Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tapetseerimine konspekt (0)

1 Hindamata
Punktid
Tapetseerimine
Tapeeti ostes tuleb kindlasti vaadata, et kõik rullid oleksid sama toote- ja trükikoodiga ning defktiteta.
Hea tapeetimisalus on tasane, jäik, kuiv, puhas ja ühtlase värvusega.
Tapeeditavast ruumist viige võimalusel välja kogu mööbel. Kergestimäärduv põrandakate, näiteks vaipkate, on soovitatav eemaldada. Ruumi jäänud esemed ning põrand katke kilega . Kilede jätkukohad tuleb hoolikalt kinni teipida. Eemaldage seintelt liistud ning seinakontaktide katted . Tapeet on õhuke kattematerjal, seega kui aluspind on ebaühtlane jäävad kõik need ebatasasused näha.
Enne tapeetimise alustamist tuleks eemaldada vana tapeet. Kui on soovi võib ka vana tapeedi seina jätta, aga ainult juhul kui on vana tapeet ühtlase värvitooniga ning korralikult seinal kinni. Kindlasti ei tohiks panna uut tapeeti vanale tapeedile, kui see on lahti või on seal enam kui kolm kihti, sest lõpptulemus võib jääda ebakorrektne ja uue tapeedi liim võib lahti leotada vanad kihid . Tugeva reljeefiga tapeedi peale ei ole soovitatav uut tapeedikihti paigaldada. Reljeefne tapeet tuleb täies ulatuses eemaldada või lauspahteldusega tasaseks viimistleda.
Tapeetimist alustatakse valguse langemise suunas ehk siis akna äärest. Tapeeti ei tohiks paigaldada radiaatorite või muude küttekehade lähedusse, sest kuumusega koorub tapeet lahti. Tapeedipaanid lõigake välja väikese varuga. Selleks liida toa kõrgusele u 5–10 cm. Mustriliste tapeetide puhul võib varu olla veelgi suurem, et need hiljem terviklikult kattuksid. Kindlasti tuleb jälgida, et tapeedimuster jääks alati õiget pidi.
Liimi pealekandmiseks keerake tapeedipaanid viimistluspoolega alla poole. Kandke liim ühtlaselt tapeedi tagumisele poolele liimiharja või suure pintsliga. Liimi pealekandmist alustage paani keskelt, liikudes otste ning äärte suunas. Esimese tapeedipaani paigaldamine on kõige tähtsam. Kui see on pandud viltu , siis paigaldatakse ka järgmised paanid suure tõenäosusega viltu. Et sellist olukorda vältida, võib seinale teha juhindumiseks joone nöörloodi või tavalise loodi abiga.
Tapeedi paigaldamist alusta lae poolsest otsast. Voldi lahti ülemine ots ning asetage soovitud kohta. Silu harja, rulliku või lapiga alla külgedele, et eemaldada kõik õhumullid ja kortsud . Sama moodi voldi lahti ka alumine ots ning kinnitage samat tehnoloogiat kasutades seinale. Üleliigne liim eemalda koheselt niiske käsnaga. Aeg-ajalt on soovitatav kontrollida paanide paiknemist, et oleks endiselt sirge.
Sisenurka kattev paan lõigake vertikaalselt pärast murdekohta 20–30 mm kauguselt . Paani ülejäägiga võib alustada järgmise seina katmist. Välisnurka kattev paan lõigake vertikaalselt pärast murdekohta 10–40 mm kauguselt. Jällegi võib ülejäänud paaniga alustada järgmise seina katmist.
Akna- või uksepiita katvasse paani tehke diagonaalne sisselõige , mis ulatub täpselt piida välimise nurgani. Tapeet silu seina poolt piida poole nii, et tapeet kinnituks piida külge. Üleliigne materjal tuleb tapeedinoaga ära lõigata ning piidad kohe niiske käsnaga liimist puhastada . Tapeedipaan, mis katab pistikupesa, tuleb parajaks lõigata. Selleks võib seinakontakti või pistikupesa kohal teha sobivaid sisselõikeid ja tapeedi avause kohalt eemaldada. Kindlasti tuleb veenduda, et pistiku või seinakontakti kate ulatuks üle tapeediserva.
Tapetseerimsieks on olemas kahte sorti liime: pulberliim ja valmisliim.
Põhjamaades on populaarsem valik valmisliim, sest neid pole vaja ise valmis segada ning ei pea kartma , et midagi võib nende valmistamisel valesti minna.
Kindlasti tuleb enne vaadata kas soovitud liim sobib ka valitud tapeediga. Vale liimi kasutamisel võib olla hiljem tapeedi eemaldamine raskendatud või ei jää tapeet korrektselt seina kinni.
Tapetseerimine konspekt #1 Tapetseerimine konspekt #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-03-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 17 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AnnaAbi Õppematerjali autor
Tapeeti ostes tuleb kindlasti vaadata, et kõik rullid oleksid sama toote- ja trükikoodiga ning defktiteta.
Hea tapeetimisalus on tasane, jäik, kuiv, puhas ja ühtlase värvusega.
Tapeeditavast ruumist viige võimalusel välja kogu mööbel. Kergestimäärduv põrandakate, näiteks vaipkate, on soovitatav eemaldada. Ruumi jäänud esemed ning põrand katke kilega. Kilede jätkukohad tuleb hoolikalt kinni teipida. Eemaldage seintelt liistud ning seinakontaktide katted. Tapeet on õhuke kattematerjal, seega kui aluspind on ebaühtlane jäävad kõik need ebatasasused näha.

