Bioloogia 1. Paljunemine: Oluline liigi ja selle populatsiooni säilimiseks. Jaguneb: Suguline: saab alguse viljastunud munarakust. Kas viljastatud munarakk, kahe suguraku ühinemisel. (tuumade ühinemine viljastumine) (ristviljastumine), mõlema vanema geneetiline info, või iseviljastamine, üks vanem (hermafrodiid) ja partenogenees viljastumata munarakk. Mittesuguline paljunemine: Organism saab alguse ühest vanemast, sugurakkude ühinemist ei toimu. Võib toimuda kas vegetatiivselt või eoseliselt. Eoseline paljunemine: toimub seentel, vetikatel, sammaldel, sõnajalgadel. (nt pintselhallik, maarjasõnajalg). Paljunevad eoste ehk spooridega. Kottseentel nt rakusiseselt eoskottides. Kandseened rakuväliselt selleks kohastunud rakkudes eoskandades, mis on enamasti viljakehas. Taimeriigis samblad ja sõnajalad, nt karusamblal eoskuprades, eosest areneb eelniit, millest kujuneb varre ja lehtedega taim. Nende elutsüklis vahelduvad eoseline ja ...
Viiruse genoom võib koosneda ühest või mitmest nukleiinhappe molekulist. Väiksemad viiruste genoomid koosnevad umbes 3000 nukleotiidist suurimad aga kuni 300 000 nukleotiidist.. 5. Millised on viirusvalkude peamised ülesanded? Viirused kasutavad oma genoomi rakusiseseks paljundamiseks paljusid erinevaid mooduseid, kuid kindlasti peab nende genoomis olema kolme tüüpe geene 1) replikatsioonigeenid, mis kindlustavad viiruse genoomi paljundamise 2) regulaatorgeenid, mis mõjutavad nakatunud raku aktiivsust selliselt, et soodustada viiruse paljunemist 3) struktuurgeenid, mis kindlustavad viirusosakeste moodustumise. 6. Millest koosneb viiruse kapsiid? Viirusosakese struktuurvalgud ümbritsevad viiruse genoomi tiheda ja tugeva kaitsva kapslina. Seda kapslit nimetatakse kapsiidiks. Viiruse kapsiid koosneb kindlast arvust valkudest, mis on omavahel seotud füüsikaliste ja keemiliste sidemetega. 7
- (ümbris) - pärineb peremeesraku membraanist, ainult osadel viirustel 4. Kirjelda viiruse paljunemise etappe. 1. raku nakatamine 2. genoomi eraldumine kapsiidist 3. genoom hakkab ümber korraldama raku ainevahetust 4. viiruseosade süntees lüütiline 5. viiruste kokkupanek 6. raku surm ehk lüüs lüsogeenne 5. viirusega nakatunud rakk paljuneb 5. Nimeta, milliseid geene sisaldavad viirused?(3) - regulaatorgeenid (kindlustavad viiruse ja genoomi paljunemise) - retseptorgeenid (mõjutavad peremeesraku ainevahetust) - struktuurgeenid ( kindlustavad viirusvalkude sünteesi) 6. Kuidas valivad viirused endale peremeesraku? viirus kinnitub rakumembraani küljes olevatele retseptoritele tänu antiretseptoritele mis tunnevad õige raku ära. 7. Kirjelda, kuidas erineva ehitusega viirused nakatavad raku? (Ümbrisega viirus, ümbriseta viirus, bakteriofaag)
51. RNA jaotus- tRNA - transport RNArRNA ribosoomi RNA mRNA informatsiooni RNA RNA ribonukleiinhape on päriliku info vahendaja DNA- lt valkudele. Teda nimetatakse ka molekulaarseks koopiamasinaks. 52. Geenide klassifikatsioon- Struktuurgeenid: transkribeeruvad andes mRNA või transleeruvad andes polüpeptiide. Transkribeeruvad, andes tRNA või rRNA. Regulaatorgeenid: reguleerivad esmese kahe tüübi ekspressiooni, puudub kodeeriv funktsioon (repressorgeenid, induktorgeenid). 53. Valgu sünteesi etapid: 1.Transkriptsioon: geneetiline info kandub DNA lt üle mRNA le 2.Translatsioon: mRNA le salvestatud info "tõlgitakse " polüpeptiidseteks ahelateks. 54. Replikatsioon: DNA molekuli duplitseerumine 55. Geenmutatsioone ehk muutusi geenides kutsuvad esile mutageenid 56
Geneetika 1.1 DNA ja RNA ehitus Nukleiinhapped-DNA, RNA ;koosnevad nukleotiididest. Monomeer- DNA ehitusüksused on desoksüribonukleotiidid (nukleotiid) Nukleotiid- (suhkur) desoksüriboos + fosfaatrüm + lämmastikalus Kromosoom (5) - terviklik DNA molekul ja sellega seotud valgud Kromatiin(4)- rakutuumas asuv pärilikusaine koos selle pakkimises olevate Valkudega. Valk(2) DNA(3) Geen(1)-DNA molekuli lõik Genoom-liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline material. Aluspaar-kaks omavahel vesiniksidemega seotud nukleotiidi Lämmastikalused: DNA RNA A adeniin A adeniin C tsütosiin C tsütosiin G guaniin G guaniin T tümiin U urasiil mRNA-viib DNAs s...
