Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ülevaade romantismiajastu heliloojatest (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Ülevaade romantismiajastu heliloojatest
Jrk nr
Helilooja
Pärit-olu-maa
Loomingu iseloomustus
Muu tegevus peale heli-loomingu
Soololaulud
Klaveri-teosed
Sümfooni- line muusika
Ooperid , vokaal -sümf. teosed
1.
F.Schubert
Austria
* Traagilise üksinduse, elu ja surma heitluste, lüüriliste pihtimuste laulik .
Uuendus: soololaulude tsüklid, mida ühendab süžeeline arendus.
Tähtsaim žanr.
700 laulu.
*„ Metshaldjas
Tsüklid:
* „Ilus möldrineiu“,
* „Talvine teekond “
22 klaveri-sonaati
10 sümfooniat.
3 neist jäid lõpetamata. Tuntuim: „Lõpetamata sümfoonia“ – h- moll
19 ooperit ja laulu-
mängu
2.
R. Schumann
Saksa
Elurõõmus romantik . Unistavate, kirglike ja mõtlike meeleolude kontrastid . Vastuoluline muusika – kord õrn, kord temperamentne . Loodustemaatika.
* Muusika-ajakirja asutaja , toimetaja,
* õppejõud
Tsükklid:
* „Poeedi armastus“,
* „Naise elu ja armastus“
Palade tsükkel „ Karneval
* „Kevad-sümfoonia“
* „Reini sümfoonia“
3.
F. Liszt
Ungari (Saksa)
Uuendused:
*Uus klaverimängustiil-orkstraalne kõla klaverimuusikas. *Uue žanri looja- sümfooniline poeem .
* Programmilise muusika pooldaja .
*sonaaditsükli uuendaja – üheosalised teosed, sulatas kokku son.- tsükli 4 osa.
* Pianist
* Asutas uue muusika
eest võitlejate ühingu.
* kapell -meister
* Tsükkel „Rännu-aastad“;
* Klaveri-sonaat
h-moll
* „ Faust -sümfoonia“; * „ Dante -sümfoonia“;
* Sümfooni- line muusika:
sümf. poeem
“Prelüüdid“
(kirjutas 13 sümfoonilist poeemi)
4.
F. Chopin
Poola ( Prant -suse)
* Väikevormide meister klaverimuusikas.
* Igal helil oli suur tähendurikkus.
* Poeetiline muusika. Tundeküllane.
* Lähtub loomingus klaveri spetsiifikast. Peenekoeline tämber.
Uuendused:
* Lõi erinevatest tantsupaladest ja etüüdist kontertteosed.
* Pianist, * klaveri- pedagoog
„Soov“
* 2 klaveri-kontserti,
* 3 sonaati,
* 24 klaveri-prelüüdi,
* 4 skertsot
5.
J. Brahms
Saksa
*Mitteprogrammilise muusika pooldaja. Muusika pidi kõnelema oma keeles ja oma vahenditega. Muusika kulgeb nagu loodusjõud.
* Muusikas on ühendatud eri ajastud : barokk , klassitsism , romantism .
*Pedagoog,
* Viini muusika-elu juht. Helilooja-te liidu asutaja Viinis .
Väljapaistev laululooja.
* Näiteks laul „Hällilaul“
Palju klaveri-muusikat.
* Näiteks „Ungari tantsud“
Tähtsaim žanr:
4 sümfooniat.
*„Traagiline avamäng“,
* „Akadee-miline avamäng“,
Vokaalsümf. teos:
„Saksa reekviem
6.
H. Berlioz
