11.klass Juhendaja: Aimar Rolf Avinurme Gümnaasium 2010 Kust sai realism alguse? Sai alguse Pariisist Pariisi maalikunstnikkud hakkasid pikemalt peatuma linnalähedastes metsakülades Side looduse ja talurahva eluviisidega suunas neid looma uut kunsti, mida hakati nimetama hiljem realismiks. Barbizoni koolkond Camille Corot Theodore Rousseau Jules Dupre Charles Francois Daubigny Maalisid loodust (maastikumaale), inimesi Märkamata ei jäänud ka elu varjuküljed Tegelikkuse asjalik ja ilustamata esitamine Said inspiratsiioni ja ideid loodusest Tõearmastus väljendas solidaarsust teadusega Kriitilised realistid- need, kes on ühiskonna puuduste suhtes kriitilised Jean Batiste Camille Corot 1796-1857 Romantismist läks üle realismi Maalis loodust Vanim liige Barbizoni kookkonnas
lõplikult seostada ei saa. Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Romantilise elutunde juurdumine Romantilise elutunde juurdumisel etendasid olulist osa inglise poeedid James Thomson, Edward Young, James Macpherson prantslastest Jean Jacques Rousseau, samuti saksa Tormi ja Tungi kirjanikud, eriti Johann Wolfgang von Goethe oma Noore Wertheri kannatustega, Johann Gottfried von Herder jt. James Thomson Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Edward Young Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase
Romantilisest luulest arenes Montesquieu (1669-1755): Muusika oli tähtsaim suund välja estetistlik luule. ,,Pärsia kirjad" 1721 ja ideaal (tähtis tonaalsus, Tõuseb esile teatud Voltaire (1694-1778): ,,Mikromegas" häälestatus ja varjundid) esteetiline nõue, teatud Rousseau (1712-1778): Eksootika (idamaisus jne) ilu(ideaal)- täpselt keegi ei . ,,Arutlus teadusest ja Fragmentsus romantikute tea, mis see on, ning see ei kaunitest kunstidest" loodud (pea) hõlma endas ainult . ,,Arutlus inimeste Ünenäolisus omane just positiivseid asju ebavõrdsuse päritolust ja jeenakatele
arenguks oli teadlastel vaja teha koosööd Valgustus Prantsusmaal 1) Montesquieu: parim parlamentaarne monarhia, võimulahusus (täidesaatev, seadusandlik ja kohtuvõim eraldi) 2) Voltaire: kuulsaim prantsuse valgustajatest, ideaaliks valgustatud absolutism riigikord, kus valitseb piirmatu võimuga haritud monarh, kes peab silmas eelkõige üldsuse kasu 3) Rousseau: looduslähedane valgustaja, tahab et kõik inimesed oleksid võrdsed (,,Ühiskondlik leping"), poliitiliseks ideaaliks demokraatia Valgustus Inglismaal Locke: kõrgeim võim peab kuuluma parlamendile, pooldas usuvabadust Valgustatud absolutism Austria: Maria Theresia 1) soosis manufaktuure 2) üldine tulumaks 3) sõjaväereform 4) piirati talupoegade teotööd 5) kaotati pärisorjus 6) kohustuslik saksa keel Preisimaa: Friedrich II
Valgustuskirjandus Kogu 18ndat sajandit peetakse mõistusesajandiks, valgustussajandiks. I Kant- kasuta julgelt oma mõistust. Selle lõppu tähistab suur prantsuse revolutsioon, 1789 aastal Oli ideoloogiline, mitte kultuuriline nähtus Valgustusideede loomingus tuuakse esile prantsuse filosoofide loomingut (1751 entsüklopeedia prantsuse filosoofide mõtetest. Nt Montesquieu, Voltaire, Rousseau, Diderot) Vastuseis iganenud poliitilistele süsteemidele. Võitlesid demokraatlike ideede eest. Filosoof-kirjanikud- J. Locke; I. Newton, Herder, Goethe, Schiller. ,,Haritud ja targast valitsejast, kes juhib riiki mõistusest lähtudes ja rahva huvidest" Püüti nõuda mõttevabadust, kodanikutunnet ja vastutust ja ideaaliks loomulikku inimest. 18ndal sajandil pöörati ajakirjandusele suuremat tähelepanu, tekkis palju kirjanduslikke ringe,
Amalgaam (mitme metallis sulam) on kultuurinähtuste ettekujutamiseks hea. Ekspansioon algab renessansist, Euroopa maailm hakkab järjest paisuma. Nähtus jõuab välja mingi äärmuseni ning siis laguneb. Tohutu teema valgustussajandil on Rooma impeeriumi lagunemine, selle kohta kirjutati palju raamatuid. Rooma impeeriumi lagunemine ei toimunud ka äkki, raksti, vaid jõudis välja mingi äärmuseni, see oli pikk protsess. Valgustusaja puhul on mainitud, et nt Rousseau ja Voltaire ideed elavad tänapäeva filosoofide ideedes edasi. Valgustussajand on suure murrangu sajand. Ilmakorraldus muutus, suure kultuurimurrangu periood, majandamisviis muutub (üleminek feodaal-aristokraatlikult korralt kodanliku klassi valitsusele). Amalgaam on juba varem, kuid murrang toimub 18. sajandil. Lõppes põllumajanduslik ühiskond, hakkas kujunema tänapäeva maailm. Elukorralduse tausta määrab see, et maavaldus pole enam nii oluline, oluliseks saab tehas, kaevandus
Prantsusmaal) Rõhutab kodanikuvooruste olulisust vabariigi säilimiseks; need põhinevad võrdsusel ja karmil kasvatussüsteemil Monarhiad on hoopis teistsuguse ühiskonnaga; üleminek monarhiast vabariiki on võimatu Kuningavõim on tegelikult piiratud aadli ja kohalike parlamentide võimuga. Pole vaja matkida Inglismaad. Prantsusmaal on omalaadne vabadus, Voltaire'ilik absolutism hävitaks selle. Rousseau 2. Rousseau moodsa inimese hingehaigusest Rousseau eristab kahesuguseid inimesi: loomulik inimene vs ühiskondlik inimene. Loomuliku inimese keskseks mõisteks on enesearmastus (amour de soi) - põhivajaduste rahuldamine. Ta on sõltumatu: ei taha halba, on kaastundlik - ei võistle teistega, ei püüa avaldada muljet ega karda. Ta on rahul, sest tema soovid on rahuldatavad. Ühiskondlik inimene seevastu on ennastimetlev (eneseimetlus amour propre). Ta on sõltuv,
Teiseks loomulik inimene ja looduse eest on kõik võrdsed. Nad kuulutasid vabadust ja võrtsust. 11. mis kallakuga oli valgustuskirjandus? Milline uus kirjanduszanr tekkis? Valgustajad olid filosoofilise kallakuga. Esikohale tõusis proosa. Uus kirjandus zanr filosoofiline romaan või jutustus. 12. nimeta tuntumad valgustajad Inglismaal (2), Saksamaal(2), Prantsusmaal (2) Inglismaal- Defoe, Swifti Saksamaal- Lessing, Goethe Prantsusmaal- Voltaire, Rousseau 13. millest räägib Rousseau ,,Emile ehk kasvatusest"? mis traktaadiga sai rousseau kuulsaks ja millest see räägib? See on pedagoogiline romaan, mis räägib laste kasvatamisest. Teoses kirjeldadakse noormehe Emile´I kasvatamisest kooskõlas looduse seadusega. 14. mis on Voltaire tuntumate peoste peamine teema? Voltaire´i teoste, filosoofiliste romaanide ja jutustuste peamisi teemasi on maailmas valitsev kurjus, barbaarsus ja arutus. 15
meeleorganite läbikogemisel. ,,Mõtlen, järelikult olen!"; ,,Kahtlen, järelikult olen!". Isaac Newton Loodusteaduse matemaatilised printsiibid. Prantsuse valgustusajastu Voltaire (1694-1778) Poliitikas sai tema ideaaliks valgustatud absolutism (filosoofi ja kuningate liit), Leppimatu võitlus katoliku kirikuga, ta oli deist deist ollakse arvamusel et jumal on loonud maailma aga ei sega selle valitsemisse. Rousseau (1712 1778) Rousseau pööras palju tähelepanu emotsioonidele ning temast sai alguse romantilise looduse ihalemine. ,,Tagasi loodusesse!" tema kohutavalt tuntud lause. Rousseau järgi on inimene oma loomu poolest HEA. (aga kultuur ja ühiskond on inimese ära rikkunud). Progress ei ole inimene teinud õnnelikuks. (linnastumine). ,,Ühiskondlik leping" tema elutöö- inimesed on looduse poolt vabana sündinud ja võiksid sellisena elada. Paraku
Valgustus Valgustus : · sai alguse 18. sajandul Lääne-Euroopas · valgustust iseloomustab anti-feodaalne käsitlus · indrustriaalne ühiskond, linnastumine · saab alguse tänapäevane maailm · kirikuvastasus ehk antiklerikkaarsus · võitlus müstitsismi vastu · kunsti jõudmine rahva sekka · kunsti eesmärgiks onseletada massidele tõde; kunst pidi ühiskonda ümber korraldama · keskne maa on Inglismaa, sealt liigub valgustus edasi Prantsusmaale ja Saksamaale Olulised ideed: · mõistuse kontseptsioon, sh looduse mõistuspärane seletamine ehk loodus ei ole jumala looming; mh kaob ära usk jumalasse · tekib arusaam, et inimene on sündinud vabana ja peab järgima vabat tahet · püütakse vaadelda ühiskondlikke seadusi kui loodusseadusi · loodusliku inimese idee ( ,,tagasi loodusesse!" ) · kosmopolitism ehk valitseb ühtne mõttelaad ( Euroopas ) Valgustusajal: · ideelised keskused liikusid kiirel...
Sündides saame maailmalt kõige väärtuslikuma kingituse - vabaduse olla. See annab meile võimaluse sõltumatult tegutseda ja otsustada, mõelda omaenda mõtteid, olla õiglane ja hooliv ka siis, kui maailm seda kuidagi lubada ei taha. Kas ja kuivõrd inimesed seda kinki kasutavad, on nende enda valik. Tihtipeale just see määrabki, kas tulevastele põlvedele jääb inimesest ausammas ja mälestus või kaob ta tuhka ja unustusse nagu miljonid enne teda. Valgustusaja filosoof Rousseau on öelnud: "Inimene on sündinud vabana ja ometi on ta kõikjal ahelas." See on ka põhjus, miks paljud meist igavesse unustusse vajuvad ega kuhugi jõua. usume end olevat oma tegemistes ja väljaütlemistes vabad, ent pole seda tegelikult sugugi. Meile läheb liialt korda teiste arvamus, mistõttu jäädaksegi igavesti ahelaisse. Inimese vabaduse piiramine on tingitud sellest, et ühed inimesed sunnitakse alluma teistele inimestele, kes nende üle valitsevad
võeti reljeefid, skulptuurid Jacques Louis David "Horatiuse vanne" Klassitsism filosoofias Ratsionalistlik tendents Kõige tugevamini Rene` Descartes`i töödes Tema kuulsaim töö "Arutlus meetodist"(1637) Tema tuntud lause "Mõtlen, järelikult olen" seab tõe aluseks üldistava mõtte, umbusaldades samal ajal meelelist kogemust Tähtsad on ka Rousseau , Voltaire`i ja Diderot`teosed Klassitsism muusikas Püüti luua selge ülesehitusega teoseid Kõik osad pidid olema täpselt tasakaalustatud Erilise tähtsuse omandas sonaadivorm ehk sonaat allegro vorm Tuntumateks heliloojateks olid Viini klassikud: Haydn, Mozart, Beethoven Franz Joseph Haydn 17321809 Wolfgang Amadeus Mozart 17561791 Ludwig van Beethoven 17701827
Pole õrna aimugi isa. Viis minutit tagasi puhastasin teda tolmuimejaga nagu ikka pehmeid asju. Siis oli ta täiesti olemas. (T. Õunapuu ,,Kirjavahemärkide töövihik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele") Mina muuseas ei taha halba hinnet saada. Sina võib ju arvata loodad ka ilma õppimata selle töö ära teha. Ehkki tõsi küll ei meeldi sullegi negatiivsed hinded. Täna kirjutame arutleva lõigu Rousseau loe. russoo essee kohta. ______________________________________________________________________________________ _____ Malle hea inimene aitas teisi alati. Ta jutustas meile linnarahvale mõndagi huvitavat maainimestest ja mesilastest. Eesti kuulsaima orelimängija Hugo Lepnurme mängu käidi kuulamas Kuusalu kirikus. Mati Alaveri kui ühe maailma parema treeneri näole eksib naeratus üliharva. Kaarnaema ka rongaemana tuntu karjatas ja sööstis kuristikku. Väide
4 sünnitavad vabadusearmastust, tasandikud aga despootiat. Olles veendunud usu kahjulikkuses, vastandas Montesquieu sellele teaduse. Samas arvas ta, et usk on rahvale vajalik kõlbluse hoidmiseks. 32-aastaselt ( 1721) raamat ,,Pärsia kirjad" äratas üldist tähelepanu. Raamat sisaldas sotsiaal- ja kultuurikriitika kõrval ka poliitilist kriitikat. Jean Jacques Rousseau (1712-1778) sündis Genfis kellassepa pojana. Ta jäi noorena orvuks, kuid siiski õnnestus tal saada hea haridus. Raamat ,,Du contrat socialou Principe du droit politique" Ta idealiseeris inimese looduselähedust, mida iseloomustavad vabadus ja võrdsus. Rousseau leidis aga ka, et ei ole võimalik tagasi pöörduda inimkonna lapsepõlve juurde. Poliitilisi probleeme vaagides seadis Rousseau kesksele kohale rahva
Marko Mäetamm Marko Mäetamm on sündinud 13. detsembril 1965 Viljandis ja on eesti graafik ja multimeediakunstnik. Ta alustas aktiivsemat tegutsemist 1990ndate aastate algul, olles siinse neopopi laine juhtautoreid. Ta õppis EKAs graafika erialal ning trükitehnoloogiaid Swedish Royal Art High Schoolis. Mäetamm on teinud isikunäitusi, osalenud grupinäitustel mitmel pool maailmas. Välja andnud 2 raamatut, üks pseüdonüümi all (mida nad Kaido Olega jagavad) ,,John Smith". Marko Mäetamm on täiskohaga EKA vabade kunstide teaduskonna dekaan. Kaido ole viljeleb kaasaegset maalikunsti ja installatsiooni. Tema teosed on nt. ,,Lennukid ja lilled", ,,Fenomen", ,,Worrying view. A floor" ja ,,Liivakast". Minu lemmik maal on ,,Nuttev ingel", sest see on huvitav ja samas ka ilus. On teada, et eelkõige joonistusõppejõud olid Mäetammest vaimustuses, soovitades tal kool nelja aasta asemel kolme...
