Bioloogiline surm (taaspöördumatud muutused) Kontrolli teadvust järgmiste võtetega: 1. Räägi kannatanuga, kas ta vastab kõnetamisele. 2. Raputa kergelt. 3. Näpista kannatanut või rulli kõrvu kas ta reageerib valule? · Vastab arukalt teadvusel. · Ei reageeri sinu tegevusele teadvuseta. Teadvuseta inimesel kontrolli hingamist Kõrvaga sa kuuled hingamist Põsega sa tunned õhu liikumist Silmaga sa näed, kas kannatanu rindkere liigub hingamise taktis Kontrolli, kas kannatanul on vereringetunnused Selleks: Vaata, kas kannatanu ennast liigutab, hingab või köhib Kontrolli pulssi unearteril, reiearteril Kuluta selleks mitte rohkem kui 10 sekundit Juhul, kui puuduvad vereringe tunnused: Alusta kaudse südamemassaaziga Tee südamemassaazi sagedusega 100 120 korda minutis Tee kaudset südamemassaazi ja kunstliku hingamist
pulsilaine registreerida. 16.Vereringe kapillaarides- Toimub ainevahetus vere ja kudede vahel.•Jõudeolekus toimib ainult osa kapillaare• Kehalisel tööl suletud kapillaarid avanevad ja kohalik verevool suureneb - tööpuhune hüpereemia • Arterio- venoossed anostomoosid 17.Vereringe veenides- veenides surutakse verd edasi raskustungi toimel, tagasivoolu takistavad klapid. Muutub rindkeresisene rõhk, kui me hingame. Rindkere imav toime soodustab liikumist -rindkere liikumine hingamisel põhjustab rõhu muutumise suurtes veenides - sissehingamisel rõhk langeb alla atm. Rõhu, väljahingamisel tõuseb 2-5 mm Hg.Lihaspump - lihaskontraktsioonide korral surutakses verd veenidest välja . 18. Kopsuvereringe- Kopsuvereringe ehk väike verering on suure mahtuvusega tänu elastsetele veresoontele. Samuti on väga hästi arenenud arterio-venoossed anostomoosid (ühendused). Kuna
moodustavad põhja, küljed ja otsad, ja teine korter pardal moodustab kaas. Kaks end lauad laiendatakse tõsta rindkere maapinda kohta paar plaat jalad. Kuus pardal kummutid võib väga kaunistatud maal või nikerdamiseks. Mõned neist on ulatuslikult kaetud metalliga kopsakas, et tugevdada nende üsna lihtne ja nõrk tisleri, kuid teistel on väike või puudub metallitööd. Kuus pardal kummutid seotud naelutamine poole lõppu tükki lihtne üle katte õmblusena. Rindkere korrusel on lisatud end tüki seinapaneel ühine, täpselt nii, nagu näidatud (Lisas pilt 3). Nagu Viking rinnus (ja võib-olla isegi rohkem), nurkliidetes on üsna nõrk. Kuna nõrkus tisleri kuus pardal kummutid sageli toestatud metallist rihmad nurkades. Kuus pardal kummutid on ühised alates 9. kaudu XVI sajandil ja hiljem. Pikaealisuse disain on ilmselt seotud tema lihtsus. Keerulisemad ja vastupidav tisleri olemas lõpust Viking jooksul, kuid need kastid oleks olnud palju
KOLMAS NÄDAL -hakkavad arenema veresooned ja magu -21. Elupäeval hakkab tööle süda NELJAS NÄDAL -tekivad luude ja lihaste alged -laps on nüüd 5-10mm pikk ja kaalub alla 1grammi, sarnanedes üsnagi looma lootega VIIES JA KUUES NÄDAL -embrüo hõljub vedelikuga täidetud kotis -tal on lihtsa ehitusega aju,selgroog ja kesknärvisüsteem -moodustuvad kopsud, käte ja jalgade algmed -pea piirkonda on tekkinud neli lohku, millest hiljem arenevad silmad ja kõrvad -arenevad kõht ja rindkere. Süda on nähtav suure kühmuna rindkere eesseinal SEITSMES RASEDUSNÄDAL -pea on suur ja rinnale kõverdunud. Moodustub nägu, kuigi silmad asetsevad pea külgedel ja on kaetud. Silmapiirkonnas naha all on nähtav must pigment. -käed ja jalad on selgelt nähtavad, nende otstes on lõhed, millest arenevad sõrmed ja varbad -süda hakkab verd pumpama -embrüo närvisüsteem on peaaegu välja kujunenud -hakkavad arenema luurakud
Andmed juhtunud ja juba osutatud abi kohta edastatakse ühelt abistajate rühmalt teise. Abiandmisahelas on võrdselt tähtsad kõik lülid. Elustamine on esmaabi andmine südame seiskumisel · Südame seiskumisel lakkab vereringe · Hapnikku ei kanta kopsudest kudedesse · Aju hapnikupuuduse tõttu 10-15 seki pärast südame seiskumist kaob teadvus · Kui aju jääb hapnikuta 4-6 minutiks, saabub surm. Kannatanu seisundi hindamine: · Hingamie uurimine · Vaata rindkere liikumist · Kuula hingamiskahinat · Tunneta õhu liikumist läeselhaga · Täiskasvanu hingab 12-16 korda minutis · Vereringe uurimine · Pulssi katsutakse unearteril · Täiskasvanu normaalne pulsisagedus 60-100 korda minutis Peatrauma : · löök pähe, · kukkumine, · vette hüppamine, · liiklusõnnetus, · füüsiline vägivald Tunnused: 1. Teadvusetus 2. Unisus 3. Peavalu 4. Iiveldus, oksendamine 5
Võib valutada Vajab disenfitseerimist (piiritus, briljantroheline jne.), verejooksu lakkamise järgselt aseta haavale side või väikese padjakesega haavaplaaster Võib kasutada kaitsevahendid Salvid värskele haavale ei sobi Suur haav: Võib olla sügav Veritseb Valutab Nõuab kontrollida haava nii sisenemis- kui väljumisava suhtes Nõuab säilitada õige asendit (Nt Rindkere haavade korral aseta kannatanu poolistuvasse asendisse või istuvasse asendisse) Nõuab kaitsevahendeid Ära püüa haava puhastada! 4 Kuidas tegutsed kui peale traumat (autoavarii) on inimene kahvatu jumega, nahk on külma higiga kaetud, inimene ei suuda korralikult ärkvel püsida ja kaebab valu alakõhu piirkonnas? Esiteks, helistan 112. Vaatlen keha ja asetan kannatanu tekile lamama, et isoleerida teda
