Keemia kokkuvõtva töö küsimused (0)

Keemia kokkuvõtva töö küsimused
Hape - aine, mis annab lahusesse vesinikioone .
Samuti liitaine , mis koosneb happevesinikust ja happeanioonist). Tugevad happed on ( HNO3 , H2SO4, HBR, HI, HCL).
Alus – aine, mis seob H+ (vesinikioone) ehk prootoneid. Aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone OH-. Alused on näiteks: ( NaOH , LiOH jne).
Leelis - vees hästilahustuv tugev alus (Ca(OH)2, KOH JNE) Üldjuhul Ia rühm kaltsiumist alla poole.
Sool- kristalne aine, mis koosneb aluse katioonidest ja happe aniooonidest.
Näiteks: ( ZnCl2 , ZnSo4, NaCl jne)
Oksiid - – liitaine, mis koosneb kahest elemendist ja millest üks on hapnik (o.-a. –II).
Näiteks: ( Li2O - liitiumoksiid, Na2O - naatriumoksiid, Fe2O3 - raud (III) oksiid jne).
Hüdroksiid – aine, milles metallikatioonid on seotud hüdroksiidioonidega. Näiteks: NaOH, Ca(OH)2.
Redutseerija – aine, mille osakesed loovutavad elektrone ise oksüdeerudes.
Oksüdeerija – aine, mille osakesed liidavad elektrone ise redutseerides. Fluor on alati oksüdeerija!
Oksüdeerumine- elektronide loovutamine , redoksreaktsioonis vastab sellele elemendi oa suurenemine.
Redutseerimine - elektronide liitmine , redoksreaktsioonis vastab sellele elemendi oa vähenemine.
Elektrolüütiline dissotsiatsioon - Ainete lagunemine ioonideks lahustumisel polaarses lahustis . (Vaata töövihik lk 24-25).
Redoksreaktsioon- keemiline reaktsioon , milles toimub elektronide üleminek ühtedelt osakestelt teistele, sellega kaasneb oa muutus.
Ioon - positiivset või negatiivset laengut kandev aatom või aatomite rühmitus
Katioon - positiivse laenguga ioon ( näiteks Al , K, H)
Anioon- negatiivset laengut kandev aatom või aatomite rühmitus.( Näiteks : kloriidiioon hüdroksiidiioon, fofaatioon).
katalüsaator- aine, mis muudab(enamasti suurendab) reaktsiooni . Reaktsiooni kiirendaja.
Katalüüs- keemilise reaktsiooni kiiruse muutmine katalüsaatori abil.
Inhibiitor - reaktsiooni aeglustaja.
Gaasi molaarruumala - Molaarruumala näitab aine ühe mooli ruumala.
Gaaside puhul on normaaltingimustel kõikide gaaside
molaarruumala 22,4 dm3/mol ehk üks mool gaasi
võtab enda alla ruumala 22,4 dm3
Keemiliste sidemete liigid:
Kovalentne side- Ühiste elektronpaaride abil moodustunud side, esineb aatomite vahel.
Mittepolaarne kovalentne side- mittemtall lihtainena( H2, N2, CL2, BR2, I2).
Polaarne kovalentne side- erinevate mittemetallide aatomite vahel ( H20, HCl, NO2)
Iooniline side- mittemetalli ja metalli ioonide vahel (NaCl, CaO, Na2S ).
Metalliline side- metall lihtainena( K, Mg, Al, Fe jne)
Perioodilisustabel
Järjenumber( aatomnumber ) = tuumalaeng = prootonite arv(p).
Näiteks liitiumi aatomnumber on 3, see tähendab, et tuumalaeng on ka 3 ja prootoneid on ka 3.
perioodi nr = elektronkihtide nr
( Kui Mg asub 3. Perioodis, siis on tal 3 elektronkihti Mg: +12 2)8)2 )
A- rühma nr - e- arv väliskihil, maksimaalne o.-a.
Minimaalne o.-a. saadakse, kui rühma numbrist lahutada 8.
B- rühma elementidel on tavaliselt väliskihil 2e-
Prootonite arv= tuumalaenguga
Neutronite arv= tuumalaeng- prootonite arv
Mitu neutronit on magneensiumis?
Magneesiumi aatomnumber on 12
Prootonite arv on 12
Neutronite arv = ümardatud aatommass-prootonite arv( 24-12=12)
Lahuse keskkond
Tugev alus + tugev hape = neutraalne keskkond (ph = 7) NaCl, K2SO4, LiBr, BaCl2
(Tugevad alused on Ia ja IIa)
Nõrk hape + tugev alus = aluseline keskkond (ph >7) K2S, Na3PO4 , Na2CO3
Tugev hape + nõrk alus = happeline keskkond (ph CuSO4 , ZnBr2, FeCl3, Al(NO3)3
Muundumiste rida( vaata tv lk 56 ül 3+ 52 ül 4)
CH3CH2NH2- aluseline
CaCO3 + 2 NaCl = CaCl2 + Na2CO3
NH4Cl + NaOH = NaCl + NH3 + H2O