Füüsiline
aktiivsus Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis
Ma
õpin Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis, aga mõnikord on väga raske
lihtsalt istuda kogu päev, eks füüsiline aktiivsus on oluline
igapäevaelus. Siis ma toon Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis
problemaatiline ja positiivne näide terviseraja vaates
+
Mis
puudutab positiivse külgi siis meie koolis on palju taimi, õhk on
puhas ja seinad ja põrandad on alati pestud. Samuti, meie koolis on
head renoveeritud trepid – see on ka mõjutab tudengi
sõita vanaisa süles uhkusega ise rooli keerates. Veidi veel kasvades aitas huvi rahuldamiseks kaasa ka arvuti, kus enam ei pidanud igaval meeter korda meeter vaibal autot lükkama, vaid sai ise, uhkelt laua taga rooli keerata ja näha, kuidas auto käitub kurvis või sirgel. Nii on ,,autopisik", minus olnud juba väikesena sees ning kasvades aina suuremaks kasvanud. Keskkooli minnes avaldus võimalus ka keskhariduse kõrvalt käia õppimas Mehaanika koolis auto mehaanikat. Tallinna Laagna Gümnaasiumis oli hea võimalus, seda kõrval kursustena õppida. Lisaks sellele sain ka load, ning hakkasin igal vabal võimalusel autoga sõitma ja teda parandama, uurides ja õppides nii lisaks koolile palju juurde. Kuigi algselt tahtsin Mehhaanika koolis õppida automaalriks, kuid väheste huviliste tõttu seda kursust ei avatud, ei kahetse ma tänaseks enam seda, et mehaaniku paberi sealt sain. See andis juurde palju motivatsiooni edasi püüelda just sellel alal, mida
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Klassiõpetaja (kõrvalerialaga) EKL 2kõ kaugõpe LASTE LIIKUMISAKTIIVSUS KOOLIS Referaat Juhendaja: MA, Marion Piisang Tallinn 2009 SISUKORD # SISSEJUHATUS............................................................................................................................2 1. LASTE KEHALINE AKTIIVSUS JA TERVIS.....................................................................2 1.1. Laste kehaline aktiivsus...................................................................................................2 1.2. Laste kehalist aktiivsust mõjutavad tegurid.........................................................................2 1.3. Tervislik toitumine...............................................................................................................2 2
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keemia-ja materjalitehnoloogia teaduskond LEPA SUGUVÕSA KOOLIELU LÄBI KOLME PÕLVKONNA Autor: Ardi Lepp Juhendaja: Katre Rünk Võru 2003 2 1. Sissejuhatus................................................................................................................... 4 2. Minu vanaema mälestused koolielust............................................................................5 3. Minu isa mälestused oma koolipõlvest..........................................................................7 4. Minu senised mälestused koolielust.............................................................................. 9 5. Koolielu võrdlus läbi aegade....................................................................................... 11 7. Kasutatud allikad....................................................................
Lõpueksamitöö Tallinn 2017 SISSEJUHATUS Südame-veresoonkonnahaigused (SVH) on üle maailma kõige sagedasemad haigestumise ja surma põhjused (Palmer 2013: 669). Tervise Arengu Instituuti andmetel aastas sureb Eestis südame-veresoonkonnahaigustesse kuni 12000 inimest maailmas aga ligikaudu 17,5 miljonit. SVH on otseselt seotud elustiili ja käitumuslike riskiteguritega niisugustega nagu suitsetamine, ülekaal, ebatervislik toitumine, vähene füüsiline aktiivsus, pidev stress, depressioon ja pingeline elu (Halloran 2014: 871, Halloran 2013:617, Palmer 2013: 671). Kõik eelmainitud riskifaktorid viivad kolesterooli tõusudeni, kolesterool on SVH tunnistatud tekitaja (Mercado jt 2015: 1305, Halloran 2014: 870, Halloran 2013: 617, Edwards 2013: 38, Palmer 2013: 669). Teades kolesterooli tõusu riskifaktorid esmatasandi tervishoiu töötajad saavad varakult sekkuda
Kuidas mõjutab meie füüsilist ja vaimset tervist treening, mida samuti üheks stressiolukorraks loetakse? Nüüdseks on välja selgitatud, et teatud stressiolukorrad mõjutavad organismi immuunsüsteemi paremuse suunas, samal ajal kui teised seda halvendavad. Sageli on see seotud organismi kahe erineva reaktsiooniga -- ühelt poolt positiivse kaitsereaktsiooniga ning teiselt poolt negatiivse allaandmisreaktsiooniga. Heaks näiteks positiivsest stressiolukorrast ongi füüsiline liikumine. Aktuaalsed uuringud kinnitavad, et füüsiline aktiivsus avaldab soodsat mõju immuunsüsteemile. Kui treeningu mõju immuunsusele lähemalt uurida, tuleks teha vahet koheste ja pikaajaliste muudatuste vahel. Kohesed muutused leiavad aset vahetult peale treeningu lõppu, pikaajaline treeningu mõju avaldub hiljem muudatustena immuunsüsteemis, mis treenitud inimestel jäävad kestma ka puhkeajal.
Kõik ei pea olema täiuslik! 9 Enesejuhtimine 2. AJARÖÖVIJAD Minu „Ajaröövijate“ kaardistus. Ajaröövijad on need tegurid, mis võtavad meilt ära vajalikku aega (raiskavad meie aega tarbetult) ja ei lisa meie ellu väärtust juurde (õppematerjal moodulis Y-021 Kõrgkoolis õppimine, „Ajaröövijad ja segajad“). Näide: „AJARÖÖVIJA“ VÕIMALIK PÕHJUS VÕIMALIK LAHENDUS Sisemised Liiga kõrged püüdlused Kodune kasvatus Püüan võtta vabalt. „ajaröövijad“ Oluline on asjade
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz Õpetajakoolituse osakond ,,Laste kehaline aktiivsus ja nende kehaline kasvatus" Kadri Viks AP- 1 KÕ Juhendaja: M. Piisang Rakvere 2012 Sisukord 1. Sissejuhatus Lapsepõlv on liikumise seisukohalt aktiivseim aeg elus. Lapse igapäevane elu koosneb söögi- ja uneaegu arvestamata peaaegu pidevast liikumisest. Hiljem on päevaplaanis esikohal kool ja õppimine ning spontaanse liikumise hulk väheneb.
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ14-1 Kristianna-Maria Haponen LASTE FÜÜSILINE AKTIIVSUS Referaat õppeaines uurimis- ja arendustöö metoodika Juhendaja: Irma Nool Tallinn 2016 Sisukord SISSEJUHATUS............................................................................................ 3 1.LASTE FÜÜSILINE AKTIIVSUS JA SELLE TÄHTSUS........................................4 1.1.Füüsilise aktiivsuse mõiste.....
Kõik kommentaarid