, põllu ja inimeste edasise käekäigu suhtes, siis - nagu sellistel päevadel ikka - olid külaskäigud välistatud ja neist peljati otsest kahju. Kõike oli kerge ära nõiduda ja kahjustada
Nt:sotsaalkindlustuamet, maksu-ja tolliamet. · Erasektor: eesmärgiks on kasumi tootmine. Riik ei sekku majandusse · Mittetulundussektor: ehk kodanikuühiskond - selle moodustavad kodanike algatusel loodud vabatahtlikud organisatsioonid, ühendused ja liikumised. Kaasab inimesi avalikku ellu, et :saavutada ühiselt seatud eesmärke, esitada riigile konkreetseid nõudmiseid, väljendada oma ideid ja tahet. · Kodanikuühiskonda kuuluvad näiteks: seltsid, usuühingud, isetegutsevad kultuuriorganisatsioonid, mittetulundusühingud(MTÜ, SihtAsutus, seltsing) - püüavad mõjutada riigivõimu, et saavutada vajalikke muudatusi ühiskonnas. Stratifikatsioon ehk ühiskonna kihistus: · inimesed jagunevad eri kihtidesse:klassidesse, elustiili, väärtuste ja päritolu baasil. · sotsiaalne mobiilsus- Eestis on see kiire. inimeste liikumine phest
2. I üldlaulupidu 1869 Tartus, 822 lauljat, ainult meeskoorid, dirigendid Jannsen, kunileid, Wirkhaus, ilmalikud ja vaimulikud laulud, korraldasid Jannsen ja Jakobson. II üldlaulupidu 1879 Tartus, 1070 lauljat, 202 pillimeest, dirigent Karl August Hermann, pool kavast olid eesti laulud, korraldasid Jannsen, Kreutzwald ja Jakobson. III üldlaulupidu 1880 Tallinnas, 648 lauljat, 98 pillimeest, dirigent Wirkhaus, kava maht väiksem, 7 eesti laulu, korraldas Johannes Kappel. 3. Seltsid olid väga tähtsad eesti kultuuri edasisele arengule, seltsidest said alguse esimesed üldlaulupeod, Jannsen esimese üldlaulupeo 1 korraldajatest, juhtis Tartu ning seega ka kogu eestlaste kultuurielu, 1845.a. ilmus kogumik ,,Sioni-Laulo-Kannel", saksaliku laulu pooldaja, 1865 asutas Tartusse laulu- ja mänguseltsi Vanemuine, 1870 pani aluse Tartu Eesti Põllumeeste Seltsile Jakobson oli kõige saksaliku vastu, andis välja kolm laulikut, osales Eesti Kirjameeste
ärksamad talupojad ja haritlased( J.Köler, A.Peterson jt). 1864.aasta novembris anti üle Peterburis suurmärgukiri keiser Aleksander II-le. Selles nõuti soodsamaid maa ostu-ja rendihindu, teoorjuse kaotamist, eesti keele kasutamise laiendamist, rahvakoolide allutamist Vene haridusministeeriumile, kirikuõp valimist koguduse poolt. Seejärel tabas talupoegi tagakiusamine. Tähtsat osa eestlaste rahvuslikus liikumises etendasid seltsid. 1865. aastal asutas Jannsen Tartus laulu-ja mänguseltsi ,,Vanemuine", mis pani aluse Eesti rahvusteatrile. Priiuse 50. aastapäeva tähistati 1869. aastal esimese Eesti üldlaulupeoga. See oli esimene kord, kui eestlased said ülemaailmselt kokku tulla. Sealt tuleneb ka Eesti hümn. Eesti rahvuslikus liikumises eristus 2 suunda: 1) Mõõdukas kultuurirahvuslik - pooldasid kokkulepet kodanluse ja kirkuga. Asetas rõhu rahvuskult ja emakeelse hariduse edendamisele
