Ikoonmaalid peegeldavad aga hingesoojust. Vanimad ikoonmaalid olid maalitud enkaustikatehnikas. Alates 8. Sajandist kasutati temperavärve segatuna munavalge, mee või mõne muu orgaanilise sideainega. Maalialuseks oli tavaliselt kokkuliimitud laudadest tahvel. Ikoone peeti pühaks, imet tegevaks objektiks. Püüti säilitada kord kujunenud kujutamisviisi. Nägu on kujutatud pehmejoonelise ning ümarana ja koos kätega on need kontrastis ülejäänud kehaga. Värvid on säravad. Ikoonid asusid seinal, mis eraldas kooriruumi kogudusele mõeldud kirikuosast. See pildisein on ikonostaas. Tarbekunst oli väga rikkalik. Kallid materjalid kuld, hõbe, kalliskivid ja keerulised tehnikad brotaankangad. Ümarplastika puudus, kuid on säilinud elevandiluust nikerdatud reljeefe.
4 Eduard Wiiralt, http://www.slideshare.net/Rokio/eduard-wiiralt-12317352?from_search=1 5 Eduard Wiiralt, http://www.slideshare.net/merka01/eduard-wiiralt-12259761 Mõned E. Wiiralti tuntumad teosed ,,Põrgu" 1930-1932 Eduard Wiiralti ,,Põrgu" on teos, millest on väga palju räägitud ka väljaspool kunstiajaloo raamatuid. ,,Põrgu" on sattunud kõneaineks nii hinnarekordite löömise kui kunstivarguse tõttu ning tundub, et ka lihtsalt näitusesaalis seinal rippudes, äratab see töö tähelepanu ja ärgitab seisukohta võtma. Töö on tehtud vasegravüüri tehnikas. 6 6 ,,Põrgu" , http://www.vaal.ee/est/avaleht/otsing/newwin/hor/pic_id-2045 "Kabaree" 1931 ,,Kabaree" kui figuuridega täidetud teos sarnaneb ,,Põrguga" nii visuaalselt kui temaatiliselt, ent erinevalt viimasest iseloomustab ,,Kabareed" kunstiteadlase Mai Levini sõnul pildi sisse viiv perspektiiv ning selles on rohkem jutustuslikkust ja alateadvuse hoovust
seda, et ka ilma jumala puudumisel ei muutu mitte midagi. Eksistentsialismi õpetus on eelkõige inimelu võimalikkusest. Ta ei lepi sellega, et inimene siia ilma tulles pole midagi ja tema muutumise kellekski kujundab keegi teine. Inimene ise kujundab ennast, ehk visandab. Iga inimene on üksikeksemplar, ta eksisteerib täpselt nii, kuidas ta end teostab. Kui arvatakse, et inimene on objekt, siis peaks ta olema samasugune objekt nagu maal seinal. Ometi ei heideta kunstiteosele ette kellestki kõrgemal seisva reeglite täitmatust, küll aga heidetakse ette inimesele reeglite täitmatust, kuigi ta ise on ju ka objekt. Eksistentsialism määratleb inimest tema tegude kaudu, ehk siis inimene ei saa loota millelgi muule peale oma tegude, ning teod on ainsad mis inimese elamist võimalikuks teevad. Ükski moraaliteooria ei saa anda meile käsklusi ega kohustusi,
jäädvustuvad töösse. Minu arvates kõige ilusam ja huvitavaima lahendusega teos oli "Vaade". Selle autor oli Martiini, kodanikunimega Tarmo Vahtra, kes on õppinud Tartu Kunstikoolis skulptuuri & Tartu Kõrgemas Kunstikoolis maali.iii Kunstnik oli pruunika klaasivärviga terve laia pika akna, kust avanes panoraamvaade Tallinnale, ära värvinud ning arvatavasti pärast värvi kuivamist kraapinud sisse erinevad kujundeid ja mustreid. Kuna päike paistis sellest aknast sisse, oli seinal näha väga ilusat varju, mis oli klaasimaali poolt tekitatud. Kindlasti oli kunstnik ka selle peale mõelnud, et päikeselisel päeval tekitab tema töö äärmiselt huvitava varju seinale, kus asusid teiste autorite teosed. Mulle mõjus see näitus väga silmaringi arendavalt ja mõttemaailma avardavalt. Mul tekkis erinevaid ideid, mida oma tulevastes töödes kasutada ja eeskujuks võtta. Enne selle näituse külastamist olin ma käinud kõigest kahel ekspositsioonil
septembril (kuni 1924.a. Slobodka tänav) 1929. 3. Rudolf Tobias. Büst. Memoriaalmuuseumis Käinas. 4. Rudolf Tobiase mälestuskivi Kullamaal. Avatud 26. mail 1973 5. Rudolf Tobiase nim Kärdla LasteMuusikakool. Mälestustahvel kooli seinal (avatud 26. mail 1973.a.) 6. Rudolf Tobiase sünnimaja Hiiumaal Käinas 7. Rudolf Tobias. (ehitatud u.1839?). Memoriaalmuuseum Büst. (1975) avati 27. mail 1973.a. Teatri ja Muusikamuuseum 8. 50kroonine rahatäht. Kujundanud Vladimir Taiger. Eesti Pank (1995) Kasutatud kirjandus http://www.kaina.hiiumaa.ee/index.php?id=17 http://et.wikipedia.org/wiki/Rudolf_Tobias
peenikesteks pikkadeks ribadeks ning värvitud valgetes, roosades, sinistes ja kollastes toonides. Selleks, et teose teist poolt näha, tuli sellest läbi kõndida. Tähelepau väärib fakt, et paljud näitusel olevatest töödest valmisid koha peal näitusesaalis. Nicolas Party ja James Ferris kasutasid tööpinna valget galeriiseina. James Ferris joonistas seinale markeriga teose “Kustuva kingsepa märg vile: Eimillestki millegini”, mis kujuas seinal jalanõude ja klaaspudelite rada. Mulle meeldis, kui lihtne 1 see oli, sest kujutatud oli ainult saabaste ja pudelite kontuuri, kuid kui lähemalt vaadata, 2 siis oli nende paigutus väga keeruline ja läbimõeldud. Galeriiseinal oli ka Nicolas Party söejoonistus eksootilistest puudest. Väge ilusa efekti lõi Kristi Kongi teos ‘Puude vahel