Vereringe ühendab kõike kehaosi ja selle moodustavad veri,veresooned,süda.Vereringe üles. :pidev ainevahetus,kannab kehas laiali toitained ja hapniku, eemaldab jääkained.Süda on lihaseline elund mis paneb soontes vere liikuma.In. süda paikneb rindkere keskjoonest veidi vasakul pool kopsude vahel ning teda kaitseb luustund rinnakorv.Südant ümbritseb tihedast sidekoest südamepaun, mille õõs on täidetud vedelikuga mis vähendab südame töötamise hõõrdumist.Lihaseline sein jaotab süd. kaheks pooleks.(vas, par)Kummaski pooles koda ja vatsake=>süda 4 osaline.vatsakesed asetsevad süd all.Südam evas kotta subuvad kopsuveenid, sealt tuleb kopsudest hapniku rikas veri, paremaase suubuvad kehaveenid
*Veresoone on 3 põhilist liiki veenid, arterid, kapillaarid *Mööda artereid liigub veri südamest eemale *Mööda kõiki artereid ei voola hapnikurikas veri *Mööda veene liigub veri südamesse tagasi *Veenide seintes on klapid, mis takistavad vere tagasivoolu *Veenides voolav veri sisaldab keharakkudes pärit olevat süsihappegaasi ja jääkaineid *Kapillaarid ühendavad artereid veenidega Süda *Süda on neljaosaline *Süda paneb vere soontes liikuma *Inimese süda paikneb rindkere keskjoonest veidi vasakul pool kopsude vahel ning teda kaitseb luustunud rinnakorv *Südant ümbritseb tihedast sidekoest südamepaun *Lihaseline vahesein jaotab südame kaheks pooleks vaskauks ja paremaks. *Kummaski pooles on koda ja vatsake *Südame vasakusse kottaa suubuvad kopsuveenid *Südame vasakpool sisaldab hapnikurikast verd, parem pool aga haoniku vaest verd *Südame klapis lasevad verel liikuda ainult ühes suunas:südame kodadest vatsakesse ja vatsakestest edasi arteritesse
KRANIAALNÄRVID KIUD INNERVEERIVAD STRUKTUURID FUNKTSIOONID AJUTÜVE TUUM (närvierutusi edasi andma) I 1.paar n. olfactorius, haistmisnärv Sensoorsed Kraniaalnärv algab haistmisepiteelist ninaõõne Haistmine ------------------------- limaskestas, jätkub juhtetee läbi haistmissibula. II 2. paar n. opticus, nägemisnärv Sensoorsed võrkkest Nägemine ------------------------- III 3. paar n. oculomotorius, Motoorsed Ülemine/ keskmine/ alumine sirglihas, Silmamuna liigutused Silmaliigutajanärvi tuumad silmaliigutajanärv ...
tuleks teha nii, et see ületab puusajoone · Missuguseid venitusharjutusi kasutada enne pingutust, milliseid pärast koormust? Soojendus: Kaela- ja õlavöö- ja puusaringid, väljaasted, põlve ja päkaringid Pärast: · Nimeta 4 asja, mille poolest on kasulik ujumine, vesivõimlemine? aitab olla terve ja heas kehalises vormis kõrge eani, parandab liikuvust, arendab kõhu-, selja-, käte, jalgade ning rindkere lihaseid, tõhus tselluliidi vastu · Mida tähistatakse orienteerumiskaardil pruuni, kollase, rohelise, musta värviga? pruun- reljeef, kollane- avatud ala, roheline- maastikul olevat taimkate ja maastiku läbitavus, must- kivid,hooned · Milleks kasutatakse kompassi? Kaardil orienteerumiseks ja õigesse sihtpunkti jõudmiseks · Klassikalise sõiduviisi ja uisustiili erinevused (3)
LUUD JA NENDE ÜHENDUSED Luustiku ülesanded meie organismis 1.Luustik toestab ümbritsevaid pehmeid kudesid. 2.Luustik on lihaste kinnituskoht. 3.Luustik koos lihastega võimaldab inimestel liikuda. 4.Luudes toimub vereloome ning neis talletakse rasvasid. 5.Kaitseb siseelundeid, kui ka närvisüsteemi põhilisi osi pea- ja seljaaju 6.Luustik on oluliseks mineraalainete säilituskohaks. Luud ja nende ühendused Enamik luudevahelisi ühendusi on liikuvad. Liiges on kahe või enama luu ühendus, mis võimaldab luudel liikuda. Liigesel on luude otsad kaetud sileda kõhrega. Nende vahele jääb liigesevedelikuga täidetud liigeseõõs. Liigeses katab luuotsi sidekoeline ümbris liigesekihn ehk liigesekapsel. Liigese-kihn ühendab liigestuvaid luid ja hoiab liigesevedelikku liigeseõõnes. Liigesevedelik ja libedad kõhred vähendavad hõõrdumist liikuvate liigeseosade vahel. Liigest moodustavate luude otsad on kujult sarnased( liigese...
4.nädala lõpus tekivad luud, lihased ning sidekoe alged. Loode on 4mm pikk, kaalub umbes 0,1-0,2g. *II lunaarkuul kujunevad kõikide organite alged. Aju on kõikidest teistest organitest kõige suurem, ajukoore tekkimine. Pea piirkonnas olevatest lohukestest arenevad hiljem silmad, kõrvad. Moodustuvad rindkere-, kopsude-, kõhu-, käte ja jalgade alged. 5.nädalal areneb torujast südamest 4-kambriline süda. Areneb ka veresoonte süsteem. Süda on näha suure kühmuna rindkere piirkonnas ja hakkab lööma 21.-22. päeval. 7. nädalal hakkavad arenema luurakud ja kopsud. Tekivad suguorganite alged, kõik siseorganid on nüüdseks tekkinud. Seljaaju on formeerunud, kujunemas roided ja lülisammas. Nahal on kaks kihti ja olemas lihased, moodustub anus ja ureetraava. Loode on 3-4 cm pikk ja kaalub 1-2 grammi. *Neljandal lunaarkuul on silmad küll välja arenenud, kuid jäävad veel suletuks kuni loode on 7 kuud vana
Gaaside difusioon kudede ja vere vahel; 5. Sisemine ehk kudede hingamine toimub rakkudes. Hingamissagedust reguleerib piklikaju hingamiskeskus CO2 sisalduse järgi veres. 4) Kui suur osa kopsusisesest õhust väljub hingamisel? Iga hingetõmbega uuendatakse umbes 1/10 kopsudes olevast õhust. 5) Millised muutused toimuvad sissehingamisel ja väljahingamisel? · Sissehingamisel: kokkutõmbuvad lihased tõstavad roided üles; diafragma kuppel lameneb ja rindkere suureneb; atmosfäärirõhk liigub kopsudesse. · Väljahingamisel - roided langetuvad; diafragma kumerdub; rindkere maht väheneb; kopsusisene rõhk tõuseb; osa kopsudes olevast õhust surutakse välja. 6) Millised tegurid mõjutavad südame tööd? Hingamisgaaside sisaldus veres; jäsemete liigutamine; vererõhk (kõrge vererõhu puhul südame löögisagedus väheneb); adrenaliini hulk veres, noradrenaliini hulk veres.
verd. Südame paremasse kotta suubuvad kehaveenid, seega on südame paremas pooles hapnikuvaene veri. Parema koja ülesandeks on pumbata hapnikuvaest verd paremasse vatsakesse, mis pumpab hapnikuvaese vere arteritesse. Vasaku koja ülesandeks on pumbata hapnikurikast vasakusse vatsakesse, mis pumpab selle edasi arteritesse. Ehmatuse korral südametegevus kiireneb, aeglustub aga äkilise ja tugeva külmaärrituse tõttu. Südame tööd kiirendab samuti pingutus. Inimese süda asetseb rindkere keskjoonest veidi vasakul pool ning teda kaitseb luustunud rinnakorv. Südant kahjustavad südame-veresoonkonna haigused, millest kõige ohtlikum on südamelihase infarkt. Nende haiguste riskiteguriteks on suitsetamine, väär toitumine, ülekaalulisus, vähene kehaline aktiivsus ja pidev stress. Veresoonkond koosneb arteriaalsetest veresoontest (südamest kudedesse), venoossetest veresoontest (kudedest südamesse) ning kapillaaridest (ühendavad
Gorgod Gorgod olid vanakreeka mütoloogias koletised Euryale, Sthenno ja Medusa Gorgode tunnusteks peeti lõustaks virildunud näojooni, madusid juuste asemel ja õudset möirgamist Kentaurid vanakreeka mütoloogias hobuinimesed Kentauril oli inimese pea, rindkere ja käed hobuse keha küljes Cheiron oli tark, õiglane ja inimsõbralik kentaur. Cheiron oli suurte kangelaste näiteks Achilleuse, Theseus, Aktaioni ja Iasoni kasvataja. Graiad Elasid Okeanose Graiad ehk hallid naised kaljupangal olid Phorkyse ja Keto Perseus varastas nende tütred silma ega andnud enne Deino, tagasi, kui oli neilt saanud Enyo ja Pemphredo abi Neil oli kolme peale üks võitlemiseks Medusa vastu. silm ja üks hammas ning nad olid sündimisest peale vanad, kuigi punap...
VERERINGEELUNDKOND JA SÜDAME EHITUS Vereringe elundkonna moodustavad veri, veresooned ning süda. Vereringe ülesanded: · Kindlustab pideva ainevahetuse · Seob kõik organismi osad tervikuks · Kannab kehas laiali toitaineid, hapnikku ja hormoone · Aitab ühtlustada kehatemperatuuri Süda Inimese süda paikneb rindkere keskjoonest veidi vasakul pool kopsude vahel ning teda kaitseb luustunud rinnakorv. Südant ümbritseb tihedast sidekoest südamepaun. Süda on neljaosalin. Parem koda ja parem vatsake on vasakust vatsakesest ja vasakust kojast eraldatud vaheseina abil. Südame parem pool on hapniku vaene, kuna sinna suubuvad kehaveenid ja südame vasak pool on aga hapnikurikas, kuna sinna suubuvad kopsuveenid Südameklapid kindlustavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakestesse ja
-Indutseeritud lang: Juhi pinnale moodustunud makroskoopililine laeng. -Elektriline induktsioon: Indutseeritud laengute tekkimise nähtus kehas. -Polariseerumine: Olukord, kus aine osakesed nihkuvad tasakaaluasendist elektrivälja toimel, ent jäävad siiski seotuks. -Dipool: Aine osake, mis sisaldab positiivset ning negatiivset poolust. 3) Kuidas saadakse ja milleks kasutatakse ElektroKardioGrammi? - Elektrokardiogrammi puhul mõõdetakse inimese kehal rindkere juures asetseva kahe elektroodi vahel tekkivat pinget ning pannakse see ajalisse sõltuvusse graafikul. Kasutatakse diagnoosimaks südamega seotud haigusi.(Teisi sõnu võib öelda, et mõõdetakse ka südamelihase takistuse ajalist muutust.) 4) Kuidas saadakse ja milleks kasutatakse ElektroEntsefaloGraafiat? - Elektroenstefalograafia puhul mõõdetakse analoogiliselt inimese ajus tekkivaid pingeid asetades elektroodid kas peanahale või koljusse. Kasutatakse diganoosimaks
Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Vaagnavöötme lihased Eesmine osa- 1 lihas Suur nimmelihas: Toob reit ette Kõikidelt Pöörab reit välja Niude-nimme lihas nimmelülidelt Reieluu väikesele pöörlile Niudelihas: Niudeluuaugult Tagumine osa- 8 lihast Viib reit taha Väike tuharalihas Niudeluu tagapinnalt Reie eemaldamine Keskmine Niudeluu tiiva Viib reit taha Reieluu suurele tuharalihas tagapinnalt ...