täidesaatev ja kohtuvõim. -Kohustus kindlustada alamate julgeolek. • John Locke`i: -Parlament ei tohi ise seadusi ellu viia ja kuningas ei peaks looma seadusi. -Riigi ja kiriku lahutamine. -Kritiseeris usulist tagakiusamist. -Rajas tee liberalismile. Prantsuse valgustajate poliitilised vaated: • Charles-Louis de Secondat Montesquieu – võimude lahususe põhimõtte pooldaja. • Voltaire – ideaalne valitsemisviis Monarhia. • Jean-Jacques Rousseau – ühiskondliku lepingu teooria; ideaalset valitsemisvormi ei leidnud. Kameralistid • Praktiline valitsemisõpetus: kuidas tagada ühiskonna üldist heaolu? • Riigil ja valitsejal kohustus hoolitseda oma alamate eest hällist hauani. • Pidasid vajalikuks, et valitsejat nõustaks filosoof (filosoof- valitseja ideaali püstitas Christian Wolff). • Toetasid absolutistlikku valitsemisviisi. Füsiokraadid • Teistsugune arvamus kameralistidest.
nõrgenema. Ajajärku nimetatakse renessansiks (pr.renaissanse, taassünd) ja selle aluseks ning taustaks on linnade ning linnakultuuri areng. Kristlik absolutism ja teokraatia asendus ilmaliku absolutismiga just usupuhastusliikumise ehk reformatsiooni käigus, mille tagajärjel tekkisid Euroopas tsentraliseeritud riigid. Vaadeldava ajastu sellised suured mõtlejad nagu Niccolo Machiavelli, Thomas Hobber, John Locke, Jean-Jacgues Rousseau, Charles Louis de Contesduieu ja teised rajasid aluse sellele, mida nimetatakse tänapäevaseks riigi-ja poliitikakäsitluseks. N. Machiavelli (1469-1527) kirjutas oma teosed poliitikast, riigist ja võimust. Just N.Machiavelli asendas keskaegse idee inimliku tegevuse junaliku ettemääratusest uue teadusliku mõttega, mis lähtus ajaloolisest paratamatusest ning seaduspärasusest. Toetudes ajaloo kogemustele jõudis ta järeldusele, et poliitiline tegevus rajaneb mitte
Tegeleb palju zanritega, ideoloogiatega Idamaisus, idamaise jutu struktuur (katsumuste jada) Jutud on keerulised, sisaldavad palju detaile (müstifikatsioonid, pseudonüümid) Kuigi Voltaire oli skeptik, polnud ta samas pessimist. Lugemissoovitus: Voltaire’i „Mikromegas“, mis haakub hästi valgustuse taustaga. Seal vaatleb maailma asju Saturni elanik. 5. loeng 05.10.15 – jätkame prantsuse valgustusega Voltaire mõjub rohkem valgustusajastul, Rousseau mõjutab aga rohkem hilisemaid autoreid. Rousseau’st (1712-1778) räägitakse kui filosoofist (nagu ka paljudest teistest valgustusaja autoritest). Ta on valgustuse radikaalsema suuna esindaja. Temast on saanud romantismi edasiarendaja ning ta on ka üks prantsuse sentimentalismi autoreid (aga mitte kogu oma loominguga). Ühelt poolt ikkagi ka valgustuslik autor, viimased teosed esindavad sentimentalismi. Rousseau puhul on traktaadilaadsed teosed tähtsad. Temast ei saa rääkida kui ainult
Vabadus on vastutus. Teeskava : * Mis on vabadus ? * Vabadusega kaasneb vastutus. * Vabaduse positiivsed ja negatiivsed küljed. * Vabadust piiratakse * Vabadust peab hindama "Ma pole iial arvanud, et inimese vabadus seisneb selles, et ta võib teha, mida ta tahab, vaid pigem selles, et ta ei pruugi kunagi teha seda, mis talle ei meeldi" - Rousseau Vabadus on iga inimese jaoks erinev. Mõnele tähendab see võimalust öelda seda, mida mõeldakse, mõnele aga võimalust valida ja teha oma valikud teistest sõltumatult. Mõnele jällegi on vabadus elu ilma reegliteta. Mõnele tähendab see olla sina ise ja mitte teeselda ja lasta ennast mõjutada. Vabadusega puutume kokku iga päev. Vabadusega kuulub kaasa vastutus, eelkõige iseenda ees. Inimene peaks tunnetama vabadust teha ja öelda mida heaks arvab, kuid
mõistusesse kui maailma tunnetamise allikasse. • Leidis toetust ka ratsionalismist ( mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsus) ja empirismist ( kõigi Tuntud valgustajad • Immanuel Kanti võib lugeda valgustuse rajajaks. • Thomas Hobes väitis, et kuningavõim pole jumalast, vaid rahvast. • John Locke tutvustas esimest korda inimõigusi. • Montesquieu lõi võimude lahususe põhimõtte • Voltaire-i arvates on valgustatud monarhia parim • Rousseau väitis, et ka demokraatia pole täiuslik. Kameralistid • Saksamaalt pärit idee • “Üksik isik saab elada heaolus ja õnnes vaid ühiskonna poolt toetuna.” • Toetasid absolutismi • Andsid valitsejale vabad käed, aga ootasid heaolu ja õnne Christian Wolf Füsiokraadid • Prantsusmaal levinud idee • “Laske minna!” • Majanduses kehtivad kindlad seosed ja ühiskonnast sõltuvad seosed, milledesse riik mitte mingil juhul sekkuda ei tohi.
