Pärast sõjateenistust läks TÜ-sse. Lõpetas geograafia cum laudega, erialane töö jääb lühikeseks. Tugev jõudmine kirjandusse romaaniga ''Tuli ja raud'' 1938, mis saab omamoodi kirjanduslikuks läbimurdeks. Tammsaare kirjutab avaliku kirja pärast romaani ilmumist, n- ö äratundmine, et keegi võib jõuda Tammsaare klassikustaatuse rolli. Enne pagulusse minekut töötab Tartus majandusgeograafia instituudis, kuni seda pommitati, pomm kukkus temast 4m kaugusele aga ei lõhkenud. Ristikivi tõlgendab seda kui lisaaja saamisega või mingi märgina, see on järgnevas loomingus tunda. 1943 lühikest aega sks sõjaväes, edasi Helsingisse büroosse tööle. 1944 Soomest Rootsi, püsiv elukoht Stockholmis. Tripib Euroopas, pärandas oma maise vara ühele Rhodose noormehele. Vb oli pede. 1972 ilmus üks luulekogu, mis oli olulisim paguluses ilmunud luulekogu. Ristikivi luule
4050ndatel aastatel hakkas Jaapani karate eralduma Okinawa omast. Sellel oli peagi rohkem harrastajaid Jaapanis, kui emamaal Okinawal. Sõja algul kuulus kolmandik Jaapani ülikoolide karateklubidest nelja suuremasse stiili. Jaapani budalade pea maja eeldas koolkondadelt nimesid ja iseloomullikke jooni. Sündis lugematu hulk karatestiile. Teise Maailmasõja algul hakati karated õpetama ka Jaapani sõduritele. Suurem osa Shtkankooli õpilastest kutsuti teenima. Funakoshi harjutussaal pommitati puruks ja tänapäeva karate tehnilist külge tugevalt mõjutanud Yoshitaka Funakoshi suri tuberkuloosi. Pärast sõda, aastal 1945, keelas kindral Mac Arthuri sõjavalitsus karate ja muude võitluskunstide harjutamise. Karate harjutamise keeld kestis kolm aastat. Pärast keeldu tõusis karate uuesti vähehaaval jalule. Kaheksakümneaastane Funakoshi koos abilistega demonstreeris ala Ameerika sõjalenduritele. Huvi karate vastu oli suur. Jaapani Karateliit moodustati aastal 1955
Esialgu nendest läbimurdmiseks kasutasid Egiptuse sapöörid lõhkeaineid, aga üsna pea tuldi selle peale, et kasutada tugeva survega veekahureid, nendega suudeti edukalt ja kiirelt barrikaadid purustada. Kell 14.05, 220-250 Egiptuse lennukit tegid õhurünnakuid kolme Iisraeli sõjabaasi ja lennuväljade vastu. Hävitati 10 õhutõrjepatareid, tähtsamaid juhtimiskeskusi, radarijaamu, kaks suurtüki positsiooni ja üks kindlustatud kaitsepunkt. Sellega peaaegu samaaegselt pommitati enama kui 2000 mürsuga 53 minutit järjest mitmeid punkreid, tankiüksuste kontsentratsioone ja muid Bar Lev'i joonel asuvaid kaitseid. Tugeva suurtüki pommituse varjul ületas ca 8000 Egiptuse sõdurit Suessi kanali ja suutsid endale haarata või hävitada kõik, väljaarvatud ühe Bar Lev'i kindluse. Hakati ala mineerima, üllatusrünnakuid tankide vastu tegema ja sildu üle kanali ehitama. Kuue tunni jooksul ületas kanali pea 80 000 Egiptuse sõdurit
ning 6.august 1940 liideti NSV Liiduga. Sõjategevuse algus Saksamaa ja NSV Liidu vahel 22.juunil 1941 ületasid Saksa väed NSV Liidu piiri. Saksa armee oli jagatud kolmeks väegrupiks- Nord, Mitte ja Süd. Koos Saksamaaga alustas sõda NSV Liidu vastu ka Rumeenia, Itaalia, Soome, Slovakkia, Ungari. Soomlase jaoks tähendas see nö Jätkusõda. Esialgu läks kõik Hitleri plaanide kohaselt. Piirilähedastele lennuväljadele paigutatud Nõukogude lennuvägi pommitati puruks juba sõja esimestel tundidel ning Luftwaffe saavutas ülevõimu õhus. Saksaarmee tankiüksused tungisid sügavale Punaarmee kaitsesse ning piirasid vastase ümber. Punaväelased andsid end suurema vastupanuta vangi. Baltikumis ja Ukrainas võtsid kohalikud elanikud sakslasi vastu vabastajatena. Punaarmee kandis tohutuid kaotusi, ainuüksi vangi langes 1941.aastal 3,5mln inimest. Saksavägi Mitte piiras ümber ja hävitas Kiievit kaitsvad Nõukogude väed.
kunagi surnud olnudki. Nüüd mees ja sõdurid kõndisid läbi koridori kohtusaali. Mees istus publiku hulka esimesse ritta. Tuli kohtunik, kes oli vanamees valgete juustega ja näis nagu magavat. Nüüd ärkas kohtunik justkui üles ja ütles, kutsuga sisse esimene tunnistaja. Sisse tuli Bobby, kes andis vande rääkida tõtt. Bobbyt hakkasid küsitlema härra X ja härra Y. Mehe kohta ei küsitud midagi, ainult kuulati Bobby üle nagu oleks tema midagi teinud ja teda pommitati küsimustega. Bobbylt nad midagi teada ei saanud. Nüüd kästi Bobbyl välja minna ootama ja kutsuti sisse teine tunnistaja. See oli proua N, kellega mees oli õhtulauas koos istunud. Kohtutahvlile kirjutati sõna ,,uhkus" ja meest süüdistati uhkuses. Kolmas tunnistaja oli 33- aastane mees Allan, temalt küsiti, kes tule ära kustutas majast. Talt küsiti tema lapsepõlve ja ta ema kohta küsimusi. Nüüd kuulis mees, et teda süüdistatakse ahnuses. Neljas tunnistaja oli mees nimega Olle
· Väejuht: riigimarssal Hermann Göring · Kaotused: 1294 lennukit Sõjakäik Luftwaffe operatsioonid algasid 10.juulil rea luurelendude ja rünnakutega laevatehastele, rannakonvoidele ja sadamatele. Lisaks sellele rünnati RAF-i radarijaamu, kuid katsed neid Briti õhukaitse olulisi elemente rivist välja lüüa üldiselt ei õnnestunud. Seejärel võeti sihikule Briti lennuvägi ise, eriti 11.grupp. RAF-i vastupanu murdmiseks pommitati lennuvälju ja vaatlusjaamu, lootes nii saavutada kontrolli Lõuna- Inglismaa õhuruumi üle. Luftwaffe kombineeris madalalt ja kõrgelt sooritatud rünnakuid, mis pidi radarijaamu ja vaatlusposte segadusse ajama ning lennuvälju ootamatult tabama. 13. august, nn Adlertag (,,kotkapäev"), kujutas Luftwaffe otsustava õhusõja algust. Septembri alguseks oli Kuninglik Lennuvägi seoses suurte kaotuste ja infrastruktuuri purustustega sattunud hävingu äärele
2. Kaevikutes sai end hästi varjata ja vaenlasel oli sealt mööda pääseda peaaegu võimatu. Hästi kindlustatud, pidi olema suur armee, keda tuli varustada toidu ja relvadega. Sakslased nt lõid ka varuliine. Suured inimhulgad kitsal ribal, viibisid seal aastaid. Ehitati välja kindlustussüsteemid, ülivõimsad rajoonid. 3. Tankid, allveelaevad. Pidi kaitsma ja jälgima nüüd ka taevast pommitati ka tagalaid. Allveelaevastik suutis terroriseerida tohutuid suuri piirkondi allveelaevad hiilisid ükskõik kuhu. 4. . 5. Kurnamissõda. Sõdurid hakkasid ka mässama. Sõtta mingi suure hurraa ja patriotismiga kui paari kuu pärast kadus soov surma saama. 7 pt ül 1 1. Majanduses: suurenes riigi osa majanduses, majanduselu hakati reguleerima, riiklike tellimuste eest tasuti riigikassast
Sepikoda, Kivikoda, Keraamikakoda ja klaasikoda, kus turist saab ka ise käsitööd teha proovida. 18. Bastionide käigud (muuseum) Tallinna paljudest kaitsetornidest tuleb valida Kiek in de Kök muuseumtorn ja sealt algabki giidiga jalutuskäik maa-alust elu avastama. Tallinna kindluse kaitseehitised ehk bastionid on näinud väga eriilmelist ajalugu peale seda, kui kindlusel enam kaitsefunktsiooni polnud. Näiteks kasutasid linnaelanikud bastione pelgupaigana, kui Tallinna 1944. aastal pommitati. 19. Rakvere linnus Rakvere linnus on vaieldamatult kõige atraktiivsem linnus, kus on võimalus reisida tagasi keskaega. Linnus ei ole vaid vaatamiseks. Turist saab osaleda igasuguste keskajaga seotud tegemistes või ammutada teadmisi keskajale iseloomulikust tegevusest (nt nõiduses kahtlustavate inimeste piinamine) näiteks saab
Sõja tagajärjed tsiviilisikutele olid selles sõjas kõige karmimad, kui kunagi varem. Inimesed olid pidevalt sõjas, kuna see sõda käis edasi tagasi, mitte nagu oli olnud esimene maailmasõda, kus sõdurid olid kuid rindel ilma linnadesse sattumata. See sõda tõi kaasa ka esmakordselt võimaluse rünnata ka õhust, mis tegi linnades elavate inimeste elu kohutavaks. See algas Poola pommitamisega 1939 ja jätkus siis Suurbritannia pommitusreididega. Sõja käigu muutudes pommitati ka Saksamaa linnu, mis enamasti põlesid tuhaks (Dresden). Jaapani pommitamine aga ei mõjunud tsiviilisikutele kuidagi, ainult pärast aatompommi viskamist lagunes inimeste tahe. Inimesi mõjutati muud moodi. Mitmeid sunniti töötama orjuses Saksamaa sõjatehastes. Mitmed orjatöölised näljutati surnuks. Samuti hävitati inimeste elukohti. Tsiviilelanikud okupeeritud riikides liitusid, ka vastupanu liikumistega. Holocaust
Linnad, käsitöö ja kaubandus 07.01.09 Linnade arvus muutust ei toimunud (10 linna). Linnu tabas aeglane allakäik. Vene Läänemaailma kaubandus läks Eesti aladest mööda. Ainuke linn, mis tulu sai oli Narva. See tõi linnale suured sissetulekud ja Narva sai raha kasutada oma linnaehituseks. Narva ehitati barokkhooneid. Säilinud tänaseks ei ole eriti midagi peale endise Narva raehoone. (*II ms pommitati puruks*). Oli aruteluks, et Narvast võiks saada Rootsi riigi teine pealinn. Selleni reaalselt ei jõutud. Rakvere ja Paide läänistati > eraomand. Pärnu, Haapsalu ja Tallinn olid teravilja väljaveo sadamatena veidi paremas olukorras. Läbi Narva veeti lina, kanepit. Sisse veeti: sool (hispaania, Portugal), metall, luksuskaubad (vürtsid, paber, puuviljad ja ka tubaka...
20-30 inimest. Veebruaris 1945 toimus Jalta konverents, kus Roosevelt, Churchill ja Stalin leppisid kokku Hitleri kukutamises ja Saksamaa jagamises okupatsioonitsoonideks, Saksamaa demilitari- seerimises ja NSV Liidu sõttaastumises Jaapani vastu peale Saksamaa kapituleerumist, samuti arutati Poola küsimust (kus oli juba sees Punaarmee). Jätkusid saksa linnade pommitamised, 13.-14. veebruaril tehti maatasa Dresdeni vanalinn (see polnud ainus, Köln, Hamburg, Berlin olid kõik varemeis, samuti pommitati Jaapani linnasid, tapeti sadu tuhandeid tsiviilisikuid). Märtsis ületasid liitlasväed Rheini jõe, sama kuu lõpus vallutas Punaarmee Wieni. 25.04.1945 kohtusid USA ja NSV Liidu väed Elbe jõel. 28.04.1945 hukati Itaalia partisanide poolt Mussolini ja tolle armuke Clara Petacci. Kaks päeva hiljem sooritasid Hitler ja Eva Braun enesetapu. Hitleri testamendi järgi sai riigipeaks admiral Karl Dönitz, kes nimetas kantsleriks Joseph Goebbelsi. Päev hiljem Goebbels tappis
