KAHEKSAS RASEDUSKUU (29.-35.nädal) Häiritud on aktiivne liikumine, tasakaal, töövõime väheneb, väsimus tekib kergemini. Võivad esineda hingamisraskused, õhupuudus, kõhukinnisus. Emaka surve naaberorganitele võib põhjustada nende talitlushäireid. Võib tekkida hirm lapsevanema rolli ja eesseisvate elumuutuste ees, hirm sünnituse ees. Laps kasvab, tal jääb kõhus ruumi üha vähemaks ning seetõttu ta ka siputab aina aktiivsemalt. Ema võib ka põtkides tihti haiget saada, kui tegemist on aktiivse lapsega. Seljalihastele avaldub aina suurem koormus ja seetõttu tahab ema rohkem pikali olla. Ka jalad võivad isegi lühikesest jalutuskäigust aina rohkem valutada. Tavaliselt jääb ema sel ajal dekreeti ning seetõttu on kasvava kehakaalu ja koormusega veidi lihtsam toime tulla, palju puhkust on tähtis. Hakatakse valmis sättima ka lapse asju, mõtlema suuremate ostude ja sünnitus...
Tallin 2011 1 SISUKORD Lapse arengu pretanaalne periood...............................................................................................1 SISUKORD.................................................................................................................................2 sissejuhatus..................................................................................................................................4 1. raseduskuu...............................................................................................................................5 2. raseduskuu...............................................................................................................................5 3. raseduskuu...............................................................................................................................6 4. raseduskuu........................................................................
menstruatsiooni järgi. [1, lk 30] 4. nädal Munarakk on jõudnud emakasse ja pesastunud emaka limaskesta. Selleks ajaks on moodustunud umbes millimeetri suurune rakutombuke embrüo, millest moodustuvad loode ja teda ümbritsevad lootekestad ning platsenta. Arenev munarakk saab toitu emaka limaskestal olevatest veresoontest. Hakkavad arenema aju, südame, soolestiku, kopsude ja närvisüsteemi alged. Osa rakke hakkavad moodustama nahka, lihaseid ja veresooni. [1, lk 30] Naise 1. raseduskuu ehk 1.-4. rasedusnädal Esimesed rasedustunnused on igal naisel isesugused ning need võivad väljenduda erineva tugevusega. Paljud naised ei tunne veel, et kannavad endas uut elu. Lapseootusest võib märku anda väsimus ja unisus. Samuti võib tunda suuremat vajadust pissil käia, mis on tingitud sellest, et kehas toimuvad suured hormonaalsed muutused. [2, lk 15] 5. nädal Ultraheliuuringul on loode juba nähtav. [1, lk 30-31] 6. nädal Emakakael on omandanud sinaka värvi
3. raseduskuu Kolmandal raseduskuul ehk 9.- 13. Nädalal arenevad lotel sõrmed, varbad, keel ja silmalaud. Samuti on nüüd lootel väljaarenenud kõik luud. Loode suudab suud avada ja emakas ringi liikuda. 11. Nädalal on välised suguelundid näha ja saab kindlaks määrata soo. Emal võivad olla sagedased ninverejooksud ja igemed võivad veritseda. Iiveldamine muutub järjest vähemaks. Lapse aju areneb kiiresti- iga minut tekb miljon uut närvirakku. Lootel on arenenud eluks vajalikud organid. 13. nädalal on laps 9–10 cm pikk ja kaalub 28 g. Emal suureneb ka higinäärmete aktiivsus. Kasutatud allikad: http://www.elitekliinik.ee/elite/rasedus/rasedusest/raseduskalender/#9. http://www.itk.ee/kliinikud/naistekliinik/naistekliinikust/perinataalkeskus/rasedu skalender/