Valgustus Prantsusmaal Valgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse areng,mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse.Inimühiskonnale seati eeskujuks loodus.Esiplaanile seati inimene.Rene Descartes-Sündis väikeaadliku pojana.Tema põhiteos ,,Arutlus meetodist".Rõhutas et teadmiste ainuke allikas on mõistus.Arvas et kahelda tuleb kõiges. Voltaire-Oli kirjanik,poeet,jurist ja ajaloolane.Lähtus loodusõiguse teooriast.Tema poliitiline ideaal oli valgustatud absolutism.Charles Montesquieu-Poliitiline teos ,,Pärsia Kirjad".Peateos ,,Seaduste vaim".Ideaalseks riigikorraks pidas konstitutsioonilist monarhiat.Võimude lahususe teooria.Seadusandlik,täitesaatev,kohtuvõim peaks eraldi olema. Jean-Jacques rousseau-Väljapääsu nägi rahva suveräniteedis,mis tähandab et võim on rahval.Põhiteos ,,ühiskondlik leping".Denis Diderot-Entsuklopeedia alusepanija ja väljaandja. Saksa valgustus Lähtus pietismist,mis pöörab tähelepanu vagadusele j...
Alfred Sisley ,, Heinamaa" 5) Millistes eesti kunstnike töödes avalduspost-ja impres. Mõju? A.Laikma.impressionist N.Triik-postimressionism K.Mägi- impressionism ja postimpressionism(rohkem) 6) Millega põhjustas skandaali E.Monet? Maaliga ,,Eine roheluses" , kus alasti naised olid kahe riides mehega piknikul. Zürii arust sobisid alasti naised ajaloolistesse maalidesse, mitte aga iga päevase miljööga maalidesse. 7) Tuntumad naivistid. P.Kondas , H. Rousseau, M. Utrillo, 8) Millega äratas tähelepanu naivism? Hakati pöörama tähelepanu detailidele. Pühapäevakunstnikud, proprtsioonireeglite eiramine. Tähendab lihtsameelsust ja lapselikku mõtlemisviisi. 9) Millist sündmust peetakse fotograafia alguseks? Fotograafia alguseks loetakse enamasti 19. sajandit, kui esmakordselt suudeti salvestada kujutis ilma seda käsitsi ümber joonistamata. Leiutiseks võib lugeda camera obscurat- fotoaparaat e pimekamber(esimene).
kriitika • Vabariik- väikesele riigile, parlamentaarne monarhia on parim riigikord. F.M.A.Voltaire (1694-1778) õ. lk. 25 • Valgustatud absolutism • Teravmeelne ja teravkeelne • Kirjutanud terve raamatukogu täie teoseid • Näitekirjandus • „Kui harimatu rahvahulk hakkab tegutsema, hukkub kõik“ • „Purustage koletis!“ J.J.Rousseau (1712-1778) õ.lk. 27. • „Ühiskondliku lepingu“ teooria • Demokraatia sobib vaid väikesele riigile • Rousseau ideesid on kasutanud oma tegevuse õigustamiseks diktaatorid • Tänapäeva pedagoogikale alusepanija „Elise…“ Valgustuse tähtsus • Valgustuse põhimõtted on ka tänapäeval aktuaalsed ja leiavad kasutust. • Võimude lahusus, inimõigused – demokraatia mõõdupuu • Iganenud seisukohtade kritiseerimine viis nendest loobumiseni • Arutlused ideaalse riigikorra üle, ühiskonnakriitika • Teaduslik lähenemine, ka riigi valitsemisele • Entsüklopeediad
Romantismi üldiseloomustus KIRJANDUS Sõna ,,romantism" tuleneb 17./18. sajandi kirjandusest, kus see mõiste oli seotud rüütliromaaniga Romantilise romaani eelkäijaks oli Rousseau romaan ,,Julie ehk Uus-Heloise" Saksamaal tegutses kirjanduslik liikumine ,,Torm ja tung" KUJUTAV KUNST Arhitektuur jagunes historitsismiks ja eklektikaks Peamiselt avaldus romantism maalikunstis ja graafikas Kuulsamad kunstnikud olid Goya,Turner ja Delacroix Ainestik põhines ajalool,legendidel ja saagadel Romantiline laul Kooride ja lauluseltside asutamine Ilmnes Viinis 18.sajandi lõpus
Kuna kuningas armastas oma lähedasi, andis ta oma vennale raha, mida aga ei suutnud isiklikest varudest kuidagi katta. Maximillien Marie Isidor de Robespierre Ta sündis väikeses linnakeses nimega Arras. Ta lapsepõlv ei olnud õnnelik, eriti peale ema surma. Ta oli vaikne, kuid mitte tagasihoidlik. Hiljem sai temast suurepärane kõnemees, kuigi kõne pidamine oli temas alati tekitanud närvilisust ja talle ei meeldinud suured rahvahulgad. Tema lemmikkirjanikuks oli J. J. Rousseau. Ta asutas patriootilse erakonna nimega Jakobiinide Klubi ning sai selle ,,äraostmatuks" liidriks. Pärast vabariigi väljakuulutamist sai temast kõrgeima võimuorgani, Konvendi, ning tegelik jakobiinide revolutsioonilise valitsuse juht. Ta kuulutas välja, et korra loomiseks riigis oli vaja kehtestada diktatuur. Olles Rahvapääste Komitee juhataja, vastutas eelkõige tema kohtumõistmise eest Louis XVI ja Marie Antoinette üle. J. J
3. Seisusliku hariduse olemus keskajal. 4. Reformatsiooni panus pedagoogika ajalukku. 5. Lapsekeskse pedagoogika lähtekohad (peamised esindajad ja nende ideed). 6. Võrdleva koolikorralduse aine ja allikad (peamised uuringud ja neid teostavad organisatsioonid). 7. Tendentsid kaasaegse koolikorralduse arengus koos näidetega Eesti (või muu riigi) hariduses. 1) Maailmapedagoogika klassika: 1. Comenius ,,Suur didaktika" Kuidas õpetada nii, et see oleks õpilasele kõige efektiivsem 2. Rousseau ,,Emile e. Kasvatusest" revolutsioonilised ideed tolle aja kontekstis. Eesmärk kasvatada loomulikku last.Laps peab maitsma oma lapsepõlve, tuleb soodustada nängimist.Laps ei tohi saad midagi sellepärast, et ta seda nõuab, vaid sellepärast, et ta seda vajab. Pole vaja õpetada teadmisi, vaid tekitada huvi teaduse vastu.Lapsepõlv on väärtus, last ei tohi sundida omandama seda, mille vastu tal huvi pole. Lapse teadmised peaksid tulema tema kogemustest. 3
ühiskondlik arvamus, filosoofia ja ilukirjanduse põimumine, tegelikkuse naturalistlik kujutamine, romaan tähtis, sekkumine ühiskondlikku ellu, realistlik-olustikuline kujutamine, kodanikutunee Inglismaa: 1688 kuulus revolutsioon, usuvabadus, isikupuutumatus, Daniel Defoe ,,Robinson Grusoe", Jonathan Swift ,,Gulliveri reisid", John Locke, Isaac Newton Prantsusmaa: Suur Prantsuse revolutsioon, Vabadus!, Võrdsus!, Vendlus!, Montesquieu, Voltaire, Rousseau Saksamaa: ,,Torm ja tung", Herder, Goethe Romantism 18 saj lõpp 19 saj I pool- tekkimine seotud Napoleoni vallutussõdade ja S Pr revolu, Pettumuse ajajärguga langes kokku, vabaduse- ja õiglusepaatos, sai alguse Saksamaalt ja Inglismaalt, Kultuseks looduse- ja loomulikkuseihalus, igatseti pageda ühiskondlikust lärmist loodusesse, mineviku idealiseerimine, lihtsad inimesed ja rahvas tervikuna hoiavad endas looduse puhtust,
Uusaeg X klass Uusaeg- aeg, pärast keskaega 16-19 saj Puritanism- katoliikluse vastane õpetus Inglismaal Predestinatsiooniõpetus-õpetus ettemääratlusest Bacon;Hobbes;Lock- vara uusaja filosoofid Vanausulised-usklikud, kes keeldusid reformitud usku tunnustamast Patriarh-õigeusu kirikupea Descartes;Voltaire;Montesquieu;Rousseau-Valgustajad Generaalstaadid-seisuste esinduskogu Prnts Richelieu-Prnt kardinal, Louis XIII ajal Louis XIII-Prnts kuningas Colbert-majandusteadlane, merkantilismi rajaja Louis XIV; XV; XVI-prantsusmaa kuningad, absolutismi kõrgperioodil 1642-1648-Inglise kodusõda, kuninga ja parlamendi vahel Charles I-Inglise kuningas kodusõja ajal Mihhail Romanov-Romanovite dünastide alusepanija Venemaal 1613-Romanovite dünastia algus Peeter I Vene tsaar 18.saj algul 1700-1721-Põhjasõda Katariina II-Valgustatud valitseja Vene 18.saj II pool Valgustatud absolutism-riiki valitseb haritud valitseja Gust...
Armastati igasuguseid portselanist nipsasjakesi. Rokokooajasturiietus. Nii mehed kui naised kandsid õrnades toonides siidrõivaid,neid ehtisid pitsid ja puuderdatud parukad,naistel spiraalselt keerduvate lokirullidega,meestel aga patsiga.Daamid olid taljest äärmiselt kokku nööritud,heinasaadudena paisusid seelikud.Sellist ebamugavat rõivastust poleks saanud kanda ükski tööd tegev inimene. Rokokoostiil tõi uue suuna aga ka pargikujundusse.Filosoof Rousseau mõjutusel tekkis uus,vaba loodust jänjendav nn.inglise park looklevate teede,tiikide ja jugadega. Peale Prantsusmaa levis rokokoo ka Saksamaal.Eestis kauneid rokokoostiilis sisustus oli Põltsamaa lossis,kuid se hävis Teise maailmasõjaajal.Kuid kaunis rokokooornament on majafassaadil Tallinnas Uus tänav 1. Mõned pildid rokokoost:
Millest olen elus rõõmu tundnud? Rõõm- see on imetilluke tükike meist, killuke meie päevast, samas ääretu tähtsusega kõigi jaoks. Tõelist õnne kohtab elus vaid harvadel juhustel, kuid nagu on öelnud Jean-Jacques Rousseau:"Tõelise õnne allikas asub meis eneses ja inimeste võimuses pole teha õnnetuks kedagi, kes ise tahab olla õnnelik". Õnn ja rõõm peitub meis enestes ja keegi ei saa seda meilt võtta. Kõige rohkem olen elus rõõmu tundnud mälestustest. Hetkedest, mis on möödunud, kuid jäävad igavesti mälusoppi ja oleksid otsekui graveeritud meie südametesse. Möödunud hetki me tagasi ei saa, kuid alatiseks jäävad meile viivud nendest mometidest, mida me ise soovime jäädvustada endi teadvustesse. Mälupildid meenuvad mulle vahepeal isegi sellest east, mil olin alles jõmpsikas. Üksikud hetked, mis jooksevad silmeest öösiti ärkvel olles läbi. Hetked, mis ma veetsin koos oma emaga. Mäletan veel, kuidas k...