rahvusvähemustesse tänapäevani. 1989.a. andmeil on Eestis suuremad rahvused venelased 474 834, ukrainlased 48 271, valgevenelased 27 711, soomlased 16 622, juudid 4613, tatarlased 4058, sakslased 3466, lätlased 3135, poolakad 3008, leedulased 2568, armeenlased 1669, aserid 1236, moldaavlased 1215, tsuvassid 1178, mordvalased 985 jt. Muutused Eestis elavate rahvuste seas toimusid 80- ndate lõpul, mil taas oli võimalik kodanikuinitsiatiivi näidata. Esimesed seltsid asutasid juudid 1988.a. jaanuaris, eestirootslased 1988.a. veebruaris. Juuliks 1988 oli asutatud juba kümmekond seltsi. Seltsid ei tekkinud tühja koha peale, sest juba 19. saj lõpul olid paljudel Eesti tegutsevatel rahvustel peamiselt Tartu Ülikooli juures trehgutsevad seltsid võiks siin nimetada venelasi, sakslasi aga ka poolakaid, lätlasi, leedukaid, ukrainlasi, armeenlasi , juute jt. Nõukogude Eesti töölisklassi arvukus kasvas ka teistest nõukogude vabariikidest
aastal Eesti talupoegade delegatsioonil oma palvekirjaga jõuda keiser Aleksander II palge ette. Viljandimaa talupojad mõtlesid rajada eestikeelse kooli, mis oleks pühendatud keiser Aleksander I-le kui talurhva vabastajale. Kooli rajamiseks korraldati korjandusi, näitusi, kontserte ning teatrietendusi. Üle Eesti rajati kihelkondades Aleksandrikooli komiteed ning valdades nende abikomiteed, mis eriti aktiivselt tegutsesid Lõuna-Eestis. 1871. aastal loodi Tartus peakomitee. Eesti seltsid tekkisid paljuski baltisakslasate ühenduste eeskujul, osaliselt ka toel. Eestlased lootsid olla ühinedes nagu sakslased. 1865. aastal Tartus asutatud Vanemuine ja 1866. aastal Tallinnas Estonia. 1869. aastal korraldati eestlaste I Üldlaulupidu Tartus, kuhu kogunes 1000 pillimeest ja lauljat. Laulupidu- eestlaste esimene ülemaailmne kokkutulek- kasvatas rahvuslikku ühtekuuluvustunnet. Samal ajal pandi alus ka üldharivate ja isamaaliste kõnede pidamise traditsioonile
Paistu kihelkonna pulleritsu kooli õpetaja Jaan Adamson idee oli rajada esimene eestik gümn. Luba tuli taotleda tsaarivalitsuselt. Komiteed olid erinevates kihelkondades, tegeleti põhiliselt raha kogumisega. 1874. asutati peakomitee, mille tuntumad liikmed olid Kreutzwald, Hurt, Jannsen, Jakobson, Köler (kool ise avati alles venestusajal ja see oli venekeelne) - 1870.ndate aastate alguses asutati esimesed eesti põllumeeste seltsid - 1872. asutati Eesti Kirjameeste Selts, mille esimeseks presidendiks sai Hurt põhiül oli eestikeelse kirjasõna, eelkõige õpikute väljaandmine ja vanavara kogumine. - 1878. hakkas Jakobson välja andma ajalehte Sakala, et oma mõtteid avaldada. Soodsalt mõjus ärkamisajale raudteeliikluse käivitamine. Eestis 1870. esimene raudteeliin oli Paldiski-Tallinn-Narva. 1870.ndate lõpul tekkis rahvuslikus liikumises nn suur lõhe tüli kahe suuna vahel:
Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik. 1. Kas Eesti oli 1940. kuni 1991 aastani iseseisev riik või Nõukogude Liidu osa? 2. Kes oli Eestimaa Kommunistliku Parte eesotsas 1944.- 1950 aastatel? Kes kuulusid sellel ajal ENSV juhtkonda? 3. Iseloomusta N. Karotamme lühidalt. Miks ta välja vahetati? 4. Kes oli EKP eesotsas 1950. 1978 aastani? 5. Iseloomusta J. Käbinit lühidalt. Kes olid tema ajal juhtivatel kohtadel? 6. Kes oli EKP eesotsas 1978 1988. aastatel? 7. Iseloomusta K. Vainot lühidalt. Kes olid tema ajal juhtivatel kohtadel? 8. Millisel moel avaldati vastupanu nõukogude võimule 1944.- 1950. aastatel? Kes olid metsavennad? 9. Kuidas avaldati vastupanu 1950. aastatel? 10. Kuidas avaldati vastupanu 1970- 1980 aastatel? Kes olid dissidendid ehk teisitimõtlejad? 11. Milliseid repressioone nõukogude võim rakendas? 12. Mis oli suur küüditamine? Millal see toimus? 13. Millised muutused toimusid Eesti põ...