Krõpsud aga sisaldavad maitsetugevdajaid enimkasutatav neist on naatrium(vesinik)glutamaat (E621), mis annab töödeldud toitudele soolase meki. Maitsetugevdajad põhjustavad närvilisust ja kergesti ärrituvust, neid sisaldavaid toite ei tohiks (väike) lapsed üldse süüa. Osadel inimestel võib rohke naatriumglutamaat toidus põhjustada haiguslikke nähtusi näo ja rindkere punetust või valu, kuumatunnet, peavalu, mis kaovad poole tunni möödudes. (Seda nähtust on hakatud nimetama "hiina restorani sündroomiks", kuna naatriumglutamaati on aastatuhandeid kasutatud hiina köögis.) Kummi ja pulgakomme ning küpsiseid on võimalik teha ka ilma kahjulike Eaineteta; lisaks neile leiab ökopoodidest tervislikke müsli ja puuviljabatoone, mida inimesed meelsasti söövad, kui seda neile vaid pakkuda
Jõudeolekus toimub ainult osa kapillaare Kehalisel tööl suletud kapillaarid avanevad ja kohalik verevool suureneb – tööpuhune hüpereemia Arterio – venoossed anostomoosid – otseteed arteritest kapillaaridesse VERERINGE VEENIDES Suur venoosse süsteemi mahutuvus (2x) Vere liikumisel: - Veri surutakse edasi raskustungi toimel - Vere tagasiliikumist takistavad klapid - Vere liikumist soodustab rindkere imav toime - Lihaspump- lihaskontraktsioon korral surutakse veri venides välja KOPSUVERERINGE TÖÖPUHUNE HÜPEREEMIA Veresoonte laienemine Tsirkuleeriva vere üldmahu tõus Vere ümberpaiknemine
3. Abaluu alune lihas Abaluu alt Õlavarreluu väiksele Lähendab ja põõrab kõbrule sisse 4. Suur ümarlihas Abaluu alumiselt Õlavarreluu väiksele Viib taha ja põõrab nurgalt kõbrule sisse 5. Selja lailihas Rinnalüli ogajätketelt, Õlavarreluu väiksele Viib õlavart taha ja rindkere nimme kõbrule põõrab sisse sidekirmelt, niudeluuharjalt 6. Harjaülene lihas Abaluu harjaülesest Õlavarreluu suurele Õlavarre eemaldamine august kõbrule 7. Harjaalune lihas Abaluu harjaalusest Õlavarreluu suurele Viib taha ja põõrab august kõbrule välja 8
asendi säilitamisel. 7. Selgitage mõiste hingamislihased Funktsionaalne mõiste, mis haarab kõiki hingamisliigutustest osavõtvaid lihaseid. Sissehingamislihased jaotatakse 2 rühma: põhilihased võtavad alati osa sissehingamisest (diafragma, välimised roietevahelised lihased) ja abilihased, mis rakenduvad raskendatud hingamisel (kaelalihased, teised rinnalihased ja lülisammast sirutavad lihased, trapetslihas). Väljahingamine toimub peamiselt rindkere enese raskuse ja elastsuse tõttu. Lihasjõudu rakendatakse peamiselt forsseeritud või raskendatud väljahingamise puhul (kõhu lihased, sisemised roietevehelised lihased). 8. Selgitage mõiste kõhupressilihased. Kõhulihased koos vahelihase ja vaagnapõhja lihastega moodustavad kõhupressilihased, lihaste kontraktsiooni
Kops jaguneb lõhede varal sagarateks. Vasakus kopsus 2 sagarat, paremas 3. Need omakorda jagunevad 10`ks segmendiks. Igasse segmenti siseneb oma bronhi, arteri ja veeni haru seega iga segment talitleb iseseisva kopsuna. 10+10 väikest kopsu talitlevad. 68.Gaasivahetus alveoolis: (Joonis 12) SKEEM!!! 69. Selgitada kopsu- ja rinnakelme tähtsust hingamisel: (joonis 12) Kopsukelme on sidekoeline õhuke kate, mis on kopsukoega tihedalt kokku kasvanud. Rinnakelme on tihedalt kokku kasvanud rindkere seinaga. Kelmed moodustavad vähesel määral seroosset vedelikku. Baktereotsiidne toime ja vähendab hõõrdumist. Hingamislihaste töö tulemusena rindkere õõne maht suureneb, kopsukelme õõs laieneb (kopsukelme õõnes on madalam rõhk kui väliskeskkonnas. St negatiivne rõhk) ja temas olev rõhk langeb veelgi. Kops liigub rindkere seinte suunas iminapa põhimõttel. Õhk imetakse seetõttu kopsu. 70. Nimetada erituselundid: neerud, nahk (naha higinäärmed), kopsud, seedetrakt. 71
20. Haavade iseloomustus ja esmaabi Haav: naha või limaskesta kahjustus, millega võivad kaasneda sügavamal asetsevate kudede või siseelundite vigastused Haava paranemist mõjutavad: haava tüüp, suurus, asukoht, puhtus ja ravi alustamise aeg. Arstiabi vajavad haavad: *millesse on sattunud võõrkeha *Millesse on sattunud mulda, liiva, sõnnikut *Tugeva verejooksuga haavad *Sügavad torkehaavad *Looma-või inimese hammustused *Põletikulised haavad Rindkerehaav: Rindkere torke-või laskehaava korral tekib õhkrind, mil õhk tungib rindkereõõnde haava või vigastatud kopsu kaudu. Kops surutakse kokku ja hingamine muutub raskeks. Vigastada võivad saada ka rindkere suured veresooned. Esmaabi: Suru haav käega kinni, edasi aseta haavalapp ja kile, kinnita kleepplaastriga. Hingamise kergendamiseks pane haavatu poolistuvasse asendisse, teadvuseta haige püsivasse külili asendisse, vigastatud rindkere pool all. Transpordi haige haiglasse
jaguneb segmendibronhideks, siis Neeru värat, seda läbivad elundid sagarikubronhid, mis omakorda bronhioolideks. Neeru siseehitus Serooskelme, mis jaguneb kopsupleuraks ja seinapleuraks. Kopsupleura on kopsuga tihedalt kokku kasvanud, seinapleura katab rindkere Nefroni ehitus, arv siseseinu. Mõlema pleura vahele jääb suletud pilujas ruum pleuraõõs. Esmase ja lõpliku ehk teisese uriini tekke paik, tekke põhimõte Kopsudevaheline ruum, mida piirab alt diafragma, külgedelt pleura, tagant lülisammas, eest rinnak. Elundid -
Vereringe elundkond Vereringe elundkonda kuuluvad veri, veresooned ja süda. Vere ringlemine kehas kindlustab: Tänu südame pumpamisele ringleb veri organismis. Aordis on vere voolamiskiirus suurem. Kõige aeglasem vere voolamine on kapillaarids. Keskmine kiirus veenides. Süda apikneb rindkere keskjoonest veidi vasakul pool kopsude vahel, teda kaitseb rinnakorv. Südant ümbritseb südamepaun, mis on täidetud vedelikuga. See vähendab südame töötamisel hõõrdumist. Lihaseline vahesein jaotab südame kaheks pooleks. Kummalgi pool on koda ja vatsake. Süda on 4 osaline. Vasakusee poolde suubuvad kopsuveenid, paremasse kehaveenid. Kummagi vatsakese ja koju vahel on ühendus, mille vahel on klapid. Südamelöök on südamelaste kokkutõmme.
OHT! haava võib sattuda võõrkehi, tolmu, jne! KINNIOLEVAID RIIDETRÜKKE MITTE REBIDA! (jäta nii nagu on, sest võib tekkida verejooks!) Esmaabi: - peata verejooks, haavale steriilne side - panna KÜLMA vigastatud koha ümber- aitab vähendada verejooksu ja valu - vaigista valu(too välja soki seisundist) - luumurru korral võtab kannatanu ise enda jaoks kõige mugavama asendi - kutsu 112 -Roidemurru korral tekib valu hingamisel ja katsumisel. Mõnikord tunneb haige ennast paremini, kui rindkere on tugevasti kinni seotud. Transpordi kannatanu lähimasse ravi - asutusse. 1-2 roide murd ei ole tavaliselt eluohtlik, kuid valu võib kesta vähemalt 2-3 nädalat. Kui tekib probleeme hingamisega, kutsu 112. - Küünarvarreluu murru korral aseta käsi kolmnurkrätikusse ja transpordi kannatanu lähimasse raviasutusse. - Ära kunagi lahasta suurte toruluude murdusid (õlavars, säär, reis). 3. Lülisambamurd:
Vereringe regulatsioon Vereringe kapillaarides Kapillaarides toimub vere ja kudedevaheline ainevahetus, mille käigus toimib vaid osa kapillaare. Suletud kapillaarid avanevad ning kohalik verevool suurenevad kehalisel tegevusel. Vereringe veenides Veenides toimuva vere liikumise käigus surutakse veri edasi raskustungi toimel. Selle protsessi tagasiliikumist takistavad vastavad klapid. Rõhu muutumise veenides põhjustab rindkere liikumine hingates. Sissehingamisel rõhk langeb koguni alla atmosfääri rõhu, väljahingamisel aga tõuseb 2-5mm/Hg. Ka on veenivereringe suure venoosse süsteemi mahtuvusega. Väike vereringe Väike vereringe saab alguse südamest. Sealt paiskab parem vatsake venoosse vere kopsuarterisse, mis jaguneb kaheks. Veri suunatakse kopsu, kus arterid hargnevad omakorda kapillaarideks. Kopsus toimub difusioon, mille käigus verest eraldub süsihappegaas ja punaverelibled seovad
5. Kuidas mõjub raskusjõud õige kehaasendi puhul? Kui raskusjõud mõjub vertikaalselt, siis inimkeha töötab kõige optimaalsemalt. 6. Millised lihased mõjutavad inimese vaagna asendit ja nimmeosa nõgusust? Vaagen: selja- ja kõhulihased Nimmeosa: selja- ja kõhulihased, reielihased 7. Nimeta ja kirjelda erinevaid rühte? · Nõgusselgsus: reie- ja nimmelihased ülipinges, kõhu- ja tuharalihased alatoonuses, võivad tekkida nimmevalud · Küürselgsus: lame rindkere, etterippuvad õlad, tiivataolised abaluud, pea ettepainutus. Rinnaosa lihased ülipinges, selja ülaosa alatoonuses. · Lameselgsus: kõik l/s füsioloogilised kõverused, l/s liikuvus ja amortisatsioonivõime on väheneneud. · Vildakselgsus: lülisamba külgsuunalised kõverused, mis võivad esineda lülisamba kõikides osades. Võib tekkida skolioos. Kõveruse poolel olevad lihased on ülepinges, vastaspoolel on lihased lõtvunud. 8
Enesele suunatud adapterid juuste kruttimine, kratsimine, nina puudutamine. Teistele suunatud adapterid korjavad teistelt karvu, sodi. Informeerib meid sellest, et inimene on kontaktiks liiga ärev, liiga pinges. *Kehaasendid mida kõige tihedamini kasutatakse: kükitamine (sügav kükk), välja sirutatud jalgadega istumine, põlvitamine, jalad küljel istumine, rätsepiste, niiluse puhkeseis (üks jalg vastu seina; jalg teise jala peal, vastu põlve) - Avatus-suletus: jäsemete ja rindkere kaitstuse kaudu (lootepoos suletud) - pinge: ülakehas (õlad üleval, käed rusikas) - kalded: ette-taha, kõrvale kalded kuivõrd oleme selle inimese jaoks, kas neutraalses seisundis, tahame suhelda, suhtluse lõpp (taha kallutades), kokku langevus (kas on samal meelel) Suhtlusel väga oluline silmade kõrgus samal kõrgusel soodustab suhtlemist, eri kõrgus raskendab. Kõige kergem sidet luua kui istuda vastastikku (silmsidet kõige kergem luua, hoida). Silmsidet peaks
võimalikest piiranguist. Pööratakse tähelepanu ka omaste juhendamisele · Ollakse valmis seisundi kiireks halvenemiseks: kellega võetakse ühendust ja kust saab lisaabi Hingamispuudulikkuse ilmnemine Hingamine Sagenenud või aeglustunud hingamine on hingamispuudulikkuse tundemärgid. Ebaregulaarselt muutuv hingamissagedus või hingamismaht on ähvardava hingamispuudulikkuse tunnused. Pikenenud väljahingamine räägib samuti hinagamistakistusest. Rindkere liikumise ebasümmeetrilisus võib viidata kopsukontusioonile või õhkrinnale. Hingamise abilihaste kasutamine ning patsiendi subjektiivsed hingamisraskused on ka hingamispuudulikkuse märgid. Auskulteerimisel võib kuulda kiuneid, räginaid, nõrgenenud või ebasümmeetrilise tugevusega hingamiskahinad. Teadvuse tase Rahutus, segasus, väsimus, unisus ja halb koostöö kõnelevad teadvuse taseme häirumisest.
Regulatsioonimehhanismid: 132. Regulatsioonimehhanismide üldskeem, iseloomustus: Regulatsioonimehhanismid jagunevad 2-ks: neuraalne (e. Närviregulatsioon toimub närvimpulsside abil, kiire, mõjutab tugevasti hormoonide teket) ja humoraalne (toimub vere koostise abil, hormoonide ja laktaadi, aeglane, pikem protsess). 133. sisesekretoorse näärme ja hormooni mõiste: hormoonid on keemilised informatsiooni kandjad, mis produtseeritakse spetsiaalsetes rakkudes ning jõudes sihtelunditesse, mõjutavad nende talitlust. SSN nääre, mis toodab hormooni. 134. Nimeta sisesekretoorsed näärmed, nende paiknemine inimese organismis: a) Epifüüs ehk käbikeha vaheaju põhjas b) Hüpofüüs ehk ajuripats hüpofüüsi augus c) Kilpnääre kaela eespinnal d) Harknääre rinnaku taga e) Kõhunääre e pankreas kõhunäärme piirkonnas f) Neerupealised neerude kohal rasvkoes g) Sugunäärmete osa nai...
Energiabilanssi tuleks ideaalis hoida tasakaalus. Kui me sööme liiga palju siis liigsed toitained säilitatakse tavaliselt rasvana. Kui me sööme liiga vähe, lagundatakse keha varuaineid või isegi valke. Energiabilansi valem E=A+K+M+V+U+T E- toidu ja joogiga saadav energia A- ainevahetus K- kasv M- soojuskiirgusena eralduv energia V- väljaheide U- uriin T- töö mida tehakse Hingamine Gaasivahetus välisõhu ja kopsualveoolide vahel toimub tänu rindkere mahu muutusele. Hingamissagedust reguleerib piklik aju. Sissehingamisel: Kontaheeruvad lihased tõstavad üles roided., Diafragma kuppel lameneb ja rindkere suureneb, Atmosfääriõhk liigub kopsudesse. Väljanägemisel:roided langetuvad, diafragma kumerdub, rindkere maht väheneb, kopsusisene rõhk tõuseb, osa kopsudes olevast õhust surutakse välja Vereringe Südame tööd mõjutab: Hingamisgaaside sisaldus veres Jäsemete liigutamine
insuliini tootmine, kui glükoosisisaldus normaliseerub, informeeritakse kõhunäärme rakke ja insuliini tootmine väheneb, tõuseb glükagooni tootmine pancreases, mille toimel hakatakse produtseerima glükoosi lihas- või rasvkoes. Luude ehitus, kasv ja seda mõjutavad tegurid Luude süsteem moodustab organismi jaoks tugisüsteemi ja omab kaitsefunktsiooni (kolju kaitseb peaaju, vaagen ja rindkere siseelundeid, lülisambad seljaaju). Luud koosnevad luukoest (sidekoe alaliik) kõhrekude, mille osa on suurem kasvueas ja puhas luukude, kus kõhrerakkudesse on ladestunud ka soolad, mis muudavad luu kompaktseks, tugevaks. Epifüüs toruluu ots Diafüüs toruluu keskmine osa Luuümbris luud ümritsev osa, mille kaudu sisenevad luusse veresooned ja närvid Luukoes on kahesugused rakud, need, mis produtseerivad luukudet juurde osteoblastid, ja
12.11. Patsiendi toestamine kõhuli asendis, juurdepääs voodile kahelt poolt. Tegevuse järjekord: 1. Ettevalmistavad tegevused: · Vajalik hulk patju asetada kärule · Valmistada toestus kõhu piirkonna jaoks linast või käterätikust. · Rulli või voldi käterätik või lina kandade alla toestuse panemiseks. · Võtta patsiendilt tekk ära. 2 Kõhuli asendi toestamine: · Asetada patsiendile padi sobivasse asendisse pea, kaela või rindkere alla (pilt 1, 2, 3). Käed võivad patsiendil olla mõlemad üleval (pilt 1, 2), mõlemad all või näopoolne käsi üleval ja selja taga olev käsi all (pilt 3). Pilt 1 Pilt 2 Pilt 3 · Asetada kokkuvolditud lina allapoole diafragmat kõhu alla (pilt 4, 5, 6, 7, 8). Tööergonoomika konspekt 1
Siia on haaratud need osad, mis toimuvad hingamisteedes ja kopsudes. gaaside transport- See on hapniku transport verega kudedesse ja CO2 transport verega kudedest kopsudesse. Koehingamine- gaasivahetus kudedest kapillaarvere ja kudede vahel-difusioon, rakusisene hingamine. 2.Inspiirium sissehingamine, selle ajal kontraheeruvad välimised roiete vahelised lihased, roided tõstetakse ülespoole, kontraheerub ka diafragma, nende protsesside käigus suureneb rindkere õõs ning lanegb rõhk. Kopsukelme välimine leste liigub negatiivse rõhu suunas seega pleuraõõne ruumala suureneb, rõhk muutub veelgi negatiivsemaks. Kopsukude venitub väljapoole ja õhk imetakse kopsudesse. Ekspiirium, - väljahingamine, Välimised roietevahelised lihased ja diafragma lõtvuvad ja roided langevad alla ja diafragmakuppel tõuseb üles. Kopsuõõne ruumala väheneb, rõhk suureneb ja õhk surutakse välja. 3.Hingamisteede ülesanded:
ja kehaosade asendi säilitamisel. 6. Selgitage mõiste hingamislihased Funktsionaalne mõiste, mis haarab kõiki hingamisliigutustest osavõtvaid lihaseid. Sissehingamislihased jaotatakse 2 rühma: põhilihased võtavad alati osa sissehingamisest (diafragma, välimised roietevahelised lihased) ja abilihased, mis rakenduvad raskendatud hingamisel (kaelalihased, teised rinnalihased ja lülisammast sirutavad lihased, trapetslihas). Väljahingamine toimub peamiselt rindkere enese raskuse ja elastsuse tõttu. Lihasjõudu rakendatakse peamiselt forsseeritud või raskendatud väljahingamise puhul (kõhu lihased, sisemised roietevehelised lihased) 7. Selgitage mõiste kõhupressilihased. Kõhulihased koos vahelihase ja vaagnapõhja lihastega moodustavad kõhupressilihased, lihaste kontraktsiooni korral väheneb kõhuõõne maht ja suureneb surve kõhuõõnes paiknevatele elunditele. See
Kordamisküsimused 1.Kirjelda seedimist suus ja tee hamba joonis nimetustega. Kõigepealt suhu sattunud toit peenestatakse mehaaniliselt, et seda oleks kergem pärast lõhustada. Mälumisel seguneb toit süljega. Sülg muudab toidu libedamaks ja süljes sisalduva ensüümi amülaasi toimel (lõhustab süsivesikuid) hakkavad toitained lõhustuma. Joonis: 2. Kirjelda seedimist maos ja kaksteistsõrmiksooles.(maks ja kõhunääre) Maos algab ka valkude lõhustumine soolhappe ja ensüüm pepsiini mõjul. Magu mahutab korraga üsna palju toitu ning see võimaldab olla inimestel pikemat aega söömata. Lagundatud aminohapped imenduvad maost verre ja kantakse keharakkude juurde. Neist saab hiljem rakkudes ehitada juurde kehale vajalikke valke. (nt tärklis ja rasvad) Maost liigub toit peensoolde. Peensoolde avanevad sapijuha ja kõhunääre, mis toodavad teisi vajalikke seedeensüüme. Kõige aktiivsem on seedimine peensoole alguses ehk kakstei...
