1934 aastal Hawkins alustas mängimist Jack Hylton 's orkesteris. 1948 aastal Hawkins salvestas plaadi "Picasso“. Hawkins on mõjutanud palju bebopi esinejaid. 1960ndandel aastatel andis välja plaadid-"Thelonious Monk" ja” We Insist ". 1957 aastal esines Newport Jazz Festivalil ja salvestas plaadi " Coleman Hawkins Encounters Ben Webster“. Fletcher Henderson James Fletcher Hamilton Henderson, Jr (18. detsember 1897 - 29. detsember 1952) oli ameerika pianist, ansamblijuht, oluline aendaja jazzis ja swing muusikas. Teda sageli kutsuti ka Smack Hender- soniks (tänu oma pesapalli oskustele). Aastal 1922 asutas ta oma bändi. 1935 Goodman orkester valiti house bänd Let's Dance raadio programmi. Fletcher Henderson Paljud Goodmani loomingut mängis Henderson. 1939 aastal Henderson lahkus oma bändist ning liitus pianist Goodmanig koosseisuga. Henderson koos Don
Räägib läbielamistest, kannatustest, väjendusrikas. Subertiaat- muusika ja luuleõhtu, kus esitati Schuberti loomingut. Tsüklitest tuntumad: „Ilus Möldrineiu“ ; „Talvine teekond“. Esimene romantiline sümfoonia: „Lõpetamata sümfoonia“ Kokku sümfooniaid 9. Ta oli esimene kes hakkas oma laule koondama tsüklitesse, millel oli läbiv peategelane ja tegevustik. 6. Fryderyk Chopin- Poola helilooja, elas Pariisis. Väga hea pianist „imelaps“. „Revolutsiooniline etüüd“ ; „Vihmapiiskade prelüüd“. Oli pikalt koos naisega kes kandis mehe nime (George Sand). Kirjutas palju muusikat, peamiselt klaveripalasid. Zanrid nt: relüüd, nokturn, valss, polonees ja masurka (poola tantsud). Temale iseloomulik- ilus meloodia esikohal, õrnad lood. 7. Ferenc Liszt- Ungari helilooja, 19.saj kuulsaim pianist. Väga palju reisis, andis kontserte (käis ka Tartu Ülikoolis). Dirigent,
Referaat Narva Vanalinna Riigikool Teema : "Jazz muusika" 9.B klass Karina Repetun 2010 õ. a. Jazz ehk jazzmuusika on muusikastiil mis tekkis 19. sajandi lõpus USA lõunaosariikidesa Aafrika ja Eurooparahvamuusika ristumise tagajärjel. Jazz kasvas välja Usa neegrite töölauludest, bluusist ja spirituaalidest. Varasemaks väljendusvormiks on peetud ragtime'i. Euroopasse levis jazz 1920. aastail. Sestpeale sai ta kogu maailmas kerge muusika põhiliigiks ning tähtsaimaks tantsumuusika jalööklaulude ilme kujundajaks. Dzässi arenguloos eristatakse kolme põhijärku: traditsioonilist dzässi, svingi ja nüüdisaegset dzässi. Dzässi ei saa täpselt noodistada, ta toetub bluusi heliredelile (madaldatakse III ja VII astet) ning armastab erilisi kõla...
Georges Bizet “Carmen” Georges Bizet prantsuse helilooja “Carmen” kümneaastaselt Pariisi Konservatooriumi komponeerimine ning klaverimäng eluaastad 1838 - 1875 Georges Bizet isa oli lauluõpetaja ema pianist, kuulsa lauluõpetaja Francois Delsarte’i õde emalt sai Bizet klaverimängu algõpetuse Bizet on tuntud küll heliloojana, oli ta ka erakordselt andekas pianist, kelle oskusi on kiitnud isegi Ferenc Liszt. Kuulnud, kuidas Bizet esitas ilma igasuguse ettevalmistuseta keerulise teose ega teinud seejuures ühtki viga, ütles Liszt, et peab Bizet’d üheks Euroopa kolmest parimast pianistist. Georges Bizet Bizet oli suur suitsetaja. Tal olid pidevad hädad kurguga. Bizet ei pööranud suurt rõhku oma tervisele, mõnel perioodil kestsid ta tööpäevad 16 tundi. Bizetil oli eluaja jooksul kaks südameatakki, teise südameataki järel ta suri
Artur Lemba 1885 – 1963 Liis Reimand Ülenurme Muusikakool 7.klass 2016. Sissejuhatus Miina Härma, Konstantin Türnpu, Rudolf Tobias ja Heino Eller on tuntud Eesti heliloojad ja meie muusikakultuuri kujundajad. Kuid nende kõrval vajab mainimist veel üks helilooja – Artur Lemba. Teda tuntakse andeka pianisti ja hinnatud pedagoogina. Artur Lemba oli hiilgava tehnikaga pianist ja helilooja, kes toetus klassikale. Tema repertuaar on väga lai, kuid tuntuimad lood „Klaverikontsert nr 1“ ja „Poeme D´amour“ on pälvinud harukordse kuulsuse ja esitatakse eriti sageli. Oma töös annan ülevaate Artur Lemba elust, töökäigust ja loomingust . Artur Lemba – lapsepõlv 1885. aasta 24. septembril sündis Tallinnas Gustav ja Marie Lemba perre kolmas laps Artur Lemba. Oma vanemast õest Ludmillast ja vennast Theodorist erines Artur palju
TALLINNA VANALINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Dmitri Sostakovits Muusikaajalugu Tallinn 2012 Dmitri Dmitrijevits Sostakovits sündis 25. september 1906 Peterburis ja suri 9. august 1975 Moskvas. Ta oli Nõukogude Venemaa helilooja ja pianist. Ta oli üks tunnustatumaid heliloojaid 20. sajandil. Dmitri Sostakovitsit ja tema muusikat iseloomustab filosoofilises plaanis kõige paremini madal sotsiaalne valulävi ning kõrgendatud tundlikkus kõigi inimlike ja sotsiaalsete probleemide vastu. Venemaa totalitaarses ühiskonnas polnud tal mõistagi kerge seda oma heliteostes väljendada. Dmitri Sostakovitsi isa oli keemik, ema pianist. Ta lõpetas Leningradi Konservatooriumi pianisti ja heliloojana aastal 1925
Ferenc (Franz) Liszt Frédéric Chopin 1811-1886 1810-1849 · Ungari pianist ja helilooja; ungari Poola helilooja ja pianist, kes pani aluse rahvusliku koolkonna rajaja poola rahvuslikule koolkonnale muusikas. · Üks tuntumaid klaverivirtuoose 19. Chopin jõudis oma isikupärase sajandil muusikastiilini juba 20-aastasena. Tema · Mängis nii enda kui ka teiste teostest võib leida traagikat, dramatismi, heliloojate teoseid; väljapaistev südamlikkust, intiimsust, unistavust,
· LOOMING: o Põhiosa moodustavad lühiteosed o Sümfoonilised palad o ,,Fauni pärastlõuna" Euroopa muusika esimene impressionismi näide o ,,Nokturnid", ,,"Meri" o Klaverimuusikat kirjutas terve oma loometöö vältel. o ,,Prelüüd" ( kokku 24 prelüüd kahes kogumikus) o ,,Pelleas ja Melisande" (ainus lõpetatud ooper) MAURICE RAVEL (1875-1937) · Prantsuse impressionistlik helilooja ja pianist · Praiisi konservatoorium ( kompositsioon ja klaver) · LOOMING: o Loomingus Hispaania tantsude (boolero) rütmid o SÜMFOONILINE MUUSIKA ,,Hispaania rapsoodid" ,,Boolero" mõtteline kolmnurk: klaver, ballett, orkester. Algselt ballett, tuntus orkestriteosena ,,boolero" kirj. idee Vene baleriinilit Ida Rubinsteinilt. Kogu teose
mõjusid, keelati ka jazz. Viiekümnendate aastate teisest poolest hakkas suhtumine jazzi jälle vabamaks muutuma.Eesti rahvamuusika teemadel improviseerimise ja loominguga alustas jazzmuusikas esimesena Uno Naissoo. Tuntumad Eesti jazzmuusikud: Aleksander Rjabov- klarnetist ja mitmete orkestrite juht, Arvo Pilliroog (1946- 1993)- klarnetist, saksofonist, Tiit Paulus- kitarrist, Helmut Aniko- flööt, saksofon, vibrafon, Lembit Saarsalu- saksofonist, Tõnu Naissoo- pianist, Toivo Unt- bassist, Peep Ojavere (1943- 1993)- trummar, Aldo Meristo- pianist, Villu Veski- saksofonist, Urmas Lattikas- pianist, Ain Agan- kitarrist, Raivo Tafenau- saksofonist, Taavo Remmel- bassist, Els Himma- laulja, Silvi Vrait- laulja, Reet Kromel- laulja, “Horre Zeigeri orkester”, “Kiigelaulu kuuik ”, “Weekend Guitar Trio” AIN AGAN – EESTI JAZZMUUSIK Ain Agan on sündinud 27. oktoobril 1959, ta on eesti kitarrimängija ja helilooja, Tartu
Prantsusmaal. 1882. aasatl hakkas õppima klaverimängu ja 1887. aastast alustas harmoonia õppimisega. Siburi linn asus Hispaania ja Prantsusmaa piiril, kus teenis sõjaväes Raveli isa, kes oli väga suur muusika armastaja ning andis selle armastuse üle ka oma pojale. Ta oli prantsuse impressionistlik helilooja ja pianist, 20. sajandi üks reformaatoritest ja kõige tähtsamatest tegijatest. Tema kõige kuulsamaks teoseks on ,,Bolero". 1889. aastal astus Ravel Pariisi konservatooriumisse, mille lõpetas klaveri erialal. Noort muusikut aitas väga Charles Berno, tolle aja kuulus pianist. Tema huvi muusikaliste teoste kirjutamise vastu aga tärkas Ravelil pärast
novembril Estonia kontserdisaalis, kus Eestit külastas Moskva Filharmoonia Akadeemiline Sümfooniaorkester, legendaarse dirigendi Juri Simonovi juhatusel. Orkester andis Eestis ainult ühe kontserdi. Kontserdil mängiti eranditult vene heliloojate teoseid. Alustati Mihail Glinka teosega ,,Valss- fantaasia", mis oli kohati kurblik, kuid sügav ja väga emotsionaalne. Kontserdi esimese poole suurvormiks oli Sergei Rahmaninovi ,,Klaverikontsert nr 2". Solistiks oli noor ja võimekas pianist Jekaterina Metsetina. Rahmaninovi klaverikontsert on kahtlemata kogu muusikaajaloo üks võimsamaid ja parimaid teoseid. Kui mitte ainult instrumentaal kontsertite hulgas, vaid ilmselt kõikide zanrite seas. Kontserdi teine pool oli sümfoonia päralt. Orkestri esituses kõlas Pjotr Tsaikovski ,,Sümfoonia nr 6 h-moll". Sümfoonia oli ühtlasi minu lemmik. Tsaikovski sümfoonia on kirjutatud 1893.aastal, sama aasta 25. oktoobril ta suri. Kindlasti võib seda teost pidada tema tähtsaimaks
Benjamin Britten 22.11.1913 4.12.1976 Elulugu Inglise helilooja ja pianist Huvi muusika vastu tekkis tänu lauljannast emale Esimese helitöö kirjutas 5-aastaselt Sai stipendiumi Londoni Kuninglikku Muusikakolledzisse Õppis klaverit ja kompositsiooni Kooli lõpetas 1933.aastal 1939.aastal sõitis Britten puhkeva sõja eest USA-sse, kuid naasis sealt juba 1942.aastal Peale sõda kogus ta muusika üha enam tunnustust 1948.aastal asutas ta Aldeburghi festivali Saanud mitmeid auhindu ja aunimetusi Britten sai Teenete ordeni kolmanda heliloojana
kaks kunagist toakaaslast. Lavastus koosnebki nende kahe dialoogist. Vahepeal segab nende vestlust orkestrivanem Peeter ja raudteejaama teataja Ets. Lavastaja on Uku Uusberg, kes on ühtlasi ka lavastuse autor. Lavastus oli hästi läbi mõeldud. Oligi täpselt selline tunne, et vanad sõbrad saavad rongijaamas kokku ja hakkavad vestlema. Omavahel dialoogi pidavat kahte kunagist toakaaslast mängisid Märt Avandi ja Priit Võigemast. Need kaks tegelast Pianist ja Geenius, olid mitmes mõttes erinevad inimesed. Juba välimust vaadates, ühel juuksed segamini, särk pükstest väljas, riided tahmased ja teisel kõik silutud kammitud ning ka särk ilusti pükstes. Võigemast kehastas Geeniust. Geeniuse tegelaskuju oli minu jaoks huvitav, ning Võigemasti edastus sellest tegelasest oli vapustav. Ta oli nii oma rolli sisse läinud. Isegi pilgud olid erilised, see kuidas inimene jääb tühja vaatama samal ajal kui ta millegi üle kirglikult
Rahmaninov võis kirjutada ainult südamega. Talle ei meeldinud, kui temalt küsiti, millest ta ühes või teises oma teoses jutustas või missugust pilti kujutas. Rahmaninovi muusikas olid vaid tema enda mõtted, mured, kahtlused, lootused. 3 Sergei Vassiljevits Rahmaninov (vaata lisa 1) sündis 1. aprillil 1873 Novgorodi lähedal. Ta oli vene helilooja, pianist ja dirigent. Ta pärines vanast aadliperekonnast, kus jõukus aasta-aastalt vähenes. Nelja-aastasena mängis Rahmaninov Beethoveni sonaate. Muusikalised võimed pärinesid vanaisalt ja isalt, mis viisid Rahmaninovi 9-aastaselt Peterburi konservatooriumi. Aleksander Ziloti (vaata lisa 2) hindas kaheteistkümneaastase muusiku võimeid ja suunas ta Moskva konservatooriumi N. Zverevi klassi. Zverev võttis enda peale poisi kasvatusega seotud kulud. Aastad, mil
Vene muusika,Mussorgski 1.Vene muusika 19.saj. "Võimas rühm" * Kunsti viimine rahva sekka. *Pole süsteemset muusikaharidust, puudub konservatoorium(19.sai II p). Arutleti, kas konservatoorium on üldse vajalik. * 1862a asutati Peterburi Konservatoorium, eestvedajaks Anton Rubenstein *1866a Moskva konservatoorium, Nikolai Rubenstein *Anton Rubenstein- Nikolai vend, juut, muusikuna imelaps, suurepärane pianist. Venemaal oli ta hea pianist, dirigent, helilooja ja õppejõud konservatooriumis. Kirj sümf ja oopereid ja klaverimuusikat; loomingus vähe rahuslikkust "Võimas rühm" Russian five. Balakirev- rühmituse juht. VR ainus liige, kes tegeles üksnes muusikaga. "Geeniused haritamist ei vaja" Borodin- keemik, ooperite ja romansside looja Cui- sõjaväe.insener, hililoojana kõige keskpärasem. Tegutses kriitikuna- Mussorgskit! Mussorgski- kaardiväeohvitser. Kõige andekam! Rimski-Korsakov-mereväelane
tantsumuusikaks. Svingiajastul said tuntuks sellised suurkujud nagu Duke Ellington, Count Basie, Glenn Miller, Ella Fitzgerald ning Frank Sinatra. Euroopa dzässmuusika eestvedajaks said aga Django Reinhardt ning Stephane Grapelli. Bebop oli dzässmuusika stiil 1940. aastatest. Nii bebop'i meloodia kui ka rütm olid svingiga võrreldes tunduvalt keerulisemad. Võrreldes cool jazz'iga oli bebop aga lärmakam. Kuulsaimad bebop'i muusikud olid pianist Thelonius Monk, altsaksofonist Charlie Parker ja trompetist Dizzy Gillespie. Heino Eller (7. märts 1887 Tartu 16. juuni 1970 Tallinn) oli eesti helilooja ja pedagoog. Ta oli Eesti sümfoonilise ja kammermuusika üks rajajatest. sümfoonilised teosed 1920 "Koit" (sümfooniline poeem)
Sergei Prokvjev (1891-1953) Sergei Prokovjev oli pianist ja helilooja, 20. sajandi alguse üks olulisemaid vene moderniste, kes emigreerus 1918 Ameerikasse. Helilooja sündis 23. või 27. aprillil Sonzovka mõisas Jekaterinoslavi lähedal Ukrainas. 1936. aastal läks ta tagasi Nõukogude Liitu elama ja kirjutas seal oma autobiograafias, et oli tervitanud rõõmsalt 1917. aasta Veebruarirevolutsiooni Venemaal, oodates radikaalset traditsiooni murdumist. Prokovjevi huvi traditsioonide lõhkumise vastu oli siiski pigem kunstilist kui
piiravatest kammitsatest. Haden, trompetist Don Cherry jt. Esimesed free jazz'i kuulajad olid Kuigi free jazz ei saanud nii pianist Cecil Taylor ja altsaksofonist populaarseks kui omal ajal sving või Ornette Coleman. Neist esimene oli bebob, kujunes 1960. aastate lõpul akadeemilise koolitusega muusik, kes teinegi rühm selle stiili harrastajaid. See kitsamates ringides sai tuntuks juba koondus pianist Muhal Richard 1950. aastate teisel poolel. Ta loobus Abramsi asutatud Loovmuusikute oma improvisatsioonides tavapärasest Edutamise ogranisatsiooni (Association harmooniast, vasardades klaviatuuri for the Advencement of Crative juhuslikke kooskõlasid (klastreid) . Musicans, lühidalt AACM). Eri aegadel Tema muusikas puudus taktimõõt ja olid sellga seotud klarnetist-saksofonist
Edvard Hagerup Grieg Elulugu Edvard Hagerup Grieg oli romantismiajastu norra helilooja ja pianist, Norra rahvusliku muusika rajaja, kelle kuulsamad teosed on "Peer Gynt" ja klaverikontsert a-moll. Griegi esivanemad pärinesid Sotimaalt. Isa oli tal Briti konsul Bergenis ning ema andekas pianist ja luuletaja. Ema õpetas pojale varakult klaverimängu selgeks ning 12-aastaselt alustas Grieg iseseisva komponeerimisega. 1858. aastal astus ta Leipzigi konservatooriumi, mille lõpetas aastal 1862. Grieg suundus 1863. aastal Kopenhaagenisse, kus ta viisitas mitmeid Hans Christian Anderseni luuletusi, samal ajal õppides kompositsiooni. Taanis kohtus ta norra helilooja Rikard Nordraakiga, kes õhutas teda huvi tundma rahvusliku muusika vastu. Sõprus katkes
Maria McQuinnessi tohutult emotsionaalne mängustiil.Ta elas oma esitusse täielikult sisse, kõik saalisistujad tajusid, kui väga oli see noor muusik end viiulimängule pühendanud, mängides heatasemeliselt nii nõudlikku repertuaari. Tsellisti etteaste oli samuti hingestatud, muusika kõlas kaunilt ja siiralt, kuid jättis mulle siiski aeglase tempo tõttu veidi veniva mulje.Orkester koos dirigendiga toetas oskuslikult noore tsellisti mängu. Publiku ja ka minu lemmikuks kujunes siiski pianist Mihkel Poll, kelle esitus pani hoolega jälgima-kuulama. Klaverikontsert oli esitatud professionaalse kindluse ja üleolekuga ja moodustas koostöös orkestriga suurepärase terviku. Mihkel Poll on kahtlemata andekas, võimekas ning ka artistlik pianist. Vaatamata oma noorusele esitas ta tehniliselt raskeid teoseid sujuvalt ning voolavalt, tema emotsionaalne mäng oli mõtestatud, virtuoosne ja nauditav, minuarust kõlas Tsaikovski klaverikontsert tema esituses suurepäraselt.
Meibaum ning klaveri taga oli Karolina Zukova. Esitatud teosed olid 19. ja 20. sajandist. Kontserdil olid esitatud kolme helilooja teosed. Esimesena esitati saksa helilooja Max Regeri teosed. Talle järgnesid Ungari helilooja Franz Liszti palad ja kontsert lõpetati Itaalia helilooja Ottorino Respighi loominguga. Kontsert toimus väikeses kammersaalis ning seal oli hubane miljöö. Kontsert algas saksa helilooja Max Regeri loominguga. Max Reger oli peale helilooja ka orelimängija, pianist ja dirigent. Tema teoseid esitasid keelpillid. Viiulit mängis Hans Christian Aavik, vioolat Liisa Välja ja Marten Meibaum tsellot. Esitati teos, mis kandis pealkirja keelpillitrio nr 1 a-moll op.77b (1904). Esimene osa oli Sostenuto - Allegro agitato. See osa oli muutuva tempo ja dünaamikaga. Algas rahulikus tempos. Muutused olid kohati hüppelised. Oli esitatud laineliselt ja largo tempos, järgmisel hetkel aga kiirelt, forte kõlaga. Meeleolu kõikus kurja, ähvardava ning natuke
Ferenc Liszt Merilin Adelbert Tallinna Lilleküla gümnaasium 9B Lühitutvustus · Ferenc Liszt (22. oktoober 1811 31. juuli 1886) oli ungari pianist ja helilooja, ungari rahvusliku koolkonna rajaja muusikas. · Liszt sündis Doborjáni külas, Soproni linna lähedal Liszt oli ajastu säravaim pianist ja kuulsaim klaveripedagoog. Ta oli ülimalt virtuooslik, jõuline, rõhutas efekte, kasutas klaverit nagu orkestrit . F.Lisztist · Ta oli oma aja parimaid pianiste ning andis palju kontserte Euroopas, kus koguaeg oli terve saal rahvaga täitunud ainult selleks, et teda kuulata. Ta kirjutas palju
· Ta jõudis oma lühikese elu vältel luua üle poolteise tuhande muusikateose. Enamasti olid need laulud ja klaveripalad. · esindatud romantilise muusika iseloomulikud tunnused isikliku alatooniga tundelisest lüürikast traagikani ulatuvad meeleolud, homofooniline faktuur, pika kaarega laulev meloodika, tempo ja dünaamika kontrastid. Ferenc Liszt 1811 1886 19. sajandi väljapaistvaim pianist, andekas helilooja, pedagoog, dirigent ja muusikapublist. Sündis saksa keelt kõnelevaks Ungari piirkonnas. · 1827 aastal eraldus ta oma sõpradest ja tuttavatest ning süvenes religioossesse müstikasse. Iga kontserdiga kogus ta üha enam kuulsust.Järgnesid kontserdid Euroopas. Publik eriti naised lausa jumaldas teda. · 1861 aastal kolis ta Rooma, kus üritas reformida kirikumuusikat, see aga ei saanud teoks.
10 ooperit, 3 balletti, viiuli- ja klaverikontserti, kantaate ja romansse. Pjotr Tsaikovski kuulsamad teosed "Luikede järv" http://www.youtube.com/watch?v=opb5rnRFmMs "Uinuv kaunitar" http://www.youtube.com/watch?v=2Sb8WCPjPDs "Pähklipureja" http://www.youtube.com/watch?v=4XfaGGpc8R4 FranzLiszt (1811-1886) Click to edit Master text styles oli ungari pianist ja helilooja ning Second level Third level ungari rahvusliku koolkonna Fourth level rajaja muusikas. Fifth level Teda loetakse üheks 19. sajandi suurimaks klaverivirtuoosiks ning sümf-
.............................................................................2 Looming...................................................................................................3 Kokkuvõte................................................................................................3 Kasutatud kirjandus..................................................................................4 Elulugu Joseph-Maurice Ravel oli prantsuse helilooja ja pianist, kes sündis 7. märtsil 1875 Siburi linnas Hispaania ja Prantsusmaa piiril (Lepik, 2009). Kiindumuse muusika vastu päris Maurice oma isalt Joseph Ravelilt, kes teenis Siburis sõjaväes ja oli suur muusika armastaja (Lepik, 2009). Isale küll meeldis poja kirg muusika vastu, kuid siiski soovis Mauricele kunstniku karjääri. Hiljem ta aga alles märkas, et poisil on annet mitte kunsti, vaid muusika vastu. Päritolult oli Maurice isa sveitslane ja ema Marie baski rahvusest (Lillo, 2001)
Tallinn 2008 Scott Joplin (sündinud vahemikus juuni 1867 ja jaanuar 1868 1. aprill 1917) oli USA pianist ja ragtime`i helilooja. Koos James Scotti ja Joseph Lambiga oli ta ragtime`i eestvedaja selle algusaastatel. Ta on kirjutanud ragtime`i "Maple Leaf Rag" ja ragtime valsi "Pleasant Moments", mis on tänini ühed hinnatuimad terves maailmas. Scott Joplini nimetatakse ragtime muusika kuningaks, ta sündis Lindeni lähedal, Texases. Kui ta oli seitsmene kolisid nad perega Texarkanasse. Vaatamata tema noorele eale oli ta uskumatult hea klaverimängus
Edvard Hagerup Grieg (15.06.1843 - 4.09.1907) Norra rahvusliku ärkamisaja laulik, kes suutis tõsta norra muusika Euroopa klassikalise kunsti tasemele. Oli mitmekülgne muusik : helilooja, pianist, dirigent, pedagoog. ELU Sündis 15.juuni 1843 Bergenis, oli romantismiajastu norra helilooja ja pianist, Norra rahvusliku muusika rajaja. Esimeseks õpetajaks oli ema, kes õpetas pojale varakult klaverimängu selgeks ning 12aastaselt alustas Grieg iseseisvalt komponeerimsiega. 1858. aastal astus Leipzigi konservatooriumi, kus õppis muusikateooriat, kompositsiooni ja klaverti ning õppeasutuse lõpetas aastal 1862. Andis edukaid klaverikontserte kodumaal, kuid 1863 siirdus Kopenhaagenisse, kus viisistas mitmeid H. C. Anderseni luuletusi, jätkas ka kompositsiooniõpinguid.
mõtlike meeleolude asutaja, armastus", ,,Karneval" * ,,Reini kontrastid. toimetaja, * ,,Naise elu ja sümfoonia" Vastuoluline muusika * õppejõud armastus" kord õrn, kord temperamentne. Loodustemaatika. 3. F. Liszt Ungari Uuendused: * Pianist - * Tsükkel * ,,Faust- - (Saksa) *Uus * Asutas ,,Rännu- sümfoonia"; klaverimängustiil- uue aastad"; * ,,Dante- orkstraalne kõla muusika sümfoonia"; klaverimuusikas. eest * Klaveri-
Svingiajastul said tuntuks sellised suurkujud nagu Duke Ellington, Count Basie, Glenn Miller, Ella Fitzgerald ning Frank Sinatra. Euroopa dzässmuusika eestvedajaks said aga Django Reinhardt ja Stephane Grapelli. 1940Ndatest aastatest on pärit dzässi muusikastiil bebop. Nii bebop'i meloodia kui ka rütm olid svingiga võrreldes tunduvalt keerulisemad. Võrreldes cool jazz'iga oli bebop aga lärmakam. Kuulsaimad bebop'i muusikud olid pianist Thelonius Monk , altsaksofonist Charlie Parker ja trompetist Dizzy Gillespie. 1950. aastatel sai alguse free jazz, mille lõi pianist Cecil Taylor. Free jazz vabastas dzässi igasugustest piirangutest. Nüüd polnud dzässil enam taktimõõtu ning harmoonia koosnes klastritest. Kuulsaim dzässmuusik 1950ndatest aastatest oli Ornette Coleman. 1960. aastate lõpus sai alguse jazz fusion, mis haaras endasse ka elemente rockmuusikast, folkmuusikast, funk'ist ning reggae'st
sundimatu, hetkeline. Mõne laulu esialgne variant on leitud kirjutatuna kuivatuspaberile, söökla menüü tagaküljele jne. Mõnikord lõi ta mitu laulu ühel päeval. Ainult 1815.a., kõrvuti rea suurteostega, lõi ta üle 140 laulu. Ta isegi magas prillidega, et juhuslikult öösel ärgates saaks kohe asuda kirjutamisele. Sageli unustas ta isegi oma loodud laulud ja kuuldes neid kuskil ette kantavat, päris nende autori järgi. Ferenc Liszt Ferenc Liszt oli ungari pianist ja helilooja, ungari rahvusliku koolkonna rajaja muusikas. Teda loetakse üheks 19. sajandi suurimaks klaverivirtuoosiks ning sümfoonilise poeemi loojaks. Ta oli oma aja parimaid pianiste ning andis palju kontserte Euroopas, kus kogu aeg oli terve saal rahvaga täitunud ainult selleks, et teda kuulata. Ta kirjutas palju klaverimuusikat. Paljusid tema loominguid oli palju raskem mängida kui neid töid, mis olid valminud varem. Sel viisil
