Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"seltsid" - 501 õppematerjali

thumbnail
1
odt

Putukate seltsid

Tugevad 1.Suured 1.Tiivad 1.Tugevad 1. 2 paari 1. kaks tiiba U tiivad silmas kaetud kitiinist kilejaid tiibu 2. teine paar N 2.Hääle- 2.Pikk ja soomustega kattetiivad 2.Mitmeid tiibu N aparaat: peenika , mis annab 2.Kilejad ühiselulisi muutunud U tirts-hõõruba tagakeha värvi katteriivad putukais seemistiteks S tagasäärt 3.Suured, 2.Imilont (tööjaotus) E vastu esitiiba tugevad D titsikas- kiletiivad(2 hõõrub tiiva- paari) otsi vastamisi 4.vastsel 3.Tugevad püünismask hüppejalad T -rohutirts: putukad...

Bioloogia
23 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Ajalugu: Liivi sõda, põhja sõda, 1905. a rev, eesti seltsid

LIIVI SÕDA (1558-1583) SARNASUSED PÕHJA SÕDA (1700-1721) Edukas oli Rootsi Põhjus: saada ülemvõim Edukas oli Venemaa Läänemerel. Alguses olid Liivimaal Osalejad: Poola, Taani, Rootsi, Alguses olid Eesti alad Rootsi iseseisvad väikeriigid, kes Venemaa valduses alistati Kestis 25 aastat Kohalikud talupojad mässasid Kestis 21 aastat Venemaa oli algperioodil Kahanes rahvaarv Venemaa oli esialgu edutu edukas Oluline isik Ivan Julm IV Mõlemad sõjad ulatusid Eesti Oluline isik Peeter I aladelt kaugemale Poola eesotsas oli Bathory Rahva küüditamine Venemaale Poola eesotsas oli August Tugev Ei kujunenud koalitsiooni Kujunes koalitsoon Rootsi...

Ajalugu
13 allalaadimist
thumbnail
35
ppt

Ärkamisaeg

· Csise Jaani kiriku altarimaal Johann Köler (1858) · Eduard Bornhöhe (18621923) · Ajalooliste jutustuste viljeleja · Peateos" Tasuja" · Satiirilised jutustused Rahvusromantism · Kirjanduses ja kunstis valitses valgustusideedest lähtuv, "kihistumata muinasühiskonda" idealiseeriv rahvusromantiline suund. · Rõhutama hakati rahvuslikku ühtekuuluvust, isamaaarmastust. Seltsid · Tähtsat osa rahvuslikus liikumises etendasid eesti seltsid. · Loodi saksa seltside eeskujul. · Kihelkondades laulukoorid ja orkestrid · Aleksandrikoolide rajamine (Peakomitee) Ärkamisaja tähtsus · Koguti rahvaluulet · Rahvusliku teatri sünd · Ühtse rahva tunne · Ühtne kirjakeel · Rahvusliku kunsti teke Huvitavat · Ärkamisaeg jõudis Kanepisse varem kui mujale. · Eesti esimene seltsimajagi ehitati oma...

Ajalugu
30 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Põllumajandusseltsid

edendas põllumajanduslikku haridust, levitas põllumajanduslikke teadmisi, andis nõu ja juhatust, seadis ametisse nõuandjaid-eriteadlasi, pidas üleval katsejaamu ja näitepõlde, korraldas põllumajanduslikke ühiskatseid, asutas seltsi juurde põllutööriistade ja suguloomade jaamu jm. Põllumeesteseltsidest olid silmapaistvamad ja ulatuslikuma tegevusega Tartu, Tallinna, Viljandi, Pärnu, Võru jt seltsid . Tartu Eesti Põllumeeste Selts oli Eesti põllumeesteseltsidest kõige vanem (asutatud 1870. a) ning kõige akadeemilisema tegevusega, sest ta asus ülikoolilinnas, kus tegutsesid ka meie tähtsamad, Raadi katsejaamad. Katsejaamad esinesid oma uurimistulemustega pea igal aastal põllumajandusnäitusel. Tartu Eesti Põllumeeste Selts asutas ja pidas ülal ka Vahi põllundus- ja aianduskoole, rajas uue soliidse näituseväljaku, kus viidi läbi vabariikliku ulatusega näitusi jne....

Põllumajnduse ajalugu
36 allalaadimist
thumbnail
1
docx

19. saj eesti muusikas

Cimze seminaris sai hariduse üle 100 eesti noormehe, sealhulgas Carl Robert Jakobson, Aleksander Kunileid (Saebelmann), Friedrich Saebelmann. Cimze seminaris õpetati põhjalikult muusikat. Ta sisendas õpilastesse lugupidamist rahvalaulu vastu. Tema eeskujust pärineb ka eesti heliloojate armastus rahvaviiside vastu. Cimze seminari lõpetanud panid tugeva aluse eesti heliloomingu- ja klaverimängutraditsioonile. Seminaril oli oluline mõju ka Eesti I üldlaulupeole. 3. Seltsid Suuremates linnades tekkisid rahvusliku liikumise perioodil laulu- ja mänguseltsid. Esimesed neist olid selts ,,Vanemuine" Tartus ja ,,Estonia" Tallinnas. Mõlemad tekkisid aastal 1865. Neile järgnesid ,,Koit" Viljandis, ,,Ilmarine" Narvas ja ,,Endla" Pärnus. ,,Vanemuine" oli ka I üldlaulupeo ametlik korraldaja. 4. I laulupeo ettevalmistus I üldlaulupeo valmistasid ette Jannsen ja Jakobson, kuigi Jakobson ei kuulunud laulupeo peakomiteesse...

Muusikaajalugu
23 allalaadimist
thumbnail
11
pptx

Nõustamistegevus

Esimene eesti keelne 2-nädalane põllutöökursus 1900a. 1907 a. loodi esimesed põllumajanduslikud keskorganid - kesktoimkonnad 1910 loodi keskseltsid. Hakkasid ilmuma põllumajandusajakirjad. 1908 korraldati esimesed kolmenädalased põllutöö-, aianduse-, ja mesindusekursused. Neljas periood (alates 1919) 1920ndatel põlluminesteerium toetab esmakordselt erinevaid põllumajandusseltse. 1922 ühinesid põllumeeste seltsid ühtseks Eesti Põllumeeste Keskseltsiks. 1922 asutati Põllumajandusliit. 1928 kujunes välja Agronoomiline Büroo. 1929 loodi Talumajanduse Nõuande Büroo. 1932 alustas tegevust Põllutöökoda. Põllutöökoda Talupidajate kutseorgan, mille põhiülesandeks oli talupidajate huvide kaitse ja igakülgse nõuande korraldamine. Koosseisu kuulus 60 liiget. Valida said põllumehehed, kellel oli vähemalt 5 ha põllumaad või 1 ha aiamaad. 1935. a...

8 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Eesti kultuuriajalugu 2010 a.

· 1857 ­ Kalevipoeg · 1857 - Perno Postimees ­ Jannsen Kõrgaeg · koguti raha ja saadeti palvekirju, et rajada eestikeelset kõrgemat kooli ­ Aleksandrikomiteed ­ Hurt (rahvaluule koguja, ajalehtede Sakala ja Eesti Postimees juures) · 65 ­ mänguseltsi Vanemuine loomine (Estonia, Koit, Ilmarine, Endla, Kannel...) · 68 ­ Jakobsoni 3 isamaalist kõnet · 69 ­ üldlaulupidu I langus · Aleksander III ­ venestuspoliitika ­ rahvuslikud seltsid suleti · konfliktid rahvusliku liikumise juhtide vahe (Hurt-Jakobson, Jannsen-Jakobson) · Hurt lahkus, Kreutzwald ja Jakobson surid, Koidula lahkus, Jannsen suri halvatusse Uus tõus · vene revolutsioon · erakondade loomine · Päts ja Tõnisson 12. Eestikeelse trükisõna areng läbi sajandite (raamatud, ajalehed, ajakirjad) (15. saj · eestikeelsed märkmed kloostri käsikirjade servadel) 16. saj · eestikeelse tekstina palvete ja usutunnistuse tõlked...

Eesti kultuuriajalugu
45 allalaadimist
thumbnail
25
docx

BIOLOOGIA EKSAM (8. klass)

KLASS 2011) 1. ELUSORGANISMIDE ELUAVALDUSED ( Õ LK 14-17) Elusorganismid koosnevad rakkudest (ainuraksed ­bakter, kingloom või ka hulkraksed ­ imetajad, puud). Iga rakk on iseseisev tervik ning tal on kindel talitlus ja koostis. Rakk on väikseim üksus, kellel on olemas kõik elu tunnused. Elusorganismid kasvavad ja arenevad. Kasvamisega suureneb rakkude arv ning rakud suurenevad. Arenemine on täiustumine ja igasugune muutus ning toimub koguaeg ja kõikide organismidega. Arenemine võib olla nii otsene (moondeta), kui ka moondega. Elusorganismid paljunevad ning see on oluline selleks, et liik välja ei sureks. Paljunemist esineb nii suguliselt kui ka mittesuguliselt. Elusorganismides toimub ainevahetus ­toitumine, hingamine, jääkide eritamine. Samuti elusorganismid reageerivad ümbritseva keskkonna muutustele. 2. ELUSORGANISMIDE SÜSTEMAATIKA ( Õ 11-13) Meil on seda vaja selleks, et tundma õpp...

Bioloogia
89 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Bioloogiline evolutsioon

elusorganismi liiki. Organismide rühmadeks jaotamise aluseks on nende sarnasus ja oletatav suguluse aste. Kõige väiksem süstematiseerimise üksus on liik (sarnaste tunnustega isendite rühm, millel on teistest riikidest erinevad tunnused ja oma leviala. Samasse liiki kuuluvad isendid annavad viljakaid järglasi, eri liikidesse kuuluvad isendid tavaliselt mitte). Sarnased liigid ühendatakse perekonda, perekonnad seltsi, seltsid klassi, klassid hõimkonda ja hõimkonnad riikideks (bakterid, protistid, seened, loomad, taimed). On olemas veel vahepealseid jaotusi, näiteks alam- ja ülemliigid, kultuurtaimedel eristatakse sorte ja koduloomadel tõugusid. Süstematiseerimisel antakse igale kindlate tunnustega organismirühmale ladinakeelne nimetus (esimene sõna näitab perekonda, teine on aga liiginimetus)....

Bioloogia
302 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Ärkamisaeg

abiks.pri.ee Nimed Gustav II Adolf-Rootsi kuningas 17. saj., rajas Tartu Ülikooli 1632 a. Karl XIV Johan -Rootsi kuningas 19. saj. (Bernodotte) F.R.Kreutzwald -arst, kirjamees ja "Kalevipoja" koostaja K.J.Peterson -esimene Eesti soost luuletaja Peeter I -Vene tsaar 18. saj. (Põhjasõja ajal) Aleksander I -Vene tsaar 19. saj. Karlis Ulmanis -Läti president 1930. aastatel J.G.Herder -Saksa kuulsaim valgustaja, töötas Riias O.W.Masing -marahva nädalalehe toimetaja, leiutas Õ-tähe J.Tõnisson -Eesti poliitik ja Eesti riigivanem A.Oxenstierna -Rootsi kantsler 17. saj. Gustav III -Rootsi kuningas 18. saj. C.R.Jakobson -ärkamise aja tegelane ("Sakala", Eesti kirjameesteselts, Põllumeeste-seltsid, "3 isamaa kõnet") V.Kingisepp -Eesti enamlaste (kommunistide) juht B.G.Forselius -rajas Tartus õpetajate seminaari 17. saj...

Ajalugu
61 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Viirused

Eluta objekti omadused-ei toitu, ei hinga, ei palju iseseisvalt · Miks ei saa iseseisvalt paljuneda? Nad ei suuda seda oma ehituse eripära tõttu, puudub vajalik ainevahetus väliskeskkonnaga · Viiruse ehitus Genoom- DNA; RNA. Ül: säilitab pärilikkuse ainet; kapsiid- ül. kaitse, osaleb viiruse sisenemisel rakku; ümbris-peremees raku membraan, ül. kaitse, osaleb viiruse sisenemisel ja kinnitumisel(retseptor) rakku · Viiruste seltsid 1. DNA-viirused: herpesviirusete, adenoviiruste sugukond, papiloniviiruste perekond 2. DNA ja RNA viirused, mille replikatsioonis osaleb pöördtranskriptaas, Nt. Retroviiruste sugukonna viirused, hepatiit b 3. RNA viirused: gripiviiruste perekond, leetri-, mumpsi- ja marutõveviirus 4. Viirustega sarnanevad nakkusliku elemendid: satelliitviirused, viroidid · Viiruste paljunemine Kõige pealt toimub nakatumine, mille käigus kinnitub viirus raku pinnale ning liigub raku...

Bioloogia
192 allalaadimist
thumbnail
11
ppt

Ärkamisaeg Eesti kirjanduses

Ärkamisaeg eesti kirjanduses IX klassi kirjandus Ats Nõlvak Valgu Põhikool Ärkamisaeg 1860-1880 ajakirjandus · 1857 "Perno Postimees" Jannsen · 1864 "Eesti Postimees" Jannsen · 1878 "Sakala" Jakobson Seltsid · 1865 Vanemuise Selts · 1865 Estonia Selts · 1872 Eesti Kirjameeste Selts · 1884 Eesti Üliõpilaste Selts Tähtsamad sündmused ·1862 eepos "Kalevipoeg" ·1869 esimene üldlaulupidu ·1870 Eesti Aleksandrikooli komitee asutamine ·1870 näitekirjanduse algus Jannsen · 1857 "Perno Postimees" Pärnus · 1864 "Eesti Postimees" Tartus · 1865 Vanemuise Selts Tartu · 1869 esimene üldlaulupidu Tartu · 1871 Eesti Põllumeest Selts...

Kirjandus
170 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Ärkamisaeg

Jakobson sõnastas eesti rahvusliku liikumise majandusliku ja poliitilise programmi, nõudes selles eestlastele sakslastega võrdseid poliitilisi õigusi (talurahva ja linlaste esindatust kubermangude maapäevadel, Balti erikorra ja baltisaksa aadli privileegide kaotamist). Peamist liitlast saksavastases võitluses nägi ta Vene keskvalitsuses. Tähtsat osa rahvuslikus liikumises etendasid eesti seltsid , mis loodi saksa seltside eeskujul üle kogu maa- kihelkondades asutati laulukoorid ja orkestrid. Viljandimaalt alguse saanud liikumisest raha kogumiseks eesti õppekeelega kõrgema rahvakooli (Aleksander I auks nimetati seda Eesti Aleksandrikooliks) asutamiseks kujunes ülemaaline massiorganisatsioon eesotsas Peakomiteega (tegutses 1870­1884), mis tegeles rahvusliku agitatsiooni ja kultuuriürituste korraldamisega. Tartus...

Ajalugu
192 allalaadimist
thumbnail
1
doc

ühiskonnad spikker

Tulundussektor(erasektot)-eraettevõtted, aktsiaseltsid, pangad,osaühingud.(avaliksektor)-Riigiettevõtted, raudteed,post,televisioon, energiavõrgud.Mittetulundussektor( erasektor) Kodanikuorganisatsioonid, huviühendused, seltsid , klubid, usuühendused.(avalik sektor)- Riiklikud, avalikõiguslikud ja munitsipaalasutused ning ­ametid, koolid, haiglad, pensioniamet. Karl Max-nägi ühiskonda jagunenuna klassideks, need kujunesid omandisuhte alusel ning põhiklasse eristas teineteisest kummagi asend tootmises. Max Weberi- kolme kontseptsiooni:1)majandusressurside alusel klassideks(kõrg- kesk- ja alamklassideks) 2)toimub saatuslik kihistumine elulaadi ning väärtusorientatsiooni, aga ka päritolu ja seisu põhjal...

Ühiskonnaõpetus
375 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Rahvuslik Ärkamisaeg

Tallinna Mustamäe Gümnaasium Rahvuslik ärkamisaeg Referaat Koostaja:Tiina Ree Klass: G1L Juhendaja: Kati Küngas Tallinn 2007 Sisukord Rahvusliku ärkamisaja tekkimise eeldused.................................................lk3 Kristjan Jaak Peterson.........................................................................lk4 Friedrich Robert Faehlmann...................................................................lk4 Friedrich Reinhold Kreutzwald...............................................................lk6 Rahvusliku liikumise algus ...................................................................lk6 Johann Voldemar Jannsen .....................................................................lk7 Põhilised poliitilised ja rahvuskultuurilised üritused...

Ajalugu
194 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Eesti 1920nendatel aastatel

Kultuuri professionaliseerumisele aitas kaasa eesti keele kaasajastamine. Algas eestlastest tippintelligentsi ja kõigi elualade spetsialistide ettevalmistamine. Sellele aitasid kaasa ka loodavad kutseühingud. Laienesid kultuurikontaktid, valitsevaks said põhjamaade ja inglise-prantsuse kultuuriorientatsioonid. Traditsiooniline rahvakultuur püsis, rikastus ja kaasajastus. Tegutsesid mitmesugused ringid, seltsid ja koorid. 1930. aastate teisel poolel ilmnesid kultuurielus negatiivsed nähtused: kultuuri finantseerimisega kaasnes loomevabaduse piiramine. 5 Hariduselu Koolikorra aluseks oli ühtluskooli põhimõte: likvideeriti koolitüüpide paljusus ning kooskõlastati kooliastmete programmid. 1920-1934 oli koolisüsteem kaheastmeline: algkool ja gümnaasium. Mõlemad olid emakeelsed. Gümnaasiumides loodi ka...

Ajalugu
161 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Eesti XIX saj

Tartu Ülikoolis oli 4 teaduskonda. Õppetöö toimus saksa ja ladina keeles. Lühikese ajaga valmis ülikooli peahoone. Toomemägi korrastati. Tartu Ülikool muutus kiiresti Euroopa tuntud õppekesuseks. 1828-1839 töötas ülikooli juures Professorite Instituut. Baltisaksa kultuurielu keskendus suurenes Tartu Ülikooli ümber. Ülikooli kõrval kujunes kunstielu keskpunktiks Raadi mõis. 19. saj kultuurielu oluliseks koostisosaks olid erinevad seltsid . See hõlmas teadus-, põllumajandusseltse, üliõpilaskorporatsioone laulukoore, klubisid. Baltisaksa arhitektuuris valitses klassitsism. Seda stiili jälgiti mõisate, postijaamade ja kõrtside ehitamisel. Haridusolud. Sätestati neljaastmelise ühtlusooli põhimõtted: kihelkonnakool ja kreiskool maakondades gümnaasium kubermangulinnades ning ülikool. Tallinnas ja Tartus tegutsesid gümnaasiumid. Kõikidesse linnadesse rajati kreiskoolid. Linnakoolide...

Ajalugu
71 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Põhiseadused, sotsialismi tunnused

a. Ühine 1930. a. *tööpuudus. *ühistegevuslik *eramajanduse riiklik *palju talusi liikumine maal. kontrollmine. väikeste maadega. *eksport ja *tööstuste arv *peamine oli import olid suurenes. põllimajandus. samad (osad *eesti muutumine *vabaturumajandus. riigid olid tööstusriigiks. *margad ja pennid. samad). *haritavate põllupindade suurenemine. *tõuparandus ja sordiaretus. *riigisekkumine *kroonid ja margad. 1. põhiseadus Mida 3. põhiseadus võrdlen? *15. juuni 1920 *aasta *01. jaanuar 1938 *Asutav kogu *välja töötaja *Rahvuskogu *riigivanem *Ri...

Ajalugu
101 allalaadimist
thumbnail
6
doc

19-20 saj. algus

Tegutses peamiselt Lõuna ­ Eestis kuid peale venestamist rajati selle asemele venekeelne põllutöökool. Esimene üldlaulupidu: toimus 1869a. Tartus, selle eestvedajaks oli Jannsen. Üldiselt oli see saksakeelne üritus, kuid kavas oli ka kaks eesti keelset laulu. Traditsioonina on see üritus jäänud pidama siiani. 3 Seltside loomine: loodi Eesti Põllumeeste Seltsid , Eesti Kirjameeste Selts, Vanemuise Selts ja Estonia Selts. 4. Milles seisnes lõhe rahvuslikus liikumises? Oli kaks suuremat tüli. Esimene Jannseni ja Jakobsoni, Hurda vahel. Tüli põhjuseks oli Jannseni saksasõbralikkus ning Jakobsoni kriitilisus sakslaste suhtes. Selle tulemusena lahkusid Jakobson ja Hurt ,,Postimehe" juurest. Teise tüli osapooled olid endised sõbrad Jakobson ja Hurt. Need tülid tekkisid usu pärast....

Ajalugu
137 allalaadimist
thumbnail
26
doc

Jalgrataste kasutamine ja rattasport Eestis

aastal ehitati Tartusse täiesti uus rada, mis oli siis Baltimaade moodsaim. Esimesele võistlusele kogunes umbes 4000 pealtvaatajat. Ootamatult sekkus võistluskäiku vihm. Kuna rada oli puidust, algasid uperpallitamised, mille tagajärjel võitlejad keeldusid edasi sõitmast. Oodatud rekordid jäid purustamata. Niisama kiiresti, kui rattasõit Eestimaal moodi läks, sama ootamatult tekkis ka seisak. Sajandivahetus möödus juba üsna leiges õhkkonnas. Mitmed seltsid lõpetasid oma tegevuse võistluste korraldamise kohapealt. Isegi Tartu lammutas oma uhke velodroomi. Lisaks suikujäämisele hakati rattasporti ka pilkama. Seda peeti mõttetuks. Ei olnud kohane kanda liibuvaid riideid ja üksteisega võidu sõita. Lisaks veel suure vaatajaskonna silme all. Võistlejad vigastavad end ning kõige tipuks jagati parematele veel raha ka. See väikene tagasilöök kangeid eestlastest talupoegi aga ei heidutanud. Kaks kanget Saadjärve...

Kirjandus
106 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun