Väljaspool ümbritsevad alveoole verekapillaarid. · Joonis lk 120 + tv joonis13 91. Rinnakelme (kopsupleura, seinapleura, pleuraõõs), nende tähtsus hingamisel. Rinnakelme ehk pleura on sile niiske serooskelme, millel eristatakse kahte lestet: · Kopsupleura ehk vistseraalne pleura. See on kopsuga tihedalt kokku kasvanud.kopsupleura läheb kopsujuure piirkonnas üle seinapleuraks. · Seinmine ehk parietaalne pleura. Katab rindkere siseseinu ja keskseinandit. Pleuraõõs suletud pilujas ruum mõlema pleura vahel. Selles on vähesel määral seroosset vedelikku, mis vähendab kelmetevahelist hõõrdumist. Pleuraõõnes ei ole õhku, seal püsib negatiivne rõhk. Kummagi poole pleuraõõned ei ole omavahel ühenduses. Rindkere laienedes kopsukelme õõs avardub, rõhk kopsukelme õõnes langeb veelgi ning iminapa põhimõttel kopsukelme koos kopsuga liigub rinnakelme suunas ja õhk imetakse kopsu.
Kes? Mis? Vikerkest Pleuritis f Pleuritides kopsukelmepõletik Gen. Iridis Iridum Kelle? Mille? Pleuritidis Pleuritidum Konsonanttüvelised kesksoost sõnad Erandlikult käändub 3. käändkonna sõna vas soon. Kääne Ainsus Mitmus Nom. Pectus n Pectora Kes? Mis? Rind, rindkere Semen n Semina Seeme Vasa Vas n Gen. Pectoris Pectorum Kelle? Mille? Seminis Seminum Vasis Vasorum Konsonanttüvelised (-ma, -matis-lõpulised) kesksoost kreeka laensõnad Kääne Ainsus Mitmus
"Sarnast meetodit kasutavad tihti lapsed, kuid egiptlased olid neis meetodites järjekindlamad, kui lapsed kunagi olema saavad. Kõike pidi kujutama kõige iseloomulikuma nurga alt. Mõelge efektile, milline nägi välja inimkeha. Pea oli kõige kergemini nähtav profiilis, seega nad joonistasid selle külgsuunaliselt. Kuid kui me mõtleme inimese silmast, kujutame seda endale ette otsevaates. Seega otsevaates silm paigutati külgvaates näole. Keha ülemine pool õlad ja rindkere on kõige paremini nähtavad otse, sellest me näeme, kuidas käed on keha külge kinnitatud. Aga jalad ja käed liikumises on palju selgemalt nähtavad külgvaates. Nendel põhjustel paistavadki egiptlased neil piltidel nii... väänatud. Pealegi, egiptuse kunstnikele oli jala väljastpoolt kujutamine keeruline. Nad eelistasid selget kontuuri suurest varbast ülespoole. Seega mõlemad jalad on kujutatud seestpoolt vaadates, ja inimene reljeefil paistab, nagu tal oleks kaks vasakut jalga
Haige asendi muutmine Haige asendi muutmisel kasutage võimalusel abilist. Ergutage alati haiget omaenda jõuvarusid kasutama ja asendi muutmisel kaasa aitama. Seliliasend · Et nihutada seliliasendis haiget ülespoole, kõverdage tema põlved ning nihutage haiget õlgadest ja puusadest voodis ülespoole. · Õige seliliasendi tagamiseks pange haige pea alla väike padi, mis toetab kukalt. · Ristluu all kasutage polstrina lambanahka. · Toetage jalad voodi jalatugede vastu nii, et jalalaba ja säär moodustavad täisnurga ning varbad on suunatud ülespoole. · Toetage haiget jalalabade alt patjade või lambanahaga. · Haige käed seadke kehast pisut eemale, et asend oleks mugav. · Funktsionaalvoodiga saate kergitada peapoolset voodiotsa istuliasendisse. · Enne voodi peatsi tõstmist nihutage haige puusaliiges voodi murdekohaga kohakuti. · Kõrgendatud asend võib olla umbes 3040 kraadi. · Et haige alla ei libiseks, paigutage voodisse jalatugi. · Ergutage hai...
verele survet, veenides paneb vere liikuma veene ümbritsevate skeletilihaste kokkutõmbed. 2. Vere tagasivoolu veenides takistavad veeni sisepinnal paiknevad klapid, mis täituvad, kui veri hakkaks tagasi voolama. 3. Rõhu olemasolu õõnesveenide suubumiskohal südamesse. Negatiivne rõhk toimub venoosse vere jaoks imeva pumbana. 4. Sissehingamise aja l muutub rõhk negatiivseks ja selle tõttu väheneb surve rindkereõõnes veenide seintel, see kergendab samuti vere liikumist rindkere poole. Redelil ja muul kõval toolil istudes veri jääb kinni, jalad surevad ära jms. Aeglane kõnd väsitab palju rohkem kui kiire kõnd, veri hakkab kuhjuma rohkem jalgadesse. Südame tegevuse ja veresoonte talitluse regulatsioon Regulatsioonis osalevad vegetatiivne NS ja veres ringlevad hormoonid. Sümpaatilise NS-i erutuse korral südametegevus kiireneb, kokktuõmbed tugevnevad, paraneb südamelihase erutuvus ja erutuse juhtivus. Sümpaatilise NS-i mõju veresoontele pole sama
Kiirabu ja tuletõrje kohaletulek. 25. Puumaja majakene on juba üsna vana. Ega keegi ei ole ka viitsinud seal lage korda teha. Mõni üksik koht on aga parandatud laua jupiga. Nüüd juba piisavalt vanas majas hakkasid need lauajupid alla kukkuma. Vaene õpilane aga sai ühega neist pihta ja kukkus elutult pikali maha. Tema ümber kogunes suur vereloik. 26. Õpetaja oli õpilase suhtes natukene ebaõiglane ja õpilane sai vihaseks tõmmates peitliga üle õpetaja rindkere. Õpetaja läks vigastusega haiglasse. 27. Tüdruk tegi puitlasergraveerimis masinaga oma puust kellale numbreid. Ühel hetkel ta aga avastas, et puutükk on natukene valesti masina peal ja läks seda kohendama. Laseri aga unustas tööle ja tüdruk jäi oma käest ilma 28.Poiss kiusab puutöömajas tüdrukut ja tüdruk hakkab kilgates poisi eest ära jooksma endal käes peitel. Tüdruk aga koperdab teise õpilase töö otsa mis maas vedeleb ja kukub peitli omale õlga. 29
ravimeid Luude tihedust vähendavad ka kindlad ravimid. Näiteks pretisoloon, kortisool( sisaldavad glükortikoide) Luud on kaetud luuümbrisega. Luu paksenemine tekibki luuümbrisega. Sinna kasvavad siisse veresooned ja närvid ja siis nad varustavad sellega luukudet Kavuhormooni produktsioon on öösel suurem luude funktsioonid 1. Skelett on tugiaparaadiks 2. Luudel on kaitsefunktsioon ( näiteks koljul peaaju kaitseks, roietel rindkere õõnendite kaitseks, vaagnal osalt seedeelundite kaitseks aga suuremalt jaolt erituselundite kaitseks, lülisambal seljaaju kaitseks) 3. Bioloogiline funktsioon seisneb sellest,et luud osalevad ja mineraalide ainevahetuses. Eriti kaltsiumi ainevahetus. luud on kaltsiumi depooks. Ja kaltsiumi taset veres üritab organism hoida stabiilsena. 4. Vereloome funktsioon luudes on luuüdi mis tootab vereliblesid Kuju poolest jagunevad luud nelja rühma - toruluud
vasakus vatsakeses. Nimetage veresoon, millega lõpeb väike vereringe 4 kopsuveeni 16. Nimetage peamine pea piirkonda arteriaalse verega varustav veresoon Ühine unearter Nimetage peamine pea piirkonnast venoosset verd koguv veresoon Sisemine kägiveen ehk jugulaarveen 17. Kuidas jaotatakse veenid asetuse järgi? Pindmised veenid ja süvaveenid. 18. Millisest keha piirkondadest koguneb veri ülemisse õõnesveeni Pea, kaela, ülajäsemete ja rindkere elunditest ja seintest. Mis on ja kus asub vena mediana cubiti? Vahelmine küünarauguveen, mis paikneb küünaraugus Mis on ja kus asub vena subclavia? Rangluualune veen, mis asub 1. roide välimise serva juures 19. Millisest keha piirkondadest koguneb veri alumisse õõnesveeni ? Sisemine niudeveen kogub vere väikevaagna seintest ja elunditest. Välimine niudeveen kogub vere alajäse 20. Selgitage lühidalt lümfisüsteemi ja selle funktsiooni.
naturaalse kiiviga ei ole sellel midagi ühist. Viinamarjamahla, sidrunhapet, kunstlikku kiiviaroomi, rohelist toiduvärvi ja konservanti sisaldavat vedelikku reklaamitakse meil vahest naturaalset. Üks enamkasutatavaid liha maitsetugevdajaid on naatriumglutamaat, mida on aastatuhandeid rohkesti kasutatud hiina köögis. Mõningatel inimestel võib aga rohke naatriumglutamaat toidus põhjustada haiguslikke nähtusi - näo ja rindkere punetust või valu, kuumatunnet, peavalu, mis kaovad poole tunni möödudes. Seda nähtust on hakatud nimetama "hiina restorani sündroomiks". Avalikkuse survel on hiina restoranid vähendanud selle maitseintensiivistaja koguseid roogades. Kuidas suhtuda lisaainetesse? Toiduainete ohutus on tänapäeval arenenud riikides paremini tagatud kui veel mõnikümmend aastat tagasi. Igas riigis koostavad tervishoiuorganid lubatavate lisaainete nimekirja, mis ei pea alati olema ühesugune.
Kui kahjulikud on röntgenuuringud? Järgnev tutvustus püüab selgitada röntgenuuringutest tulenevaid võimalikke riske ja võrrelda neid muude eluvaldkondade riskidega. Röntgenikiirgust kasutavad radioloogilised uuringud Röntgeniülesvõtted, röntgenipildid, röntgenogrammid, radiogrammid – heal lapsel mitu nime – on kõigile tuntud. Raske on tänapäeval leida inimest, kellel ei oleks kordki elus tulnud “kopsupilti” või “hambaröntgenit” teha. Lisaks rindkere ja hammaste röntgenogrammidele tehakse väga sageli ka luude-liigeste ülesvõtteid. Röntgenipilte tehakse spetsiaalse aparaadiga, kus röntgenitorus tekitatud kiirgus suunatakse läbi uuritava piirkonna röntgenifilmile või detektorplaadile. Luudes ja tihedamates kudedes neeldub rohkem kiirgust, õhku sisaldavad ja madalama tihedusega koed lasevad suurema osa kiirgust läbi. Hiljem filmi ilmutades või ergastatud detektorplaati
kohaselt alustatakse elustamist ainult südamemassaazhiga ning enam ei ole vajalik kunstlikku hingamist teha. Uuenenud reeglite kohaselt on oluline, et abistaja teeks südamemassaazhi nii hästi, et vereringe hakkab tõepoolest uuesti ringlema. Oluline on, et südamemassaazhiga alustatakse võimalikult kiiresti pärast südame seiskumist ja seda tehakse väga oskuslikult kuni kiirabi saabumiseni. Abistaja paneb oma käed kannatanu rindkere keskjoonele, luulise osa lõpust kahe-kolme sõrmelaiuse võrra ülespoole. See tähendab kohast, kus algab ülakõhu pehme osa ja lõpeb rindkere luuline osa, sealt ülespoole. Tuleb jälgida, et käed ei libiseks roidekaartele, nii võivad roided murduda ja lisavigastusi tekitada. Kui soovitakse siiski teha ka kunstlikku hingamist suult-suule, siis 30 kaudse südamemassaazhi vajutuse järel teha kaks puhumist. 30 pumpamise järel tuleb kaks korda suhu õhku puhuda
Kordamisküsikused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks NORMAALNE JA PATOLOOGILINE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA (ARFS. 01.078 ) I. Luud ja lihased 1. Luude ehitus, kasv ja seda mõjustavad tegurid. Luustumise ja kasvu häired ning nende võimalikud põhjused. Luud moodustavad organismi tugiaparaadi. Osa luudest on ka kaitseks (N: kolju – peaajule, rindkere – kopsudele ja südamele, vaagen – kõhuõõne elunditele, eritus- ja suguelunditele). Oma kuju poolest eristatakse 1) Toruluud – jäesemete luud 2) Lameluud – vaagna, kolju ja abaluu luud 3) Väikesed luud – lülisamba lülid ning jalalaba- ja käelaba luud 4) Kombineeritud luud – mitmesuguse kujuga, mida ei saa paigutada eelneva kolme alla N: oimuluu Luud koosnevad luukoest ja selle kasv ning areng toimub 1) kõhrerakkude paljunemis teel ja