Prant-suse
* Looming läbinisti programmiline. Aluseks kas kirjandusteos , helilooja oma elu või fantastilised nägemused.
* Eksperimenteeris orkestriga.
* Hiigelkoosseisud
* Pedagoog. * Andis välja orkestrat-siooni õpiku.
Peateos: „ Fantastiline sümfoonia“ ehk „ Episood kunstniku elust“
(5 osa)
* „ Harold Itaalias“,
* „ Romeo ja Julia
Ooperid:
* „Benevenuto Cellini“,
* „ Troojalased “, *„ Beatrice ja Benedidict“
oratooriumid:
* „Kristuse lapsepõlv“,
* „Te Deum“,
* „Fausti needmine“;
* „Reekviem“
7.
G. Bizet
Prant-suse
* Muusika kandis endas Prantsuse ooperi traditsioone. Võttis parema eeskujuks ka Saksa ja Itaalia muusikast.
* Oli jõulisem ja realistlikum, kui tollasele publikule vastuvõetav oli.
* Jäi otsijaks loomingus.
Sõjaväe teenistuses
Klaveri-saatja, pedagoog
Kirjutas laule
Kirjutas klaveri-muusikat
Kirjutas orkestri-teoseid
Tähtsaim žanr: ooper .
Peateos „ Carmen
8.
R. Wagner
Saksa
* Saksa romantilis-realistliku ooperi väljapaistev esindaja.
* Ooperireformaator.
Põhiidee:
- muusika, tantsu, draama ja poeesia süntees.
- kasutas juhtmotiivi võtet.
- Uuendas orkestri koosseisu – vaskpillide osas.
* Teemad: Saksa või Skandinaavia eeposed , müüdid, legendid .
* Harmoonia pingeline , kohati kadus tonaalsus.
Dirigent , kapell-meister. Ehitas oma ooperi-teatri. Libretode autor.
Ooperid:
Tetraloogia „Niebelungide sõrmus“
* „Lendav hollandlane“,
*„Tannhäuser“ * „Lohengrin“ * „Tristan ja Isolde
* „Nürnbergi meisterlauljad“ * „ Parsifal
9.
G. Verdi
Itaalia
* Meloodiarikkus – bel canto stiil.
* Meeldejäävad motiivid, jõulised rütmid.
* Kulminatsioonis suured kooristseenid. * Ooperisüžeed põhinevad sotsiaalsetel ja psühholoogilistel probleemidel.
* Aktiivne poliitik . Valiti rahvus-kogusse.
26 ooperit:
* „Nabucco“,
* „ Rigoletto “,
* „ Trubaduur “, * „ Traviata “,
* „ Maskiball “,
* „Don Carlos “,
* „Aida“,
* „ Othello “,
* „Falstaff“-
(ainus koomiline )
4
Ülevaade romantismiajastu heliloojatest #1 Ülevaade romantismiajastu heliloojatest #2 Ülevaade romantismiajastu heliloojatest #3 Ülevaade romantismiajastu heliloojatest #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-05-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 63 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Johann Jakob Jürgen Õppematerjali autor
Sisaldab infot romantismiajastu muusikute kohta.
Sisaldab alajaotusi:
Helilooja
Päritolumaa
Loomingu iseloomustus
Muu tegevus peale heliloomingu
Soololaulud
Klaveriteosed
Sümfooniline muusika
Ooperid, vokaal-sümf. teosed

Sarnased õppematerjalid

Romantismi tunnused-muusikažanrid-heliloojad
9
doc

Romantismi tunnused, muusikažanrid, heliloojad

mõtted sündisid tema peas suure kiirusega, et nende kirjutamine võttis kogu tema aja · Lühinägelik · Magas prillidega · Loobus õpetaja ametist, pühendus heliloomingule · Ei teenininud palju raha, päästis sõprade toetus, kuid ka nemad ei suutnud palju toetada. · Oli haige · Schubert oli traagilise üksinuduse elu ja surmaheitluste, õnnetu armastuse, lüüriliste pihtimuste laulik · Esimene helilooja, kes hakkas kirjutama soololaulude tsükleid, mille laule ühendas süzeeline arendus · 1823 ,,Ilus möldrineiu" 1827 ,,Talvine teekond" ROBERT SCHUMANN (1810-1856) · Kirjutas 7-aastaselt esimese sümfoonia · Sündinud Saksa linnas Leibsik, kuhu 1828 oma ema ja hooldaja soovil läks õigusteadust õppima · Leidis klaveriõpetaja Friedrich Wiek'i, kelle tütar Clara sai Roberti naiseks

Muusika
Romantism-Operett- Võimas Rühm-Programmiline muusika
8
docx

Romantism, Operett , Võimas Rühm. Programmiline muusika

programmiline muusika, muusikazanrid; Schubert; Liszt; Chopin; Brahms. II kontrolltöö: 1.G.Verdi 2.R.Wagner.3.Operett 4.Ooperi ja opereti võrdlus 5. Nimeta opereti heliloojaid ja operette. Kontrolltöö:1.Kes ja mis teosega pani aluse vene rahvuslikule muusikale? 2.Mis nime kandis kuulus vene heliloojate rühmitus 19.saj? 3.Nim. 2 heliloojat sellest rühmitusest. 4.P.Tsaikovski 5.E.Grieg 6.J.Sibelius Romantism : Valitses 19 saj. Romantism on viimane terviklik ja ühtsete tunnustega stiiliperiood läänekultuuris. Romantismiline liikumine sai alguse Samsamaalt, suur hilisromantismilaine käis üle ka veel 20 saj. alguses Romantism on tunnetekunst, kõige tähtsam oli läbi kunsti väljendada tundeid. Ka muusikas oli tunnete skaala väga lai, kujutati nii üleolevat rõõmu, kui ka valu ja traagikat. Palju hakati kujutama üksikisiku läbielamisi ja tundeid.

Muusika
MUUSIKAAJALUGU
17
docx

MUUSIKAAJALUGU

· Luule ­ Shelley, Byron Romantiline elustiil on äraminek reeglitega piiratud maailmast. Muusikas tähendab see vähem reeglitest hoolimist. Romantism muusikas Kui baroki ja klassitsismi vahel on selge üleminekuaeg, siis pole sellist üleminekuaega klassitsismi ja romantismi vahel. Teose ülesehitus jäi samaks, vormid ka. Sümfoonias jääb sonaat-allegro vorm aluseks. Rõhuasetus on läinud üle mõistuselt tunnetele. · Võrreldes klassitsismiga on romantismiajastu muusikas rohkem rahutust, tõusu ja mõõna, kiirendusi, aeglustusi. · Romantikute huviobjektiks sai rahvalooming. · Suurenesid orkestrite koosseisud. Eriti suured hilisromantismi ajal. · Lemmik pilliks sai klaver, jätkus sümfooniaorkestri vaimustus. · Dünaamika on helitugevus ja selle muutumine. Romantismiajastul kontrastne, äärmuslik. · Tähelepanu keskmesse tõusis programmiline muusika (muusika, millel on sisu).

Muusika
Romantismiaja muusika 19-sajand
6
docx

Romantismiaja muusika 19. sajand

instrumentaalansambleid, süite (nüüd sagedamini lavamuusikast) Vokaalmuusikas uueneb ooper. Luuakse uus zanr ­ operett Luuakse missasid, reekvieme, passioone, oratooriumeid, kantaate. Ballett saavutab klassikalise kuju. Paljud rahvad olid vabanenud võõrvallutajatest ­ tekkis huvi oma maa vastu ­ hakatakse looma rahvuslikku kunsti/muusikat, tekivad heliloojate rahvuslikud koolkonnad, kes toetuvad loomingus oma maa rahvamuusika intonatsioonidele. FRANZ SCHUBERT 1797-1828 Austria helilooja. Sündis Viini eeslinnas Schuberti loominguline tegevus kluges koos Beethoveniga. Beeth. looming oli mõjutatud revolutsiooni esialgsest vaimustusest, Sch­st sai allasurutud ühiskonnakihtide lootuste ja pettumuste laulik. Tagasihoidlik, pisemgi pettumus sundis teda arglikult taganema ja enesesse tõmbuma. Esitati Schub muusikat, aplodeeriti sageli interpreedile, unustades täiesti helilooja, kes näis kohal viibivat vaid klaverisaatja tagasihoidlikus rollis.

Muusika
Muusikaajalugu
29
doc

Muusikaajalugu

Nii nagu klassikutel, oli ka romantikute meloodial juhtiv tähtsus. Seda kujundati mitte niivõrd esteetiliste reeglite ja seaduste järgi vaid hingelise väljenduslaadi abil. Sageli arvati, et mida lihtsam meloodia, seda parem. Rütm Aluseks klassikute rütmika, mida täiendati psühholoogilis-poeetiliste laiendustega nagu trioolid, trioolid duoolide vastu, punkteerimine kui idee fix, sünkoobid, polürütmika jne. Subjektivism toob sisse personaalrütmid, mis on loodud vastava helilooja karakterist tulenevalt. Kõlavärvid Romantism, mis käsitleb muusikat kui looduse ja universumi sügavamat olemust, eelistab looduslähedasi kõlavärve: metsasarv sümboliseerib sageli jahti, linnust, rüütelkonda; flööt kui paan, Arkaadia, karjuste idüll, jne. Universaalsus, aga ka 19.saj. materialism toovad kaasa võimsad kõlad, suured orkestrid ja koorid. Ajalooliste piiride laiendamine viib uute (vanade ) pillideni (näit. Berlioz kasutas antiik-taldrikuid)

Muusikaajalugu
Kokkuvõte Toomas Siitani muusikaajaloo õpikus
24
doc

Kokkuvõte Toomas Siitani muusikaajaloo õpikus.

keerukamaks. Meloodiate selge liigendus asendus pideva, lõpmatusse suunatud arenguga, rütm ,muutus vabamaks ja ebareeglipärasemaks, ning kaotas oma selge seose tekstiga. Zanrid jäid samaks ,domineerinud ilmalik laul loovutas koha missale ja motetile. Iseloomulik on äärmiselt viimistletud ja mõistuspärane polüfooniatehnika, mille arenenumaks võtteks on kaanon ( võte ,kus polüfoonilise teose mõned hääled tuletatakse teistest). 15.saj. II poole tähtsaim helilooja madalmaadel oli Johannes Ockeghem (1420- 1497).Pärit Ida ­Flandriast,laulis katedralikoolis,1440 siirdus Pr. ja sai kuningakapelli liikmeks ja peatselt juhiks. Tegutses peamiselt Tours`is ja Pariisis, Pr. kuningate kahes residentsis. Hinnatud kui suurepärane helilooja ja laulja, väljapaistvate heliloojate õpetaja. Looming- kümmekond terviklikku missat (mitmed kirjutatud vabas tehnikas).Üks kuulsaim teos on esimene säilinud polüfooniline reekviem ­missa.

Muusika
Kuulamistest sümfoonilisest muusikast 2017 2018
5
doc

Kuulamistest sümfoonilisest muusikast 2017/2018

1. Kuulamistest sümfoonilisest muusikast 2017/2018 Schubert "Lõpetamata sümfoonia" I ja II osa Berlioz "Fantastiline sümfoonia" I ja V osa Brahms sümfoonia nr 3 (tervikuna, neli osa) Dvorak Sümfoonia "Uuest maailmast" I ja II osa Sibelius sümfoonia nr 2 (tervikuna, neli osa) Tsaikovski sümfoonia nr 6 Pateetiline (tervikuna,neli osa) Franz Schubert 1797 ­ 1828 Austria helilooja, kes jõudis oma lühikese elu jooksul luua üle poolteise tuhande teose. Sellest mahukast loomingust teadsid-tundsid ta kaasaegsed peamiselt lühiteoseid (laulud, klaveripalad). Esimene muusikaõpetaja oli kooliõpetajast isa. 1808-1813 õppis Schubert Viini õukonnalauljate koolis kus olulisem õpetaja oli Antonio Salieri, ja laulis õuekapellis. Isa soovis, et pojast saaks kooliõpetaja, kellena ta ka töötas kolm aastat, seejärel loobus õpetajatööst ja pühendus muusikale

Muusikaajalugu
Muusikaajalugu
12
doc

Muusikaajalugu

Romantism Romantism on euroopaliku kultuuri põhisuundumus 18. saj. lõpus ja 19. saj. esimesel poolel. Sõna "romantism" on tulnud prantsuse keelest. Selle mõistega tähistati 17.-18. saj. kirjanduses rüütliromaani, samuti fantastikal põhinevat kujutluslaadi ja kunstilise väljenduse tundelisust. Koolkondliku mõistena kinnistus "romantism" alles 1830. aaastail. Sõna "romantism" ilmus muusikasse 1810.a. saksa helilooja, kirjanik ja maalikunstnik E. T. A. Hoffmanni Beethoveni ­teemalistes esseedes, kus ta väitis, et muusika on kõige romantilisem kõigist kunstiliikidest ja isegi enam: muusika on ise puhas romantism. Kunagi varem polnud helilooja asetatud nii kõrgele pjedestaalile ­ helilooja oli kui ülempreester, kes on võimeline tajuma teistpoolsust, milleni tavaline inimene ei jõua. Selline romantiline kunstnikutüüp andis kogu kunstile kõrgema hoiaku. Subjektiivsuse valitsemine.

Muusikaajalugu




Kommentaarid (1)

 profiilipilt
: Väga hea tabel, kerege õppida.
18:36 17-10-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun