Franz Joseph Haydn (1732-1809) Haydn sündis Viini lähedal väikses Pohrani linnas. Perekond oli musikaalne, isa laulis ja mängis harfi. Haydn'i esimene õpetaja tuli tema ellu, kui ta oli 2. aastane, kuna Haydnil oli ilus hääl, kutsuti ta 8-aastaselt Viini Püha Stephani Toomkirikusse kooripoisiks. Laulmise kõrvalt õppis ta klaviiri- ja viiulimängu ning omandas teooria ja kompositsiooni põhialused. Ta polnud nõus õppima vaimulikuks, nagu seda soovisid vanemad, ning jäi seetõttu ilma nende rahalisest toetusest. Haydn kannatas elus palju nälga. Tal õnnestus hankida pooleldi häälest ära läinud klaver ja hakkas sellega tunde andma. Üüris tuba Viini juuksur kelleri juures nin maksis sellega, et õpetas Kelleri kahele tütrele klaverimängu. Haydn armus nooremasse tütresse, tegi abieluettepaneku, aga tüdruk keeldus. Haydn abiellus vanema tütre Maria Annaga. Aastal 1761 kutsuti Ha...
ALUMIINIUM Iseloomustus. Pmetall. Asub perioodilisustabeli 3.perioodis IIIA rühmas. Al (13): 1s22s22p63s23p1. Elektronskeem: 2)8)3). Alumiinium on aktiivne metall ja loovutab kõik väliskihi elektronid. Moodustab ühendeid oksüdatsiooniastmega +3. Saab loovutada paardunud väliskihi elektrone s kihilt. Alumiiniumi oksiididel on amfoteersed omadused. (Aluseliste omaduste kõrval avalduvad happelised omadused.) Nt. Al(OH) 3, mis reageerib nii hapete kui ka leelistega. Alumiinium on kõige levinum metalliline element maakoores. Alumiiniumi tähtsaim mineraal boksiit (Al2O3). Samuti leidub boksiiti savi, kivimite ja mineraalide koostises. Omadused. Alumiinium on hõbevalge, kerge ja pehme metall, mida iseloomustab hea elektri ja soojusjuhtivus. Ta on vastupidav vee ja õhu suhtes kaitsva oksiidikihi tõttu. Regeerib kergesti hapete ja leeliste lahustega. Alumiiniumnõud on vähese vastupidavuseg...
orelit ja koorijuhtimist. Arvo Pärt. Looming: Tema looming jagatakse kaheks osaks. Esimeses osas on tuntuim orkestriteos ,,Perpetuum mobile" Esimene pool oli eredakõlaline ja omanäoline. See iseloomustas eesti muusika vaimu tol ajastul.Sel ajal lõi ta ka eesti esimese dodekafoonilise helitöö. Teine periood tema loomingus on nimetatud tintinnabuli. Seda perioodi iseloomustab habras, staatiline ja iga heli kuulatav toon. Esimene teos selles perioodis klaveripala ,,Aliinale". Ruttu sai tuntuks ka ,,Tabula Rasa". Uuel perioodil suurenes vokaalosa tähtsus. Mitmed ladinakeelsed katoliku kiriku klassikalisi muusikazanreid kasutav muusika. ,,Johannese passioon", ,,Magnificat" Elust: Arvo Pärt lõpetas Tallinna konservatooriumi Heino Elleri õpilasena. Töötas mõnda aega Eesti Raadios. 1980.aastal emigreerus Pärt Saksamaale, kus ta elab praeguseni. Käib sageli Eestis, aitab koore enda loomingu esitusteks valmistamisel. Ta on valitud mitme
mis aitab ära hoida edasise kõverdumise. Siingi on oluline võimlemine ja ujumine. Kaugele arenenud juhtudel (ehk võimlamisest ei piisa), kui on tekkinud juba rindekere organite haiguslikud muutused, tehakse operatsioon. Mida nooremas eas skolioos tekib, seda suurem on progresseerumise oht. Skolioos süveneb ka peale kasvu lõppemist. Kaasasündinud skolioos progresseerub väga järsku kiire kasvuea perioodis. Kui on tekkinud lülisamba kõverdumine, siis see jääbki püsima. Võimalik on vältida kõverdumise süvenemist. Tuleb jälgida noorukite ja laste eluviise, et istumeseks oleks alati sobiv tool ning asend, kooliranits peaks olema alati 2 sangaga. Olulisel kohal on ka kehaline kasvatus ja sportimine. Kaasasündinud ja närvihaigustest põhjustatud skolioos pole kahjuks võimalik ennetada. Kasutatud materjal: Meditsiinikooli loengukonspekt ja neti.ee otsingusüsteem.
HÕBE Karolina Aleksandrova, Sandra Meristu, Maria Emma Rist, Madis Susi 10.T klass Hõbedast · Hõbe (Ag) paikneb perioodilisus süsteemis 1B rühmas, 5 perioodis. · Järjekorranumber 47 · Aatommasstuuma laengujärje number elektrone prootoneid neutroneid 108. · Hõbeda oksüdatsiooniaste on +2. · Aatomi skeem: +47 2)8)8)8)8)8)5) · Tihedus kg/m3: 10500 · Sulamistemperatuur: 961 kraadiA · Aatommass 107,88 Hõbeda ajalugu · Kuulub vanimate tuntud metallide hulka · Kasutusel kolmas metall Cu ja Au järel · Vanimad arheloogilised leiud pärinevad nüüdse Iraani alalt ja ulatuvad kuue-seitsme tuhande aasta kaugusele
Vask Merle Saare TEP 14 2014.a Vask Vask (ladina keeles cuprum; tähis Cu) on keemiline element järjenumbriga 29. Vask asub IB rühmas ning 4. perioodis. Aatommass on 63,54. Sulamistemperatuur on 1083 °C. Normaaltingimustes on vase tihedus 8,9 g/cm3. Ajalugu Vaske hakati kasutama umbes 10 000 aastat tagasi. Kerge saadavus maagist ja üsna madal sulamistemperatuur lubasid vasel olla üks esimesi inimkonna poolt enimkasutatavaid metalle. Pronksiajal kasutati peamiselt vase ja tina sulamit - pronksi, millest valmistati relvi, ehteid ja raha. Leidumine looduses Vaske leidub looduses peamiselt ühenditena
(asaliblikas). Kapsauss on vastne 2) Vaegmoondel jääb vajaka nukustaadium, seega areneb munast vastne ja vastsestvalmik (rohutirts) rohukonn. Arengujärgud on 1) noorjärk e. juveniilne järk, see seostub kasvamisega, mis on geneetiliselt määratletud. 2) Sigimisvõimeline elujärk 3) Raugastumisperiood. Ka taimedel toimub lootejärgne areng 1) seemne idanemine 2) vegetatiivne areng, kus kujunevad välja juur, vars ja lehed, järgneb samas perioodis kasvamine. Õisi veel ei ole. 3) generatiivne areng arenevad õied, seemned ja viljad. 4)Vananemisperiood.