C. Piklikaju ja ajusild, ehitus ja funktsioonid. Piklikaju piirneb seljaajuga ja ülalt sillaga. Ta läbib kolju suurt kuklamulku ja seetõttu võib ajuturse korral kõige kergemini pitsuda (siis ei pääse närviimpulsid läbi). Piklikusajus paiknevad 9-12. peaaju närvituumad, järgmiste funktsioonidega: 9. e keele neelunärv – neelamislihaste innerveerimine (närvidega varustamine), kõrva süljenäärme talitluse juhtimine. 10. e uitnärv – innerveerib rindkere ja kõhukoopa elundeid 11. e lisanärv – innerveerib kaela vöötlihaseid, toimuvad pea tahtelised liigutused (pea pööramine) 12. e keele alune närv – innerveerib keele vöötlihaseid (kõnelemine) Seda ajuosa läbivad kõik ülenevad ajju suunduvad ja ajust seljaajju suunduvad juhteteed, seega kahjustus võib tähendada mitmeid motoorikahäireid. Piklikusajus paiknevad veel mitmed elutähtsad keskused: Hingamiskeskus – juhib hingamist
treeningut, et mitte alustada päris paastuseisundist. Tasub mõelda ka toitumiskava peale, millest on abi ka teiste päeva jooksul söödavate toidukordade ajal. 4. Ka rinna siseosa on võimalik treenida Oled kindlasti kuulnud, et mõni teeb erilisi harjutusi hämmastatvalt sageli ploki abil rinna siseosa treenimiseks. Ent kui vaadata rinnalihaste anatoomiat, siis võib näha, et lihasrakud kulgevad üle rindkere põikisuunaliselt sisemine, kesk- ja välimine osa on seega omavahel rohkem kui seotud. Raku aktiveerudes võib seda võrrelda kummipaelaga see venib kogu ulatuses. Kas võib siis väita, et on võimalik aktiveerida vaid osa sellest kummipaelast (lihasest) eriliste harjutuste abil? Ei tundu kuigi usutavana. Uuringud on näidanud, et lihase eri osasid võib tõepoolest aktiveerida erineval määral. Kuid on suur vahe laboris tehtud mõõtmistulemuste ja tegelikkuses toimuvate vaatluste
Liigutusel on kolm staadiumi: tõmme, lüke ja taastumine. Käsi vajub vähesel määral allapoole ja peopesa pöörab 45 kraadi ulatuses, kus pöidlapiirkond on suunatud rohkem põhja poole. Seda kutsutakse veepüüdmiseks ja valmistab ette tõmbeks. Tõmbeliigutusele järgneb poolring, kus küünarnukki hoitakse käest kõrgemal ja käsi suunab keha keskpunkti suunas ja allapoole. Poolring lõpeb ees, rinna juures ja rindkere alguses. Mingil hetkel pärast ühe käe taastumise algust hakkab teine käsi tõmmet tegema. Taastumisel liigutatakse küünarnukki poolringis vertikaalselt ujumissuunas. Küünarvars ja käsi on täiesti lõõgastunud ja vajuvad küünarnuki ja veepinna juurest allapoole, ujuja keha lähedale. Taastumise keskel on üks õlg üles pööratud, samal ajal kui teine liigub tahapoole, vältimaks lohisemist. Selleks et õlga
Crosstrainer Tõhus treeningmeetod, mis koormab suurt hulka lihaseid. Jalgade töö crosstraineril tugevdab esmajoones jala-, tuhara- ja puusalihaseid, samaaegne ülakeha treening omakorda käsi, õlavöödet, rindkeret ja selga. Harjutamisel crosstraineril tuleb kindlasti järgida õiget tehnikat, et mitte hoopis terviseprobleeme tekitada. Sõudeergomeeter Hea toime südame-vereringele, tugevdades samaaegselt ka ülajäseme ja alajäseme lihaseid ning rindkere. Algajal on siiski soovitatav enne treeneriga nõu pidada, sest vale tehnika korral võib ta ülemääraselt koormata põlveliigeiseid ja selga. Veloergomeeter Tugev positiivne mõju südamele ja vereringele. Tugevdab jala- ja tuharalihaseid, kuid ei põhjusta ülekoormust põlveliigestele. Sobiv pöörete arv on 80-100 pööret/min. Kui pöörete arv on madalam, on ka koormus põlveliigestele suurem. Spinning Harjutamine spinningul tugevdab vasupidavust ning koormab peamiselt jalalihaseid ja
SOORITAGE HARJUTUSI THJA KHUGA Tidetud maoga vimlemisel vib teil tekkida iiveld. Kui magu on tidetud toiduga, asub suurem osa verest ja organismis tsirkuleerivast energiast seedeelundeis. Teie eesmrgiks on aga see, et keha energiassteem oleks valmis jooga-harjutustega tegelemiseks ning veri voolaks tiesti vabalt kikides keha organeis. Kindlasti sooritage harjutusi teile sobival toatemperatuuril ning hea ventilatsiooniga ruumis. Avamaastikul harjutuste sooritamiseks on kige sobivamad kohad paraja voolukiirusega je, jrve vi mere kaldad. Riietuge praktiliselt. Vajaduse korral pange selga vaba, liikumist mittepiirav riietus, soovitavalt puuvillasest kangast. Mida vhem riideid, seda parem. Harjutused minimaalse riietusega annavad maksimaalse efekti ning suurima liikumisvabaduse. Kui vimalik, sisustage harjutuste lbiviimiseks spetsiaalne ruum vi koht. Niisuguse vimaluse puudumisel kindlustage siiski selle koha kord ja puhtus, kus...
Kordamisküsimused 1. Mis on vananemine? Primaarne ja sekundaarne. vananemine on kronoloogiline elutsükkel ja põhimõtteliselt algab vananemine sünnist alates. Primaarne vananemine See tähendab muutusi inimpopulatsioonis, mis on haigustest ja keskkonnategureist sõltumatud (puberteet, menopaus nägemise halvenemine, jne). Sekundaarne vananemine ehk "vananemise sündroom" tähendab keskkonnast ja haigustest tulenevaid tervise muutusi 2. Millest sõltub bioloogiline vanus? Kehalisest seisundist Psühholoogilisest seisundist Sotsiaalsest seisundist 3. Kuidas mõjub vananemine närvisüsteemile? Seoses närvirakkude mitte taastumisega,hakkab aju kaal 50.- 60.eluaastast langema. Ajumaht langeb ja suuraju koor õheneb. Raku vaheaines toimuvad muutused ning see vähendab võimet infot vahendada. Ajupotentsiaali pidev kasutamine aeglustab aju taandarenemist. 4. Kuidas mõjub vananemine meeleelunditele?Väheneb nägemisteravus....
leidub baktereid. See võib tekkida samuti kopsupõletiku, operatsiooni või trauma tüsistusena. Pleuraempüeemia haige patsient on teravalt haige ja tal on sümptomid sarnased akuutsetele (ägedatele) hingamisteede viirustele või kopsupõletikule (palavik, öine higistamine, valu rindkeres, köha, hingeldus, kaalu kaotamine). Hemorraagiline pleuriit-pleuras olev vedelik sisaldab verd. Selle põhjuseks on sageli pahaloomulised kasvajad, kopsuemboolia ja rindkere traumad. Vere olemasolu tehakse kindlaks punktsiooniga, kuid lisaks muudele uuringutele, mis verega tehakse, on vaja määrata hemoglobiin ja hematokrit (vererakkude osa vere üldmahust). (Jaanson 1996). 2. ÕENDUSPLAAN ÕENDUSPROBLEEMID EESMÄRK ÕENDUSTEGEVUS HINNANG Aktuaalsed probleemid: · Hinga valu Valu
südamelihase seisundi kohta. Vere liikumine südames. Südametsükkel. Südamelihase kokkutõmme ja lõõgastumine moodustavad ühe südametsükli. Keskmisel tervel täiskasvanul on südame löögisagedus 60 70 tsüklit minutis, sõltudes vanusest, kehamõõtmetest, soost ja eluviisist, samuti psüühilistest teguritest. Seda saab määrata, lugedes näiteks südame tipu tõukeid vastu rindkere seina või arteriaalse pulsi järgi (arterite seinte rütmiliste võnkumiste järgi randmel, kaelal). Üldjuhul pole südame löögisagedus teadlikult reguleeritav, ent siiski sõltuv psüühilistest teguritest: tugeva keskendumise korral on võimalik seda muuta (nt jooga harrastajad). Pulsisagedus suureneb kehalise pingutuse, ärevuse ja palaviku korral, tagamaks kriisiolukorras keha piisava varustatuse hapnikuga. Seda
Pärnu Vanalinna Põhikool Vastupidavus spordis Kätriin Taal 7.c Referaat Juhendaja: Ludmilla Vaik Kehalise Kasvatuse õpetaja Pärnu 2011 SISUKORD 1. Sissejuhatus....................lk 3 2. Treeningu põhiseadused.lk 4 1 3. Mis on treening...............lk 5 4. Kuidas tagatakse areng...lk 6 5. Puhkus.............................lk 7 6. Pulss................................lk 8 7. Kasutatud kirjandus.........lk 9 ...
kaudu kusepõide. Hingamiselundkond ninaõõs->neel->kõri->hingetoru->kopsutorud- >kopsutorukesed->kopsud Hingamisteed algavad ninaõõnega. Nina limaskesta veresooned soojendavad õhku. Kõri on hingetoru ülemises osas paiknev kõhreline hääletekkeelund. Hingetoru on torukujuline elund, mida mööda õhk pääseb kopsudesse. Hingetoru hargneb 2ks bronhiks. Kopsud on 2 hingamiselundit, millest toimub gaasivahetus, kopsud täidavad rindkere õõnt peaaegu täielikult. Parem kops jaguneb 3ks kopsusagaraks, vasak 2ks. Kopsuallveoolid on tillukesed kotikujulised moodutised, mida ümbritsevad kapillaarid. Sisenõrenäärmed Sisenõrenäärmed toodavad hormoone ja eritavad neid otse verre. Ajuripats juhtib teiste sisenõrenäärmete tööd, toodab kasvuhormooni ja mõjutab kasvu. Käbikeha toodab melatoniini, ööpäevased rütmid. Kilpnääre toodab türoksiini, mõjutab ainevahetuse kiirust+kehatemp
(Griffiths, 1954). Antud skaala järgi võiks kuue kuune laps olla omandanud järgmised oskused: kõhuli olles tõstab pead ja vaatleb ümbrust, pöörab küljelt seljale ja küljelt küljele, kõhuli asetatuna tõstab pead ja ringkeret ning suudab pead püsti hoida ja samuti suudab ka kergelt toetades istuda. Vaatlusest järeldades on Madis 6 - kuuse lapse kohta väga hästi arenenud. Ta suudab iseseisvalt ennast ümber keerata ning kõhuli olles rindkere üles tõsta, haarab asjade järgi ning suudab ka väiksemaid esemeid haarata. Samuti suudab kõhuli olles käpuli tõusta ning kergelt edasi liikuda. Käpuli olles kõikus siiski palju veel edasi tagasi, kuid see on tema vanuses lapse arengus normaalne etapp. Eksitava visuaalse tagasiside tingimustes (laps ei taju veel ümbritsevat keskkonda adekvaatselt), õõtsuvad lapsed silmnähtavalt (Butterworth ja Cicchetti, 1978). Vaatluse lõpus ilmnes, et suudab ka kätega ennast edasi
aqavic.org.au/sci_facts/images/spinal-map.jpg) Kaela vigastuse tulemuseks on tavaliselt tetrapleegia. C1 kuni C4 vigastuse puhul võib inimene vajada hingamisaparaati hingamiseks. C5 vigastus pärsib enamasti õla ja biitsepsi liigutusi, kuid mitte randme või käelaba. C6 vigastus pärsib randme liigutusi, kuid mitte käelaba. C7 ja T1 vigastusega inimene saab sirutada käsi, kuid siiski võib olla probleeme käelabade ja sõrmedega. Rindkere tasemel ja allpool vigastuse tulemuseks on parapleegia (v.a. käed) T2 kuni T8 vigastuste puhul on inimesel teatud kontroll käte üle, kuid vähene kontroll torso üle, kuna kõhulihaste üle puudub kontroll. T9 kuni T12 vigastuste puhul on normaalne kehaasend ja kõhulihaste töö. Nimme- ja sakraalse vigastuse puhul on pärsitud puusa painutaja lihas ja jalad. 8
sügavus) ja südamesse (et suureneks südame löögisagedus ja vereringe kannaks hapnikku rohkem laiali) Tahtlik hingamise regulatsioon: - hinge kinni hoides, lauldes, rääkides jne - vere süsihappegaasi sisaldus suureneb ja hingamine käivitub automaatselt 19. Millised muutused toimuvad sissehingamisel ja väljahingamisel? Sissehingamisel: - vahelihas ja roietevahelised lihased tõmbuvad kokku - diafragma kuppel lameneb ja rindkere suureneb - atmosfääriõhk liigub kopsudesse Väljahingamisel: - roided langetuvad - diafragma kumerdub - kopsusisene rõhk tõuseb - osa kopsudes olevast õhust surutakse välja 20. Miks on hingamiskeskuse töö häiritud, kui inimene viibib näiteks kõrgmäestikus? Süsihappegaas väljub kehast vabalt, kuid hapnikku ei seota piisavalt. Sellisel juhul ei suuda hingamiskeskus olukorda õigesti hinnata ega ventilatsiooni suurendamisega reageerida. 21
caput Pea epigastrium kõhu ülaosa cerebellum väikeaju femur reis cerebrum Aju pelvis vaagen collum Kael pulmones kopsud cor Süda sternum rinnak costa Roie thorax rindkere Sõnaliited Paljud mõisted moodustatakse ees- ja järelliidete abil, mis liidetakse sõnatüvele. Toome ära mõned sagedamini esinevad sõnaliited. Sõnaliide Tähendus Näide a-, an- ilma, puudus apnoe (hingamisseisak) aneemia (verevaesus) ab- ära, eemale abduktsioon (liikumine kehast eemale)
V. SÜDA JA VERESOONED 1. Südame ehitus ja selle ealised iseärasused. Kaasasündinud südamerikked. Süda paikneb rindkere õõnes, rinnaku taga ja jääb pisut vasakule. Südamel eristatakse tippu ja põhimikku. Tipp on suunatud allapoole (teravam osa) ja põhimik ülesse. Tipp jääb suuremal osal inimestest viiendasse roide vahemikku, vasaku rinnanibu joonele. Südamel lihase suurenemise korral on ka tipuasend muutunud. Südame kokkutõmmete ajal annab tipp tõuke vastu rindkere siseseina (seestpoolt). Seda nimetatakse tipu tõukeks. See on käega hästi tuntav (kui just kehakaal suur ei ole, hästi lastel tunda). Südame suurus sõltub vanusest ja treenitusest ja patoloogiast. Südame haiguste korral võib südame mass olla märksa suurem, kui nt. tavaliselt (sportlastel on ka suurem umbes 300 g). Süda on neljakambriline, neid kutsutakse kodadeks ja vatsakesteks, 2 koda, 2 vatsakest, vasakul ja paremal pool. Vasaku ja parema poole vahel on vahesein. Südamesiseselt
tekitades positiivse vibratsiooni. Lõpeta koputamine kui haige hakkab köhima. Puhastavat hingamisharjutust võib haigele õpetada ka hingates välja läbi kokteilikõrre või peenikese vooliku. Asetades kõrre vette võime muuta hingamise efektiivsemaks. Hingatakse läbi nina sisse ning seejärel läbi kõrre välja. 2.5.2. Köhimisharjutused. Hingatakse sügavalt sisse ja siis välja. Seejärel lühike sissehingamine ning köhimine. Rindkere ja kõhuhaavadega patsiendid peavad kasutama haava toetamiseks patja, et vähendada pinget ja valu haavapiirkonnas. Patja surutakse tugevasti köhimise ajal vastu haava. Köhimis- ja hingamisharjutused aitavad eemaldada hingamisteedesse kogunenud lima ning väldivad kopsuatelektaasi ning pneumooniat postoperatiivselt. 2.5.3. Haigel õpetatakse voodis pööramist iga 1-2 tunni möödumisel. Kui haigel on
• Jaguneb: – Primaarne – menstruatsiooni pole kunagi olnud – Sekundaarne – tsüklite lakkamine • Põhjused: – Suured koormused – Keha rasvasisalduse liiga madal tase – Toitumispiirangud – Emotsionaalne stress – Spordiala iseärasused 2)Keha ehituselt • Pikkus – mehed 10-15 cm pikemad • Kaal – mehed 10-20 kg raskemad • Jäsemed – meestel 10% pikemad • Rindkere naistel suhteliselt pikem – Naistel 38% kogu keha pikkusest – Meestel 36% kogu keha pikkusest • Naiste raskusjõu keskpunkt madalamal – Mehed paremad lõuatõmbajad • Meestel laiem õlavöö • Naistel laiemad ja lamedamad puusad – Meestel õlad 15 cm laiemad kui puusad – Naistel õlad 3 cm laiemad kui puusad • Naiste puusad lamedamad, mis viib keharaskuse ettepoole – Raskendab kiirus- ja hüppeharjutuste sooritamist
ligikaudu 21 % mineraalaineid, tänu rasva ja vee sisaldumisele on luu kollakas/valge, roosa varjundiga. Mineraalained. ja orgaanilised ained koos annavad luule tugevuse ja elastsuse. Luude liigitus. Pikad luud ehk toruluud reieluu, sõrmelülid Lühikesed luud randmeluud, kannaluud Lameluud ehk käsnluud roided, niudeluu, kolju, rinnak, abaluu. Segaluud selgroolülid, koljupõhimikuluud. Kereluud. Lülisammas ja rindkere. Lülisammas koosneb lülidest, lülil eristatakse lülikeha, lülikaar ja lülijätkeid. Lülikeha on lüli eesmine, silindrit meenutav osa. Lülikaar on lüli tagumine osa ( hobuseraua kujuline ) piirab koos lülikehaga lülimulku. Kõik lülimulgud kokku moodustavad lülisamba kanali, milles kulgeb seljaaju. Lülijätkeid kokku 7 ! 1. paaritu ogajätke 2. paarilised ristijätked 3. paarilised ülemised ja alumised ristijätked Roided. - 12 paari !
HEA KEHAEHITUS Kui hobuse kehaosad on üksteise suhtes proportsionaalsed ja laitmatu kujuga, siis öeldakse, et loomal on hea kehaehitus. Igal tõul on erinevad suuruse ja kuju normid erinevate kehaosade jaoks. HOBUSE KEHA ESIOTS Hobuse keha esiotsa all mõtleme pead, kaela, pihta, turja ja esijalgu. Need hobused kehaosad asetsevad ratsanikust eespool. Kaela asend on oluline nii takistussõidu- kui ka koolisõiduhobustel. Pihajoon peaks olema längus ja vabalt langev. Rindkere ei tohiks olla liiga väike, kuna see võib tähendada, et hobune on nõrk ning võib takistuste ületamisel neid riivata ja ennast kriimustada. KEHA Selg, rindmik ja külg moodustavad üheskoos selle piirkonna, kus ratsanik istub. Hobune peaks olema vöökohalt sügav ja lai, et jätkuks ruumi paljudele rindkeres olevatele organitele. Selg peab olema lühike ja veatu ning mitte liiga kumer. HOBUSE TAGAVEERANDID Hobuse tagaotsa ehk tagaveerandite juurde kuuluvad laudjas, nimmepiirkond,
uuringul (enne kui rinnavähk muutub käega katsudes leitavaks). Sellega on võimalik avastada isegi 1 mm läbimõõduga koldeid, mis pole veel käega tuntavad. Rinnavähk Rinnavähi riskitegurid: vanus (risk kasvab vanuse suurenedes), menstruatsioonide varajane algus (enne 13. eluaastat), esimene sünnitus hilises eas (pärast 30. eluaastat), mitte ühtegi sünnitust, eelnev rinnavähi diagnoos, mõned healoomulised rinnahaigused, rinnavähk emal või õel, rindade või rindkere elundite kiiritusravi, hormoonide (nt östrogeeni ja progesterooni) tarvitamine, ülekaalulisus, alkohoolsete jookide tarvitamine. Rinnavähi kõige sagedasem vorm saab alguse piimajuha limaskesta rakkudest ja seda nimetatakse duktaalseks ehk juhatekkeliseks rinnavähiks. Valdav osa rinnavähkidest on juhatekkelised (75%). Näärmesagarikes esinevat vähivormi nimetatakse lobulaarseks. Sellel on teistest rinnavähi vormidest pisut suurem kalduvus esineda mõlemas rinnas.
· Lethe jõgi* - Lethe- unustusejõgi, mis eraldab allmaailma surelike maailmast. Kes sellest joob, unustab kõik endises elus juhtunu. Kõik hinged, kes uuesti maa peal elama hakkavad, peavad sealt jooma. Allmaailma jõgedest ülemineku metafoor tähendab veel tänapäevalgi ärasuremist · Kerberos- kolme pea ja draakonisabaga hiiglasuur koer, kes valvab Hadese allilma ust. Ta laseb küll kõik sisse, kuid välja ei lase kedagi. · Kentaur- Hobuinimesed. Inimese pea, rindkere ja käed hobuse keha küljes. · Kükloop- Tahumatud, üheainsa keset laupa asetseva silmaga hiiglased, Hephaistose sepasellid. Kükloobid kindlustasid Zeusile, tänuks nende vabastamise eest, ta valitsust ja sepistasid tema jaoks piksenooli ja välke · Sireen- linnu keha ja inimese enamasti naise peaga kurjad deemonid. Neil olid üliinimlikud teadmised ja võime muuta ilma. Nad hurmasid oma kauni lauluga möödasõitvaid laevnikke, kes seetõttu sõitsid karidele ja hukkusid.
Gorgo · Olid vanakreeka mütoloogias maapealsed olevused. · Neid oli kolm ja kaks neist olid surematud. · Nende nimed olid Euryale, Sthenno ja Medusa · Gorgode tunnusteks peeti lõustaks virildunud näojooni, madusid juuste asemel ja õudset möirgamist. Igaüks, kes neid vaatas, muutus otsekohe kiviks. · Gorgod peletasid rahva arvates kurja eemale. Kentaur · Kentaurid on vanakreeka mütoloogias hobuinimesed. · Kentauril oli inimese pea, rindkere ja käed hobuse keha küljes. · Enamasti olid nad metsikud olevused, rohkem siiski loomad, kui inimesed. · Kuna kentaur on mõistuslik ja oskab rääkida, siis ei tohiks teda rangelt võttes elukaks nimetada, aga Võlukunsti Ministreerium on ta selleks liigitanud tema enda palvel. · Nende oskuste hulka kuuluvad võlujõu abil ravitsemine, ennustamine, vibulaskmine ja astronoomia. · Sümboliseerivad inimese taltsutamatust ja instinktiivset külge. Graiad
aastat noorema naise Natalja Gontsarovaga. Abielu oli õnnelik ja kestis kuni mehe hukkumiseni) · Surm duellil(Puskin hukkus tollel ajal aurikkumiste puhul tavaks olnud duellil prantsuse päritolu Hollandi saadiku parun Heccerni kasupoja Keisri kavalergardide polgu porutsiku Georges Dantesiga. Duelli käigus esimesena püstolist tule avanud Dantes haavas surmavalt Puskinit, kes haavatuna tegi vastulasu, millega haavas Dantest rindkere piirkonda. Dantesi pääsemise kohta on kasutusel versioon, mille kohaselt ta "alatult" kandis vormiriietuse all teraskürassiiri, millelt rikosetiga põrganud kuul ainult riivas ta paremat kätt ning tekitas rindkerepõrutuse. Dantesi enda seletuse kohaselt põrkas aga Puskini lastud kuul tema mundrinööbist ning päästis sellega ta elu) 3.Puskini looming · "Ruslan ja Ljudmilla", 1820, poeem (Sündis poeedi huvist folkloori vastu,
· Lethe jõgi* - Lethe- unustusejõgi, mis eraldab allmaailma surelike maailmast. Kes sellest joob, unustab kõik endises elus juhtunu. Kõik hinged, kes uuesti maa peal elama hakkavad, peavad sealt jooma. Allmaailma jõgedest ülemineku metafoor tähendab veel tänapäevalgi ärasuremist · Kerberos- kolme pea ja draakonisabaga hiiglasuur koer, kes valvab Hadese allilma ust. Ta laseb küll kõik sisse, kuid välja ei lase kedagi. · Kentaur- Hobuinimesed. Inimese pea, rindkere ja käed hobuse keha küljes. · Kükloop- Tahumatud, üheainsa keset laupa asetseva silmaga hiiglased, Hephaistose sepasellid. Kükloobid kindlustasid Zeusile, tänuks nende vabastamise eest, ta valitsust ja sepistasid tema jaoks piksenooli ja välke · Sireen- linnu keha ja inimese enamasti naise peaga kurjad deemonid. Neil olid üliinimlikud teadmised ja võime muuta ilma. Nad hurmasid oma kauni lauluga möödasõitvaid laevnikke, kes seetõttu sõitsid karidele ja hukkusid.
Paan-Vastab number 12. Ta oli vanakreeka mütoloogias kitsekarjuste ning lamburite jumal, lõbus ja lärmakas metsavaim. Paani kujutati üsna inetuna: tal olid kitsejalad ning sageli ka kitsepea ja -sarved. Oma äkiliste ja ootamatute ilmumiste ning mitmesuguste helide tekitamisega põhjustas ta segadust, mistõttu on tema järgi nime saanud paanika. Kentaur-Vastab number 5. Olid vanakreeka mütoloogias hobuinimesed. Kentauril oli inimese pea, rindkere ja käed hobuse keha küljes. Sireen-Vastab number 4. On kreeka mütoloogias kolm algselt linnu keha ja naise peaga imeilusat ohtlikku kurja deemonit, kes võlusid ja hukutasid oma peibutava lauluga mööda seilavaid meremehi, kes unustasid laevajuhtimise ja sõitsid karidele. Sireenide elupaigaks oli kaljude ja karide poolt ümbritsetud Sirenum scopuli saared, müüdi teistes ja hilisemates versioonides on nende elupaigaks nimetatud Anthemoessa, Capo Peloro, Sirenuse saari ja Capri saar.
KAITSERÜÜD Kaitserüüsid hakati kasutama muinasajal, alguses valmistati neid loomanahast ja riidest. I aastatuhandel enne Kristust hakati Assüürias valmistama rõngassärke. Liikuvalt ühendatud terasplaatidest koosnev raudrüü (rüütlite kaitserõivas) saab oma traditsioonilise välimuse 14. sajandil. Kõrgperiood on 15. sajandil. Suure raskuse, liigutuste ahistamise ja ebapiisava kaitse pärast loobutakse täismahulisest raudrüüst peatselt. Kasutusele jäid rindkere turvis, põlve ja käsivarre kaitsed MUSTRID TÜPOGRAAFIA MÖÖBEL
ühe silmaga. Berliini muuseumis, eraldi ruumis Skarabeus- sõnnikumardikas. kummardati neid ja eeldati, et need tekkinud liivateradest. Egiptlased kartsid liivatorme Reljeef on enamasti madalreljeef ja värviline, seega reljeefi ja maali võib nimetada egiptuse reljeefikunstiks inimesed olid idealiseeritud. omane must marmor e basalt. ülikuid kujutati kaistuvalt. Monumentaalne vabaplastika. Egiptuse poos a) jalad on astuvas asendis ja profiilis b) õlad ja rindkere on eestvaates c) pea on profiilis d) keha on profiilis staatiline poos- kasutatakse skulptuuris ja maalikunstis ülikute kirjeldamiseks proportsioon- suuruste suhe INIMESE KEHASSE MAHUB 7 PEAD tähtsamad isikud: suurelt, egiptuse poosis lihtsamad isikud: dünaamilistes poosides lapsed, orjad, sõdurid: väiksemalt kujutatud Maalikunst Freskotehnikas “Noor ülik jahil” ja “Orjatarid tantsimas” taimed ja loomad kujutatud küllaltki tõepäraselt
Täisraamiga passiivset komfort ratastooli (Rea Bellis) annab komplekteerida igasuguste vajadustega inimestele. Toolil on reguleeritav istme- ja seljatoe kalle, samuti reguleeritavad jalatoed ning suur hulk erinevaid istme- ja seljatoe patju, tänu millele leiab lahenduse iga inimese vajadusele, tagades mugavaima ja toestatuma istumisasendi. Valikus erinevad käetoed, peatoed, pidurid, rattad, rindkere küljetoed, tugi- ja turvarihmad. Valikus elektriline tooli- ja seljatoe regulaator. Spetsiaalsed ühepoolse halvatusega inimesele mõeldud käetoepadjad. Ratastoolilaud, erinevad hoorattad. Valikus istmelaiused 34 - 71cm, istme sügavused 38 - 60cm, seljatoe kõrgused 55 - 80cm. Kandevõime kuni 180kg. 1.4 Parapoodium. Abivahend võimaldab halvatud patsiendil iseseisvalt ringi liikuda. Parapoodiumi seljaosa
aju arterioosring e. Willisi ring. -Suured aju arterid lähtuvad arterioosringist ja neid on 3 paari (tagumine, keskmine ja eesmine ajuarter). B. Aordi rinnaosa harud: -aordi rinnaosast lähtuvad harud on kõik suhteliselt peened; -Aordi rinnaosa harud jagatakse kaheks: a)paarilised ja b) paaritud harud. -a) Aordi paarilistest harudest on suuremad roietevahelised arterid (arteriae intercostales), mis kulgevad roiete alumise serva lähedal ja varustavad rindkere seina. -b) Aordi paaritud harud lähevad mediastiinumis paiknevatele elunditele – söögitorule, trahheale (ja siit edasi koos bronhidega kopsu – bronhiaalarterid!), harknäärmele, sidekoesse jne. C. Aordi kõhuosa harud: -Aordi kõhuosa harud varustavad verega kõhuõõne elundeid ja kõhuseina;ka kõhuosa harud jaotatakse a)paarilisteks ja b) paarituteks. -a) Aordi kõhuosa paarilised harud: 1.Neeruarterid (aa. renales), kõige jämedamad paarilised harud, viivad verd neerudesse. 2
kui ka mujalt elunditest.Vererõhu tõus vallandab depressoorse refleksi:perifeersed veresooned laienevad,takistus verevoolule väheneb,südamelöögisagedus/maht väheneb.Ähvardaval vererõhu langemisel vallandab pressoorse refleksi. 12. Hingamise füsioloogia. Kopsude ventilatsioon, hingamismehaanika, kopsude mahud ja mahtuvused. Surnud ruumid ja alveolaarventilatsioon. Kopsude verevoolutus. Gaasivahetus välisõhu ja kopsude vahel toimub tänu rindkere mahu muutusele. Intrapulmonaalne ekopsusisene,intrapleuraalne e pleuraõõnesisene. Sissehingamisel rindkere maht suureneb,rõhk hingamisteedes langeb atm-rõhust madalamale ning õhk voolab sisse.(välise roietevahelihase kokkutõmme,diafragma kontraktsioon) Väljahingamisel rindkere maht väheneb,intrapulmonaalne rõhk tõuseb,ületab atm-rõhu ja üks osa hingamisteedes olevast gaasisegust surutakse välja.(tavaliselt taastub rindkere maht tema
elunditest.Vererõhu tõus vallandab depressoorse refleksi:perifeersed veresooned laienevad,takistus verevoolule väheneb,südamelöögisagedus/maht väheneb.Ähvardaval vererõhu langemisel vallandab pressoorse refleksi. 12. Hingamise füsioloogia. Kopsude ventilatsioon, hingamismehaanika, kopsude mahud ja mahtuvused. Surnud ruumid ja alveolaarventilatsioon. Kopsude verevoolutus. Gaasivahetus välisõhu ja kopsude vahel toimub tänu rindkere mahu muutusele. Intrapulmonaalne ekopsusisene,intrapleuraalne e pleuraõõnesisene. Sissehingamisel rindkere maht suureneb,rõhk hingamisteedes langeb atm-rõhust madalamale ning õhk voolab sisse.(välise roietevahelihase kokkutõmme,diafragma kontraktsioon) Väljahingamisel rindkere maht väheneb,intrapulmonaalne rõhk tõuseb,ületab atm-rõhu ja üks osa hingamisteedes olevast gaasisegust surutakse välja.(tavaliselt taastub rindkere maht tema raskuse ja elastsuse
Südame vasakusse kotta suubuvad kopsuveenid, seepärast sisaldab südame vasak pool alati hapnikurikast verd. Südame paremasse kotta suubuvad kehaveenid, seega on südame paremas pooles hapnikuvaene veri. Parema koja ülesandeks on pumbata hapnikuvaest verd paremasse vatsakesse, mis pumpab hapnikuvaese vere arteritesse. Vasaku koja ülesandeks on pumbata hapnikurikast vasakusse vatsakesse, mis pumpab selle edasi arteritesse. Südame tööd kiirendab pingutus. Inimese süda asetseb rindkere keskjoonest veidi vasakul pool ning teda kaitseb luustunud rinnakorv. Südant kahjustavad südame-veresoonkonna haigused, millest kõige ohtlikum on südamelihase infarkt. Nende haiguste riskiteguriteks on suitsetamine, väär toitumine, ülekaalulisus, vähene kehaline aktiivsus ja pidev stress. Veresoonkond koosneb arteriaalsetest veresoontest (südamest kudedesse), venoossetest veresoontest (kudedest südamesse) ning kapillaaridest (ühendavad artereid ja veene, hästi peened,
Geneetilised muutused need võivad tekkida kahjulike tegurite mõjul või esineda juba sündides. Vahel võivad geneetilisi muutusi põhjustada onkogeensed viirused (nt. papilloomiviirus e. HPV), mille suhtes on eriti vastuvõtlikud organismi kaitsevõime langusega inimesed (nt.AIDS-ihaiged või siirdatud elunditega patsiendid). Sümptomid (Avaldumine) : Vahel on väliselt raske vahet teha, kas tegemist on basalioomi või lamerakulise vähiga. Basalioom tekib tavaliselt näol või rindkere ülaosal ümarovaalse valutu roosakas-punaka, vahel klaasja või pärlendava sõlmekesena, mis aeglaselt kasvab. Hiljem tekib ümber vallitaoline serv ja keskele haavandumine. Kolde ümber võib näha väikeste veresoonte laiendeid ja pigmendilaigukesi. Keskosa aeg-ajalt veritseb, siis kattub koorikuga, jälle veritseb ja nii edasi. Lamerakuline vähk tekib eelneva kahjustusega nahale või ka huultele. Tekib terava piiriga
· vajadusel muud terviseseisundit kirjeldavad originaaldokumendid või nende tervishoiuteenuse osutaja poolt kinnitatud koopiad · pangakonto number, kui olete kutselaune, reservis olev isik või kaitseväekohustust võtta sooviv naine. [samas] Arstlikus komisjonis toimub arstlik läbivaatus ning tehakse terviseuuringud, sh elektrokardiograafia, vere automaatuuring, veresuhkru määrmine, uriinianalüüs ning vajadusel rindkere röntenograafia ja audiomeetria. Lisaks määratakse enne teenistusse asumist kindlaks veregrupp ja reesusfaktor, kui nende kohta eelnevad andmed puuduvad. Vajadusel tuleb arstliku komisjoni suunamisel läbida ka täiendav arstlik läbivaatus või terviseuuring tervishoiuasutuses. [samas] 1.3 MILLEGA TULEKS ARVESTADA? Järgnevas peatükis on kirjeldatud nõuded, millega tuleks naistel arvestada ajateenistusse astudes.
· Silinderliiges võimaldab teha pööravaid liigutusi, näiteks 2 ülemist kaelalüli on nii ühendatud · Keraliiges võimaldab jäsemetel mitmes suunas vabalt liikuda, näiteks õla- ja puusaliiges · Plokkliigeses saavad luud liikuda vaid ühes tasapinnas ( painutada ja sirutada), põlveliiges · Liikumatud ühendused näiteks ajukolju · Inimese luustiku tähtsamad osad on kolju, selgroog, rindkere luud, õlavöötme luud ja nendega seonduvad ülajäsemete luud ning vaagnavöötme luud ja nendega seonduvad alajäsemete luud · Ajukolju luud moodustavad peaaju kaitsva ja toestava ümbrise, näokolju luudest on suuremad üla- ja alalõualuu. · Selgroog moodustab keha keskse toese, see koosneb tavalisel 33 lülist ja on jaotatud 5 osasse : kaelalülid(7), rinnalülid(12), nimmelülid(5), ristluulülid(5) on omavahel kokku
SIBERY HUSKY Referaat Tartu 2015 SISSEJUHATUS............................................................................................... AJALOO KOHTA............................................................................................. ISELOOM........................................................................................................ ENERGILISUS................................................................................................. SOTSIAALNE LOOMUS................................................................................... LÄRMAKUS.................................................................................................... JAHIINSTINKT................................................................................................. TERVIS....................................................................................................
Luud ja lihased Luud koosnevad luukoest ja neil on järgmised funktioonid: 1. Skelett on tugiaparaadiks 2. Luudel on kaitsefunktsioon: kolju peaaju kaitseks, lülisammas seljaaju kaitseks, roieded rindkere, vaagen on osalt seedeelundite aga suuremalt jaolt erituselundite kaitseks. Luukude sisaldab täiskasvanud 50 % vett, 16 % rasva, 12 % teisi orgaanilisi aineid ja 22 % anorgaanilisi aineid (kõige rohkem kaltsiumisoolasi). Lastel ja noortel on orgaanilisi aineid rohkem, mistõttu nende luud on elastsemad. Vanemas eas muutuvad luud hapramaks, ka selle tõttu, et nad hõrenevad ( katsiumi ja soolade sisaldus väheneb). Luude hõrenemist nim. osteoporoosiks. Seda esineb rohkem vanemas eas naistel, siis kui on juba tekkinud menopaus. Selle põhjuseks naistel on naissuguhormaanide produktsiooni langus ja sellest omakorda on suurenenud luukudet lammutavate rakkude ehk osteklastide aktiivsus. Naissuguhormoon...
Hoida käed seljal ja pilk suunata soovitavalt ettesuunas Reie välimistele lihastele Istuda maas, tõsta põlvest kõverdatud jalg üle teise. Käe abiga suruda põlve sirge jala suunas, keha pöörata vastassuunda. Seljalihastele Põlvituses maas, istmik kandadel, kallutada kere ette. Viia käed võimalikult kaugele ette. Kerelihastele Harkseisu olles painutada kõrvale käepuutega vastu seina. Suruda aeglaselt rindkere väljapoole. Ülavöötme ja ülavarre lihastele Seistes, küünarvarrest painutatud käsi tõstetakse üles. Teise käega surutakse vastu küünarnukki Venituste joonis JÕUHARJUTUSED Jõuharjutused kummilintidega Harjutamine kummilintidega on väga lihtne, aga efektiivne moodus lihasrühmade tugevdamiseks, samuti hea abivahend painduvuse arendamiseks. Harjutused kummilintidega on efektiivsed tööl ja kodus, noorte ja täiskasvanute spordis, kooli
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