Katuse pärliniks ning teisteks konstruktsioonielementideks on kasutatud palke. Hoone alumiste palkide vajumise tõttu on ka katust toetavad osad äravajunud. Katuse kattematerjaliks on laastud, mis on kaetud tõrvapapiga. Hetkel on katus suuri auke täis ning vihmavesi ja lumi sajavad otse ruumidesse. Suitsusauna küttekolle on asendatud moodsama metallkerisega, millele on lisatud suitsu ruumist välja viiv korsten. Interjööris on säilinud ainult üks seinal olev riiul. Lavalaudede ja muu sisustuse saatus pole kahjuks teada. Suitsusaun on suurel määral kahjustunud. Isegi enamus palkidest on niivõrd halvas seisus, et neid ei ole otstarbekas uuesti kasutada. Alumise rea palgid on mädanenud pudedaks ja sealt on võimalik puidupuru kerge vaevaga ära võtta. Närilised on leidnud endale sobiva keskkonna elutegevuseks alumises palgis ning hiired on sinna ilusa kodu teinud. Kuna katus laseb vett
· Koleerikud näevad und harvem ning unenäod jäävad raskemini meelde · Sangviinikute ja flegmaatikute unenäod on tihti laialipillutud ning ebameeldivaid motiive kohtab haruharva Kuidas seletavad unen ägusid lapsed? · Mida noorem on laps, seda rohkem usub ta, et unenägu tuleb väljastpoolt · 3-5 aastased lapsed arvavad, et uni tuleb kuu alt, päikeselt, metsast vms ning seda vaadatakse nagu filmi, mis avaneb seinal · 6 aastased usuvad, et unenäo toob ema, isa või unemati ning siis muutub see sisemiseks · 7 aastased hakkavad juba mõistma, et unenägu toimub nende enda peas · Siiski pole see teema 3-7 aastastele päris selge Kuidas vältida õudusunenägusid? · Õudusunenäod peegeldavad muresid, tundeid ja hirme ning neid defineeritakse kui häirivaid vaimseid kogemusi · Halvad unenäod leiavad aset REM-une ehk aktiivse une faasis
pärast kordamööda. Väga tublid! Nüüd saab iga laps oma nimetähed Lapsed kinnitavad nätsuga oma nime seinale. Kui kõik on oma nime kleepida seinale. seinale kleepinud istuvad lapsed vaibale. Seinal on kõikide nimed, iga laps otsib oma Lapsed uudistavad seina ääres nimesid ning otsivad pinginaabri nime üles ning häälib seda. pinginaabri oma. ,,Karl, palun ole esimene!" Minu pinginaabri nimi on H E N R I. Kõik lapsed saavad häälida Tubli! oma sõbra nimesid. Kinnistamine
näiteks vaipkate, on soovitatav eemaldada. Ruumi jäänud esemed ning põrand katke kilega. Kilede jätkukohad tuleb hoolikalt kinni teipida. Eemaldage seintelt liistud ning seinakontaktide katted. Tapeet on õhuke kattematerjal, seega kui aluspind on ebaühtlane jäävad kõik need ebatasasused näha. Enne tapeetimise alustamist tuleks eemaldada vana tapeet. Kui on soovi võib ka vana tapeedi seina jätta, aga ainult juhul kui on vana tapeet ühtlase värvitooniga ning korralikult seinal kinni. Kindlasti ei tohiks panna uut tapeeti vanale tapeedile, kui see on lahti või on seal enam kui kolm kihti, sest lõpptulemus võib jääda ebakorrektne ja uue tapeedi liim võib lahti leotada vanad kihid. Tugeva reljeefiga tapeedi peale ei ole soovitatav uut tapeedikihti paigaldada. Reljeefne tapeet tuleb täies ulatuses eemaldada või lauspahteldusega tasaseks viimistleda. Tapeetimist alustatakse valguse langemise suunas ehk siis akna äärest. Tapeeti ei tohiks
Maalid olid väga realistlikud ja tohutult kurvad. Olga Terri maalid „Hirm“ 1952, „Tütarlapse portree“ 1940.aastate lõpp, tekitasid abituse ja paratamatuse tunde. Minu lemmikpilt terve nätuse peale oligi Olga Terri „Tütarlapse portree“. See oli väga kaunis ja siiras pilt oma kurbuse varjus. Edasi läks näitus taas abstraktseks ja värvikirevaks. Saabus pop kunst. Tasapisi paranes meeleolu ning seinal rippus suur Rein Tammiku õlimaal „1945-1975“, millest õhkas selle ajastu meeleolu. Järgmisena leidsin end ümbritsevat hüperrealismist. Pildid olid väga fotolikud ja lihtsad. Jaan Elkeni „Tallinn. Kopli kaubajaam“ 1982, Tõnu Virve „Eesti naine“ ja Ülo Emmuse „Ilus uks“ 1979 pälvisid minult selle saali tähelepanu. Minnes järgmisesse saali, läks kunst veel minimalistlikumaks ja modernsemaks. Terve üks sein koosnes Rene Kari
Paljud reaktsioonid suurendavad entroopiat, muutes keemilise energia soojuseks, mis kandub ümbruskonda laiali. Mõnede reaktsioonide korral vabanevad gaasid, mis on vedelikest või tahketest kehadest vähem korrapärased. 2. Füüsikalise pendli võnkeperiood. Füüsikalise pendli taandatud pikkus Füüsikaliseks pendliks nimetatakse suvalise kujuga jäika keha, mis saab rippudes võnkuda liikumatu punkti ümber. Füüsikaliseks pendliks võib olla näiteks kiikuv pilt seinal või naela otsa riputatud mutrivõti. Füüsikalise pendli võnkeperiood sõltub keha kujust, massist, kinnituskoha ning raskuskeskme vahekaugusest ja vaba langemise kiirendusest. Füüsikaline pendel Kuna keha kuju ja riputuspunkt võivad olla väga erinevad, pole siinkohal võimalik anda füüsikalise pendli võnkeperioodi üldist valemit. Näiteks ühest otsast üles riputatud ühtlase varda võnkeperiood sõltub varda pikkusest l järgmiselt:
Tahvelmaal Üks Maalikunsti alaliike. Tahvelmaale tehakse puitplaadile, lõuendile, papile või mõnele muule alusmaterjalile. See on pilt, mille võib rippuda igale seinal, sõltumata kohast. Tahvelmaal on nii formaadilt kui ka materjalide poolest lihtsamini teostatav kui monumentaalmaal, ning võimaldab eksperimentaalsust. Tahvelmaali puhul võib kasutada väga erinevaid tehnikaid. Levinuim ja püsivamat tulemust andev on õlivärvitehnika. N: Albrecht Dürer, Elmar Kits, GIOTTO di BONDONE, SIMONE MARTINI Tempera - on maalitehnika, mille puhul temperavärv kantakse (libe)krohvile, paberile, lõuendile või puidule. Selle sideaineks on munakollane, liim, mesi jm
Näituse tööd kujutasid peamiselt sealseid inimesi ning veidikene ka loodust- eriilmelisi ja eksootilisi taimi. Minu arust on tema joonistused väga julged ja tohutult väljendursikkad. Anna tööd tunduvad kuidagi värsked ja elulised. Samuti tundub nagu oleks tema joonistustest võimalik lugeda välja midagi väga erilist ja tundelist. Tohutult meeldis mulle aga see, et tema maalid on nii julged ja mõnusalt värvilised. Ta on minu jaoks tõsine kunstnik, kelle tööd võiksid endalgi kodus seinal rippuda. Tema väljendusrikkus on lihtsalt super. Tegelikult jäin galeriidega tohutult rahule. Lihtsalt super oli nendes käia ja ringu uudistada. Huvitav oli näha erinevate inimeste mõttemaailma ja tõlgendust elust. Nähtu jääb kindlasti meelde . Loodan, et peagi tulevad ka samadelt kunstnikelt uusi näitusi. Andra Suuster
M sündis Capreses (6.03.1475-18.03.1564) Skulptor, maalikunstnik, arhitekt, luuletaja, üks barokkstiili teerajajaid 7. Mille poolest Esindab M. Kõige paremini renessansslikku kunstnikuisiksust? Ta pani kõige paremini ideed loomingusse, nii et need kandsid kindlat süzeed. 8. Nimeta tema tähtsamad tööd skulptuuris. Taavet, Pieta grupp, Mooses, Medicite hauakamberFirenzes 9. Nimeta M-i kõige suuremahulisem töö. Sixtuse kabeli laemaal ida seinal ,,Viimne kohtupäev" 10. Millele keskendusid oma töös Veneetsia maalikunstnikud? Mis eraldab neid Firenze või Rooma maalikunstnikest? Veneetsia maalikunstnikud keskendusid värvidele, Roomlaste püüdluseks oli kombinatsiooni matemaatiline täiuslikkus ja plastiline ilu. 11. Nimeta töö, mis tõi kuulsuse Giorgiole, milline meeleolu sellel teosel valitseb? ,,Magav Veenus" Valitseb unistuslik, lüüriline meeleolu ja soe koloriit, maalil on graatsilises poosis
AJAMÄÄRUSES ESINEVAD *before lunch (enne lõunat) 2. Tänavad *near the postoffice (postkontori EESSÕNAD *after lunch (pärast lõunasööki) *in Tamme street (Tammel tänaval) ligidal) MILLAL? KUI KAUA(KS)? 3. Ümbritsevad kohad *under the table (laua all) IN for a year (aastaks) *in the garden (aias) *above the table (laua kohal) 1. Pikad ajajärgud (sajandid, for two months (kaheks kuuks) *in the picture (pildil) *behind the house (maja taga) aastad, aastaajad, kuud) for an hour (tunniks) *in a car (autos) *between the houses (majade *in June (juunis) for sup...
neid geomeetriliseks tehes, kuid kõik objektid on siiski mingil määral lihtsustatud.. · Tekstuur kuna ma seda maali ei ole kunagi reaalselt näinud, siis ma ei saa seda täpselt öelda, kuid ma arvan, et kuna see on õlimaal, siis on see katsudes natuke kare ja see läigib natuke. · Kompositsiooni ülesehitus teosel on 5 erinevat osa ja need osad on liigendatud värvi järgi: must osa, sinine osa,valkjas osa, kollane osa ja pilt seinal. Kõik osad on enam-vähem ühesuurused. Teose keskmeks on kollane osa ehk inimene, sest see vastandub teisele teosel kasutatud värvidele tugevalt ja seepärast torkab tugevalt silma. · Rütm teosel loovad rütmi see, et kõik on segatud sinisega ja pintslitõmbed, mis on suhteliselt ühesuurused ja ühesuunalised. Rütm pole nii reeglipärane, kui püantilismis, kuid on siiski tugev. · Pingestatus on saavutatud värve vastandades.
Suurepärast elavat, lopsakat taimornamentikat võib näha lääne ja lõunaportaali kujunduses. Pihihoonet kooriruumist eraldava võidukaartepiilaritel on kaks väga maalilist ja ilmekat skulptuurigruppi. Põhjaküljel kujutatakse Püha Katariina, lõunaküljel Püha Nicholause lugusid. Ristiusu põhisõnum on ülilihtsalt, kuid haaravalt kokku võetud Kolgata reljeefil, mis tänapäeval paikneb lõunapoolse eeskoja seinal. Väga suurejooneliseks keskaegse kunsti pärandiks on Tartu Jaani kiriku 14.sajandil loodud terrakotaskulptuurid, mida algselt on olnud üle 1000. Lääneportaali ehisviilu nissides paiknevad Kristuse, Maarja, Ristija Johannese ja apostlite figuurid. Ülalpool kulgeb neliksiir kujuliste nisside rida, igas nisis modelleeritud pea. Veel kõrgemal tornilääneküljel kolmkaar nissides asuvad poolfiguurid. On arvatud, et skulptuurid kujutavad Viimse kohtupäevastseeni,
Alates 1961. aastast käis korduvalt Eestis, peamiselt seoses oma suuremate teoste ettekannetega. Surm Eduard Tubin suri 17. novembril 1982. aastal Stocholmis. Tunnustused 1979. a Kurt Atterbergi preemia 1981. a Stockholmi linna kultuuripreemia Teosed Sümfooniad (11tk) Balett "Kratt" Ooperid "Barbara von Tisenhusen" ja "Reigi õpetaja" Mälestuseks 6.oktoober 1985. a Avati Eduard Tubina mälestustahvel Naelavere koolimaja seinal 2. juuli 1989.a Avati Eduard Tubina mälestustahvel Nõos majal Tartu mnt. 4, kus Tubin elas 17. juuni 1990.a Avati Eduard Tubina mälestuskivi Kallastel, kohal kus asus tema sünnimaja 15. juuni 1995.a Avati Eduard Tubina mälestustahvel Tartus Hermanni tän. 6, majal kus Tubin elas 19. juuni 2005.a Avati Tartus Vanemuise teatri ees Eduard Tubina mälestussammas. Muud huvitavat 2000. aastal asutati Rahvusvaheline Eduard Tubina Ühing. 2001
kokkuseotud relvadest trofeekimbud. Ka mööbel muutus sirgjoonelisemaks ja tugevamaks, nikerdatud detailid kadusid. Tihti ehitati siseruumid monumentaalsed ja suursugused, kuid siiski valgusvaesed, sest suurt seinapinda rõhutades tuli ohvriks tuua aknad. Esindusruumid on tavaliselt avarad ja sammastega liigendatud. Seinapind on sageli ühevärviline ning selle ülemist osa kaunistab ornament. Värvikombinatsioonidest armastati kuldornamente valgel, tumepunasel või tumesinisel seinal. Lihtsamates ruumides ja linnakodanike kodudes hakati seinu katma paberist tapeediga. Lahutamatuks osaks olid peeglid, suured vaasid ja lühtrid.
Iseseisev töö : Salongikülastuse analüüs Külastasin esimese salongikülastuse raames Tartu mnt Stockmanni läheduses asuvat salongi Peel & Belle. Sisenedes märkasin esmalt mulle südamelähedast interjööri- salongi sisekujunduses on kasutatud taipärast stiili ning toonidest on esindatud lilla, beez ning must. Samuti olid mitmel seinal joonistatud orhidee kujutised, mis on minu lemmiklilled. Sisenedes võttis mind vastu noorem blond naine, kes oli väga sõbralik ning abivalmis, tekitas meeldiva tunde. Ta on antud salongis kosmeetik ning ka selle salongi omanik. Küsisin salongis pakutavate teenuste/ toodete kohta ning ta oli kõige osas väga teadlik. Ainuke negatiivne asi, mida märkasin oli see, et ta ei kandnud erialale vastavat riietust, vaid kandis oma riideid.
mullbetoon. Nende paisumiste ja kahanemiste tulemusel võivad seina sisse tekkida praod. Selle vältimiseks tuleb müüritis kindlasti sarrustada (varem nimetati seda armeerimiseks) ning selleks kasutatakse kas armatuurrauda (4, 6 või 8 mm), aga ka armeerimisvõrku. Kindlasti tasub meeles pidada, et sarrustamist vajab esimene ja viimane plokirida ning sarrus pannakse esimese ja teise ning eelviimase ja viimase rea vahele. Et armatuurraud ei lase seinal nii palju mängida, annab see sellele ka üldist jäikust juurde. Esimene plokirida Esimese plokirea juures tuleb kindlasti meeles pidada paari olulist momenti. Esiteks muidugi seda, et vundamendi ja müüri vahele on kindlasti vaja hüdroisolatsiooni niiskus ei tohi ju vundamendist müüritisse imbuma hakata. Esimese rea puhul tuleks kasutada "rammusamat" tsementliiva mörti, et müür püsiks kindlal alusel ja tsemendi kivinedes tekiks tugev kiht, mis aitab
Kõik seened on heterotroofsed organismid(organism,kes saab elutegevuseks vajaliku energia ja orgaanilised ained orgaanilisi ühendeid lagundades). Seened eritavad ümbritsevasse keskkonda ensüüme. Ensüüm on katalüsaator(keemiline või orgaaniline aine), mis kiirendab keemiliste reaktsioonide toimumist. (võimelised lõhustama orgaanilisi ühendeid valke,rasvu,süsivesikuid ja soodustavad toidu paremat omastamist), mis lagundavad keerulised ühendid lihtsamateks, seene rakukesta läbivateks molekulideks. Nii talitlevad surnud organismidest toituvad seened e. sapotroofid. Peamiselt lagundavad nad taimeorganisme, lagunemisprotsessi tulemusena eraldub mulda lämmastik, mis on taimede kasvuks väga oluline element. Nt majavamm,seened suudavad lagundada ehitsi ja materjale. Osa seeni on aga võimelised hankima orgaanilisi ühendeid teiste organismide elusatest rakkudest. Neid nim. Biotroofideks(parasiiidid,sümbiondid)...
Sisenedes restorani, imestas ta et restorani peakokka Edgardit pole kohal. Ta oli iga päev seal, kuid täna teda polnud. Albert hakkas kahtlustama, et äkki on temaga ka midagi juhtunud. Ta jooksis Edgardi majja ja nägi, et ta oli ka üles pootud. Ta otsis seina peal kirja, kuid ei leidnud. Järsku lendas pauguga uks kinni, kardinad akende ette, tuba muutus järsku kottpimedaks. Albertil õnnestus lülitini jõuda ja pani lambi põlema. Teda ümbritsesid verega täis kirjutatud seinad. Seinal olid kirjad “Albert, su aeg on tulnud.”, “Kas sa nüüd kardad?” ja veel mitu fraasi. Albert üritas ust lahti teha, kuid see oli lukus. Ta püüdis jõuga ust maha murda, kuid olles hirmul ja paanikas, tal see ei õnnestunud. Lambid kustusid uuesti. Kui Albert lülitit vajutas, siis lambid tööle ei läinud. Albert märkas teisel korrusel eredat valgust. Ta suundus teisele korrusele Jõudes sinna, läks ta magamistuppa, kus põles lamp. Lamp kustus. Albert pani lambi
Üldjuhul jäävad kandev ja välissein ja vundamendisein ühele vertikaalsele joonele, mis tähendab, et soojustusplaadid saavad kulgeda ühes tasapinnas (keerulisem on plokkvundamendile istuv puitkarkass-sein). Nüüd tulekski viia sobivusse maapealse seina ja sokliseina soojustuse omavaheline arhitektuurne sobivus, samal ajal jälgides, et kihid tagaksid ka piisava soojapidavuse. Täna võiks suurimaks soojusläbivuseks võtta sokli seinal 0,2 W/m 2K ja välisseinal 0,15 W/m2K. Näiteks IKO Enertherm PIR-soojustusega tuleks sokli sein soojustada 100 mm paksuselt ja välissein ise 140 mm paksuselt, nii mahub ilusti betoonist või plokist soklikivi soojustuse ette soklit vormistama. XPSi puhul tuleks sama tulemuse saavutamiseks lisada 50 mm kiht soojustust soklile juurde. Nii pinnasel põrandate kui ka plaatvundamentide puhul ei tasu eeldada, et maa sees külmakraadid puuduvad ja soojustuse kiht võib seeläbi olla minimaalne
Treeningute ajaline treenimine Normaalne ronimistreeningu sagedus on 2...4 x nädalas sõltuvalt intensiivsusest Algajale ronijale on optimaalne 3...4 x nädalas sõltuvalt enesetundest ja ronimise intensiivsusest (kuid mitte üle 4 korra nädalas) Edasijõudnud ronijatele 2...5 x nädalas Kategooriliselt ei ole soovitav ronida üle 3 päeva järjest. Ronimine ja ohutus Tüüpilisemad ohusituatsioonid seinal: 1. Vööd lahti ja karbiini muhvid lahti 2. Karbiin kinnitatud valesse kohta 3. Kaaluvahed 4. Pendlid (julgestaja ja ronija) 5. Vales julgestusvõtted (põletused) 6. Julgestusvahend kiilub kinni (juuksed, särk) 7. Ronija pöörlemine laskumisel 8. Boldering liiga kõrgel, üksteise kohal 9. Üksteise kohal ronimine (kõied sassis) · Jalanõud, riietus, ohud (juuksed, käte põletused) · Julgestusvahendid nende kasutamine, eelised ja puudused
olemuse - ousia, mida pole võimalik tajuda meeltega, kuid mida avastab surematu ning preeksisteeriv hing kaemuses. Kehalised esemed on ainult ideede ebatäiuslikud koopiad, jäljendid ja varjud, ideed ise aga on paradeigmata (ideede algkujud). Ideede ja kehaliste nähtuste vahekorda selgitab Platon koopa abil. Inimesed on alatiselt pööratud näoga koopa siseseinale, ega näe tegelikkust. Seega võime näha koopa seinal ainult varje neist tõelistest esemetest, mis satuvad koopa avause kohale. Tõelised esemed on ideed. Võime tajuda siin muutuvas maailmas ainult ideede ebatäiuslikke varje koopa seinal. Ja seejuures oleme ekslikult veendumuses, nagu näeksime igavesi ideid. Ideede haaramiseks on meie teadmised liiga puudulikud ja piiratud. Ideid me ei saa tekitada ka mõtlemise abil, sest ideed pole mõisted tänapäevases mõttes. Ideed olelevad rippumatult inimesest ja inimese mõtlemisest
Tegelikult kunst mind eriti ei huvita aga see näitus oli päris huvitav. Kõik galeriid olid hästi kujundatud: piisavalt ruumi, et teoseid eemalt vaadata, hubane valgus. Esimese galerii läbi vaadanud suundusin järgmisesse ruumi. Seal hakkasid silma kohe huvitavad skulptuurid. Mul oli kohe selline aimdus, et no need ongi need Amandus Adamsoni teosed mille pärast meid siia saadeti. Näitusel oli väljas kolm tema teost: ,,Laine ainus suudlus" ja ,,Kunstniku uinuv tütreke" ja kolmas teos oli seinal pildi näol. Esimene teos ,,Laine ainus suudlus" kujutas endast naise keha mis oli lainete vallas. Oli näha, et kunstnik oli sellega vaeva näinud ja kõvasti nikerdanud. Hille Palmi teostes sellist asja ei paistnud. Need tundusid sellised tavalised ja magedad. ,,Kunstniku uinuv tütreke" oli väga elutruu ja oli täpselt nagu päris laps ... ainult ebatavaliselt hall. See oli väga ilus, kuigi alguses tundus värvuse tõttu ebareaalne. See
jalide ning tarindite vahele tuleb tingimata jätta kantakse pintsli või rulliga 10 cm laiuselt nurga · Hüdroisolatsiooni ülespöörete ülaservad ja elastsed deformatsioonivuugid. Isoleeritav pind mõlemale küljele, mastiksisse asetatakse muud lõpud peavad olema teostatud nii, et peab olema kuiv, terve, sidus, stabiilne, tasa- armatuurriba. Kohe kantakse peale ka teine vesi ei saaks tungida nende kaudu ne, puhas ja tolmuvaba. Ebatasasused seinal kiht, nii et armatuurkangas oleks täielikult tarinditesse. ja põrandal tasandatakse selleks niiskesse kaetud ning läbi imbunud. ruumi sobivate tasandussegudega, mustus · Kalded peavad tagama vee äravoolu ning eemaldatakse. Põrandad peavad olema vee Põrandaga toimitakse analoogselt. vältima loikude teket.
Seinapannoode kasutamine jäi püsima, kõik motiivid püüti kujundada sümmeetriliselt. Levinud motiivideks olid hammaslõige, meander, helmisnöör, munavööt. 12. Milliseks muutus klassitsismi ajal mööbel võrreldes rokokooliku mööbliga? Mööbel muutus sirgjoonelisemaks ja tugevamaks, nikerdatud detailid kadusid. 13. Milliseid värve armastati klassitsistlikus interjööris? Armastati kuldornamente valgel, tumepunasel või tumesinisel seinal. 14. Milline uuendus veel tehti klassitsistlikus interjööris, mis meil tänapäeval on üsna tavaline? Paberist tapeet 15. Millist materjali kasutati klassitsistlikus skulptuuris kõige rohkem? Marmor 16. Mis oli peamine teema või süzee, mille järgi skulptuure tehti? Tehti allegoorilisi figuure, teemadeks olid Võit, Armastus, Õiglus. 17. Millist ajajärku kunstiajaloos klassitsistlik skulptuur jälgis? Antiik 18
ALI <- Fatima lemmiktütar. Lemmiknaine AISHA- 9 a plika. KALIF Abu Bekkeri tütar Medina poolkeelatud linn. Prohveti mosee Imaam mosee vaimulik Minarett Muezin palvusele kutsuja Muefti shariaadi tõlgendaja. (PS! Sh = s katusega) Alhambia hispaania, andaluusia ,,punane kindlus" Kõrgvõlv ja hoburaudvõlv Maurid Mudejas arh stiil, araabia mõju romaani, gootile Stukk voolimismass Mirdiõu kompensatsioon mustrimaailm Kufa kiri Dekoor seinal Kärg stukki materjal Lõvide õu peenikeste sammastega, 12 lõvi, figuratiivne kunst, 4 paradiisijõge. M kirjaoskamatu, jutustas lapsendatud pojale Zeidile. Koraanpult Suura alaosad dzhees. Slaid nr 109. Iblis kurat. Dzinn kõrbe deemon, kurjad vaimud Moslmite paradiisi, peenikes sild, tasakaal. Allahi trooni all koraani algksemplar. Dzihaad kättemaks, kes pole moslemid, põha sõda, õiglan sõda. Teistele uskudele kättemaksmine.
Punk! Kätlin Vaarmaa Rapla Ühisgümnaasium 7b Sisukord. 1.Pungi ajalugu ja tähendus. 2.Nirvana. 3.Pungi ajalugu Eestis. 4. Punk luuletused . Kasutatud: http://et.wikipedia.org/wiki/Punk http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_punk http://et.wikipedia.org/wiki/Nirvana ja http://punk.bumpclub.ee/ 1.Punk- individualistliku anarhismi alaliik subkultuur, misväljendub muusika, filmikunsti, kirjanduse ja kujutava kunsti kaudu. Muusikas on ta tihedalt seotud punk-rockiga. Punki kui subkultuuri juured on avangardkunsti püüdes maailma sokeerida. Mõistest "punk rock" tarvitati esimest korda 1960. a keskpaigas USAs, tähistamaks briti rocki invasiooni tulemusel ja tuules tek...
vähenemine ja põllumajandusmürgid. Samuti ohustavad siniraagu drastilist vähenemist põllumajanduse ja metsade intensiivistumine. Arvukuse suurendamise võimalused Siniraa pesitsusvõimalusi saab parandada, seades üles sobiva suurusega pesakaste: need peaksid olema 40 cm kõrged, 25 x 25 cm laiuse põhjaga ning lennuava läbimõõduga 8 10 cm. Pesakastid tuleks kinnitada vähemalt nelja-viie meetri kõrgusele metsaserval, taluhoone seinal, pargis jne. Inimesed saaksid ka siniraagu arvukuse kasvule kaasa aidata sellega, kui nad piiraksid õõnsate puude maha võitmist, mis on siniraagule väga head pesitsus kohad. Vähendada tuleks ka põllumajandus mürkide kasutamist. Merge Martinson Viited 1. http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/CORGAR2.htm 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Siniraag 3. http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel435_415.html 4. http://www.looduspilt.ee/loodusope/
kasutavad internetti ära, anonüümselt halvustavaks ja õelutsemiseks. See näitab inimese kohta juba piisavalt. Lapsed teatavasti hakkavad internetis käima juba päris pisikesest peale. Alustavad mängude mängimisega ja liiguvad sealt edasi. Kõik me teame, et internet on piiritu. Sealt on võimalus kõike saada. Laste väärtushinnangud kujunevad välja ju teda ümbritsevast. Kui ta avab lingi, mida keegi oma facebooki seinal jagab ja selle lingi taga on artikkel pealkirjaga „Strippar Marco peab Eesti palku naeruväärseks: milleks üldse tööle minna?“ ja selle artikli juures on suur pilt, kus üks meesterahvas pool alasti istub avalikus kohas ühe blondide juustega neiu süles, siis mida hakkab arvama sellest väike laps? Aga terve internet on täis anonüümseid kommentaare ja ma ei saa kunagi olla kindel, et keegi nendest kommenteerijatest ei ole mu oma tuttav. Ka noored ja lapsed loevad kommentaare
Paavst Sixtus IV Sixtuse kabel eksterjöör 4 2.MICHELANGELO Michelangelo (täisnimega Michelangelo di Lodovico Buonarroti Simoni) elas aastatel 1475 – 1564. Ta oli itaalia maalikunstnik, skulptor, poeet ja arhitekt.(2) Michelangelo tööks on Sixtuse kabeli laemaal ning hoone idakülje seinal olev fresko “Viimne kohtupäev”. 2.1. Sixtuse kabeli laemaal Sixtuse kabeli lagi kujutab Michelangelo saavutuste tippu. Selle tellis 1508. aastal paavst Julius II. Algselt soovis paavst, et Michelangelo maaliks kaksteist apostlit ning kataks vana sinise tähistaeva moeka ornamendiga. Michelangelo arvas aga, et see oleks “liiga vilets” ning mõeldi välja uhkem ja erudeeritum plaan. Nüüd ümbritsesid masesteetlikud Vana Testamendi prohvetid ja antiiksed
Kodakirik oli samuti kolme lööviline aga kesklöövi ülaosas puudusid aknad. Portaalid (uksed) olid lääneotsas või pikiküljel. Lööve eraldasid ümarkaarsed arkaadid. Ümarkaar ongi romaani stiili peamine tunnus. Kaari kandsid varasemate sammaste asemel piilarid. Arkaadide kohal avanesid kesklöövi poole empoorid. Empooride asemel võis olla ka kitsas käik (trifoorium), mis avanes arkaadina kesklöövi. Kui müüris käik puudus ja seinal oli rida ümarkaarseid nišše (petikuid), siis nimetati seda pseudotrifooriumiks. Peamine probleem oli lagedega. Silindervõlvi puhul sai teha vaid kitsaid lööve. Laiemaid sai luua ristvõlvidega. Need jaotasid löövid võlvikuteks e. traveedeks. Traveesid kiriku pikisuunas eraldavaid kaari nimetatakse vööndkaarteks. Transepti ja pikihoonet ühendab triumfikaar. Ehitusmälestised Romaani stiilil oli Euroopa eri osades omapärane ilme. Ottode ajal ehitati Saksamaal Hildesheimi
Ruumilised silmapetted Varjude ja perspektiivi kasutamine Erksad värvid Maalide temaatika Eeskujuks kreeklaste kunstiteosed Looduse kujutamine (maastikud, merevaated) Marmori jäljendamine Mütoloogia Ajaloolised sündmused Seinamaalide stiilid Inkrustatsioonistiil: kivimustrite imiteerimine Arhitektuurstiil: ruumi avardav efekt Kolmas stiil: seinal ruumi piirav tähendus Neljas stiil: hele, rikkalik, kirju värvipalett Mosaiigikunst Värvilised kivid ja klaasitükid Kaunistati põrandaid, seinu ja sambaid Põrandatel kasutati Idamaist tehnikat Tahvelmaalikunst Maalitud portreed Teosed lihtsad ja realistlikud Säilinud vaid Egiptuses (tollal Rooma koosseisus) Surnutele pandi portree hauda kaasa
laual lebavailt ehteilt, naisterahva näolt, rinnaesiselt ja kätelt. Foto 1. Johannes Vermeer ,,Naine kaaluga" (1664). Valguse kulgemise mõõtmiseks on Vermeer valinud perspektiivipunktiks naise parema käe väikese sõrme otsa. Sealt valgus murdub pisut ning kumab edasi seeliku voltidele ning peegeldub tagasi naise ees seinal asuvale peeglile (foto 2) Foto 2 valguse peegeldumine Maalist röntkenfotosid tehes selgus, et keegi oli naise seljataga paikneva pildiraami mingil perioodil mustaks värvinud (foto 3, vasakul). See aga lõhkus Vermeeri loodud pildi elu ja sära, mis oli saavutatud kolme punkti valgusega, millest esimene on kardina tagant paistev valgus, teine selle valguse kuma naise kleidil ning kolmas valgusepeegeldus pildiraamil
korral näete ristkülikuid veel valge ribaga eraldatuina. 3. Mõõtke kaugused. 4. Arvutage silma minimaalne vaatenurk valemi (1) abil. Hinnake tulemuse viga. B) Pikksilma suurenduse määramine 1. Tutvuge pikksilma ehitusega ja selle reguleerimisvõimalustega (kruvid teravus- tamiseks, pikksilma pööramiseks ning tõstmiseks ja langetamiseks). 2. Teravustage pikksilm laboratooriumi teisel seinal asuvale skaalale.( Vajaduse korral suunake skaalale lisavalgustus.) Õppige skaalat kahe silmaga korraga vaatama nii, et üks silm vaataks läbi pikksilma ja teine pikksilma kõrvalt. Pöörake pikksilm sellisesse asendisse, et mõlema silma võrkkestal tekkinud skaala kujutised tunduksid kokkulangevatena s.t et tekiks mulje, nagu asuks palja silmaga vaadeldava skaala foonil teine, suurendatud jaotisttega skaala. 3
samas leidub piltides ka teravust ja ühiskonnakriitikat. Piltide pealkirjade valikule paneb kunstnik suurt rõhku. Nerva end naivistiks ei pea. Inspiratsiooni allikaks nimetab Nerva looduses esinevat värvikooslust ja kompositsioonilisi lahendusi ning suurimaks eeskujuks peab Loojat PILT: Giclée-graafikas "Trummi löömine" (2004) Nerva ,,Nokklooma pilt" Selle pildiga näitab kunstnik kui vähe on inimesel õnneks vaja. Kahe jala ja kahe silmaga olend kujutab inimest, kes vaatab seinal olevat nokklooma pilti. Pilt on maalitud rõõmsates värvides, mis viitab sellele, et selle pildiga on soovitud edasi anda head ja rõõmsat tuju. Samuti on näha laest rippuvat lampi, mis annab toale valguse aga muud toas ei ole. Samuti on valgust andev lamp sellel tööl positiivsuse märgiks. Nerva ,,Tibutab" Vastupidiselt eelmise tööga on see teos pigem nukker. Teosel on näha valgeid puid süngel taustal ja esiplaanil vanaprouat vihmavarju alla peidetult, mis viitab
Sissejuhatus: Massiprotsent (C%) näitab lahustunud aine massi sajas massiosas lahuses Molaarne kontsentratsioon (CM) näitab lahustunud aine moolide arvu ühes kuupdetsimeetris (ühes liitris) lahuses Molaalsus (Cm) näitab lahustunud aine moolide arvu 1 kilogrammis lahustis Moolimurd (CX) näitab lahustunud aine moolide arvu suhet lahusti ja kõikide lahustunud ainete moolide arvu summasse Kontsentratsiooni arvutamise valem: V y∙C y С x= ; x – aine, mille kontsentratsioon otsime tiitrimiusega, y – tilkudega lisatav Vx aine Esimene katse Töö ülesande: Määrata NaCl kotsentratsiooni liiva ja soola segus. Töö eesmärk: Lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Kasasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid: Tehnilised kaalud, 250 ml mensuur, areomeeter,...
Kui tubakas oli toodud Euroopasse ja hiljem ka Eestisse, siis Raeapteek oli esimene koht kus seda müüdi. Ravi otstarbeks müüdi apteegis ka imerohte nagu näiteks ükssarviku sarve pulber, muumiatest tehtud pulber ning põletatud siilide ja pääsukese pesa pulbrit. Võis leida ka ravimeid mida kasutatakse tänapäevalgi, näiteks erinevaid ravimtaimi ja kohapeal destilleeritud piiritusi.Halli seinal võib näha 17. sajandist pärinevat Burchartite perekonna vappi. Kuigi 1422-1583 aastatel on apteeki üürinud paljud erinevad inimesed, Burchartid väärivad rohkem äramärkimist kui teised.Johann Burchart Belavary de Sykava saabus Ungarist 1580. aastal. Juba 1583. aastal üüris ta Raeapteegi, sama tegid ka tema järeltulijad kuni Johann Burchart IV ostis selle Tallinna Raelt ära. Burchartite perekonnas hakkati igat esimest poega nimetama Johanniks
lehte näidata. Naela otsas Strutskovil oli nimepäev ja ta viis sõbrad enda juurde. Kohale jõudes ei saanud nad siseneda, et sööma minna, sest naela otsas rippus särava sirmi ja tärniga uus vormimüts. Kõik olid, et :o :o :o ja nimepäevalaps ütles, et oih.. ta on vist siin.. lähme niikauaks kõrtsi. Tagasitulles oli müts ikka seinal ja nad pidid uuesti kõrtsi minema. Ja nii veel 2x. Lõpuks, kui nad sinna said minna oli supp külm, sai kjuivanud jne. Tossike Oli 1 laste kasvatajanna Julia Vassiljevna. Oli arve pidamis aeg. Palk pidi olema. 40 rubla kuus. Peremees hakkas iga asjaga palka maha võtma ( nt tassi lõhkumine; läks üks päev varem; lapd haige jne). Lõpuks jäi palka alles ainult 11 rubla.
