liidu loomisega. Tunnustatakse ka maalikunstnikuna, publisti ja kirjanikuna. Franklin Roosevelt 1932.a. USA presidendiks, innustas rahvast elu paremaks muutma, hakkas riigis teostama reforme, koostas New Deal'i ning see toimis ja USA väljus majanduskriisist. TEEMAD Maailm pärast I maailmasõda- uued riigipiirid soodustasid uue sõja puhkemist, Antandi suurriigid tahtsid oma mõjuvõimu kindlustada ja kaotajatele kätte maksta. Loodi Rahvasteliit, et arendada majanduslikku ja kultuurilist koostööd. Järgnev aastakümme oli suhtselt rahulik, rahu kindlustamiseks sõlmiti mitmeid lepinguid. Pariisi rahukonverents Sooviti kättemaksta Saksamaale, mis ei langenud kokku Wilsoni 14 punktiga. Kõiges püüti kättemaksta, isegi konverentsi avamispäev oli Saksa keiserriigi välja kuulutamis päev. Tähtsamad otsused võeti vastu Wilsoni, Clemenceau ja Lloyd George salajastel läbirääkimistel
Lõpuks tuli hüvitada võitjariikide sõjakahjud ehk maksta reparatsioone, milles suuruses Pariisis kokku ei suudetud leppida. Samasugused lepingud sõlmiti ka teiste Saksamaa liitlaste Austria, Bulgaaria, Ungari ja Türgiga. Põgusalt puudutati ka Balti riikide küsimust, kelles nähti siiski pigem tulevase mittebolsevistliku Venemaa autonoomseid osi. Pariisi rahukonverentsi käigus sõlmitud lepingute koostisosaks oli Rahvasteliidu põhikiri. Rahvasteliit pidi olema kõikide riikide ühisorganisatsioon, mis ei laseks tülidel sõjaks kasvada. Kuna USA jäi välja ja seetõttu Rahvasteliit oma ülesandeid ei suutnud täita.
Suur tähelepanu imagole. Kommunism hakkas tugevnema, ta oli selle vastu. 9. II maailmasõja eellugu: Saksamaa, Jaapani ja Itaalia sammud maailmasõja suunas. Saksamaa Jaapan Itaalia Versaille lepingu Hiinasse Läks Etioopiat täitmise sissetung. vallutama. keeldumine. Julmad võtted. Taastas relvatööstuse. Rahvasteliit ei suutnud kinni hoida. Saksa rahval on vaja ruumi, kus elada. Molotov- Ribbentropi pakt. Poola sõda. 10. Hispaania kodusõda kui II maailmasõja peaproov. Riigis olukord rahutu. Väga verine konflikt- 1000000 hukkunut. Tüli vasakpoolse reforme soovinud valitsuse ning konservatiivide vahel. Kindral Franco sai võimu. 11. MRP: sõlmijad, aeg, eesmärgid ning tähtsamad punktid.
Miks asendus see 30.aastatel enamjaolt autoritaarsusega? Sest sõja võitnud demokraatlikud suurriigid tõestasid, et suudavad rasketele katsumustele vastu panna ja olla raskes sõjas edukad, suured keisririigid aga olid oma aja ära elanud. Paljud aga pettusid demokraatias, sest lubatud majanduse kiiret tõusu ei tulnud. Tekkisid mittedemokraatlikud liikumised, kelle juhid süüdistasid raskustes demokraatiat ja lubasid võimule pääsades korra majja lüüa. 7. Rahvasteliit. Miks ja kus loodi. Kes võisid sinna kuuluda? Loodi 1919 (põhikiri jõustus 1920) Pariisi rahukonverentsil. Loodi selleks, et lahendada riikidevahelisi tülisid, arendada rahvusvahelist majanduslikku ja kultuurilist koostööd. Sinna võisid kuuluda kõik maailma riigid omal vabal tahtel. Peakorter asus Genfis (Sveitsis). Algul ei võetud sinna sõja kaotanud riike. USA ei astunud ise liikmeks, sest ei tunnustanud Rahvasteliidu põhikirja. 8. Reini tsoon, mis see oli
"punaste"(kommunistliku ehk nõukogude suunitlusega) ja "valgete" (nõukogude ja bolševikevastaste suunitlustega) jõudude vahel toimunud relvakonflikt. Kodusõja tulemusel suutsid enamlased enda kätte haarata võimu suuremal osal endise Vene impeeriumi territooriumil, suutmata endale allutada iseseivunud piiririike. Punased võtsid, kuid valged kaotasid. 18. Kuidas ja milleks loodi Rahvasteliit? Rahvasteliit oli aastatel 1919–1946 eksisteerinud valitsustevaheline rahvusvaheline organisatsioon, mis loodi Esimese maailmasõja lõpetanud Pariisi rahukonverentsi tulemusel. See oli esimene ülemaailmne organisatsioon, mille põhiülesanne oli tagada maailmarahu. Rahvasteliit loodi Pariisi rahukonverentsil 1919 a. jaanuaris, RL põhikiri kinnitati 28. apr. 1919. Selle loomisele kirjutas alla 44 riiki, kõrvale jäi aga
Karjala rindel veel mitu aastat. PÄRAST KODUSÕDA · Carl Gustav Mannerheim - riigihoidja · Soome hakkas uuesti otsima poliitilisi kontakte lääneriikidega. · 1919.aastal - vabariik · 17. juulil 1919 kinnitati põhiseadus · Soome suhted välisriikidega hakkasid normaliseeruma PÄRAST ISESEISVUMIST · Majanduslikud raskused · Suhteliselt madal elatustase · Sportlaste menu · Arenev kirjandus · Diplomaatilised kontaktid · Riigipeade külaskäigud · Rahvasteliit · Rahvusvaheline majanduskriis CARL GUSTAV MANNERHEIM (1867-1951) · Soome sõjaväelane ja riigimees · Soome armee ülemjuhataja, lahkus ametist protestiks valitsuse liigse Saksa-suunalisuse pärast. · Soome riigihoidja (riigipea) · Parandades suhteid Antandiga. · Soome kaitsenõukogu esimees · Soome sõjaväe ülemjuhataja Talvesõja ja Jätkusõja ajal · Soome president 1944-1946. LAPUA LIIKUMINE · Tekkis 1920. aastate lõpul · 1930. aastal marss
Konfliktid 1920 aastatel 1. Konflikt 1923 Prantsusmaa ja Saksamaa vahel. Põhjuseks oli see, et Prantsusmaa viis oma väed Ruhri tööstuspiirkonda. Ruhri kivisöebasseinid. 1922 oli selge, et Saksamaa ei suuda maksta reparatsioone. Metallurgias tekkisid rahutused. Sekkus Rahvasteliit. Prantsusmaa toob väed välja, tööstus vähenes. 2. Konflikt 1923 Soome ja Rootsi vahel, konflikt ei läinud sõjaliseks. Konflikti põhjuseks oli Ahvenamaa. Tahtsid ühineda Rootsi kuningriigiga. Hakati arutama seda Rahvasteliidus. Ahvenamaa sai autonoomia. Konflikt lahenes. 3. Konflikt 1924 Poola ja Leedu vahel, põhjuseks oli Vilniuse linn. Linn kuulus Poolale ja Leedukad tahtsid seda endale. Sõjaline konflikt. Vilniusest sai Kaunase asemel uus pealinn
diktatuuride või autoritaarsete reziimidega 3. tekkisid erinevad sõjakolded I. 1931 Mandzuuria kriis Hiina kirdeosas a. jaapanlased vallutasid Kirde-Hiina, kuulutasid seal välja Mandzukuo riigi, eesotsas Hiina kukutaud keisriga b. 1933 astus jaapan rahvasteliidsust välja 4. Abessiinia kriis II. 1935 viis Itaalia oma väed Abessiiniasse III. Rahvasteliit rakendas majanduslikke sanktsioone IV. 1936 sai Abessiiniast Itaalia koloonia ja Itaalia lahkus Rahvasteliidust 5. Hispaania kodusõda I. sõdisid omavahel vabariiklased, keda toetas Nõukogude Liit ja frankistid (mässulised) II. 1939 aprillis kuulutas Franco kodusõja lõppenuks, vabariiklased said lüüa 6. Saksamaa agressiivsus hakkas järkjärgult kasvama I. 30
sõjalaevastikku ning see ei meeldinud Jaapanile. 1931 vallutab Mandžuuria Hiinas.Peale seda liigub Jaapan agressiivsuse poole. 1937 kasutab ära võimualust, et Hiina on nõrk ning mahajäänud riik ning tungib Hiinasse ja algab Hiina-Jaapani sõda. 7. Agressorite bloki väljakujunemine? Mis tingis Jaapani muutumise agressorriigiks ja tema lähenemise Saksamaale? 1930-ndatel ründasid jaapanlased Hiinat. Lõid Mandžuuriasse (Hiina osa) Jaapanist sõltuva riigi – Mandžukuo riigi. Rahvasteliit nõudis, et Jaapan viiks oma väed Hiinast välja, aga Jaapan eiras seda nõuet. Rahvasteliit kuulutas Jaapani agressoriks (sõjaalgataja). Jaapan lahkus Rahvasteliidust, aga mitte Hiinast. 1936. a. okt. – Berliin-Rooma telg (Saksamaa liit Itaaliaga) – pani aluse agressorite bloki kujunemisele; vastastikune tunnustus, suhtumine Hisp kodusõtta, doonaumaade jagamine mõjusfäärideks. 1936.a. nov. – Saksamaa-Jaapani antikominterni pakt võitluseks kommunismiga ja Kominterniga 1937. a
Millised asjaolud soodustasid II maailmasõja puhkemist ? Sõja puhkemisel eksisteerivad alati seda soodustavad asjaolud ning eeldused. Nii oli see ka Teise maailmasõja puhul. Diktatuur tugevnes, demokaartia nõrgenes- see kõik tekitas uusi konflikte ning teravdas ka rahvusvahelist olukorda. Teise maailmasõja puhkemisel oli mitmeid soodustavaid asjaolusid. Nende alla kuulusid poliitilised eeldused, majanduslikud- ning ideoloogilised eeldused. Poliitilisest küljest ei suutnud Rahvasteliit oma ülesannetega toime tulla ning sõjakaid suurriike, nagu Saksamaa, Venemaa, Itaalia, ei suudetud enam ohjeldada. Peale seda loodigi Molotovi-Ribbentropi pakt, mis tähendas, et uus maailmasõda võis alata. Minu arvates aga ei olnud selle pakti koostamisest erilist kasu, kuna lõppude lõpuks käitusid niinimetatud ,, vastsed sõbrad",Stalin ja Hitler, siiski MRP vastu. Majanduslikud eeldused olid minu arvates kõige huvitavamad ja samas ka egoistlikumad
Esimesel rahukonverentsil võttis osa rohkem riike kui teisel rahukonverentsil. Teisel konverentsil kaotas Itaalia oma kolooniad Aafrikas. Teisel konverentsil Saksamaa karistused ja teiste riikide suhtumine neisse oli poole karmim kui esimesel rahukonverentsil, kus karistati Saksamaad sümboolselt ja anti nii öelda andeks. Pärast teist rahukonverentsi hakkas Prantsusmaa ja Inglismaa tähtsus maailmakaardilt kahanema võrreldes varasemaga. Rahvasteliit tekkis esimesel rahukonverentsil, kui pärast teist rahukonverenti oli see oma tähtsuse kaotanud
Ajalugu Maailm kahe sõja vahel 1. Mis asjaolud suurendasid suurriikide vahel uue MS teket? Poliitilised eeldused. Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. 2. Mis olid I MS järgse majanduskriisi põhjused? Üle tootmine, Vale majandamine, Valitsuse vead 3. Millised olid majanduskriisi tagajärjed: Kasvas tööpuudus, Saksamaa majanduslik nõrkus mõjus kogu euroopale, 4. Seleta mõisted Hüperinflatsioon- Raha kaotas väärtuse kiiremini kui seda juurde trükiti. Majandusbuum- Majanduskriis
11B Klass I MAAILMAÕDA Referaat TALLINN 2016 1 Table of Contents 1. Maailmasõja puhkemise põhjused, ajend 3 1.1 Ajend 3 2. Sõjaplaanid 4 3. Rinnete väljakujunemine 5 4. Tähtsamad lahigud ……………………………………………………………6 5. Venemaa kokkuvarisemine ………………………………………………7-8 6. Maailmasõja lõpp, Versaille’is rahuleping, Rahvasteliit …………………8-9 7. ALLIKAD 2 1. Maailmasõja puhkemise põhjused ja ajendid Esimese maailmasõja põhjustest on raske nimetada ühte ja peamist või isegi peamisi põhjusi. Süsteem, mis lõi alused Esimese maailmasõja tekkeks, kujunes välja seoses 1789. aastast möllanud revolutsioonilistele sündmustele järgnenud Viini kongressi ( 1814 –