Maksa ehitus ja talitlus Maks (hepar) on paljudel selgroogsetel ja osadel teistel loomadel vahelduva kuju, suuruse ja asendiga seedeelundkonna elund. Paikneb kõhuõõne ülalosas, paremal pool ning maksa kaitseb rindkere luustik. Maksa funktsioonide alusel toimib maks lisaks seedeelundile ka fagotsütaarse, immunogeense ja endokriinse elundina. Maks on inimese suurim siseelund kaaludes täiskasvanul ligikaudu 1,5 kg. Samuti on maks inimese suurim seedenääre. Maksa ehitus Maks on peaaegu täielikult kaetud kapsliga, nn Glissoni kihnuga, mis on kõhukelme osa. Maksal on kaks suurt sagarat parem on vasakust mitu korda suurem. Parem maksasagar,
TERVIS SPA HOTELL ASUKOHT Tervis ja Tervise Paradiis on mereäärsed SPA hotellid. Eesti suurimas ja tuntuimas kuurortlinnas Pärnus asuv sanatoorium Tervis tegutseb Pärnu rannas juba neljandat aastakümmet. Suvel ootavad hotellikülalisi päikeselised jalutuskäigud Pärnu rannarajoonis. Talvel saatb nautida võrratut lumesadu ning valge vaibaga kaetud armsat mereäärset linnakest. 2004. aastal avas uksed Tervise tütarettevõte Tervise Paradiis, sanatooriumi Tervis kliendile kehtib veepargis soodushind. 20-minutiline jalutuskäik mööda Ranna puiesteed viib teid Tervisest Tervise Paradiisi. Tervise Paradiis on sanatoorium. TINGIMUSED Sanatoorium Tervis koosneb seitsmest omavahel klaasgaleriidega ühendatud hoonest. Hotellis on 500 voodikohta, kõigi mugavustega numbritubade rõdult avaneb maaliline vaade. Hotelli vahetus läheduses on Jahisadam ning ajalooline Pärnu muul. Hommikusöögile, -võimlemisse ja teistele protseduuridele saab jalutada mööda ho...
3. Sisemine e. koehingamine s.o. gaasivahetus kudedes kapillaarvere ja kudede vahel - difusioon - ning rakusisene hingamine. Hingamise mehhanism Sissehingamise (inspiirium) mehhanism: Sissehingamine on aktiivne protsess, mis toimub hingamislihaste osavõtul. Sissehingamise ajal kontraheeruvad välimised roietevahelised lihased, roided tõstetakse ülespoole ja enam külgedele. Samal ajal kontraheerub ka diafragma diafragma kuppel lameneb. Nende kahe protsessi käigus rindkere õõs suureneb nii külg- kui pikisuunas ja seetõttu langeb rõhk rindkereõõnes. Pleura välimine leste liigub negatiivse rõhu tõttu väljapoole ja pleuraõõne ruumala suureneb. Seega aga muutub rõhk rindkereõõnes veelgi negatiivsemaks (väljahingamisfaasis on rõhk 2...- 4 mmHg, sissehingamise alguses 6...-8 mmHg). Selle tulemusena venitub kopsukude väljapoole s.o. pleuraõõne suunas ja kopsusisene ruumala suureneb, rõhk
Kui kaitsemaski pole, siis on abistaja otsustada, kas ta võtab endale riski võhivõõrale õhku suhu puhuma hakata. Tänapäeval on soovitatav elustamise südamemassaazi rütm 90-120 korda minutis. Selleks tuleb südame piirkonnale pressida ligilähedaselt kaks korda sekundis. Oluline on, et südamemassaaziga alustatakse võimalikult kiiresti pärast südame seiskumist ja seda tehakse väga oskuslikult kuni kiirabi saabumiseni. Abistaja paneb oma käed kannatanu rindkere keskjoonele, luulise osa lõpust kahe-kolme sõrmelaiuse võrra ülespoole. See tähendab kohast, kus algab ülakõhu pehme osa ja lõpeb rindkere luuline osa, sealt ülespoole. Tuleb jälgida, et käed ei libiseks roidekaartele, nii võivad roided murduda ja lisavigastusi tekitada. Kui soovitakse siiski teha ka kunstlikku hingamist suult-suule, siis 30 kaudse südamemassaazi vajutuse järel teha kaks puhumist. 30 pumpamise järel tuleb kaks korda suhu õhku puhuda.
(Vaata foto 2.2) Foto 2.2 (Nemer, Sauer-Klein 2008: 34) Korrektse kätelseisu sooritamise eelduseks on piisav avatus õlgades, et oleks võimalik käed viia kerega samale joonele (kätelseisu asendis on puusad ja õlad käte kohal). Arendamaks õlgade avatust on võimalik sooritada erinevaid venitusharjutusi. Venitusharjutusi õlgade avatuse suurendamiseks (Jalak, Naissaar 2006: 24-25): 1. Seistes näoga seina suunas, tõstetud sirged käed pihkudega seinal. Suruda rindkere ette. 2. Põlvituses, käed sirgelt põrandal, suruda rindkere alla. 3. Painutada ette ja toetuda ülestõstetud kätega seinale või toele. Kätelseisus püsimiseks on vaja tugevaid kerelihaseid ja oskust õigel hetkel õigeid lihaseid pingutada. Järgnevalt tuuakse välja kere lihaseid aktiveerivaid harjutusi, mis sobivad nii kerelihaste treeninguks kui ka soojendusena lihaste aktiveerimiseks. Kerelihaseid aktiveerivad harjutused: 7
· Viljatus tähendab et paar ei saa järglasi · Viljatusele on abiks kunstviljastumine 7. Idulane · Idulane on arengujärg, kus väline sarnasus inimesega täielikult puudub 8. Inimese arenguetapid · Esimese kuu lõpuks kujuneb idulasel esmane närvisüsteem, hakkab tuksuma südame algne · Teise kuu alguses areneb eriti kiiresti aju. Moodustuvad rindkere ja kõht, silmad, hakkab idulane vaikselt sarnanema inimesega, on võimalik eristada keha osi · Kolmanda elukuu alguseks on idulasel kõik organid ja kehaosad olemas. Sarnaneb väliselt inimesega, nüüd nim teda looteks · Neljandal arengukuul algab luude kujunemine. Kasvab lapse aktiivsus. On võimalik eristada sugu. · Viiendal arengukuul liigutab loode ennast nii, et ema tunneb seda
Kui tekib haav, liiguvad vereliistakud veresoone vigastuskohta ja nendest eralduvad ained, mis kivitavad vajalike keemiliste reaktsioonide ahela. Tekib fibriin. Fibriinikiud moodustavad haavale tiheda vrgustiku, millesse takerduvad vererakud ja nii suletakse vigastatud koht. Vere hbimine kaitseb vere kaotuse eest. 6)Millised vererhmad on inimesel, kuidas neid kasutada verelekandel? O; A; B; AB 7)Kirjelda sdame paiknemist, suurust, ehitust. Inimese sda paikneb rindkere keskjoonest veidi vasakul pool kopsude vahel ning teda kaitseb luustunud rinnakorv. Sda on umbes suure rusika suurune. (Meestel kaalub 300g, naistel veidi viksem ja kergem). Sda on mbritsetud sidekoelisest sdamepaunaga, sein koosneb sdamelihaskoest. 8)Kirjelda sdametsklit. Sdame tskklitel on 3 osa: A)Kodade kokkutmme(0,1s)- Vatsakesed on ltvunud. Veri surutakse kodadest vatsakestesse. B)Vatsakeste kokkutmme(0,35s)- Kojad on ltvunud. Vatsakeste ruum vheneb ja rhk suureneb, sulguvad hlmasedklapid
olukorras seejuures tuleb erilist rõhku panna õlgade kõrguse säilitamisele või nende kerkimisele. Keha peab olema täielikult väljasirutatud enne maandumist, mida soodustab pea taha viimine. Joonis 2 Käte ja keha asend 1.5 Maandumine Hüppe viimaseks faasiks on maandumine, mis peaks olema sujuv. Maandumine toimub sirutatud ja pooleldi pinge all olevatele jalgadele, kus esimesena maanduvad varbad. Peale seda toimub üleminek täistallale ja jalgade kõverdamine. Rindkere osas säilitatakse sirutatud asend ja vaade suunatakse ette ning hüppe lõpp asend, fikseeritakse valvelseisangu võtmisega ning käte toomisega kaarega ülalt-kõrvalt alla. 5 2 HARKHÜPE Harkhüpe on üks lihtsaim toenghüpe. Hoojooksule ja äratõukele hoolaualt järgneb käte asetamine kitsele. Hüpe sooritatakse ilma jalgade eelhoota taha, selg kumerdatult, puusad
enesetunde hoogudega. Liigeskaebused esinevad ligi 90%-l patsientidest ning varieeruvad vähestest käimishäiretest kuni ägedate mitut liigest haaravate põletikkudeni. Need sümtomid võivad esineda aastaid enne, kui tulevad esile järgmised haigusilmingud. Nahamuutus on samuti luupusele tüüpiline. Esineda võivad: liblikakujuline nahapunetus näol; ringikujulised nahamuutused; punetav täpiline nahk nii näol kui ka kaelal, rindkere ülaosas ja küünarnukkidel. Ligi 40%-l patsientidest esineb valguskartus ehk päikesevalgus ja ultravioletvalgus on tugevalt ärritava toimega. Neerumuutused võivad olla healoomulised ja mitte anda sümptoome. Neerukahjustus (kui ta juba tekkinud on) on luupuse korral süvenev ning sageli viib neerupuudulikkuse ning surmlõppeni. Ligi pooltel luupushaigetest neerukahjustust aga ei tekigi. Lisaks võivad esineda peavalud, isiksuse muutused, epilepsia ning psühhoosid.
Pealt katab luud luuümbris, mis ühendab luud ümbritsevate kudedega. Milles seisneb luustiku tähtsus? Toestab pehmeid kudesid, aitab keha püsti hoida Koos lihastega võimaldab luustik liikuda, lihased kinnituvad luudele Luud kaitsevad siseleundeid, närvisüsteemi nt kolju peaaju Luudes toimub vereloome Oluline mineraalainete säilituskoht Luustikus talletatakse rasvasid 3. Tunda tuleb luustiku põhiosasid! KOLJU, SELGROOG, RINDKERE, ÕLAVÖÖTME LUUD: ÜLAJÄSEMELUUD, VAAGNALUUD: ALAJÄSEMELUUD Tunda tuleb osasid ka jooniselt. 4. Loomse raku ehitus. Rakk on ümbritsetud rakumembraaniga, läbi mille toimub aine ja energiavahetus (va munarakk)Mitokondrid varustavad rake enengiaga, tsütoplasma täidab kogu raku ja seob raku ühtseks tervikuks. Raku keskne osa on rakutuum, mis juhib raku elutegevust ja paljunemist 5. Naha osad Marrasknahk - pindmine osa on sarvkiht, mis kaitseb organism veekaotuse, kahjulike
Moodustub rakukobar, mis liigub mööda munajuha emakasse. Areneva inimalge vastuvõtuks on emaka limaskest muutunud vohavaks ja kohevaks ning umbes nädal pärast viljastumist seostub rakukobar sellega ehk pesastub. 4. IDULANE. 1 Nädal munarakk pooldub. Emakasse jõudmine. Kinnitub emaka seinale. ¼ mm 3-4 nädalat veresoonte, luude, lihaste ja jäsemete algmed. 5-10 mm 0,1-0,2 g 2 kuu aju areneb kiiresti. Rindkere, kõht. Olemas laugudeta silmad. 4 cm 6g LOODE. 3 kuu Kõik organid ja kehaosad on olemas ja talitlevad. 9 cm 20 g 4 kuu saab eristada poissi ja tüdrukut. 16 cm 100 g 5 kuu südamelöögid on kuulda. Kuuleb ja tajub ema häält. Liigutab. 25 cm 300 g 6 kuu nahk on voldiline, hästi on eristatavad silmad ja kulmud. 30 cm 500-600 g 7 kuu naha all moodustub rasvkude ja kehavormid muutuvad ümaraks
Samuti vajalik varajane harjutamine Reaktsioonivõime Võime kiiresti ja täpselt ümberlülituda ja teostada lühiajalisi liigutusi kiiresti signaali järgselt Suur tähtsus sprindis ja sportmängudes Ümberkohanemise võime Võime situatsiooni muutudes muuta oma harjunud tegevust või seda jätkata Suur tähtsus sportmängudes Liigututvilumuse võime Oskus seostada ja koordineerida omavahel jäsemete, rindkere ja pea liigutusi, et tagada kogu keha vajalik liikumine Nt sprindis käte ja jalgade töö omavaheline koordineerimine Hea koordinatsioonivõime eelduseks on uute ja mitmekülgsete liigutusoskuste omandamine ja salvestamine Harjutused peavad olema mitmekülgsed Vajalikud erinevad treeningmeetodid Hea koordinatsiooni positiivne mõju Psüühilise ja kehalise töövõime arendamine ja säilitamine Lihastöö ökonoomsuse tagamine Vigastuste, õnnetuste ennetamine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