,Ba,Sr) või moodustavad oksiidi ,kui metall on tavaline ja eraldub vesinik 5.Millisel juhul tõrjub metall teise metalli tema soola lahusest välja? Metall tõrjub sooladest välja vähem aktiivse metalli Kirjuta lünka õige vastus! 1.Elemendi metallilised omadused tugevnevad rühmas ülevalt alla, sest .................................. (aatomi raadius kahaneb, aatomi raadius kasvab, väliskihi elektronide arv kasvab) 2.Elemendi metallilised omadused nõrgenevad perioodis vasakult paremale, sest ..................... ..............................( tuumalaeng suureneb, tuumalaeng väheneb, elektronkihtide arv kasvab) 3.Metallid juhivad hästi elektrit, sest ................................................. ........................... (metalli metalli aatomid on väikesed, aatomite väliskihi elektronid saavad liikuda üle kogu kristalli, metalli ioonid on püsiva laenguga) 4.Keemilistes reaktsioonides metalli aatomid ..............................................
Turu tasakaalutingimustes: Y = AD Y = C + G + Id M = M0 mY M0 autonoomne import mY impordi piirkalduvus Tasakaalu alternatiivne määratlemine Väljavood = sissevood C + S + T = C + Id + G + ( X M) Defitsiit: Defitsiit = t * P * ( Q G) Q reaalne SKP (antud hetkel riigis) t keskmine tulumäär (kui palju kulutused perioodis võivad muutuda lähtuvalt hinnast) P hinnaindeks G valitsuse kulutused Töötusemäär töötud U = 100 tööjõud Raha multiplikaator 1 + Cr mm = Cr sularaha osatähtsus C r + Rr + X r Xr täiendava reservi määr
Millised on elektroni kvantarvude suurimad väärtused aatomi põhiolekus? Elektronvalem (1s2,2s2;2p6,3s2,3p6,4s2,3d10jne), elektronstruktuur (kastid). 8. Tähtsamad perioodilised seosed aatomite omadustes. Selgitage, kuidas muutuvad aatomiraadius, ionisatsioonienergia, elektronafiinsus ja elektronegatiivsus perioodilisustabelis. Aatomiraadius väheneb perioodis vasakult paremale ja rühmas kasvavad ülalt alla. Ionisatsioonienergia esimesed ionisatsioonienergiad I1 kasvavad perioodis vasakult paremale ja rühmas vähenevad ülevalt alla. Energia, mida tuleb kulutada elektroni väljalöömiseks neut. aatomist. Elektronafiinsus suurimad tabeli paremas ülanurgas (flour, hapnik). Elektronegatiivsus aatomite elektronegatiivsused kasvavad perioodis vasakult paremale ja rühmas vähenevad ülevalt alla. Ioonraadiused. Aatomite polariseeritavused vähenevad perioodis vasakult paremale ja rühmas kasvavad ülevalt alla
Telluur paikneb perioodilisuse tabelis VIA rühmas ja 5 perioodis. Telluuri lühend on Te. Telluur meenutab väliselt metalli, kuid paljude teiste omaduste järgi on ta mittemetall. Telluuril on 52 prootonit ja 76 neutronit. Aatomnumber: 52 Aatommass: 127,60 Klassifikatsioon: kalkogeenid, p-elemendid Aatomi ehitus: * Elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s2p6d10 4s2p6d10 5s2p4 * Elektronskeem: +52|2)8)18)18)6) * Elektronite arv: 52 * Neutronite arv: 76 * Prootonite arv: 52
Gümnaasium referaat Koostaja: Juhendaja: Tartu 2009 Sissejuhatus Elemendist üldiselt Tina on keemiliste elementide perioodilisussüsteemi IV rühma element, selle sümbol on Sn(lad. k. stannum)ja järjenumber on 50 .Looduslik tina koosneb kümnest stabiilsest isotoobist, mille massiarvud on 112, 114-120, 122 ja 124. Tal on kõigist elementidest kõige rohkem stabiilseid isotoope. Tina on õhu käes väga aeglaselt tumenev hõbevalge, pehme, plastne ja venitatav madala sulamistemperatuuriga metall. See on püsiv õhuhapniku ja vee suhtes, sest kattub kaitsva oksiidikihiga. Ta on teiste metallide seast kergesti äratuntav seetõttu, et tina krigiseb painutamisel. Looduses on see väheesinev element, teda leidub maakoores pealmiselt kassiteriide ehk tinakivi (SnO2) kujul, millest teda saadakse redutseerimisel söega. Tina esineb kolme kristallmo...
ALUMISES osas olevad elemendid. Näiteks K, Rb, Cs, Fr, Ra ,Ba, Sr, AKTIIVSED metallid on ESIMESE A rühma ja TEISE A rühma elemendid Esimese A rühma elemendid reageerides veega moodustavad hüdrooksiidi, mis on tugevad alused (leelised), seega esimene A rühm on LEELISMETALLID. Teise A rühma hüdrooksiidid ei lahustu vees nii hästi kui leelistel, seepärast nimetatakse neid LEELISMULDMETALLIDEKS . B rühma elemente SIIRDEMETALLIDEKS ( Fe, Cu, Ni, Au, Ag) Perioodis vasakult paremale liikudes kasvab elektronide arv eelviimases kihis. Aine keemilised omadused näitavad tema võimet reageerida teiste ainetega. Metallid loovutavad keemilistes reaktsioonides elektrone, seejuures kasvab oksüdatsiooniaste toimub redoksreaktsioon, milles metallid on REDUTSEERIJAD (loovutajad) Üheks tuntumaks elektronide sidujaks - oksüdeerijaks on HAPNIK. Reageerimine HAPNIKUGA Õhuhapnikuga reageerimisel tekib metalli pinnale oksiidikiht. Esimese A rühma
Seetõttu oli kohustatud minema sõtta Taaveti poeg Edgar ja tema sõber, noor sulane Jaanus. IV tants. Miili oli jäänud tallu ihuüksi, sest Taavet oli saadetud asumisele sunnitöölaagrisse. Elu keerles sel ajal talu korras hoidmise ümber. Aeg oli juba nii palju edasi läinud, et sõda oli lõppenud ja NSVL hakkas rajama kolhoose. Ühega neist liideti Aniluige talu, mis tähendas veel suuremat mõõna. Alguses oli see väga konarlik, tööd hilinesid ja juhtimine ei õnnestunud. Hilisemas perioodis sai see küll korralikumalt tööle, kuid inimestel puudus eraomandina maa ja vili. Seegi kord juhtus viljapeksuaeg õnnetus. Masinist lõi Arvole labidaga lapiti pähe, niiet too vajus otseti pikali. ( Arvo oli julgenud masinisti aurukatelt puutuda ja selle iseseisvalt tööle panna.) V tants. Talu peremehe aeg asumisel oli lõppenud, ta naasis koju. Kõik oli muutunud, põllud uued ja huvitavad, kuid talu veel vanemaks jäänud. Terves külas oli alles vaid mõni üksik maja
Kuluinformatsioon ja protsesside juhtimine Otsustused limiteeriva faktori korral • Näide: Ettevõte toodab kolme toodet: » X Y Z • Kasum toote kohta 12 10 6 • Masintunnid tootele 6 2 1 • Müüginõudlus 200 200 200 • Vajalikud masint. 1 200 400 200 • Masintundide maksimaalne maht on 1200 tundi perioodis, mis ei ole piisav kogunõudluse katmiseks. • Milliseid tooteid peaks perioodi jooksul tootma? • Limiteeriva faktori korral kasum on maksimaalne juhul, kui kasutatakse maksimaalselt limiteerivat faktorit. Finantsarvestuse meetodid vs otsustuseks vajalik kuluinformatsioon Seadme asendamine • Ettevõte omab seadet, mis soetati kolm aastat tagasi hinnaga 18 000.-. • Seadme kasulik tööiga on 6 aastat, arvestatud kulum on 9 000.-.
lahkamisel. Umbes 1830. aastal kasutati kloorvett inhalatsiooniks kopsutuberkuloosi, difteeria ja mõnede teiste haiguste puhul. Tehnika arenguga hakkas kloori kasutamisala üha rohkem ja rohkem laienema. Esimese maailmasõja ajal leidis kloor ootamatut kasutamist massilise hävitamise relvana. 3 Asukoht perioodilisustabelis Kloor asub perioodilisustabeli VIIA rühma 3. perioodis. Ta kuulub mittemetallide hulka, samuti ka halogeenide hulka, mida näitab ka tema kuuluvus VIIA rühma. Kloor on p- element. Kloori järjenumber on 17, aatommass on 35,453. Kloori prootonite ja elektronide arv on 17, neutronite arv 18. Tema oksüdatsiooniastmed ühendites võivad olla I, 0, I, III...VII. Elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s2p5 Elektronskeem: +17|2)8)7) Lihtaine omadused Kloor on raske (2,5 korda raskem kui õhk) rohekaskollane, terava lämmatava
partneri/suhte negatiivseid külgi, kasvab rahulolematus kooselu ja partneri suhtes ning sageli tekivad tülid ja süvenevad kõhklused/kahtlused abielu suhtes. Teises etapis olevate isikute suhted on juba jooksnud karile. Süveneb emotsionaalne eraldumine teineteisest ning tekib ka kalduvus hoiduda füüsilisest kontaktist, suhtes hakkab domineerima üha enam ükskõiksus ja tülid muutuvad rängemaks. Selles perioodis olevad partnerid võivad hakata ära kasutama üksteise usaldust. Eriti palju antakse nn. lööke allapoole vööd. See faas võib kesta aastaid. Seda status quo'd hoiab üleval ebamäärane lootus, et "äkki siiski asi paraneb". Hirm lahkumineku ja üksinduse ees võivad kaaluda üles tõsiasja, et suhe on mitterahuldustpakkuv või koguni lootusetu. Paljusid abikaasasid hoiab lahutuse kasuks otsustamast mure laste heaolu pärast. Siin ei saa
poolperioodmuundur M1, ù ühefaasiline keskväljavõttega muundur M2, ù kolmefaasiline keskväljavõttega muundur M3, ù hefaasiline sildlülituses muundur B2, ù kolmefaasiline sildlülituses muundur B6. Esimesel kohal olev täht näitab lülituse tüüpi (M- keskväljavõttega lülitus, Bsildlülitus), esimesele tähele järgnev number (1, 2, 3 või 6) näitab väljundpinge pulsside arvu ühes sisendpinge perioodis (pulsilisust), teine täht näitab tüüritavust (Ctüüritav, U- mittetüüritav, Z- osaliselt tüüritav) ja kolmas täht näitab jõupooljuhtide lülitusviisi (A- ühise anoodiga, K- ühise katoodiga). Suure võimsuse korral kasutatakse ka kuuefaasilisi lülitusi, kolmefaasilisi nulldioodiga lülitusi ning mimeid teisi. Ühefaasilist poolperioodlülitust kasutatakse väikesevõimsuselistes alaldites ja vaheldites. Mõõtmised Väljundtunnusjoon U0=f(I0)
Polaarne kovalentne side- erinevate mittemetallide aatomite vahel ( H 20, HCl, NO2) Iooniline side- mittemetalli ja metalli ioonide vahel (NaCl, CaO, Na2S). Metalliline side- metall lihtainena( K, Mg, Al, Fe jne) Perioodilisustabel Järjenumber(aatomnumber) = tuumalaeng = prootonite arv(p). Näiteks liitiumi aatomnumber on 3, see tähendab, et tuumalaeng on ka 3 ja prootoneid on ka 3. perioodi nr = elektronkihtide nr ( Kui Mg asub 3. Perioodis, siis on tal 3 elektronkihti Mg: +12 2)8)2 ) A- rühma nr - e- arv väliskihil, maksimaalne o.-a. Minimaalne o.-a. saadakse, kui rühma numbrist lahutada 8. B- rühma elementidel on tavaliselt väliskihil 2e- Prootonite arv= tuumalaenguga Neutronite arv= tuumalaeng- prootonite arv Mitu neutronit on magneensiumis? Magneesiumi aatomnumber on 12 Prootonite arv on 12 Neutronite arv = ümardatud aatommass-prootonite arv( 24-12=12) Lahuse keskkond
1) elemendi sümbol on N. Järje ehk aatomnumber on 7, ta kuulub perioodilisustabeli VA rühma elementide hulka, asudes 2. perioodis. Lämmastiku aatomis on 7 prootonit, 7 elektroni ja 7 neutronit. Lämmastiku aatomi väliskihis on viis elektroni ning lämmastiku aatomid võivad elektrone nii liita kui ka loovutada. Seetõttu on lämmastiku oksüdatsiooniaste ühendites 3 kuni +5. Lämmastiku aatommass on 14,0067. Lihtainena koosneb lämmastik kaheaatomilistestest molekulidest N2 . Lämmastiku aatomis on 3 paardumata elektroni ja molekulis on seetõttu kolmikside: NºN . Molekulide suure püsivuse tõttu
Selle aja jooksul peaks kirja panema klientide arvu, ootamisaja pikkuse ning teenindusaja pikkuse. Ajalised erinevused võivad tekkida teenindaja kvalifikatsioonist ja töökogemusest ning tehnikast. 3.2 Kuna järjekorrateooria põhineb juhuslikkusele, siis probleemid on praktiliselt vältimatud. Segadus võib tekkida andmetes, aga ka tehnikas, teenindaja probleemides ning kliendi probleemides. 3.3 Andmeid peaks koguma kahes perioodis esmaspäevast kolmapäevani ning neljapäevast pühapäevani. Nädala alguses toimub vähem üritusi/pidusi ning seetõttu on külatatavaus väiksem, kuid nädala lõpus käivad inimesed rohkem väljas ning külastatavus on siis ka suurem. Lisaks võib kellaajaliselt perioode eristada, näiteks öine aeg 23.00- 03.00, hommikune aeg 10.00-12.00, lõunane aeg 12.00-15.00 jne. 4 = keskmiselt 15 klienti tunnis
Jõhvi Gümnaasim Signe Viiksaar 11. A klass MAGNEESIUM Referaat Juhendaja Kristelle Kaarmaa Jõhvi 2018 SISSEJUHATUS Magneesium on keemiline element järjenumbriga 12. Tema asukoht on kolmandas perioodis. Tema elektronkonfiguratsioon on [Ne]3s2. Magneesiumi ioonil Mg2+ on sama elektronkon- figuratsioon nagu neoonil, sest kaks 3s-elektroni on ioonil puudu. Tal on kolm stabiilset isotoopi massiarvudega 24, 25 ja 26. Suhteline aatommass on 24,305. Magneesium on s-element ning asub teise rühma peaalarühmas. Omadustelt on magneesium metall. Mõnikord arvatakse ta leelismuldmetallide hulka; sel juhul on ta nende seas berülliumi järel teine element.
oskama kirjutama ühendile vastavat keemilist valemit või vastupidi. Tudeng peab oskama kirjutama erinevate rühmade elementide peamiste ühendite tekkereaktsioone ning neid tasakaalustama. 1. Tähtsamad perioodilised seosed aatomite omadustes. Selgitage, kuidas muutuvad aatomiraadius, ionisatsioonienergia, elektronafiinsus, elektronegatiivsus ja polariseeritavus perioodilisustabelis. Aatomiraadiused vähenevad perioodis vasakult paremale ja rühmas kasvavad ülevalt alla. Aatomi raadius väheneb perioodilisuse tabelis vasakult paremale ja suureneb ülevalt alla. Igas uues perioodis lisanduvad uued elektronid järjest välimistele elektronkihtidele, mis asuvad aina kaugemal tuumast ja seetõttu suureneb raadius ülevalt alla. Vasakult paremale väheneb raadius, sest siis suureneb elektronegatiivsus, mis tõmbab elektrone tugevamingi tuuma suunas ja seetõttu on aatom kompaktsem.
METALLID 1. Füüsikalised omadused · Peaaegu kõik metallid on toatemperatuuril tahked ained, erandiks on elavhõbe (Hg). · Enamik metalle on hallika värvitooniga (erand on punakasroosa vask ning kollane kuld). Metallid peegeldavad tavaliselt hästi valgust neile on omane metalne läige. · Metallid on head soojusjuhid ja elektrijuhid. · Enamik metalle on suhteliselt plastilised, hästi sepistatavad. 2. Metallilised elemendid ja perioodilisuse süsteem Enamik elemente on metallilised. Nad asuvad nii A- kui ka B-rühmades. Kõik perioodid peale esimese algavad metallilise elemendiga ja lõppevad mittemetallilisega. A-rühma number võrdub elemendi aatomi väliskihi elektronide arvuga, B-rühma elementidel on enamasti väliskihil 2 elektroni (erandiks on näiteks ühe elektroniga vask, hõbe ja kuld). Niisiis on metalliliste elementidel aatomitel tavaliselt väliskihil võrdlem...
· Poolmetallid nendel elementidel on nii metallilisi kui ka mittemetallilisi omadusi (arseen, antimon, germaanium, telluur, astaat). · s-metallid (IA ja IIA) keemiliselt aktiivsed, p-metallid (Al) suhteliselt püsivad, siirdemetallid ehk d-metallid (enamik metalle Au, Cu, Fe jne...). Lisaks veel lantanoidid ja aktinoidid (f-elemendid). · Metallilised omadused kasvavad ja aatomiraadiused suurenevad rühmas ülalt alla ja perioodis paremalt vasakule (metallilised om. nõrgenevad seega vastupidi). METALLIDE KEEMILISED OMADUSED. 1. Metallide reageerimine mittemetallidega · Reageerimine mittemetallidega (eriti aktiivsetega Cl2 ja teiste halogeenidega). Reageerimisel moodustuvad halogeniidid (halogeen + metall), sulfiidid (väävel + metall), oksiidid (hapnik + metall). N: 2Na + Cl2 2NaCl, 2Ca + O2 2CaO
Metallid Mis on metallid? Enamasti on metallid iseloomuliku läikega tahked ained, mille värvus varieerub tavaliselt terashallist hõbevalgeni. Metallide siledad poleeritud pinnad peegeldavad hästi valgust. Mõned metallid (hõbe, alumiinium)peegeldavad valgust nii hästi, et neid saab kasutada peeglite valmistamiseks.Metallid on enamasti plastilised ning hästi töödeldavad. Kuumutatult saab metalle kergesti valtsida ja venitada ning sepistada nendest vajaliku kujuga esemeid. Üks plastilisemaid metalle on puhas kuld.Metallid on head soojusjuhid. Metallide hea elektrijuhtivus võimaldab nendest valmistada elektrijuhtmeid ja- kontakte. Primad elektrijuhid on hõbe ja vask. Samuti on nad parimad soojusjuhid. Head soojus- ja elektrijuhid on ka alumiinium ja kuld. Füüsikalised omadused Metallide sulamistemperatuurid on väga erinevad. Madalaima sulamistemp. metall on elavhõbe (-39*C). Madal sulamistemp. metal...
Tartu Kutsehariduskeskus Majutus-ja toitlustusosakond VASK Referaat Tartu 2009 VASK Üldiselt Vask ( ladina keeles cuprum; tähis Cu) on keemiline element järjenumbriga 29. Tal on kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 63 ja 65. Aatommass on 63,54. Omadustelt on vask metall. Normaaltingimustes on vase tihedus 8,9 g/cm3. Vask asub IB rühmas ning 4. perioodis. Vase elektronskeem näeb välja: 2) 8) 18) 1). Tema sulamistemperatuur on 1083 Celsiuse kraadi. Vase eritakistus 20 °C juures on 16,78 n·m. Vase värvus varieerub punasest kuldkollaseni. Plastiline metall, mida hakati kasutama umbes 10 000 aastat tagasi. Vask on väheaktiivne metall ning ta ei reageeri hapetega ega veega. Leidumine Vaske leidub looduses peamiselt ühenditena , näiteks sulfiidina (Cu 2S) või rohelise
Leelismuldmetallideks on IIA rühma metallid ja neid nimetatakse nii sest ka nende elementide hüdroksiidid on tugevate aluliste omadustega. (Kuigi vees vähem lahustuvad). Nt: Magneesium (Mg), Kaltsium (Ca) Baarium (Ba) 6) Mis on siirdmetallid? Lisa näited koos sümbolitega. Mille poolest erineb nende aatomi ehitus Arühmade elementide aatomiehitusest? V: Siirdmetallid on kõik Brühma metallid. Nt: Raud (Fe), Vask (Cu), Kroom (Cr), Tsink (Zn). Erinevus on selles, et B rühmades kasvab perioodis vasakult paremale liikumisel elektronide arv eelviimases eletron kihis. 7) Mida väljendavad aine keemilised omadused? Millega metallid reageerivad? V: Aine keemilised omadused iseloomustavad tema võimet reageerida teiste ainetega. Metallid võivad reageerida hapnikuga, hapetega, veega ja soolalahustega. 8) Miks metallidega kulgevad reaktsioonid on redoksreaksioonid? Nimeta oksüdeerijaid koos keemilise valemiga. V: Sest metalli aatomid loovutavad keemilistes reaktsioonides elektrone
Seesugune karm võitlus jõudis aga kõige madalamale tasemele ,kus sõdurid pidid ellujäämiseks elatuma sõjasaagist .Selline põhimõte tuleneb aga Albrecht von Wallensteinilt ,kes nentis : ``Sõda toitku sõda``. Usun, et sõjameeste olukord oli mõistusepiirest väljas ja sõda lakkas täiesti olemast muutudes jubedaks vägivallaks. Tagajärjeks jäi aga keisri tegelik võim edaspidi piiratuks. See omakorda vähendas absolutistlikku valitsusviisi. Erinevad perioodis kantud murrangulised sündmused ja lahingud muutsid varauusaja täiesti erinevaks teiste ajajärkudega võrreldes. Mitmes valdkonnas täiustuti ,kuid tänapäevane tõde jäi siiski veel kaugeks tulevikuks.Uued avastused ja mõttelaadid aga panid inimesi rohkem mõtlema ja uudishimu tundma ,mis viis neid järjest edasi. Merilyn Martis 12B
· Poolmetallid nendel elementidel on nii metallilisi kui ka mittemetallilisi omadusi (arseen, antimon, germaanium, telluur, astaat). · s-metallid (IA ja IIA) keemiliselt aktiivsed, p-metallid (Al) suhteliselt püsivad, siirdemetallid ehk d-metallid (enamik metalle Au, Cu, Fe jne...). Lisaks veel lantanoidid ja aktinoidid (f-elemendid). · Metallilised omadused kasvavad ja aatomiraadiused suurenevad rühmas ülalt alla ja perioodis paremalt vasakule (metallilised om. nõrgenevad seega vastupidi). METALLIDE KEEMILISED OMADUSED. 1. Metallide reageerimine mittemetallidega · Reageerimine mittemetallidega (eriti aktiivsetega Cl2 ja teiste halogeenidega). Reageerimisel moodustuvad halogeniidid (halogeen + metall), sulfiidid (väävel + metall), oksiidid (hapnik + metall). N: 2Na + Cl2 2NaCl, 2Ca + O2 2CaO
irratsionaalarvudeks. Näiteks: 2 = 1,41421..., = 3,14159265..., e = 2,71828... Iga irratsionaalarv on kuitahes täpselt lähendatav ratsionaalarvudega 1,4 < 2 < 1,5 täpsus 1/10 1,41 < 2 < 1,42 täpsus 1/100 1,414 < 2 < 1,415 täpsus 1/1000 7 Reaalarvud Ratsionaalarve ja irratsionaalarve nimetatakse ühiselt reaalarvudeks. Iga lõpmatut kümnendmurdu, mis ei lõpe numbriga 9 perioodis, nimetatakse reaalarvuks. Näiteks: 3 - 2; / 3; 2,7128...; 4 / 3; Reaalarvude hulk on pidev: igale punktile arvteljel vastab parajasti üks reaalarv. Reaalarvud on järjestatavad suuruse järgi, s. o. iga kahe reaalarvu x ja y kohta kehtib parajasti üks seostest: x < y, x = y, x > y. 8 Kompleksarvud Võrrandil x2 + 1 = 0 pole lahendit reaalarvude vallas, kuna - 1 pole reaalarvude vallas defineeritud.
Iseseisev töö Raud Robert Rootsi LE10 2013 Sisukord. 1. Üldiselt raua kohta. 2. Raud looduses. 3. Raua füüsikalised ja keemilised omadused. 4. Raua saamine soomaagist. Üldiselt raua kohta. Raud (Ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26. Raud asub Perioodilisussüsteemi VIII B rühmas ja 4. perioodis. Tal on neli stabiilset isotoopi massiarvudega 54, 56, 57 ja 58. Omadustelt on raud metall. Normaaltingimustel on raud tahke aine tihedusega 7,87 g/cm3. Raua sulamistemperatuur on 1535 Celsiuse kraadi. Raud esineb madalal rõhul neljakristallmodifikatsioonina olenevalt temperatuurist. Raud on kõige levinum element Maa koostises ning levimuselt maakoores metallidest alumiiniumi järel teisel kohal. Raua asetus perioodilisussüsteemis ja aatomi ehitus Raud looduses.
Mõnedes maakohtades moodustab ta suuri maagilademeid, millest näiteks Uraalis koosnevad terved mäed – Bakan, Võssokaja, Magnitnaja jt. Agronoomid leiavad rauda igal pool pinnases. Biokeemikud on avastanud, et raual on tähtis osa ka taimede, loomade ja inimese elus. Perioodilisussüsteem ● Raud (Ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26. Raud asub perioodilisussüsteemi VIII B rühmas ja 4. perioodis. Keemilised ja Füüsikalised Omadused ● Raud on keskmise keemilise aktiivsusega metall. Raua aatomi väliskihil on kaks elektroni ja eelmise kihi välisel alakihil kuus elektroni. Selle alakihi stabiilne olek on viis või kümme elektroni. Stabiilse oleku saavutamiseks loovutab raua aatom väliskihi kaks ja eelmise kihi ühe elektroni – seega kokku kolm elektroni ja muutub raud(I I I) iooniks (Fe3+).
ALUMIINIUM Alumiiniumvaht 1. ASEND PERIOODILISUSSÜSTEEMIS Alumiinium asub perioodilisussüsteemis 3. perioodis ja III A rühmas. Seega on alumiiniumi aatomil 3 elektronkihti ning viimasel elektronkihil asub 3 elektroni. Keemilistes reaktsioonides loovutavad alumiiniumi aatomid suhteliselt kergesti oma 3 väliselektroni, mille tagajärjel tekivad nendest positiivsed ioonid laengutega 3+. 2. LEIDUMINE LOODUSES Alumiinium on hapniku ja räni järel levikult kolmas element maakoores. Seega on alumiinium
Prantsuse revolutsioon muutis Prantsusmaa vabariigiks. Lisaks sellele Euroopas kaotati vallutatud aladel feodaalkord, puudus kiriku kümnis, võeti kasutusele meetermõõdustik, talupojad vabastati pärisorjusest jne. Peale revolutsiooni oli veel tähtis sündmus Ameerika kodusõda aastatel 1861-1865, mille peamine põhjus oli orjanduse küsimus. Sõja tulemusena kaotati kõikides osariikides orjus 1863.aastal. Uusaeg on olnud meie jaoks väga tähtis periood. Selles perioodis kujunesid väga paljud tähtsad asjad, mis on tänapäeval olulised. Kui poleks olnud uusaega, siis ehk oleks ka tänapäeva maailm teistsugune. Kõige rohkem toimus muutusi USAs ja Euroopas.
koolnukuivamine- tekib kehavedeliku aurumise tagajärjel, eriti silmades (silma sarvkesta hägustumine) ja limaskestades koolnulaigud (livores mortis)- peale surma vajub veri raskustungi mõjul alla. Varased koolnulaigud e.koolnuhüpostaas ilmnevad 3-6 tundi peale surma- allasetsevate kehaosade nahas lillakas-punased alad (pealevajutamisel kahvatuvad). Hilised koolnulaigud ehk koolnuimbitsioon tekib hilisemas perioodis, mil tekib hemolüüs (vere punaliblede lagunemine) ja tumepunased koolnulaigud ei muutu enam vajutamisel heledamaks. pealesurmne verehüübimine- südameõõntes ja suurtes veresoontes moodustuvad elastsed, siledad, rohkesti hargnevad, sooneseinale mittekinnituvad hüübed (elupuhuselt tekkinud hüübed on tuhmid, rabedad, vähehargnevad). Hüübeid tekib aeglase surma korral suuremal hulgal, lämbuse ehk asfüksia korral jääb veri vedelaks.
Alumiinium on hõbevalge läikiv metall. Ta kuulub kergete metallide hulka. Alumiinium on plastiline ja töödeldav: teda venitatakse traadiks ja valtsitakse lehtedeks. Hea elektrijuhtivuse valmistatakse temast elektrijuhtmeid, hea peegeldus võime tõttu kasutatakse alumiiniumi peeglite valmistamisel.Tema tihedus on 2,7 g/cm³ ja sulamistemperatuur 660 ºC. Alumiinium läheb keema 2519 ºC juures ning tema aatommass on 26,98154. Alumiinium asub perioodilisustabeli IIIA rühmas 3. perioodis. Ta kuulub aktiivsete metallide hulka. Tema aatomid loovutavad keemilistes reaktsioonides kergesti oma kolm väliskihi elektroni, moodustades ühendid oksüdatsiooniastmes III. Õhus püsib alumiinium toatemperatuuril muutumatuna, sest pind on kaetud õhukese tiheda oksiidikihiga, mis väldib metalli edasist oksüdeerumist. Alumiinium reageerib hapete ja hapnikuga, veega alumiinium ei reageeri. Alumiinium on üldiselt kõige tuntum metall üldse.
ELAVHÕBE – Hg Elavhõbe (sümbol Hg) on keemiline element järjenumbriga 80, mille sümbol tuleb tema ladinakeelsest nimetusest Hydrargyrum. Elavhõbe asum perioodilisustabeli IIB rühmas ja 6. perioodis. Leidumine/saamine Elavhõbe oli tuntud juba Muinas-Hiinas, -Indias ja –Egptuses. Kuid looduses on elavhõbe siiski väga haruldane aine. Elavhõbe kuulub mitmekümne mineraali koostisse, kuid ainus elavhõbeda saamiseks kaevandatav mineraal on kinaver (HgS). Suurimad kinaveri leiukohad on Hispaanias. Elavhõbeda toodang maailmas on tugevasti langenud varude ammendumise tõttu. Elavhõbedat eraldub looduslikest
polnud kunagi näinud. Wöhler eraldas metalli keemilisest ühendist pulbrina ja peenestamisel omandas see metallilise läike. Katsed saada metalli kangina jäid aga tulemusteta. Wöhler sai uut metalli vaid nööpnõelsuuruste teradena. Väliselt sarnanes alumiinium hõbedaga, kuid oli sellest ligi 4 korda kergem. Kuna uue metalli lähteaineks olid maarjalased, hakati metalli nimetama alumiiniumiks. Alumiiniumi keemilised omadused Alumiinium asub perioodilisustabeli IIIA rühmas 3. perioodis. Ta kuulub aktiivsete metallide hulka. Tema aatomid loovutavad keemilistes reaktsioonides kergesti oma kolm väliskihi elektroni, moodustades ühendid oksüdatsiooniastmes III. Õhus püsib alumiinium toatemperatuuril muutumatuna, sest pind on kaetud õhukese tiheda oksiidikihiga, mis väldib metalli edasist oksüdeerumist. Alumiinium reageerib hapete ja hapnikuga, veega alumiinium ei reageeri. Sinise värvusega korundi nimetatakse safiiriks ja punast korundi rubiiniks
Mittemetallid. 1. Kuidas muutuvad elementide mittemetallilised omadused rühmas ülalt alla ja perioodis vasakult paremale?(tugevnevad/nõrgenevad) Keemiliste elementide mittemetallilised omadused perioodilisustabeli perioodides vasakult paremale tugevnevad ja rühmades alt üles vastavalt elementide elektronegatiivsuse kasvule. 2. Millised on mittemetallide üldised omadused? (olek, elektrijuhtivus, elektrone väliskihil jne) Mittemetallid on väga erineva värvusega. Ei juhi elektrit. Erand-süsiniku allotroop grafiit
Kloor - Cl Kadri Talvik Miina Härma Gümnaasium 2012 Paiknemine perioodilisustabelis: · Kloor on keemiliste elementide perioodilisussüsteemi VIIA rühma element ja ta asub kolmandas perioodis. · Kloori järjenumber on 17 ning aatommass 35,453. · Kloor on mittemetall ja oma keemilistelt omadustelt on ta halogeen. · Kloori prootonite ja elektronide arv on 17, neutronite arv 18. · Tema oksüdatsiooniastmed ühendites võivad olla I, 0, I, III...VII. · Kloori elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s2p5 · Kloori elektronskeem: Cl:+17|2)8)7) Kloori saamine: · Sulatatud kloriidide või nende vesilahuste elektrolüüsil:
iseloomustavad valemid? 3. Miks on siirdemetallide oksüdatsiooniaste enamasti kaks? 4. Miks väärisgaasid ei reageeri hästi teiste ainetega? 5. Kuidas saab arvutada elemendi positiivset ja negatiivset oksüdatsiooniastet? Näide! 6. Millised erinevused ja sarnasused on võrreldes aatomite ja ioonide elektronskeeme? PÕHJENDA! 7. Kuidas leitakse elemendi neutronite arvu? PÕHJENDA! 8. Kuidas muutuvad aatomiteraadiused liikudes perioodis ja rühmas? PÕHJENDA! 11. Kuidas saab teada, mitu elektroni võib maksimaalselt siduda mingi elektronkiht? Ülesanded 1. Järjenumbri, elektronide arvu, neutronite, prootonite, aatommassi määramine, rühma ja perioodi leidmine. 2. Elektronskeemi, elektronvalemi (NB! elektronkihtide täitumise järjekord) ja ruutskeemi koostamine erinevate elementide aatomitele ja nende ioonidele, aatomiraadiuste määramine. 3
näeb tänu valgus aistingule ja prille on vaja, et parandada kas valguse koondumist või hajumist. Selleks on leiutatud lääts mis on läbipaistev keha. On olemas nõguslääts ja kumerlääts. Nõguslääts on hajutav ja kumerlääts koondav. Ning tänu sellele, kas hajutades või koondades valgust, näevadki inimesed paremini. Kuna valgus on elektromagnetlaine, siis on teada, et lainel on sagedus. Lihtsalt öeldes on laine sagedus see kui tihti tuleb uus laine ehk mitu lainet ühes perioodis tekib. Valgus laine sageduse saame välja arvutada väga lihtsalt. Selleks on vaja teada kiirust ja lainepikkust ning sagedus on nende kahe jagatis. Lisaks on võimalik ka valgus murduma panna. Seda tänu keskondade erinevusele, mis erinevad üksteisest erineva murdumisnäitaja poolest. Lihtsamalt öeldes, peavad keskonnad olema erineva optilise tihedusega. Seda on lihtne tõestada katsega, kus valgus liigub läbi õhu vette
1 75,51%). Lämmastik on universumis esinemissageduselt 6. element ning maakoores 32. element. Lämmastik on mittemetall ning esineb looduses keemiliselt väga püsivate kaheaatomiliste lihtaine molekulidena. Aatomi ja molekuli ehitus N: +7| 2) 5) Lämmastiku aatomnumber on 7, ta kuulub perioodilisustabeli VA rühma elementide hulka, asudes 2. perioodis. Lämmastiku aatomis on 7 prootonit, 7 elektroni ja 7 neutronit. Lämmastiku aatomi väliskihis on viis elektroni ning lämmastiku aatomid võivad elektrone nii liita kui ka loovutada. Seetõttu on lämmastiku oksüdatsiooniaste ühendites 3 kuni +5. Lämmastiku aatommass on 14,0067. Molekulide suure püsivuse tõttu on lämmastik keemiliselt väheaktiivne ja toatemperatuuril teiste ainetega praktiliselt ei reageeri. Kõrgel temperatuuril nõrgenevad lämmastiku aatomite vahelised
Juhtimisarvestus. Kõik juhtimisotsused põhinevad infol: PLANEERIMINE TAGASISIDE OTSUSTAMINE ORGANISEERIMINE KONTROLL Planeerimise all mõeldakse firma eesmärkide määratlemist ning nende saavutamiseks vajaliku strateegia väljatöötamist. Organiseerimise all mõeldakse firma ressursside korraldamist kavandatu elluviimiseks. Kontrolli all- firma ja selle allüksuste tegevuse jälgimist, et tagada nende tegevuse vastavus eesmärkidele. Otsustamine hõlmab ratsionaalse valiku tegemist alternatiivide vahel. Juhtimisarvestuse infot tarbitakse vaid ettevõtte siseselt. Fin. arvestuse info aga jõuab ja välistarbijani. Juhtimisarvestus on suunatud tulevikku. Fin.arvestus põhiliselt minevikku, toimunud tehingute kajastamine. Juhtimisarvestuse aruannete sisu ei ole rangelt määratletud (nii nagu fin.arv.) vaid r...
· Rühmasid kokku 18. K · A-rühmanumber näitab väliskihi Rb elektronide arvu (IA rühmal 1 elektron väliskihil). Cs · B-rühma elementidel enamasti 2 Fr elektroni väliskihil. Perioodilisustabeli seosed Elektronegatiivsuse ja mittemetallilisuse kasv Aatomiraadiuse ja metallilisuse kasv Elektronkatte muutused perioodides ja rühmades Perioodis Rühmas Tuumalaeng suureneb vasakult suureneb ülevalt paremale alla Väliskihi suureneb vasakult ei muutu elektronide paremale arv Aatomi väheneb vasakult suureneb ülevalt raadius paremale alla Elektronkihtid ei muutu suureneb ülevalt e arv alla Ülesanne 1 Elemendi sümbol Li Al C K O Elemendi nimetus Liitium Alumiini
Alumiinium Alumiinium on keemiline element IIIA rühma metall 3 perioodis, järjenumbriga 13 ja oks. astmega +3. Alumiiniumi aatomi elektronskeem Al:+13/-2)-8)-3) Al 3e = Al3+ ( Al oksüdeerub = tema oksüdatsiooniaste suureneb) Alumiiniumi saamine: Alumiiniumi looduses ehedalt ei esine, kuigi ta on maakoores üks levinumaid elemente (massisisaldus maakoores 8,2 %, kolmas element hapniku ja räni järel). Alumiiniumi saadakse maakidest, üks põhiline maak on boksiit- Al2O3 elektrometallurgilisel menetlusel
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .lk 5 Lihtaine saamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .lk 7 Allikad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . lk 8 Elemendist üldiselt Tseesium , mille sümbol on Cs , on keemiline element järjekorranumbriga 55. Ta on leelismetall. Tseesium asub tabelis kuuendas perioodis, esimeses A rühmas. Tseesium on metall, mida võib sulatada peopesal ja mis on sinakashalli värvusega. Tal on 1 stabiilne isotoop massiarvuga 133. Tseesiumil on mitmeid radioaktiivseid isotoope, mis tekivad tuumareaktorites kõrvalproduktina. Neist tuntuim on 137Cs, mille poolestusaeg on 30 aastat. Tseesium on keemiliselt väga aktiivne. Tseesium koos rubiidiumiga avastati 1860. aastal . Tseesiumi nimi tuleb ladinakeelsest sõnast caesius , mis tõlkes tähendab sinisilmsust . Ajalugu
tõuseb üldkolesterooli tase veres vanuse kasvades. Meestel lakkab üldkolesterooli taseme kasv veres umbes 45.50. eluaasta vahel, kuid naistel kasvab järsult kuni 60.65. eluaastani. Vananemine on seotud ka muutustega veresoonte seina mehaanilistes ja struktuursetes omadustes, mis viivad arteriaalse elastsuse vähenemisele, mille tagajärjel võib välja kujuneda südame koronaartõbi. Sugu Meestel on suurem risk haigestuda südame- ja veresoonkonnhaigustesse kui menopausi eelses perioodis olevatel naistel. Väidetakse, et pärast menopausi on naiste risk haigestuda kardiovaskulaarhaigustesse sarnane meeste riskiga, kuid uuemad andmed Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) uuringutest vaidlustavad selle. Keskealiste inimeste hulgas esineb südame koronaartõbi meestel kaks kuni viis korda sagedamini kui naistel. Soolised erinevused kardiovaskulaarhaiguste esinemissagedustel on seotud erineva hormonaalsusega meestel ja naistel.
11.b klass Tartu 2018 Sisukord: 1. Osmiumi tutvustus 2. Leidumine looduses 3. Saamine, tootmine 4. Füüsikalised ja keemilised omadused 5. Ühendid 6. Füsioloogiline toime 7. Kokkuvõtte 8. Kasutatud allikad 1. Elemendi tutvustus Osmium (tähis Os) on keemiline element. Osmium asub perioodilisustabelis kuuendas perioodis, kaheksandas rühmas (ehk B rühmas). Osmium avastati 1803.aastal Londonis ja tema avastajateks olid Smithson Tennant ja William Hyde Wollaston. Analüüsides plaattinamaagi töötlemist kuningveega. Nüüd teame, et see oli osmiumi ja iriidiumi sulam, mis ei reageeri kuningveega. Tennat lahutas sulami, eraldas sellest kaks metalli osmiumi ja iriidiumi ning avastas üheaegselt kaks uut plaattinametalli. Oma nimetuse on saanud element
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