Spermatogoon seemnerakkude eellased spermatogenees seemnerakkude areng, väänilised seemnetorukesed, talletatakse munandimanuses mees saab suguküpseks puberteedieas. Sotlastel ei ole hea spermakvaliteet. Õhkjahutus on tähtis. Ovotsüüt viljastumis ja arenemisvõimeline munarakk 36h kestab ovogoon munaraku eellane ovogenees ovogooni areng ovotsüüdiks looteeas mistahes kahjulikud mõjurid rikuvad looteeas munarakkude teket 6-7 raseduskuu hakkavad munarakud vähenema lapsel 13-14 on suguküpsuse aeg eestis. Mehel on 200-400(700) miljonist seemet. OVULATSIOON toimub 14 päeva enne oodatavat menstruatsiooni
nädalaks peaaegu oma lõpliku proportsiooni keha suuruse suhtes. 15. nädalaks on tekkinud verd loovad tüvirakud, mis paljunevad luuüdis. Rase naine tunneb loote liigutusi esmakordselt 14. ja 18. nädala vahel. 16. nädala paiku tehakse double test, millega määratakse kas lootel esineb väärarenguid või mitte. 20. nädalaks on loote kuulmiselund lõplikult välja arenenud ning ta reageerib suuremale hulgale helidele. Viimase nelja raseduskuu jooksul ilmutab loode koordineeritud tegevuse perioode, mida katkestavad puhkeperioodid. 35. nädalal oskab loode käega tugevasti haarata. Normaaljuhul algatab loode sünnitegevuse ca 38. nädalal, vallandades suurel hulgal hormooni, mida nimetatakse östrogeeniks. Sellega algab üleminekuperiood, mille eelselt nimetatakse inimest veel looteks, ent selle järel juba vastsündinuks. Sünnitegevusest annavad
teket. 13. TOKSOPLASMOOS-haigust tekitab inimestel ja loomadel esinev parasiit toksoplasma-on raku sisene parasiit. Tema arenguks on vajalik vahe ja lõpp-peremees. vaheperemeheks inimene ja lõpp-peremeheks kass. Nõrga immuunsüsteemiga inimesel kulgeb haigus ägedalt ja võib muutuda krooniliseks. Kahjustuda võivad kopsud, maks, süda siseelundid ja närvisüsteem. Veel esineb kaasa sündinud toksoplasmoosi, loode haigestub kui ema nakatub kolme esimese raseduskuu jooksul, kui toimub loote kudese ja elundite väljakujunemine. Tagajärjeks on raseduse katkemine, looteväärarengud või surnult sündimine. inimene nakatub tsüstidega kui sööb tooreid või halvasti töödeldud lihasaadusi mis on valmistatud haigete loomade lihast. samuti võib nakatuda tsüstidega mis leidub kassikarvadelt ja mullas. lapsed liivakastist. 14. MALAARIA- levitajaks hallasääsk. Verega kandub haigustekitaja siseelundite rakkudesse põhiliselt maksa. Maksa
on 3 mm pikkune) ning algab silmade areng. Ontogeneesi alguses (embrüogeneesis) läbitakse liigi evolutsioonilise arengu e. fülogeneesi etapid. Seda nimetatakse biogeneetiliseks reegliks (arenev embrüo sarnaneb eellaste loodetega). Paari esimese kuu jooksul (loode on 3 cm pikk), kui kujunevad välja kõigi elundkondade algmed, on loode eriti tundlik võimalike kahjustavate tegurite (alkohol, ravimid, haigused) suhtes, mis võivad viia väärarenguni. Kolmanda raseduskuu lõpuks (loode on 9 cm pikk) suudab loode liigutada käsi ja jalgu, nägu ja kõrvad kujunevad välja. Järgnevate kuudega jätkab laps kasvamist, täiustub elundkondade ehitus ning ilmnevad uued refleksid. Rasedus kestab tavaliselt 40. nädalat e. 9 kuud (enneaegne laps sünnib enne 36. nädalat). Sünnitus algab emakaseina kramplike kokkutõmmetega (tuhud), emaka kael ja tupp laienevad, lootekestad purunevad ja algab lapse väljutamine (esmalt pea; vastasel juhul kasutatakse keisrilõiget)
Loode harjutab usinalt imemist. Ta on umbes 30 cm pikkune ja kaalub 400-600 g. 7. kuul (25.-28. Nädal) hakkab tekkima rasvpolster, keha muutub ümaramaks. Juuksed on juba küllalt pikad, ka ripsmed on näha. Loode liigutab nii tugevasti, et läbi kõhukatete on seda näha. Ta kaalub umbes 1-1,2 kg ja on 35 cm pikk. Oma välimuselt ei erine ta täiskantud lootest, kuid tema kõikide organite talitus ei ole veel täielikult valmis iseseisvaks eluks. Mõnikord võib siiski 6. raseduskuu lõpul ja 7. raseduskuul sündinud loode ellu jääda, kuid ainult erihooldusel ( kunstliku hingamise aparaat, spetsiaalsed ravimid) 8. kuul (29.-32. nädal) muutub loote nahk siledaks ja roosaks. Pehme karvkate hakkab ihult kaduma. Poisslapsel hakkavad munandid munandikotti laskuma. Loode kaalub nüüd 1,5-1,8 kg ja on 40 cm pikkune. Selle kuu lõpul sündinud laps võib ellu jääda, kuid sageli ei ole tema kopsud veel võimelised iseseisvaks hingamiseks. 9. ja 10. Kuu (33.- 40. Nädal)
väljaheiteid,tsüste). Haiguse kulg: Normaalse immuunsüsteemiga inimestel kulgeb gripisarnaselt, taandub ravita. Nõrgenenud immuunsüsteemiga inimestel kulgeb ägedalt, võib muutuda krooniliseks. Kahjustab: Maksa, neerusid, südant, kopse, seedeelundkonda ja närvisüsteemi (peavalud, unetus, meningiidi tunnused) Kaasasündinud toksoplasmoos Loode haigestub, kui ema saab nakkuse esimese 3 raseduskuu jooksul, mil toimub loote kudede ja elundite väljakujunemine. Tagajärjeks raseduse katkemine, loote surnult sündimine või väärareng. 11) MALAARIA def. Haigus, mida põhjustavad tippeosloomad Malaaria plasmoodiumid. Levik: Aafrika (80%), Lõuna-ja Kagu-Aasia, Kesk-Ameerika. Malaariatekitajate areng: 1) paljunemine emase sääse organismis. 2) sääse hammustusega satub inimese verre
Loote verest ema verre: jääkained, süsihappegaas, hormoonid, vesi. 9.Mis ülesannet täidab lootevedelik? Lootevedelik kaitseb loodet muljumiste, kuivamise ja temperatuurimuutumiste eest. 10.Mis ühendab loodet platsentaga? Loodet ühendab platsentaga nabanöör, milles on suured veresooned. 11.Nimeta 4 tegurit, mis põhjustavad loote väärarengut. * kui last ootav naine haigestub punetistesse esimese kolme raseduskuu ajal * alkohol, suitsetamine * halb toitumine * vitamiinide puudumine * kõhu põrutus, kukkumine 12.Nimeta 4 põhjust, miks looda võib kahjustuda. * keemilised ühendid (liimid, värvid, taimekaitsemürgid, lahustid) * alkohol, tubakas, mõningad ravimid * kiirgused * põrutused * pidev rappumine * kitsaste riiete surve 13