spoorid satuvad nende verre nt vigastuste kaudu suuõõne epiteelis, sooletraktis või ka hingamisteede kaudu. Siberi katk esineb 3s vormis: nahavorm, soolevorm ja kopsuvorm. Haigestuvad nii kariloomad kui ka inimene. 62. Bacillus anthracis bakterioloogilise relvana. Bacillus anthracis säilub hästi nakatamisvõimelisena, nakatab inimest kui ka tema kariloomi. II MS ajal testiti Shotimaa ühel saarel. Lambad viidi saarele, suleti kastidesse ja siis pommitati saart bakterpommiga. Siberi katku tekitaja spoorid paiskusid laiali ja lambad hakkasid surema 3 päeva hiljem. Saar oli 48 aastat karantiinis kuni lõpuks puhastati. 2001 aastal saadeti USA senaatorile T.Daschle'le kiri mis sisaldas B.anthracise spoore ja juhutumi tagajärjel suri 2 postitöötajat, nad hingasid spoore sisse ja surid katku kopsuvormi. 63. Botulismitoksiini ohtlikkus ja selle kasutamine kosmeetikas. Botulismitoksiin on kõige tugevam bioloogiline mürk
EESTI AJALUGU Annika Vesselov 2 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................3 1. KIVIAEG EESTIS..................................................................................................................4 2. METALLIAEG EESTIS.........................................................................................................5 3. EESTLATE MUISTNE VABADUSVÕITLUS.....................................................................7 4. EESTI ALA HALDUSLIK JAOTUS....................................................................................8 5. JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS (1343 1345)..................................................................................... 9 6. MAARAHVAS 14. 16. SAJANDIL.................................................................................11 7. KESKAEGSED LINNAD EESTIS.................
tungisid kiiresti sisse ning vabastasid Kuveidi vähem kui kuuga. Edasi ei tungitud, sest kardeti suuri ohvreid, piirkonna ebastabiilsust ning pealegi polnud neil ka mingit plaani, mida edasi teha. 1991-96 aidati Türgi baasi kaudu kurdidel Iraagist põgeneda. 1992-2003 olid Iraagis lennukeelutsoonid, mida valvasid USA-Briti jt sõjalennukid. Need olid mõeldud rahvusvähemuste kaitseks, keda Husseinil meeldis piinata. 1998 toimus operatsioon "Kõrberebane," kus karistusaktsiooni käigus pommitati Iraagi sõjaväebaase jms-st. USA armeele pole maailmas ühelgi riigil vastast. Ameerika poliitilised huvid on mängus kõikjal maailmas ja kõik riigid peavad vähemalt mingil määral arvestama nende huvidega (2003 toimus siis teine Iraagi/Lahesõda. USA väed vallutasid kiiresti Iraagi, ent siiamaani pole suudetud olukorda stabiliseerida.) c) võitlus terrorismiga. Haakub tihedalt . "War on Terrorism"- sisaldab kogu USA 9/11 järgset julgeolekupoliitikat.
1830. aastatel algas suure hooga rahvuslik liikumine, mille sihiks oli ühtse rahvusriigi loomine. Liikumisel oli kaks suunda: liberaalne ja revolutsioonis-demokraatlik. 1848. aasta revolutsioon 12. jaanuaril 1848. aastal algas rahva ülestõus Sitsiilia pealinnas Palermos. Moodustati Ajutine valitsus ja võeti vastu konstitutsioon. Otsustati vabaneda Napoli kuninga võimu alt. Kuningas Ferdinand II saatis ülestõusu mahasurumiseks Palermo vastu 5000-mehelise armee, linna pommitati 9 päeva, kuid revolutsioonist jagu ei saadudki. Revolutsioon puhkes ka Napolis ja mitmes väikeriigis. Kõikides riikides kehtestati konstitutsioonid ja Itaalia muutus demokraatlikumaks. Üksteise järel kuulutasid Itaalia riigid Austriale sõja. Itaallastele oli olukord soodne, sest ka Austrias oli revolutsioon, kuid lõpuks jäi revolutsioon ikkagi pooleli. Põhja-ja Kesk-Itaalia ühendamine
(Mõisatepõletamine ei toimunud). Toimus sulaste streike kõrgema palga eest. Leedu talupoegade passiivsus: Puudus terav maapuudus nagu Eestis ja Lätis. Talupojad, kellel puudus maa olid juba välja rännanud. 1905. aasta sügisel peeti Leedus maal miitinguid ja demonstratsioone - Suleti vallavalitsused, asuti valima uusi ametnikke, politseilt võeti relvad, rünnati ameti- ja mõisavõime. Karistusekspeditsioonid - Pommitati mässuliste külasid ja laastati linnu. Tippsündmuseks Suur Vilniuse Maapäev - Tsaari manifest lõi Leedus uue olukorra. Loodi Leedu komitee ning pöörduti nõudmisega Vene Ministrite Nõukogu poole, nõudes rahvuslikku autonoomiat, leedu keele lubamist asjaajamiskeelena, leedukeelse koolikorralduse kehtestamist. Vilniuse maapäevale kutsuti kõik leedu haritlased. Kogunes üle 2000 inimese. Maapäeva juhatajaks oli J.Basanavicius. Presiidiumil olid
teistes rindelõikudes võidelnud eesti üksused. Suuresti tänu mobiliseeritud eestlastele ning nendega koos võidelnud hollandlastest, valloonidest, norralastest ja taanlastest vabatahtlike väeosadele peatati Punaarmee Eesti piiridel kaheksaks kuuks (veebruarseptember 1944). Murdmaks eesti väeosade võitlusvaimu, alustas Nõukogude lennuvägi 1944. aasta märtsis terrorirünnakuid Eesti linnadele. Kõigepealt pommitati maatasa piirilinn Narva, millest olid rinde lähenedes evakueeritud nii elanikud kui Saksa sõjaväeasutused. Seejärel tekitati suuri purustusi Tartule, Tapale ja Jõhvile. 9. märtsi ööl pommitati Tallinna, kus hävitati osa vanalinnast ja kolmandik linna elamupinnast, surma sai üle 900 inimese, sealhulgas nõukogude sõjavange. Oma eesmärke pommitamised ei täitnud: vaatamata tohututele kaotustele ei suutnud Punaarmee Eestit vallutada ka oma uute pealetungioperatsioonide käigus 1944
Kestis nii sõjalõpuni. 1915 võtsid Sakslased kasutusele gaasi Ypres'i linnas. Esialgu kasutasid puhast kloori. Vaadati tuulesuunda. Kasutusele tulid koheselt ka gaasimaskid. Järgmine murre oli 1916 Verdun'i linna all (veebruarist detsembrini). Alustas saksa armee eesmärk verest tühjaks lasta, hävitada võimalikult palju. Surma sai mõlemal poolel miljon meest. Somme (juulist novembrini) prantslaste algatatud, pommituslennukid, tangid. Algas: 7 päeva pommitati üksteist. Mõlemal pool sai 1,3 miljonit meest sai surma. Surma sai sel aastal 2,3 miljonit meest netu murrangut. Sai ilmseks et Saksamaal ressursse ei olnud. Alguses oli mobilisatsiooni vanusepiirideks 17-(midagi), 1917 15-60. 1917 astus sõtta ka USA. Algul küll toimus nende väljaõpe toimetati Euroopasse 1918. 1918 saavutas Saksamaa selle, et pidi sõdima vaid ühel rindel. Venemaal olid võimule tulnud kommunistid. Sõlmis märtsis Saksamaaga separaatrahu
sakslaste tagala segamini lüüa, saada kontakt Punaarmee üksustega ning piirata ümber armeegrupp "Narva." Ilm oli halb ja dessantlaevad hajusid laiali. Sakslased hävitasid täielikult ära punaarmee dessantväed. Algatati uus rünnak Auvere jaamas. Punaarmee oli selleks ajaks juba kaotanud 227 440 võitlejat. Lahingutes tekkinud pausi kasutati, et täiendada oma jõude. Terroristlikud õhurünnakud: Uue suurpealetungi ettevalmistamise osaks olid õhurünnakud Eesti linnadele. 6. märtsil pommitati Narvat, 8. märtsil langes Jõhvi ja Tapa raudteesõlm. 9. märtsil pommitati Tallinnat (2 pommituslainet). Rünnakus osales 250 lennukit, õhutõrje tulistas maha 20 lennukit. Linnale heideti umbes 2000 pommi (50-250kg/vb 500kg). Sihiks polnud sõjalised objektid, vaid terrorirünnakud elamurajoonide vastu. Purustati 8000 hoonet (40% elamispinnast). Tähtsamad hoonet said kannatada nagu Niguliste kirik, "Estonia" teater. Terrorirünnakus sai surma 500
3. Autonoomia saavutamine Venemaa koosseisus. (30. märts) 4. Sõja tegevus Eesti pinnal. 5. Oktoobripööre Eestis. 6. Maapäev kõrgeima võimu kandja Eestis. 7. Saksa armee üldpealetung. 8. Päästekomitee moodustamine. 9. Iseseisvuse väljakuulutamine. 10. Saksa okupatsioon Eestis. 11. Balti hertsogiriigi loomise kavatsus. 1. a)1915. a. liikus Eestisse kümned tuhanded Läti sõjapõgenikud. Saksa sõjalaevad pommitasid Pärnut. Tallinnat ja Paldiskit pommitati tseppeliiniga. b)Sõja jooksul võeti Vene sõjaväkke üle 100 000 eestlase, kellest 10 000 suri. 2. Veebruarirevolutsioon(1917. a. veebruar). Venemaa varises kokku, algas kaksikvõimu aeg (kodanlik Ajutine Valitsus; tööliste ja soldatite saadikute nõukogu). Kuulutati välja demokraatlikud vabadused. Märtsi algul jõudis see Eestisse. Hakkasid streigid. Rahvas sai, mida soovis. 3. Autonoomia Eestis tekkis aastal 1917 30. märtsil, kui Ajutine Valitsus omavalitsuse seaduse kinnitas
taastatakse. NSV Liit oli hartaga samal aastal ühinenud ja tunnustas näiteks Punaarmee osalusel likvideeritud Poola riigi pagulasvalitsust Londonis. 1944. märtsis Punaarmee pommitab Eesti linnu + Inglased olid alustanud teiste linnade tsiviilelanike- pommitamist, Dresden + Narva, Rootsi ajal ehitatud linn, tehakse maatasa, kuu lõpus pommitatakse Tartut, Tapat ja Jõhvi + 9. märtsi ööl pommitati Tallinna, kus hävitati osa vanalinnast, teater Estonia ja kolmandik linna elamupinnast, surma sai üle 900 inimese, sealhulgas nõukogude sõjavange + Tänatakse ka HTG õpilasi põlengute kustutamise eest juuli Sinimägede lahingud 22. sept Tallinn Punaarmee kätte + NL poolel laskurkorpus ja Saksa poolelt ka eestlasi sõjaväes, seega võis juhtuda, et sõdisid vend-venna vastu
üksteisega põrkuma, moodustades ülejäänud planeedid. 5. Kirjelda Kuu ja Maa tekkimist ning mis toimus umbes poole miljardi aasta jooksul peale seda? Arvatakse, et Maa tekkis koos Päikesesüsteemiga 4,6 miljardit aastat tagasi tolmu osakeste kokku kleepumise teel. Oma moodustumise lõppfaasis põrkas Maa kokku suure taevakehaga Theia, mille tulemusena 2% Maast eraldus ja jäi ümber selle Kuuna tiirlema. Varajast Maad ja Kuud pommitati hulgaliselt meteoriitidega. Varane Maa sai aga üsna pea tunda meteoriitset pommitust ( saabus sellega palju H20-d) - nimelt muutus Neptuuni orbiit väga ebastabiilseks. Maa vulkaanilise tegevuse tagajärjel tekkis primaarne atmosfäär ja teistelt taevakehadelt saabunud veest esimesed ookeanid. 6. Millised geoloogilised meetodid aitavad määrata paleoklimaatilisi tingimusi? Kirjelda olulisimaid lühidalt. Otsesed: * isotoopmeetod (radioaktiivne lagunemine) orgaanilises aines C14 isotoobi
Uluots kutsus raadio kaudu rahvast üles astuma, relv käes, vastu sissetungivatele punavägedele, rõhutades, et Eesti kaitsmine kommunismi eest on esmajärgulise tähtsusega ülesanne, mille kõrval kahvatub kõik muu. · Narva lahingute ajal sooritas Nõukogude lennuvägi üksjagu terrorirünnakuid Eesti linnadele. 6. märtsi õhulöök hävitas täielikult Narva ning 8. märtsil said tugevasti kannatada Jõhvi ja Tapa. Ööl vastu 9. märtsi pommitati Tallinna. Pommisajus hukkus umbes 500 eraisikut, purustati 40 protsenti elamispinnast, peavarjuta jäi 25000 tallinlast, hävisid Nigulaste kirik, vaekoda, Estonia teater ja paljud teised avalikud hooned. 25. märtsil sai rängalt kannatada Tartu. · Punaarmee vallutas Eesti. 26. juunil marssisid venelased sisse Narvasse. Toimusid lahingud Vaivara Sinimägedes, mis olid ägedaimaid, mida Eesti pinnal kunagi on peetud. Augustis hõivas Punaarmee Tartu
sellega päästeti Ida-Preisimaa ja peatati ülekaalukate Vene vägede pealetung Sileesia tööstuspiirkonna ja Berliini suunas. Arvulisse vähemusse jäänud Vene 1. armee sunniti Masuuria järvede lahingute käigus Ida-Peisimaalt lahkuma Saksa vägede suurpealetungid 1915, mere- ja õhusõda Eesti ruumis. Aastail 1914-1916 ründasid Saksa sõjalaevad ja lennuvägi mitmeid kohti Eesti rannikul, eesmärgiga demostreerida oma jõudu ja tekitada paanikat. 1914 pommitati Ristna ja Tahkuna majakaid Osmusaaarel sõitis üks kergristleja madalikule, kuid meeskond pääses põgenema ja laev lasti õhku. Sõideti ka miinidele. 1915 rünnati Kuressaaret ja Pärnut. See tekitas paanikat, Kuressaare valitsusasutused evakueeriti. Arvati, et tegu on ulatusliku rünnakuga. Pavel Rodzjano lasi lasta õhku elektrijaama, õlivabriku ja tselluloosivabrik dessandi hirmus. Tema tegu mõisteti hukka.
Elektronide toimest anoodi aatomitesse tekivad rö-footonid, millel on väga erinev energia ja mis tingituna rö-toru ehitusest suunatakse klaasakna kaudu rö-torust välja. Aken toimib esimese filtrina, absorbeerides väga madala energiaga kiirguse, mis on diagnostilisi eesmärke silmas pidades kasutu. Seda rö-footonite voogu nimetatakse esmaseks kiirguseks. Footonitel kiirgusvoos on erinev energia, kuid see ei saa kunagi suurem olla kui suurima energiaga elektronidel, millega anoodi pommitati. Elektronide energiat torus väljendatakse torule rakendatud pingega, kusjuures radiodiagnostikas kasutatavaid pingeid väljendatakse kilovoltides (kV). Kuna torule rakendatav pinge fluktueerub, siis on otstarbekas kasutada tipp e maksimumpinge mõistet – kVp. Definitsioon väidab, et kui elektron liigub elektriväljas, mille potensiaalide vahe on 1 volt, siis ta omandab 1 eV suuruse energia. Seega kui me ütleme, et teeme ülesvõtet 100 kVp , on anoodi pommitavatel
Uusaja võimalikult põhjalik märksõnade järgi tehtud konspekt Sissejuhatus uusaega ja Prantsuse revolutsiooni Uusaeg kui moderniseerumise ajastu. Sai alguse Inglismaal. Ajalooline ja sotsioloogiline termin, mis viisisd vana korra tänapäeva alustele. Ühiskond muutus urbaniseerunud industrialiseerunud ühiskonnaks, kus rahvastik ei teeninud enam elatist põllumajanduses, vaid tööstuses ja kaubanduses. See oli protsess. Juba keskajal on kasutatud sõna ,,modernne", kuid esimest korda tundsid inimesed, et nad elavad moodsas ühiskonnas, oli 17. saj II poolel. Väga raske on defineerida, mis on modernne ühiskond, see näitab uusi eluviisi ja arusaama, mis olid segunenud vanadega. Märksõnadeks: ühiskond muutumis-ja kohanemisvõimeline ja laseb enda arnegut mõjutada teaduse kasvul. modernne ühiskond taotleb heaolu kasvu. puuduvad sotsiaalsed barjäärid, elukutse valik on vaba ja see pole määratud sünniga kehtib...
kristlane. 13. saj esimesel poolel toimus idaslaavlastel tõeline katastroof mongolite-tatarlaste rünnak. Retked toimusid 1220. lõpust 1240, kuni hävis Kiievi linn ja maa oli täielikult vallutatud. Sellest ajast algas pikaajaline tatari-mongoli ike, mis kestis 240 aastat. See oli raske 2 aeg. Inimesed kogunesid viimases lootuses kirikutesse ja kloostritesse, mis olid kivist. Selle tõttu pommitati just kirikuid ja kloostreid. Sellega hävis ka suur osa Kiievi kultuurist. 14. saj tekkis Igori sõjaretke koopia, mis tugines sellele eeposele. See kirjeldab Kulikovo lahingut 1380. Arenes agiograafia Aleksander Nevski elulugu. 14. saj üks tähtsamaid tegelasi oli Radonezi Sergius asutas Sergia kloostri Moskva läheduses. 16. saj liitub kirjandusse uus zanr kirjavahetus. 16. saj on Vene riik juba tsaaririik. Esimene tsaar oli Ivan Julm, kes oli õudne
Punakaart avas Sa pihta tule, kuid taandusid kaotusega. Pärast Keila kokkupõrget jõudsid Seckendorfi üksused Pääskülla. Sa lükkas sissetungi 25.02-le, marssisid vastupanu kohtamata linna. Enamlased ja Ve sõjaväelased olid taandunud Tlna sadamasse. Öösel tegid katse linna tagasi tungida. Tekkisid relvastatud kokkupõrked. Kokkupõrkes langes ka esimene ohver Johann Muischneck. Tegemist oli Ve armee läti rahvusest ohvitseriga. Sakslased marrsisid Tlnasse sisse, samal ajal pommitati sadamast väljasõitvaid Ve sõjalaevu. Jääretke esimene etapp Tlnast Helsingisse 62 laeva. Teine etapp aprillis. Ainuke põgenemine, millele on püstitatud monument (Maarjamäel). 60. AK ei kohanud ka Lõuna-Eestis mingisugust vastupanu. Esimesed relvastatud kokkupõrked leidsid aset alles Kesk-Eestis. Esimest korda jõuti organiseeritud vastupanuni alles Ida-Virumaal. Sinna koondati kõik Punakaardi jäänused, lisaks neile Petrogradi
,,Sügiselaul", ,,Laul Eestist". Ultima Thule müütiline viimane Maa põhjas asuv õnnerand. 2 olulist teemat loov inimene, loodus. Tartu ülikoolis, rajatakse eesti keele õppetool. Tegeleb keele ja ka kirjanduse tutvustamisega. Kirjutab ülevaatetöid nt ,,Noor-Eesti nõlvakuil", koostas antoloogia ,,Eesti nüüdislüürika". 1953 Eesti kirjanduslugu. Õppejõuna peab oluliseks kontakte muude maade kõrgkoolidega. Loeb rootsi, saksa, soome, prantsuse ülikoolides loenguid. 1941 aastal pommitati Tartu linna, Gustav Suitsu Tartu kodu põles maani maha, samuti ta raamatukogu, arhiiv, kirjavahetus, loengute käsikirjad, intellektuaalne omand hävis. Sõja ajal töötas ka TÜ-s. 1943 peetakse tema juubelit Võnnus. Sõja ajal põgenes edasi Soome, sealt Rootsi. Ilmus luulekogu ,,Tuli ja tuuled", tõlkis rootsi luulet. Elu lõpus oli 3 aastat väga haige, suri 1956 Stockholmis ja on maetud Stockholmi Metsakalmistule. ,,Kõik on kokku unenägu" mõtte- ja reisipäevik
See kujunes kõige raskemaks ja traagilisemaks linna tsiviilelanikkonnale, seal oli sel ajal u 3 milj elanikku, toitlusolukord oli algusest peale kehv, sõja puhkedes oli NL-s kõigis linnades sisse seatud kaardisüsteem, selle alusel jätkunuks leningradlaste varustamiseks toiduaineid kõige rohkem 1 kuuks. Saksa väed jõudsid välja Laadoga järveni, põhjakaldalt Laadoga põhjakaldale Soome väed, juurdevedu Leningradi oli muudetud pea võimatuks. Pommitati ka toiduainete keskladusid, toiduainetagavarad põlesid ära. Laadoga järv jäi justkui eikellegimaaks, järv iseenesest oli hõivamata, mistõttu NL poolel õnnestus korraldada veetransport üle Laadoga järve- oli vähe, olukord muutus nov-s pärast esimesi suuri külmasid, Laadoga hakkas jäätuma, laevaga sõit muutus võimatuks. Nov II poolel vähendati leningradlaste toidunorme 125 g leivani päevas, midagi muud ei olnud. Aasta lõpus algas ulatuslik nälga suremine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
