RENOVEERITUD HOONE VAATLUS Hoone aadressiks on Tallinna mnt. 40A, Pärnu ning funktsiooniks õppeasutus. Hoone ajalugu: · 1958/59 kool alustas; · 1965/66 kool läks juba remonti; · 1974/75 valmis juurdeehitus; · 2008/09 koolimaja vana osa täielik renoveerimine; · 2009/10 juurdeehituse renoveerimine. Hinnang renoveerijatele oleks väga hea, kuna hoone on nii siseselt kui väliselt hästi renoveeritud.
ehitamisega Ülejõele ja õpilased läksid üle tollesse keskkooli (praegune Pärnu Ülejõe Gümnaasium). Seega tegutses Pärnu Ülejõe Algkool (rahvasuus kutsutud ka ''papa Jannseni kooliks '' , Laadaplatsi kooliks ) erinevate nimede all kokku 108 aastat. Hoone funktsioon Püstitamise eesmärk Püstitamise eesmärgiks rajada Pärnu Eesti Valla Kool, millest hiljem erinevate nimede all olev kool sai lõpuks nimeks omale Pärnu Ülejõe Gümaansium. Hoone hinnang Hoone on värskeslt renoveeritud ja näeb väga korralik välja. Seest on muudetud trepid, klassiruumid , kokkuvõtvalt kõik. Enne renoveerimist: Pärast renoveerimist:
TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDŽ ÜHISKONNATEADUSTE LEKTORAAT PROJEKT „KOHVIK“ Projektikava NARVA 2014 1 SISUKORD KOKKUVÕTE..............................................................................................................3 1. ETTEVÕTE ÜLDTUTVUSTUS..............................................................................4 1.1. Ettevõtte üldandmed...........................................................................................4 1.2. Ettevõtte tegevsed ja üldised eesmärgid.............................................................4 1.3. Äriline vajadus (eesmärgid)................................................................................7 1.4. Projektiideede kirjeldus......................................................................................8 1.5. Swot analüüs.........................................................
2 Tooma Katsebaasi tekkega sai Kärdest ja Toomast ühise tootmisega üksus, tekkisid küladevahelised alluvus- ja partnerlussuhted. Algul oli baasi keskus Toomal, hiljem toodi see Kärdesse, ja nii võibki öelda, et Kärde küla käekäik, majanduslik areng ja inimeste elu-olu ning kõik muu Tooma Katsebaasiga seonduv ongi Kärde ajalugu. Praegu on kooli renoveeritud hoones Endla Looduskaitseala keskus. Koolihoones ja ka teistes Tooma ehitistes on tunda rootsipärast ehitusmaneeri. Ilmselt oli see tingitud Tooma Sookatsejaama esimese juhataja, Rootsiga tihedates sidemetes olnud baltisakslase Arved von Vegesacki mõjutustest. Arved von Vegesack (1880–1945) Vegesackide baltisaksa aadlisuguvõsa jõudsid Vana-Liivimaale ilmselt 15. sajandi lõpus
TARTU ÜLIKOOL AVATUD ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND HAGIAVALDUS Avatud Ülikool Kodutöö Õppeaine: Tsiviilkohtumenetlus Tartu 2012 KAASUS HAGIAVALDUSE KOOSTAMISEKS (KODUTÖÖ) A (ostja) ja B (müüja) sõlmisid 6. märtsil 2011 müügilepingu Tartus Tammelinnas asuva kinnisasja ostmiseks renoveeritud majaga eluasemeks, lepingu järgi nõustus C müüja abikaasana lepingu sõlmimisega. Kinnisasi oli omandatud B ja C abielu ajal, kuid kinnistusraamatus kantud üksnes B nimele. Lepingu sõlmimisel pidas müüja nimel läbirääkimisi A-ga C, kes kinnitas ostjatele, et kinnistul asuv elamu on renoveeritud parimal viisil ja kõik on tehtud ,,oma käe järgi". Leping sõlmiti ja ostuhinnaks lepiti kokku 250 000 eurot. Mingitest varjatud puudustest ega probleemidest ostjale ei teatatud.
Mooste mõis riigistati 1920.a. Pärast seda alustas häärberis tööd kool, mis asub seal tänaseni. Majanduskompleks läks riigimõisa käsutusse. 1940.a sai riigimõisast sovhoos, mis lõpetas oma töö pankrotiga. Osa tootmishooneid läks osaühingutele, enamik mõisnikuaegseid tootmishooneid müüdi odavalt soomlastest ärimeestele, kes hoonete korras hoidmiseks midagi ette ei võtnud. Nüüdseks on vald hooned tagasi ostnud, enamik hooneid on renoveeritud ning leidnud uue kasutuse. Iseloomustus: Mooste mõis on Eesti üks hooneterikkaimaid terviklikult säilinud mõisaid. Eduard von Nolcken muutis 20. sajandi algul Mooste Lõuna-Eesti üheks kaunimaks mõisakompleksiks. Samas oli Mooste üks hilisemaid esinduslikult välja ehitatud mõisaid Eestimaal. Tänapäevane kasutus: · Tänapäeval tegutseb mõisa peahoones Mooste põhikool ja muusikakool. Mooste Rahvamuusikakool on huvikool igas vanuses muusikaõppijatele, kus saab õppida
Haapsalu piiskopilinnuse külastus Mina külastasin koos Aliisiga Haapsalu piiskopilinnust reedel, juhtus nii, et olime ainukesed külastajad. Olin varem külastanud linnust, kuid see oli enne renoveerimist. Renoveeritud linnuses olin esimest korda ning pean ütlema, et see nägi väga kaasaegne ja stiilne välja. Mulle meeldis uue muuseumi arhitektuur, kuidas see oli ehitatud. Puhas ja stiilne, võimalikult naturaalne. Sellise keskaegse ja modernse arhitektuurikeskkonnaga muuseum. Juba ainuüksi see mitmesaja meetri pikkune teekond linnuse kahel korrusel on omaette vaatamisväärsus. Vahepeal kaotasin Aliisi ära isegi kuna alumisel korrusel oli nii palju erinevaid käike. Mulle meeldis, et see oli hämar, mis
KORDAMISKÜSIMUSED ASUSTUS Asustuse areng maailmas ning asulate paiknemist mõjutavad tegurid 1. Too kolm näidet asulate paiknemist mõjutavate a) looduslike tegurite kohta 3p. b) majanduslike tegurite kohta 3p. c) ajalooliste tegurite kohta 3p. 2. Missugused majanduslikud tegurid: a) pärsivad asulate arengut b) soodustavad asulate arengut? 2+2p. 3. Millised olid looduslikud eeldused maailma vanima linna Jeeriko tekkeks 4. Milliste jõgede orgudes tekkisid esimesed linnad? ( 3 ) Miks just jõeorgudes? 5. Miks on linna mõiste eri riikides erinev? Too kolm näidet 1+3p. Linnalised ja maa asulad arenenud( Põhjariigid) ja arengumaades( Lõunariigid) 6. Milles seisnevad linnaliste ja maaliste tegevusalade erinevused 2+2p. 7. Kuidas jagunevad linnalised ja maalised asulad Eestis ja tooge näide 4+4p. LINNALISED MAALISED Linnad ...