Kolm kõige levinumat on et: abort on täiesti vastuvõetamatu, abort on legaalne ja normaalne, abort on aktsepteeritav, kuid isiklikult seda ei teeks. Tänapäeva Eesti ühiskonnas on abort väga laialdaselt levinud probleem, kuid siiski suur tabu, millest ei tohiks nagu kusagil rääkida. Probleem seisneb selles, et on inimesi, kes siiralt usuvad, et hinge olemas ei ole. Iga naine teab, et veel sündimata lapsel on olemas kõik inimesele omased omadused juba teise raseduskuu lõpuks. Süda lööb, algsed jäsemed on olemas, veri ringleb soontes, närvid hakkavad arenema ja tekivad tahtmatud liigutused. Seitsmendal arengunädalal hakkab laps kõhus juba liigutama end iseseisvalt. Kas tõesti on naisel õigus tappa täiesti terve laps? Minu arvates tänapäeva ühiskonnas ei tohiks ega ka peaks olema naistel abort lahendus lapsest vabaneda. Abordi tegemisel on ka mitmeid eetilisi küsimusi ja probleeme. Abordivastaste
halvemini ja hallikad hambad ei pruugi üldse valgeneda. Olukorda saab kõige paremini hinnata hambaarst ja anda parimat nõu. See võib aga sisaldada soovitust valgendamine ära jätta ja kasutada selle asemel teisi kosmeetilisi protseduure, nagu näiteks portselankatted. Hammaste areng algab varases looteeas. Juba embrüonaalse arengu 6.-7. nädalal hakkavad moodustuma hambaalged. Kummalgi lõualuul areneb 3. raseduskuu lõpuks 10 piimahamba alget ja algab hambakudede - emaili ja hambaluu ehk dentiini - diferentseerumine. Hambakrooni moodustumine ja mineralisatsioon algab 5. raseduskuul, esmalt piimalõikehammastel ja 7. kuul piimapurihammastel. Jäävhammaste alged hakkavad arenema 5. raseduskuul ja see on märksa aeglasem protsess. Teine tagapurihammas areneb alles lapse esimesel eluaastal. Hamba ehitus Loote normaalse arengu korral moodustub 20 piimahamba ja 28-32 jäävhamba alget. Alati ei
gripisarnase haigusena, iseloomulikeks sümptomiteks lümfisõlmede turse ning kerge palavik, haigus taandub tavaliselt ilma ravita. Nõrgema süsteemiga inimestel võib haigus kujuneda krooniliseks. Paljud elundid võivad kahjustatud saada, maks, süda, neerud, kopsud, seedeelundkond ja närvisüsteem. Haigel peavalud, unetus, ajukelmepõletiku tunnused. Kahjustuvad peamiselt peaaju närvid. Kaasasündinud toksoplasmoos loode haigestub kui ema nakatub esimese kolme raseduskuu jooksul, tagajärjeks raseduse katkeminie, lapsesurnult sündimine või väärareng. Malaaria plasmoodiumid põhjustavad haigust malaaria. Malaaria plasmoodiumide suguline sigimine toimub hallasääse organismis. Malaariahaige verd imedes satuvad sääse seedesüsteemi parasiidi suguliste vormide eellased, temas tekib kuni 1000 nataktamisvõimelist vormi, mis satuvad süljenäärmetesse. Kui sääsk imeb inimese verd liiguvad nakatumisvõimelised vormid inimese organismi, kanduvad verega
Järvamaa Kutsehariduskeskus Kodumajandus Inimeseõpetuse referaat Rasedus. Raseduse kulg, loote areng, sünnitus. Koostas: Kerli Saluste KM11 Juhendaja: Ann Valang Paide 2014 1 Sisukord SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 Rasedus............................................................................................................... 4 Kuidas kindlaks teha, et oled rase ?....................................................................4 Raseduse kulg..................................................................................................... 5 Sünnitus............................................................................................................ 10...
sees on näha kujunevat amnioõõnt. Kui blastotsüst on täielikult implanteerunud algab platsenta hatustiku areng. Kõigepealt tekivad primaased hatud ning nende sisse moodustuvad sekundaarsed hatud. Tsütotrofoblastist tekib koorion ja koorioni hatud. Edasi moodustuvad tertsiaarsed hatud, kuhu ulatuvad diferentseerunud veresooned. Raseduse esimese kuu lõpuks on välja kujunenud kihnkest, basaaldetsiidua, amnion ja rebukott. Teise raseduskuu lõpuks on hatud ühelt koorioni poolelt taandarenenud. Loodet katab kihnkest. Kolmanda raseduskuu lõpuks on amnion ja koorion liitunud. Teise trimestri alguseks on loode ja platsenta ühesuurused ning edasi kasvab loode suuremaks kui platsenta. Neljanda kuu alguseks on platsental kaks selgelt eristuvat osa: lootepoolse päritoluga koorion ja emapoolse päritoluga basaaldetsiidua. Hattudevaheline ruum on täidetud ema verega. Neljanda ja viienda kuu jooksul moodustuvad
Looteiga ja sünd on elukaare esimene etapp. Looteiga kestab 40 nädalat ja lõpeb sünniga. Pikk ja vaevaline teekond läbi sünnituskanali, väliskeskkonna temperatuur, valgus, helid – see kõik võib olla traumeeriv. Keskkond, kuhu laps satub, erineb oluliselt sünnieelsest arengukeskkonnast ema üsas. Sünni ja järgmisse etappi ülemineku vahele jääb periood, mille märksõnadeks on maailma avanemine, välise keskkonna ja oma keha tajumine. (Inimese areng 2014) Kolmanda raseduskuu lõpuks suudab loode liigutada käsi ja jalgu. Seetõttu on loote liigutused emale selgelt tajutavad. Kujunevad välja nägu ja kõrvad, hästi on arenenud siseorganid. Kolme kuu vanune embrüo on umbes 9 cm pikkune ja kaalub keskmiselt 15 g. Järgnevate kuude vältel loode jätkab kasvamist, täiustub elundkondade ehitus ja ilmnevad uued refleksid. (Sarapuu 2003 : 121) 2.2. Imikuiga Imikuiga kestab sünnist kuni aastaseks saamiseni. Nii füüsiline, vaimne kui ka
Naissugukromosoomid on XX, meessugukromosoomid XY Esimesed kuus nädalt on embrüo areng samasugune. Peal kuuendat nädalat, lülitatakse sisse Y kromosoomis asuv geen, mis aktiveerib meessuguhormoone tootvad geenid. Kui see aga sisse ei lülitu, areneb lootest naine. Raseduse katkestamine on abort. See saab toimuda iseenesest, kuid ka kunstlikult esile kutsuda. Iseenesest - vead loote geenides, harva esinevad ema hormonaalsed häired, põletikud, nakkushaigused, kasvaja/ (esimese kolme raseduskuu jooksul). Esilekutsutud - ravimite abil, kirurgilise protseduuriga Kunstiliku viljastamise puhul viljastatakse munarakk kehaväliselt ning seejärel viiakse embrüo tagasi emakasse, kus areneb laps. Vajalikud munarakud kutsutakse naisel kunstlike hormoonidega esile, mis eemaldatakse nõela abil. 1. Segatakse sperma ja munarakud söömega katseklaasis ja pannakse kasvama. 16-18h möödudes pannakse viljastunud munarakud uuele söötmele kasvama kuni 5ks päevaks
Aju kaal suureneb 400-500 protsendi võrra. 26. nädalaks hakkavad silmad pisaraid tekitama.Pupillid reageerivad valgusele juba 27. nädalal. See reaktsioon reguleerib silma võrkkestani jõudvat valguse hulka terve elu jooksul. 30. nädalaks on hingamisliigutused palju igapäevasemad ja keskmine loode teeb neid 30-40% ajast. 8 http://www.ehd.org/resources_bpd_illustrated.php?page=13&language=26 9 http://www.activebaby.ee/loote-areng-teine-trimester/#.VDUhfFdcMdV 9 Viimase nelja raseduskuu jooksul ilmutab loode koordineeritud tegevuse perioode, mida katkestavad puhkeperioodid. Sellised käitumuslikud seisundid peegeldavad kesknärvisüsteemi üha suurenevat keerukust. Ligikaudu 32. nädalal hakkavad kopsudes arenema alveoolid ehk õhutaskud. Nende teke jätkub kuni 8. eluaastani pärast sündi. 35. nädalal oskab loode käega tugevasti haarata. Loote kokkupuuted erinevate ainetega näivad mõjutavat sünnijärgseid maitse-eelistusi. Näiteks
toitumisega seotud küsimusi (Jones jt., 2010). 1.1 Energiavajadus raseduse ajal Raseduse ajal on olulised kaks faktorid, mis määravad ära raseda naise energiavajaduse. Nendeks on ema kehaline aktiivsus ja põhiainevahetusele kuluva energiavajaduse tõus, et toetada loote kasvu ning kudede arengut. Uuringute järgi vajavad naised 300 kcal päevas lisaks oma PAV-le (Worthington, 1977). Esimese kolme raseduskuu jooksul võiks raseda kaal suureneda kokku 900-1800 grammi. Edaspidi on soovitatav juurde mitte võtta rohkem kui 1,2-1,8 kilo kuus. Rase vajab täiendavaid toitaineid enda ja oma lapse tervise kindlustamiseks, mis ei tähenda aga, et ta peaks sööma kahe eest. Loode saab kõike seda, mida tarbib tulevane ema, samas tema vastuvõtlikkus toidus leiduvatele ebasoodsatele ainetele on suurem. Kindlasti ei tohiks rase pidada ranget dieeti, sest siis jääb laps
Inimese sugu määratakse viljastumis hetkel XX kromosoomidega- naine. XY- mees. Munarakud sisaldavad kõik X kromosoome aga spermid võivad olla nii X kui ka Y. 1-6 näd on munarakk ühesugune, pärast lülitatakse Y kromosoomis asuv geen sisse, mis aktiveerib meessuguhormoone tootvaid geene. Raseduse katkemine Nimetatakse abordiks. U 15% katkeb rasedus iseenesest. Iseeneselik raseduse katkemine toimub enamasti esimese kolme raseduskuu jooksul. Esile kutsutud raseduse katkestamise korral katkestatakse ravimite või kirugiliste protseduuride abil. 2.7 viljastunud munarakust sünnini Uue organismi areng kestab kokku 38 nädalat. Sügoot*- viljastunud munarakk Embrüo- loode Embrüogenees- loote areng, lõpeb sündimisega 1. Kobarloode- toimub lõigustumine ehk sügoodi kiire mitootiline jagunemine, mille käigus sügoodi mõõtmed eriti ei suurene. 2
, lk 2380). Utilitaarse eetika ja inimese enesemääramiseõigusega rikutakse sagedasti hüvise vaagimise kaudu inimelu käsutamatuse printsiipi. Selle moraali järgi pole "inimelu pühadus" mitte millegagi põhjendatav eneseprivileegimine, mis põrmugi ei erine teistest (taunitavaist) eneseprivileegimistest, nt rassi või rahvuse eelistamisest... Selle "moodsa moraali" esimene läbiumurre toimus siis, kui seadustati karistusvaba abort esimese kolme raseduskuu jooksul - sellega seati hüviste vaagimisel tulevaseks emaks saamise õnnetus loote eluõiguse suhtes ülimuslikuks. Sama lugu on ka enesemääramisõigusega halastussurmaks (4., lk 2380-2381). Kui kaua tuleb säilitada inimelu... ...näiteks apallilist (ajukooretut) elu intensiivmeditsiiniliste võtetega? Vatikani selgitus suretusabi kohta aastast 1980 ja American Medical Association`i avaldused 1973. ja 1986. aastast kõlavad peaaegu ühtmoodi:
Kusagil kaheksandal nädalal tekib lootekott, mis hoiab embrüot kindlal temperatuuril. Looteperioodil hakkavad arenema luurakud ja väiksed detailid nagu sõrmeküüned, kulmud ja silmalaud. Kui enne oli luustik kõhreline, siis nüüd hakkab see tugevnema. Kolmandal raseduskuul on loode võimeline end vaikselt liigutama ja on võimalik kuulda tema südamelööke. Ema ise tunneb loote liigutusi alles neljandal või viiendal raseduskuul. Kuuenda raseduskuu lõpuks on loode võimeline hingama, nutma, neelama, seedima, uriini väljutama. Kahel viimasel kuul on lapse normaalse arengu korral näha kasvu ja kaalu suurenemist. Sünnieelne areng on tähtis näide, et looduse osa on väga tähtis. 9 3.2.Sünnieelsed riskid Viljastumisest sünnini kulgeval perioodil on arengu geneetiline determineerimine kõige tugevam. See aeg on keskmiselt 38 nädalat pikk (9 kuud)
kromosoom (karüotüüp 45X0). Loote areng raseduskuude lõikes 1 kuu (1.-4. rasedusnädal) Viljastatud munarakk on korduvalt jagunenud ning jõuab nüüd blastotsüsti staadiumis emakaõõnde, kus kinnitub emaka limaskesta. Munaraku implanteerumise koht on hiljem platsenta keskpunktiks. Hakkavad kujunema elutähtsate organite alged. Kuu lõpuks on loote pikkus umbes 1cm. 2.kuu (5.-8. rasedusnädal) Hakkab arenema platsenta, mis kujuneb lõplikult välja 4. raseduskuu lõpuks. Loodet ja platsentat ühendab nabaväät. Loode sarnaneb kujult juba inimesega. Iseloomulik on, et pea moodustab peaaegu poole pikkusest, keha ja jäsemed on aga suhteliselt lühikesed. Lootel on kujunenud vereringe. Hakkavad arenema silmad, kõrvad, piimahammaste alged, samuti seedetrakt ja nahk. Arenevad käed ja jalad ning moodustuvad sõrmed ja varbad. Moodustuvad vere- ja luurakud. Algab välissuguelundite formeerumine. Kuuenda nädala algul hakkab lööma loote süda. Kuu
soole muutused ajus on tagasipöördumatud ! Loode · Kahe kuuga on embrüol olemas kõik organid ja kehaosad ning teda hakatakse edasi nimetama looteks. · Loode tajub juba emasiseseid helisid ja tunnetab tema meeleolu. · NB ! Veel 19.sajandi lõpul arvati, et laps sünnib kurdina ! Vaata erinevaid videosid sünnieelse arengu bioloogiast Looteliigutusi hakkab ema tundma umbes 5nda raseduskuu jooksul. · Sel ajal on loode 25 27 cm pikkune. · Alates 5 ras.kuust reageerib ta juba väliskeskkonna mürale (näit. ukse paugutamine, vali muusika, tugev riid jne. ) · Siiani oli ta harjunud emakasiseste häältega, veresoonte kohina ja ema soolestiku helidega. · Peale sündi võiks lapse panna ema rinnale, sest see on tuttav heli! · Sünnimomendiks on loote normaalne pikkus 4952 cm ja kaal 3 4 kg
Ontogeneesi alguses (embrüogeneesis) läbitakse liigi evolutsioonilise arengu e. fülogeneesi etapid. Seda nimetatakse biogeneetiliseks reegliks (arenev embrüo sarnaneb eellaste loodetega). Paari esimese kuu jooksul (loode on 3 cm pikk), kui kujunevad välja kõigi elundkondade algmed, on loode eriti tundlik võimalike kahjustavate tegurite (alkohol, ravimid, haigused) suhtes, mis võivad viia väärarenguni. Kolmanda raseduskuu lõpuks (loode on 9 cm pikk) suudab loode liigutada käsi ja jalgu, nägu ja kõrvad kujunevad välja. Järgnevate kuudega jätkab laps kasvamist, täiustub elundkondade ehitus ning ilmnevad uued refleksid. Rasedus kestab tavaliselt 40. nädalat e. 9 kuud (enneaegne laps sünnib enne 36. nädalat). 2.bioloogiline ja sotsialne evolutsioon. Evolutsioon ehk bioloogiline evolutsioon ehk bioevolutsioon on päritavate tunnuste pöördumatu muutumine põlvkonnast
õppimises, suhtumises, motivatsioonis ja emotsioonides Kognitiivse arengu bioloogilised alused Inimese aju areng võimaldab nii õppimist kui õpetamist Aju areng määrab, mida, kui palju ja kui kiiresti suudetakse omandada Fakte täiskasvanud inimese ajust: o Kaal ~ 1,4 kg o Neuronite arv 10^11 o Ühenduste arv neuronite vahel 10^15 Ajurakkude vaheliste ühenduste hulk muutub terve elu jooksul Enamik rakke kujuneb välja esimese 3 raseduskuu jooksul Esimesel eluaastal tekib rakkude vahele väga palju ühendusi Järgnevate aastate jooksul ühenduste hulk muutub sõltuvalt keskkonnast, arenguetapist Oskuste omandamises esineb kriitilisi ja tundlikke perioode Tundliku perioodi möödumise järel ei pruugi oskuse täiuslik omandamine olla enam võimalik Murdeealise ajus toimub eesaju koore aktiivsuse tõus ja kõiki piirkondi hõlmavate ühenduste tiheduse kasv
Loote arengut mõjutavad haigused. Tallinn 2010 Sisukord: Loote areng................................................................................... 1 Rasedus ja kaasnevad haigused.................................................... 3 · Südamehaigused............................................................... 3 · Tuulerõuged...................................................................... 3 · Hüpertensioon................................................................... 4 · Kuseteede põletikud.......................................................... 4 Kroonilised neeruhaigused............................................... 4 · Diabeet.............................................................................. 5 Allergilised haigused.................................................................... 6 HIV..........................................................