mängivad tantsuorkestrid. Populaarsemad spordialad olid tõstmine ja maadlemine. Suvitamine tähendas nii lihtsalt suvemõnude nautimist kui ka oma suvemaja püstitamist või puhkuse veetmist mõnes suvituslinnas. Tasapisi vähenes religiooni tähtsus. Click icon to add p ic ture Pärnu rand 1935 Seltsiliikumine Nii linnades kui ka maal rajati sadu uusi rahvamaju, kus tegutsesid mitmesugused ühingud ja seltsid. Üldlaulupeod toimusid Tallinnas regulaarselt iga viie aasta tagant, neist uhkemaiks kujunes 1938.a. peetu, millega tähistati omariikluse kahekümnendat sünnipäeva. Click icon to add p ic ture Kristjan Palusalu Kahekordne kullavõit Berliini olümpial (1936) Lauluja näiteseltside kõrvale tekkis iseseisvuse aastail hulgaliselt mitmesuguseid spordi ja noorteorganisatsioone.
Talurahvareformid-,,Iggaüks.." 1802;Pärisorjuse kaotamine;vallasvara pärandumis õigus;tunnistatakse talurahva õigust vallasvarale, talude kasutusõiguse ärandamine. Liivimaal said talupojad omandiõiguse vallasvarale, võisid maad osta nind talu järglastele pärandada. Omavalitsus-vallakohus,koolide ülalpidamise kohustus, magasivilja kogumine, vaeste hoolekanne Riiklikud ja kogukondlikud koormised-pearaha nekruti andmine/teede korrastamine, magasiaida ja kooli ehitamine jms tööd vallas 1866.a.vallareform- olulisem tagajärg oli omavalitsuse vabastamine mõisnike eestkoste alt. Valla täiskogu- volikogu-vallavanem-vallavalitsus Tartu Ülikool- 1632-avamine,1710 suleti, 1802 taasavati; 4teaduskonda:usu,arsti,õigus,filosoofia;õppetöö ladina ja saksa keeles;õppejõud saksamaalt;esimene rektor G.F. Parrot Parrot-Ülikooli esimene rektor VonBaer-embrüoloogia rajaja Ühtluskool-neljaastmeline ühtluskool:kihelkonnakool ja kreiskool maakondades, gümnaasium...
J.Tõnissoni pooldajad kogunesid Bürgermusse seltsi saali,nad nõudsid eesti alade ühendamist ühtlaseks kubermanguks,baltisakslaste eesõiguste piiramist, riigimaade jagamist rahvale. J.Teemanti pooldajad kogunesid ülikooli saali. Nõuti valitsuse korralduste boikoteerimist, nekrutikohustuste eiramist, maksude tasumisest loobumist,seniste omavalitsuste laialisaatmist RAHVUSKULUURI ARENG: *kirjanduslik rühmitus Noor-Eesti *põllumeeste,haridus,karskus,spordi seltsid *kutselised teatrid Tartus,Tallinnas,Pärnus *Eesti Rahva Muuseum *Eesti keelne ajakirjandus
XX sajandi esimesed aastad Eestis 2.1905. aasta revolutsioon a)Põhjused: · Võim oli isevalitseja määratud ametnike käes: valitses venemeeldus ja keelsus, kus Eesti rahva käekäigust ei hoolitud · Eestlastele oli jäetud võim vaid valla tasandil · Puudusid kodanikuõigused erinevalt Lääne-Euroopast · Maal valitses endiselt baltisakslaste ülemvõim, eriti raske oli maatameeste olukord · Linnades teravnesid sotsiaalsed vastuolud tööliste ja kodanluse vahel (madal palk, pikk tööpäev jne.) · Sisekriisile lisandus Venemaa lüüasaamine sõjas Jaapaniga (904-1905), kuhu oli mobiliseerunud ka tuhandeid eestlasi b)Ajend: Verine pühapäv Peterburis 9. Jaanuaril c)Revolutsiooni algus: · Rahutused (streigid ja miitinugud)- Tallinnas ja Narvas töölised majanduslike ja poltiitiliste nõudmistega, Tartus üliõpilased, maal mõisamoonakad · Enamlevinuks palvekirjad võimudele- ,,Postimehe" ringkonna mõõdukamad ettepanek...
