Kontrolltöö nüüdisühiskonnast. Kordamisküsimused. 1. Nüüdisühiskonna tunnused, näited iga tunnuse kohta. 1)ühiskonna sektorite eristatavus: I sektor ehk avalik (sinna kuuluvad kõik riigiasutused) II sektor ehk turumajandus III sektor ehk kodanikuühiskond (kuhu kuuluvad MTÜ-d, seltsid). 2)Tööstuslik kaubatootmine 3)Rahva osalemine ühiskonna elu korraldamises. 4)Inimõigused on tagatud, see tähendab näiteks õigus vabadusele, haridusele. Vabameelsus vaimuelus ja inimsuhetes. 5)Vähemustega arvestamine. 2. Iseloomustada ja võrrelda üksteisega agraarühiskonda, tööstusühiskonda, postindustriaalset, info- ja teadmusühiskonda. Agraarühiskond: tsivilisatsiooni tekkimisest tööstuspöördeni, ca 90% töötab põllumajanduses, ühiskonna kihistumine (sotsiaalne stratifikatsi...
Institutsiooniajalugu - Bürokratiseerumine ehk ametnike juurdekasv, asjaajamisdokumente tekkis rohkem. Vene impeeriumis:Ametnike arv kasvas 24 korda, rahvaarv kasvas 7 korda (territoorium laienes): 1796 1 ametnik iga 2250 elaniku kohta. 1851 1 ametnik iga 929 elaniku kohta. 1903 1 ametnik iga 335 elaniku kohta. Tekivad uut laadi ühiskondlike organisatsioonide tekkimine, nende asjaajamisdokumendid. (Põllumajanduse seltsid, mängu seltsid) Esialgselt puudutab baltisaksa ühiskonda, alates 18. saj lõpust seltsitegevus jõuab Eesti ühiskonda. Ajakirjandus, esimesed ajalehed 17. saj lõpust. 19. saj ajakirjandus eesti keeles. Statistilised materjalid: Statistikateenistus 19. saj keskpaiku. Balti kubermangude üldine rahvaloendus 1881. Vene impeeriumi üldine rahvaloendus 1897. 3) 1710. aasta võimuvahetus: 1700 - Narva lahing, Peeter I sai lüüa Rootsi vägedelt.
kes meenutavad arheopterüksi ja dinosauruste vahevorme (tegemist võib niisiis olla reliktidega, nt Unenlagia, Sinosauropteryx). Juba väga lähedane kaasaegsetele lindudele oli vaid veidi hilisem (~140 miljonit aastat tagasi) Liaoningornis. Nende leidude põhjal on varased linnud jagatud kaheks rühmaks, Ornithurae (Liaoningornis, läänelinnulised, kalalinnulised ja kaasaegsed linnud Neornithes) ja Sauriae (arheopterüks, Confuciornis, Enanornithes, Patagopteryx jt). Kaasaegsed lindude seltsid tekkisid ilmselt juba Kriidi ajastul, (paljude molekulaarbioloogiliste andmete põhjal isegi varem) ja elasid Kriidi lõpu väljasuremise hästi üle.[1] 3 https://et.wikipedia.org/wiki/Linnud#/media/Fil e:Naturkundemuseum_Berlin_-_Archaeopteryx_-_Eichst%C3%A4tt.jpg 1.Mis kasu on linnul pooleldi arenenud tiivast? Üks kreatsionistide evolutsioonivastaseid argumente –– sai tõsise vastulöögi 2003
lagunema. Riigijuhid ei suutnud seda enam vanaviisi valitseda. Nad proovisid küll teha mõningaid ümberkorraldusi, kuid see ei andnud soovitud tulemusi. Eestlased said aru, et oli tekkinud võimalus vabadus tagasi saada. Sellest, kuidas see saavutati räägibki käesolev referaat. 1. Rahvarinne 1988. aasta aprillis asutati massiline opositsiooniline rahvaliikumine -- Rahvarinne (asutajad Edgar Savisaar, Marju Lauristin). Samal aastal taastati ja loodi mitmesugused kodanikuühendused ja seltsid, poliitilised erakonnad ja liikumised. EKP etteotsa pääsesid reformistlikult meelestatud tegelased (Vaino Väljas, Indrek Toome). Rahvarinde idee leidis kohe laialdase toetuse, ja lühikese ajaga kujunes see Eesti kõige massilisemaks rahvaliikumiseks. Rahvarinne seadis peasihiks Gorbatsovi reformide toetamise ja uuendusprotsessidele kaasaaitamise. Sel teel loodeti suurendada liiduvabariigi iseotsustamist ja demokratiseerida valitsevat reziimi. (Eesti ajalugu VI) 2. Laulev revolutsioon
eestikeelse poliitilise ajalehe ,,Sakala" (ilmus aastatel 18781882) asutaja. Jakobson sõnastas eesti rahvusliku liikumise majandusliku ja poliitilise programmi, nõudes selles eestlastele sakslastega võrdseid poliitilisi õigusi (talurahva ja linlaste esindatust kubermangude maapäevadel, Balti erikorra ja baltisaksa aadli privileegide kaotamist). Peamist liitlast saksavastases võitluses nägi ta Vene keskvalitsuses. Tähtsat osa rahvuslikus liikumises etendasid eesti seltsid, mis loodi saksa seltside eeskujul üle kogu maa- kihelkondades asutati laulukoorid ja orkestrid. Viljandimaalt alguse saanud liikumisest raha kogumiseks eesti õppekeelega kõrgema rahvakooli (Aleksander I auks nimetati seda Eesti Aleksandrikooliks) asutamiseks kujunes ülemaaline massiorganisatsioon eesotsas Peakomiteega (tegutses 18701884), mis tegeles rahvusliku agitatsiooni ja kultuuriürituste korraldamisega. Tartus
5. I üldlaulupidu- 1869. aastal, J. V. Janseni eestvedamisel, tähistada priiuse 50. aastapäeva, eestlaste ühistunde tõus. 6. Aleksandrikooli kommitee Hurt, Jakobson, Jansen, Köler, Kreutzwald, eesmärk oli rajada eesti keelne kool, tulemus- avati küll venekeelsena, kuid ühendas rahvusliikujaid. 7. EKS arendasid eesti keelt ja kirjandust, eesti keelse kirjanduse väljaandmine. 8. Eesti põllumeeste seltsid tähelepanuväärne osa talumajapidamiste kaasajastamisel. 9. Ärkamisaja tähtsus ja tähendus Eesti ajaloos maarahvas hakkas end teadvustama moodsa aja rahvusena, keda seovad ühised huvid, minevik ja tulevik. Eestlased ei sulandunud teiste rahvustega, vaid valisid oma tee, mis viis lõpuks oma riigi rajamiseni. VI 1. Venestusaja tähtsus ja tähendus ja mõju Eesti ajaloos Venestamise käigus
Linnaelul tekkis kolm põhilist tahku - hoida ka töötuse ja viletuse perioodil kuidagi hing sees. Linnas oli väga erinevat sorti rahvast, nii vaeseid kui rikkamaid. Palju inimesi tuli maalt linna, kuna soovis saada siit tööd. Linnas oli siiski ka ebameeldivusi: tänavad olid väga räpased, kui kaevud olid reostatud siis nappis joogivett, levisid kiiresti haigused ja tänu sellele oli linnas suremus ka suurem. Abikaasade suure vanusevahe tõttu oli linnas palju lesknaisi. Linnas tekkisid seltsid, mis aitasid rahu ja kaitset pakkuda. Linnakodanikul olid omad kombed, ennekõike õppis ta väljendama oma tundeid, armastust, olema peenekombelisel suhtlemisel vastassooga. Intellektuaal Intellektuaal on inimene, kes mitte ainult ei viljele mõnda intellektuaalset tegevusala, vaid ka annab oma uurismusoskusi edasi ning kellel on oma töömeetodid, arengutee ja kindlad eesmärgid. Intellektuualide elukutse oli nende silmis väga erilise väärtusega. Intellektuaalid pidasid endit
palvekiri, milles sooviti Fourth level kaitset baltisaksa Fifth level mõisnike omavoli vastu ning maarahva olukorra parandamist. Kirja aitas üle anda nn Peterburi patriootide ring, mida juhtis kunstnik Johann Köler. Tsaar Aleksander II Laulu- ja mänguseltsid Kultuurielu elavnes tänu laulu- ja Click to edit Master text styles mänguseltsidele. Second level Olulisimad seltsid olid Third level Fourth level Vanemuine Tartus Fifth level (1865) ja Estonia Tallinnas (1865). Mõlemast seltsist arenes edaspidi välja kutseline teater. Vanemuise teatri vana hoone, ehitatud 1906 (arhitekt Armas Eliel Lindgren), hävis II maailmasõjas 1944. Click icon to add picture Click icon to add laulupeod
erapooletusest Vene Saksa sõjas, samas moodustati Eesti ajutine valitsus eesotsas Konstantin Pätsiga · Peaaegu kõikjal Eestis heisati sinimustvalged lipud. 4. Saksa okupatsioon · Saksa väejuhatus Eesti Vabariigist midagi teada ei tahtnud. 25.02.1918 asendati Tallinnas Eesti rahvuslipud Saksa Keisririigi omadega algas Saksa okupatsioon. · Omavalitsusasutustes anti võim baltisakslaste kätte · Eesti seltsid ja erakonnad keelustati · Eesti rahvusväeosad ja omakaitse saadeti laiali · Arreteeriti ja lasti maha enamlasi · Eesti juhtivad tegelased saadeti asumisele Ida-Preisimaale · Ametlikuks keeleks Eestis sai saksa keel · Mõisad tagastati endistele omanikele · Algas toiduainete väljavedu Saksamaale Samal ajal saavutas Eesti välisdelegatsioon Suurbritannia ja Prantsusmaa tunnustuse Eesti iseseisvusele. 1918. aasta sügisel kukkusid Keskriigid sõjaliselt kokku, 11.nov
Loodi küll Balti Liit, kuid seegi oli pigem poliitiline ühendus ja liidu mõju jäi nõrgaks. Halvenesid suhted ka Soome ja Rootsiga ning 1930. aastate lõpuks jäi Eesti välispoliitilisse isolatsiooni. Lõpuks viis see ka Eesti taaskordse okupeerimiseni. Kultuurivaldkonnas pandi 1925. aastal alus kultuurkapitalile, mis võimaldas loovisikutel elukutselisteks hakata. Arenes teadus, mille tegemiseks loodi Eesti Teaduste Akadeemia ning mitmed seltsid nagu Õpetatud Eesti Selts ja Akadeemiline ajalooselts. 1. detsember 1919 avati Tartu Ülikool, mis oli maailmatasemel. Avati veel mitmeid era- ja riigikoole, mis andsid haridust tehnika, riigikaitse, muusika, kunsti ja ka lavakunsti valdkondades. Toimusid pidevad haridusreformid, mis soosisid rahva üldist haridustaseme kasvu. Kirjanduses tõusis esile Siuru rühmitus. Kirjanikest ja luuletajatest said tuntuks A. H. Tammsaare, A. Gailit, H. Visnapuu ja M. Under
koosnev keskkiht, aga üha enam ka eesti soost vaimulikud. Vene keskvõimu dikteeritud poliitilisest olukorrast ja baltisakslaste poolt domineeritud kultuurisituatsioonist tingitud tõrjutus, ahistatus ja otsustamisõiguse puudumine motiveeris "ärganud talurahva" eliiti ehitama üles oma rahvust ja eesti rahvusühiskonda juba "valmis" saksa ja vene ühiskondade kõrvale, mitte nende osana. Tähtsat osa rahvuslikus liikumises etendasid eesti seltsid, mis loodi saksa seltside eeskujul üle kogu maa- kihelkondades asutati laulukoorid ja orkestrid. Viljandimaalt alguse saanud liikumisest raha kogumiseks eesti õppekeelega kõrgema rahvakooli (Aleksander I auks nimetati seda Eesti Aleksandrikooliks) asutamiseks kujunes ülemaaline massiorganisatsioon eesotsas Peakomiteega (tegutses 18701884), mis tegeles rahvusliku agitatsiooni ja kultuuriürituste korraldamisega. Tartus asutatud,
erapooletusest Vene Saksa sõjas, samas moodustati Eesti ajutine valitsus eesotsas Konstantin Pätsiga · Peaaegu kõikjal Eestis heisati sinimustvalged lipud. 4. Saksa okupatsioon · Saksa väejuhatus Eesti Vabariigist midagi teada ei tahtnud. 25.02.1918 asendati Tallinnas Eesti rahvuslipud Saksa Keisririigi omadega algas Saksa okupatsioon. · Omavalitsusasutustes anti võim baltisakslaste kätte · Eesti seltsid ja erakonnad keelustati · Eesti rahvusväeosad ja omakaitse saadeti laiali · Arreteeriti ja lasti maha enamlasi · Eesti juhtivad tegelased saadeti asumisele Ida-Preisimaale · Ametlikuks keeleks Eestis sai saksa keel · Mõisad tagastati endistele omanikele · Algas toiduainete väljavedu Saksamaale Samal ajal saavutas Eesti välisdelegatsioon Suurbritannia ja Prantsusmaa tunnustuse Eesti iseseisvusele. 1918. aasta sügisel kukkusid Keskriigid sõjaliselt kokku, 11.nov
a. tehakse seda ametlikult Tallinnas 11. Millised olid Eesti iseseisvumise olulisemad eeldused?(4) Rahvuliku haritlaskonna teke Eestlaste majanduliku jõukuse kasv Rahvuslike liidrite esiletõus (Päts, Tõnisson) Osalemine omavalitsuse juhtimises 12. Millega paistsid silma Saksa võimud Eestis, 1918.a. okupatsiooni ajal? Nad muutsid koolid saksakeelseteks Viidi välja toiduained ja varud, et ei saaks sõdida Eesti seltsid ja erakonnad keelati Eesti rahvusväeosad ja Omakaitse saadeti laiali; mitu tuhat arreteeriti, mitmed juhtivamad Eesti tegelased sh. peaminister Päts saadeti Ida-Preisimaale vangilaagrisse. 13. Arutle kas sai Eesti vabadussõda nimetada kodusõjaks? Ei saa nimetada kodusõjaks, sest seda püüti näidata kodusõjana (Venelaste poolt). Venemaa tegi Narva tööliste kommuuni, mis näitaks, et Narva ja Tallinn
Töö koosneb kahest peatükist. Esimeses peatükis tutvustan ma rahvuslikku liikumist üldiselt ja teises käsitlen Carl Robert Jakobsoni elu ja tegusid. 2 1. RAHVUSLIKUST LIIKUMISEST ÜLDSIELT Rahvuslik liikumine ehk ärkamisaeg tähendab oli Eestis peamiselt aastail 1860-1880. Kõige aktiivsem oli rahvuslik liikumine just lõpu aastatel, kui venestamine sellele lõppu teha püüdis (kõik seltsid välja arvatud karsklaste seltsid keelati). Ärkamisaja eelduseks oli fakt, et selleks ajaks tekkis juba rahva kihte, kes olid saavutanud majandusliku sõltumatuse. Kõige elavalamalt võtsid rahvuslikust liikumisest osa haritlased. Eestvedajateks olid Carl Robert Jakobson ning Jakob Hurt ja Johann Voldemar Jannsen, kes taotlesid baltisakslastega paremat läbi saamist. Olulist osa mängisid ka F. R. Kreutzwald, Lydia Koidula ja Johan Köler (Peterburi Eesti patrioot). C. R
Kodanikuühiskond ühiskond, kus kodanikud püüavad ühiselt oma probleeme lahendada ning osalevad mitmesugustes seltsides ja ühingutes. Selles valdkonnas tegutsevatel inimestel ei ole eesmärgiks ei võim ega majanduslik kasum . Moodustavad: kodanike algatusel loodud vabatahtlikud organisatsioonid, ühendused ja liikumised. Kodanikuühiskonna oluline tunnus on nn kolmas sektor seltsid, ühingud, liidud jne. Ühiskonnaelu sektorid: 1. esimene sektor e avalik sektor riigiorganid 2. teine sektor e erasektor - eraettevõtted, mille eesmärk on teenida kasumit 3. kolmas sektor e mittetulundusühendused mitmesugused vabatahtlikud ühendused, mille eesmärk pole kasumit teenida (lühend MTÜ, ingl k NGO). Siia kuuluvad näit usuorganisatsioonid, vaba aja ja spordiorganisatsioonid, kultuuri- ja käsitöö
Kodanikuühiskond ühiskond, kus kodanikud püüavad ühiselt oma probleeme lahendada ning osalevad mitmesugustes seltsides ja ühingutes. Selles valdkonnas tegutsevatel inimestel ei ole eesmärgiks ei võim ega majanduslik kasum . Moodustavad: kodanike algatusel loodud vabatahtlikud organisatsioonid, ühendused ja liikumised. Kodanikuühiskonna oluline tunnus on nn kolmas sektor seltsid, ühingud, liidud jne. Ühiskonnaelu sektorid: 1. esimene sektor e avalik sektor riigiorganid 2. teine sektor e erasektor - eraettevõtted, mille eesmärk on teenida kasumit 3. kolmas sektor e mittetulundusühendused mitmesugused vabatahtlikud ühendused, mille eesmärk pole kasumit teenida (lühend MTÜ, ingl k NGO). Siia kuuluvad näit usuorganisatsioonid, vaba aja ja spordiorganisatsioonid, kultuuri- ja käsitöö
ülistati Eesti looduse ilu ja väljendati palavat armastust kodupinna suhtes. Üha teadlikumalt eeskujuks võetud hõimurahva soomlaste rahvapärimuse ainetel konstrueeriti "muinaseesti maailmapilt", millesse kuuluvate rohkete mütoloogiliste tegelaste tekkest ja tegevusest loodi hulk kunstmuistendeid. Ajaloolistes jutustustes idealiseeriti muistset priiuseaega ja kirjutati rahva teadvusse ettekujutus 700-aastasest orjaööst. Tähtsat osa rahvuslikus liikumises etendasid eesti seltsid, mis loodi saksa seltside eeskujul üle kogu maa; kihelkondades asutati laulukoorid ja orkestrid. Viljandimaalt alguse saanud liikumisest raha kogumiseks eesti õppekeelega kõrgema rahvakooli (Aleksander I auks nimetati seda Eesti Aleksandrikooliks) asutamiseks kujunes ülemaaline massiorganisatsioon eesotsas Peakomiteega (tegutses 18701884), mis tegeles rahvusliku agitatsiooni ja 4 kultuuriürituste korraldamisega
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .9 3.1.1. Aleksandrikool . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 9 3.1.2. Suurpalvekiri . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 9 3.1.3."Vanemuine" ja "Estonia" ning esimene laulupidu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 9 3.1.4. Tekkinud seltsid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .10 3.1.5.Suurmärgukiri . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .10 3.2 20. sajandil . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .11 3.2.1. Tartu liberaalid ja Tallinna radikaalid. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 3.2.2. 1905
patriootide eesmärgiks oli üliõpilaste arv, kes võtsid palvekirjade aktsioon, vabastada eestlased aktiivselt osa ka Aleksandrikooli mote. baltisakslaste rõhumise rahvusliku liikumise - Viljandis anti alates alt. - Oma tegevuses üritustest. 1878 välja "Sakalat". toetuti sidemetele - seal asusid paljud - Tänu Kölerile oli valitsusringkondades ja eestlaste seltsid ja Viljandimaal tihe side vene ajakirjandusele. rahvusliku liikumise Peterburi eesti keskorganisatsioonid ringkondadega. Peep Reimer 2 3. Rahvusliku liikumise tähtsamad sündmused: NB! Täitke õpiku (§1-2) abil tabel rahvusliku liikumise kesksete sündmuste kohta ja vastake küsimustele:
- Nende nn Peterburi üliõpilaste arv, kes võtsid palvekirjade aktsioon, patriootide eesmärgiks aktiivselt osa ka Aleksandrikooli mõte. oli vabastada eestlased rahvusliku liikumise - Viljandis anti alates baltisakslaste rõhumise üritustest. 1878 välja "Sakalat". alt. - Seal asusid paljud - Tänu Kölerile oli - Oma tegevuses toetuti eestlaste seltsid ja Viljandimaal tihe side sidemetele valitsus- rahvusliku liikumise Peterburi eesti ringkondades ja vene kesk-organisatsioonid. ringkondadega. ajakirjandusele. 3.3. Rahvusliku liikumise olulisemad sündmused: Ülesanne: Täitke õpiku §1-2 abil tabel ja vastake küsimustele: Esimene Eesti Eesti Kirjameeste üldlaulupidu Aleksandrikooli Selts
1857 - Perno Postimees – Jannsen Kõrgaeg koguti raha ja saadeti palvekirju, et rajada eestikeelset kõrgemat kooli – Aleksandrikomiteed – Hurt (rahvaluule koguja, ajalehtede Sakala ja Eesti Postimees juures) 65 – mänguseltsi Vanemuine loomine (Estonia, Koit, Ilmarine, Endla, Kannel...) 68 – Jakobsoni 3 isamaalist kõnet 69 – üldlaulupidu I langus Aleksander III – venestuspoliitika – rahvuslikud seltsid suleti konfliktid rahvusliku liikumise juhtide vahe (Hurt-Jakobson, Jannsen-Jakobson) Hurt lahkus, Kreutzwald ja Jakobson surid, Koidula lahkus, Jannsen suri halvatusse Uus tõus vene revolutsioon erakondade loomine Päts ja Tõnisson 12. Eestikeelse trükisõna areng läbi sajandite (raamatud, ajalehed, ajakirjad) (15. saj eestikeelsed märkmed kloostri käsikirjade servadel) 16. saj eestikeelse tekstina palvete ja usutunnistuse tõlked
Maatarahvas teenis elatist palgatöölistena mõisates, taludes, vabrikutes, juhutöödel ning ka käsitöö või kaubanusega tegeledes. Talupoegade jõukuse kasvuga 19.sajandi teisel poolel kaasnesid muudatused nende elulaadis. (pastlad saapad, rasvaküünal petrooleumilamp). 19sajandi teisel poolel kujunes peamiseks põllumajandusharuks piimakarjakasvatus( seni oli olnud peamine viljakasvatus).Tähelepanu hakati pöörama põllumajanduse intensiivistamisele.(põllumajandus seltsid ja nende rahvavalgustuslik tegevus) Tööstus 19. Sajandi esimesel poolel jäi tööstuse ja kaubanduse areng Eestis tagasihoidlikuks. Eelduses tööstuslikuks pöördeks hakkasid kujunema aurumasinate kastuselevõtmisega. Eesti ala tööstuslik areng oli väga tihedalt seotud ülevenemaalise turu ning impeeriumi teiste piirkondade vajadustega. Vabrikutootmine sai alguse villatöötlemisest, mille taga oli järjest suurenev nõudmine kalevi
20.saj esimesed aastad Äsja oli lõppenud suur venestamine ja tuli suur ärkamisaeg:"Aitab vene võimust, me tahame nüüd eestlased olla!" Rahvusluse suur tõus ja paljud uued seltsid(karskus, spordi, pritsimeeste) ja need aitasid kaasa rahvuskultuuri edenemisele. Kui rahvuslik liikumine laienes, tugevnesid ka poliitilised erimeelsused ning üha selgemini eristusid poliitilised voolud: ennekõike liberaalne rahvuslus ning sotsialism. Mõõduka(liberaalse) ravusluse esindajaks kujunes Tartus ilmuv Postimees. 1896 asus Postimeest toimetama Jaan Tõnisson, kes koondas ajalehe juurde rahvusmeelseid haritlasi (Villem Reiman, Oskar Kallas, Karl August Hindrey, Peeter Põld jt). Rõhutati avalikult ja kõvasti eesti keelt. 1901 tekkis Postimehele võistleja: Tallinnas alustas ilmumist päevaleht Teataja, mille asutaja ja toimetaja oli Konstatin Päts. Temagi ajalehe ümber koondus rida eesti haritlasi (A.H. Tammsaare, Eduard Virgo, Johannes Voldemas Veski jt)....
tulemusena astub sõtta Rootsiga ja Vallutab Soome) / 1812 Venemaa I Isamaa sõda Prantsusmaa vastu ja samal aastal Moskva all Borodinos hävitavalt lüüa said vene väed prantsuse vägedelt / 1812.18.10. Prantslased Lahkuvad Moskvast / 1813 Lepizgi lahingus / rahvastelahingus lüüa / 1815 Waterloo lahingus lüüa *SELTSILIIKUMINE SAKSAMAAL / Võimlemisseltsid e. turniseltsid / Meestelaulu seltsid - August Heinrich Hoffmann 1841 (saksa hümn) ,,Saksamaa laul" - 1845 Esimene saksa laulupidu Würzburgis *RAHVUSLIKU LIIKUMISE EELDUSED SAKSAMAAL / Tööstusareng - Ruhri piirkond / Raudteede rajamine / Kodanluse teke / 1832 nõuti ühtset Saksa riiki / 1834 Saksa tolliliit 1848. AASTA REVOLUTSIOONI PÕHJUSED SAKSAMAAL / Poliitilised reformid / Kasvav natsionalism / Sotsiaal- majanduslikud probleemid / Välissündmused / Märtsivalitsused
Second level Third level Hõimkonnad Fourth level Selgroogsed Lülijalgsed Limused Ainuõõssed .......... .......... Fifth level Klassid .......... .......... Kalad Kahepaiksed Roomajad .......... .......... Seltsid ....... Ahvenalised Lõhelised ........ Sugukonnad ....... Ahvenlased .Tiigerahvenlased. ........ Perekonnad Kohad Kiisad ........ Ahvenad Liigid Koha Kiisk ........ Ahven Kuidas tekivad uued liigid? Ø Uute liikide tekkimisel on lisaks geneetilistele kõrvalekalletele vajalik ka osa populatsiooni füüsiline eraldatus looduslike tõkete näol Ø
Homoloogiline elund - ühise päritolu ka tekkega, mõnevõrra erinev ül. Binaarne nomenklatuur - liikide nimetamise süsteem. Esimene sõna näitab, millisesse perekonda liik kuulub, teine on liigiepiteet Divergents - liigiline mitmekesistumine. Ühest rühmast kujunevad uued rühmad Konvergents - eripäritolu organismidel tekivad ühes keskkonnas sarnased kohastumused Makroevolutsioon - liigist kõrgemate organismirühmade teke ja areng. Eristuvad perekonnad, seltsid, klassid, hõimkonnad, riigid Evolutsiooniline progress - uute, senisest keerukama ehituse ja eluviisiga organismitüüpide teke Evol. regress - ehituse ja talitsuse lihtsustumine Hierharhiline süsteem - liikide rühmitamine perekondadesse, perekondade koondamine sugukondadesse, nende ühendamise seltsidesse jne Takson - süstemaatika üksus, mistahes süstemaatika kategooriasse kuuluv rühm Väljasuremine - üksikute liikide või tervete liigirühmade kadumine elu evolutsiooni
Kahetiivaliste tagatiivad on taandarenenud ja muutunud sumistiteks. Nende tagakeha on laialt rindmikuga seotud. Vastseteks vaglad. 26. O. Siphonaptera – kirbulised Eestis 25 liiki MORFOLOOGIA 0.5-6 mm Tiivutud; tumepruunid v mustjad; suised kohastunud vere imemiseks; määramisel olulised pea ja rindmiku kamjad harjased. ELUVIIS/KOHT Valmikud toituvad ainult verest. 3. DNA UURINGUD Leiti, et kõik putukad ei olegi putukad. Siselõugsete seltsid pandi eraldi klassi. Neil puuduvad ka tiivad. Hiljem tehti igast seltsist klass. MIDA VEEL ON DNA KOODI UURIMINE NÄIDANUD Prussakalised ja röövritsikalised on üks putukaselts Dictyoptera. Sarnastiivalised ja lutikalised ühendatakse seltsi nokalised Heteroptera. Täilised ja väivilised seltsi Phthiraptera. Kõik need putukarühmad kuuluvad vaegmoondega putukate hulka. Huvitaval kombel täismoondega putukate hulgas sellist sarnasust ei ole leitud, kuigi ka selles putukate rühmas on tehtud
27. novembril 1918 andis sõjaväekomando komandör Tartu ülikooli üle Eesti Ajutise Valitsuse moodustatud komisjonile. Eeltööd ülikooli avamiseks olid alanud märtsis 1918. 1. detsembril 1919 alustas ülikool tööd eestikeelse Eesti Vabariigi Tartu Ülikoolina. Esialgset õppejõudude nappust aitasid leevendada kutsutud teadlased ja õppejõud Soomest, Rootsist ja Saksamaalt. Esimesel nõukogulikul õppeaastal 1940/1941 suleti üliõpilasühendused ja akadeemilised seltsid ning katkesid senised teaduskontaktid Lääne-Euroopa teaduskeskuste ja ülikoolidega. Toimus õppekavade ühtlustamine Nõukogude Liidus kehtivatega ja üleminek üleliidulisele õppekorraldusele: kehtestati kursuste süsteem, õppekavadesse lülitati kohustuslikena uuest ideoloogiast marksismist-leninismist lähtunud õppeained, NSVL ajalugu. Tartu ülikooli üliõpilaskonda ning õppejõude tabasid repressioonid ja küüditamine.
Siiski arenes Eesti revolutsioonile jrgnenud aastakmnel edukalt. Just sel ajal kinnitasid eestlased endale koha Euroopa rahvaste seas, lid eeldused ja vimalused iseseisva riigi tekkeks. Tekkisid uued ajalehed ja ajakirjad. Kiirenes Eesti majanduslik areng. Tallinnas paiknesid Venemaa thtsamad laevatehased. Kiire edasiminek toimus ka pllumajanduses ja teistel elualadel. Arenes histute liikumine, aktiivselt tegutsesid pllumeeste seltsid, pllumajanduse ja kodunduse kursused. Moodi lks vabatahtlike pritsimeeste seltside asutamine. Jtkus ja laienes nituste ja vistluste organiseerimine. Prati suuremat thelepanu vikepllu pidamisele, viketstusele ja laevandusele. (http://kuusemets.planet.ee/dokument/ajalugu.html 04.03 18.52) Eestis eestlaste eneseteadvuse kasv (pärisorjus > taluperemehed ), tunnetamine rahvana linlaste (tööliste) osakaal suurem, hakkasid võitlema oma õiguste eest
Nüüdseks on kirjeldatud ~1,5 milj. elusorganismi liiki. Organismide rühmadeks jaotamise aluseks on nende sarnasus ja oletatav suguluse aste. Kõige väiksem süstematiseerimise üksus on liik (sarnaste tunnustega isendite rühm, millel on teistest riikidest erinevad tunnused ja oma leviala. Samasse liiki kuuluvad isendid annavad viljakaid järglasi, eri liikidesse kuuluvad isendid tavaliselt mitte). Sarnased liigid ühendatakse perekonda, perekonnad seltsi, seltsid klassi, klassid hõimkonda ja hõimkonnad riikideks (bakterid, protistid, seened, loomad, taimed). On olemas veel vahepealseid jaotusi, näiteks alam- ja ülemliigid, kultuurtaimedel eristatakse sorte ja koduloomadel tõugusid. Süstematiseerimisel antakse igale kindlate tunnustega organismirühmale ladinakeelne nimetus (esimene sõna näitab perekonda, teine on aga liiginimetus).
Ainus lubatud partei oli Kommunistlik partei. Käivitati ulatuslikud repsessioonid. Esialgu vangistati või tapeti endised poliitilised liidrid. Repressioonid tipnesid 1941. aasta 14. juuni massiküüditamisega. Vägivaltselt ilma süüdistuse ja kohtuotsuseta viidi välja üle 10 000 inimese. Naised, lapsed ja vanurid viidi siberisse ja mehed vangilaagritesse, kus nad üldjuhul surid. Ühiskondlik- ja kultuurielu allutati rangele kontrollile. Paljud isetegevuslikud seltsid, ajalehed ja ajakirjad suleti. Kõik eraettevõtted riigistati. Sõjategevus 1941. aastal 22. juunil puhkes Vene-Saksa sõda. Juba kahe nädala pärast jõudsid esimesed Sa ksa sõdurid Eestisse. Samal ajal hakkasid ka metsavennad(Repressioonde eest metsa varju läinud inimesed) Punaarmee vastu võitlema. Nad purustasid raudteid ja hoidsid ära taganevate kommunistide hävitustööd ja ründasid nõukogude asutusi. Saksa okupatsioonireziim
Võib spekuleerida, et taoline suhtumine on eestlastele möödunud sajanditest külge jäänud. Raske töö kivistel põldudel või merel ja vähene päikesevalgus, mida peamiselt töötegemiseks kasutati, ei jätnud rahvale palju aega tantsulöömiseks. Teadlikum ajajärk rahvatantsu ajaloos algas 19. sajandi keskel, mil rahvusliku ärkamise ja etnilise püsimajäämise tagatisena tähtsustati omakeelse kõrgkultuuri rajamist. Seejuures etendasid tähtsat osa Eesti seltsid, milliseid loodi üle kogu maa; kihelkondades asutati laulukoore ja orkestreid. Koorilaulu ja laulupidude eufoorias jäi rahvatants pisut tahaplaanile. Näib uskumatuna, kuid veel sajand tagasi arvati, nagu polekski eestlastel oma rahvatantsu. Tuntimäletati vaid "Kaera- Jaani", mida siis rahvatantsu pähe tantsiti. "Kaera-Jaani" algupära iseenesest on huvitav, kuigi see on ka tuliseid vaidlusi tekitanud. Tartust viisid mitte-eestlastest üliõpilased
Eesti Akadeemiline Helikunstnike Selts, Eesti Kujutavate Kunstnike Keskühing, Eesti Näitlejate Liit, Eesti Inseneride Ühing, Eesti Õpetajate Liit jt. organisatsioonid. · Iseseisvusaastail laienesid märgatavalt kultuurikontaktid ning eesti kultuur vabanes ühekülgsetest saksa ja vene mõjudest. · Traditsiooniline rahvakultuur püsis, rikastus ja kaasajastus, tõustes uuele tasandile. · Kujunesid rahvamajade võrgustikud, tegutsesid mitmesugused seltsid, ringid ja koorid. Aktiivne kirjastustegevus muutis eestikeelse trükisõna kõigile kättesaadavaks. · Kultuurifinantseerimisega kaasnes loomevabaduse piiramine. Osa avaldas vaikimisega protesti diktatuuriilmingute vastu. Vaikiv ajastu muutus piduriks kultuuri normaalsele kulgemisele. · Kooskõlastati erinevate kooliastmete programmid. · Haridus oli omakeelne, algharidus piirdus nelja klassiga ja oli maksuvaba.
Põhiseaduse järgi pidi Eesti olema küll demokraatlik riik, kuid et 1934. aastal välja kuulutatud kaitseseisukord jäi püsima, ei taastatud ka erakondade tegevust. STALINI aeg: Nõukogude okupatsioon (19401941) Nõukogude okupatsioon Eestis, mida nimetati ka 'esimeseks nõukogude aastaks', kestis Eestis kuni 1941. aasta suveni, mil Saksamaa Eesti alad vallutas. Sel ajal toimus Eesti kiire sovjetiseerimine, kaotati Eesti riigivõimu sümbolid, raha ja mitmed rahvuslikud seltsid ja organisatsioonid. Samuti vangistati ja represseeriti mitmeid avaliku elu tegelasi, eriti poliitikuid. 1941. aasta 14. juunil, vahetult enne Saksa-Nõukogude sõja algust, toimus Juuniküüditamine, millega saadeti Siberisse üle kümne tuhande eestlase. Nõukogude okupatsiooni ajal algas ka aktiivne vastupanuliikumine ehk metsavendlus, mis eriti suure hoo sai sisse Saksa-Nõukogude sõja alguses. Gorbatsovi aeg: Perestroika, laulev revolutsioon ja iseseisvuse taastamine 1985
- Kreiskool maakondades. Kreiskoolides anti 2-3 aasta jooksul teadmisi matemaatikast, loodusteadustest ja geograafiast. - Gümnaasium kubermangulinnades. Tartus ja Tallinnas, õpetati antiikkeeli, kirjandust, ajalugu. - Ülikool. Tartu ülikool sai Läänemere kubermangude õpperingkonna keskuseks. 18. Kus linnas saadi algharidus? (elementaarkoolides) Linnakoolide alama astme moodustasid elementaarkoolid. Seal õpetati lugemist, kirjutamist ja arvutamist. 19. Millised seltsid loodi 19. sajandi II poolel ja millised olid nende eesmärgid? 1865. Tartus asutatud Vanemuine ja 1866. Tallinnas asutatud Estonia olid loodud baltisakslaste eeskujul, eestlased maal ja linnas lootsid ,,olla nagu sakslased". 1870. asutati Tartus Eesti Põllumeeste Selts. 1872. rajati Eesti Kirjameeste Selts, mille eesmärk oli uue kirjaviisi juurutamine ning uute kooliraamatute väljaandmine. 20. Miks tekkisid Hurda ja Jakobsoni vahel lahkhelid ja milleni need viisid?
Lisaks õiguslike normide kehtestamisele sekkub riik majandusse, et pehmendada turutõrkeid, koguda makse ja jaotada neist saadava tulu abil rikkust ringi, samuti selleks, et planeerida ühiskonna majanduslikku arengut. Kodanikuühiskonna poliitiline ja majanduslik mõõde * poliitiline mõõde- see rõhutab, et tõeline demokraatia vajab lisaks valmistele ja erakondade tegevusele ja erakondade tegveusele veel teisi kanaleid rahva kaasamiseks otsutamisse. Mitesugused seltsid, ametiühingud, ühistud, liidud ja rahvaalgatused pakuvad selleks häid võimalusi. *Majnduslik mõõde- sellisel juhul kasutatakse tavaliselt oskussõnu mittetulnudsektor või kolmas sektor. Need aitavad paremini aru saada kodanikuühiskonna paiknemisest riigivalitsemise ning ärimajanduse vahel . samamoodi nagu kodanikuüh ei sea oma eesmärgiks võimule tulekut, pole ka kasumi teenimine nende eesmärk. Mittetulundusühing, sihtasutus ja seltsing
mõõtes kindlate saamblikuliikide talluse läbimõõtu, on võimalik välja arvutada sambliku substraadi vähim vanus 7. Lihhenoindikatsioon samblike liigilise koosseisu ja ökoloogiliste näitajate alusel saadakse täiendavat infot keskkonna nö varjatud omaduste kohta, nt: õhu saastatuse kohta linnades või tööstuspiirkondades metsade põlisuse, üldise liigirikkuse, kaitsevajaduse jms kohta 11. Loetle seente hõimkonnad ja tähtsamad seltsid, mis sisaldavad lihheniseerunud taksone, iseloomusta neid lühidalt ja nimeta esindajad. Sablikke esineb hõimkondades Ascomycota (kottseened), eriti ketasseened ja vähem Basidiomycota (kandseened). 12. Eesti lihhenofloora lühike üldiseloomustus, liigirikkamad perekonnad. Eesti samblike areng algas 12-12,5 tuhat a tagasi. Eesti lihhenoflooras toimub inimtegevusest põhjustatud liigirikkuse vaesumine. Liigirikkamad perekonnad: perekond porosmblik (Candelaria) - 53 liiki, perekond
Analoogilised (erinev päritolu, erinev ehitus, sarnane funktsioon) ja homoloogilised elundid (ühine päritolu, sarnane ehitus, erinev funktsioon) 3.) väljasuremine organismirühma kadumine (hävimine) Maalt (tervelt maakeralt ei leia enam ühtegi selle liigi esindajat) Väljasuremine on: fooniline kogu aeg mingi liik sureb välja massiline suure katastroofiga seotud, lühikese ajaga surevad paljud liigid, terved perekonnad, sugukonnad ja seltsid. (nt Permi ajal suri välja 96% liikidest, 84% perekondadest ja 52% sugukondadest. 8. Sümbiogeneesi hüpotees. Sümbiogeneesi ehk endosümbioosi hüpotees eukarüootse e päristuumse raku tekke seletus. Kuulub evolutsioonilise progressi alla. Üks prokarüootne lähterakk omandas fotosünteesi ja aeroobse hingamise ,,kodustades" vastavad bakterid, muutes need rakuorganellideks kloroplastide ja mitokondrite näol
Tunnistajaid jäi julmustele võimalikult vähe. Tõendeid toimunu kohta üritati hävitada. Eriti massiliselt tehti seda enne sõja lõppu, mil kaotus oli juba teada. 7 Holokaust Eestis Euroopas toimuvast ei pääsenud ka Eesti. Neljakümnendate alguses, mil algas Teine maailmasõda, elas Eestis umbes 4500 juuti. Nende ärid, seltsid, ühingud ja kõik asutused suleti peale juunipööret. 1941.aasta küüditamise käigus viidi Eestist ära umbes 400 juuti. Peale Suvesõja algust põgenes Nõukogude Liitu 3000 juudi rahvusest Eestlast, hiljem põgenes neid veelgi. 11. septembril 1941, andis Saksa Julgeolekupolitsei ja SD Eestis korralduse, millega keelati juutidel vahetada elukohta, käia kõnniteel, kasutada liiklusvahendeid, käia avalikes asutustes: teatris, kinos, muuseumis, koolis. Eestlased ei
rumal olevat ja nüüd tuleb minna vaestemajja. Vana Remmelga Peep olevat selleks liiga rumal, et veel inimesi õpetada. See oli valus mälestus. Teisel aastal oli vanaisa vaestemajas ära surnud, Juhan läks aga üksi maailma. Tärkasid jälle ilusad tulevikulootused kurbade mälestuste asemel. Ta arvas, et ta on tõeline rahvavalgustaja, kes muudab kooli ümber. Siin on raamatukogud, seltsid, koosolekud ning kursused. Erilise rahvaülikooli asutab ta. Uuele põlvele tuleks palju suuremat haridust anda. Kuid mida suudaks üks Juhan Remmelgas? Üksi ei saa hakkama, vaid kogu maa õpetajad ja haritumad inimesed suudaksid ühisel jõul hiigla rahvavalgustamistöö korda saada.Juhan läks kohta otsima ja unistas oma suurest tööst. Ta tundis suurt armastust orjakütkes rahva vastu. " Julgus ja tahe on head asjad, kuid maakera sa
Setumaal Värskas on jüripäev kalmistupäev ja külapüha, kuid seda tähistatakse seal vana kalendri järgi ehk 6. mail. Tänapäeval on jüripäev koristuspäev, skautide ja gaidide suurlaagri päev (püha Jüri, õilis rüütel, on skautluse kaitsepühak, skaudid aga - tänapäeva rüütlid. Iga kord toimub nende jüripäevaüritus erinevas Eestimaa paigas, et õppida tundma oma kodumaad). Paljudes kohtades on see jüripäevajooksu aeg, mida algatavad koolid ja seltsid, Tartus aga näiteks Eesti Rahva Muuseumi Sõprade Selts. Jüripäev kuulub tänini koolis tähistatavate kalendripühade hulka. Sel päeval söödi sealiha, seapead, odrakruubid ja hernestega keedetud seapead.
kellest väljapaistvamad olid Carl Robert Jakobson, Juhan Kurrik ja mitmed teised. Hakati kogumarahvaluulet ning ainelist vanavara, mille kogude vahendusel saame tänapäevalgi pilku heita 18.–19. sajandi talupojakultuurile. 19. sajandi lõpul toimus samas traditsionaalse külaühiskonna ningrahvakultuuri märkimisväärne muutumine, rahvarõivad taandusid kasutusest, rehielamutest asuti korstna, laudpõranda ja suurte akendega elumajadesse. Tähtsat osa rahvuslikus liikumises etendasid eesti seltsid, mis loodi saksa seltside eeskujul üle kogu maa. Tartus asutatud, eesti soost haritlasi koondav Eesti Kirjameeste Selts (tegutses aastail 1872–1893) arendas eesti kirjakeelt, korraldas rahvaluule ja etnograafilise materjali kogumist ning eestikeelse kirjanduse väljaandmist. 1865. aastal asutatud laulu- ja mänguselts "Vanemuine" pani aluse eesti rahvuslikule teatrile (esimene etendus 1870). Viljandimaalt alguse saanud liikumisest raha kogumiseks eesti õppekeelega kõrgema
kodukohaga ühtlasi ka oma piirkonna kultuuri traditsiooniga ja tekkis uus nähtus massikultuur(erinevat päritolu kultuuride sulam, mis oli ajutine nähtus, kuid mis väljendas erinevat päritolu inimeste hetkemeeleolusid ja võimaldas neil oma tunnetes rääkida). Miks inimesed linna läksid? · Nad olid ilma jäänud võimalusest teha tööd maal. · Linna elu oli mitmes osas kergem, nt transport. · Arstiabi oli kergem saadav linnas. · Tekkisid seltsid. · Massikultuur, mis oli meeldiv vaheldus rahvakultuurile, kaasaegsem. Eluolu Reguleerimata tööpäeva pikkus 10h, 12h isegi 14h. Mõnikord isegi pühapäev oli tööpäev. Piiramata öötöö. Laste tööjõu kasutamine. Kõige hullem oli elu Briti kolooniates. Teaduse saavutused 1908 USAs auto T-mudel H. Ford ja sellega kaasnev konveier süsteemi leiutamine ja rakendamine. Sotsioloogid on nim higi väljapressimise süsteermiks. Sellega hakati rakendama tükitöö
ametlikult Tartu Imperatorski Jurjevski ülikooli juures Universitet 1884. aastal pühitseti Eesti Üliõpilaste Seltsi 1895 kehtestati lipp, sini-must-valge õppekeeleks vene keel trikoloor. Teaduse areng, teadusseltsid 1838 Õpetatud Eesti Selts (Tartus) Antakse välja saksakeelseid toimetisi. Ilmub saksa- ja eestikeelse rööptekstiga “Kalevipoeg” (1857–1861). Seltsi eeskujul asutatakse ka mujal Eestis teaduslikud seltsid: nt. Viljandi Kirjanduslik Selts jt. Eesti vanim tänini tegutsev selts töötab vaheaegadeta kuni 1950, taastati 1988. aastal 1872 – 1893 Eesti Kirjameeste Selts Selts arendab eesti keelt ja eestikeelse kirjanduse väljaandmist. Antakse välja EKmSi Aastaraamatut, millest kujuneb esimene eestikeelne teaduslik perioodikaväljaanne. Rahvusliku liikumise eeldused: uus põlvkond, kes olid sündinud vabana talude päriseksostmine
suhelda igaühega ilma vahendajata, näost näkku. Väikeste gruppide puhul eristatakse erinevaid grupi tüüpe: Michael Argyle eristab neid 5: · perekond. · laste ja noorukite grupid (Peer-groups), kes moodustavad nagu silla perekonna ja teiste institutsioonide vahel. Nad võimaldavad noortel sotsialiseeruda väljaspool perekonda. · töö ja majanduselu väikesed grupid. Siin eristatakse veel formaalseid ja informaalseid gruppe. · kreatiivsed probleemgrupid. Eriala seltsid, komisjonid. · teraapiagrupid. Vaimsete puuetega ja tervisehäiretega patsientide grupid. Hawtorni eksperimendi kaudu Chicago Western-Electric-Company `s on tuntuks saanud formaalsed ja informaalsed grupid. Elton Mayo juhtimisel tehtud uuringutes pandi alus tervele tööstussotsioloogiale. Formaalsed grupid on grupid, mis on loodud teatud ülesannete täitmiseks. Informaalsed grupid on formaalsete gruppide sees inimestevaheliste suhete ja kontaktide alusel tekkivad grupid.
(sotsialistid) (Keskerakon, Rohelised) (liberaalid, (SDE, RL) konservatiivid) (Reformierakond, IRL) Survegruppide liigitus: 1. Organisatsioonilise struktuuri järgi: 1) Institutsionaalsed-ametlikud institutsioonid (nt. EELK) 2) Kodaniku algatuse korras tekkinud seltsid, ühingud, omaalgatuslikud liidud, seltsid. 3) Ajutised, vastavalt vajadusele grupid-tekkinud mingi kindla probleemi tõttu, nõrga organisatsiooniga. 2. Tegevusvaldkonna funktsionaalsel alusel-ärivaldkonnad (nt. EVEA), sotsiaalvaldkonnad, õiguskaitse, memento, kultuuriga. 3. Surveavaldamise viisi järgi-avaldavad survet avalikult ja otseselt, guluaarides. PARTEI SURVEGRUPP (lobigrupid)
Mullakakand erineb keldrikakandist seljakilbikeste kuju ja viimase lüli poolest 74. Kakandite hulgas on liike, mis on inimtoiduks õige 75. Kõige suurem kakand on Bathynomus giganteus harilik hiidkakand, elab Vaikses ookeanis: Austraalia ja Kagu-Aasia vetes; Atlandi ookeanis: Kariibi meres 170 2140 m sügavusel 76. Kirpvähilised elavad magevees, meres 77. Jõe kirpvähi keha on dorsoventraalselt lamenenud vale 78. Kirpvähilised on kalade toiduks 79. Alamvähkide hulka kuuluvad seltsid 1) O. Copepoda aerjalgsed 2) O. Branchiopoda lõpusjalgsed 80.Aerjalgsed ja lõpusjalgsed vähid on kalade toiduks, ülemvähkide toiduks 81.Aerjalgsete vähkide keha jaguneb kokkukasvanud pearindmikuks ja tagakehaks 82. Aerjalgsetel vähkidel on 1 silm 83. Alamate vähkide suurus on 0,4 - 1,3 mm 84. Laiussi vaheperemees on Mesocyclops sp. 85.Vesikirbud toituvad vett filtreerides vetikatest, laguainest ja ainuraksetest 86
Kogu linn matmas. Järgmisel päeval 17. Okt avaldati Nikolai II manifest- OKTOOBRIMANIFEST (ei sõltunud eelmisest päevast). Lubati: · Kokku kutsuda rahva esinduskogu- riigiduuma · Demokraatlikke vabadusi- õigus ühineda- loodi Eesti Rahvameelne Eduerakond, Tõnisson juht. Ka loodi Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus. Ühendus rahvusliku värvinguga vasakpoolseid. Tekkisid 1. Parteid. Korraldati Eestis ülemaaline rahvaasemike koosolek. Vallad, linnad, seltsid saatsid esindajaid. See tuli kokku novembri lõpus Trts. Tegelikkuses see läks lõhki, toimus 2 koosolekut. Vasakpoolsemad=radikaalsed pidasid aulas koosoleku. Mõõdukad=parmpoolsed (Bürgermusse koosolek). Radikaale juhtis Jaan Teemant. Mõõdukaid Tõnisson. Radikaale 500, mõõdukaid 300. RADIKAALID MÕÕDUKAD Vm peaks olema vabariik Konstitutsiooniline monarhia
erasektoris 2/3 palgatöötajatest, avalikus kolmandik. Arenenud riikides on avalikus sektoris viiendik kogu tööjõust. Erasektoril tuleb arvestada riigi e avaliku sektori ettekirjutuste, maksude, tegevuslubade jms sekkumisega. Kodanikuühiskond- selles valdkonnas tegutsevatel inimestel pole eesmärgiks ei võim ega majanduslik kasum. 1) majanduslik mõõde: mittetulundussektor, 2) poliitiline mõõde: lisaks parteidele on demokraatia väljundiks mitmesugused seltsid, (ameti)ühingud, ühistud, liidud ja rahvaalgatused. Kodanikuorganisatsioonid osalevad seaduseelnõude väljatöötamisel, avaldavad oma seisukohti poliitika kohta. (vt. õ. lk 30) 2. Ühiskonna kihistus; sotsiaalne staatus ja sotsiaalne roll. Sotsiaalne kihistus- inimeste jagamine kihtidesse teatud tunnuste alusel, nt majandusressursside alusel. Sotsiaalne mobiilsus- liikumine ühest ühiskonnakihist teise
patriootide eesmärgiks aktiivselt osa ka Aleksandrikooli mõte. oli vabastada eestlased rahvusliku liikumise - Viljandis anti alates baltisakslaste rõhumise üritustest. 1878 välja "Sakalat". alt. - Seal asusid paljud - Tänu Kölerile oli - Oma tegevuses toetuti eestlaste seltsid ja Viljandimaal tihe side sidemetele valitsus- rahvusliku liikumise Peterburi eesti ringkondades ja vene kesk-organisatsioonid. ringkondadega. Eesti 19.sajandil Eesti ajalugu kuni 19.sajandi lõpuni Koostaja: P.Reimer 11 ajakirjandusele. 3.3. Rahvusliku liikumise olulisemad sündmused:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