NB! Soolist vahet veel teha ei saa, kuid on tekkinud muutused ajus ja genitaalides vastavalt soole - muutused ajus on tagasipöördumatud ! Loode Kahe kuuga on embrüol olemas kõik organid ja kehaosad ning teda hakatakse edasi nimetama looteks. Loode tajub juba emasiseseid helisid ja tunnetab tema meeleolu. NB ! Veel 19.sajandi lõpul arvati, et laps sünnib kurdina ! Looteliigutusi hakkab ema tundma umbes 5-nda raseduskuu jooksul. Sel ajal on loode 25- 27 cm pikkune. Alates 5 ras.kuust reageerib ta juba väliskeskkonna mürale (näit. ukse paugutamine, vali muusika, tugev riid jne. ) Siiani oli ta harjunud emakasiseste häältega, veresoonte kohina ja ema soolestiku helidega. Peale sündi võiks lapse panna ema rinnale, sest see on tuttav heli ! Sünnimomendiks on loote normaalne pikkus 49-52 cm ja kaal 3- 4 kg
Vähendab raskusjõu mõju 4.kaitse temperatuuri muutuste eest 5. Tagab stabiilse sisekeskkonna 6. Joogi ja urineerimiskeskkond Loote väärarengu põhjused. Loote väärarenguid põhjustavaid tegureid nimetatakse teratogeenideks. Väga ohtlikud on esimesed kuud ja sünnitus. Paari esimese kuu vältel on embrüo eriti tundlik võimalike kahjustavate tegurite suhtes: ravimid, alkohol, narkootikumid, olmemürgid, raseda haigestumine. See tuleneb asjaolust, et paari esimese raseduskuu vältel kujunevad välja kõigi elundkondade algmed. Bioloogilised teratogeenid. Pärilikud haigused- geen-, kromosoom- ja genoommutatsioonid. Haigustekitajad- punetised, süüfilis, toksoplasmoos. Toitumisega seotud- vitamiinide, aminohapete, mikroelementide puudus, toidutoksiinid, alkaloidid. Keemilised teratogeenid. Ravimid- antibiootikumid, rahustid, uinutid. Alkohol ja narkootikumid
4 Haaramisrefleks (pärast 3-4.k. kaob); Babinski refleks (1.a lõpul kaob); Silmapilgutusrefleks (püsiv); Põlverefleks (püsiv). Enneaegsetest lastest: Jaotatakse kolme gruppi: 1. Küpsed enneaegsed (sündinud alates 32.rasedusnädalast); 2. Väga enneaegsed (alla 32 nädala, Eestis 1,1%) 3. Erakordselt enneaegsed (alla 28 rasedusnädala). Elulemuse piir on 25. nädalat, alampiir 22. nädalat ehk 5 raseduskuu. 1960ndatel hakati enneaegseid aktiivselt ravima. Üldist IQ nähakse enneaegsetel madalamana kui ajalistel. Kooliaja alguseks on 40% enneaegsetel mingisugused tervise või arenguprobleemid. Eestis tehtud enneaegsete uurimuses (2007.a) selgus: 5aastastena 35% täiesti terved; 45% kerge või mõõdukas tervisehäire ja 1/5 raske puue. Uurimus (2013.a): 2-aastasena enne 32 rasedusnädalat sündinud enneaegsetest 35% ei ole probleeme; 5% kognitiivse arengu; 10%
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson.....................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