vastu, rahvusvähemuste olukord halvenes, naised tegid „meeste“ tõid, lõppkokkuvõttes aitas kaasa naiste iseseisvumisele, liberaalne maailma pilt varises kokku, riik sekkus majandusse, vasakpoolsed vaated, vähenes religiooni mõju, piirati teatud toiduainete kasutust, ersatskaubad, etniline puhastus, kadunud sugupõlv, arenes keemiatööstus, allveelaevad, lennuvägi, tankid. 6. Mõisted: etniline puhastus, ersatskaubad, kadunud sugupõlv, reparatsioon, Rahvasteliit, sõjakommunism, terror, Weimari vabariik, interventsioon – ersatskaubad – kaupad, mis on mingi muu kvaliteetse kauba järgi tehtud odavat tööjõudu ja materjale kasutades. Etniline puhastus – poliitika, mida mõned riigid rakendasid, pidades mõnda rahvust mittevääriliseks endaga koos eksisteerima. Kadunud põlvkond – nähtus, mille puhul sõja ajal kasvanud põlvkond ei toibunudki sõjast. Terror – inimest mõjutav vägivallaakt, millega rikutakse
aastal kuulutati välja Poola vabariik, mis oli Viinis toimunud kongressiga ühinemast Venemaaga ühes kuningriigis. Endine Vene Baltikumi providentsid (Eesti, Läti, Leedu) kuulutasid välja iseseisvumised aastal 1918. Soome, Vene tsaari Suurhertsogiriik, sai 1917. aastal suveröönseks riigiks ja kuulutati vabariigiks 1919. aastal. Portugali ja Hispaania piirid jäid endiseks, sai Itaalia väikeseid territooriumid põhja ja idaosas. Rahvasteliit Kavandatud U.S. Presidendt Wilsoni poolt, Rahvasteliit asutati 1919. aastal. See oli katse luua institutsioon mis suudaks olla vahendaja konfliktide vahel ja tuua neid rahuliku resolutsiooni poole. Kõige suuremaks probleemiks osutus oli see, et U.S. Ei liitunud, mis oleks andnud Rahvasteliidule palju rohkem mõjuvõimu. Kuigi nad suutsid sellele vaatamata lahendada mitmed väiksemad Euroopa konfliktid. Kuid see ei suutnud oma jõupingutusi säilitada oma liikmesriikide
Rwanda Ajalugu Rwanda põlisasukad on batvad. Alates 10. sajandist kasvasid põhirahvuseks põlluharijatest hutud. 14. sajandil tungisid tänapäeva Etioopia aladelt Rwandasse tutsid, kes rajasid oma riigi. 18841916 oli Rwanda-Urundi Saksamaa asumaa. 1923. aastal andis Rahvasteliit Rwanda-Urundi Belgia halduse alla. 1962. aastal moodustati Belgia hooldusalast 2 iseseisvat riiki: Rwanda ja Burundi. Aprillis 1994 hukkusid Rwanda president Juvénal Habyarimana ja Burundi president Cyprien Ntaryamira, kui nende lennuk alla tulistati. Sellest sai alguse Rwanda genotsiid. Hukkus 500 000 kuni 1 miljon inimest, kellest suurem osa olid tutsid. Rwanda ajaloolised lipud Aastal 1959, kui Rwanda sai autonoomia, võeti kasutusele ka oma lipp. See oli
eest kätte maksma 3. Hitler vajas edukaid vallutussõdu, et saada oma käsutusse valutatud maade tööstus, tooraine ja odav tööjõud 4. Lääneriikide lepituspoliitika julgustas Saksamaad agressiivsele tegevusele 5. Nõukogude Liit taotles sotsialismi laiendamist lääne suunas 6. MRP muutis Saksamaa ja Nõukogude Liidu liitlasteks ja see soodustas Saksamaa poolt sõjategevuse algust 7. Rahvasteliit ei suutnud oma ülesannet täita Vastaspooled teises maailmasõjas Ühelt poolt: Saksamaa, Itaalia, Jaapan Kolmikpakt Soome, Slovakkia, Ungari, Bulgaaria, Rumeenia Teiselt poolt: Nõukogude Liit, Inglismaa, USA liitlased Hiljem Prantsusmaa (1944) ning peaaegu kogu ülejäänud maailm Neutraalsed: Rootsi, Sveits, Hispaania, Portugal, Türgi Peamised rinded ja vastaspooled
AASIA, AAFRIKA ja LADINA-AMEERIKA 1.Türgi Türgi iseseisvussõda Türgi rahvuslaste võitlus rahutingimuste vastu KEMAL PASA 1919-1923 Türgi Vabariik 1923 kuulutati Türgi vabariigiks, sultan kukutati. Uueks pealinnaks sai Ankara Rahvasteliit tunnustas uut riiki tema piirides Mustafa Kemal Atatürk (1881-1938) Türgi vabariigi rajaja ja esimene president Kemalism-ametlik ideoloogia Kuus põhisammast: Vabariik Türgi rahvuslus Rahvalikkus, võrdsus Ilmalik riik Riigi juhtiv roll majanduses Revolutsiooniliste reformide elluviimine Atatürgi reformid Islami rolli vähendamine ühiskonnas Ilmaliku kohtusüsteemi kehtestamine Lääneliku riietumisstiili sisseviimine
ega raskeid kahureid. Saksamaa armee tohtis olla kuni 100 000 meest, vabatahtlikke kuni 15 000 meest. Saksamaa kuulutati sõjasüüdlaseks ja pidi teistele riikidele maksma sõjakahjude eest reparatsioonimakse. õiglane või ebaõiglane 3. Rahvusvahelised suhted 1920. aastatel. Kaotajate soov oli sõjakaotus tasa teha. Eri riikide vahel tekkisid tõsised vastuolud. Tekkis oragisatsioon rahvasteliit, kuhu võisid kuuluda kõik maailma riigid omal vabal tahtel. Esimese maailmasõja kaotanud riigid pääsesid rahvasteliitu hiljem. Üks maailma võimsamaid riike Usa jäi aga sellest liidust välja kuna keeldusid tunnustamast Rahvasteliidu põhikirja. Väikeriikide tülisid hoiti ära Rahvasteliiduga.Saksamaa ei suutnud enam maksta reparatsioone ning ta oli ka suurriikide hulgast välja jäetud. Venemaa küsimuseks oli maailmarevolutsioon, kommunistide võimul olek ja