Translatsioon on mRNA-s nukleotiidide järjestusena salvestatud inforamtsiooni ülekanne aminohapete järjestuseks sünteesitava valgu molekulis. Toimub ribosoosmides. Promootoriks nimetatakse DNA järjestust, millega ensüüm peab sünteesi alustamiseks ühinema. Terminaatoriks nimetatakse RNA sünteesi lõpuosa, seal jõuab DNA nukleotiidse järjestuseni. Geen on pärilikkuse elementaarüksus, DNA lõik, mis määrab ära RNA molekuli sünteesi. Regulaatorgeenid on geenid, mille alusel sünteesitud valgud kontrollivad struktuurgeenide avaldumist. Struktruurgeenid on geenid, mis määravad raku ehituses ja ainevahetuses osalevate valkude, tRNA ja rRna sünteesi. Geneetiliseks koodiks nimetatkse mRNA nukleotiidide koodonite vastavust aminohapetele (valgu molekulis). Koodon ehk triplett koosneb kolmest nukleotiidist, igale aminohappele vastab oma koodon.
talitlevad erinevad homoloogid (seda nähtust nim. laionisatsiooniks). Selline mehhanism tagab seda, et emasorganismi rakkudes talitleb samamoodi üks koopia X-liitelisi geene, nagu hemisügootses isasorganismis, kuid emasisend on talitlevate suguliiteliste geenide suhtes mosaiikne -- erinevates rakukloonides avalduvad eri alleelid. Osa X-kromosoomi lühikese õla tipuosa geene ei allu laionisatsioonile; nende doosikompensatsiooni tagavad spetsiaalsed regulaatorgeenid. Generatiivsetes rakkudes laionisatsiooni ei toimu. 6. Mõisted: genotüüp, alleel, lookus GENOTÜÜP: 1) indiviidi (või raku) kogu geneetiline informatsioon, mis koostoimes keskkonnatingimustega määrab tema fenotüübi. 2) indiviidi geneetiliste lookuste alleelne koosseis. Diploidsetel organismidel eristatakse iga geeni suhtes homosügootset ja heterosügootset genotüüpi. ALLEEL: geenide omadus esineda erinevate teisenditena - alleelidena.
Evolutsiooniteooria kujunemine 2.1 Evolutsioon: mingi süsteemi pöördumatu areng, tema mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumine. · Füüsikaline: ebapüsivatest elementaarosakestest aatomite, planeetide, galaktikate teke/areng. · Keemiline: aatomite ühinemine molekulideks, anorg. molekulidest org. ühendite teke. · Bioloogiline: elu areng Maal tänapäevani. Põhiprotsessideks kohastumine, liigistumine (liigiline mitmekesisus), organiseerituse (organismide anatoomilise ja füsioloogilise ehituse) muutumine. · Sotsiaalne: inimühiskonna areng (kultuur, tsivilisatsioon). Esimesed ideed elu ajaloolisest muutumisest: 1. Erasmus Darwin: avaldas esimesena, et liigid pole loodud muutumatuks. 2. Georges Cuvier: eri maakihtides on erinevate loomade kihistised. Mida sügavamad on kihid, seda erinevamad on kivistised elavana tuntud organismidest (kõik on algselt muutumatud...
Diploidse faasi suurendamine elutsüklis - diploidses faasis mutatsioonid nii kergelt ei avaldu. Bakter on kogu elu haploidses faasis (haplo). Sammaltaim on põhiliselt haploidses faasis. Sõnajalg on rohkem diploidses faasis. Inimene valdavalt diploidses faasis. Evolutsiooni käik. 2. Heterosügootsus rajaneb diploidusel. Heterosügootsuses surutakse retsessiivsed geenid alla. 3. Polügeensus - ühte tunnust määrab korraga mitu geeni. Nt vaimsed võimed 4. Regulaatorgeenid - kontrollivad mutatsioonide tekkekohti ja sagedust genotüübis. Suvalistes kohtades suvalisi mutatsioone ei teki. 5. Pöördmutatsioonide olemasolu. Taastub esialgne olukord 6. Valik. Loodusliku valiku käigus mutandid üldjuhul elimineeritakse - erandiks suunav valik. Kombinatiivne muutlikkus 1. mittehomoloogiline - kombineeritakse erinevaid geneetilisi struktuure. Esineb põhiliselt bakteritel.
Viiruste omadused: 1. Nähtamatud valgusmikroskoobis. 2. Läbivad bakterifiltreid. 3. Isepaljunev elusrakkudes. Viiruste ehitus 1. Genoom kõige tähtsam viiruse osa. Määrab viiruse omadused. Koosneb DNA või RNA molekulidest. DNA ja RNA säilitavad viiruste pärilikku infot viirusosakestes ja annavad seda edasi paljunemisel. Genoomis on 3 tüüpi geene: 1. replikatsioonigeenid sünteesitakse replikatsioonivalgud kindlustavad viiruse genoomi paljundamise. 2. regulaatorgeenid sünteesitakse regulaatorvalgud mõjutavad nakatunud raku aktiivsust nii, et soodustada viiruse paljunemist. 3. struktuurgeenid sünteesitakse struktuurvalgud kindlustavad viirusosakese moodustumise ja kaitse väljaspool rakku. 2. Kapsiid viiruse genoom on tihedalt pakitud viirusvalkudest koosnevasse kapsiidi. Kapsiid on jäik, kompaktne ja kindla ehitusega. Kapsiid koosneb kindlast arvust valkudest, mis on omavahel seotud füüsikaliste ja keemiliste sidemetega. 3
kromosoomi kindlas lookuses paiknev pärivustegur, mis määrab otse või kaudselt (tihti koostoimes teiste geenidega) ühe või mitme tunnuse arengu. DNA molekuli funktsionaalne lõik, mis tavaliselt sisaldab informatsiooni (mRNA vahendusel) ühe valgu (või polüpeptiidi) sünteesiks (kuid on ka nt rRNA ja tRNA geenid, mis valgumolekule ei kodeeri). Geenid jagunevad: Struktuurgeenid määravad raku ehituses ja ainevahetuses osalevate valkude, tRNA ja rRNA sünteesi Regulaatorgeenid kontrollivad struktuurgeenide avaldumist. Lookus on kromosoomi (DNA) lõik, kus paikneb geen. Tänapäeva geneetikas mõistetakse lookuse all mingil viisil (harilikult alleelse muutlikkuse järgi) iseloomustatavat kromosoomi- või DNA-molekuli lõiku, milles paikneb kindel geen või mis tahes muu eristatav nukleotiidijärjestus. Alleel on geeni teisend, geeni esinemisvorm, üks mitmest geenivariandist, mis asuvad homoloogiliste
BIOLOOGIA UURIMISVALDKONNAD 1. Eluslooduse organiseerituse tasemed 1. Molekuli tase- biomolekulid (valgud, süsivesikud, rasvad), pole elu tunnuseid 2. Organelli tase- moodustuvad molekulidest, kindel ehitus ja ül. (nt. taimeraku organell kloroplast) 3. Raku tase- kõik elu tunnused 4. Koe, elundi ja organite tase ( koed koosnevad rakkudest, elundid kudedest ja elundkond koosneb elunditest). Nt hingamiselundkonda kuuluvad kopsud ja hingamisteed. 5. Organismi tase isend, nt üherakuliste organism on rakk 6. Liigi tase- isendid on üksteisega ehituslikult, talituslikult, geneetiliselt, ökoloogiliselt ja päritolult sarnased ja annavad omavahel viljakaid järglasi 7. Populatsiooni, koosluse ja ökosüsteemi tase Populatsioon- üks liik isendeid, kes elavad korraga samas kohas nt kogred ühes tiigis Kooslus- kõik elusolendid elavad korraga samas kohas, nt tiigis elavad bakte...
o Kõhukoobas jäi kaitseta 2) Neoteenia Arengu tahtlik aeglustumine ajas. Neoteenia ilmingud: o Sisuliselt enneaegne sündimine o Hiline luustumine o Hiline suguküpsus See kõik võimaldab pikka eluiga 3) Muutused koljuga o Pidevalt on suurenenud ajukolju maht o Pidevalt vähenenud näokolju osakaal (lõualuude taandareng, kihvade taandareng, põsesarnade taandareng 4) Regulaatorgeenide osakaalu suurenemine. Regulaatorgeenid võimaldavad paremini ajaliselt ja ruumiliselt paremini kasutada olemasolevat geneetilist materjali Inimese sotsiaalne evolutsioon 1) Kollektiivne eluviis. Plussid: o Suhtlemine, häälitsused, artikuleeritud kõne o Kogemuste edasiandmine 2) Kõne kujunemine. Oli oluline: o Suhtlemiseks o II tüüpi signaalsüsteem objekte saab vahendada läbi sõna 3) Tuli. Plussid: o Levila laienemine põhja poole o Kaitse o Toidu termiline töötlemine
BIOLOOGIA EKSAMIKS 1. BIOLOOGIA UURIB ELU Biomolekulid-Ained mis ei moodustu väljaspool organismi- sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid. Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talitluslikul ja regulatoorsel tasandil. Elu tunnus: rakuline ehitus, kõrge organiseerituse tase, (biomolekulide esinemine), aine- ja energiavahetus, sisekeskonna stabiilsus(ph), paljunemine, (pärilikkus), reageerimine ärritustele, areng Viirus pole elusorganism! Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talitluslik üksus, millel on kõik elu omadused. Üherakulised: -eeltuumsed-bakterid( arhebakterid, purpurbakterid, mükoblasmad) päristuumsed-protistid(ränivetikad, ripsloomad, munasseened, viburloomad, eosloomad, kingloom) Kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat Imetajad ja linnud on ainukesed püsisoojased organismid Üherakulistel toimub paljunemine mittesuguliselt, pooldumise teel. Hulkraksed paljunevad kas mittesug...
Geenitehnoloogia eksami kordamisküsimused 1. Bioteaduse metoodika Loodusseadused on teaduslike faktide üldistused, mis võimaldavad samaaegselt selgitada mitmeid loodusnähtusi. (Teaduslik teadmine tekib siis, kui mitu uurijat jõuab ühesugusekatsejärel sama tulemuseni). Ühe teadusharu piires kogutud teadmised ja avastatud loodusseadused moodustavad teadusliku teooria. Pädeva teadusliku teooria alusel on võimalik ennustada nähtusi/fakte, mida hiljem saab tõestada eksperimentaalselt. Hüpotees peab olema faltsifitseeritav (tõetatakse/lükatakse ümber) Bioteaduste uurimisobjektid pärinevad loodusest : biomolekulid, rakud, organismid, populatsioonid, liigid, ökosüsteemid. Kasutatavad meetodid jaotatakse : vaatlus, võrdlus (võrdlev anatoomi, geenijärjestuse võrdlus), katse (kui muudetakse üht tingimust ja võrreldakse tulemusi nii muudetud kui muutmata tingimustega katse puhul) 1)Probleemi püstitamine 2)Tausti...
Geneetika I kordamisküsimused (2012) 1. Molekulaargeneetika põhimõisted (mis on DNA, RNA, aminohapped jne) DNA -desoksüribonukeliinhape, kannab edasi pärilikku infot. Koplementaarsus ja antiparalleelsus- 5´ 3´ Sekundaarstruktuur- iga ahela täispööre e suur vagu(10 nukleotiidi), vahemaa N-aluste vahel e. väike vagu. RNA- ribonukeliinhape, viib läbi valkude sünteesi, geneetilised regulatsiooni protsessid RNA-analüüsi kasutatakse diagnostikas palju vähem, kuna RNA on palju ebastabiilsem (nii säilitamise, kui analüüsi suhtes). Vajadusel (RNA-viiruste analüüs) kasutatakse näiteks revertaasi polümeraas mis sünteesib RNA pealt DNA. Valgud- koosnevad ah, nende kaudu jõuab pärilik info tunnustesse Replikatsioon, transkriptsioon, translatsioon- matriitssüsteemireaktsioonid Nukleosiid- suhkur + lämmastikalus Nukleotiid- suhkur+ lämmastikalus+ fosfaatrühm ( lisaks nukleiinhappe mood. On teisi ül: ATP, koensüümide koostises...
Samaaegselt kõigis rakkudes avalduvad geenid- rRNA, tRNA. 2. Kindla koe rakkudes avalduvad geenid- insuliini geen kõhunäärmerakkudes. 3. Rakkude mingil kindlal elutegevuse etapil avalduvad geenid. N: loote elundkondade väljaarenemine. 4. Geenid, mis ei avaldu mitte kunagi evolutsioonis kaotanud oma tähtsuse. Geenide aktiivsust reguleerivad : 1. struktuurgeenid määravad raku ehituses ja ainevahetuses osalevate valkude, tRNA ja rRNA sünteesi. 2. regulaatorgeenid kontrollivad struktuurgeenide avaldumist. TRANSKRPITSIOON I. Koht: · Eeltuumsed- tsütoplasmas · Päristuumsed tuumas, mitokondrites, kloroplastides. II. Aeg: · Eeltuumsetel - kogu raku eluea jooksul · Päristuumsetel enamuse rakutsükli ajast va mitoos ja meioos (siis ei toimu) III. Eeldused: 1. Üksikahelaline DNA lõik seda nimetatakse pluss ahelaks ,,+" ahel. 2. Ensüümid: RNA polümeraas 3. Energeetilised faktorid ATP 4. Nukleotiidid RNA koostises 5
· polügeensusnähe väga olulised tunnused on määratud paljude geenide koosmõjus, ühe geeni mutatsioon kompenseeritakse teiste geenide poolt, nt vaimsed võimed, pikkus, kehamass · pidevalt väheneb haploidse elujärgu osakaal organismide elutsüklis bakter ainult haploidses elujärgus sammaltaim domineerib haploide elujärk imetaja valdavalt diploidne, haploidsed on vaid sugurakud · organismides on erilised regulaatorgeenid, mis kontrollivad mutatsioonide toimumiskohti ja sagedust, välistades teatud mutatsiooni täielikult. KOMBINATIIVNE MUUTLIKKUS Esineb kahes vormis: mittehomoloogiline (bakteritel) ja homoloogiline (suguliselt paljunevatel päristuumsetel) Mittehomoloogiline muutlikkus bakteritel - kombineeritakse mõ - 7nevõrra erinevaid geneetilisi struktuure ja see toimub ühepoolselt. 1. Transformatsioon bakter sureb, laguneb, tema DNA vabaneb keskkonda, hakkab osaliselt
toimub dna kahekordisutmine, kui ei järgne rakujagunemist viljastumises osaleb diploidne sugurakk, või sugurakk, kus mõni kromosoom on kahkes korduses. Keharakkude omavaheline liitumine Üldjuhul valdav osa kõikides mutatsioonidest on kahjulikud. Organismide vastuabinõud: a. Ühe geeni alleeli muutus kompenseeritakse teise geeni alleeliga (dominantne vs retsessiivne) b. Ühte tunnust määrab korraga palju geene. c. Organismis on olemas spets. Regulaatorgeenid, mis kontrollivad mutatsioonide toimumiskohti ja sagedusi. Kombinatiivne muutlikkus Päriliku muutlikkuse põhivorm, mis rajaneb sarnaste geneetiliste struktuuride vastastikuses kombineerimises. Kombinatiivne muutlikkus on alati mõlemapoolne. Kolm alatasandit: 1) kromosoomide ristsiire meioosi esimeses profaasis 2) kahekromatiidiliste kromosoomide sõltumatu lahknemine I anafaasis.
valkusid sünteesima Valgu süntees e translatsioon – mRNAlt kui matriitsilt koodi vahendusel süntees. Järgneb RNA sünteesile. Vaja läheb ribosoome, mRNAd, tRNAd, aminohappeid, energiat, ensüüme. Tulemuseks valgu molekul 15.Modifikatsioonid Prokarüooid – bakterid - Geenid kompleksis – liitgeenid (operon), mitu struktuuri järjest mille juurde käivad regulaatorgeenid - Transkriptsioon ja translatsioon samaaegselt Eukarüoodid - RNA protsessing (tuumas) - Katkelised geenid – intronid ja eksonid; geeni splaissing - Transkriptsioon ja translatsioon eriaegselt Modifikatsioonid - DNA metülatsioon - Histoonide atsefülatsioon 16.Geeni struktuur Geeniekspressiooni kontrollsüstem – operoni mudel Tüüpiline geeni struktuur: - Prokarüootse geeni kodeeriv DNA järjestus on pidev
nahapigment jne. d) 1 geen osaleb paljude tunnuste määramises. Geenil on polüfeenne toime. Nt. Pigmendisünteesi määrav geen. See avaldub juustel, nahal, silma vikerkestas ja mujal. Geen määrab ära valkude esmase e. primaarstruktuuri, ülejäänud struktuurid formeeruvad iseseisvalt, valkude baasil. 2. Struktuur- ja modifikaatorgeenid: a) struktuurgeenid määravad ära polüpeptiidahelate sünteesi, mis otseselt või kaudselt osalevad vastavate tunnuste kujunemises, b) regulaatorgeenid kontrollivad ja mõjutavad struktuurgeenide avaldumist. 3. Terviklikud ja mosaiiksed geenid: a) terviklik puuduvad mitteinformatiivsed nukleotiidsed järjestused; b) mosaiikne (katkendlik) informatiivsed järjestused vahelduvad mitteinformatiivsetega, mis iRNA-st välja lõigatud. Geenide omadused Geeni ekspressiivsus s.o geeni poolt määratud produkti fenotüübilise avaldumise aste. Erinevates rakkudes ekspresseeruvad erinevad geenid
nahapigment jne. d) 1 geen osaleb paljude tunnuste määramises. Geenil on polüfeenne toime. Nt. Pigmendisünteesi määrav geen. See avaldub juustel, nahal, silma vikerkestas ja mujal. Geen määrab ära valkude esmase e. primaarstruktuuri, ülejäänud struktuurid formeeruvad iseseisvalt, valkude baasil. 2. Struktuur- ja modifikaatorgeenid: a) struktuurgeenid määravad ära polüpeptiidahelate sünteesi, mis otseselt või kaudselt osalevad vastavate tunnuste kujunemises, b) regulaatorgeenid kontrollivad ja mõjutavad struktuurgeenide avaldumist. 3. Terviklikud ja mosaiiksed geenid: a) terviklik – puuduvad mitteinformatiivsed nukleotiidsed järjestused; b) mosaiikne (katkendlik) – informatiivsed järjestused vahelduvad mitteinformatiivsetega, mis iRNA-st välja lõigatud. Geenide omadused Geeni ekspressiivsus s.o geeni poolt määratud produkti fenotüübilise avaldumise aste.
Funktsioonid: ·ei transkribeerita; ·läheb konstitutiivse heterokromatiidi koostisesse; ·crossing oweri häireteta kulgemine; ·kindel roll DNA kokkupakkimisel. 2) mõõdukalt korduv DNA korduste arv 10 .....10 .Paikneb unikaalse DNA vahel kindlate järjestustena. ·On transkribeeritav rRNA, tRNA ja histoonvalkude geenides. 3) unikaalne DNA- spetsiaalne organismi omane DNA, mis määrab ära struktuuri ja regulaatorgeenid. RNA 1) primaarstruktuur ühe ahelaline. Nukleotiidide koostis on DNA omast erinev. Tümiini asemel on uratsiil. Kõikide RNA vormide primaarstruktuur on enam-vähem sarnane. 2) sekundaarstruktuur molekuli osaliselt paardunud piirkonnad ja osaliselt käändunud lõigud. Eri RNA vormidel on sekundaarne struktuur erinev. 3) tertsiaalstruktuur RNA spetsiifiline ruumikujund, mis tekib: ·kompleksis valkudega (mRNA ja rRNA)
Funktsioonid: ei transkribeerita; läheb konstitutiivse heterokromatiidi koostisesse; crossing oweri häireteta kulgemine; kindel roll DNA kokkupakkimisel. 2) mõõdukalt korduv DNA – korduste arv 10 …..10 .Paikneb unikaalse DNA vahel kindlate järjestustena. On transkribeeritav rRNA, tRNA ja histoonvalkude geenides. 3) unikaalne DNA- spetsiaalne organismi omane DNA, mis määrab ära struktuuri ja regulaatorgeenid. RNA 1) primaarstruktuur – ühe ahelaline. Nukleotiidide koostis on DNA omast erinev. Tümiini asemel on uratsiil. Kõikide RNA vormide primaarstruktuur on enam-vähem sarnane. 2) sekundaarstruktuur – molekuli osaliselt paardunud piirkonnad ja osaliselt käändunud lõigud. Eri RNA vormidel on sekundaarne struktuur erinev. 3) tertsiaalstruktuur – RNA spetsiifiline ruumikujund, mis tekib: kompleksis valkudega (mRNA ja rRNA)
gruppi: 1)Samaaegselt kõigis rakkudes avalduvad geenid- rRNA, tRNA. 2)Kindla koe rakkudes avalduvad geenid- insuliini geen kõhunäärmerakk udes. 3)Rakkude mingil kindlal elutegevuse etapil avalduvad geenid, näiteks: loote elundkondade väljaarenemine. 4)Geenid, mis ei avaldu mitte kunagi evolutsioonis, kaotanud oma tähtsuse. Geenide aktiivsust reguleerivad : struktuurgeenid, mis määravad raku ehituses ja ainevahetuses osalevate valkude, tRNA ja rRNA sünteesi, ning regulaatorgeenid kontrollivad struktuurgeenide avaldumist. TRANSKRPITSIOON I. Koht: Eeltuumsed- tsütoplasmas Päristuumsed tuumas, mitokondrites, kloroplastides . II. Aeg: Eeltuumsetel - kogu raku eluea jooksul Päristuumsetel enamuse rakutsükli ajast va mitoos ja meioos (siis ei toimu) III. Eeldused: 1. Üksikahelaline DNA lõik 2. Ensüümid: RNA polümeraas 3. Energeetilised faktorid ATP 4. Nukleotiidid RNA koostises 5. Protsessi kontrollivad ja reguleerivad valgud IV: Olemus:
Funktsioonid: ·ei transkribeerita; ·läheb konstitutiivse heterokromatiidi koostisesse; ·crossing oweri häireteta kulgemine; ·kindel roll DNA kokkupakkimisel. 2) mõõdukalt korduv DNA korduste arv 10 .....10 .Paikneb unikaalse DNA vahel kindlate järjestustena. ·On transkribeeritav rRNA, tRNA ja histoonvalkude geenides. 3) unikaalne DNA- spetsiaalne organismi omane DNA, mis määrab ära struktuuri ja regulaatorgeenid. RNA 1) primaarstruktuur ühe ahelaline. Nukleotiidide koostis on DNA omast erinev. Tümiini asemel on uratsiil. Kõikide RNA vormide primaarstruktuur on enam-vähem sarnane. 2) sekundaarstruktuur molekuli osaliselt paardunud piirkonnad ja osaliselt käändunud lõigud. Eri RNA vormidel on sekundaarne struktuur erinev. 3) tertsiaalstruktuur RNA spetsiifiline ruumikujund, mis tekib: ·kompleksis valkudega (mRNA ja rRNA)
gruppi: 1)Samaaegselt kõigis rakkudes avalduvad geenid- rRNA, tRNA. 2)Kindla koe rakkudes avalduvad geenid- insuliini geen kõhunäärmerakk udes. 3)Rakkude mingil kindlal elutegevuse etapil avalduvad geenid, näiteks: loote elundkondade väljaarenemine. 4)Geenid, mis ei avaldu mitte kunagi evolutsioonis, kaotanud oma tähtsuse. Geenide aktiivsust reguleerivad : struktuurgeenid, mis määravad raku ehituses ja ainevahetuses osalevate valkude, tRNA ja rRNA sünteesi, ning regulaatorgeenid kontrollivad struktuurgeenide avaldumist. TRANSKRPITSIOON I. Koht: Eeltuumsed- tsütoplasmas Päristuumsed tuumas, mitokondrites, kloroplastides . II. Aeg: Eeltuumsetel - kogu raku eluea jooksul Päristuumsetel enamuse rakutsükli ajast va mitoos ja meioos (siis ei toimu) III. Eeldused: 1. Üksikahelaline DNA lõik 2. Ensüümid: RNA polümeraas 3. Energeetilised faktorid ATP 4. Nukleotiidid RNA koostises 5. Protsessi kontrollivad ja reguleerivad valgud IV: Olemus:
gruppi: 1)Samaaegselt kõigis rakkudes avalduvad geenid- rRNA, tRNA. 2)Kindla koe rakkudes avalduvad geenid- insuliini geen kõhunäärmerakk udes. 3)Rakkude mingil kindlal elutegevuse etapil avalduvad geenid, näiteks: loote elundkondade väljaarenemine. 4)Geenid, mis ei avaldu mitte kunagi evolutsioonis, kaotanud oma tähtsuse. Geenide aktiivsust reguleerivad : struktuurgeenid, mis määravad raku ehituses ja ainevahetuses osalevate valkude, tRNA ja rRNA sünteesi, ning regulaatorgeenid kontrollivad struktuurgeenide avaldumist. toimub 5’-3’ viib läbi RNA polümeraas - prokarüootidel abifaktor σ ei vaja praimerit süntees algab promootorilt ... - kindel DNA signaaljärjestus, seonduvad regulaatorvalgud ... lõppeb terminaatorini jõudmisel - DNA järjestus, kus RNA pol vabastab sünteesitud RNA Initsiatsioon (RNA pol seondub DNA promootorile ning algab transkript), pärast seda
gruppi: 1)Samaaegselt kõigis rakkudes avalduvad geenid- rRNA, tRNA. 2)Kindla koe rakkudes avalduvad geenid- insuliini geen kõhunäärmerakk udes. 3)Rakkude mingil kindlal elutegevuse etapil avalduvad geenid, näiteks: loote elundkondade väljaarenemine. 4)Geenid, mis ei avaldu mitte kunagi evolutsioonis, kaotanud oma tähtsuse. Geenide aktiivsust reguleerivad : struktuurgeenid, mis määravad raku ehituses ja ainevahetuses osalevate valkude, tRNA ja rRNA sünteesi, ning regulaatorgeenid kontrollivad struktuurgeenide avaldumist. toimub 5'-3' viib läbi RNA polümeraas - prokarüootidel abifaktor ei vaja praimerit süntees algab promootorilt ... - kindel DNA signaaljärjestus, seonduvad regulaatorvalgud ... lõppeb terminaatorini jõudmisel - DNA järjestus, kus RNA pol vabastab sünteesitud RNA Initsiatsioon (RNA pol seondub DNA promootorile ning algab transkript), pärast seda
kui aktivaator on sellega juba seondunud. Mõningatel juhtudel on repressor- ja aktivaatorvalkude seostumiseks vaja täiendavate regulaatorite liitumist. Need võivad olla raku enda ainevahetuse produktid või pärineda väljaspoolt (hormoodin, vitamiinid, toitained jt.) Eristatakse kahte tüüpi geene: struktuur- ja regulaatorgeene. Struktuurgeenid määravad raku ehituses ja ainevahetuses olevate rakkude, tRNA ja rRNA sünteesi. Regulaatorgeenid kontrollivad struktuurgeenide avaldumist. Osa neist kodeerib vähesel hulgal sünteesitavaid tuuma regulaatorvalke. Geeni regulatsioon 1) RNA baasil kui palju RNA-d sünteesida, kas sünteesida. 2) RNA ja valgu üleminek kas võtta sünteesitud RNA kasutusele. 3) Valk on sünteesitud, kui miks sünteesitud valku kasutada ei saa: võib puududa koeensüüm või pole komponentne (komplementaarne?) tertsiaalstruktuuri jaoks