Sarnased õppematerjalid

Tapeedi liigid ja nende erinevused ja töötehnoloogiad
24
docx

Tapeedi liigid ja nende erinevused ja töötehnoloogiad

Valgamaa Kutseõppekeskus Maalri eriala Tapeedi liigid ja nende erinevused ja töötehnoloogiad Referaat Valga 2016 Tapeetide liigid: • pabertapeet • tekstiiltapeet • vinüültapeet • värvitav tapeet Spetsiaaltapeedi d: • metalltapeedid • looduslikud tapeedid • veluurtapeedid • disaintapeedid Pabertapeet Traditsioonilise ja levinuima pabertapeedi aluspõhi on kaetud valgust mitte läbilaskva värviga, mis varjab ka paberi koltumist. Tapeedi pealiskihile on trükitud (sageli ka sisse pressitud) muster. Kvaliteetsematel neist on kahekordne pealiskiht. Teadlik tarbija, kes pöörab erilist tähelepanu viimistlusmaterjalide keemilisele koostisele, peaks eelistama naturaalset pabertapeeti. Selle pindmine muster või värvikate jätab läbi kumama paberi struktuuri. Tapeet on valmistatud vanapaberist ning selle värvimiseks kasutatakse linaseemneõlist ja ma

Ehitus
Ehitusviimistleja eksamipiletite küsimused ja vastused
82
odt

Ehitusviimistleja eksamipiletite küsimused ja vastused.

Eksamipilet Nr.1 1. Erinevate aluspindade ettevalmistamine krohvimiseks. Enne krohvimistööde algust peab ruum olema ette valmistatud - üleliigsed asjad ruumist eemaldatud, mittekrohvitavad pinnad kaetakse kinni (aknad, uksed, plekkdetailid). Põrandale panna kaitsekile või ehituspapp. Aluspind peab olema puhas, ühtlase niiskusega, stabiilne ja mitte külmunud. Pinnad puhastatakse tolmust ja lahtistest osakestest. Kui pind pole piisavalt niiske, tuleb seda niisutada. Kui aluspinnal esineb teraselemente, tuleb need eelnevalt töödelda korrosioonikaitse vahendiga. Aluspindade ettevalmistamiseks vajalikud tööriistad on hari või tolmuimeja, millega eemaldada tolm pindadelt; pintsel, juhul kui vaja teraselemente töödelda korrosioonikaitse vahendiga. Kõrgemal asuvate pindade krohvimiseks on vajalik telling. Töö tegija peab olema varustatud kinnaste, tööriiete/jalanõude, respiraatori, vajadusel kaitseprillidega või mütsiga. 2. Pahtl

Ehitus
EHITUSMATERJALID
472
pdf

EHITUSMATERJALID

Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ HELMUT PÄRNAMÄGI EHITUSMATERJALID Tallinna Tehnikakõrgkool Ehitusteaduskond Tallinn 2005 KOHANDATUD ÕPPEMATERJAL Ana Kontor Konsultant Aita Kahha 2013 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus .............. 8 1.1. Ehitusmaterjalide osatähtsusest ............. 8 1.2. Ehitusmaterjalide ajaloost ............. 9 1.3. Ehitusmaterjalide arengusuundadest tänapäeval ............. 10 2. Ehitusmaterjalide üldomadused ............ 11 2.1. Ehitusmaterjalide füüsika

Ehitus
EHITUSMATERJALID-04 11 13
236
pdf

EHITUSMATERJALID-04 11 13

Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ HELMUT PÄRNAMÄGI EHITUSMATERJALID Tallinna Tehnikakõrgkool Ehitusteaduskond Tallinn 2005 KOHANDATUD ÕPPEMATERJAL Ana Kontor Konsultant Aita Kahha 2013 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus .............. 8 1.1. Ehitusmaterjalide osatähtsusest ............. 8 1.2. Ehitusmaterjalide ajaloost ............. 9 1.3. Ehitusmaterjalide arengusuundadest tänapäeval ............. 10 2. Ehitusmaterjalide üldomadused ............ 11 2.1. Ehitusmaterjalide füüsika

Kategoriseerimata
Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga
638
pdf

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik

Ehitusfüüsika
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun