PINDAROS (6.-5.s. eKr) VanaKreeka aristokraat ja suurim lüürik Tuntuim epiniikioni (ülistuslaulu) viljeleja Epiniikioni sisuks oli teatud isiku ja tema suguvõsa vooruste ülistamine ja õpetlikud filosoofilised arutlused Epiniikioni stiiliks oli piduliktõsised ja värsiehituselt keerulised Pindarose eesmärgiks oli säilitada luules inimese surematus. Pindarose luulet iseloomustavad teatud raskepärasus, seal oli sees palju metafoore, võrdlusi ja uut sõnavara. Keskajal loeti tema loomingut pigem kui proosat. Loomingut on kokku säilinud 12 raamatut. Esimene Pythia võidulaul Stroof III Taevasilt on saanud algust voorused kõik inimsool, ...
Pindaros 6.5. s. eKr (528- 438 eKr) Teeba poeet, ülistuslaulu tuntuim viljeleja, kes sai hariduse Ateenas. Ülistuslaule kirjutati tellimise peale, nende sisuks oli teatud isiku ja tema suguvõsa vooruste ülistamine ning õpetlikud filosoofilised arutlused. Stiililt olid ülistuslaulud pidulik-tõsised ning värsiehituselt keerulised. Voorust ei pidanud Pindaros kellegi isiklikuks omaduseks, vaid jumalate ja esivanemate päranduseks. Luuletaja arvates ühendas vooruse mõiste atleetikat ja eetikat, see tähendab väljendas harmoonilise isiku ideaali. Pindarose luulet iseloomustavad raskepärane stiil, assotsiatiivsus, kõnekujundite rohkus ning sõnalooming. Pindarose looming oli antiikajal jaotatud 17 raamatusse, mis hõlmasid mitmesuguseid
Kes olid ja millega on läinud ajalukku? Homeros oli vanakreeka pime laulik ja `'Ilias'' ja `'Odüsseia'' autor Solon oli Ateena seadusandja, poeet ja kaupmees. Pühendas oma luule otseselt või kaudselt kaaskodanike pahede kritiseerimisele ja omaenda poliitiliste sammude põhjendamisele. Pindaros oli vanakreeka aristrokraat ja lüüriline luuletaja. Ta kirjutas spordivõistluste võitjatele ülistuslaule. Aischylos oli vanakreeka tragöödiakirjanik. Kirjutas `'Orestia''. Ta pani tegelased olukorda kus nad pidid kättemaksu nimel ise kuritöö sooritama. Sophokles oli vanakreeka tragöödikirjanik. Kirjutas `'Kuningas Oidipus''. Tema põhiidee oli, et inimene ei saa ise oma saatust muuta ja ta tegeles palju saatuse küsimusega. Thales oli Mileetose filosoof, kelle arvates oli kõige aluseks vesi. Teda peetakse Kreeka teaduse alusepanijaks. Anaximandros oli vanakreeka filosoof, kelle arvates ei saanud maailm lähtuda ühest või teisest looduses esine...
lesbose saarelt. Asutas sinna tütarlastekooli. Luule on naiselik ja kajastab sageli autori enda tundeid ning meeleolu. Paljud tema laulud on pühendatud tütarlastele. 4. Anakreon - Soositud õukonnalaulik. Luuletas veinist, lõbusatest armuseiklustest, kaunitest naistest ja jõudeelust. Eleegiad, epigrammid, hümnid jumalatele. 5. Simonides - Poeet Keoselt. piduliku lüürika tähtsaim esindaja. epigrammizanri looja (värsivormis pealiskiri hauakivil) 6. Pindaros - Teeba poeet. Epiniikioni ( ülistuslaul) tuntuim viljeleja. Väljendas harmoonilise isiku ideaali. Tema luulet iseloomustvad teatud raskepärasus, assotsiatiivsus, kõnekujundite rohkus ja sõnalooming. 5) ANTIIKPROOSA, LIIGID JA AUTORID: 1. Hakkas Kreekas arenema 6 saj. e.m.a.a. Liigid: 1. Filosoofiline - antiikfilosoofid andsid oma teadmisi edasi peamiselt suuliselt 2. Ajalooline - (Legendide ja müütide lähedane). Kõige varasem ajalookirjandus tekkis
Thales - Kreeka filosoof, kes arvas, et ürgaineks oli vesi Pythagoras - Tema arvates põhines maailmakoraldus arvulistel suhetel. Pythagorase Teoreem Sokrates - Üritas seletada inimestele voorusi ja neid määrata, mis pidid tagama õnneliku elu. Ateena filosoof Platon - Sokratese õpilane. rajas Ateenas kooli (akadeemia); õndsuse eelduseks voorus Aristoteles - Platoni õpilane. Tegeles loogikaga. Riik on tähtsam kui inimene.Aleks Suure õpetaja, asutas Lükeionis kooli Solon -Ateena riigimees ja luuletaja, 4 varanduslikku klassi, määras õigused & kohustused Archimedes - Sitsiiliast pärit matemaatik, füüsik, leiutaja. Formuleeris hüdrostaatika seaduse,kruvi veetõstuk Sophokles - Tragöödiakirjanik. "Kuningas Oidipus" Homeros - Pime laulik. 2 kuulsamat eepost "Ilias" ja "Odüsseia" Philippos II - Makedoonia kuningas. Aleksander Suure isa Eukleides - Matemaatik. Sõnastas Elemantaargeomeetria põhialused Demokraatia - Rahva võim, Ateena, kodanikud ...
Kreeka lüürika ja teater Grete Küppar 10.b Lüürika Kangelaslaulud Lüürilised poeedid pärit aristokraatide hulgast Luules edastati peamiselt oma: Tundeid Mõtteid Tõekspidamisi Lüürikas esineb: Poeetide auahnus Kättemaksuhimu Tõdemus, et saatus on heitlik Peatselt saabuv vanadus ja surm Soloni tõekspidamised Kes ei ilmuta ülemäärast edevust ja ülbust, selle vastu on jumalad armulised. Kiire edu toob kaasa ka kiire languse. Mõõdukus tagab püsiva pikaajalise edu. Jumalate meelepaha ja õnnetusi saab vältida mõõdukuse ja vaoshoitusega. Solon Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Pindaros Silmapaistvaim Kreeka lüürik En...
poliitikast, armastusest. Eleegia viljelejad spartalane Tyrtaios, riigimees Solon, palgasõdur Archilochos. Jambograafia Jambograafia hõlmab poleemilisi, pilkelisi ja pahesid piitsutavaid luuletusi. Esimene silp lühike, teine pikk. Rajajaks peetakse Archilochost. MEELIKA Meelika jaguneb monoodiliseks ja koorimeelikaks. Monoodiline meelika poliitilised, sõja,armastus ja veinilaulud. Esindajaks Alkaios. Koorimeelika arenes SpartasHümnid, epiniikion, ood. Nimekaim esindaja Pindaros. SOLon Solon Atika poeet, kaupmees, rändur, poliitik. Tema eleegiad ja jambid seostusid seadusandlusega, põhiteemadeks poliitika, moraal. On ka luuletusi, kus ülistatakse muusasid, veini ja armastust. Tuntud lendsõna "Mis liig, see liig!" RIIGIMEES SOLON TEATER Teater on sõna, muusika, tantsulavastusi esitav kunstiasutus, kus etendatakse näidendeid, oopereid, operette, ballette. Teater on koht teatrietenduste andmiseks. Teater on kunstiliik lavakunst, teatrikunst.
3. Tragöödiad ja komöödiad. 4. Kreeka templid. a) Nimeta Kreeka templile iseloomulikud jooned. b) Esita nimeliselt konkreetseid näiteid Kreeka templitest. Foto järgi tunda ära Parthenon. 5. Skulptuur. a) Mis materjalist tehti skulptuure? b) Nimeta kuulsaid skulptoreid ja nende töid. Tunda foto järgi ära Odakandja, Kettaheitja, Zeusi seitsme maailmailme hulka kuuluv skulptuur. 6. Kes oli? Millega jäädvustas oma nime ajalukku? Homeros (lk. 14) Pindaros Herodotos Aischylos Sophokles Aristophanes 7. Selgita. Eepos – pikk rahvalauludel ja muistenditel põhinev teos, reeglina värsivormis. Arhitektuur – ehituskunst. Arhitekt – ehitise valmismõtleja ja paberile joonestaja. Skulptuur – kuju või reljeef või nende valmistamise kunst. Skulptor – kujude ja reljeefide valmistaja. Reljeef – skulptuuri üks liike, pinnasest kõrgem kujutis, nagu oleks skulptuur pooleks tehtud ja seina külge kinnitatud.
Katekismus on lühike kristliku usuõpetuse käsiraamat. Katekismusi koostati alates VII sajandist tavaliselt küsimuste ja vastuste vormis. Tuntumad katekismused on lastele mõeldud Lutheri "Väike katekismus" ja vaimulikele kirjutatud "Suur katekismus". Ood on pidulik luuletus, ülistus- või mälestuslaul, mis on pühendatud isikule, ajaloosündmusele, loodusnähtusele, ideele vms. Oodile on iseloomulik sina-vorm ja retooriline pöördumine. Antiikkirjanikest viljelesid oodi Pindaros, Horatius jt. Pastoraal on karjaselaul vm. karjase- või maaelu idülliliselt kujutav teos. Pastoraali tegelased elavad muretus õnnes ja armastuses kauni looduse rüpes. Pastoraali viljeleti antiikkirjanduse eeskujul ka Euroopa XIV-XVII saj. kirjanduses. Müüt on muistend, mis räägib maailma ja elu tekkimisest, loodusnähtustest, muinasvägilastest ja jumalatest. Valm on õpetliku sisuga mõistuluuletus või jutt, mille tegelasteks on enamasti loomad, kes kujutavad inimesi
Patroklose surma pärast ning Hektori surmast. Odysseia - Odysseuse imelised ja muinasjutulised eksirännakud pärast Trooja sõda. 3. Eleegia - itk ehk nutulaul, ka ülekantud tähenduses kurb lugu, jutt; Meelika hümn, ülistuslaul jumalaile, ood pidulik ülistuslaul; Teemad poliitika, armastus, vein, sõprus, sõjalised vägiteod jne.; Zanrid nutulaulud, valmid, marsilaulud, hümnid, epitaaf jne.; 3 luuletajat: Sappho, Solon, Pindaros 4. Mõisted: Müüt pärimuslik kujutelm maailma ja ühiskonna nähtuste tekkimisest ning seda põhjustanud üleloomulikest olenditest Eepos suur eepiline jutustav värssteos Tragöödia - ehk kurbmäng on traagilise lõpplahendusega, traagilisel konfliktil põhinev näidend 5. Kreeka teater: 1. Näidelda võisid vaid mehed 2. Teatrid ehitati alati templitele võimalikult lähedale 3
pidustuste kavva. Peamiselt kanti ette kangelaslaule, kuigi hiljem said populaarseteks ka lühivormid. Esitati tavaliselt flöödi või keelpilli saatel. Enamik lüürilisi poeete olid aristokraadid. Luules anti edasi oma tundeid, mõtteid ja tõekspidamisi. Väga armastatud olid spordivõistluste võitjate auks loodu laulud, mida kandsid ette koorid. Kuulsam Kreeka poeet oli Solon, keda peeti lausa üheks seitsmest targast. V sajandil tegutses koorilüürik Pindaros, kes tavaliselt lõi laule võitjate ülistamiseks. Teater Draamakunst sai alguse veinijumal Dionysosele pühendatud näidenditest. Eristati kahte liiki näidenditeemasid : tragöödiad ja komöödiad. Tragöödia oli tõsise ja üleva sisuga, mille käigus leiti erinevatele küsimustele lahendusi. Komöödiad olid lõbusa sisuga näitemängud, kus tihtipeale matkiti järgi poliitikuid.( nt Periklest) Tihti naerdi ka jumalate üle, ilma et tulnuks karta
Ood – millelegi/kellelegi pühendatud lüüriline luuletus, ülistus -või mälestuslaul, sina vormis. Epiniikion – võidulaul spordipidustuste võitjate auks flöödi saatel. Kreekas toimunud mängud: Olümpiamängud Püütiamängud Nemea mängud Isthmose mängud Luuletajaid autasustati oliivi -ja loorberipärgadega. Poeet oli amet, millele maksti. a) Pindaros. Mida viljeles? Kuidas temasse tema kaasajal suhtuti? Millest räägivad tema oodid? Pindaros kirjutas spordivõistluste võitjaid ülistavaid epiniikione (oodi eelkäija). Pindarost ülistati juba tema eluajal. Kui Aleksander Suur rüüstas Teebat, käskis ta Pindarose maja puutumata jätta. Ta teosed on filosoofilised, poeet otsib korda, distsipliini, õiglust ja voorust. Ta ülistas head päritolu, vaprust ja au. 7. Mis on
Kordamine X klass Vana-Kreeka Balkani ps-Ps kuhu tekkisid Kreeka linnriigid. Minoiline kultuur-Kõige varasem kultuut Kreeka ajaloos, Kreeta saarel. Lineaarkiri A-Minoilise kultuui kiri(ei osata) Lineaarkiri B-Mükeene kultuuri kiri(osatakse) Kükloobilised müürid-Võimsad müürid, Mükeene kultuur Tume ajajärk-Kreeka tsivi allakäik(11-8saj) Aristokraat-Rikas ja mõjukas isik Aristokraatia-Rikkamate võim Koloonia-Asumaa 776.eKr-Esimesed OM, kreeklaste ajaarvamise algus Perikles-Ateena tuntum starteeg PhilipposII-Makedoonia kuningas, Kreeka alistaja 338.e.Kr-Chaironeia lahing, Kreeka kaotab sõltumatuse Polis-Linnriik Kodanik-Meessoost, vaba, põliselanik Rahvakoosolek-Kodanike koosolek Faalanks-Sõjarvi Türannia-Hirmuvalitsus Spartiaat-Juhtiv elanikkonna osa Spartas Solon-Seaduste kirjapanija, jagas elanikkonna 4rühma. Demos-Vaba rahvas Demokraatia-rahvavõim Strateeg-sõjaväejuht Akropol-linna keskne, kõrgem kindlustatud...
Gümnaasiumites tegeldi spordiga aga ka vaimuharidusega. 776 e.m.a toimusid esimesed olümpiamängud ning seda aastat peetakse kreeklaste ajaarvamise aluseks. Olümpiamänge peeti olümpias zeusi auks. Neid peeti iga nelja aasta järel. Võistlejaid ja pealtvaatajaid oli kõikjalt kreekast. Naistele olid need keelatud. Alad, milles võisteldi: staadionijooks, maadlus, rusikavõistlus, odavise, kettaheide, hobukaarikute võidusõidud. Lüürika ehk luule: lüüra saatel luule esitamine. Pindaros. Võisteldi ka luules. Teater Teater saab alguse dionysose auks peetud pidustustest.mängivad ka mehed. Kanti maske. Oluline roll oli kooril. Esitati tragöödiaid(tõsise sisuga) kui ka komöödiaid(lõbusa sisuga). Tuntumad autorid: sophokles, aischylos. Filosoofia ja teadus Filosoofia ja teadus. 6. Saj e.m.a. pannakse alus filosoofiale e tarkusearmastusele. Vihikust kokkuvõtted. Thales- esimene filosoof. Sokrates:
mille eelkäijaks olid rahvalaulud. Zanrid olid eleegia, jamb, meelika ( modooniline ja koorimeelika ) . Eleegia- kurvatooniline luuleus, tuntuim oli Tyrtaios Jamb-kasvas välja pilkelaulust.Selle rajaja oli Archilochos Meelika-jaguneb modooniline ja koorimeelikaks Modooniline meelika-vastab nüüdisaja lüürikale.Teemad:sõjad, armastus jm. Esitaja oli Alkaios. Koorimeelika- ehk koorilüürika. Alaliigid on hümn, ülistuslaulud, ood, epiniikion. Esitajad olid Pindaros, Theokritos, Simonides. Luuletajad: Tyrtaios- motiivid olid vaprus, sõjalised vägiteod. Archilochos- kujutas oma luules palgasõduri elu Alkaiaos- kirjutas poliitilist võitlusluulet, aga ka armastus-, sõprus- ja veinilaule. Pindaros-teatud isikus ja tema suguvõsa ülistamine. 7.Draamazanri teke- draamazanr teke oli umbes teatri tekkega ühel ajal. Dramaatika allikaks olid head ja halvad teod, süzeed rajanesid rahva usundi-ja kultuuripärandil.
Ajaloo kokkuvõte Antiik-Kreekast Tegelased: · Minos-Kreeta kuningas · Homeros- pime laulik, kes oli autoriks mitmele eeposele. · Agamemnon- · Myron-Kunstnik, tegi "kettaheitja" · Solon-Ateena seadusandja · Pheidias-Zeusi kuju looja · Aristoteles-filosoof, iseloomustas väga lai silmaring. · Aleksander suur-Kreeka valitseja · Polykleitos-Töötas välja inimese proportsioonid · Herodotos-Hakkas esimesena uurima ajalugu · Aishylos-Ateena tragöödiakirjanik 5 saj esimese poole kuulsaim · Phythagoras-filosoof, matemaatika teoreemi avastaja · Pindaros-koorilüürik, 5 saj. Esimesel poolel. · Poseidon-Merejumal · Sophokles-Ateena tragöödiakirjanik, kelle teosed pärinevad 5 saj, teisest poolest · Platon-filosoof, pani kõik kirja dialoogidena · Sokrates-filosoof, kes ei kirjutanud midagi üles vaid kõik toimus suuliselt. ...
mitmesuguste kultusevormidega. See kajastus ka esitusviisis. Laulu kandis ette rituaalne koor, kes ühteaegu nii laulis kui tantsis. Koorimeelikal on väga palju alaliike, millest tähtsaimal kohal olid hümnid. Ülemaaliste võitjate auks lauldi epiniikione ning nendest kahest alaliigist, hümnist ja epiniikionist, on hiljem välja kujunenud nüüdisaegne tuntud luulevorm ood. Koorimeelika viljakaim luuletaja oli Pindaros. anakreontiline luule on elurõõmu, armastust ja veini elegantses vormis ülistav luule (Neithal)
Kordamine 11. klassile Vana-Kreeka Mõisted lineaarkiri - kreeklaste välja aretatud kiri. säilinud enamasti savitahvlitele hellen - vana kreeka elanik barbar - võõramaallane, kes kõneles arusaamatut keelt polis - tüüpiline vana kreeka linnriik, mis koosnes kesksest asulast ja selle ümbrusest alfabeet - tähtede standartne komplekt akropol - polise keskele ehitatud kindlus agoraa - akropoli läheduses asuv koosoleku - ja turuplats aristokraatia - ehk parimate võim on valitsemise kord sümpoosion - koosviibimine veinijoomisega ja intellektuaalse vestlusega patriarhaalne ühiskond - võim kuulub meestele. naised on üsna õigusetud türannia - hirmuvalitsus monarhia - riigi- ja valitsusvorm, mille eesotsas on üksikisik spartiaat - sparta täieõiguslik kodanik hopliit - raskerelvastusega jalaväelane perioik - isiklikult vaba mittekodanik geruusia - 30 liikmeline vanemate nõukogu lakooniline kõne - lühike, täpne ja selge kõne demokraatia - riigikord,...
Tooge kaks näidet. 28 Milline uus kreeka kultuurikeskus kujunes välja hellenismiajal? Millega see tuntuse saavutas? 29 Millised olid kõige suuremad muutused kreeka kultuuris hellenismiajastul? Tooge kaks näidet ja põhjendage oma valikut mõne lausega. 30 Miks peetakse Aleksander Suurt silmapaistvaks valitsejaks maailma ajaloos? Põhjendage vastust kahe näitega tema valitsemisajast. 31 Kes nad olid, millega tuntuks said? (Perikles, Philippos II, Homeros, Pindaros, Aischylos, Sophokles. 32 Tooge kaks näidet Vana-Kreeka kultuuri mõjust tänapäeva Euroopa kultuurile. 33 Kinnitage kolme näitega, et Euroopa kultuur põhineb Vana-Kreekas loodul. Vaadake ka õpikus kaarte ja lk.149 sammaste ülesehitust. Õpik lk.91-154 +konspekt+ tööleht. Töös on ka ülesanne allikatega, seega tehke omale poliste valitsemiskorraldus hästi selgeks.
KORDAMISKÜSIMUSED Vana-Kreeka kohta Vana-Kreeka geograafiline asend ja olud, sündmuste kronoloogia, Kreeta-Mükeene kultuur ja kangelaseepika (õ lk 85-95) 1.Kirjelda geograafilist asendit ja selle mõju Kreeka tsivilisatsioonile. Õ lk 85 2.Loetle ajalooetapid (märgi ka kestvus) koos oluliste tunnustega ja sündmustega. Õ lk 86-89 3.Millisteks perioodideks jagatakse Egeuse kultuur? Dateeri need. 4.Võrdle Minose (Kreeta saarel) ja Mükeene kultuuri (mandril).Õ lk 90-93 Millest nimetus? Päritolu? Kiri? Losside plaan ja funktsioon? Milline oli kunsti eripära? (maalid, skulptuur vms) 5.Mis ajast sai alguse kangelaseepika? Õ lk 94-95 Nimeta eeposed (kirjelda lühidalt sisu) ja nende arvatav autor. Kes on H. Schliemann ja millega ta läks ajalukku? Arhailise ja klassikalise Kreeka ühiskond ja eluolu (õ lk 96-101) 1.Millal, miks ja kus tekkisid kolooniad? 2.Mis kujundas kreeklaste ühtekuuluvustunnet? 3.Milline oli Kreeka ühiskonna str...
millest esimene räägib Trooja sõjast ja teine Odysseuse eksirännakutest Trooja alt kodu poole. Mõlema eepose autoriks oli arvatavasti pime laulik Homeros. Aristokraadid harrastasid ka lüürikat ehk luulet, tänu millele teame, kuidas aristokraadid ellu suhtusid ja milline oli nende maailmavaade. Lüürikas esines nii armastust, kui ka kriitikat vastaspoliitikute kohta. Samuti õigustati lüürika abil enda tegevust ja omaltpoolt väljaantud seadusi. Tuntuim lüürik Vana-Kreekas oli Pindaros. Teatrietendused kasvasid välja Dionysusele pühendatud koorilauludest. Näitlejateks olid ainult mehed, kes kandsid maske, mistõttu olulised olid hääle tugevus ja selgus ning ilmekad zestid. Etendati: 1. komöödiaid (lõbusa sisuga näidend, kus pilati peamiselt poliitikuid); 2. tragöödiaid (tõsised etendused, kus käsitleti inimeste ja jumalate vahekorda). Tuntuimad traagikud olid Aischylos ja Sophokles. 19. Filosoofia ja teadus
lesbose saarelt. Asutas sinna tütarlastekooli. Luule on naiselik ja kajastab sageli autori enda tundeid ning meeleolu. Paljud tema laulud on pühendatud tütarlastele. 4. Anakreon - Soositud õukonnalaulik. Luuletas veinist, lõbusatest armuseiklustest, kaunitest naistest ja jõudeelust. Eleegiad, epigrammid, hümnid jumalatele. 5. Simonides - Poeet Keoselt. piduliku lüürika tähtsaim esindaja. epigrammizanri looja (värsivormis pealiskiri hauakivil) 6. Pindaros - Teeba poeet. Epiniikioni ( ülistuslaul) tuntuim viljeleja. Väljendas harmoonilise isiku ideaali. Tema luulet iseloomustvad teatud raskepärasus, assotsiatiivsus, kõnekujundite rohkus ja sõnalooming. 5) ANTIIKPROOSA, LIIGID JA AUTORID: 1. Hakkas Kreekas arenema 6 saj. e.m.a.a. Liigid: 1. Filosoofiline - antiikfilosoofid andsid oma teadmisi edasi peamiselt suuliselt 2. Ajalooline - (Legendide ja müütide lähedane). Kõige varasem ajalookirjandus tekkis
Jumalad 1. Zeus - peajumal, taeva ja tuulte jumal 2. Hera - abielunaiste kaitsja 3. Poseidon vetevalitseja 4. Hades allilma jumal, surnute valitseja 5. Demeter maa-ja viljakusejumalanna 6. Apollon kunstide-ja muusade kaitsja 7. Artemis jahijumalanna 8. Athena tarkuse jumalanna 9. Aphrotite ilu-ja armastuse jumalanna 10. Eros armastuse jumal 11. Ares sõjajumal 12. Hephaistos seppade kaitsja 13. Hermes kaupmeeste-ja varaste jumal 14. Dionysos veini-ja viljakusjumal 15. Nike võidujumalanna 16. Helios päikesejumal 17. Selene kuujumalanna 18. Eos koidujumalanna 19. Paan maarahva-ja karjuste jumal 20. Hestia kodukolde jumalanna 21. Herakles Kreeka kangelane HOMEROS ,,Ilias" · Eepos algab arusaamatusega naisvangide pärast · Sõda on...
a) Matemaatika õpetaja Leen Väränen 15.10.2012 16:29 Ül 143, 144. (Muuda) 16.10.2012Keemia õpetaja Luule Nikopensius 12.10.2012 14:54 Lahenda tv.lk.19- 1,2 ja lk.20 - 3-5 ül. lahendada vihikusse. KORDAMISKÜSIMUSED Vana-Kreeka kohta Vana-Kreeka geograafiline asend ja olud, sündmuste kronoloogia, Kreeta-Mükeene kultuur ja kangelaseepika (õ lk 85-95) Loetle ajalooetapid (märgi ka kestvus) koos oluliste tunnustega ja sündmustega. Õ lk 86-89 Võrdle Minose (Kreeta saarel) ja Mükeene kultuuri (mandril).Õ lk 90-93 Nimeta eeposed (kirjelda lühidalt sisu) ja nende arvatav autor. Arhailise ja klassikalise Kreeka ühiskond ja eluolu (õ lk 96-101) Millal, miks ja kus tekkisid kolooniad?8.sajandil eKr. Vajadus metalli, eriti raua vastu. Esmalt Itaalias, Sitsiilias ja ka Musta mere rannikul Milline oli Kreeka ühiskonna struktuur? Talupojad, käsitöölised, orjad, aristokraadid, karjused...
14 saj-18 saj eristatakse III etappi: I Rensesansiperiood (14-16 saj)- lähtudest humanistlikest ideaalidest, seades esiplaanile inimese ja tema mais eelu, taotles inimloomuse mitmekülgset arendamist, austas individuaalsust. II Klassitsisimiperiood (17-18)- Taotles kuntstis rangeid reegleid, matkis antiikkunsti. Esines antiigi vägivaldset tõlgendamist. III Suur Prantsuse revolutsioon (18 saj 2.p)- huvitus eeskätt antiigi poliitilisest sisust, tõstes päevakorrale vabariiklikud ideaalid ja kodanikuvoorused. ANTIIKKIRJANDUS (8 SAJ EKR- 5 SAJ PKR) Vanakreeka ja vanarooma kirjandus, mis on vanimad Euroopas tekkinud kirjandused ning on suurel määral mõjutanud ka hilisema Euroopa ning tänapäeva seisukohast kogu maailma kirjanduse kujunemist. Väljendab taevast olukorda. VANAKREEKA KIRJANDUS - ARHAILINE AJAJÄRK (-5 SAJ EKR) Eepos- lugulaul, enamasti värsivormiline teos maailam loomisest, jumalate ja kangelaste tegudest, saatuslikest võistlustest,...
ANTIIKKIRJANDUS Autorid ja teosed Kristiin Helisalu KSG 10a 2012 HOMEROS arhailine eepos Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase elas 8. sajandil eKr. Kolmas tase pime laulik Neljas tase eeposte looja Viies tase TEOSED Värsivormiline Daktüliline heksameeter Alusteks kreeka hõimude sõjakäigud Jumalad Ilu, vaprus, hingepuhtus, sõprus ja ustavus Kombed, eluolu, sõdapidamine ´´ILIAS`` Vanakreeka eepos Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Kangelaslugu Teine tase Euroopa kirjanduslugu Kolmas tase 15 000 värssi ...
) (lisa 6 "Homerose apoteoos" 1827. Apoteoos on isiku või sündmuse avalik ülistus. "Maali võib pidada Ingres'i kunsti manifestiks. Nimelt on kunstnik toonud pimeda lauliku Homerose pärgamisele osalema kõik need Euroopa kultuuri suurvaimud ja ka müütilised tegelased, kellele kuulus tema austus. Antiikse templi foonil asuva trooni jalamil istuvad, seljad vastakuti, personifitseeritus noor Ilias ja vana Odysseus. Kujur Pheidias esitab oma haamrit, mille taga on näha Pindaros oma loominguga. Kirjarull käes, seisab troonist vasakul Sophokles. Tema ees toob Apelles kättpidi kohale Raffaeli. Tema taga on näha Sappho ja Alkibiades. Raffaelist vasakul asub Vergilius, kelle käsi juhib Dantet. Esiplaanil istuvad vasakult alates mõtisklev La Fontaine, Shakespeare, Mozart, Tasso ja võimukas Poussin. Paremalt on näha maski hoidev Molière, tema taga profiilis Racine, ees aga Corneille. Pheidiase kõrval ja taga on näha Hesiodos,
Eepostel olid eepilised teemad, millest tähtsaim oli Trooja sõja lugu. Suurenes ka lühemate luulevormide populaarsus. Ka neid esitati lossides vile- või keelpilli (nt. Puust kitara ja kilpkonnakilbist lüüra) saatel. Lüürika tähendas algul lüüra saatel ettekantavat luulet. Üks kuulsamaid luuletajaid vanas kreekas oli Ateena seadusandja Solon. Arenes ka koorilüürika, mis sisaldas endas luulet, liikumist ja zeste. Üks silmapaistvamaid koorilüürikuid oli Pindaros, kes pärines delfi aristokraatlikust preestrisuguvõsast. Enamus tema teoseid rääkis spordivõistlustest ja -võitudest. Tema hinnangul oli see jumalik soosing. Filosoofia: Filoosoofia - juurdlemine maailmaprobleemide üle (nt. Jumala osa maailmas jms.) Esimesed filosoofid tegelesid füüsilise maailma seletamisega. Filosoofia kujunes välja maailmakorralduse teket ja jumalate põlvnemist puudutavast religioossest arutlusest. Nn.
Didaktilise eepika esindaja, mõlemad õpetliku sisuga. 24. Nimeta Hesiodose poeemis ,,Tööd ja päevad" käsitletud teemasid. ausa põllumeheelu ülistamine, manitsuste ja ähvarduste esitamine, praktiliste nõuannete andmine 25. Millest rääkis Hesiodose eepos ,,Teogoonia"? maailma tekkimisest, jumalate põlvnemine 26. Kes kuulusid hellenistlikusse 9 lüüriku kaanonisse? Alkman, Sappho, Alkaios, Anakreon, Stesichoros, Ibykos, Simonides, Bakchylides, Pindaros 27. ,,Mina", rollid ja maskid kreeka lüürikas. Luuletuse ,,mina" ei ole poeedi ,,mina", vaid persona ehk mask 28. Millised olid kreeka arhailise lüürika zanrid? Too igaühe kohta näiteks vähemalt kolm autorit. jamb (Hipponax, Semonides, Solon), eleegia (Mimnermos, Kallinos, Theognis), meelika monoodiline: Sappho, Alkaios, Anakreon; koorimeelika: Alkman, Simonides, Pindaros 29. Iseloomusta arhailist kreeka jambizanri, nimeta olulisemaid autoreid.
Valjastatud tiivuline hobu on Kreeka kunstis unikaalne nähtus. Kreeka vaasidel leidub see- eest palju pilte valjastamata tiivulistest hobustest. Kas valjastel on hobuse identifitseerimisel tähtsust? Mõne müüdi järgi saab Bellerophontes Pegasose Athenalt juba valjastatud kujul, teise (ülalmainitu), Pindarose versiooni järgi peab ta hobuse püüdmiseks ise vaeva nägema. Selle variandi allikas pole teada, kuid sel peab olema Korintosega mingi seos, kuna Pindaros kasutab müüti ülistuslaulus olümpiamängude võitjale, Korintosest pärit Xenophonile. Kui Korintose vaasikunstnikud oleksid seda müüti teadnud, oleks nad kindlasti kujutanud Pegasost valjastatuna. Seega võiks valjad, mis ilmusid esimesena Korintoses, olla ikonograafiliseks sümboliks, viitamaks Korintose Pegasosele. Pegasos esineb valjastatult ilma ratsanikuta vaid müüdi selles osas, kus on heitnud seljast Bellerophontese
Rändlaulikud rapsoodid. Mitme eepose autos oli pime laulik Homeros (,,Ilias" ja ,,Odüsseia"). Trooja sõja eeposte tsüklist. Ilias räägib Agamemnoni ja Achilleuse tülist sõjasaagi pärast. Odüsseia räägib Odysseuse kättemaksust. Aristokraatidele. Lüürika lüüra saatel ettekantud luule, mille juurde kuulus viis. Avaldab aristokraatide ellusuhtumist ja maailmavaadet. Palju oli armastusluulet. Silmapaistvaim oli Pindaros. Teatrietendus draama kasvas välja Dionysosele pühendatud koorilauludest. Theatron vaatamise koht. Orkestra näiteplats. Lavakonstruktsioon skeene. Tähtis koht oli ka muusikal. Näitlejad mehed. Maskid. Komöödiad ja tragöödiad. Näitemängudes linnriigile olulised teemad. Sport lihaselist keha hinnati tarkuse ja poliitilise eduga samaväärselt. aristokraatide igapäevane tegevusala
Kreeka Paulina Pähn Rõivastus: Kreeklased ei kanna tuunikat, rõivad koosnevad neljkandilistest riidetükkidest, õmblusi pole, riie oli kallis lõbu. Peakatet kandsid ainult töölised, jalas kanti sandaale. Kitoon tavaline riietus nii meestel kui naistel. Peplos pidulik riietus naistel. Himation soojem üleriie. Chlamys lühem üleriie sõjaväelastel ja reisijatel. -dooria stiil(arhailise perioodi alguses) -joonia stiil(kaunistatud, hilisem) Religioon: Jumalad on antropomorfsed, kehastavad peamiselt suuri loodusjõude. Puudub tsentraliseeritud kultus ja preestrite kiht. Kreeklaste suhe jumalatega on usalduslik ja kaaskodakondlik, nad ei kartnud oma jumalaid. 12 Olympose jumalat ja 2 maajumalat: Zeus(peajumal); Hera(Zeusi õde ja abikaasa, taeva kuninganna, abielu kaitsja); Poseidon(merejumal); Hades(allilma jumal); Ares...
lineaarkiri kreeklaste välja arendatud kiri, hellen kreeklaste nimetus, barbar teised rahvad peale kreeklaste, polis tüüpiline kreeka linnriik, alfabeet kreeka tähestik, akropol linnriigi keskus, agoraa koosoleku- ja turuplats, aristrokraatia paremate võim, valitsemis kord, sümpoosion aristrokraatide ühised pidusöögid, patriarhaalne ühiskonna vorm, kus naistel polnud kodanikuõigusi ja nad olid mõne mehe eest koste all, türannia hirmu valitsus, monarhia riigivorm, kus ühel isikul on piiramstu võim, spartiaat sparta kodanik, hopliit raskerelvastus jälaväelane, kellel olid kõik kodanikuõigused, perioik enamik lakoonika elanikud, kes olid isiklikult vaba, geruusia spartiaatide seast valitud vanemate nõukogu, lakooniline kõne lühike, täpne ja selge kõne, demokraatia rahvavõim, strateeg väejuht, ateena mereliit pärsia sõdade ajal kreeklaste ehitatud võimas laevastik, mis asus pärsia vastase liidu ette o...
Vana-Kreeka Vana-Kreeka geograafilised olud ja asukoht Balkani poolsaarel ja Egeuse mere saartel paiknev Kreeka on mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa paljude saarte ja poolsaartega. Kreeka kui kultuurivahendaja Tänu oma asukohale Lähis-Ida tsivilisatsioonide ja Euroopa vahel oli Kreeka vahendajaks idamaade tarkuse levimisel Euroopasse. Kreeka kolooniad tänapäeva Itaalia, Türgi ja Prantsusmaa aladel Sõjad ja lahingud, mis Vana-Kreeka ajalugu mõjutanud: Kreeka-Pärsia sõjad 5. sajand eKr-klassikaline ajajärk. Peloponnesose sõda 431-404 eKr, Ateena ja Sparta vahel, Ateena kaotus Termopüülide kaitsmine 480 eKr, pärslased võidavad; kuningas Leonidas ja 300 spartalast Aleksander Suure sõjaretked 334-326 vallutas Makedoonia Kuningas A S makedoonlaste ja kreeklaste juhina Pärsia riigi ja jõudis vägedega Indiani Roomlased vallutavad Kreeka 146 eKr langesid Rooma võimu alla Kreeka...
Vana-Kreeka Mõisted Polis Kreeka linnriik Poliitika polise asjadega tegelemine Nõukogu alkaline võimuorgan, kus otsustati tähtsamaid küsimusi Faalanks lahingurivistus üksteise taga pikkade viirgudena Aristokraatia võim koondunud rikaste kätte (Sparta), ülemkihi moodustanud suurmaaomanikud. Demokraatia rahvavõim (Ateena) võimaldas ka vaestel poliitikas osaleda. Türannia võim, mis kuulub ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitsejale (vaeste olukorra parandamine) Spartiaadid (5%) vabad kodanikud (doorlased) Perioigid vabad, kodanikuõigusteta lakoonika valla elanikud. Heloodid orjastatud messeenlased Strateeg 10 strateegi tähtsamad ametnikud (väejuhid), kes valiti hääletamisega. Akropol kaljunukile rajatud kindlus Agoraa koosoleku- ja turuplats Hellenid - kreeklased Barbarid - võõramaalased Alfabeet kreeka tähestik (24 tähte), aluseks foiniikia t...
01.139 27.01.2006 forminks, lüüra saatis poeete-lauljaid, kes komponeerisid meloodiaid nomoi-st, lühikestest traditsionaalsetest fraasidest, mida korrati. Esimene tuntud muusik oli Terpander Lesbose saarelt 7. s eKr. Samuti oli muusikalise loomuga Arcilochuse, Sappho ja Anacreoni lüürika. Nendest allpool pikemalt. 6. sajandil eKr kasutati draamas koorimuusikat, mille jaoks Pindaros arendas välja klassikalise oodi. Põhilised selle aja instrumendid olid aulos teatud tüüpi oboe, mida seostati Dionysose kultusega ja kithara teatud tüüpi lüüra, mida seostati Apolloniga ning mida kasutati üksnes religioossetel eesmärkidel ja hümnide saateks. Selline kompositsiooni klassikaline stiil mandus 5. sajandi viimasel veerandil eKr. Pärast Ateena langemist aastal 404 eKr leidis aset anti-intellektuaalne reaktsioon
Antiik-Kreeka Homeros (8. sajandil eKr) oli vanakreeka pime laulik(aoid), kahe kuulsa eepose autor: "Ilias"-Ilioni linna lugu, aineseks Trooja sõjaga seotud müüdid, "Odüsseia"-vägilase Odysseuse kojuminek,(mõlemad koosnevad 24 laulust). Hesiodos(VII saj algus) kirjutas õpetusliku eepilise teose ,,Tööd ja päevad" ning teose ,,Theogonia"-jutustab maailma ja jumalate tekkimise loo. Tyrtaios oli Vana-Kreeka eleegiline luuletaja. Ta elas Spartas 7. sajandil eKr ja oli elukutselt sõjamees, kes innustas oma lauludega ka teisi. Meelisteemadeks olid tal kangelaslikkus, patriotism, vaprus, sõda ning ülimaks ideaaliks pidas ta langemist võitlusväljal oma riigi eest. Sappho(630-612 ekr -570 ekr) oli Antiik-Kreeka luuletajanna ja pedagoog, kes sündis Lesbose saarel. Enamik tema kirjatööst on hävinenud. Arvatatakse, et Sappho oli Skamandronymose ja Cleïsi tütar ning Sapphol oli kolm venda. Oletatakse, et Sappho...
ausamale teele ja rääkida töökuse, järjepidevuse väärtustest. Samuti põllutööde tegemisest. 25. Millest räägib Hesiodose eepos ,,Teogoonia"? Maailma tekkimisest (kosmogoonia) ja jumalate põlvnemisest (teogoonia). Palju tähelepanu pööratud jumalate sugulussidemetele. 26. Kes kuulusid hellenistlikusse 9 lüüriku kaanonisse? Alkman, Sappho, Alkaios, Anakreon, Stesichoros, Ibykos, Simonides, Bakchylides, Pindaros Autorsuse tähtsus tekkis koos professionaliseerumisega (6. saj eKr II pool: Simonides, Pindaros, Bakchylides: tellimusluule) 27. ,,Mina", rollid ja maskid kreeka lüürikas. Kuigi lüürikat esitab poeet mina-vormis, siis see "mina" ei ole poeet ise (nagu see oleks tänapäevases lüürikas), vaid mask, persona. Lüürika toimis avalikus, sageli rituaalses kontekstis, seda kanti ette, see oli osa traditsiooniliste kultuuriliste
Kreeka 1.Geograafilised olud ja nende mõju Kreeka tsivilisatsioonile Kreeka paiknes Balkani poolsaarel ja Egeuse merel paiknevatel saartel; oli küllaltki mägine ja geograafiliselt väga liigendatud; palju saari; Seetõttu oli Kreeka tugevalt killustunudja saj. Vältel arvukateks sõltumatuteks riikideks jagunenud; peamine ühendustee oli meri; olid teadlikud lähis-ida kõrgkultuuridest Kronoloogia: 1. Kreeta-Mükeene periood u 2000-1100 a ekr(minoiline tsiv ; mükeene) 2. Tume ajajärk u 1100-800 a ekr(kiri ununenud; elanikke vähe) 3. Arhailine periood u 800-500 a ekr[olümpiamängud;linnriiklik korraldus(Sparta,korintos,Ateena jne); Ateena hakkas arenema demokraatia suunas) 4. Klassikaline periood u 500-338 a ekr(Kreeka-pärsia sõjad;Kreeka hiilgeaeg;Peloponnesose sõda; Sparat ülemvõim; Makedoonia sõda ) 5. Hellenismiperiood 338-30 a ekr(uus ajajärk; Aleksander II) 2.Kreeta-Mükeene tsivilisatsioo...
Pindarose ja Bakchylidese oodidest seevastu on oluline osa siiani säilinud. Uurija, kes asub nende poeetide kirjutatud lehekülgedelt otsima kreeka atleetika tehnilisi üksikasju, saab aga kurva pettuse osaliseks. On üsna loomulik, et oode tellisid kõige rikkamad kliendid, kes sageli ei vaevunud tegelema rohkem pingutusi nõudva atleetikaga, vaid taotlesid edu hobustega seotud spordialadel, kus võitu aitas saavutada raha. Ent isegi oodides, mille kangelane on atleetikavõitja, räägiva Pindaros ja Bakchylides rohkem võitja perekonna mütoloogilisest päritolust ning tema kodulinna aust ja kuulsusest kui tema atleetikasaavutuse üksikasjadest. Võidujooksude ja maadlusmatside kirjeldusi, mida võiksime loota seal leida, pole lihtsalt olemas. Kui nende oodide lehekülgedel leidubki mõni tehniline atleetikatermin, siis on peaaegu alati tegegemist metafooriga, ja metafoorid ei ole spordiväljakul toimuva kohta kuigi kaalukad tõendid
Nende hulgas leidub poliitilisi, sõja-, armastus- ja veinilaule. Selle zanri nimekaimad esindajad oli Sappho ja Alkaios. Koorimeelika arenes antiikkirjanduse perioodil välja peamiselt Spartas ning oli kõige enam seotud mitmesuguste kultusevormidega. See kajastus ka esitusviisis. Laulu kandis ette rituaalne koor, kes ühteaegu nii laulis kui tantsis. Koorimeelikal on väga palju alaliike, millest tähtsaimal kohal olid hümnid. Koorimeelika viljakaimad luuletajad olid Pindaros ja Simonides. Tragöödia mõiste - Tragöödia ehk kurbmäng on traagilise lõpplahendusega, traagilisel konfliktil põhinev näidend. Varakeskaeg (476. a. 10. s.). Sugukondliku korra lagunemine ja feodaalsuhete kujunemise aeg. Esimene vaimne taassünd leidis aset 8. Sajandil Karl Suure ajal, mil rajati koole, koguti ja kirjutati ümber antiikkirjandust jne. Eriti tähtsa rolli omandasid varakeskajal kloostrid, millest said omamoodi kultuurikeskused
Vana-Kreeka Geograafilised olud- Balkani ps ja Egeuse mere saartel. Mägine, geograafiliselt liigendatud. Ühendustee naabermaadega meri. Avatud. Eripärad- tugevalt killustunud arvukateks linnriikideks. Tsivilisatsiooni lähtekoht Euroopas. Ajaloo periodiseering: 2500 eKr võeti Kreekas ja Egeuse mere rannikul kasutusele pronks, tekkisid asulad. 2200-2000 eKr Balkani ps kreeklaste esivanemad. Kreeta jäi hõivamata. Kreeta- Mükeene periood Minoiline tsivilisatsioon, keskus Knossos. 2000-1100 a eKr Kreetalased domineerisid Egeuse merel. 1600 eKr tsivilisatsioon Mandri-Kreekasse, keskus Mükeene. 1500 eKr kreeklased vallutavad Kreeta saare. 1200 eKr doorlaste sissetung. Allakäik. T...
Aasiasse. Agesilaos. Korintose sõda ja Kuningarahu. Teeba hegemoonia: Leuktra lahing; Epameinondas. Ateena II mereliit ja selle lagunemine. 6. Sotsiaalne areng IV sajandil. Varanduliku differentsi süvenemine. Sotsiaalsed pinged. Palgasõdurlus. Hiline türannia. 7. Makedoonia tõus. Makedoonia riik ja ühiskond. Philippos II ja tema ümberkorraldused. Demosthenes. Chaironeia lahing. Korinthose kongress. Philippose surm. 13) Kreeka kultuur ja vaimuelu klassikalisel perioodil 1. Koorilüürika: Pindaros. 2. Dramaturgia: kujunemine; kreeka teatri üldiseloomustus; Aischylos, Sophokles, Euripides, Aristophanes. 3 Filosoofia ja teadus. Ajalookirjutus (Herodotos, Thukydides, Xenophon). Teoreetiline filosoofia: Parmenides, Demokritos, sofistid (Protagoras), Sokrates ja tema vahekord Ateena riigiga; Platon; Aristoteles. Retoorika: Isokrates; Arstiteadus: Hippokrates. 14) Kartaago ja kreeklased Vahemere lääneosas 8.–3. sajandini eKr 1. Foiniiklased ja Kartaago: merevõim, riigikord 2
annavad pildi tollasest eluolust ja poliitikast; tuntud Makedoonia-vastane; peale lahingu kaotamist makedoonlaste vastu saadeti pagendusse; üritas sama Aleksander Suure ajal, kuid põrus taas; sooritas enesetapu 17) Kultuur ja vaimuelu klassikalisel perioodil SIMONIDES: kuulus pärast Peisistratose surma Hipparchose õukonda. PINDAROS: Koorilüürika kõrgaajaks võib pidada 5. sajandi esimest poolt eKr, mil tegutses suursugust päritolu Teeba poeet Pindaros (u 520 - 446 eKr). Pindarose edukust pärssis mõneti tõik, et tema kodulinn liitus Xerxese sissetungi ajal pärslastega. Pärsia sõdade järel suundus Pindaros Akragase türanni Theroni kutsel Sitsiiliasse, kus lõi epinikione Akragase ja Sürakuusa türannide ning nende lähikondsete auks, ja naases Kreekasse pärast Sitsiilia türanniate langust. Erakordne kuulsus tõi poeedile tellimusi aristokraatidelt üle terve Kreeka. Pindaros ülistas koorilauludes aristokraatiat kui jumala täiust.
VANA-KREEKA Vana-Kreeka jaguneb perioodiliselt viieks: Kreeta-Mükeene periood, tume ajajärk, tsivilisatsiooni uus tõus, klassikaline ajajärk, hellenismiperiood. Kreeta-Mükeene Kujunes umbes 2000 1000 e.Kr. Algselt arenes välja lossikultuur, algas Minoiline kultuur, mis oli ühtlasi vanem Euroopa kõrgkultuur. Tähtsaim kultuurisaavutus oli lineaarkirja A ja B kasutamine. Sellest ajast pärineb ,,Trooja sõja" temaatika. Tume ajajärk kujunes umbes 1100 800 e.Kr. Iseloomulik oli eraldatus, madal tsivilisatsioonitase, kiri unustati sootuks ning algasid suured väljaränded Kreeka aladelt. Tumeda ajajärgu alguse põhjuseks võib pidada hiidlainet, mis hävitas tollase ühiskonna. Ainus teadaolev kultuurisaavutus oli raua kasutuselevõtmine. Tsivilisatsiooni uus tõus toimus aastatel 800 500 e.Kr. Sel ajal tekkis varanduslik kihistumine ning riiklus. Taas hakkas aset leidma vaimne tegevus. Iseloomuliku...
kettaheide, hoota kaugushüpe ja maadlus) võistlesid ainult mehed kehtis relvarahu võitu hinnati väga kõrgelt > mälestusmärgid, kuulsus, ülistuslaulud Lüürika: -kuulusid enamus pidustuste kavva -lüürika tähendas algselt lüüra saatel ettekantavat luulet -hiljem sai sellest luulet tähistav üldmõiste -enamus poeete olid aristokraadid -Salon > heitis ette saamahimu, ühiste huvide eiramist -koorilüürik Pindaros > spordivõistluste võitjatele laulud *Panatenaiad>> osalesid mehed, lapsed, naised ja vääramaalased tähistati uue aasta algust tõrvikuvõidujooks ja koorilaulud, suurejooneline rongkäik akropolile spordivõistlused liitis Ateenalasi ühtseks tervikuks Teater: -sai alguse veinijumal Dionysosele pühendatud koorilauludest -korraldati dionüüsiaid -tragöödia > tõsised ja ülevad, õpetlikud ja mõtlemapanevad, õpetasid käituma nii et ei tekitataks jumalatele pahameelt
(Unt 2001). Koorilüürika oli seotud mõne suurema ühiskondliku sündmusega. Koorilüürikas eristati mitmeid liike: epiniikionid (võitjate auks spordivõistlustel), enkoomionid (kiitusalul tähtsale inimesele), ditürambid (ülistuslaul Dionysosele), hümnid. Olulised vormid sellest perioodist on veel epigramm algselt kiri hauakivil, hiljem kokkusurutud sõnastusega lühike lüüriline luuletus (loojaks peetakse Simonidest) ja treen e. kaebelaul. Tähtsaim koorilüürik oli Pindaros, viimane kreeka aristokraatia laulik (Kleis 1980: 57-58). Heroilise eepose langus. Koomiline eepos Antiikaja teadlased püüdsis kindlaks määrata Homerose järgijate poeemide sisu ajalist järgnevust ja jaotada neid keskuste järgi, mille ümber koondub poeemide tegevus. Iga selline rühm moodustas suletud ringi ehk küklose, mistõttu neid luuleteoseid nimetatakse küklilisteks poeemideks. Kõige enam on tuntud Trooja ja Teeba küklos
25. Millest rääkis Hesiodose eepos ,,Teogoonia"? sisaldab Kreeka jumalate genealoogiat ning kirjeldab maailma tekkimist Kaosest Erose kui ürgse korrastava jõu kaasmõjul. 26. Kes kuulusid hellenistlikusse 9 lüüriku kaanonisse? Alkman (7. saj eKr) Sappho (u.600) Alkaios (u.600) Anakreon (6. saj) Stesichoros (6. saj) Ibykos (6. saj) Simonides (6. saj) Bakchylides (5. saj) Pindaros (5. saj) 27. ,,Mina", rollid ja maskid kreeka lüürikas. Kreeka lüürika ei ole seotud pihtimusliku subjektiivse ,,minaga" nagu tänapäeva lüürika Lüürika toimis avalikus, sageli rituaalses kontekstis, seda kanti ette (kitsamas või laiemas ringis) Lüürika oli osa traditsiooniliste kultuuriliste teadmiste ja väärtuste edasikandmise protsessis Luuletuse ,,mina" ei ole poeedi ,,mina", vaid persona, mask
Luule- tuste loomine ja esitamine oli peamiselt aristokraatide harrastus ning suurem osa lüürikuid pärinebki nende hulgast. Kreeka lüürika avab neile aristokraatide ellusuhtumise ja maailmavaate. Palju viljeldi armastusluu- let, millel oli nii mõnigi kord homoseksuaalne tagapõhi. Oli ka poliitilist luulet ning palju moraaliteemat kä- sitlevaid luuletusi. Üks silmapaistvamaid kreeka lüürilisi luuletajaid oli Pindaros (elas 5. saj. eKr). Hellenismiperioodil rajati Aleksandriasse (Egiptuses) muusade tempel Museion, millest sai suur riiklikult ülalpeetav kultuuri- ja teaduskeskus. Selle juurde rajati ka raamatukogu, mis sisaldas enam-vähem kogu kreeka kirjasõna. Teatrietendus draama oli välja kasvanud jumal Dionysosele pühendatud koorilauludest. Etendused toi- musid päevaajal vabas õhus spetsiaalselt selleks rajatud hobuserauakujulise põhiplaaniga teatris. Teatri
See kultuur sai alguse kreeklaste saabumisega Egeuse mere piirkonda 1600. aasta paiku eKr. 1400. aasta paiku eKr vallutasid mükeenelased Kreeta, Minose kultuuri keskuse, ühtlasi võtsid nad kasutusele oma vajadustele vastavalt muudetud minoilise kirja. 7. Nimeta arhailise perioodi esindajaid kreeka kirjanduses. Eepika esindajaina on tuntud Homeros ja Hesiodos. 8. Nimeta klassikalise perioodi esindajaid kreeka kirjanduses. Luuletajaist on tuntumad Sappho ja Pindaros, näitekirjanikest Sophokles ja Euripides, ajaloolastest Herodotos, Thukydides ja Xenophon. 9. Nimeta hellenismiaja esindajaid kreeka kirjanduses. Tolla aja tuntumad on Kallimachos, Theokritos, Apollonios Rhodios. 10. Nimeta Rooma perioodi esindajaid kreeka kirjanduses. Tuntud on ajaloolased Josephus Flavius ja Pausanias, filosoofidest Epiktetos, Plotinos. 11. Millistel antiikaja perioodidel on olnud kõige suurem mõju hilisemale Euroopa kultuurile?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