Svingiajastul said tuntuks sellised suurkujud nagu Duke Ellington, Count Basie, Glenn Miller, Ella Fitzgerald ning Frank Sinatra. Euroopa dzässmuusika eestvedajaks said aga Django Reinhardt ja Stephane Grapelli. 1940Ndatest aastatest on pärit dzässi muusikastiil bebop. Nii bebop'i meloodia kui ka rütm olid svingiga võrreldes tunduvalt keerulisemad. Võrreldes cool jazz'iga oli bebop aga lärmakam. Kuulsaimad bebop'i muusikud olid pianist Thelonius Monk , altsaksofonist Charlie Parker ja trompetist Dizzy Gillespie. 1950. aastatel sai alguse free jazz, mille lõi pianist Cecil Taylor. Free jazz vabastas dzässi igasugustest piirangutest. Nüüd polnud dzässil enam taktimõõtu ning harmoonia koosnes klastritest. Kuulsaim dzässmuusik 1950ndatest aastatest oli Ornette Coleman. 1960. aastate lõpus sai alguse jazz fusion, mis haaras endasse ka elemente rockmuusikast, folkmuusikast, funk'ist ning reggae'st
muusikaline komöödia. Teiseks on ühevaatuseline ooper ,,Laps ja võlumaailm", mis on lüürilis- fantastiline ooper. Muinasjuttude ja mänguasjade värvika maailma helidesse panekuks kasutas Ravel teravmeelselt ja leidlikult orkestrivärve, valis pillid, mis annavad kõige paremini edasi tegelaste karaktereid. Klaverikontserdid Ravel kirjutas peaaegu ühel ajal kaks klaverikontserti, mis jäid tema viimasteks suurvormideks. Klaverikontserdi D-duur vasakule käele, kirjutas ta pianist Paul Wittgensteinile, kes oli I maailmasõjas kaotanud parema käe. Teiseks oli Kalverikontsert G-duur, mis oli pühendatud pianist Marguerite Longile. Teose orkestratsioon pole sugugi traditsiooniline, näiteks esimeses osas mängib peateemat hoopis pikolofööt. Teosed sooloklaverile Raveli suurvormidest klaverile on tuntud kaks tsüklit: ,,Öine Gaspard" ja ,,Couperini haud". Varasem on triptühhon ,,Öine Gaspard", mis on inspireeritud romantismajastu kirjaniku Aloysius Bertrandi
Gertrud Tamm 12.A Õpetaja Grete Koik Tallinn 2016 1. märtsil 2016. aastal käisin Estonia kontserdisaalis Ralf Taale klaverikontserdil pealkirjaga „Romantiline klaver“. Ma olen alati nautinud klaverimuusikat ning seetõttu oli kontserdisaali külastus minu jaoks väga põnev, kuna sain enda silmaringi muusikavaldkonnas laiendada. Kontserdil oli kuulda klaveripalu pianist ja muusikapedagoogi Ralf Taale esitluses. Ta on lõpetanud Tallinna Muusikakesskooli ning Eesti Muusika- ja Teartriakadeemia. 1993. aastal saavutas ta esikoha Edvard Grieg 150. sünniaastapäevale pühendatud noorte pianistide konkursil. 1994. aastal võitis Ralf Taal vabariikliku pianistide konkursi ja noorte interpreetide konkurss-festivali „Con Brio“ ning oli hooajal 1994/95 Eesti kontserdi stipendiaat. 1995.
mis jätkab eelnenud Tallinna festivalide traditsiooni. Jazz muusikat on Eestis tutvustanud alter Ojakäär raamatus "Jazzmuusika" ja paljudes raadiosaadetes ning artiklites. 5 Kuulsamad Eesti jazzi esindajad läbiaegade Aleksander Rjabov- klarnetist ja mitmete orkestrite juht Arvo Pilliroog (1946- 1993)- klarnetist, saksofonist Tiit Paulus- kitarrist Helmut Aniko- flööt, saksofon, vibrafon Lembit Saarsalu- saksofonist Tõnu Naissoo- pianist Toivo Unt- bassist Peep Ojavere (1943- 1993)- trummar Aldo Meristo- pianist Villu Veski- saksofonist Urmas Lattikas- pianist Ain Agan- kitarrist Raivo Tafenau- saksofonist Taavo Remmel- bassist Els Himma- laulja Silvi Vrait- laulja Reet Kromel- laulja "Horre Zeigeri orkester" "Kiigelaulu kuuik " "Weekend Guitar Trio" 6 New Orleansi jazzi kujunemine New Orleansi jazz hakkas ilmet võtma 20 sajandi vahetusel. Suuremate puhkpilliorkestrite
Ta tõi muusikasse palju uut: soololaulud muutusid kontsertteosteks, instrumentaalloomingus oli esikohal programmiline muusika; väga tähtsal kohal olid lühipalad, mis väljendasid hetkemeeleolu. 5. Schuberti looming umbes 600 soololaulu (tuntuimad ,,Metshaldjas", "Forell" ,"Muusikale") 9 sümfooniat 22 klaverisonaati lühipalad klaverile klaveripalad neljale käele 19 ooperit kirikumuusikat Tuntud on ka 8. (lõpetamata) sümfoonia. 6. Liszti loomingu üldiseloomustus ungari pianist ja helilooja. Teda loetakse üheks 19. sajandi suurimaks klaverivirtuoosiks ning sümfoonilise poeemi loojaks. Liszt uuendas sonaati ja kontserti, muutes need üheosaliseks, kontserdis võrdsustas sooloklaveri ja orkestri. Programmilise muusika impulss on muusikaväline - inspiratsiooni allikaks on loodus, kirjandusteos, maal, ajaloosündmus jne. 7. Liszti looming u. 700 teost. 1. klaverilooming: 2 klaverikontserti 19 ungari rapsoodiat klaveripalade kogumik "Rännuaastad" variatsioonid 2
Flack, Diana Ross jt. Stevie Wonder tegi oma esimese hiti 13-aastase poisina 1963.aastal. Ta arenes muusikuna pidevalt edasi ja laiendas 70-ndatel aastatel soul-muusika piire enam kui keegi teine. Souli kuulsaimad esitajad on: · Aretha Franklin · Roberta Flack · Stevie Wonder · Diana Ross · "The Jackson five" · Ray Charles Aretha Franklin · Sündinud 25.märtsil 1942 · USA laulja ja pianist · 1987 sai Franklinist esimene nais artist kes on sisse võetud Rock and Roll'i kuulsuste halli · Franklin on üks enim Grammydega pärjatud artiste, kes on saanud 18 Grammyt aktiivse karjääri ajal ja 2 Grammyt elutöö eest. Roberta Flack · Sündinud 10.veebruaril 1937 · Tema tuntuimad lood on "The First Time Ever I Saw Your Face",
Nendeks on siis The beatles,the rolling stones, the who [2min] , the yardbirds ja the kinks. · Samal ajal kui Suurbritannias valitses suurelt rock'n'roll, hakati Portugalis ja Hispaanias kaasa elama muusikastiilidele nagu: Bossa Nova, Nueva ola, Nueva Canción ja Salsa. Laul, mida sellest ajajärgust kindlasti teadma peaks on Astrud Gilberto & Stan Getzi laul ,,The Girl From Ipanema" Benjamin Britten, kes sündis siis aastal 1913 ja suri 1976. · Ta on Inglise helilooja ja pianist, kellel tekkis huvi muusika vastu tänu lauljannast emale. Oma esimese helitöö kirjutas ta 5-aastaselt. Ta sai stipendiumi Londoni kuninglikku muusikakolledzisse, kus ta õppis klaverit ja kompositsiooni. · 1939.aastal sõitis Britten puhkeva sõja eest USA-sse, kuid naasis sealt juba 1942.aastal · Peale sõda kogus ta muusika üha enam tunnustust · 1948.aastal asutas ta Aldeburghi festivali
Klaverisaade on laulu võrdväärne partner, see annab edasi meeleolu. Tuntuimad soololaulud on "Metshaldjas" (1815), "Forell", "Muusikale", "Ave Maria". Schubert lõi esimesena süzeelisi laulutsükleid, milles iga laul on omaette tervik ning samal ajal lüli sündmuste ahelas. Tuntumad neist on "Ilus möldrineiu" (1823) ja "Talvine teekond" (1827). Robert Schumann (8. juuni 1810 Zwickau (Saksamaa) 29. juuli 1856 Endenich (Bonni lähedal)) oli saksa pianist, helilooja ja muusikakriitik. Ta oli romantik ja 19. sajandi kuulsamaid pianiste Muusikaga hakkas Robert Schumann tegelema varakult, 7aastaselt valmisid tema esimesed teosed. Pärast gümnaasiumi lõpetamist õppis ta õigusteadustt, jätkates klaveriõpinguid oma tulevase abikaasa Clara Schumanni isa juures eratundides.Aastatel 18281830 õppis ta Leipzigi ja Heidelbergi Ülikoolis õigusteadust
moodustavad töö- ja tavandilaulud. · Lätis tähistatakse Jaanipäeva, ning selle ajal lauldakse liigolalule ehk jaanilaule. · Burdoonlaulud-läti mitmehäälse rahvalaluliik. RAHVAPILLID VILEPILL KANNEL VIIUL TORUPILL · Trideksnis -Läti omapärane pill, mida kasutati pulmalaulude saateks ,,Sudmalinas" (veskitants)- läti rahvatants · Raimonds Pauls on Läti helilooja, pianist ja poliitik. Algatas noorte artistide konkursi "Uus laine", mis toimub igal suvel Jrmalas.
Ferencz Liszt (22 Oktoober 1811 31 Juuli 1886) "Kontsert-see olen mina" F.Liszt oli oma eluajal tuntuim pianist üle kogu Euroopa nii oma oskuste kui ka esinemiste poolest. Ungari rahvusliku muusikakoolkonna rajaja. Paljude muusikute ja heliloojate (ka Lizsti ajal elanud) arvates oli Lizst omal ajal tehniliselt kõige arenenum pianist. Ta oli ka oluline ja mõjukas helilooja, tähelepanuväärne klaveriõpetaja, dirigent. Aitas oluliselt kaasa kaasaegse muusika arengule ning oli suureks eeskujuks tulevastele heliloojatele. Liszt jättis endast maha hulga mitmekesiseid ja uuenduslikke töid, mis
loominguparemikku kuuluvaid klaveriteoseid ja laule (Maarja-Liis Ilus, Taavi Peterson) ning improvisatsioone. Lisaks esinemistele väikestes maakohtades, on Rannap juhtinud ka telesaadete sarja "Muusika väikese m-iga" (1997-1998) ning olnud zürii liige saatesarjas ,,Eesti otsib superstaari" (2008-2010). 4 PILDID 2007a. ,,Eesti otsib superstaari" finaalsaates kohtunikuna. 2006a. Estonian pianist 5 KASUTATUD KIRJANDUS 1. www.wikipedia.ee 2. www.google.com 3. www.emic.ee 6
Tallinn 2018 Mina käisin hiljuti kuulamas Beethoveni ja Rubinsteini palade kontseri. Kontsert toimus ilusas Estonia kontserdisaalis, 11.mail. Esinejateks olid Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, pianist Anna Selest ja dirigent Neeme Järvi. Esitati 19.sajandi ühe kuulsaima pianisti Anton Rubinsteini klaverikontsert nr 5 Es-duur, op.94 ning Ludwig van Beethoveni sümfoonia nr 7 A-duur, op.82 mida helilooja ise nimetas "oma viletsa talendi üheks kõige õnnelikumaks tulemuseks". Kontsert sai võimsa alguse Rubinsteini viienda klaverikontsertiga Es-duuris, mis on tema monumentaalseim klaverikontsert. Avaosa Allegro moderato oli laialt voolavate meloodiatega, vaheluva tempoga
I osa- ,,Kui ma tahtsin laulda armastusest, sai sellest valu", II osa- ,,Kui tahtsin laulda valust, sai sellest armastus". · Kuulamine: ,,Lõpetamata sümfoonia" I osa. Robert Schumann (1810 1856) saksa helilooja. Oli ka muusikakriitik ja muusikaajakirjanik. Andekas ka kirjanduslikus vallas, pidi tegema valiku. Läks alguses õppima juurat, aga kohtas ühte klaveripedagoogi F. Wieck'i. Tal oli tütar, Clara Wieck, andekas, hiljem kuulus pianist. Hiljem abiellusid. F. Wieck polnud abielu poolt. Tänu Clarale tahtis lihvida oma klaverioskust. Hakkas kasutama mehaanilist seadet (küroplast), mis oli sõrmede painutamiseks ja ta tänu sellele sai endale lihaste põletiku ja tugevad valud. Sai pianistide invaliidsuse, ei saanud enam mängida. Tänu sellele hakkas rohkem muusikat kirjutama. Lemmik instrument klaver. Samal ajal sai alguse ka muusikakriitiline tegevus, hakkas kirjutama muusikakriitikaid ja artikleid.
PIANISTID Viimsi Muusikakool Muusikaajalugu Liivia Narvik 7.klass 1. aprill 2012 Pianistid REIN RANNAP ( sündinud 6.oktoobril 1953) eesti helilooja, improvisaator ja pianist. Õpingud Kaheteistkümne aastaselt alustas ta õpinguid Tallinna Muusikakeskkoolis. Peale seda jätkas ta kohe oma õpinguid Tallinna Riiklikus Konservatooriumis klaveri erialal. Sellele järgnesid õpingud Moskva konservatooriumis. Peale seda pidas ta kaks aastat vahet ning jätkas õpinguid 1991. aastal Lõuna-California Ülikoolis magistri- ja doktoriõppes heliloomingut. Ruja Rein Rannap asustas ansambli ,,Ruja". See peaks tähendama teaduslik fantastika. Ruja oli eesti rokk ansambel
Arengusuunid Euroopa muusikaelus 20. sajandi keskpaiku Nõo Reaalgümnaasium Jaanuar 2013 Benjamin Britten 1913 1976 Inglise helilooja Väga mitmekülgne: komponist, silmapaistev dirigent, erakordselt hea mängutehnikaga pianist. Heliloojana kirjutas kõikides zanrides. Loomingu põhiosa moodustavad ooperid, koorid ja orkestrimuusika. Looming Orkestrimuusika Kõige populaarsem teos "Variatsioonid ja fuuga Purcelli teemale". On tuntud ka nime all "Teejuht noortele orkestri juurde". Selle teose läbi tutvustab noortele sümfooniaorkestri pille. Ooperid ( 15 tk.) Tema peamine lavateos on ooper "Peter Grimes". ... Vokaalsümfooniline looming
ja ühe harfi. Paganini viiulimängija C. Monteverdi laulja, viiuldaja, muusikajuht, dirigent (elas renessansi kõrgperioodil ja baroki algusaegadel) Viini klassikud: 1) Franz Joseph Haydn (1732-1809) Austria 2) Wolfgang Amadeus Mozart (1756-1791) Austria 3) Ludwig van Beethoven (1770-1826) Saksamaa Võimas rühm: 1)Modest Mussorgski 2) Aleksandr Borodin 3) Nikolai Rimski-Korsakov 4) César Cui 5) Mili Balakirev Kalle Randalu eesti pianist Louis XIV esines balletis O. Lassus - prantsuse-flaami päritolu renessansiajastu helilooja Neeme Järvi mitmel pool on olnud peadirigent ja ERSO-s oli ka kuntsiline juht
Sir Elton John Teacher : Siiri Parv Stundent : Hendrik Ovir Aruküla Põhikool 9. Klass. Aruküla 2008 Sir Elton Hercules John was born with name Reginald Kenneth Dwight on 25 March 1947. He is an English pop/rock singer, composer and pianist. In his four-decade career, John has been one of the dominant forces in rock and popular music, especially during the 1970s. He has sold over 200 million records, making him one of the most successful artists of all time. He has more than 50 Top 40 hits including seven consecutive No. 1 U.S. albums, 59 Top 40 singles, 16 Top 10, four No. 2 hits, and nine No. 1 hits. He has won five Grammy awards and one Academy Award. His success has had a profound impact on popular music and has
....................................7 Free jazz Free jazz tekkis 1950-1960-ndatel aastatel USA-s. Free jazzi tekkimise põhjuseks peetakse tüdinemust traditsioonilisest jazzist. Nii lõidki nooed muusikud uue jazzsttili, kus vabastati jazz igasugustest piirangutest- polnud enam kindlat taktimõõtu jne. Free jazz on saanud oma nime Omette Colemani 1960. aastal ilmunud albumi Free Jazz: A Collective Improvisation järgi. Lisaks altsaksofonistile Omette Coleman'ile oli free jazzi levitajaks veel pianist Cecil Taylor. 1960-ndatel aastatel kujunes välja grupp, kes esindas free jazzi. Sinna gruppi kuulusid kuulsaimatest muusikutes saksofonistid Archie Shepp, Albert Ayler, John Tchicai; trummarid Sunny Murray ja Milford Graves; trombonist Roswell Rudd; kontrabassist Charlie Haden; trompetist Don Cherry. Ornette Coleman Ornette Coleman sündis 9. märtsil 1930 Fort Worthis, Texase osariigis. Ta on USA dzäss- saksofonist, -viiulimängija, -trompetimängija ja -helilooja
SISSEJUHATUS Ma valisin muusika referaadi teemaks Tein Rannapi, sestma olen teda näinud ka superstaari saates. Olen mõelnud ka vahest, et mis ta nii tähtsat siis teinud on, et tema just seal kohtunik on. Mõtlesin kaua keda valida aga lõppuks võtsin ikkagi tema. 3 1. REIN RANNAP Rein Rannap sündis 6. oktoobril 1953 Tallinnas, ta on eesti helilooja ja pianist. Tema isa Heino oli muusik ja muusikapedagoog,ema Ines aga viiulisolist ja muusikakriitik. Juba 1968, 7.klassi koolipoisina, esines Rein Rannap edukalt oma trioga Tallinna jazzfestivalil.Alates sellest on pidevalt esinenud improvisatsioonidega, ka paljudel rahvusvahelistel festivalidel, andes nendes ka terviklikke soolokonterte.Ta nn vabad improvisatsioonid, kordumatult omapärases stiilis, ei mahu rangelt ühtegi zanrisse, neid on
Chmachenco.Ta on üles astunud paljudel rahvusvahelistel muusikafestivalidel üle Euroopa . A.Sitkovetsky on ka meisterlik helilooja- on loonud kaks balletti.Ta on ka välja andnud kaks CD-plaati. Sel hooajal mängib ta uuesti koos BBC kontsertorkestriga ning debüteerib selliste kooseisude ees nagu I`Orchestre de Pau Pays de Bearn,Aarhusi sümfooniaorkester ja Heilbronni Kammerorkester. Hiljuti asutas Alexander Sitkovetsky koos pianist Wu Qiani ja tsellist Leonard Elschenbroichiga klaveritrio,kellega antakse palju kontserte paljudes Euroopa Mainelates esinemispaikades. Hiina pianist Wu Qian alustas muusikaõpinguid Shanghai konservatooriumis ja jätkas 11- aastaselt Yehudi Menuhini koolis Inglismaal,kus tema õpetajaks oli Irina Zaritskaja.Olles vaid 15-aastane , esitas ta Londoni Qeen Elistabeth Hallis ja hiljem Menuhinifestvalil Dstaadis Klaverikontserdi Es-duur. 2000.aastal võitis ta noorte artistide konkursi.2003
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