...10 .Summaarsest DNA-st, mis rakus on, võib selle arvele tulla kuni 60%. Funktsioonid: · ei transkribeerita; · läheb konstitutiivse heterokromatiidi koostisesse; · crossing oweri häireteta kulgemine; · kindel roll DNA kokkupakkimisel. 2) mõõdukalt korduv DNA korduste arv 10 .....10 .Paikneb unikaalse DNA vahel kindlate järjestustena. · On transkribeeritav rRNA, tRNA ja histoonvalkude geenides. 3) unikaalne DNA- spetsiaalne organismi omane DNA, mis määrab ära struktuuri ja regulaatorgeenid. RNA 1) primaarstruktuur ühe ahelaline. Nukleotiidide koostis on DNA omast erinev. Tümiini asemel on uratsiil. Kõikide RNA vormide primaarstruktuur on enam-vähem sarnane. 2) sekundaarstruktuur molekuli osaliselt paardunud piirkonnad ja osaliselt käändunud lõigud. Eri RNA vormidel on sekundaarne struktuur erinev. 3) tertsiaalstruktuur RNA spetsiifiline ruumikujund, mis tekib: · kompleksis valkudega (mRNA ja rRNA) · molekulide vaheliste vastastoimete mõjul (tRNA)
DNA kahjustus - kui DNA ahel (kromosoom) mingil põhjusel katkeb ja tekib vaba DNA ots, tekitab see signaali, mis peatab rakujagunemise. Lisaks DNA katke hüpoteesile on välja pakutud, et rakujagunemise kontrollimisel osalevad geenid paiknevad vahetult telomeeride järel. Kuna on teada, et telomeeride kõrval olevad geenid on tavaliselt inaktiivsed, siis on arusaadav, et telomeeride lühenemisel või kadumisel aktiveeritakse need rakujagunemist kontrollivad regulaatorgeenid. Milline ensüüm pidurdab osades rakkudes telomeeridel lühenemast? Mil viisil see pidurdamine toimub? Telomeraas uuendab pidevalt telomeere. Millistes rakkudes on vaja aktiivset telomeraasi? Need rakud, mis peavad koguaeg paljunema. Soolerakud, vereloomerakud, naharakud. Miks prokarüoodi DNA pole nii tihedalt kokku pakitud kui eukarüoodi DNA? Proarüoodi DNA-l on geene tihedamalt kui eukarüootidel ja samas kogusummas vähem kui
DNA ots, tekitab see signaali, mis peatab rakujagunemise. Lisaks DNA katke hüpoteesile on välja pakutud, et rakujagunemise kontrollimisel osalevad geenid paiknevad vahetult telomeeride järel. Kuna on teada, et telomeeride kõrval olevad geenid on tavaliselt inaktiivsed, siis on arusaadav, et telomeeride lühenemisel või kadumisel aktiveeritakse need rakujagunemist kontrollivad regulaatorgeenid. 22. Milline ensüüm pidurdab osades rakkudes telomeeridel lühenemast? Mil viisil see pidurdamine toimub? Telomeraas uuendab pidevalt telomeere. 23. Millistes rakkudes on vaja aktiivset telomeraasi? Need rakud, mis peavad koguaeg paljunema. Soolerakud, vereloomerakud, naharakud. 24. Miks prokarüoodi DNA pole nii tihedalt kokku pakitud kui eukarüoodi DNA? Proarüoodi DNA-l on geene tihedamalt kui eukarüootidel ja samas kogusummas vähem kui
intron kodeeritud produktid. Siia kuuluvad mitmed väikesed RNA molekulid (snoRNA). Imetajate geenides on paljude eksonite ühendamine võimalik mitmel erineval viisil, mõned intronid on võimalik välja jätta. See protsess on alternatiivne splaissing, mille 4 puhul on ühel geenil mitu võimalikku produkti. Seega geenid ei ole alati ühetähenduslikud. Funktsionaalselt on geenid struktuursed ja regulaatorgeenid: struktuurgeenid kodeerivad valke ja RNA molekule, mis viivad läbi rakkudes eluprotsesse. Regulaatorgeenide poolt kodeeritud produktid, mis võivad samuti olla nii RNA kui valgulised, reguleerivad teiste geenide avaldumist. Eriline geenide rühm on nn. koduhoidjad geenid (housekeeping), mis avalduvad hulkraksetes organismides igas rakus ja ainuraksetes organismides avalduvad nad konstitutiivselt st. pidevalt (kui organism ei ole stressis ja geenid represseeritud).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