Aktiivne oli 1920ndatel, suutis lahendada väiksemaid konflikte. Puuduseks oli et sinna ei astunud USA. Rahvasteliidul ei olnud reaalseid vahendeid, et liikmesriike mõjutada. Diktatuur venemaal- kommunistlik diktatuur, stalin Diktatuur itaalias- fašistlik diktatuur, mussolini juhtimisel astus kommunistide vastu. Diktatuur saksamaal- natsionalism, Hitler, Diktatuur hispaanias franco diktatuur, kirikumeelne autoritarism Woodrow Wilson- ameerika president 1913- 1921, rahvasteliit Aleksander kerenski-Ajutise Valitsuse esimees, Lenin- venemaa enamlaste juht, Benito mussolini- itaalia peaminister ja diktaator Hitler- saksamaa diktaator ja riigipeaa Stalin- nõukogude liidu riigi juht Frankiln roosewelt- ameerika president 1932 Neville Chamberlain- inglismaa peaminister 1937-40 Winston churchill- inglismaa peaminister 1740- 45 Saksamaa Natsid sisepoliitika- Keelustati skp; kehtestati ühispartei diktatuur Riiki valitseti valitsuse määrustega
"Totaalse sõja" olukorras paigutasid peamised osavõtjad kogu oma majandusliku, tööstusliku ja teadusliku võimsuse sõja teenistusse, kaotades tsiviilsete ja sõjaväeliste ressursside vahe. Sõjas tapeti üle 70 miljoni inimese, enamik neist tsiviilisikud, mis teeb sellest inimajaloo kõige verisema kokkupõrke. Teise maailmasõja põhjus: Esimeses maailmasõjas osalenud suurriikide vahelised lahendamata jäänud vastuolud, mida ei suutnud lahendada Versailles`-Washingtoni süsteem ega Rahvasteliit. Eestlaste valikud Teises maailmasõjas. Teises maailmasõjas sõdisid eestlased suuremate üksustena Soome, Saksa ja Vene relvajõududes. Üksikuid mehi leidus ka pea kõigi sõdivate riikide armeedes. Soome armeesse läksid eestlased, kes ei tahtnud sõdida Venemaa ega ka Saksamaa eest. Need mehed, kes olid valmis võitlema iseseisva Eesti nimel. Sellepärast ühinetigi Soomega. 1943. aastal algas ulatuslik põgenemine Soome, põgenemine Saksa mobilisatsiooni eest. Soome
II Maailmasõda Põhjused: Poliitilised eeldused · Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. · Sõlmiti MRP. · Versailles' süsteem osutus ebapüsivaks. Majanduslikud eeldused · Hitler arendas sõjatööstust, ka Stalin. · Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust) Ideoloogilised eeldused · Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi. · Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände. Tulemused: · Surma sai palju tsiviilelanikke
10A KASUTATUD ALLIKAD Aasmäe, K. 2008. Mood kui kuningas ja tööandja. Ant, J. 1998. Kaks algust. Eesti Riigiarhiiv. Helk, V. 2004. Pagulastudengist Taani arhivaariks. Haapsalu 2007. http://www.haapsalu.ee 11.09.2007 Karjahärm, T., Sirk, V. Eesti haritlaskonna kujunemine ja ideed 1850-1917. Made, V. Eesti ja Rahvasteliit 1918-1925. Narva: Umara kirjastus. O'Connell, M., Airey, R. 2007. Märgid ja sümbolid. Tallinn: Kirjastus Sinisukk. Raud, M. 1991. Kaks suurt. Tallinn Olion. Saareste, H. 2005. Mälestused. Tartu, 23.05.2005 (üleskirjutus on hoiul töö autori käes) Tulve, J. 2009. Leelokõnõ, laulukõnõ. Postimees
Teise maailmasõja võitjad ja kaotajad Teine maailmasõda on üks ohvrite rikkamaid perioode maailma ajaloos. Võrreldes esimese maailmasõjaga oli ohvreid ja pururstusi veelgi rohkem. Teine maailmasõda kestis alates 1.september 1939 kuni 2. september 1945. Sõja puhkemise põhjuseid oli mitmeid - Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime, Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada, Sõlmiti MRP, Versailles' süsteem osutus ebapüsivaks. Samuti arenes sõjavarustus hoogsalt. Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi, Stalin aga tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände. 1945 veebruaris toimus Jaltas konverents, millest võtsid osa Stalin, Roosevelt ja Churchill. Seal kooskõlastati Saksamaa purustamine ning sõjajärgne maailmakorraldus. Juba sel samal aastal alustati Saksamaa
3. Turumajandus- ise. Arenenud riikidele ,kus turg määrab tooted ja teenused, tähtis konkurents. ( parem hind ja kvaliteet) Esinevad kartellid kus firmad omavahel sõlmivad lepinguid, et saavutada kontroll turu üle. RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID Riikide vaheline koostöö mingi eesmärgi saavutamiseks. Maailmas on loodud ligi 45000 organisatsiooni. (hetkel u. 17500) 1 loodi 1815a, 1 arvestatav 1919a Rahvasteliit LIIGITAMINE: Piirkonnaalusel (ülemaailmsed, regionaalsed, subregionaalsed) Valitsustevahelised või valitsustevälised Tegevusvaldkonna alusel. KOOSTÖÖVORMID: Vabakaubanduslik piirkond (nafta) Tolliliit Ühisturg Majandusliit ÜRO Loodi 1945a (Eesti liitus 1991) Liikmeid 192 Eesmärgiks rahu, julgeoleku ja inimõiguste tagamine.
3.) Nimeta lühidalt viis II ms. põhjust. Poliitilised eeldused riigid ei olnud rahul oma territooriumiga. Majanduslikud eeldused majanduskriisis riigid hakkasid arendama sõjaväge et vallutada teisi riike ning saada sellega varandust. Riigid ei olnud rahul Versaillese lepinguga riigis tahtsid suuremaid maid. NSVLõi põhjus oli saada tagasi oma mõjusvääri need riigid mis olid ennem tsaariimpeeriumi all. Rahvasteliit ei suutnud sõjakaid riike enam taltsutada. 4.) Talvesõda ja jätkusõda NSVL ja Soome vahel? NSVL tahtis oma võimu säilitada peale tsaariimpeeriumi lagunemist. Soome ja NSVL'I vahel tekkis sõda. Talvesõda algas 30. nov. 1939 lõppes 13. märts 1940. Talvesõja võitis punaarmee. Jätkusõda oli samuti NSVL'I ja Soome vahel 25. juuni 1941 kuni 19. september 1944. Jätkusõja tulemused Nõukogude Liidu võit; Moskva vaherahu. 5.) II ms. peamised sündmused? Teine ms. algas 1
piirkonna. 1930. aastail rahvusvaheline olukord aga teravnes. Suuresti oli see seotud Versaillles' süsteemiga. Sakslasi vihastas rahuleping ja see, et prantslased ja inglased ei tahtnud tunnustada Saksamaad suurriigina. Jaapan ja Itaalia olid rahulolematud, sest ei saanud piisavalt asumaid. Kehtestatud riigipiirid põhjustasid pingeid, sest paljud riigid leidsid, et neile kuuluvad alad on ebaõiglaselt saanud naaberriik. Rahvasteliit suutis lahendada vaid väiksemaid kriise. Saksamaal oli päevakorras rahulolematus Versailles' süsteemis, võitjate üleolev suhtumine, poliitiliste erakondade omavaheline kemplemine. Kõik need olid väetiseks diktatuuripõllul. Ka majanduslik seisund polnud kiita. Toimus inflatsioon ning oli palju töötuid. Hitler püüdis ületada kriisi majanduse riikliku juhtimisega. See tähendab, et maa ja rahva eesmärk oli tõsta riigi sõjalist võimsust. Ka see aitas kaasa diktatuuri tekkele.
………………………………………………………………………………………………………………………… ……………………………………………………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………………………………………………………… 7. Millal ja milleks loodi Rahvasteliit? Mis olid Rahvasteliidu tugevad ja nõrgad küljed? ……………………………………………………………………………………………………………….. …………………………………………………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………………………………………………………………
II MS Põhjused: 1. Poliitilised (Versailles süsteem ebapüsiv, Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime- sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada, Müncheni kokkulepe, Austria ja Tsehhoslovakkia vallutamine ja Molotov-Ribbentropi pakt lisasid hitlerile kindlust.Hitler võis rünnata Poolat. NSVL nihutada piire läände) 2. Majanduslikud (Hitler otsustas arendada sõjatööstust, et tulla majanduskriisist välja. NL-il sama, kuigi oma rahvas elas vaesuses). 3. Ideoloogilised eeldused ( Hitler :''Saksa rahvas vajab eluruumi''. Stalin tahtis
suurriigina tunnustada. Üleskutse see leping tühistadaning sõjakaotus tasa teha leidis Saksamaal suurt poolehoidu. * Antandi poolel sõdinud Jaapan ja Itaalia olid solvunud, kuna nad ei saanud maailmasõjas osalemise eest piisavalt asumaid. Seetõttu otsustasid nad seda jõuga haarata. * Pärast I maaimasõda kehtestatud uued riigipiirid põhjustasid rohkesti pingeid. Mitmes riigis arvati, et neile kuuluvad alad on ebaõiglaselt saanud naaberriik ning need tuleks tagasi võtta. * Rahvasteliit polnud võimaline lahendama kriise, kui nendes osalesid suurriigid. Majanduskriis 1929. aasta oktoober ~ 1933 Põhjused: * maailmamajanduse kohanematus: I maailmasõjast oli jäänud hulgaliselt lahendamata majandusprobleeme. * kaupade ületoomine: kaupu toodeti rohkem, kui inimesed suutsid neid osta. * vale majandamine: riigi toetusel võeti palju laene, et nende abil kiiresti rikastuda või osta tarbekaupu, kuid ühel hetkel muutus laenukoormus üleliia suureks.
2)relvastusalased piirangud sõjaväekohustus kaotati maavägedes 100 000 vabatahtlikku mereväes 15 000 vabatahtlikku ei tohtinud olla allveelaevu,sõjalennukeid,tanke, suuri sõjalaevu ja kahureid 3)demilitariseeritud Reini tsoon Saksalsed ei tohtinud omada seal sõjaväge ega ka kindlustusi 4)kohustused teiste riikide ees reparatsioone pidi maksma 5)Saksamaa ja Keskriigid sõjasüüdlased 3.pilet Sõjakolded 1930.aastatel Tekkis 3 sõjakollet 1)Aasia Rahvasteliit: Mandzuuria *nimetas Jaapanit agressoriks-Jaapan lahk- 1931 us Rahvasteliidust Jaapan ründas Hiinat Eesmärk:Aasia vallutamine Tagajärg:Loodi Jaapanist sõltuv Mandzuuria riik 2)Aafrika Rahvasteliit: Etioopia *kehtestas majanduslikud sanktsioonid 1935-36 *ei tunnustanud Etioopiat Itaalia kolooniana
tulemused). Eesti kolme kuninga võimu ajal; Rootsi aeg; Vene aeg 18. sajandil: halduskorraldus, majandus, talurahva olukorra muutumine, vaimuelu, rahvastikuprotsessid. Balti erikord. Asehalduskord. ÜLDAJALUGU 20. sajandil 1. Rahvusvahelised suhted 20. sajandil (1991. aastani) Suurriikide liidud 20. sajandi algul. Esimese maailmasõja põhjused ja tulemused. Muutused Euroopa poliitilisel kaardil. Rahvasteliit. Versailles' süsteem ja selle lagunemine. Lepituspoliitika. Müncheni konverents. MRP. Teise maailmasõja sõdivad pooled. Atlandi harta. Hitleri-vastane koalitsioon. Potsdami konverents. Teise maailmasõja tagajärjed. Külm sõda. Trumani doktriin. Marshalli plaan. Kriisid ja kriisikolded külma sõja ajal: Berliini blokaad, Korea sõda, Suessi kriis, Berliini kriis, Kuuba kriis, Vietnami sõda. Võidurelvastumine ja desarmeerimine. Helsingi protsess. Rahvusvahelised suhted 1980. aastatel.
II MSI MSPõhjused: ·Versailles'i rahulepingust tulenev ebaõiglus Saksamaa suhtes, mis viis natsionalismi kasvule ja tegi võimalikuks Hitleri võimuletuleku, kes tahtis realiseerida sakslaste revansitaotlused. ·NSVL-i soov laiendada oma valdusi ja levitada maailmarevolutsiooni ·Lääne (SB ja Pr) järelandmispoliitika Saksamaa suhtes, mis ärgitas Saksamaa (Hitleri) agressiivsust. ·Julgeolekusüsteemide (Rahvasteliit, desarmeerimiskonverentsid) suutmatus ohjeldada agressiivseid riike. ·Peale I MS olid võitjad kaotajate ülekohtused , see külvaski uue sõjaPõhjused: ·Jõupoliitilised vastuolud. Saksamaa- Suurbritannia; Saksamaa- Pransusmaa ·Suurriikide võidurelvastumine ·Kolooniate ümberjagamine ·natsionalism Pransusmaa ja Saksamaal ·Ühiskonnasiseste pingete ja vastuolude lahendamine sõja abil- suunata kogunenud raev võõraste vastu ·Saksa- Briti majanduslik rivaliteet ·sõda sündis EU riikide vahelisest vaenust ja vastuolust ·28. juuni...