Enesesäilitamise instinkt. John Locke – üleskutse inimese õigusi kaitsma ja arendama viisakust ja mõistust. Riik peab inimest säilitama ja kaitsma. 18.SAJANDIL – KESKUS PRANTSUSMAA Charles Louis de Montesquieu – „Pärsia kirjad“. Kuulsaim tõde – võimude lahususe teooria, parlamentaarne monarhia. Francois-Marie Voltaire – „Filosoofilised kirjad“. Valgustatud monrahia. Jean Jacques Rousseau – Tagasi loodusesse. Rahva vabatahe. Kristluse inimlikumaks muutimine ehk humaniseeritud kristlus. Deism – jumal lõi maailma. Lõi korra, milles maailm edasi eksisteerib, aga hiljem pole ennast enam inimestele ilmutanud - Jumal ilmutab ennast inimestele loodusseaduste kaudu, mitte üleloomulikul teel. SAKSAMAA G. E. Lessing J. G. Herder J. W. Goethe – „Faust“ VALGUSTUSAJASTU KOKKUVÕTE 1. Inimene vabaneb autoritaarsusest, mõtleb ise. 2
kirjad.1764 Filosoofiline sõnaraamat. Ta on kõige mõjuvam prantsuse valgustuse esindaja. Hüüti "naervaks filosoofiks". Filosoofiliselt võtab üle inglise empirismi mõttevara. Eriti teravalt ründab ta religiooni dogmaatilisust: ta näeb siin intolerantsuse, vabadusetuse ja teisitimõtlejate jälitamise allikat. Suur osa ajaloolisest religioonist on puhas ebausk. On vaja luua mõistuspärane religioon, mis soodustaks moraali. Lisaks veel Montesquieu, Diderot ja Rousseau. Rousseau on üleminekufilosoof: ühest küljest teravdab ta üleskutset suuremale vabadusele, teisest küljest valmistab ta ette romantilist protesti valgustuse vastu. 6. J.J. Rousseau ja valgustuse kriitika Rousseau on üleminekufilosoof: ühest küljest teravdab ta üleskutset suuremale vabadusele, teisest küljest valmistab ta ette romantilist protesti valgustuse vastu. Tema tesoeid: Uus Heloise, Emile ehk kasvatusest, Ühiskondlikust lepingust, Üksildase uitaja mõtisklused, Pihtimused
Ta sündis väikeses linnakeses nimega Arras. Ta isa, Francois Robespierre, võrgutas ära Jacqueline-Marguerite Carraut, mille tulemusena Robespierre sündiski. Ta lapsepõlv ei olnud õnnelik, eriti peale ema surma. Ta oli vaikne, kuid mitte tagasihoidlik. Hiljem sai temast suurepärane kõnemees, kuigi kõne pidamine oli temas alati tekitanud närvilisust ja talle ei meeldinud suured rahvahulgad. Tema lemmikkirjanikuks oli J. J. Rousseau. 1780. aastal sai ta õigusteaduse bakalauruseks ning sai litsentsi töötamiseks Pariisis. Kuid ta ei olnud väga hea advokaat ja ei võitnud kuigi palju kohtuasju. Sel ajal hakkas ta tõsiselt mõtlema, kuidas oleks võimalik reformida ühiskonda seaduste läbi. Ta rääkis palju patriotismist, kuid esialgu ei olnud tal plaani kukutada kuningas või luua revolutsionistlik valitsus. Ta asutas patriootilse erakonna nimega Jakobiinide Klubi ning sai selle ,,äraostmatuks" liidriks.
Filosoofiline essee vabaduse teemadeil Ma pole iial arvanud, et inimese vabadus seisneb selles, et ta võib teha, mida ta tahab, vaid pigem selles, et ta ei pruugi kunagi teha seda, mis talle ei meeldi. - Jean-Jacques Rousseau Vabadus kui võimalus teha mida iganes inimene teha tahab, nii vaimselt kui ka füüsiliselt, on ühiskonnale alati südamelähedane olnud. Näha on seda ju ka sellestki, et väga pikka aega on olnud karistussüsteemi lahutamatu osa vabadusekaotus ehk vangistus. Miks see siis inimestele ei meeldi? Vanglates antakse ju riigi raha eest hästi süüa, ei pea muretsema erinevate olmemurede pärast, saab ka paar tundi päevas tuult ja päikest nautida. Kuid
katoliku kirikuga, esindades deistlikku arusaama jumalast (seisukoht, et jumal on küll maailma loonud, aga ta ei sega end enam maailma asjadesse vahele ). Poliitikas oli ideaaliks valgustatud absolutism. ( Prantsusmaa ) · C. Montesquieu ,,Pärsia kirjad" , ,,Seaduste vaim" ; jõudis järeldusele, et seaduste ja valitsemisviiside erinevused tulenevad looduslike olude ja ilmastiku erinevusest. ( Prantsusmaa) · J. J. Rousseau tema mõtted andsid olulist tõuget Prantsuse revolutsiooni puhkemisele. Suhtus kriitilisemalt varasemasse valgustusse ja Voltaire'i. Rousseau järgi on inimene loomu poolest hea, aga kultuur ja ühiskond on inimese ära rikkunud. ( Prantsusmaa ) · D. Diderot etendas väga tähtsat roli valgustusideede levikus. Andis välja Encyclopedie 17 tekstiköidet 1751-1766, millele järgnes 11 köidet illustratsioone, viimane neist avaldatud 1772. aastal
Romantism Võimas romantiline vaimuliikumine XVIII sajandi lõpus ja XIX sajandi 1. poolel idanes valgustuskultuuris endas. Prantsuse filosoofi ja kirjaniku Jean-Jacques ROUSSEAU üleskutse pöörduda looduse ja loomulikkuse poole ning saksa mõtleja Johann Gottfried HERDERi uudne hinnang keskajale ja rahvaluulele olid kooskõlas romantikute aatega nii õiglasemast ja vabamast ühiskonnast kui ka terviklikumast inimesest. Siiski langes romantism kui ajalooline kultuuritüüp pigem kokku pettumuse kui ootuste ajajärguga. Romantikute varajane põlvkond sealhulgas näiteks inglise nn Järvekoolkond
Psühholoogia · Psühholoogia o Rahvapsühholoogia Igal inimesel olemas, elu jooksul omandatud o Filosoofiline psühholoogia Antiikaajal olid kõik teadused filosoofia osad Hingeline käsitlus Mis on hing? Kas hing on surematu? Kust tulevad mõtted? Pythagaras · Tegeles geomeetriaga · Aravas, et hing on harmoonia ja täiuslikkus · Arvas, et vaimuhaigust ja purjus olekut saab ravida muusikaga Platon · Uskus hingederändamist · Hing sünnib ümber o Teaduslik psühholoogia Mis on psühholoogia? Psüholooiga- Teadus inimese mõtlemisest ja käitumisest jne Rahvapsüholoogia- Praktiliste teadmiste kogum inimese käitumise kohta. Omandatud kogemuse teel. Kasutataks...
Valgustus. Valgustusajastu filosoofid. Valgustusajastu oli ajajärk 18. sajandi Euroopa kultuurielus, mida iseloomustab mõistusekultuur ja progressiusk ning mis seisnes ilmaliku mõtte vabanemises usu dogmadest. Esiplaanile nihkusid mõistev leebus, õiglustunne, inimväärikus ja hüvelise kooselu probleemid. Esiplaanile tõusid konkreetsed elukorralduse küsimused ja poliitilised probleemid, mis Suure Prantsuse revolutsiooni eel ja ajal vallutasid kogu silmapiiri. Ajastu märksõnadeks said mõistus ja valgus. Kõige enam rakendasid valgustusideid kodanlased. Valgustus haaras praktiliselt kõiki Euroopa maid, kuid tema tuntumad ideoloogid olid enamjaolt pärit Inglismaalt, Prantsusmaalt või Saksamaalt. Tuntumad valgustusajastu filosoofid olid Voltaire, Rousseau, Montesquieu, Diderot, d'Holbach, Helvetius, d'Alembert, Buffon, Locke, Hobbes, Winkelmann, Lessing. Valgustusideed mõtestasid uudselt kõiki inimelu tähtsamaid ...