.. Käisin esmaspäeval 21. detsembril näitusel "Lumesadu, kingisadu, pildisadu...",Eesti Rahvusraamatukogus. Tegemist oli Eesti Rahvusraamatukogu töötajate poolt välja pandud fotonäitusega. Näitusel saime teada, mida peavad raamatukogutöötajad nii huvitavaks-kauniks- intrigeerivaks, et nad soovivad seda pildile talletada ja vaatajatega jagada. Esimese korruse seinale oli kokku kogutud päris suur hulk pilte. Fotod olid paigutatud raamidesse ning rippusid seinal. Tegemist oli jõulunäitusega, mis oli mõeldud raamatukogu külastajatele tasuta. Kokku oli kogutud kild killu, pilt pildi haaval rahvusraamatukogu töötajate maailmast väljaspool tööd. Piltide teemad varieerusid äärmusest äärmuseni. Oli pilte rallisõiduautost, üritustest, lemmikloomadest, inimestest kui ka loodusest. Loodusfotod olidki ehk kõige maagilisemad. Näituse esikfotoks oli foto rallisõiduautost, mis oli tabatud äärmiselt hästi. Nimelt auto oli tabatud
Selle alusel rajati olemasolevate kõrvale uus koolitüüp - reaalkool. Eesti kuulus Venemaa koosseisu ja Eestis andis otsese tõuke reaalkooli rajamiseks Balti Raudtee ehitus - vajati tehnikat tundvaid spetsialiste. 1881. a asutatigi saksa õppekeelega Tallinna Peetri Reaalkool. ,,Peetri" tuli Vene tsaari Peeter I nimest. Kool alustas tööd poeglaste õppeasutusena. Võeti vastu 29 poissi, kellest suurem osa olid sakslased. Õppetöö algas üüritud ruumides Lai tänav 49. Selle hoone seinal avati kooli 125. juubeli puhul ka mälestustahvel. Oma maja, praeguse Reaalkooli hoone sai kool 1883. a ja see oli esimene hoone Tallinnas, mis on ehitatud koolitöö tarvis. Õppetöö selles majas on järjepidevalt kestnud tänaseni, kuigi kool on kandnud erinevaid nimesid ja õppekorralduski on aegade jooksul muutunud.Aga muutumatuks on jäänud kooli suunitlus: tähtsad on reaal- ja loodusained ja suur osa õpilastest läks ja läheb ka nüüd edasi õppima
1483 telliti Leonardolt suurepärane maal "Madonna kaljukoopas", mis on praegu Louvre`i muuseumis Pariisis. Sellest teosest eksisteerib ka teine versioon, mis asub Londonis Rahvusgaleriis ning mille peamiseks autoriks peetakse Ambrogio da Predisi ning mis on võrreldes Pariisi versiooniga oluliselt kohmakamalt maalitud. "Püha õhtusöömaaeg", üks kuulsamaid Vinci maaliteoseid, valmis 1496. aastast 1497. aastani, mis on maalitud Santa Maria delle Grazie kloostri söögisaali seinal. Praegu pole sellest enam midagi säilinud, selles on süüdi aeg, inimesed ja restauraatorite rumalus. 1499. aastal lahkus Vinci Milaanost ja veetis mõnda aega Mantovas, Veneetsias ja siis asus ta Firenzesse, kuhu jäi kuni 1506. aastani. 1503. aastal andis Firenze raad Leonardole ülesande maalida Palazzo Veccio saali seinale üks maal Firenze ajaloost. Vinci valis teemaks Anghiari lahingu. Kuid kunstnik jättis töö vahepeal pooleli ning lõpuks jättiski selle lõpetamata.
,,Elame maailmas, mille mõistmiseks on tarvis palju enamat kui aru." (A.Alliksaar) Maailm on üks imelik koht. Kui suur on üldse maailm? Saab seda mõõta? Käte välja sirutamisest ja ,,vot nii suur" ütlemisest jääb väheks. Võib-olla on see vaid üks sõna, millel tähendus puudub, kuid inimesed kujutavad seda omale kõige meeldivamal viisil ette. Minu ettekujutuses sisaldab maailm rikkalikult õhku, seda on nii palju, et vahest on isegi valus hingata. Minu maailmas on samuti rohkelt rohelust puid, põõsaid, sügavrohelisi laugeid karjamaid, mille lõppu pole nähagi. Peab pingutama, et piiluda üle silmapiiri. Paljud inimesed ei näe enda ümber tegelikult toimuvat. Kuigi ma reaalsuses eelistan linna maale, ei tähenda, et ma maakohti või loodust ei austaks. Enesekesksed on need inimesed, kes arvavad, et kõik algab ja lõpeb üüratute tehastega suurlinnades. Sest linnad eksisteerivadki vaid tänu lo...
Pildil on tunda üksindust, kuid usun, et too naine tegelikult ei ole üksik, vaid pigem jalutab koju, et siis kuuma kamina ees telekat vaadata. Peale kõigi nende tänavate piltide on ka ära eksinud siia üks raamatukogu pilt, mis nii väga küll ei keskendu raamatutele, vaid hoopis mehel, kes on seljaga kaamera poole. Küllap ta vaatab raamatuid ja otsib endale seda õiget teost, mida enne magamaminekut teki all lugeda. Selle teistsuguse pildiga ka lõppes piltide rida seinal. Vaadates kõiki neid pilte, sain ma aru, et tõesti see lause, et lihtsates asjades peitub ilu, vastab täielikult tõele. Ma võin vaadata pooltundi ühte pilti sellest, kuidas üksik naine kõnnib mööda vanalinna kivitänavat, ja mõtiskleda erinevaid stsenaariume oma peas. Need pildid annavad vaatajatele nii palju fantaasia võimalust ning igaüks saab lahti mõtiskleda pilte erinevalt. Mulle kohutavalt meeldis see, kuidas fotograaf ongi pildistanud täiesti lihtsaid ja võib-olla isegi
Õnneliku inimese portree Tundmatu naisena Mona Lisaks nimetatud salapärane, tagasihoidlik ning veidi parastavalt pahatahtlik suunurkade ülespoole kõverdus paelub veel tänapäevalgi nii kunstiteadlasi kui lihtinimesi. Hoolimata tegeliku prototüübi juba ammu mulla alla maetud kolletunud säilmetest naeratab portree muuseumi seinal oma veidrat naeratust tuhandete inimeste silme all. Ta naeratab, aga ometi ei kiputa tema kohta iseloomustava sõnana kasutama ei õnnelikkust ega rõõmu. Teatriembleemidel vastandlikke emotsioone narride nägudel kohates saab kohe näpuga näidata allapoole suunatud suunurki, öeldes, et ta on kurb ning naervale näole osutades, et ta on rõõmus. Naeratav inimene on rõõmus. Aga kas ta on ka õnnelik? Maalitagu õnneliku
5 3 Seade millega energiat säästa Soojuspump on seadeldis, mis kannab soojusenergiat ühest ruumipunktist teise. Soojuspumba tüüpiline kasutusala on keskkonna jahutamine (külmutusseadmed). Jahutatavast ruumist (külmikust) kantakse energia soojuskandja abil ümbritsevasse keskkonda, kus see eraldub. Näiteks on külmiku tagumisel seinal soojuse äraandmiseks jahutusradiaator. Jahutusradiaatori läbinud soojuskandja annab ära soojusenergiat ja jahtunult pihustatakse tagasi külmkambris paiknevasse radiaatorisse, kus madaldatud rõhul uuesti aurustub ja selle tulemusel jahtub. Jahtumise tõttu saab võimalikuks soojusenergia järjekordne akumulatsioon radiaatorit ümbritsevast keskkonnast. Soojenenud aurustunud olekus soojuskandja surutakse kompressoris kokku kuni veeldumiseni. Veeldumisega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