1930-rahvasteliit ei suutnud taltsutada sõjakaid suurriike. mussoliini tahtis et vahemeri muutuks itaalia sisemereks. saksa laienemine 1933-1939. 1930 lõpus-sõjakad suurriigid hakkasid innukalt oma vallutuskavasid teoks tegema. hitleri eesmärgiks oli suur saksamaa loomine. 1938-hitler hakkas oma ideid ellu viima. esmalt okupeeris saksamaa austria.(anlussiks hakati seda nimetama siis).hitleri positsioon tugevnes iga päevaga ja teda toetas mussoliini. müncheni kokkulepe-1938 (nad on meid maha müünud) 1938 sügis-hitler nõudis tehhoslovakkialt nende alade loovutamist, kus elasid sakslased. suurbritanni peaminister-neville chamberlain. 1938 29. sept-suurbritannia, prantsusmaa, saksamaa, itaalia sõlmisid müncheni kokkuleppe. 1939 kevad-sakslased vallutasid kogu tehhoslovakkia, sest see riik oli väidetavalt lagunemas. tehhis moodustati saksamaast sõltuv vasallriik. hitler esines rahu kaitsjana. 1939 kevad-saksamaa nõudis, et poola...
1918 Compiegne Vaherahu (Saksamaa Prantsusmaa vahel ) jaan-juun 1919 Pariisi rahukonverents ( kaotajad ei tulnud sinna ) avamispäev 18 jaanuar, valitud sest 48 aastat tagasi välja kuulutatud Saksa keisririik, koostati Versaille leping Saksamaa kahjuks. 24.10.1929 Majandus kriis : põhjus- ületootmine, vale majandamine. 1930 a. Majandusolukorra teravnemise põhjused: 1. Saksamaa tahtis oma kaotust tasa teha 2. Itaalia ja Jaapan ei olnud rahul oma asumaade suurusega 3. Rahvasteliit ei toiminud 4. Uued riigipiirid tekitasid pingeid Majanduskriisi põhjused: 1. Palju laene 2. Ületootmine 3. Maailma majanduse kohanematus Kriisist väljumise kaks teed: 1. Reform e. Ümberkorraldus, koostati mitme aastane tegevus kava. 2. Karmikäeline valitseja e. Diktatuur riik sekkus tootmisesse ja pankade tegevusse. Suur kolmik- Prantsusmaa Georges Clemenceau, USA Woodrow Wilson, Suurbritannia Lloyd George.
29.09.1938 – Müncheni kokkulepe 23.08.1939 – Moldovi-Ribbentropi pakt Moldovi-Ribbentropi pakt Saksamaa Ja Nõukogede Liit = leping, milles riigid omavahel ei ründa Lepingus oli salajane osa – Saksamaa ja Nõukogude Liit jagavad omavahel Euroopa riigid ära Nõukogude Liit: Soome, Eesti, Läti, Leedu, Ida-Poola, osa Rumeeniast Saksamaa: Lääne-Poola, Leedu, Rumeenia Miks puhkes II MS? Poliitilised eeldused/põhjused: Rahvasteliit ei tulnud ülesannetega toime. Versaillese süsteem oli ebapüsiv. MRP (idek dafuq this means) Majanduslikud eeldused/põhjused: Sõjatööstus oli rakendatud. Saksamaa võttis laenu Ideoloogilised eeldused/põhjused: Saksa rahvas vajas eluruumi. Stalin tahtis kommunismi laiendada läände Sõjalised liidud Saksa poolel (Werchmaht): Itaalia, Jaapan (Need 3 = kolmikpakt) Nõukogude poolel (Punaarmee): Suurbritannia, Prantsusmaa, USA
uutele riikidele nagu Leedu, Poole ja Tsehhoslovakkia. Saksamaa jäid ilma ligi kaheksandikust territooriumist. Lisaks pidi Saksamaa vähendama oma sõjaväge, ei tohtinud kehetestada sõjaväeteeninduskohustust, keelati omada lennuväge ja allveelaevu. Piirangud kehtestati ka laevastiku suurusele. Lõpuks tuli hüvitada võitjariikidele sõjakahjud, maksta reparatsioone (summas ei lepitud kokku). Et Saksamaa täitaks lepingu tingimusi, hõivasid liitlased 15 aastaks Reini jõe piirkonna. 9) Rahvasteliit Rahulepingute koostisosadeks oli Rahvasteliidu põhikiri. Rahvasteliit kavandati maailma kõikide riikide ühisorganisatsioonina, mis ei laseks riikidevahelistel tülidel enam sõjaks kasvada ning suudaks jõud ühendades taltsutada võimalike agressoreid. USA jäi sellest välja ning see muutis Rahvasteliidu ebatõhusaks organisatsiooniks mis ei suutnud täita võetud ülesandeid. 10) 1917 Venemaa · Rahutused sõjaväes · Majanduslik kaos · Keisrivõimu autoriteedi langus
rajatud, esitas Nõukogude Liit ka Soomele karmid nõudmised: loovutada alasid ning sõlmida vastastikuse abistamise leping. Soomlased aga lükkasid NSV Liidu nõudmised tagasi. Nad ei olnud nõus piirimuutustega ega Vene sõjaväebaaside loomisega Soome aladel. Nõukogude propaganda väitis isegi, et Soome kavatseb oma võimast idanaabrit rünnata. NSVL ütles lahti varem sõlmitud mittekallaletungilepingust ning alustas Soome vastu sõda. Rahvasteliit kuulutas Nõukogude Liidu sõjaalgatajaks ning heitis ta organisatsioonist välja. Soome sõjaväkke, mille ülemjuhatajaks oli Mannerheim. Soome rahva ja kaitseväe kangelaslikkus ning Punaarmee väejuhtide saamatus tõmbasid Stalini vallutusplaanile kriipsu peale. Alles siis, kui Stalin vahetas välja väejuhid ning need rakendasid lisajõude, õnnestus Punaarmeel Mannerheimi liin ületada. Kuid kogu Soomet vallutada Stalin enam ei julgenud. Suurbritannia
Esimese maailmasõja lõpp 8. jaanuaril 1918 tegi Ühendriikide president Wilson sõdivatele riikidele ettepaneku sõlmida õiglane rahu Wilsoni programmi 14 punkti, tähtsamad punktid Euroopa rahvastel peab olema õigus ise otsustada oma tuleviku üle, riigid peavad vähendama oma relvajõude Poola sõltumatuks Itaalia piire tuleb korrigeerida vastavalt rahvuse asualale Koloniaalvaidlused tuleb lahendada avalikult Poliitiliste tülide lahendamiseks tuleb luua Rahvasteliit (tänapäeva ÜRO eelkäija) 1918. aasta novembris puhkes Saksamaal revolutsioon Wilhelm II oli sunnitud troonist loobuma ja Saksamaa kuulutati Weimeri vabariigiks 11. novembril 1918 kirjutati alla Compiegne'i vaherahule, mis lõpetas Esimese maailmasõja Pariisi rahukonverents 18. jaanuar 1919 21. jaanuar 1920 Rahukonverentsist võttis osa 27 riiki Versailles'i rahulepingu tingimused ja peamised otsused Saksamaa nõrgestamine Territoriaalsed muutused Euroopa kaardil
Ajaloo KT Eesti oli 1918-1934 demokraatlik riik, sest 1. Eestis oli mitmeparteisüsteem 2. Rahvas valis Riigikogu 3. Kehtisid demokraatlikud õigused ja vabadused Demokraatlik Eesti muutus autoritaarseks Aeg: 12. märts 1934 Põhjused: majanduskriis- rahva raske olukord Poliitiline kriis- vastuolud vapside ning Pätsi ja Laidoneri vahel Tagajärjed: Eestis algas vaikiv ajastu Hinnangud: See oli halb, et korraldati sõjaline pööre ningalgas vaikiv ajastu, kunapeale seda suhtusid demokraatlkud suurrigid Eestisse kui tavalisse autoritaarse juhtimisstiiliga maasse. Vaikiva ajastu iseloomulikud jooned: Kuulutati välja kaitseseisukord, suleti kõik vabadussõdalaste organisatsioonid, vangistati mitusada juhtivat vabadussõdalast, lükati edasi valimised, keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused, Riigikogu saadeti laiali, saadikutel ei lubatud uuesti koguneda, erakondade tegevus lõpetati ning nen...
Demokraatlik Eesti (1918-1934) Asutav Kogu lähtus soovist saada demokraatlikuks esimese põhiseaduse koostades.1920. Aasta põhiseaduse järgi juhtis Eestit ühekojaline parlament Riigikogu ja valitsuse tegevust juhtis riigivanem.Riigivanem täitis ka riigipea ülesandeid, sest presidendi ametikohta ei loodud.Neil aastail oli Riigikogus esindatud enamasti 6 suurt ja mõned väiksemad partied.Eestit juhtisid kaolitsioonivalitsused.Mida rohkem oli erinevaid parteisid seda suuremad olid vastuolud.1930.aastal tabas Eesti majandust ja ühiskonda kriis.See sai alguse ülemaailmsest kriisist, mille tulemusena läksid paljud tehased, ärid ja talud pankrotti, kasvas tööpuudus ning langes elatustase.Süüdistati erakondi, parlamenti ja valitsust.Taheti luua riigipea ametikohta, sest usuti ,et ta päästab maa ja rahva raskustest ning paneb uuesti maksma kindla korra.Selleks oli vaja muuta põhiseadust.Seda nõudis eriti Eeesti Vabadussõja Keskliit.1933. aasta okt...
· Inflatsioon puudujääv raha trükitakse juurde, raha väärtus langeb · Deflatsioon - raha väärtus suureneb, mis väljendub hindade alanemises · Ületootmiskriis toodeti rohkem kui suudeti tarbida · Vabaturumajandus riik peab võimalikult vähe sekkuma ühiskonnaellu · Protektsionism kaitseb kodumaist tootjat · Patsifism - on püüd vägivalda ja sõjalisi vahendeid iga hinna eest vältida · Rahvasteliit julgeolekusüsteem, mis loodi 1920.a eesmärgiga ära hoida sõdu ning tülid rahumeelselt lahendada. · Briand-Kellogggi pakt julgeolekusüsteem mis loodi 1828. a ja millega kuulutati sõjad riikliku poliitika teostamise ebaseaduslikuks vahendiks ning agressiivne sõna kuriteoks.. · Reparatsioon sõjakahjude hüvitamine võitjariikidele · Desarmeerimine vägede ja relvastuse vähendamine
Venemaa. 3)Prantsusmaal oli tugev kindluste süsteem, kuid Belgia piirile seda ei tehtud. Taheti tagasi vallutada Elsass-Lotring ja sealt Saksamaale sissetungida. 4)Inglismaal puudus iseseisev sõjaplaan, oli valmis koostööks Prantsusmaa vägedega. 3.Millal ja mis rahuga lõpetati 1.maailmasõda? 1.maailmasõda lõpetati Compiegnei vaherahuga 11.november 1918.aastal. 4)Missugune organisatsioon loodi peale 1.maailmasõda ja selle tähtsus? Loodi Rahvasteliit, mis asutati 1919.aastal. Selle tähtsuseks ja ülesandeks kuulutati riikidevaheliste tülide rahumeelne lahendamine ning rahvusvahelise majandus- ja kultuurikoostöö korraldamine. 5. 1.maailmasõja tulemused: 1)Kadunud oli üks sugupõlv järglasi. 2)Valitsevad tünastiad kukutati. 3)Euroopa riigid olid nüüdseks USA võlgnikud. 4)Maailma kaardilt kadus 4 impeeriumi (Venemaa, Austria-Ungari, Türgi, Saksamaa). 5)Rida uusi Vabariike tekkis (Eesti, Läti, Leedu, Soome, Saksamaa jne...). 6
Teise maailmasõja algus (1939-1941) II maailmasõja põhjused ● Poliitilised eeldused -Versailles’ süsteem osutus ebapüsivaks -Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime -sõjakaid riike ei suudetud ohjeldada, rahvusvahelised suhted teravnevad -Hitlerile lisasid kindlust lepituspoliitika MRP II maailmasõja põhjused ● Majanduslikud eeldused -Hitler otsustas arendada sõjatööstust -suurpankuritelt võeti laene, tagatiseks veel vallutamata alad -NSVL majanduspoliitika: tugev sõjavägi, samas kui omad inimesed elasid vaesuses II maailmasõja põhjused ● Ideoloogilised eeldused -Hitleri saksa rahvas vajas eluruumi -Eluruumi tuli hankida vallutustega naaberrahvastelt -Stalin soovis laiendada kommunismi läände Poola ründamine ● 1. sept 1939 tungis Saksamaa Poolasse. II ms algus ● 17. sept 1939 siseneb poolasse Punaarmee ● 2...
1.Kollektiivse julgeoleku organisatsiooniks oli Rahvasteliit, mille ülesanne oli tagada maailmarahu.(Ei laseks riikide vahelistel tülidel sõjaks kasvada.) Ei andnud soovitud tulemusi, sest: 1. mitmed suurriigid jäid organisatsioonist kõrvale (USA, Saksamaal kui I maailmasõja agressorriik, Nõukogude Liit) 2. 1930-ndatel ei suudetud aktiivselt ja tulemuslikult vastu seista diktatuuririikide agressiivsele välispoliitikale (Itaalia agressioonile Etioopia vastu 1935; Jaapan hõivab
1918 november lõppes esimene maailmasõda. Antandi riigid võitsid keskriike. 1930 aastate teisel poolel muutus rahvusvaheline olukord pingeliseks. 1918 aasta algul esitas usa president Woodrow Wilson oma rahukava, milles kutsus sõdivaid pooli üles sõlmima rahu ilma kahjutasunõuete ja maade äravõtmiseta. 11 nov 1918 sülmisid sõdivad pooled Compiegnei vaherahu. Pariisi rahukonverentsi istungeid peeti Versaille lossis. Kaotajaks tunnistati saksamaa, kes pidi võitjate kasuks loobuma suurtest alades ning tasuma sõjas tekitatud kahju, keelati omada tugevat armeed, et saksamaa täidaks rahutingimusi hõivasid liitlased 15 aastaks reini jõe piirkonna, kuhu sakslased ei tohtinud oma sõjaväge viia ega kindlustusi ehitada. Antandi suurriigid ei arvestanud uute riigipiiride tegemisel teiste rahvuste soovidega, vaid tahtsid eelkõige oma mõjuvõimu kindlustada ja kaotajatele kätte maksta. Seepärast ei paiknenudgi uued piirid nii, et tulevikus oleks välis...
Ajalugu Puhkemise põhjused Poliitilised eeldused Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. Sõlmiti MRP. (Molotov - Ribbentropi pakt.) Versailles’ süsteem osutus ebapüsivaks. Majanduslikud eeldused Hitler arendas sõjatööstust, ka Stalin. Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust) Ideoloogilised eeldused Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi. Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände. Tähtsamad sõjad Talvesõda (30. nov. 1939 – 13. märts 1940) Rünnak Pearl Harborile ( 7.detsember 1941 – 8. Detsember 1941) Stalingradi lahing (21. augustist 1942 2. veebruarini 1943) Kurski lahing (4. juuli 1943 – 23. august 1943) Berliini lahing (16. aprill 1945 – 2. mai 1945) Teise maailmasõja lõpp Teine maailmasõda lõppes 2. septembril 1945. Enne seda teeb Hitler Berliinis enesetapu ja USA saadab kaks aatompommi Jaapanisse. ...
tugevus. Oli ilmselge, et käivad valmistused sõjaks. Saksamaad tundis ennast solvatuna, tänu rahutingimustele, ning soovis kättemaksu kogu ülejäänud maailmale. Desarmeerimiskoverents, 1932-1934, mis toimus Rahvasteliidu juhtimisel, osales 61 riiki. Arutati, kuidas lahendada olukorda, et vältida sõja puhkemist. Saksamaa ja Jaapan ei olnud kriisi lahendamisest piisavalt huvitatud ning lahkusid liidust. Suur ja tugev Rahvasteliit põrus täielikult. Mõisteti, et uus sõda on paratamatus. Ainus samm, mis kriisi lahendab on sõda. Paika on vaja panna, kes seda maailma tegelikult juhib. 1936-1939. aastal toimus Hispaania kodusõda, mida peetakse teise maailmasõja eelprooviks. Omavahel konkureerisid diktaktuuririigid ning NSV Liit. Diktaktuuririigid Saksamaa ja Itaalia avaldasid toetust kindral Francole, toetades varustuse ning meestega. Nõukogude liit toetas aga rahvarinde valitust. Kogu Euroopa lootis aga
Gustaf Mannerheim riigijuht Jossif Stalin NSV Liidu Punaarmee Soome peaminister välisasjade ülemjuhataja Kliment Risto Ryt rahvakomissaar Vjatšeslav Molotov Vorošilov SÕJA ALGUS • 26. november 1939 konflikt Manila piiril. • 28. november 1939 katkestab NSV Liit mittekallaletungilepingu Soomega. • 30. november alustab Punaarmee rünnakut. • Rahvasteliit kuulutab NSV Liidu agressoriks ja heidab ta 14. detsember 1939 liidust välja. ARMEE Soome Venemaa 337000-346000 meest Ligi 1000 000 meest Umbes 50 tanki 3000 tanki Umbes 100 3000 lennukit lahingulennukit Puudus oli laskemoonast Puudusid soomusüksused SÕJA KÄIK • 30. novembril alustab Punaarmee tuhande kilomeetri pikkusel idapiiril pealetungi. • NL plaanis „Välksõda.“ • Soomlaste Mannerheimi liin.
Teine maailmasõda 1939-1941 9. klassile Teise maailmasõja puhkemise poliitilised eeldused: Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. Sõlmiti MRP Versailles' süsteem osutus ebapüsivaks. Teise maailmasõja puhkemise majanduslikud eeldused: Hitler arendas sõjatööstust, ka Stalin. Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust) Teise maailmasõja puhkemise ideoloogilised eeldused: Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi. Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände. Teise maailmasõja algus: 1) a) Saksamaa ründas Poolat 1.sept 1939 b) Nõuk. Liit ründas Poolat 17.sept 1939. 2) Inglismaa ja Prantsusmaa kuulutasid 3.sept 1939 Saksamaale sõja, aga reaalselt sõjategevust ei alustanud. 3) Nõuk. Liit 1939 aasta novembris alustas sõda Soomega. Talvesõda (1939.a novembrist 1940.a 12.märtsini) Põhjused mis viisid sõjani: Kuna esialgselt kuulus Soome...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