Rebeka Vähi 10 b klass Valga Gümnaasium VAIMUELU TARTU ÜLIKOOL 1802. aastal taasavati ülikool Tartus. Tartu Ülikoolis oli neli teaduskonda: usu-, arsti-, õiguse- ja filosoofiateaduskond. Õppetöö toimus ladina ja saksa keeles. Ülikooli esimene rektor oli Georg Friedrich Parrot. 1805. aastal immatrikuleeriti üliõpilaseks esimene eestlane. 19. sajandi jooksul sai Tartus kokku kõrghariduse üle 430 eestlase. 1892. aastal muudeti ülikoolis õppetöö venekeelseks, ülikooli ametlikuks nimeks sai Jurjevi Ülikool. HARIDUSOLUD 19. sajandil sätestati seljaastmeline ühtluskool: kihelkonnakool, kreiskool maakondades, gümnaasium kubermangudes ning ülikool. 1840. aastal usuvahetusliikumise tagajärjel tekkisid Lõu...
evolutsiooni käigus. evolutsiooniprotsessis tähtis osa. Paleontoloogide andmeil on 99% kõigist seni eksisteerinud liikidest välja surnud. Liigi keskmine eluiga arvatakse olevat 2-10 miljonit aastat. Fooniline väljasuremine mõni liik lihtsalt hääbub kas konkurentsis teiste liikidega või abiootiliste tingimuste muutumise tõttu. Massilised väljasuremised geoloogilises mastaabis lühikese ajavahemiku jooksul on kadunud enamik senistest liikidest, terved perekonnad, sugukonnad ja seltsid. Ma ajaloo suurim massiline väljasuremine toimus Permi ajastu lõpul, mille käigus hävis 50% sugukondadest ja 96% liikidest. Suurte väljasuremiste põhjuseid: meteoriidikatastroofid, globaalne kliima jahenemine.
1. Millised olid muutused poliitikas, majanduses, kultuuris peale Eesti iseseisvumist ? 1. Poliitikas Eestlastes poltiikud, parteid, linnade ja valdade juhid olid eestlased, kontaktid välisriikidega, maavalitsus/maapäev Majanduses Talude päriseksostmine, tööstus oli arenenud Kultuuris Omakeel (eestikeel), ärkamisaeg(laulupidu, ajalehed, luulekogunemine, seltsid, oma eepos), kujunes välja eestlaste haritluskond. 2. Mis juhtus 15.november 1917 ? 2. Maapäev kuulutab end kõrgeima võimu kandjaks ja sätestab, et Eesti pinnal kehtivad ainult maapäeva korraldused. De jure teke! 3. Mis on Päästekomitee ? 3. See algas 19.veebruar 1918. See oli mõeldud tegutsemiseks erakorralistes oludes, ennekõike aga iseseisvuse väljakuulutamiseks. 3-liikmeline: Päts, Vilms ja Konik. 4. Kes oli Päts ? Laidoner ? Poska ? 4
ja lauludes ülistati Eesti looduse ilu ja väljendati palavat armastust kodupinna suhtes. Üha teadlikumalt eeskujuks võetud hõimurahva soomlaste rahvapärimuse ainetel konstrueeriti "muinaseesti maailmapilt", millesse kuuluvate rohkete mütoloogiliste tegelaste tekkest ja tegevusest loodi hulk kunstmuistendeid. Ajaloolistes jutustustes idealiseeriti muistset priiuseaega ja kirjutati rahva teadvusse ettekujutus 700-aastasest orjaööst. Tähtsat osa rahvuslikus liikumises etendasid eesti seltsid, mis loodi saksa seltside eeskujul üle kogu maa. Tartus asutatud, eesti soost haritlasi koondav Eesti Kirjameeste Selts (tegutses aastail 18721893) arendas eesti kirjakeelt, korraldas rahvaluule ja etnograafilise materjali kogumist ning eestikeelse kirjanduse väljaandmist. 1865. aastal asutatud laulu- ja mänguselts "Vanemuine" pani aluse eesti rahvuslikule teatrile (esimene etendus 1870). Viljandimaalt alguse saanud liikumisest raha kogumiseks eesti õppekeelega
mitmekesiseid kanaleid huvide väljendamiseks -vähemuste õigustega arvestamine -tsiviilkontroll relvajõudude üle 10.Ühiskonnaliikmete 5 sotsiaalset gruppi -Perekond -Subjektiivsete tunnuste alusel -sugu -rass -rahvus 11.Asutused avaliksektoris -riik -avaliku õiguslikud (rahvusringhääling, ülikoolid) 12.Asutused era sektor Firmad, mis taotlevad omakasu -OÜ ja AS 13. Kodanikuühendus -MTÜ,sihtasutused ja seltsid MÕISTED Kodanikuühiskond kodaniku vabatahtel loodud organisatsioon. Bürokraatia Ametnike võim rangete reeglite ja hierarhia alusel toimiv juhtimis korraldus Pluralism Mitmekesisus, paljusus mis võib iseloomustada ühiskonna seaduste poliitiliste traditsioonidega. Indentiteet Samastumine, ühtekuuluvustunne mis võib rajaneda rahvuslikel jne tunnustel. Infoühiskond Arenenud postindustriaalne ühiskond.
täpsemalt alguse said, pole selge, kuigi uusi fossiile pidevalt leitakse. • Viimasel ajal on toetust kogunud ka alternatiivne hüpotees lindude ja dinosauruste pärinemisest ühtsest eellasest (varastest diapsiididest). • Viimase kasuks räägivad eriti lindude ja sisalvaagnaliste esijäsemete (ja oletatavasti hingamiselundite) ehituse erinevused ning teooria, et suled olid diapsiidide primaarseks katteks ja soomused nende derivaadid. • Kaasaegsed lindude seltsid tekkisid ilmselt juba Kriidi ajastul, (paljude molekulaarbioloogiliste andmete põhjal isegi varem) ja elasid Kriidi lõpu väljasuremise hästi üle. Tiiva evolutsioon Sinosauropteryx -125 Miljonit aastat tagasi • Kohandatud abaluu võimaldab eskäppa liigutada suurema ulatusega. Selle tulemusena on käed. Paljudel loomadel nagu koertel ja hobustel on abaluu esijäsemetes mis on jäänud jalgadeks mitte ei ole arenenud käteks
arenenud. See tähendab, et riik võib küll rikas olla, aga inimeste sotsiaalsed vajadused on rahuldamata. Maailm vajab humanitaarabi Maailmas on üha enam olukordi, kus looduskatastroofide või relvastatud konfliktide tõttu satuvad ohtu paljude inimeste elud. Olukorras, kus valitseb kaos, ei suuda tihti riigid ise oma tsiviilelanikke piisavalt aidata ja nii võidaksegi appi kutsuda teised riigid: ÜRO, Rahvusvaheline Punase Risti Komitee, kohalikud Punase Risti seltsid (näiteks Eesti Punase Risti Selts) ja rahvusvahelised humanitaarabiga tegelevad mittetulundusühingud. Kogu maailma moraalne kohustus on aidata päästa inimelusid - tagada näiteks joogivesi, toit ja ajutine peavari või siis vaktsineerida haiguste vastu. Hiljem, kui akuutne kriisiolukord on möödumas, annavad humanitaarabi töötajad ohjad üle arengukoostööga tegelejatele, kelle ülesandeks on koostöös valitsustega aidata riik ja selle kodanikud vaesusest välja.
TAASAVAMINE Soov hoida ära valgustusideede levikut Lubatud juba 1710. kapitulatsiooniaktis 1802 esmalt rüütelkonna, siis riigi alluvuses Eestlased Professorid 1826- 1850:2; 1876-1900:15 Üliõpilased 1871- 1880:68; 1881- 1890:155 Parrot primo rectori Neli klassikalist teaduskonda EELÄRKAMISAEG JA ESTOFIILID Baltisakslastest eestihuvilised ja vähesed eesti haritlased Romantism, eksootikaihalus Teaduslikud seltsid rahvakeele uurimiseks Otto Wilhelm Masing Õ-täht; Marahwa Näddala- Leht 1821-1823 ja 1825 Esimene ajaleht juba 1806! 1838 Õpetatud Eesti Selts Faehlmanni juhtiv roll Eduard Ahrensi uus kirjaviis 1843 Aluseks soome keel FAEHLMANN JA KREUTZWALD 1839 tutvutakse ÕESis "Kalevalaga" "Andke rahvale eepos ja ajalugu, ja kõik on võidetud!" Faehlmann loob eestlastele omi muinasjumalaid ja müüte Vanemuine jne
30ndatel arenes kohviku ja restoranikultuur, seal mängivad tantsuorkestrid. Hakati lugu pidama sportlikust eluviisist, reisimisest ja suvitamisest. Populaarsed spordialad olid tõstmine ja maadlemine. Ka välisreisid polnud harukordsed, olid head laevaliinid, rongi- ja lennukiühendus. Suvitamine tähendas suvemaja püstitamist või puhkuse veetmist mõnes suvituslinnas (Pärnu ja Haapsalu, aga ka Viljandi ja Elva). Vähenes religiooni tähtsus. Rajati rahvamaju, kus tegutsesid ühingud ja seltsid. Tegutsesid teatritrupid, mis harrastasid näitemänge, laulu- ja muusikakoore. Üldlaulupeod toimusid iga viie aasta tagant. Tekkisid spordi- ja noorteorganisatsioonid skaudid ja gaidid, Kaitseliidu tütarorg. Noored Kotkad ja Kodutütred. Ehitati modernseid elamuid ja esindushooneid. Kodusisustuses vahetati talupojamööbel välja mööblivabrikute kvaliteetsema ja moodsama toodangu vastu. Diivanvoodid, raamatukapid, maalid, graafilised lehed, seinavaibad, diivanipadjad, linikud
põldheinakasvatuse , parema väetamise- rohkem sõnnikut põldudele. Mullaharimisel tuleb kasutada proovitöödel katsetatud paremaid atru ja äkkeid. Põllutööks tuleb kasutada vastupidavamat hobust, selleks tuleb aretada eesti maahobust. Muretseda tallu katsetamise abil paremaks osutunud teravilja- ja kartulisorte. Põllupidamise kõrval arendada sea- ja linnukasvatust. Põllumehe enda kodu peab muutuma kaunimaks ja kultuursemaks puude istutamisega õue ümbrusesse. PÕLLUMEESTE SELTSID Tähtsal kohal Jakobsoni tegevuses olid põllumeeste seltsid, mille asutamisest, juhtimisest ja tegevusest ta ise osa võttis. Ta oli esimese eesti põllumeeste seltsi Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi- asutajate hulgas ning 1870. Aastal selle seltsi asepresident.Presidendikd valiti tollal J.V. Jannsen, kes pooldas suurpõllumeeste eestkostmist, Jakobsoni ümber aga koondusid selle mõtte vastased. Viimaste käes oli aga ülekaal ning Jakobsoni seisukoht pääses võidule.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