Sõna demokraatia pärineb kreeka keelest: demos- `rahvas´ ka kratos- `võim` 2. Euroopalik demokraatia on väga noor, see sündis umbes veidi üle 200 aasta tagasi Suure Prantsuse revolutsiooni käigus. Prantsuse revolutsioon toimus aastail 1789- 1799. 3. Euroopalik demokraatia eeldab, et kõik riigi kodanikud sünnivad siia ilma võrdsetena ning igal täiskasvanud kodanikul on õigus osaleda riigi võimuorganite töös. 4. Enim mõjutanud demokraatiat on filosoofid Jean Jacques Rousseau ja Montesquieu. 5. Konstitutsioon on põhiseadus. Konstitutsiooni koostab riigikogu. 6. Eesti vabariigi parlamenti kutsutakse Eesti Riigikoguks. Riigkogu käib koos Stenbocki majas. Riigikogu koosseis valitakse 4 aastaks. Riigikogu tähtsamad ülesanded rahva esindajana on välja töötada seadusi, võtta vastu otsuseid, teha parlamentaarset kontrolli ja arendada välissuhtlust. 7. Parlamendid on 101 liiget mitte 100 liiget, sest 101 on paaritu arv ning kui toimuvad
,,Reproduction in cattle and buffaloes"- Ian Gordon http://www.buffalodairy.co.uk/ - The Buffalo Dairy Limited http://www.theclays.com/buffalo/ - Water buffalo list http://www.buffalomilk.co.uk/id20.htm -Buffalo milk from Britain ,,Efficient dairy buffalo production" C.Santosh Thomas ,,Buffalo vs. cow milk fat globules: Size distribution, zeta-potential, compositions in total fatty acids and in polar lipids from the milk fat globule membrane"- Olivia Ménard, Sarfraz Ahmad, Florence Rousseau, Valérie Briard-Bion, Frédéric Gaucheron,Christelle Lopez ,,Effects of acidification on physico-chemical characteristics ofbuffalomilk: A comparison with cow's milk"- S.Ahmad, I. Gaucher jt ,,Food Chemistry" ,,Encyclopedia of Dairy Sciences" (2.osa) "Animals that Produce Dairy Foods | Water Buffalo" - M. S. Khan "Agricultural Systems" - Berentsen, Stöckle, Walker Tänan tähelepanu eest!
J.Locke 17. s Inglise revolutsiooni põhjendamine. Ideed levisid Prantsusmaale. Ühiskondliku lepingu teooria: riik tekkinud lepingu tulemusel. Alamad loovutanud võimu valitsejale, aga neil õigus vabadusele, omandile ebaõiglusele vastu hakata, mässata. Õigus usuvabadusele. Võim tuleb jagada seadusandlikuks ja täidesaatvaks, et vältida ainuisiku despootiat. Voltaire pidas ideaalseks valitsemisviisiks valgustatud monarhiat. Rousseau kritiseeris nii absoluutsed kui ka parlamentaarset monarhiat. Montesquie- erinevate ühiskondade analüüs. Loodusolude, riigi suuruse mõju valitsemisele. Vabariik, monarhia, despootia. Võimude lahususe ja kolmikjaotuse idee: täidesaatev, seadusandlik ja kohtuvõim. Eesmärk võimu absolutiseerimise, kuritarvitamise tõkestamine. Ideaalne valitsemisviis konstitutsiooniline monarhia. Valgustajate mõju USA Iseseisvussõja, Suure Prantsuse revolutsiooni vaimne ettevalmistamine
Voltaire (21. nov 1694 30. mai 1778 ) 18. sajandit Euroopas nimetatakse valgustusajastuks. Kuigi enamik valgustusideid sai alguse Inglismaalt, kujundasid Euroopa vaimseid suundi just prantsuse filosoofid (nt Voltaire ja Rousseau).Valgustajad võitlesid õiglasema ühiskonna eest. Nad kuulutasid vabaduse ja võrdsuse ideid.Progressi aluseks pidasid nad teaduse arenemist ning hariduse ja kultuuri levitamist rahva hulgas. Valgustuse teiseks ideaaliks oli nn loomulik inimene. Loomuliku inimese ideaal oli seotud kodanikutunde ja -vastutusega. Voltaire (kodanikunimega François Marie Arouet) oli prantsuse filosoof, kirjanik, ajaloolane ja üks Euroopa valgustusliikumise juhtkujudest. Ta sai kuulsaks näitekirjaniku ja poeedina, hiljem oli tuntud John Locke'i ja Newtoni vaadete populariseerijana. Muuhulgas võitles ta sallivuse ja kodanliku avalikkuse eest ning katoliku k...
Maalis galantseid kõrgema seltskonna pidusid, teatriteemasid, meeleolu oli kurb ja igatsev. 10.Kes oli Jean Honore Fragonard? Mis sajandis oli tema looming? Rokokoomeister, 18 saj 11.Miss. ajastut matkis kõrgklassitsism? Antiikajastut 12.Milline. kultuurialane sündmus ajendas kunstnikke ja arhitekte matkima antiiki? Pompej ja Herculaneumi väljakaevamised 13.Millised ühiskondlikud muutused Prants. tingisid rokokoo asendamise klassitsismiga? Valgustus filosoofide (voltaire), Diderot, Rousseau teosed innustavad noort põlvkonda. Vaesuse rõhumise all, lihtrahvas ei kannatanud vanamoodi elada. Suur Prantsuse rev. 14.Mis on portikus? Sammaste koda (korintose sambad) 15.Miss. kunstiliik sai juhtivaks varaklassitsismis? Arhitektuur 16.Miss. Prants. XVIII saj. kuppelehitis sai eeskujuks teistele riikidele? Autor? Pantheon Pariisis, Jaques German Soufflot 17.Miss. Eesti linnas oli vilgas ehitustegevus klassitsismiajastul? Tartus 18.Miss
* agressivne suhtlemine publikuga * provokatsioonid Kunstnikud: * * Metafüüsiline Maal 1917-1921 üleminek dadaismist sürrealismile Sürrealism 1923 - 1945 * allikateks fantaasiarikkus * seemed moondati elavaks kehaks ja vastupidi * ei arvestata moraali, religiooni ega tavasid Kunstnikud: · Salvador Dali · Rene Magritte · Max Ernst Naivism * vahetu, lihtsameelne, sarnane laste joonistustega * julge, abitu, palju detaile Kunstnikud: * Henry Rousseau * Paul Kondas Popkunst 1950- täna * reklaamist pärinevad detailid * kasutati akrüülvärve * kleebiti võõraid materjale lõuendile * tegelase ja esemed kaunistatud erksate värvidega Kunstnikud: * Claes Oldenburg * Andy Warhol * Richard Hamilton Installatsiooni kunst * ruumiline kompositsioon * omavahel kombineeritud seemed Kunstnikud: * Richard Wilson * Walter De Maria Minimalism alates 1964 · vähe kaunistusi ja ilustusi · keskendutakse ainult hädavajalikule