residentsina. Hoone restaureeriti 1933 34. Arhitekt Aleksander Vladovsky projekti järgi ehitati juurde banketisaal ning arhitekt Olev Siinmaa kavandite järgi kujundati mõned ruumid ümber rahvusromantilises stiilis. Alates 1946. kuni 1991. aastani asus lossis Eesti Kunstimuuseumi peahoone. Maja amortiseerumine sundis alustama üheksa aastat kestnud restaureerimistöid, mida toetas Rootsi riik 21 miljoni krooniga. 22. juulil 2000 avati renoveeritud Kadrioru lossis Eesti Kunstimuuseumi filiaal Väliskunsti Muuseum. Lisaks kunstinäitustele toimuvad lossis kontserdid ja teatrietendused, korraldatakse loenguid, ekskursioone, kunstiteoste tutvustusi ja vastuvõtte. Kadrioru lossikompleksi kuulub rida kõrvalhooneid, millest enamik on praeguseks renoveeritud. 18. sajandi pargipaviljonis (Lusthaus) ja 19. sajandi algul rajatud külalistemajas tegutsevad Eesti Kunstimuuseumi restaureerimistöökojad. Endises lossi köögimajas avati 1997
aastast presidendi) residentsina. Hoone restaureeriti 19331934 ja 1938. aastal valmis tema juurde Alar Kotli projekti järgi ehitatud Kadrioru administratiivhoone. Arhitekt Aleksander Vladovsky projekti järgi ehitati juurde ülemise aia terrassile banketisaal ning arhitekt Olev Siinmaa kavandite järgi kujundati mõned ruumid ümber rahvusromantilises stiilis. Alates 1946. aastast on loss jälle Eesti Kunstimuuseumi käsutuses. 22. juulil 2000 avati renoveeritud Kadrioru lossis Eesti Kunstimuuseumi filiaal Kadrioru kunstimuuseum. Kadrioru lossi peasaal on üks väheseid säilinud Peeter I aegseid barokkinterjööre, kuna Peterburi, Peterhofi ja Strelna losside omaaegne välimus on sõjakahjustuste tõttu või hilisemate ümberehituste käigus oma algse kuju kaotanud. Peasaali dekoori valmistamine algas 1721. aasta septembris. Krohvi- ja figuuritöid juhtis Riiast pärit Matthias Seidtinger,
Asustuse areng maailmas ning asulate paiknemist mõjutavad tegurid 1. Too kolm näidet asulate paiknemist mõjutavate a) looduslike tegurite kohta Kliima (parasvööde, lähistroopika), Veekogu lähedus (Niiluse delta), Tasandikuline pinnamood (Mesopotaamia madalik). b) majanduslike tegurite kohta transport-meretransport (hansa linnad- tartu, pärnu), põllundus( Suur-Hiina tasandik), maavarade leiukoht-kaevandused( Jõhvi, Sillamäe) 2. Missugused majanduslikud tegurid: a) pärsivad asulate arengut b) soodustavad asulate arengut? Tegurid,mis pärsivad asulate arengut: Pole teedevõrgustikke (Halb transport), koole ja puudub maavarade kaevandamine. Tegurid, mis soodustavad asulate arengut: Head teedevõrgustikud (Hea transport), palju koole, kuurort linnad ja läheduses on maavaradekaevandamine vms 3. Millised olid looduslikud eeldused maailma vanima linna Jeeriko tekkeks Jeeriko tekke tegurid: Veekogu olemasolu, Tasandik pinnamood ja viljakad mullad ...
5 - vana mööbel eemaldatud 6 - vana tapeet eemaldatud 7 - mängumaja soojustatud 8 - mängumaja puhastatud 9 - katus vahetatud 10 - seinad (ka välisseinad), lagi värvitud 11 - tapeet(kahele seinale) sobivaks lõigatud 12 - tapeet seina liimitud 13 - põrandale vaip paigaldatud 14 - pildid, riiulid seina paigaldatud 15 - valgusallikas lakke riputatud 16 - uus mööbel paigaldatud 17 - ümbruskond koristatud 18 - mängumaja renoveeritud Tegevused: Töö nr. Töö kirjeldus Töö kestus (0,1) Renoveerimisplaani koostamine 7 päeva (1,2) Töötajate palkamine 5 päeva (1,3) Mööbli eemaldamine 0,5 päeva (2,5) Vajalike tarvete ostmine ja laenutamine 1,5 päeva (3,4) Mängumaja ettevalmistamine 1 päev (4,5) Näivtöö 0 päeva
170 meetri kõrgusel ammu oli restoran, aga seda pandi kinni 2007 aastal 27 novembril, sest see rikub reegleid tuleohutusega. Selge ilmaga võib isegi näha Soome ranniku. Teletorn on kõrgeim hoone Eestis ja Põhjamaades Praegu torn edastab analoogsignaal Eesti Televisiooni ETV, TV3 ja Kanal 2 ja Raadiot. Renoveerimine Renoveerimist alustati 2010 aasta juunis. Kõige põnevam on see, et põrand 170m kõrgusel tehakse klaasist. Renoveeritud torn avatakse 2011 aasta juulis. Aitäh tähelepanu eest!!!
Seitse Eesti kõige põnevamat inimese poolt loodud rajatist 1. Kadrioru loss.1725 aastal Peeter I käsul rajatud barokk stiilis loss. Väga kaunis ning hästi säilinud(renoveeritud) hoone. Kindlasti üks Euroopa ilusamaid. 2. Kõpu tuletorn 16 sajandil ehitatud. Eesti vanim tuletorn. Kõpu tuletorn on teadaolevalt maailma kõige vanem töötav majakas 3. Kuressaare piiskopilinnus. Kivilinnuse ehitus algas 13 sajandi lõpp. Väga hästi säilinud hoonestik. Tasub kindlasti külastada. Suviti toimub palju erinevaid üritusi. 4. Tartu ülikool. Eesti suurim ja vanim ülikool. Asutatud 1632. Maailma tasemel ülikool. 2010. aastal asetas Hispaania rahvuslik uurimisnõukogu SRC maailma ülikoolide paremusjärjestuse tabelis Tartu ülikooli 187. kohale 12 000 maailma kõrgkooli seas. 5. Tallinna Laululava. Eestlaste üks tähtsamaid ühtsuse objekte. Ehitatud 1959, Mahutab umbes 15000 lauljat. 6. Vabadussõja võidusammas. Meedias palju kr...
KOREA Ülevaade • Korea jaguneb Põhja- ja Lõuna-Koreaks • Populaarseimad vaatamisväärsused turistide seas on templid, paleed, pargid ning erinevad maastikualad • Koreas on võimalik tutvuda erinevate aja perioodide ehitiste ning koguni küladega. • Samuti saab vaadelda kauneid maastikke ning tutvuda Korea popmuusikaga Bulguksa tempel • Kuulub aastast 1995 UNECSO maailmapärandi nimekirja • Ehitatud aastal 528, Silla dünastia ajal • Renoveeritud täielikult 1973. aastal • Koduks paljudele kultuuriliselt tähtsatele reliikviatele, nagu Dabotap ja Seokgatap Bulguksa tempel Dabotap Seokgatap Yeongsil’I rada • Asub Hallasani rahvuspargis • Rada on umbes 3,7 kilomeetrit pikk ja selle läbimine võtab keskmiselt 1 tund ja 40 minutit • Raja üheks esimeseks aktraktsiooniks on vulkaanikivid • Teiseks aktraktsiooniks on kraater Hallasani rahvuspark Yeongsil’I rada Hallasani mäe kraater Gyeongbokgungi tempel
Ma õpin Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis, aga mõnikord on väga raske lihtsalt istuda kogu päev, eks füüsiline aktiivsus on oluline igapäevaelus. Siis ma toon Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis problemaatiline ja positiivne näide terviseraja vaates + Mis puudutab positiivse külgi siis meie koolis on palju taimi, õhk on puhas ja seinad ja põrandad on alati pestud. Samuti, meie koolis on head renoveeritud trepid see on ka mõjutab tudengi tervisele, sest trepid aitavad suurendada füüsilist aktiivsust. On ka, meie kool asub linnast eemal ja see on väga tore, sest seal on vähem heitgaasi ja õhk on puhtam, ka need, kes elavad kohtla-jarvel võivad jalutada kodust kooli jalgsi. Samuti need, kes sõidavad bussiga, siis distants peatusest kooli on kaunis suur see on ka igapäevane füüsiline aktiivsus. -
residentsina. Hoone restaureeriti 1933 34. Arhitekt Aleksander Vladovsky projekti järgi ehitati juurde banketisaal ning arhitekt Olev Siinmaa kavandite järgi kujundati mõned ruumid ümber rahvusromantilises stiilis. Alates 1946. kuni 1991. aastani asus lossis Eesti Kunstimuuseumi peahoone. Maja amortiseerumine sundis alustama üheksa aastat kestnud restaureerimistöid, mida toetas Rootsi riik 21 miljoni rootsi krooniga. 22. juulil 2000 avati renoveeritud Kadrioru lossis Eesti Kunstimuuseumi filiaal Väliskunsti Muuseum. Lisaks kunstinäitustele toimuvad lossis kontserdid ja teatrietendused, korraldatakse loenguid, ekskursioone, kunstiteoste tutvustusi ja vastuvõtte. Kadrioru lossikompleksi kuulub rida kõrvalhooneid, millest enamik on praeguseks renoveeritud. 18. sajandi pargipaviljonis (Lusthaus) ja 19. sajandi algul rajatud külalistemajas tegutsesid kuni Kumusse kolimiseni Eesti Kunstimuuseumi restaureerimistöökojad
Meie ettevõte alustab null laenukapitaliga, mis jätab meile võimaluse teostada müüki korralikult ja kui vaja, siis pikemaajaliselt. Konkurentidel on vaja kulutuste minimaliseerimist. Müük peab olema võimalikult kiire, seega müüakse koheselt pakutava hinnaga objekt maha. Meie eeliseks jääb sel juhul see, et saame määrata natukene suurema müügihinna, sellest tulenevalt teenib ettevõte suuremat kasumit. Siimax OÜ konkurentsivõimet tõstab see, et meie poolt renoveeritud objekt on varustatud keskmisest parema materjali ja vajaliku tehnikaga. See näitab, et meie ettevõtte poolt pakutav objekt on kvaliteetne ja klient võib kindel olla soetatud objekti töökindluses. See tuleb sellest, et kui inimene hakkab ostma pangalaenu eest kinnisvara elamiseks, siis tahab ta vastavalt hinnale saada ka korralikku kinnisvara. Meie pakume seda, erinevalt konkurentidest. 2.6.Turustamine Turunduse üks põhitõdesid väljendub selles, et kasumlikum on omada vähe
Elukeskkonna head ja vead Mustamäe haigla ümbrus Valdkonnad · Haljastus · Hoonestus · Transport · Õhu kvaliteet · Mürafoon · Prügi · Loodushelid · Inimeste tegevus Haljastus · Mustamäe haigla ümbrus on ilus roheline. · Haigla ümbruses on palju puid ja põõsaid ning see jätab hea mulje (keskkonnasõbralik). Hoonestus · Haigla territoorium on väga suur ning seal on väga ilusad majad kuna need on äsja renoveeritud või alles valmimis järgus. Transport · Transport on väga halb kuna haigla ümber jääb ainult 2 bussipeatust. Seega peavad inimesed kusagilt kaugemalt haiglasse kõndima · Kindlasti tuleks haigla juurde ehitada juurde rohkem bussipeatusi. · Samuti peaks bussid muutma oma sõidu asukohti nii et, nad peatuksid haiglale lähemal Õhukvaliteet · Õhukvaliteet oli rahuldav. · Uurimispaiga lähedal oli värske õhk, kuid eemalt
Hoone restaureeriti 1933 34. Arhitekt Aleksander Vladovsky projekti järgi ehitati juurde banketisaal ning arhitekt Olev Siinmaa kavandite järgi kujundati mõned ruumid ümber rahvusromantilises stiilis. Alates 1946. kuni 1991. aastani asus lossis Eesti Kunstimuuseumi peahoone. Maja amortiseerumine sundis alustama üheksa aastat kestnud restaureerimistöid, mida toetas Rootsi riik 21 miljoni rootsi krooniga. 22. juulil 2000 avati renoveeritud Kadrioru lossis Eesti Kunstimuuseumi filiaal Väliskunsti 8 Muuseum. Lisaks kunstinäitustele toimuvad lossis kontserdid ja teatrietendused, korraldatakse loenguid, ekskursioone, kunstiteoste tutvustusi ja vastuvõtte. Kadrioru lossikompleksi kuulub rida kõrvalhooneid, millest enamik on praeguseks renoveeritud. 18. sajandi pargipaviljonis (Lusthaus) ja 19. sajandi algul rajatud külalistemajas tegutsesid kuni
Matsalu Rahvuspark asub Lääne-Eestis, jäädes nelja valla territooriumile (Lihula, Martna, Ridala ja Hanila). Matsalu Rahvuspark hõlmab Matsalu lahte, selle suudme ümber olevat Väinamere osa, Kasari jõe alamjooksu (kuni Risti-Virtsu maanteesillani), lahe ja jõe kaldaroostikke, üleujutatavat Kasari jõe luhta, rannakarjamaid, puisniite ja umbes 50 meresaart (neist suurimad on Tauksi, Liia, Sõmeri, Kumari ja Papilaid). Matsalu Rahvuspargi keskus asub Penijõel (3 km. Lihulast), 2000 a. renoveeritud Penijõe mõisas. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
suurte paneelmajade katused, kalded olid valed, korstnad lagunenud ja vähene õhuliikumatus. Rõduplaatidel esinesid suuremat sorti kahjustused, mis tulenesid veetõkke puudumisest või selle kahjustusest. Märgades ja niisketes korterites esines hallitust ja veetõkke läbijooksu vähe, Pinnaniiskused olid suured segistite ja pesumasinate lähedal. Probleeme oli ka tuleohutusega, uksed ei olnud piisavalt tulekindlad ja puudused akende osas, aknad olid vahetatud ja ventilatsiooni polnud renoveeritud. Üksiku korteri ühtsest keskküttesüsteemist väljalülitamisel kasvab naaberkorterite soojustarbimine. Kütteta korteri mõju naaberkorteritele avaldub ligi 28% kütteenergia tarbe tõusus, võrreldes köetud olukorraga. Naaberkorterite kütteenergia tarbe tõus on veelgi suurem olukordades, kus kütteta korter paikneb otsaseinas või ülanurgas. Korteri kütte väljalülitamine ja kütte eest maksmisest keeldumine ei ole põhjendatud
Hinnad on langenud, eelkõige Tallinnas. Kinnisvarabüroo tegevjuhtide sõnul on veel oodata hindade langust, eelkõige maade ja majade puhul. Soome riik on selle poolt, et nende riigi kodanikud sooritaksid kinnisvaraoste Eestis. Soome ostja teab kindlalt, mis korterit ta soovib. Nõutud on eelkõige kesklinna korterid, kuna kõik on lähedal. Tavaliselt on valmis soome ostja korteri peale Tallinnas raiskama 80 000 100 000 eurot. Soomlased otsivad uusi või äsja renoveeritud kortereid, pigem viimastel aastatel ehitatud majades. Tähtsaks peavad nad ka vaadet. Eelistatud on vaade merele või ilusale loodusele. Kuid ostja pole ka lihtsameelne. Ta nõuab mitte ainult head kvaliteeti vaid ka garantiid. Enne ostu teadlik ostja uurib välja ka kas pole sellel korteril võlasid või teisi probleeme. Maaklerite sõnul on toimunud suur pööre kinnisvaraturul, kuid see tundudb neile pigem positiivsena.
Tallinna Tehnikagümnaasium on üks kenamaid koolimaju Mustamäel - puhas, hele ja rõõmus. Koolimaja on
ehitatud 1972.aastal ja 1988.aastast oleme Tallinna Tehnikaülikooli baaskooliks. Meie koolis on loodud nii
õpilastele kui õpetajatele sobiv ja mugav töökeskkond. Meil on kaks korralikku arvutiklassi, suur lugemissaal ja
raamatukogu, renoveeritud aula. Kooli neljandal korrusel asub moodne presentatsioonisaal .Koolis töötavad lisaks
pädevatele õpetajatele ka oma ala spetsialistid - psühholoog, logopeed, arvutiinsenerid. Koolil on välja töötatud oma
sümboolika ja traditsioonid - kooli lipp ja müts. TTG lipp on sisse õnnistatud Kaarli kirikus 21.detsembril
1995.aastal ja igal aastal tähistame seda päeva oma koolis lipupäevaga. Aga kõigest ei jõua rääkida - tule ja vaata
parem ise, sest oma silm on kuningas!
Retsensioon – emadepäeva kontsert Käisin pühapäeval 10.05.2015 kell 16.00 Vormsi saare rahvamajas emadepäeva kontserdil. Emadepäeva teemaks oli „ Puruvigased Vormsi flikkad“. Esinesid lasteaia lapsed ja põhikooli esimese osa õpilased ühislauluna „Kauges külas“ – Curly Strings. Lisaks esinesid rootsi-eesti keelse lauluga Vormsi Lasteaed- Põhikooli kaks eesti keele õpetajat Kadi Kivilo ja Annika Adams. Lauluga „Kauges külas“ oli ligikaudu 15 last, kes laulusid. Neid toetas kitarri saatel muusikaõpetaja Malle Hokkonen ja 8. klassi õpilane Annika Põder. Rootsi-eesti keelne laul on traditsioonidega vana Vormsi rannarootslaste laul, millel pealkiri puudub. Laul räägib kosjas käimisest. Kaks tüdrukut ootasid omale suurepäraseid kosilasi. Kui nad ei leidnud omale neid kosilasi ja tulid sellised, kes neile ei meeldinud teesklesid nad vigaseid – lonkasid ühte jalga, teesklesid pimedaid ja mängisid hulle. Laul „Kauges külas“ jäi minu arvam...
Friedrich von Parroti mälestusmedaljon koos pühendustekstiga *All-linna poolsel küljel on ladinakeelne tekst: Otium reficit vires (puhkus kosutab jõudu) Inglisild Levinud teooria: Inglisild on rahvapärane lühendatud vorm vanemast nimest Inglise sild. Inglisillaks kutsuti alles 20.sajandi algul Tartu Raekoda Raekoja plaan, Brotze Tartu Raekoda Asukoht: Tartu kesklinn, Raekoja plats Aadress: Raekoja plats 1A Valmis: 1789 Renoveeritud: 2001 Stiil: Barokk, rokokoostiil, varaklassitsism Tartu Raekoda Baroki eripära: * kõrge kelpkatuse * haritorn Rokokoostiil: * kartuss (kaunistus) Varaklassitsism: * seinte kujundus * interjöör Tartu Raekoda Renoveerimine: * 2001- torni uued kellad (18tk+2 vanemat) AITÄH TÄHELEPANU EEST!
a oli Harju-Jaani kihelkonnas kolm valda: Anija, Peningi, Raasiku. Ajaloolise jaotuse järgi Harjumaale Harju-Jaani kihelkonda kuulunud Anija mõis jääb kaasajal Harjumaale Anija valla territooriumile. Harju-Jaani kihelkonna endistest mõisahoonetest on praeguseni säilinud Anija mõisa peahoone. Säilinud on ka enamik kõrvalhooneid, paljud neist on küll ümber ehitatud. Tallikompleks on oma algse välimuse täielikult kaotanud ning selle kaaristu on kinni laotud. 1990 astate algul osaliselt renoveeritud Anija mõisa peahoones tegutseb praegu raamatukogu ja kohalik rahvamaja. Anija mõisa peahoone on avatud vaatamiseks kõikidele soovijatele. 3 1. ANIJA ASUMI AJALOOLISED KUJUNDAJAD Anija mõisat (saksa k Annia, varem ka Hannijöggi) on esmamainitud 1482. aastal, mil ta kuulus Hermann Zoegele. Arvatavasti on mõis asutatud millalgi 1355 ja 1482. aasta vahelisel ajal
et müür tuleks tugevam. Siiski on kahtlusi selle legendi täielikus paikapidamises, kuna juhul kui kõik ehitusel surnud oleksid müüri maetud oleks müür võinud liiga nõrgaks muutuda ja kokku kukkuda. Hani dünastia keisrite poolt, kes valitsesid 206 eKr220 pKr, täiustati teadaolevalt Suurt Hiina müüri tunduvalt, et lisaks riigikaitsefunktsioonile arendada kaubandust ja muuta turvalisemaks kaubateed, sealhulgas ka Siiditeed. Pärast seda on müüri korduvalt renoveeritud ja kaasajastatud. Ehitustööd jätkusid eriti suurejooneliselt pärast. Müüri efektiivsus Hiina müür täitis mitme tuhande aasta vältel oma ülesannet igati hästi. Üksnes kahel korral õnnestus vallutajatel Hiinasse pikemaks ajaks tungida. Nendeks olid mongolid, kes rajasid Yuani dünastia 12711368 ja mandlud, kes rajasid Qingi dünastia16441912. Neilgi kordadel polnud põhjuseks mitte müüri, vaid võimul olnud valitsuse nõrkus
Maja põlenud maha ja vanamees kadunud nagu tina tuhka. Kohus arvanud selle 5 vanakuradi sepitsuseks, ning mõistnud teenijale piinarikka surma. Mis mõisast sai? Von Baggehufwudtidelt võõrandatud mõisahoones alustas 1920tel aastatel tegevust kodumajanduskool, millest hiljem kasvas välja Saku tehnikum. Alates 1960. aastast tegutses mõisas Eesti Maaviljeluse Instituut. 2002. aastast tegutseb renoveeritud Saku mõisas puhke- ja seminarikeskus. 6 Kasutatud kirjandus http://www.visitharju.ee/et/saku-mois http://et.wikipedia.org/wiki/Saku_m%C3%B5is http://sakumois.ee/et/moisast/ajalugu http://www.mois.ee/harju/saku.shtml Pilt http://et.wikipedia.org/wiki/Saku_m%C3%B5is 7 8
TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduste instituut Alusharidus KAALB-1kõ UURINGU KIRJALIK ANALÜÜS Iseseisev töö Juhendaja:Riin Seema Koostaja: Kadi Kuusküll Tallinn 2015 Füüsilise keskkonna parandamine Õuealal välja vahetatud vananenud ja amortiseerunud vahendid. Paigaldatud uued, kaasaegsemad. Renoveeritud varjualune vihmase ilmaga õuesviibimiseks. Mänguväljaku vahendite uuendamine, siseteede uuendamine, jalgrattaraja uuendamine Õuevärava lukustamine, mänguväljakud ,,Piraadi laev", ,,Lamav politseinik" värava taga, parkla valgustus. Korrektne ja turvaline õueala (aed), loodusrada Kehtna parki, projekt IF turvafondi (lamavad politseinikud), mänguväljak turvaliseks, videovalve, liivavahetus liivakastides
Arhitektuuri analüüs Tallinna Ehituskool Johanna Vaida Valisin analüüsiks Tallinna Ehituskooli hoonetekompleksi, mille aadress on Pärnu mnt 162. Koolihoone valmis 1962 aastal. Nüüdseks oli kool amortiseerunud ning vajas põhjalikku renoveerimist. 2013. aastal alanud ja ligi 9 milj eurot maksva läinud ehitustööde käigus lammutati kooli territooriumil paiknenud vanad õppetöökojad ja nende asemele rajati uus kahekorruseline praktikahoone. Lisaks kaasajastati täielikult kooli peahoone. Uue praktikamaja arhitekt on Veiko Tein. Uue praktikamaja ja peahoone projekteeris Sirkel ja Mall OÜ, ehitustöid teostas Bauschmidt OÜ. 2014 aasta novembris alustati õppetööd uues renoveeritud koolihoonete kompleksis. Kompleks koosneb Tallinna Ehituskooli peahoonest, praktikahoonest ja kolmest ühekorruselisest õppehallist. P...
koduleheküljelt. Merelaiu puhkeküla asub Pärnu maakonnas, Tõstamaa vallas Pärnust 50 km kaugusel Tõstamaa lahe ääres. Külastajatele tekitab see aga raskust küla otsides, sest küla asukoht on halval kohal ning koha leidmiseks peab olema kaasas mingi abivahend( Tõstamaa valla kaart, ogranisatsiooni ettevõtja abi või gps). Lahtioleku ajad kokkulepitavad või ettetellivad. Interneti kodulehekülg on ka olemas. Merelaiu küla territoorium on piisavalt suur puhkamiseks. Küla suurmaja on renoveeritud ja maja seest on kõik ilusti korda tehtud. Maja sobib elamiseks. Ümbritseva keskkonnaga on halvasti, sest ligiduses pole poode ja naabreid. Organisatsiooni ehk küla omanike on kaks. Omanikud pakuvad Merelaiu küla teenuseid ja renti. Peamisteks sihtrühmadeks / külastajateks on kalamehed, kooli õpilased ja turistid välismaadelt(Saksamaa, Läti, Soome). Kõikide külastajate soov on rahulikult ja hästi ennast väljapuhata. Merelaiu
Maailmaimed Hiina müür Suur Hiina müür on Hiina kaitserajatis, mida on ehitatud alates 3.sajandist eKr kuni 17.sajandi alguseni.Müüri pikkuseks loetakse 6352 km ja praegu ulatub müür mererannikult Pekingist idas kuni Gobi kõrbeni Gansu provintsis keset Hiinat. Müür on 9 meetrit kõrge, ülaosas 5,5 meetrit lai ning varustatud müüripealse tee,vahitornide,väravate ja kantsidega, millest juba vahitorne on kokku loetud umbes 20 000 hiina ajaloolased väidavad, et kunagi võis see arv olla 60 000. Hiinas eksisteerinud väikeriigid hakkasid enda kaitseks kaitsemüüre ehitama juba 9.-8.sajandil eKr. Eraldiseisvaid müürilõike asuti omavahel ühendama pärast seda, kui Qini riigi valitseja Qin Shi Huangdi oli aastaks 221 eKr kogu tollase Hiina enda võimu alla saanud ja asus riigipiire tugevdama. Müüri juurde paigutati hulk vägesid, mis võõrvägeda sissetungi korral sisemaad signaaltuledega...
Töökoda: Töökoja üld pindala on umbes 500m2. Kogu kompleksi kütmiseks asub töökoja küljes olevates ruumides oma otstarbeks moodne katlamaja. Töökojas on eraldiseisev ventilatsioon, mis vastab uutematele nõuetele. Töökojas vahetatakse filtreid umbes korra kvartalis. Töökoda on selle eesmärgiga, et remontida oma taksosi. Töökojas on 7 erinevat tõstukit, osad 2 postiga, osad 4 postiga, mis on ühtlasi ka sillastendid. Töökoja ruumid on renoveeritud suhteliselt odavalt, ja kallim osa on töökojas asuv tehnika. Pesula: Pesulat kasutatakse oma taksode pesuks. Kanalisatsiooni puhastatakse iga kolme kuu tagant, kuna koguneb liiva ja muda täis. Ruum on varustatud võimsa ventilatsiooniga. Oma kogemuste juures kasutavad nad ainult kindlat marki survepesurit, turu hind umbes 35 000.-, kuna muud ei pea pidevale kasutusele vastu. Kuna Tulika taksod on valged, siis peale pesu taksosi ei kuivatata, kellel on soovi
sihiks edendada Pärnu üleüldist terviseradade korrasolekut ning sealjuures juhtida tähelepanu Pärnu jõe paremkalda terviseraja renoveerimisvajadusele. Jüri Jaansoni Kahe Silla jooks sündis 2001. aastal. Sõudmise eksmaailmameistri ja kahekordse olümpiahõbeda nime kandev jooksuvõistlus ning käimisretk on populaarne rahvaspordisündmus, mille distants kattub Kahe Silla ringiga. 2014. aastal läbisid tuhanded spordisõbrad 14. korda toimuva jooksu piki tervenisti renoveeritud jõeäärset liikumisrada. 2015. aastal tähistab Klubi oma 15. jooksuhooaega. Minu arvates see organisatsioon on väga kasulik, ükskõik kellele. Inimene kes alles alustab spordiga või on juba kauem tegelenud sellega. Terviserajad aitavad liiklusharrastajatele kaasa väga palju.
· vana tööstuspiirkond - nüüdseks ümber ehitatud kaubandus- või elamispiirkonnaks · madala maksumusega elurajoonid · kõrge maksumusega elamurajoonid · uuskeskus · uus tootmise piirkond · uus /raske/tööstuspiirkond · vanad ja uued keskklassi elamurajoonid /korrusmajad/ · eeslinn, vaid eliidi elumajad · regeneratsiooniala endises agulis või tööstusalal Euroopalik linn: eeslinn, äri-ja kaubanduskeskus, renoveeritud linnarajoon, kesklinn, uuselamurajoon, tööstusrajoon ajalooline Ameerikalik linn: elamurajoon, tööstusrajoon, kesklinn - ärila, elamurajoon 16. Sudu - ilmastikunähtus suurlinnades - suitsust ja selle lisandeist koosnev mürgine udu, mis tekib ebasoodsa ilma korral , kui niiske õhk saastub küttekollete suitsus sisalduva vääveldioksiidi ja heitgaasidega. Nimetus pärineb Londonist.
Siinne tegevuskava soovib esitada tõese ülevaate Tallinna kütusetarbimisest ja kasutab ka neid andmeid, mis on saadud ettevõtetest ja teistest allikatest. Põhiline osa Eestis vajaminevast elektrist (93%) toodetakse Narva Elektrijaamades. Tallinn saab elektri Elering OÜ põhivõrgust. Tallinna piirkonna elektriga varustamiseks on Harjumaal kolm tsentraalset alajaama, mis on otseliinidega ühendatud Narva Elektrijaamadega. Sõlmalajaamad on Harku ja Kiisa 330 kV renoveeritud alajaamad ja Aruküla 220 kV alajaam. Aruküla alajaama planeerib Elering OÜ 2013. aastal renoveerida ja viia üle pingele 330 kV. Päike on valgus, soojus ja elu, kuid sombuses Eestis pole otsese päikesekiirguse kasutamine energeetikas kuigi perspektiivne. Parem on olukord bioressurssidega, kuid turvast tohib meil kaevandada vaid aastase juurdekasvu mahus ja puidu hind kasvab peadpööritava kiirusega
Veevarustus ja kanalisatsioon : Veevarustuse ja kanalisatsiooni arendamiseks on välja töötatud Tamsalu valla ühisveevärgi ja kanalistatsiooni arengukava. 2009 aastal alustati Tamsalu linna ja Sääse asula veevarustuse ja kanalistasiooni süsteemide renoveerimis- ja ehitustöödega. Projekti finantseeritakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist. Porkuni küla on varustatud ca 90% ulatuses kaasaegsete vee- ja kanalisatsioonitorustikega. Vajangu trassid on samuti renoveeritud, vajalik on rajada uus puhasti. Assamallas puuduvad puhastusseadmed, on tsentraalne veevarustus ja kanalisatsioon kahes majas kogumiskaevudega. Põdrangul on tsentraalne vesi, kanalisatsioon puudub, Einmanni külas on tsentraalne veevarustus.olemas ja kanalisatsioon kahes majas kogumiskaevudega. Põdrangul tsentraalne vesi, kanalisatsioon puudub. Teed ja tänavad : Tamsalu valla teedevõrgu kogupikkus (v.a riigimaanteed) on 249,8 km, kohalikud teed moodustavad 65% teedevõrgust
Vabatahtliku ühendusena on enesele võetud ülesanne viia kokku inimesed ja organisatsioonid, et sündida võiks Kahe Silla tervisering. Jüri Jaansoni Kahe Silla jooks sündis 2001. aastal. Sõudmise eksmaailmameistri ja kahekordse olümpiahõbeda nime kandev jooksuvõistlus ning käimisretk on populaarne rahvaspordisündmus, mille distants kattub Kahe Silla ringiga. 2013. aastal loodavad tuhanded spordisõbrad koos korraldajatega, et 13. korda toimuv jooks läbib tervenisti renoveeritud jõeäärset liikumisrada. MTÜ Kodanikujulguse eesmärgid · osalusdemokraatiat arendamine ühiskonnas; · ühiskonna erinevate tasandite (avalik sektor, kohalik omavalitsus ja kodanikeühendused) koostöö korraldamine; · erinevate võrgustike kaudu kohaliku omavalitsuse ja seadusandja tasandil ühiskonna valupunktide väljatoomine ja lahenduste väljapakkumine; · võrgustikes osalevate Pärnumaa ühenduste organisatsioonilise võimekuse arendamine;
Lisaks seatakse selliste operatsioonide ja õppuste raames üles ka kaldatoetusüksus mõnes Eesti väikesadamas, mille käigus harjutatakse kaldatoetuse korraldamist sõjaaja tingimustes. 15.augustil 2007 avati Miinisadamas rekonstrueeritud 5. ja 6. kai, mis on üks suuremaid investeeringuid mereväe infrastruktuuri väljaarendamisel. Kaide ehituse käigus paigaldati kõik vajalikud trassid, vendrid ja pollarid, uued laevade voolukilbid ühendati 2005. aastal sadamas valminud muundurjaamaga. Renoveeritud kailiini pikkus on 505 meetrit. Sadama konstruktsioonid vastavad NATO sadamatele esitatavatele nõuetele. Miinisadama infrastruktuuri uuendamine jätkub ka edaspidi. Väljaõpe: Ajateenistus-Esimestel kuudel läbivad kõik mereväe ajateenijad Madruse baaskursuse (MBK) Mereväekoolis. MBK raames omandatakse põhilised teadmised kaitseväe- ning mereväeteenistusest. Peale MBK-d jätkab suurem osa ajateenijaid teenistust Miinilaevade Divisjoni laevadel
Elektrijaam toitis lisaks vabrikule ka õhuliini kaudu sadama kraanat ja Lontova asula elektrivalgustust. Elektrijaam töötas tõrgeteta 1943. aastani. Jaam käivitati uuesti 1953. aastal ja töötas 1971. aastani. 1995. aastal omandas lagunenud jaama OÜ Generaator E&K. Hüdroelektrijaam rekonstrueeriti ja käivitati 28. juunil 2000. Veejõuseadmena töötab vana FRANCIS-turbiin, mis lamerihmülekande abil käivitab kahte 200 kW asünkroongeneraatorit. Renoveeritud jaama nimivõimsus on 400 kW ja see on ühendatud EestiEnergia jaotusvõrguga. . Virtsu I tuulepark Virtsu I tuulepark valmis 2002. aastal. Esimene tuulik ühendati elektrivõrguga 2002. aasta oktoobris. Samal kuul saavutas tuulepark ka täisvõimsuse. Virtsu I tuulepargis on kaks 0,6 MW võimsusega Enercon E-40 tüüpi elektrituulikut. Tuulepargi koguvõimsus on 1,2 MW. Elektrituulikute tootja on Saksa ettevõte Enercon GmbH. Tuuliku masti pikkus on 63 m, rootori läbimõõt on 44 m
Linna keskele virula väljak, mida kohalikud kutsuvad „pobeda” väljakuks. Suur osa elurajoone auvad linna ida pooleses ääres, lääne poolne linna osa kuulub rohkem tööstuste alla. Joonis 2. Ruumilise struktuuri olemus kaasajal Rohe ja haljasalad Joonis 3. Kohtla-Järve rohealad Kohtla-Järvel asuv park on hea koht ajaveetmiseks, pargis on ka tiik, milles saab suviti ujumas käia. Pargis asub ka linna kultuuri keskus, pargis on renoveeritud istumisalad, tiigi ümbrus, pargi teed. Pargis asub ka välijõusaal ning laste mänguväljak. Suur osa rohealast kuulub aga kahjuks tööstustele. Linnas on ka väiksemat sorti park, mille keskel on monument. Kõige sagedamini rekreatiivsetel eesmärkidel kasutatavad alad Joonis 4. Kõige sagedamini rekreatiivsetel eesmärkidel kasutatavad alad Kõige sagedamini kasutatav ala on linna park, mis algab juba linna keskelt. Kus asub välijõusaal ja
Positiivne oleks see, et meil on ühine raha ja kui tahad välisriiki minna siis ei peaks raha vahetama valuuta punktides ning oleks lihtsam arveldada riikide vahel: ei peaks valuuta kursi jälgima ja ümber arvutisi tegema. Negatiivne on see riikidelt kaob oma raha ära: Eestilt eesti kroon, Soomelt soome mark jne. Lisaks on Euroopa liit kaasa toonud meile palju erinevaid toetusi. Haridussüsteem on oma osa saanud. Palju koole on renoveeritud ja kutseharidus keskused on saanud kaasaegseid seadmeid juurde, et õpilased saaksid omale korraliku põhja alla karjääri alustamiseks. Sammuti läheb suur osa toetusi põllumeestele. Eestis on veel palju põllumehi kes enamjaolt tegelevad looma kasvatamise ja põldude harimisega. Nad saavad Euroopa liidult toetusi, et omale uut tehnikat osta, et tootmine oleks kiirem ja suuremas koguses. Ning tänu nendele toetustele on nii mõnelgi talumehel elu paremaks läinud
Valisin oma huvitavaks ettevõtteks ISS EESTI AS, kuna mul õde kunagi töötas seal objekti juhina paar aastat ja endalgi on kokkupuude selle valdkonnaga. ISS EESTI tegevusala on kinnisvara korrashoid, tegevusulatus küündib üle terve Eesti. Töötajate arv ettevõttes on üle 1700. Käive 2009.a. oli 9,2 miljardit eurot. Ettevõttel on rohkem kui 1000 äriklienti ning üle 20 000 korteri üle kogu Eesti. Klientide hulgas on enamik Eesti suurematest kaubanduskettidest, mitmeid renoveeritud koole ning palju büroo- ja tööstushoonete omanikke. Ettevõte annab tööd ca 1700 inimesele pea kõikides Eestimaa punktides. Ettevõtte juhtimissüsteem on tunnustatud vastavaks rahvusvaheliste standardite ISO 9001:2008 ja ISO 14001:2005 nõuetele, see tähendab, et suudetakse kvaliteetselt juhtida ning suunata nii kliendi kui töötajatega seotud tegevusi ning teenused ja nende osutajad on vastavuses keskkonnanõuetega.
Küsisin iseendalt, mida ma tahaksin muuta oma kodukohas. Siin on ju kõik olemas, mis vaja. Ise ma töötan Vasta lasteaias tugiisikuna. Töö mulle meeldib ja on samas vaheldusrikas. Kollektiiv on üldiselt meeldiv. Nagu naiste kollektiivis ikka on seal piisavalt intriige ja hõõrumisi, kuid üldiselt võib töökeskkonnaga rahule jääda. Lapsed kompenseerivad selle oma positiivse süstiga ära. See-eest kilomeetri kaugusel asuv kohalik põhikool, millel nimeks Vasta kool, asub ilusas renoveeritud mõisa hoones. Koolil on park ja maja ees roosiaed. Iga lapse unistuste kool. Interjöör on soe ja hubane, klassid on väikesed ja õpilasi on klassis vähe. Õpetajal on aega kõikide lastega tegeleda. Meie alevis on ka raamatukogu, kus tehakse lastele lugemistunde. Asjast huvitunud lapsed lähevad raamatukokku ja raamatukogu tädi loeb neile raamatuid ette. See on selline mõnus koosveetmis aeg lastel. Lapsed lähevad hea meelega kuulama, kui
Eestimaised tooted, kuna turul on neid jäävud vähe ja neid peetakse kvaliteetsemateks. Samuti tänu Euroopa liiduga liitumisele ühe enam kasvab sõja relvastuse oskaal, millele on tohutult palju raha kulutatud. Sekkutud on Eestit mitte puudutavatesse sõdadesse, kus Eesti mehed on elusid kaotanud. Väga palju raha on kulutatud ebavajalikele asjadele. Lisaks on Euroopa liit kaasa toonud meile palju erinevaid toetusi. Haridussüsteem on oma osa saanud. Palju koole on renoveeritud ja kutseharidus keskused on saanud kaasaegseid seadmeid juurde, et õpilased saaksid omale korraliku põhja alla karjääri alustamiseks. Sammuti läheb suur osa toetusi põllumeestele. Eestis on veel palju põllumehi kes enamjaolt tegelevad looma kasvatamise ja põldude harimisega. Nad saavad Euroopa liidult toetusi, et omale uut tehnikat osta, et tootmine oleks kiirem ja suuremas koguses. Ning tänu nendele toetustele on nii mõnelgi talumehel elu paremaks läinud.
Hariduse abil saab lahendada ka mitmeid teisi probleeme. Kuritegevus, narkomaaniaja teised negatiivsed sotsiaalsed probleemid on seotud haridusega. Kui inimene on koolist välja kukkunud või pole seda piisavalt omandanud, siis teda tööle ei võeta ja kuna sissetulekut ei ole, siis läheb ta kuritegelikule teele. Oleks tore kui suudetaks välja töötada selline õppekava ja koolisüsteem, mis motiveeriks õpilasi ja vähendaks koolist väljalangejaid. Koolimajad võiksid olla renoveeritud või täiesti uued. See soodustaks õppimist, laps on ümbritsetud kaasaegse ja loova keskkonnaga. Tegelikult pole Eestis üldse halb elada. Olen patrioot ja ei läheks siit kuhugi. Muidugi on veel üsna palju arenguruumi aga õnneks liigub meie ühiskond õiges suunas. Olles noor, on mulle kõik teed avatud, kujundamaks endale meelepärane elu ja ümbruskond. Tänu väiksele rahvaarvule suudame olla paindlikumad ja kiiremini tegutseda. Mida rohkem sünnib
Lihaportsjonid olid suured ja hästi läbipraetud. Selles osas pakkuvat ,,Koopale" konkurentsi vaid Raudteejaama restoran, mis jäi ju Vana- Tiigi vaid kiviviske kaugusele. ,,Koobas" hakkas ikka enam kujunema õllesõprade meeliskohaks, kuni muudeti ,,Humala" nime kandvaks õllerestoraniks. '' Volga '' Restoran "Volga" - ajaloo elegantne peegeldus Legendaarne restoran Volga asub Tartu vanalinnas, 1783. aastal ehitatud klassitsitlikus stiilis hoones. 2007. aastal renoveeritud restoraniruumide sisekujundus järgib 20-30ndate aastate art deco stiili, mil seal tegutses kõrgseltskonna lemmikkohvik. Vanade fotode põhjal restaureeritud keskset restoranisaali ümbritsevad kaaravad, mille ülaosades on taastatud kunstnik Areni eredad dekoratsioonid,tantsupõranda kohal on uue elu saanud sakilise kujuga tagantvalgustatav vitraazlagi. Kahel tasandil asuvad miljööväärtuslikud ruumid mahutavad kuni 150 restoranikülalist.
Mõisa saalis korraldatakse mitmesuguseid kultuuriüritusi. Praegu asub seal Koeru Keskkooli algklasside osa ja muusikaklassid. Koduleht ongi kooli kohta. · Koigi mõis Asub Koigi Põhikool. · Roosna Alliku mõis Pulmad, peo-ja peielauad ning Cateringi teenus. Kui otsite eksklusiivseid ruume oma pulmade jaoks ja külaliste toitlustamiseks siis Roosna-Alliku mõisal on pakkuda selleks puhuks kaunilt renoveeritud mõisainterjööri. Toitlustus on ettetellimisel. Lauad kaetakse kuni 100 inimesele. Võimalik on tellida pidu roosasse saali, sinisesse salongi või söökla võlvitud saalidesse. Hetkel asub seal Roosna-Alliku Põhikool. Kodulehekülg on kooli kohta. · Sargvere mõis http://www.sargveremes.ee/?page=10 Hoones on külaraamatukogu ja internetipunkt. Seltsi eestvedamisel on sisse seatud
aastal alustas valitsus ja Riigikantselei seal majas oma tööd. 2001. aasta lõpul võeti kasutusele ka remonditud tööruumid Stenbocki maja kõrval Rahukohtu 1 asuvas kunagises aadlielamus. Kolm Õde on 15. sajandil rajatud ja 19. sajandil ümber ehitatud hoonerühm Tallinnas, Pikk tänav 31. Esimesed andmed majadest praeguse Kolme Õe asukohal pärinevad 1362. aastast. Algselt kaupmeheelamuteks ehitatud majades asub alates 2003. aastast , samanimeline hotell. Uue omaniku 2003. aastal renoveeritud hooned tunnistas Tallinna kultuuriväärtuste amet 2004. aasta kevadel Tallinna kõige paremini korda tehtud vanaks majaks. Sisetööde käigus avastati hoonekompleksist ka laemaalingud. Kui analüüsida toona Eestis toimunut, siis selge eripärana võib veel välja tuua, et selle 20 aasta jooksul sündisid enamus olulisi objekte arhitektuuri-konkursside kaudu, mis tähendab seda, et tööd said paljud noored arhitektid otse koolipingist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