kristlus valitses, mõjutades nii ühiskonnakorda, ülikoole kui ka käitumiskultuuri. Tuntud ajaloolase Norman Davise järgi (kellelt ka tsitaadid eelmises lõigus) hakati kristliku kogukonna asemel kasutama poliitilist mõistet «Euroopa» siis, kui tugevnevad kuningad ei tahtnud ennast enam paavsti võimu alla heita. Siis, umbes 1700. aastatel hakati rääkima rohkem Euroopast, poeetiliselt on sellest kirjutanud sellised valgustusaja suured nimed nagu Voltaire ja Rousseau. Euroopa on maailmajagu, milles me elame, kuid tema poliitiline tähendus on ajast aega muutunud. Külma sõja ajal tähendas Euroopa eelkõige Lääne-Euroopat, täna on põhjust rääkida kultuurilise Euroopa taasühendamisest. Aga millised riigid ja rahvad sellesse taasühendatud Euroopasse kindlasti kuuluma peaksid, pole praegugi selge. Nii on Euroopa Liit põhiliselt koondanud liikmeid läänekristluse ehk siis ajalooliselt Rooma paavsti mõjualadelt
6. Millises Tallinna kirikus asub J.Köleri fresko ,,Tulge minu juurde..."? Mis on fresko? Tallinnas Kaarli kirikus 7. Kes oli eesti rahvusliku maalikunsti rajaja? Johann Köler 8. Missuguse nimetusega tuntakse veel peredviznikute ajajärku? Kriitiline realism 9. Kes oli suurim kunstnik vene kriitiliste realistide seas? Jean Francois Millet [zan fransuaa millee] Honore Daumier [onoree domjee] Gustave Courbet [güstaav kurbee] Adolph von Menzel [adolf fon mensel] Corot. Maastik T. Rousseau. Millet. Viljapeade Metsaserv korjajad Fontainebleau's Courbet. Matus Courbet. Kivilõhkujad Courbet. Tere, härra Ornans'is Courbet! Daumier. 1831. aasta Daumier. Kolmanda Daumier. Pesunaine poliitilised maskid klassi vagun Perov. Matus Repin. Burlakid Volgal Repin. Zaporoozlased
· Inglismaalt levis valgustus edasi Saksamaale, Prantsusmaale ja teistesse Euroopa riikidesse. · Valgustusega kaasnes orjuse kaotamine, inimeste seaduste muutmine, jt. Poliitiline taust · Prantsuse valgustajad Montesquieu ja Rosseau sattusid Inglismaal viibides vaimustusse sealsete filosoofide vaadetest ja ühiskonna vabameelsetest tavadest. · Enamik valgustuse põhimõtteid tuli küll inglastelt, kuid just prantslased Voltaire ja Rousseau olid need, kes kujundasid Euroopa valgustuse palge. · Riiklik ja poliitiline tõus ning kultuuriline elavnemine algasid ka Saksamaal ja Venemaal. Autorid, filosoofid ja kirjanikud Jonathan Swift · Jonathan Swift sündis 30. novembril 1667a. Dublnis, Iirimaal · Ta oli kirjanik ja filosoof · Üks kuuulsamaid teoseid `'Gulleveri reisid'' · Jonathan Swift suri 1745. aastas Daniel Defoe · Sündis 1660
esimesed meistrid olid dadaistid. Kehakunst: Bruce Nauman "Autoportree purskkaevuna". Performance e etendus, Joseph Beuys "Kuidas seletada pilte surnud jänestele" Düsseldorfi galeriis. Gilbert ja George "Fair Play", Raul Kurvins, S.T.Annus. Naivism: naivistide teostel on enamasti väga järjekindlalt konstrueeritud kompositsioon. Üheks tähtsamaks naivismi jooneks on täpse järgnevuse traditsiooni puudumine. Seal, kus areneb uus naiivsus, sünnib ka naivistlik kunst. Henri Rousseau "Karnevaliõhtu", "Unenägu", Ta on maalinud nii olustiku pilte oma übrusest kui ka portreid, väljamõeldud stseene eksootilises looduses ning veidraid allegooriaid. Tema maalidel on ruumikujutus ja objektide suurusvahekorrad ebaloomulikud. Niko Pirosmanasvili "Tüdruk õhupalliga", "Viis vürsti pummeldamas". Maurice Utrillo "Vaade kirikule".
(Peab meeles pidama, et Locke on siiski kodanluse, mitte lihtrahva, ideoloog!) Võimude lahususe idee Locke paneb aluse ka võimude lahususe ideele, kuid ei arenda seda veel kuigi kaugele. Ta räägib kolmest võimust: kuninga, parlamendi ja föderaalsest võimust. Locke leiab, et võimu kuritarvitamise vältimiseks tuleb luua eraldiseisvad institutsioonid kuningas kui täidesaatev võim ja tähtajaline seadusandlik võim. Jean-Jacques Rousseau (1712-1780) Rousseau sündis Genfis, hiljem kolis Pariisi. Proovis erinevaid ameteid (maksuametnik, preester, muusik), kuid ükski neist talle hästi ei istu. 1742 aastal võttis Diderot soovitusel osa Dijoni Akadeemia traktaadi konkursist teemal, "Kas teaduste ja kunstide areng on soodustanud kommete paranemist või korruptsiooni?" Rousseau oma kirjutises väitis, et teaduste ja kunstide areng on soodustanud ainult inimeste allakäiku ning selle traktaadiga [eestikeelses tõlkes Europeia 1995.
Renessanss (14. sajandi teine pool kuni 16. sajand) Seda ajastut iseloomustab kõige paremini sõna ,,taassünd". Toimus eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimkeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgnes keskajale. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka vaidlustatud. Renessansi ajal hakati uuesti huvi tundma unarusse jäänud antiikaja kultuuri, igapäevaelu, kirjanduse, filosoofia ning kunsti vastu. Renessanss oli nagu antiikaja kultuuri taassünd, aga mis ei tähenda tingimata seda, et kõik piirduks ainult vana meenutamisega, antiikaja ja renessansi vahele jäänud ajastut hakati nimetama keskajaks. Teine väga tähtis märksõna renessanse puhul on humanism, tähelepanu keskmesse jäid inimvärtused ning inimese vaba areng. Hinnati inimest, kes teostab ja kehtestab end iseseisvalt. Kirjandus ja kunst võtsid suuna inimlikkuse poole, kui varem oli jumal alati kõige kõrgemal, siis nüüd pääses esile ka inimk...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
